22002A1126(01)
22002A1126(01)
26.11.2002 EUROOPA ÜHENDUSTE TEATAJA L 321/13
Bussidega toimuvat rahvusvahelist reisijate juhuvedu käsitlev kokkulepe (Interbusi kokkulepe)
LEPINGUOSALISED:
võttes arvesse soovi edendada Euroopas rahvusvahelisi vedusid ning eeskätt selleks, et lihtsustada vedude korraldamist ja toimimist,
võttes arvesse soovi edendada lepinguosaliste vahel turismi ja kultuurivahetust arvestades järgmist:
26. mail 1982 Dublinis allakirjutatud bussidega toimuvat rahvusvahelist reisijate juhuvedu käsitlev kokkulepe (ASOR) ei näe ette uute lepinguosaliste ühinemist.
On vaja säilitada nimetatud kokkuleppega saavutatud kogemused ja liberaliseerimine.
On soovitatav ette näha teatavate bussidega toimuvate rahvusvahelise juhuveo teenuste ja transiitvedude ühtlustatud liberaliseerimine.
On soovitatav ette näha selliste liberaliseerimata rahvusvaheliste juhuvedude ühtlustatud protseduurireeglid, mille korral- damiseks nõutakse jätkuvalt veoluba.
Lepinguosaliste vahel on vaja ette näha rahvusvahelisel juhuveol kasutatavate busside suhtes kohaldatavate tehnoseisun- dinõuete kõrgetasemeline ühtlustamine, et parandada liiklusohutust ja keskkonnakaitset.
On vajalik, et lepinguosalised kohaldaksid ühtlustatud meetmeid rahvusvahelisi autovedusid tegevate bussijuhtide töö suhtes.
On soovitatav ühtlustada autovedusid korraldava vedaja tegevusalale juurdepääsu tingimused.
Vedaja kodakondsuse või tegevuskoha ning busside päritolu või sihtkoha alusel mittediskrimineerimise põhimõte on vaja muuta rahvusvaheliste autovedude korraldamise põhitingimuseks.
On vaja ette näha liberaliseeritud juhuveoteenuste kontrolldokumentide ühtlustatud näidised, samuti liberaliseerimata juhuveoteenuste veoloa xx xxxxx taotluse ühtlustatud vormid, et soodustada ja lihtsustada kontrolltoiminguid.
On vaja ette näha teatavad ühtlustatud meetmed kokkuleppe jõustamiseks, eriti kontrolltoiminguid, karistusi ja vastasti- xxxx abistamist puudutavas osas.
On asjakohane, et luuakse teatav kokkuleppe rakenduskord, et tagada kokkuleppe täielik jõustamine ja võimaldada lisade tehnilist kohandamist.
Kokkulepe peaks olema avatud ühinemiseks Euroopa transpordiministrite konverentsi tulevastele liikmetele ning teatava- tele teistele Euroopa riikidele,
ON OTSUSTANUD kehtestada ühtsed eeskirjad bussidega toimuva rahvusvahelise reisijate juhuveo kohta, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I JAGU
REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Lepingut kohaldatakse:
a) bussidega toimuva mis tahes kodakondsusest reisijate rah- vusvahelise juhuveo (edaspidi juhuvedu) suhtes
— kahe lepinguosalise territooriumide vahel või juhuveo suhtes, mis algab ja lõpeb sama lepinguosalise territoo- riumil, kuid veo ajal läbitakse teise lepinguosalise või kolmanda riigi territooriumi,
— mida teeb vedaja, kellel on tegevusluba bussidega toi- muva rahvusvahelise juhuveo korraldamiseks tasu eest, mis on lepinguosalise territooriumil vastavalt selle õigusaktidele kehtestatud,
— eeldusel, et xxxx on registreeritud vedaja registreeritud asukoha järgse lepinguosalise territooriumil;
b) nimetatud teenusega seotud tühisõitudele.
2. Kokkuleppe sätted ei võimalda korraldada lepinguosalise territooriumil riigisiseseid juhuvedusid vedajatel, kes on regist- reeritud teise lepinguosalise territooriumil.
3. Lepingut ei kohaldata reisijate juhuveoks ettenähtud bus- side kasutamisele veose vedamiseks tasu eest.
4. Leping ei kehti oma kulul korraldatavate juhuvedude kohta.
Artikkel 2
Diskrimineerimisest hoidumine
Lepinguosalised ei või vedajat diskrimineerida kodakondsuse või registreerimiskoha ega bussi päritolu või sihtkoha alusel, esmajoones peatükis VI ettenähtud maksusätete ning peatükis IX ettenähtud kontrolli ja karistuste korral.
Artikkel 3
Mõisted
Lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. “xxxx” on sõiduk, mille konstruktsioon ja varustus on ette nähtud rohkem kui üheksa inimese, sealhulgas xxxx veoks ning mida kasutatakse nimetatud eesmärgil;
2. “rahvusvaheline juhuvedu” on vähemalt kahe lepinguosalise territooriumide vaheline vedu, mida ei saa määratleda liini- veo, eriotstarbelise liiniveo ega pendelveona. Vedu tohib korraldada teatava sagedusega xxxx, et see seejuures lakkaks olemast juhuveoteenus;
3. “liinivedu” on kindla sagedusega reisijatevedu kokkulepitud liikumisteel; reisijaid võib xxxxx xxxxx või välja lasta selleks ettenähtud peatustes. Liiniveo korral võib olla kohustus pidada kinni kehtestatud sõiduplaanist ja tariifidest;
4. “eriotstarbeline liinivedu” on kindla reisijate kategooria vedu ning ülejäänud reisijad on sellest välja arvatud, eeldu- sel et vedu korraldatakse punktis 3 esitatud tingimusi arvestades. Eriotstarbeline liinivedu on:
— töötajate vedamine kodust xxxxx xx tagasi,
— kooliõpilaste ja üliõpilaste vedamine õppeasutusse ja tagasi.
Eriotstarbeline liinivedu võib varieeruda olenevalt selle kasutajate vajadustest ning see ei mõjuta eriotstarbelise lii- niveo klassifitseerimist liiniveona;
5. 1) “pendelvedu” on eelnevalt komplekteeritud reisijate rühma vedu korduvate väljuvate ja saabuvate sõitudega kindlast väljumiskohast kindlasse sihtkohta. Rühm koosneb reisijatest, kes on teinud xxxxx väljuva sõidu ning keda sama vedaja transpordib saabuva sõiduga väljumiskohta tagasi.
Väljumiskohana ja sihtkohana käsitatakse vastavalt kohti, kus sõit kas algab või lõpeb. Sõidu väljumis- ja sihtkohana käsitatakse xx xxxx ümbritsevat ala 50 km raadiuses;
2) pendelveo korral ei või ühtegi reisijat vahepeal xxxxx xxxxx ega välja lasta;
3) pendelveo esimene tagasitulev xxxx xx viimane väljuv xxxx tehakse xxxx reisijateta;
4) vedu liigitatakse pendelveoks ka juhul, kui lepinguosa- xxxx või lepinguosaliste pädevate ametiasutuste nõusole- kul:
— olenemata punkti 1 sätetest teevad reisijad oma tagasituleva sõidu koos teise rühmaga või teise vedajaga,
— olenemata punkti 2 sätetest võetakse reisijaid xxxxx või lastakse välja ka sõidu jooksul,
— olenemata punkti 3 sätetest tehakse pendelveo esi- mene väljuv ja viimane tagasitulev sõit xxxx reisija- teta;
6. “lepinguosalised” on need allakirjutanud, kes on soovinud kokkuleppega ühineda xx xxxxx suhtes kokkulepe on jõustu- nud.
Kokkulepet kohaldatakse kokkuleppes kehtestatud tingi- mustel territooriumidel, kus kehtib Euroopa Ühenduse asu- tamisleping, ning BOSNIA-HERTSOGOVIINAS, BULGAA- RIAS, EESTIS, HORVAATIAS, LEEDUS, LÄTIS, MOLDO- VAS, POOLAS, RUMEENIAS, SLOVAKKIAS, SLOVEENIAS, TŠEHHI VABARIIGIS, TÜRGIS, UNGARIS, kui nad on kok-
kuleppe sõlminud;
7. “pädev ametiasutus” on asutus, mille ühenduse liikmesriigid ja teised lepinguosalised on määranud täitma käesoleva lepingu V, VI, VII, VIII ja IX jaos nimetatud ülesandeid;
8. “transiit” tähendab veo osa läbi lepinguosalise territooriumi xxxx reisijaid xxxxx võtmata või välja laskmata.
II JAGU
REISIJATE AUTOVEO-ETTEVÕTJATELE ESITATAVAD NÕUDED
Artikkel 4
1. Lepinguosalised, kes ei ole seni taoliselt toiminud, xxxxx- xxxxx sätteid, mis vastavad lisas 1 nimetatud Euroopa Ühen- duse direktiivile.
2. Direktiivi artikli 3 lõikes 3 nimetatud nõuetekohase majandusseisuga seoses võivad lepinguosalised kuni 1.1.2003 või kuni 1.1.2005 kohaldada väiksema kui lõike 3 punktis c kehtestatud minimaalse võimaliku kapitali ja kohustuslike xxxxx- vide nõude; viimasel juhul peab lepingu ratifitseerimise ajal esi- tama asjakohase avalduse, piiramata sealjuures Euroopa lepingu, mis on sõlmitud Euroopa Ühenduse xx xxxxx liikmesrii- kide ning käesoleva kokkuleppe teatud poolte vaheliseks assot- sieerimiseks, sätteid.
III JAGU
SÕIDUKITE TEHNOSEISUND
Artikkel 5
Xxxx, millega tehakse käesoleva kokkuleppe kohaselt rahvusva- helist juhuvedu, peab vastama 2. lisas ettenähtud tehnilistele standarditele.
IV JAGU
TURULEPÄÄS
Artikkel 6
Liberaliseeritud juhuvedu
Lepinguosalise territooriumil, välja arvatud selle lepinguosalise territoorium, kus vedaja on registreeritud, vabastatakse veoloa- nõudest järgmised juhuveod:
1. suletud ustega vedu, mille korral kasutatakse sama bussi sama reisijate rühma vedamiseks kogu sõidu vältel xx xxxx- sitoomiseks väljumiskohta. Väljumiskoht asub selle lepin- guosalise territooriumil, kus vedaja on registreeritud;
2. vedu, mille korral tehakse väljuv sõit reisijatega ning saa- buv sõit xxxx reisijateta. Väljumiskoht asub selle lepingu- osalise territooriumil, kus vedaja on registreeritud;
3. vedu, mille korral tehakse väljuv sõit xxxx reisijateta ning kõik reisijad võetakse xxxxx samast kohast, eeldusel et on täidetud üks järgmistest tingimustest:
a) reisijaterühm asub kolmanda riigi või sellise lepingu- osalise territooriumil, kus vedaja ei ole registreeritud või kus reisijate xxxx xx ole algselt xxxxx võetud lepingu alusel, mis on sõlmitud enne nende saabumist lepinguosalise territooriumile, kus nad xxxxx võetakse. Reisijad veetakse selle lepinguosalise territooriumile, kus vedaja on registreeritud;
b) sama vedaja on toonud reisijad punkti 2 kohaselt lepin- guosalise territooriumile, kus nad uuesti xxxxx võetakse, ning veetakse selle lepinguosalise territooriumile, kus vedaja on registreeritud;
c) reisijad on kutsutud teise lepinguosalise territooriumile, veokulud katab kutse väljastanud isik. Reisijad peavad moodustama ühtse rühma, mis ei ole moodustatud ainult selle sõidu tegemise eesmärgil ja mis tuuakse selle lepinguosalise territooriumile, kus vedaja on registreeritud.
Veoloanõudest vabastatakse ka järgmistel juhtudel:
4. transiitveo korral, mida tehakse läbi lepinguosaliste xxxxx- tooriumide veoloanõudest vabastatud juhuveo käigus;
5. käesoleva kokkuleppe alusel korraldatava rahvusvahelise juhuveo käigus viga saanud või purunenud xxxx asenda- takse reisijateta bussiga.
Euroopa Ühenduses registreeritud vedaja korraldatava veo väljumis- ja sihtkoht võivad asuda mis tahes Euroopa Ühenduse liikmesriigis, olenemata sellest, millises liikmesriigis xxxx või vedaja on registreeritud.
Artikkel 7
Liberaliseerimata juhuvedu
1. Artiklis 6 nimetamata juhuvedu toimub artikli 15 koha- selt veoloa alusel.
2. Euroopa Ühenduses registreeritud vedaja korraldatava veo väljumis- ja sihtkoht võivad asuda mis tahes Euroopa Ühenduse liikmesriigis, olenemata sellest, kus liikmesriigis on xxxx või vedaja registreeritud.
V JAGU
SOTSIAALSÄTTED
Artikkel 8
Lepinguosalised peavad ühinema 1970. aasta 1. juulil sõlmitud rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalase Euroopa kokkuleppe (AETR) viimati muudetud variandiga või rakendama ühenduse määrusi 3820/85 ja 3821/85 sellistena, nagu need kehtisid käesoleva kokkuleppe jõustumisel.
VI XXXX
XXXXX- JA MAKSUSÄTTED
Artikkel 9
1. Bussid, millega tehakse käesoleva kokkuleppe alusel vedu- sid, vabastatakse kõikidest bussi kasutamise või omamise eest nõutavatest sõidukimaksudest ja -tasudest ning kõikidest teiste lepinguosaliste territooriumil tehtavate vedude eest nõutavatest erimaksudest ja -tasudest.
Xxxxx xx vabastata mootorikütusele kehtestatud maksudest ja tasudest, transporditeenuste käibemaksust, teemaksust ja infra- struktuuri kasutamise tasudest.
2. Lepinguosalised tagavad, et teemakse ega mis tahes teist liiki kasutajamakse ei kehtestata üheaegselt sama maanteeosa kasutamise eest. Vaatamata sellele võivad lepinguosalised keh- testada sildade kasutamise, tunnelite ja mägiteede läbimise tasu- sid teedel, kus kasutajamakse juba kohaldatakse.
3. Tootja poolt ettenähtud paakides olev kütus, kuid mitte üle 600 liitri, ja bussides olevad bussi käigushoidmiseks vajali- kud määrdeained vabastatakse impordimaksudest ning kõigist muudest lepinguosaliste territooriumidel kehtestatud maksu- dest.
4. Artikli 23 alusel asutatud ühiskomitee koostab nende maksude nimekirja, mille lepinguosalised on kehtestanud reisi- jate autoveo kohta. Nimekirjas esitatakse selle artikli lõike 1 esimeses lõigus nimetatud maksud, mida saab kehtestada ainult lepinguosaline, xxxxx territooriumil on sõiduk registreeritud. Nimekirjas esitatakse xx xxxxxx, mis on nimetatud selle artikli lõike 1 teises lõigus xx xxxx võivad kehtestada muud lepingu- osalised kui see, kus sõiduk on registreeritud. Lepinguosalised, kes asendavad nimekirja kuuluva maksu samalaadse või muu maksuga, teatavad sellest ühiskomiteele vajalike muudatuste tegemiseks.
5. Rahvusvahelise autoveo käigus viga saanud xxxxx xxxxx- timiseks teise lepinguosalise territooriumile sisseveetavad varuosad ja tööriistad vabastatakse tollimaksudest ja kõigist muudest maksudest ning tasudest vastavalt asjaomase riigi õigusaktidele, mis käsitlevad taoliste kaupade ajutist sissevedu. Asendatud varuosad viiakse tagasi või hävitatakse teise lepin- guosalise pädeva tolliasutuse kontrolli all.
VII JAGU
VEOLOANÕUDEST VABASTATUD JUHUVEO KONTROLLDOKUMENDID
Artikkel 10
Artiklis 6 nimetatud juhuveo korraldamiseks väljastab kontroll- dokumendid selle lepinguosalise pädev ametiasutus või muu asjakohaste volitustega asutus, kus vedaja on registreeritud.
Artikkel 11
1. Kontrolldokument on märkmik, mis sisaldab 25 rebitavat reisijate teekonnalehte kahes eksemplaris. Kontrolldokument vastab lepingu 3. lisas esitatud näidisele.
2. Märkmik ning selles olevad teekonnalehed on nummerda- tud. Teekonnalehed kannavad järjenumbreid 1 kuni 25.
3. Märkmiku kaas ning teekonnalehed on trükitud selle lepinguosalise riigikeeles või -keeltes, kus vedaja on registreeri- tud.
Artikkel 12
1. Artiklis 11 nimetatud teekonnalehtede märkmik väljasta- takse vedaja nimele ning xxxx xx tohi edasi anda.
2. Reisijate teekonnalehe originaal peab olema bussijuhil kaasas kogu teekonna vältel, mille kohta teekonnaleht on väljastatud.
3. Vedaja vastutab teekonnalehtede nõuetekohase täitmise eest.
Artikkel 13
1. Vedaja täidab enne sõidu alustamist reisijate teekonnalehe kahes eksemplaris.
2. Vedaja võib koostada eelnevalt täieliku reisijate nimekirja eraldi lehele, mis lisatakse reisijate teekonnalehele. Vedaja xxxxxx või vajaduse korral vedaja või bussijuhi allkiri pannakse nii rei- sijate nimekirjale kui ka reisijate teekonnalehele.
3. Kui vedu sisaldab kokkuleppe artikli 6 punktis 3 nimeta- tud xxxx reisijateta väljuvat sõitu, võib lõike 2 kohase reisijate nimekirja koostada reisijate pealevõtmisel.
Artikkel 14
Lepinguosaliste pädevad ametiasutused võivad kahe- või mit- mepoolselt kokku leppida, et reisijate nimekirja ei xxx xxxx koostada. Sellisel juhul peab olema kontrolldokumendis ära näidatud reisijate arv.
Nimetatud kokkulepetest teavitatakse artiklis 23 nimetatud ühiskomiteed.
VIII JAGU
LIBERALISEERIMATA JUHUVEO VEOLUBA
Artikkel 15
1. Kui juhuvedu ei ole artikli 6 kohaselt veoloanõudest vabastatud, lepivad veoloa väljastamises kokku selle lepinguosa- xxxx pädev ametiasutus, xxxxx territooriumil reisijaid xxxxx xxx- takse või välja lastakse, ning selle lepinguosalise pädev ameti- asutus, xxxxx territooriumilt läbi sõidetakse. Xxx xxx väljumis- või sihtkoht asub Euroopa Ühenduse liikmesriigis, ei ole veo- luba teistest ühenduse liikmesriikidest läbisõiduks vaja.
2. Veoluba peab vastama 5. lisas esitatud näidisele.
Artikkel 16
Veoloa taotlemine
1. Vedaja esitab veoloataotluse selle lepinguosalise pädevale ametiasutusele, xxxxx territooriumil asub veo väljumiskoht.
Taotlus peab vastama 4. lisas esitatud näidisele.
2. Vedaja täidab taotluse vormi ning lisab tõendid, mis näitavad, et taotluse esitajal on artikli 1 lõike 1 punkti a teises lõigus nimetatud tegevusluba bussidega toimuva rahvusvahelise juhuveo korraldamiseks.
3. Selle lepinguosalise pädevad ametiasutused, xxxxx territoo- riumil asub veo väljumiskoht, vaatavad veoloataotluse xxxx xx nõustumise korral edastavad selle lepinguosalise pädevatele ametiasutustele, xxxxx territooriumil asub veo sihtkoht, ning nende lepinguosaliste pädevatele ametiasutustele, xxxxx territoo- riumilt läbi sõidetakse.
4. Erinevalt artikli 15 punktist 1 võivad lepinguosalised, xxxxx territooriumilt läbi sõidetakse, otsustada, et nende nõus- olekut ei xxx xxxxxx artiklis käsitletud juhuveo korral vaja. Selli- sel juhul teavitatakse otsusest artiklis 23 nimetatud ühiskomi- xxxx.
5. Lepinguosalise pädevad ametiasutused, xxxxx nõusolekut küsitakse, väljastavad veoloa ühe kuu jooksul; avalduse esitajat ei või diskrimineerida tema kodakondsuse või registreerimis- koha alusel. Kui nimetatud ametiasutus ei nõustu veoluba väljastama, teavitab ta asjaomaste lepinguosaliste pädevaid ametiasutusi keeldumise põhjustest.
Artikkel 17
Lepinguosaliste pädevad ametiasutused võivad kahe- või mit- mepoolselt kokku leppida, et lihtsustada nende lepinguosaliste vahel korraldatava juhuveo veoloa andmise menetlust ning veoloataotluse ja rahvusvahelise juhuveoloa näidiseid. Nimeta- tud kokkulepetest teavitatakse artiklis 23 nimetatud ühiskomi- xxxx.
IX JAGU
KONTROLLIMINE, KARISTUSED JA VASTASTIKUNE ABI
Artikkel 18
Artiklis 10 nimetatud kontrolldokumendid ning artiklis 15 nimetatud veoluba peavad olema bussijuhil kaasas ning need tuleb esitada kontrollimiseks selleks volitatud ametiisiku xxxx- xxxxx.
Artikkel 19
Lepinguosaliste pädevad ametiasutused tagavad, et vedaja vas- tab käesoleva kokkuleppe nõuetele.
Artikkel 20
Tõestatud koopia tegevusloast, mis annab õiguse korraldada artikli 1 lõike 1 punkti a teises lõigus nimetatud bussidega toi- muvat rahvusvahelist juhuvedu, peab olema bussijuhil kaasas ning see tuleb esitada kontrollimiseks selleks volitatud ameti- isiku nõudmisel.
Artiklis 23 nimetatud ühiskomiteed teavitatakse lepinguosaliste pädevate ametiasutuste väljastatavatest eespool nimetatud dokumentide näidistest.
Artikkel 21
Lepinguosaliste pädevad ametiasutused kehtestavad karistused, mida rakendatakse kokkuleppe rikkumise korral. Karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 22
1. Kui vedaja, kes ei ole resident, on toime pannud raskeid või korduvaid autovedu, eriti sõidu- ja puhkeaega ning liiklus- ohutust reguleerivate õigusaktide rikkumisi, mille tõttu võib xxx xxxxx reisijateveo tegevusloa, annavad asjaosalise lepingu- osalise pädevad ametiasutused vedaja registreerinud lepinguosa- xxxx ametiasutustele üle kogu nende valduses oleva ning nimeta- tud rikkumisi ja nende kehtestatud karistusi käsitleva teabe selle vedaja kohta.
2. Selle lepinguosalise pädevad ametiasutused, xxxxx territoo- riumil on toime pandud nimetatud rasked või korduvad auto- vedu, eriti sõidu- ja puhkeaega ning liiklusohutust reguleerivate õigusaktide rikkumised, võivad ajutiselt keelata asjaomaste vedajate pääsu oma territooriumile.
Euroopa Ühenduse puhul võib liikmesriigi pädev ametiasutus keelata pääsu oma territooriumile ainult ajutiselt. Meetmetest teavitatakse vedaja registreerinud lepinguosalise pädevaid ame- tiasutusi ja artiklis 23 nimetatud ühiskomiteed.
3. Kui vedaja on toime pannud raskeid või korduvaid auto- vedu, eriti sõidu- ja puhkeaega ning liiklusohutust reguleerivate õigusaktide rikkumisi, võtavad vedaja registreerinud lepingu-
osalise pädevad ametiasutused asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumiste kordumist; meetmeteks võivad olla reisijate- veo tegevusloa peatamine või tühistamine. Meetmetest teavita- takse artiklis 23 nimetatud ühiskomiteed.
4. Lepinguosalised tagavad vedajale õiguse määratud karis- tuse suhtes edasi kaevata.
X JAGU
ÜHISKOMITEE
Artikkel 23
1. Kokkuleppe täitmise korraldamiseks asutatakse selle kok- kuleppega ühiskomitee. Komitee koosneb lepinguosaliste esin- dajatest.
2. Esimest korda koguneb komitee kokkuleppe jõustumisest arvates kuue kuu jooksul.
3. Komitee määrab ise oma protseduurireeglid.
4. Komitee tuleb kokku, xxx xxxx nõuab vähemalt üks lepin- guosaline.
5. Ühiskomitee on otsustusvõimeline ainult siis, xxx xxxx- xxxxxxx koosolekul on esindatud vähemalt kaks kolmandikku lepinguosalistest, xxxxx arvatud Euroopa Ühendus.
6. Ühiskomitee otsuste vastuvõtmiseks on nõutav esindatud lepinguosaliste ühehäälsus. Kui ühehäälsust ei saavutata, korral- datakse ühe või mitme asjaosalise lepinguosalise nõudmisel kuue nädala jooksul asjaosaliste ametiasutuste konsultatsioonid.
Artikkel 24
1. Ühiskomitee tagab kokkuleppe nõuetekohase rakenda- mise. Komiteed teavitatakse vastuvõetud või vastuvõetavatest kokkuleppe rakendamise meetmetest.
2. Ühiskomitee on pädev:
a) koostama lepinguosaliste esitatud teabe alusel nimekirja lepinguosaliste pädevatest ametiasutustest, kes vastutavad lepingu V, VI, VII, VIII ja IX jaos nimetatud ülesannete täit- mise eest;
b) muutma või vastu võtma kontrolldokumentide ja teiste dokumentide näidiseid, mis on esitatud kokkuleppe lisades;
c) muutma või vastu võtma bussidele kohaldatavaid tehnilisi standardeid käsitlevaid lisasid ning 1. xxxx, mis käsitleb artiklis 4 nimetatud reisijate veol kohaldatavaid nõudeid, et lisada nendesse tulevased Euroopa Ühenduses jõustuvad meetmed;
d) lepinguosaliste esitatud teabe alusel koostama informatiivse loetelu kõikidest artikli 9 lõigetes 4 ja 5 nimetatud tolli- maksudest ning muudest maksudest ja tasudest;
e) muutma või vastu võtma artiklis 8 nimetatud sotsiaalsät- teid, et lisada sellesse tulevased Euroopa Ühenduses jõustu- vad meetmed;
f) lahendama erimeelsusi, mis võivad tekkida kokkuleppe rakendamisel või tõlgendamisel;
g) soovitama edasisi samme, et vabastada seni veel liberalisee- rimata juhuvedu loanõudest.
3. Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid kõikide ühis- komitee otsuste elluviimiseks vastavalt nende siseriiklikele õigusaktidele.
4. Xxx xxxxx artikli lõike 2 punktis f nimetatud vaidluste lahendamisel ei saavutata kokkulepet, võivad asjaosalised lepin- guosalised suunata vaidluse vahekohtusse. Iga asjaosaline lepin- guosaline nimetab ühe vahekohtuniku. Ühe vahekohtuniku nimetab ka ühiskomitee.
Vahekohtunike otsused võetakse vastu häälteenamusega.
Vaidlusse kaasatud lepinguosalised peavad võtma vahekohtu- nike otsuse täitmiseks nõutavaid meetmeid.
XI JAGU
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 25
Kahepoolsed lepingud
1. Käesolev kokkulepe asendab lepinguosaliste vahel sõlmi- tud lepingute asjakohaseid sätteid. Euroopa Ühendusega seoses kohaldatakse käesolevat sätet lepingutele, mis on sõlmitud liik- mesriigi ja lepinguosalise vahel.
2. Lepinguosalised võivad kokku leppida jätta kohaldamata lepingu artikkel 5 ja 2. xxxx ning kohaldada nende lepinguosa- liste vahel juhuvedu, sealhulgas läbi nende territooriumi xxxx- siitvedu tegevatele bussidele muid tehnilisi nõudeid. See ei kehti Euroopa Ühenduse kohta.
3. Olenemata 2. xxxx artiklist 6, asendab käesolev kokkulepe Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja teiste lepinguosaliste vahel sõlmitud lepingute asjakohaseid sätteid.
Sätted, mis vabastavad Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja teiste lepinguosaliste vahel kahepoolsete lepingutega kehtesta- tud veoloanõudest artiklis 7 nimetatud juhuveo korral, võib alles jätta või uuendada. Sel juhul teavitab asjaosaline lepingu- osaline viivitamata artiklis 23 nimetatud ühiskomiteed.
Artikkel 26
Allakirjutamine
Kokkulepe on allakirjutamiseks avatud alates 14. aprillist 2000 kuni 31. detsembrini 2000 Brüsselis Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadis, kes on kokkuleppe depositaar.
Artikkel 27
Kokkuleppe ratifitseerimine või kinnitamine ning hoiuleandmine
Allakirjutanud riigid kinnitavad või ratifitseerivad kokkuleppe oma menetluste kohaselt. Kinnitamis- või ratifitseerimiskirjad annavad lepinguosalised hoiule Euroopa Liidu Nõukogu pea- sekretariaati, kes teavitab kõiki teisi allakirjutanud riike.
Artikkel 28
Jõustumine
1. Kokkulepe jõustub selle kinnitanud või ratifitseerinud lepinguosaliste suhtes kolmanda kuu esimesel päeval pärast vii- mase kinnitus- või ratifitseerimiskirja laekumise kuupäeva seejärel, xxx xxxx lepinguosalist, sealhulgas Euroopa Ühendus, on selle kinnitanud või ratifitseerinud, või kuuenda kuu esime- sel päeval, tingimusel et kokkuleppe ratifitseerimise ajal on teh- tud asjakohane avaldus.
2. Lepinguosalise suhtes, kes kinnitab või ratifitseerib kok- kuleppe pärast selle esimese lõike kohast jõustumist, jõustub kokkulepe asjaomase lepinguosalise kinnitus- või ratifitseerimis- kirja esitamise kuupäevast arvates kolmanda kuu esimesel päeval.
Artikkel 29
Kokkuleppe kestus ja kokkuleppe täitmise hindamine
1. Kokkulepe on sõlmitud selle jõustumisest arvates viieks aastaks.
2. Kokkulepe pikeneb automaatselt pärast viieaastase perioodi lõppemist nende lepinguosaliste suhtes, kes ei ole avaldanud soovi kokkulepet lõpetada. Oma soovist kokkulepe lõpetada teatab lepinguosaline depositaarile artikli 31 kohaselt.
3. Enne iga viieaastase perioodi lõppemist annab ühiskomi- tee kokkuleppe täitmisele oma hinnangu.
Artikkel 30
Ühinemine
1. Pärast kokkuleppe jõustumist jääb see ühinemiseks ava- tuks kõikidele Euroopa transpordiministrite konverentsi täisliik- metele. Kui kokkuleppega ühinevad riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu liikmed, ei kohaldata käesolevat kokkulepet Euroopa Majanduspiirkonna lepingu liikmete oma- vahelistes suhetes.
2. Kokkulepe jääb ühinemiseks avatuks ka San Marino Vaba- riigile, Andorra Vürstiriigile xx Xxxxxx Vürstiriigile.
3. Lepinguosalise suhtes, kes ühineb kokkuleppega pärast selle artiklis 28 nimetatud jõustumise kuupäeva möödumist, jõustub kokkulepe asjaomase lepinguosalise ühinemisdoku- xxxxx esitamisest arvates kolmanda kuu esimesel päeval.
4. Riik, mis ühineb kokkuleppega pärast selle jõustumist artikli 28 kohaselt, võib saada kõige rohkem kolmeaastase perioodi 1. lisas nimetatud direktiividega samaväärsete õigus- aktide vastuvõtmiseks. Ühiskomiteed teavitatakse selliste õigus- aktide vastuvõtmisest.
Artikkel 31
Kokkuleppe denonsseerimine
Lepinguosalised võivad aastase etteteatamisega kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest kokkuleppe depositaari kaudu xxxxx xxxx ka kõikidele teistele lepinguosalistele. Samuti teavita-
takse ühiskomiteed kokkuleppe denonsseerimise põhjustest. Vaatamata sellele ei saa kokkulepet denonsseerida kokkuleppe artikli 28 kohasele jõustumisele järgneva nelja aasta jooksul.
Kui kokkuleppe denonsseerib üks või mitu lepinguosalist ning lepinguosaliste koguarv jääb alla kokkuleppe artikli 28 kohasel jõustumisel kokkulepitud arvu, jääb kokkulepe jõusse, kui järe- lejäänud lepinguosalisi esindav ühiskomitee ei otsusta teisiti.
Artikkel 32
Kokkuleppe lõppemine
Lepinguosaline, kes ühineb Euroopa Liiduga, lakkab olemast lepinguosaline alates ühinemise kuupäevast.
Artikkel 33
Lisad
Kokkuleppe lisad on lepingu lahutamatu osa.
Artikkel 34
Keeled
Kokkulepe on sõlmitud inglise, prantsuse xx xxxxx keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed; kokkulepet hoitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis xx xxxxx lepinguosalisele edastatakse kokkuleppe tõestatud koopia.
Lepinguosaline tagab kokkuleppe nõuetekohase tõlke oma riigi- keelde või -keeltesse. Tõlke koopiat hoitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis.
Depositaar saadab kõigile lepinguosalistele ühe eksemplari kõi- gist kokkuleppe xx xxxxx lisade tõlgetest.
SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale kok- kuleppele alla kirjutanud.
Open for signature in Brussels between 14 April 2000 and 30 June 2001 Ouvert à la signature à Bruxelles entre le 14 avril 2000 et le 30 juin 2001
Liegt zwischen dem 14. April 2000 und 30. Juni 2001 in Brüssel zur Unterzeichnung auf
For the European Community Pour la Communauté européenne Für die Europäische Gemeinschaft
For Bosnia-Herzegovina Pour la Bosnie-Herzégovine Für Bosnien-Herzegowina
For the Republic of Bulgaria Pour la République de Bulgarie Für die Republik Bulgarien
For the Republic of Croatia Pour la République de Croatie Für die Republik Kroatien
For the Czech Republic Pour la République tchèque
Für die Tschechische Republik
For the Republic of Estonia Pour la République d'Estonie Für die Republik Estland
For the Republic of Hungary Pour la République de Hongrie Für die Republik Ungarn
For the Republic of Latvia Pour la République de Lettonie Für die Republik Lettland
For the Republic of Lithuania Pour la République de Lituanie Für die Republik Litauen
For the Republic of Moldova Pour la République de Moldova Für die Republik Moldau
For the Republic of Poland Pour la République de Pologne Für die Republik Xxxxx
For Romania Pour la Roumanie Für Rumänien
For the Slovak Republic Pour la République slovaque
Für die Slowakische Republik
For the Republic of Slovenia Pour la République de Slovénie Für die Republik Slowenien
For the Republic of Turkey Pour la République de Turquie Für die Republik Türkei
XXXX
1. XXXX
Artiklis 4 nimetatud reisijate autoveo-ettevõtjatele kohaldatavad nõuded
Artiklis 4 nimetatud Euroopa Ühenduse direktiiv on järgmine:
Nõukogu 29. aprilli 1996. a direktiiv 96/26/EÜ siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude autoveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (Euroopa Ühenduste Teataja L 124 23.5.1996, lk 1), viimati muudetud nõukogu 1. oktoobri 1998 a direktiiviga 98/76/EÜ
(Euroopa Ühenduste Teataja L 277 14.10.1998, lk 17).
2. XXXX
Bussidele kehtivad tehnilised standardid
Artikkel 1
Kokkuleppe jõustumise kuupäevast alates peavad kõigi INTERBUSi lepinguosaliste rahvusvahelisi reisijate juhuvedusid tegevad bussid vastama eeskirjadele, mis on kehtestatud järgmiste õigusaktidega:
a) Nõukogu 20. detsembri 1996 direktiiv 96/96/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liik- mesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (Euroopa Ühenduste Teataja L 46 17.2.1997, lk 1);
b) Nõukogu 10. veebruari 1992 direktiiv 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigalda- xxxx xx kasutamise kohta ühenduses (Euroopa Ühenduste Teataja L 57 23.2.1992, lk 27);
c) Nõukogu 25. juuli 1996 direktiiv 96/53/EMÜ millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidu- kitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (Euroopa Ühenduste Teataja L 235 17.9.1996, lk 59);
d) Nõukogu 20. detsembri 1985 määrus (EMÜ) 3821/85 sõidumeerikute kohta autotranspordis (Euroopa Ühenduste Tea- taja L 370 31.12.1985, lk 8), viimati muudetud nõukogu määrusega (EMÜ) 2135/98 24.9.1998 (Euroopa Ühenduste Teataja L 274 9.10.1998, lk 1) või võrdväärsetele eeskirjadega, mis on kehtestatud AETR kokkuleppega, xxxxx xxxx- tud xxxxx protokollid.
Artikkel 2
Interbusi kõigi lepinguosaliste suhtes jõustumise kuupäevast alates peavad lepinguosaliste bussid, millega tehakse rahvus- vahelisi reisijate juhuvedusid, vastama tehnilistele nõuetele, mis on kooskõlas järgmiste ühenduse direktiivide ja samaväärsete UN-ECE eeskirjadega uute sõidukite ja nende varustuse tüübikinnituse ühtsete nõuete kohta; see ei kehti Euroopa Ühenduse kohta.
Objekt | UN-ECE eeskiri/viimane muudatus | EÜ direktiiv (viimane originaaltekst) | Kehtestamise kuupäev EL-s |
Heitgaasid | 49/01 49/02, kinnitus A 49/02, kinnitus B | 88/77 91/542 1. etapp 91/542 2. etapp 96/1 | 1.10.1993 1.10.1996 |
Suitsusus | 24/03 | 72/306 | 2.8.1972 |
Müra | 51/02 | 70/157 84/424 92/97 | 1.10.1989 1.10.1996 |
Pidurisüsteem | 13/09 | 71/320 88/194 91/422 98/12 | 1.10.1991 1.10.1994 |
Rehvid | 54 | 92/23 | 1.1.1993 |
Valgustusseadmete paigaldus | 48/01 | 76/756 91/663 97/28 | 1.1.1994 |
Artikkel 3
Busside kohta, millega tehakse järgmisi vedusid:
a) veod ühenduse liikmesriigist (v.a Kreeka) INTERBUSi lepinguosalise territooriumile;
b) veod INTERBUSi lepinguosalise territooriumilt ühenduse liikmesriiki (v.a Kreeka);
c) veod INTERBUSi lepinguosalise territooriumilt Kreekasse transiidina läbi ühenduse mis tahes muu liikmesriigi, mida teevad INTERBUSi lepinguosalise registreeritud vedajad;
kehtivad järgnevad eeskirjad.
1. Xxxxx, mis on esimest korda registreeritud enne 1.1.1980, ei saa kasutada juhuvedudeks käesoleva kokkuleppe alu- sel.
2. Xxxxx, mis on esimest korda registreeritud 1.1.1980 — 31.12.1981, tohib kasutada ainult kuni 31.12.2000.
3. Xxxxx, mis on esimest korda registreeritud ajavahemikus 1.1.1982 — 31.12.1983, tohib kasutada ainult kuni 31.12.2001.
4. Xxxxx, mis on esimest korda registreeritud ajavahemikus 1.1.1984 — 31.12.1985, tohib kasutada ainult kuni 31.12.2002.
5. Xxxxx, mis on esimest korda registreeritud ajavahemikus 1.1.1986 — 31.12.1987, tohib kasutada ainult kuni 31.12.2003.
6. Xxxxx, mis on esimest korda registreeritud ajavahemikus 1.1.1988 — 31.12.1989, tohib kasutada ainult kuni 31.12.2004.
7. Alates 1.1.2005 tohib kasutada ainult xxxxx, mis on esimest korda registreeritud pärast 31.12.1989 (EURO 0).
8. Alates 1.1.2007 tohib kasutada ainult xxxxx, mis on esimest korda registreeritud pärast 31.12.1992 (EURO 1).
Artikkel 4
Busside kohta, millega tehakse järgmisi vedusid:
a) veod Kreekast INTERBUSi lepinguosalise territooriumile;
b) veod INTERBUSi lepinguosalise territooriumilt Kreekasse; kehtivad järgnevad eeskirjad:
1. Xxxxx, mis on esimest korda registreeritud enne 1.1.1980, ei saa kasutada juhuvedudeks käesoleva kokkuleppe alu- sel.
2. Xxxxx, mis on esimest korda registreeritud ajavahemikus 1.1.1980 — 31.12.1981, tohib kasutada ainult kuni 31.12.2000.
3. Xxxxx, mis on esimest korda registreeritud ajavahemikus 1.1.1982 — 31.12.1983, tohib kasutada ainult kuni 31.12.2001.
4. Xxxxx, mis on esimest korda registreeritud ajavahemikus 1.1.1984 — 31.12.1985, tohib kasutada ainult kuni 31.12.2003.
5. Xxxxx, mis on esimest korda registreeritud ajavahemikus 1.1.1986 — 31.12.1987, tohib kasutada ainult kuni 31.12.2005.
6. Xxxxx, mis on esimest korda registreeritud ajavahemikus 1.1.1988 — 31.12.1989, tohib kasutada ainult kuni 31.12.2007.
7. Alates 1.1.2008 tohib kasutada ainult xxxxx, mis on esimest korda registreeritud pärast 31.12.1989 (EURO 0).
8. Alates 1.1.2010 tohib kasutada ainult xxxxx, mis on esimest korda registreeritud pärast 31.12.1992 (EURO 1).
Artikkel 5
Käesolevad tehniliste nõuete eeskirjad ei kehti ühenduse busside kohta, mida kasutatakse kahepoolsetel vedudel Kreeka ja teiste ühenduse liikmesriikide vahel transiidina läbi INTERBUSi lepinguosaliste territooriumide, kuid neile kehtivad Euroopa Ühenduse eeskirjad.
Artikkel 6
1. Ühenduse liikmesriikide ja INTERBUSi lepinguosaliste vahelistes kahepoolsetes lepingutes või kokkulepetes olevaid tehniliste nõuete eeskirju, mis käsitlevad kahepoolseid vedusid ja transiiti ning mis on rangemad kui käesoleva kokku- leppega kehtestatud eeskirjad, võib kohaldada kuni 31. detsembrini 2006.
2. Asjaosalised ühenduse liikmesriigid ja INTERBUSi lepinguosalised teavitavad käesoleva kokkuleppe artikliga 23 asutatud ühiskomiteed selliste kahepoolsete lepingute ja kokkulepete sisust.
Artikkel 7
1. Sõiduki esmast registreerimist tõendav dokument peab olema sõidukijuhil kaasas ja see tuleb esitada kontrollimi- seks selleks volitatud ametiisiku nõudmisel. Käesolevas lisas tähendab “sõiduki esimest korda registreerimise kuupäev” sõiduki esmast registreerimist pärast selle valmistamist. Xxx xxxxxxx registreerimise kuupäev ei ole tõendatav, tähendab see sõiduki valmistamise kuupäeva.
2. Xxx xxxxx originaalmootor on asendatud uue mootoriga, asendab punktis 1 nimetatud dokumenti dokument, mis tõendab uue mootori vastavust artiklis 3 nimetatud tüübikinnituse eeskirjadele.
Artikkel 8
1. Vaatamata xxxx artikli 1 alapunktile a, võivad lepinguosalised pisteliselt kontrollida, kas bussid vastavad direktiivi 96/96/EÜ nõuetele. Käesolevas lisas tähendab “pisteline kontroll” lepinguosalise territooriumil liikuva bussi mitteplaani- pärast xx xxxxx ootamatut xxxx kontrollimist, mida teeb ametiasutus.
2. Käesoleva lisaga ettenähtud xxxx kontrollimiseks kasutavad lepinguosaliste pädevad ametiasutused IIa ja IIb lisades toodud kontroll-lehti. Kontroll-lehe ühe eksemplari annab selle täitnud ametiasutus bussijuhile ja see esitatakse nõudmi- sel, et lihtsustada või vältida võimaluse korral järgmisi kontrollimisi lühikese ja põhjendamatu perioodi jooksul.
3. Kui sõiduki kontrollija leiab, et puudused bussi seisukorras õigustavad edasist kontrollimist, võib bussi saata teh- noülevaatusele pädevasse tehnoülevaatuse keskusesse vastavalt ühenduse direktiivi 96/96/EÜ artiklile 2.
4. Olenemata muudest karistustest, mida võib määrata, kui pistelise kontrollimise kohaselt xxxx xx xxxxx direktiivi 96/96/EÜ tingimustele ja on seetõttu ohtlik selle valdajatele või teistele teekasutajatele, võib bussi kasutamise üldkasuta- tavatel teedel viivitamata keelata.
5. Xxxx kontrollides ei tohi diskrimineerida xxxx rahvuse või elukoha ega bussi registreerimiskoha alusel.
IIa XXXX
KONTROLL-LEHT
1. Kontrollimise koht ............... .. 2. Kuupäev ................. ... 3. Aeg ................. ...........
4. Sõiduki riigitunnus ja registreerimismärk ............ .................... .................... .................... ....
5. Sõiduki klass
n Xxxx (1)
6. Vedaja nimi ja registreeritud asukoht
................ .................... .................... .................... .................... .................... ....
7. Riik .......... .................... .................... .................... .................... .................... ....
8. Juht .......... .................... .................... .................... .................... .................... ....
9. Kaubasaatja, registreeritud asukoht, pealelaadimise koht ................. .................... .................... ....
10. Kaubasaaja, registreeritud asukoht, mahalaadimise koht ................. .................... .................... ....
11. Ühiku brutokaal ................. .................... .................... .................... .................... ....
12. Rikke põhjus:
— pidurid
— rool
— lambid, xxxxx xx signaalseadmed
— rattad/veljed/rehvid
— heitgaasid
— suitsusus (diisel)
— heitgaasid (bensiin)
13. Mitmesugust/märkused
14. Kontrollinud ametiasutus/ametnik
15. Kontrollimise tulemus
— tunnistatud kõlblikuks
— tunnistatud kõlblikuks väiksemate puudustega
— rasked xxxx
— viivitamatu keeld
Kontrollinud ametniku allkiri/ametiasutus
(1) Vähemalt neljarattalised mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks xx xxxxxx on üle üheksa istekoha (sh juhiiste) (kategooriad M2, M3).
IIb XXXX
XXXX KONTROLLIMISE TEHNILISED STANDARDID
Kokkuleppe artiklis 3 nimetatud busside tehnoseisund peab olema selline, et neid saab tehnoülevaatusel tunnistada kasu- tuskõlblikuks.
Kontrollitakse osasid ja varustust, mida peetakse oluliseks bussi ohutu ja puhta töö seisukohast. Seadmete kontroll (val- gustus- ja signalisatsiooniseadmed, rehvide seisukord jne) ning sõiduki pidurite ja mootori heitgaaside väljalaskesüstee- mide eritestid ja muu kontroll tehakse järgmiselt.
1. Pidurid
Pidurisüsteemi iga osa xx xxxxx toimimise seadmed peavad olema heas seisukorras ja toimima tõhusalt ning olema nõuetekohaselt reguleeritud.
Busside pidurid peavad täitma järgmist kolme pidurdamiskatset:
a) busside ning nende haagiste ja poolhaagiste sõidupidur peab sõiduki liikumist ohutult, kiiresti ja tõhusalt aeglustama xx xxxxx seiskama veosest ja tee langusest või tõusust olenemata;
b) busside ning nende haagiste ja poolhaagiste seisupidur peab hoidma sõidukit paigal märgataval langusel või tõusul veosest olenemata; ainult mehaaniliselt töötaval seadmel peavad pidurite tööpinnad olema pidurdus- asendis;
c) sõidupiduri rikke korral peab busside teine (häda)pidur bussi liikumist aeglustama xx xxxxx seiskama mõistliku pidurdusteekonnaga veosest olenemata.
Kahtluse korral võivad kontrollivad ametiasutused kontrollida bussi pidurite tööd vastavalt direktiivi 96/96/EÜ xxxx XX osa I mõnele nõudele või kõigile nõuetele.
2. Heitgaasiemissioon
2.1. Heitga as id
2.1.1. Ottomootoriga sõidukid
a) Kui heitgaaside väljalaset ei kontrollita täiustatud heitgaaside kontrollisüsteemiga, nagu on lambda-anduriga kolmiskatalüüs järelpõleti, tehakse:
1. väljalaskesüsteemi väline vaatlus, et kindlaks teha lekete puudumine;
2. vajaduse korral heitgaaside kontrollisüsteemi väline vaatlus, et kindlaks teha, kas kõik nõutavad seadmed on paigaldatud.
Pärast mootori normaalset soojenemist (arvestades valmistaja soovitusi) mõõdetakse vingugaasi (CO) sisal- dust heitgaasides, kui mootor töötab tühikäigul (xxxx koormuseta).
Bussi tootja määrab maksimaalse lubatud CO kontsentratsiooni heitgaasides. Kui see informatsioon ei ole kättesaadav või kui liikmesriigi pädev ametiasutus otsustab seda mitte kasutada, siis ei tohi CO sisaldus ületada:
— 4,5 % (mahuliselt), xxx xxxx on esimest korda registreeritud või võetud kasutusele ajavahemikul direk- tiivi 70/220/EMÜ (1) rakendamisest kuni 1. oktoobrini 1986
— 3,5 % (mahuliselt), xxx xxxx on esimest korda registreeritud või võetud kasutusele pärast 1. oktoobrit 1986.
b) Kui heitgaaside väljalaset kontrollitakse täiustatud heitgaaside kontrollisüsteemiga, nagu on lambda-anduriga kolmiskatalüüs järelpõleti, tehakse:
1. väljalaskesüsteemi väline vaatlus, et kindlaks teha lekete puudumine ja kas kõik osad on komplektsed;
(1) Nõukogu 20. märtsi 1970 a. direktiiv 70/220/EMÜ mootorsõidukite ottomootorite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 76, 9.3.1970, lk 1) ja parandus (EÜT L 81, 11.4.1970, lk 15), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/12/EÜ (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 42).
2. heitgaaside kontrollisüsteemi väline vaatlus, et kindlaks teha, kas kõik nõutavad seadmed on paigalda- tud;
3. bussi heitgaaside kontrollisüsteemi tõhususe määramine lambda väärtuse ja CO kontsentratsiooni mõõt- mise xxxx kooskõlas 4. osaga või menetlustega, mille on ette näinud valmistaja ja mis on heaks kiidetud tüübikinnituse ajal. Igaks mõõtmiseks soojendatakse mootorit vastavalt valmistaja soovitustele;
4. heitgaasid väljalasketorustikust — piirväärtused Mõõtmine mootori tühikäigul:
Sõiduki tootja määrab maksimaalse lubatud CO kontsentratsiooni heitgaasides. Kui see informatsioon ei ole kättesaadav, ei tohi maksimaalne lubatud CO kontsentratsioon ületada 0,5 % (mahuliselt).
Mõõtmine kõrgematel mootori pööretel, vähemalt 2 000 p/min:
CO kontsentratsioon: maksimaalselt 0,3 % (mahuliselt) Lambda: 1 ± 0,03 vastavalt valmistaja andmetele.
2.1.2. Diiselmootoriga bussid
Heitgaaside läbipaistvuse mõõtmine vabakiirendusel (koormuseta mootori pöörete suurendamine tühikäigult piir- pööreteni). Kontsentratsiooni tase ei tohi ületada valmistaja põhisildile kantud direktiiviga 72/306/EMÜ (1) luba- tud taset. Kui see informatsioon pole kättesaadav või kui liikmesriigi pädev ametiasutus otsustab seda mitte kasu- tada, siis on neeldumiskoefitsiendi piirväärtused järgmised:
suurim neeldumiskoefitsient:
— tavalise laadimisega diiselmootor = 2,5 m–1,
— sundlaadimisega diiselmootor = 3,0 m–1
või ekvivalentsed väärtused, kui kasutatakse EÜ tüübikinnitusel kasutatavatest erinevat tüüpi seadmeid.
2.1.3. Kontrollseadmed
Busside heitgaase mõõdetakse seadmetega, mis on ette nähtud asjakohase täpsusega kindlaks määrama valmistaja ettekirjutatud või näidatud piirväärtusi.
2.2. Vajaduse korral kontrollitakse heitgaasides sisalduvate kahjulike ainete sisalduse jälgimise süsteemi toimimist par- dakompuutris.
(1) Nõukogu 2. augusti 1972. a direktiiv 72/306/EMÜ sõidukite diiselmootorite heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesrii- kide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L190, 20.8.1972, lk 1), viimati muudetud komisjoni direktiiviga 89/491/EMÜ (EÜT L 238, 15.8.1989, lk 43).
3. XXXX
Veoloanõudest vabastatud juhuveoteenuse kontrolldokumendi näidis
4. XXXX
Rahvusvahelise juhuveoloa taotluse näidis
5. XXXX
Rahvusvahelise juhuveoloa näidis