ÕNNETUSJUHTUMI KINDLUSTUS
BTA Baltic Insurance Company AAS Eesti filiaal
Lõõtsa 2B, Tallinn 11415, Eesti. Telefon x000 0 00 00 000, koduleht: xxx.xxx.xx, e-mail xxx@xxx.xx
ÕNNETUSJUHTUMI KINDLUSTUS
Tingimused Nr. EE6-1
Käesolevad õnnetusjuhtumi kindlustuse tingimused kehtivad alates 04.07.2017
AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaal sõlmib õnnetusjuhtumi kindlustuse lepinguid käesolevate tingimuste ja lepingu sõlmimise hetkel kehtivate üldtingimuste alusel, mis on leitavad aadressil xxx.xxx.xx
SISUKORD
KINDLUSTUSLEPINGUS KASUTATUD MÕISTED 1
MILLE EEST JA KUIDAS ME MAKSAME? 3
MILLISTEL JUHTUDEL KINDLSUTUS EI KEHTI? 3
KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME? 3
KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME? 3
KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME? 4
MILLISTEL JUHTUDEL HÜVITIST EI MAKSTA? 4
KUIDAS XX XXXXX EES ME MAKSAME? 4
KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME? 5
KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME? 5
KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME? 5
KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME? 6
KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME? 6
KINDLUSTUSHÜVITISE SAAMISE TINGIMUSED 7
1. KINDLUSTUSLEPINGUS KASUTATUD MÕISTED
BTA – AAS „BTA Baltic Insurance Company” Eesti filiaal ehk kindlustusandja.
Kindlustushüvitis (edaspidi hüvitis) – BTA poolt makstav rahasumma, mis makstakse välja pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Hüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta sõltub kindlustusjuhtumi tagajärjel Kindlustatud isikule tekkinud trauma suurusest, kindlustuslepingu järgsetest hüvitispiiridest ja kindlustussummast. Kindlustushüvitise liigid on päevaraha, haigla päevaraha, valuraha, lapse õppetoetus, lapse rõõm, täiendõppe kulude hüvitis, matuse toetus, püsiva puude või xxxxx hüvitis. Samuti Kindlustatud isiku haigestumine „kriitilisse haigusesse” vastavalt lisale nr.4 .
Kindlustusjuhtum – kindlustuslepingu kehtivuse ajal kindlustuslepingus kokkulepitud tingimustel kindlustatud isiku vaba tahte vastaselt toimunud ootamatu ja ettenägematu õnnetusjuhtum, mille tagajärjel xxxxxx xx/või vägivaldne jõud tekitab kindlustatud isikule tervisekahjustuse või põhjustab tema xxxxx.
Kindlustusrisk – oht, mille vastu kindlustatakse.
Kindlustussumma – kindlustuslepingus kokkulepitud rahasumma, mis on maksimaalne väljamakstav summa ühe kindlustatud isiku ja kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustussummaks loetakse iga kindlustatud isiku püsiva puude või xxxxx hüvitispiiri, olenevalt sellest, xxxxxxx xxxxx on suurema väärtusega.
Kindlustusvõtja – juriidiline või füüsiline isik, kellel on kindlustushuvi xx xxx on BTA-ga kindlustuslepingu sõlminud.
Kindlustatud isik - kindlustusvõtja või kindlustuslepingus nimeliselt määratud või määramata füüsiline isik, kellega seotud kindlustusrisk on kindlustatud. Kindlustatud isikuks ei tohi olla füüsilise või vaimse puudega isik, kes vajab pidevat hooldust või järelevalvet. Nimetatud isiku huvides sõlmitud kindlustusleping on algusest xxxxx tühine.
Korduv luumurd – vigastus, mis tekkis eelmise luumurru xxxxxx teistkordse vigastuse tulemusena luude ebapiisava
kokku kasvamise tõttu.
Laps – isik, kes on noorem kui 18 eluaastat. Antud mõiste ei ole kasutuses „Laste õppetoetuse” kindlustusriski korral.
Luumurru kõrgendatud risk – vigastus, mille korral luumurd tekib liigese eelneva vigastuse tagajärjel (liigese venitus, liigeskapsli rebend, liigese nihestus, harilik nihestus), samuti juhul kui luumurd on toimunud välise jõu rakendumise tulemusena luude struktuuri muutuse taustal.
Patoloogiline luumurd – vigastus, mis on tekkinud xxxx mehaanilise mõjuta, xxx struktuurse muutuse tõttu.
Soodustatud isik – kindlustusvõtja poolt Kindlustatud isiku kirjalikul nõusolekul määratud isik.
Õnnetusjuhtum – ootamatu ja ettenägematu ning Kindlustatud isiku vabast tahtest sõltumatu sündmus, mis tekkis välise mõju tagajärjel ning põhjustas Kindlustatud isikule füüsilist kahju. Õnnetusjuhtumiks ei loeta üldhaigestumisi, korduvat luumurdu, patoloogilist luumurdu, organismi vananemisega seotud muutusi.
Võistlussport – spordiga tegelemine, x.x xxxx treeneriga treenimine, eesmärgiga saavutada tulemusi avatud sportliku konkurentsi tingimustes, st võistlustel osalemine, sh meistri- xx xxxxxx- ja liiga- ja muudel võistlustel osalemine nii siseriiklikul tasemel kui ka väljaspool Eestit, samuti võistlusteks ettevalmistumise periood.
Võistlusspordiks ei loeta massiüritustest osa võtmist: näiteks rahvajooksud või maratonid.
2. KINDLUSTUSKAITSE KEHTIMINE
Kindlustuskaitse kehtib kindlustuslepingus määratud perioodil kõikjal maailmas.
Kindlustuskaitse spordiga tegelemise korral:
2.2.1. Kindlustuskaitse kehtib spordiga tegelemise ajal ilma täiendava kokkuleppeta, v.a juhul, kui Kindlustatud isik tegeleb võistlusspordiga või kõrgendatud riskiga spordialadega (p. 2.2.3.);
2.2.2. Kindlustusleping kehtib võistlusspordiga või kõrgendatud riskiga spordialadega tegelemise korral xxxx juhul, kui see on poliisil eraldi välja toodud.
2.2.3. Käesolevate tingimuste mõistes on kõrgendatud riskiga spordialadeks: alpinism, mägironimine, koobasronimine, motosport, autosport, mäest laskumine rattal, langevarjuhüpped, kickboxing, poks, bobisõit, paraplaaniga lendamine, planerism, paragliding, sukeldumine akvalangiga, lennumasinatega lendamine (v.a kaasreisija xxxxxx) ning muud tegevused, millega tegelemiseks on vajalikud spetsiaalsed tehnilised vahendid või varustus.
2.2.4. Juhul, kui Kindlustatud isikul puudub võistlusspordi kindlustuskaitse ning kindlustusjuhtum toimub võistlusspordiga tegelemise ajal, v.a. p.2.2.3. loetletud spordialade puhul, BTA hüvitab Kindlustatud isikule 20% ettenähtud hüvitisest, kuid mitte rohkem kui 150 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta.
2.2.5. Kindlustuskaitse ei kehti järgmiste spordialade professionaalse või amatööride tasemel harrastamise korral: õhusport (xxxxx- xx langevarjuhüpped jms), mäesuusasport radadeta laskumistel või väljaspool rada, taipoks, vabamaadlus, MMA, mootorratta-, ATV-, motorolleri ja mootorsaanisõit väljaspool liiklusteid (st metsas, põllul jm liikluseks mitte ettenähtud kohtades).
PÄEVARAHA
3. MIS ON KINDLUSTATUD?
Hüvitist makstakse juhul, kui kindlustusjuhtum toimub kindlustuslepingu kehtivuse ajal ning Kindlustatud isik viibib selle tagajärjel töövõimetuslehel kauem kui 7 järjestikust kalendripäeva.
4. MILLE EEST JA KUIDAS ME MAKSAME?
Hüvitist makstakse iga töövõimetuslehel viibitud päeva eest.
Esimese 5 töövõimetuslehel viibitud päeva eest makstakse päevaraha 100% Kindlustatud isiku päevapalgast, kuid mitte rohkem, kui kindlustuslepingus kokkulepitud päevaraha hüvitispiir. Iga järgneva töövõimetuslehel viibitud päeva eest makstakse päevaraha 50% Kindlustatud isiku päevapalgast, kuid mitte rohkem kui kindlustuslepingus kokkulepitud päevaraha hüvitispiir.
Päevapalga arvutamise aluseks on Kindlustatud isiku netotulu.
Kindlustatud isiku netotulu on sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekud, mis on kindlustatud isikule laekunud kindlustusjuhtumi toimumise kalendrikuule vahetult eelnenud 12 kalendrikuu jooksul xx xxxxxxx on maha arvestatud seadustes ettenähtud xxxxxx xx maksed.
Päevaraha suuruse arvutamiseks jagatakse Kindlustatud isiku netotulu kindlustusjuhtumi toimumise kalendrikuule vahetult eelnenud 12 kalendrikuu kalendripäevade arvuga.
Kui Kindlustatud isik on saanud kindlustusjuhtumile vahetult eelnenud ajal sissetulekut 12 kalendrikuust lühemal perioodil, võetakse arvesse tegelik sissetulek nimetatud perioodil ja sellele vastava ajavahemiku kestus kalendripäevades.
Xxxxx, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkel on Kindlustatud isik ettevõtja, siis on tema netotuluks tema viimase kalendriaasta tuludeklaratsioonis deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.
Kui Kindlustatud isik on kindlustusjuhtumi ajal olnud ettevõtja vähem xxx xxx kalendriaasta, võetakse netotulu arvestamisel aluseks tema sissetulek ettevõtjana tegutsetud ajal xx xxxxx ajavahemiku kestus kalendripäevades. Maksimaalne periood päevaraha saamiseks on 270 ajutisel töövõimetuslehel viibitud päeva ühe
kindlustusperioodi jooksul.
5. MILLISTEL JUHTUDEL KINDLSUTUS EI KEHTI?
Päevaraha ei maksta nende päevade eest, kui Kindlustatud isikule makstakse käesolevate tingimuste punktis 7 nimetatud hüvitist.
Päevaraha maksmine lõpetatakse alates:
5.2.1. töövõimetuslehe lõppemise päevast;
5.2.2. Kindlustatud isikule püsiva töövõimetuse määramisest.
HAIGLA PÄEVARAHA
6. MIS ON KINDLUSTATUD?
Hüvitist makstakse juhul, kui kindlustusjuhtum toimub kindlustuslepingu kehtivuse ajal ning Kindlustatud isik viibib selle tagajärjel vähemalt ühe ööpäeva haigla ravil.
7. KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME?
Hüvitis makstase iga ööpäevaringselt haiglas viibitud päeva eest, vastavalt kindlustuslepingus kokkulepitud haigla päevaraha ühe kalendripäeva hüvitispiirile.
Maksimaalne periood haigla päevaraha saamiseks on 45 kalendripäeva kindlustusperioodi kohta.
VALURAHA
8. MIS ON KINDLUSTATUD?
Hüvitist makstakse juhul, kui kindlustusjuhtum toimub kindlustuslepingu kehtivuse ajal ning Kindlustatud isik on saanud selle tagajärjel käeoleva tingimuste Xxxxx 2 ”Õnnetusjuhtumikindlustuse valuraha väljamaksemäärade tabel” (edaspidi Xxxx 2) sätestatud trauma, mille ravi on dokumentaalselt kinnitatud raviarsti poolt.
9. KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME?
Hüvitis makstakse ühekordse maksena Lisas 2 sätestatud hüvitise protsendile kindlustuslepingus „Valuraha“ kindlustusriski all kokkulepitud hüvitispiiri ulatuses.
Juhul, kui Kindlustatud isikul tekib valuraha saamise õigus rohkem xxx xxx Lisas 2 sätestatud trauma alusel, siis liidetakse ettenähtud hüvitised arvestusega, et koondhüvitis ei ületa kindlustuslepingus kokkulepitud valuraha hüvitispiiri.
Trauma korral, mis ei ole loetletud Lisas 2, määratakse hüvitise suurus BTA usaldusarsti otsuse ning Xxxxx 2 sätestatud sarnaste traumade raskusastme alusel.
Kõrgendatud riskiga luumurru korral makstakse hüvitist 50% Lisas 2 ettenähtud väljamaksemäärast.
RAVIKULUD
10. MIS ON KINDLUSTATUD?
Ravikulude hüvitist makstakse juhul, kui kindlustusjuhtum toimub kindlustuslepingu kehtivuse ajal ning Kindlustatud isikul tekivad selle tagajärjel põhjendatud ravikulud, mida Eesti Vabariigi ravikindlustussüsteemi (Haigekassa) poolt ei hüvitata.
11. KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME?
Hüvitist makstakse kompensatsiooni põhimõttest tulenevalt. See tähendab, et hüvitamisele kuuluvad xxxx punktis 11.2 loetletud raviteenuste kulud, mis on tekkinud Eesti Vabariigis registreeritud riigi- või munitsipaalraviasutuse, eraraviasutuse või taastusravikeskuse esitatud arvete alusel, kuid mitte rohkem kui kindlustuslepingus kokkulepitud ravikulude piirmäär.
Hüvitatakse xxxx järgnevate raviteenuste kulud:
11.2.1. ambulatoorse või statsionaarse raviga seotud hädavajalikud uuringu- ja ravikulud, mis on määratud
xxxxxxxxx poolt;
11.2.2. röntgendiagnostika ja operatsioonid;
11.2.3. kulud sidumismaterjalidele ning arsti poolt määratud ravimitele;
11.2.4. Kindlustatud isikule kuulunud ning kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud proteeside, kuulmisaparaatide ja nägemist korrigeerivate prillide parandamise või uute soetamise kulud kuni 70 eurot ;
11.2.5. meditsiiniliste abivahendite (kargud, ratastool jne) rentimise mõistlikud kulud.
11.2.6. ravi seisukohalt vajalikud ja arsti poolt määratud füsiaatria ja ravivõimlemise mõistlikud kulud (mitte
üle 10 korra) ja ravimassaažikulud (mitte üle 10 korra);
11.2.7. kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud hammaste ravikulud, kusjuures proteeside kahjustuste korral hüvitatakse vaid silm- ja lõikehammaste ravikulud;
11.2.8. kosmeetiliste operatsioonide kulud, mis on vajalikud traumajärgse näopiirkonna, pea ja kaela
moonutuste likvideerimiseks plastilise kirurgia abil;
11.2.9. Transpordi kulud kindlustusjuhtumi kohalt kuni lähima raviasutuseni, kus kindlustatud isik saab
meditsiinilist esmaabi.
12. MILLISTEL JUHTUDEL HÜVITIST EI MAKSTA?
Hüvitamisele ei kuulu järgmised meditsiinilised kulud:
12.1.1. närimise või hammustamise tagajärjel tekkinud hambakahjustuste ravikulud. Samuti ei kuulu hüvitamisele kaariese ja muude stomatoloogiliste haiguste raviga seotud kulud;
12.1.2. kulud, mis hüvitatakse Eesti Vabariigi või välisriigi liikluskindlustuse seaduse alusel;
12.1.3. patsiendi ravikulud kõrgendatud teeninduskvaliteedi tingimustes, s. t. raviasutuse teenused, mis muudavad raviprotsessi patsiendi jaoks mugavamaks, kuid ei ole olulised eduka ravi toimumise seisukohalt;
12.1.4. kulud ravimite soetamisele, mis ei ole kantud Eesti ravimiregistrisse ega Euroopa Liidu keskregistrisse; samuti ravimiteks mitteloetavate vahendite (nt toidulisandid; kontrastained, ravikosmeetika); vitamiinide, organismi toniseerivate ja tugevdavate ainete; süsteemseks kasutamiseks mõeldud anaboolsete steroidide; xxxx xx vereloomeorganeid mõjutavate ainete; närvisüsteemi reguleerivate vahendite; samuti krooniliste haiguste ravimite soetamise kulud.
LAPSE ÕPPETOETUS
13. MIS ON KINDLUSTATUD?
Hüvitist makstakse juhul, kui kindlustusjuhtum toimub kindlustuslepingu kehtivuse ajal ning selle tagajärjel ühe aasta jooksul saabub Kindlustatud isiku surm. Hüvitist makstakse Kindlustatud isiku bioloogilisele või lapsendatud lapsele, kes õpib kõrgharidusastme õppeasutuses.
Kindlustushüvitist makstakse ainult ühele Kindlustatud isiku lapsele, kes Kindlustatud isiku xxxxx hetkel on
xxxxxx kui 24 eluaastat.
14. KUIDAS XX XXXXX EES ME MAKSAME?
Hüvitis makstakse kompensatsiooni põhimõttest tulenevalt. See tähendab, et iga õppeaasta xxxxx maksab BTA Kindlustatud isiku ühele lapsele õppeaasta õpingute maksumuse vastavalt esitatud õppemaksu tasumist
tõendavatele dokumentidele. Hüvitist makstakse kindlustuslepingus kokkulepitud lapse õppetoetuse hüvitispiiri
ulatuses.
Hüvitise maksmine lõpetatakse, kui õppeaasta alguseks on Kindlustatud isiku laps saanud 27-aastaseks.
LAPSE RÕÕM
15. MIS ON KINDLUSTATUD?
Hüvitist makstakse juhul, kui kindlustusjuhtum toimub kindlustuslepingu kehtivuse ajal ning selle tagajärjel
saab Kindlustatud isik (laps) trauma.
16. KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME?
Hüvitis makstakse kompensatsiooni põhimõttest tulenevalt. See tähendab, et BTA hüvitab Kindlustusvõtja või Soodustatud isiku kulud, mis on tehtud 6 kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist Kindlustatud isikule maiustuste või puuviljade ostmiseks, kuid mitte rohkem kui kindlustuslepingus kokkulepitud lapse rõõmu riski hüvitisepiir.
Maiustusi ja puuvilju võib asendada kino- või loomaaia piletitega.
TÄIENDÕPPE KULUD
17. MIS ON KINDLUSTATUD?
Hüvitist makstakse juhul, kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal kindlustusjuhtumi tagajärjel põhikoolis või gümnaasiumis õppiv Kindlustatud isik (laps) puudub koolist rohkem kui 3 nädalat. Sellisel juhul hüvitab BTA Kindlustatud isiku eraõpetaja kulud 6 kuu jooksul alates trauma saamisest.
18. KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME?
Hüvitis makstakse kompensatsiooni põhimõttest tulenevalt. See tähendab, et BTA hüvitab Kindlustusvõtjale või Soodustatud isikule 10 eraõpetaja tunni maksumuse Kindlustatud isikule vajalikus õppeaines. Hüvitise piir ühe eratunni kohta lepitakse kokku kindlustuslepingus.
Xxxxx, kui laps vabastatakse koolist pikemaks perioodiks, kui 2 kuud ning selle kohta on olemas arstitõend, on õigus saada hüvitist mitme erineva õppeaine eraõpetaja tunni eest, kogusummas, mis ei ületa 40 eratunni maksumust.
Hüvitis makstakse pärast tundide läbimist kulutusi tõendava dokumendi alusel.
MATUSETOETUS
19. MIS ON KINDLUSTATUD?
Hüvitis makstakse juhul, kui Kindlustatud isiku surm saabus kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustuslepingu kehtivuse ajal või ühe aasta jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Hüvitis makstakse füüsilisele isikule, kes on võtnud xxxx xxxxx Kindlustatud isiku matuste korraldamise ning kandnud matusekulud.
20. KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME?
Kindlustushüvitist makstakse kompensatsiooni põhimõttest tulenevalt. See tähendab, et BTA hüvitab Eesti Vabariigis toimunud matustega seotud järgmised kulud:
20.1.1. kirstu soetamise kulud;
20.1.2. matuseteenuse kulud;
20.1.3. surnu transportimise kulud;
20.1.4. surnukuuri teenuste kulud;
20.1.5. hauakivi soetamise ja paigaldamise kulud.
PÜSIV PUUE
21. MIS ON KINDLUSTATUD?
Hüvitist makstakse juhul, kui kindlustusjuhtum toimub kindlustuslepingu kehtivuse ajal ning selle tagajärjel tekib Kindlustatud isikule ühe aasta jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumist püsiv puue.
22. KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME?
Hüvitis makstakse ühekordse maksena käesolevate tingimuste Xxxx 1 „Hüvitise suurus püsiva töövõimetuse ja puude korral“ (edaspidi Xxxx 1) alusel ning kindlustuslepingus „Püsiva puude“ kindlustusriski all kokkulepitud hüvitispiiri ulatuses.
Kui hüvitist ei ole võimalik Xxxx 1 alusel määrata, siis hüvitis määratakse BTA usaldusarsti poolt vastavalt Kindlustatud isiku füüsilise või vaimse kahjustuse raskusastmele protsentuaalselt püsiva puude hüvitise piirmäärast.
Juhul, kui püsiv puue on määratud seoses jäseme või organi kaotamisega, mille funktsioone ei ole võimalik taastada (näiteks amputatsiooni korral), siis võib püsiva puude hüvitise määrata enne 1 aasta möödumist kindlustusjuhtumi toimumisest.
Juhul, kui püsiva puude raskusastet hinnatakse suuremaks kui 50%, siis BTA maksab kindlustushüvitist 100% kindlustuslepingus kokku lepitud püsiva puude hüvitispiirist.
Püsiva puude raskusastme määramisel ei ole BTA kohustatud lähtuma Kindlustatud isikule eelnevalt määratud püsiva puude raskusastmest. Püsiva puude raskusastme määrab BTA usaldusarst meditsiiniliste dokumentide alusel, selleks on BTA-l vajadusel õigus moodustada arstlik komisjon ning nõuda Kindlustatud isikult korduvuuringute tegemist.
BTA usaldusarsti poolt püsiva puude raskusastme määramisel ei võeta arvesse Kindlustatud isiku ametikohta, sissetulekut, hobisid ega elustiili, töövõimetust ega sissetuleku vähenemist. See tähendab, et Kindlustatud isiku püsiva puude raskusastme määramisel võrreldakse tema terviseseisundit samavanuse inimese terviseseisundiga ning võetakse arvesse puude iseloomu ja raskusastet.
SURM
23. MIS ON KINDLUSTATUD?
Hüvitist makstakse juhul, kui Kindlustatud isik sureb kindlustuslepingu kehtivuse ajal toimunud
kindlustusjuhtumi tagajärjel 3 aasta jooksul pärast kindlustusjuhtumi toimumisest
24. KUIDAS XX XXXXX EEST ME MAKSAME?
Hüvitis makstakse ühekordse maksena 100% kindlustuslepingus kokkulepitud xxxxx hüvitise piiri ulatuses
(kindlustussummas).
BTA maksab hüvitist kindlustuslepingus märgitud soodustatud isikule. Juhul, kui kindlustuslepinguga ei ole Soodustatud isikut määratud, makstakse kindlustushüvitis Kindlustatud isiku pärijatele.
Hüvitisest arvestatakse maha kogu kindlustusperioodil Kindlustatud isikule eelnevalt makstud või maksmisele kuuluvad kindlustuslepinguga ettenähtud hüvitised. Juhul, kui Kindlustatud isikule makstud hüvitis(ed) on suurem(ad) või võrdsed xxxxx hüvitisega, siis täiendavat hüvitist ei maksta
25. ÜLDISED VÄLISTUSED
BTA-l on õigus hüvitise suurust vähendada või hüvitist mitte maksta juhul, kui kindlustusjuhtumjuhtum toimus:
25.1.1. kroonilise haiguse (näiteks epilepsia, diabeet, infarkt, insult, radikuliit jne), teadvuse kaotuse, psühholoogilise trauma, afektiseisundi või krooniliste neuroloogiliste haiguste tagajärjel, mis põhjustavad koordinatsioonihäireid või lihasnõrkust (näiteks Parkinsoni tõbi, müopaatia, hulgiskleroos jne);
25.1.2. Kindlustatud isiku poolt kriminaalkorras karistatavate tegude toimepanemise tagajärjel;
25.1.3. Kindlustatud isiku aresti all viibimise või vanglakaristuse kandmise ajal;
25.1.4. Kindlustatud isiku poolt tööohutuseeskirjade rikkumise, vastavate lubade ja ettevalmistuse puudumise tõttu, mille tegemiseks on vajalik spetsiaalne ettevalmistus ning vastava ametiasutuse (komisjoni) luba;
25.1.5. tööülesannete täitmisel laevas või lennukis, kus Kindlustatud isik viibib xxxx xxxxxx kui reisija;
25.1.6. Kindlustatud isiku enesetapu või enesetapukatse tagajärjel;
25.1.7. ametiülesannete täitmisel sõjaväe-, politsei-, turva-, tuletõrje-, maakaitse- või päästeteenistuses;
25.1.8. Kindlustatud isiku poolt end tahtlikult ohuolukorda pannes, v.a juhul, kui see on seotud teise inimese
elu päästmisega;
25.1.9. sõidukiga, mille juht oli tarbinud alkoholi, narkootilisi või muid psühhotroopseid aineid, välja arvatud ühistranspordiga sõidu puhul;
25.1.10. Kindlustatud isiku poolt olulise liiklusseaduse nõuete rikkumise tagajärjel, sealhulgas, kuid mitte ainult: suurima lubatud sõidukiiruse ületamine enam kui 30 km/h, ilmastikuoludele mittevastava kiirusega sõitmine, sõiduki juhtimine xxxx xxxxxxx kategooria juhtimisõiguse olemasoluta;
25.1.11. alkoholi, narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete või arsti poolt määramata ravimite tarbimise tulemusena. Ekspertiisist keeldumist võrdsustatakse ülal loetletud ainete tarbimisega;
25.1.12. globaalsete katastroofide, loodusjõudude, epideemiate jms. tagajärjel;
25.1.13. suguhaiguste, AIDSi ja kõikide HIV-infektsiooni tõttu tekkinud haiguste tulemusena. Käesolevatest tingimustest lähtuvalt ei loeta kindlustusjuhtumiks:
25.2.1. raseduse katkemist, x.x. xxxxxxxxx;
25.2.2. Kindlustatud isiku haigestumist või nakkushaigustesse nakatumist;
25.2.3. psühhoterapeudi või psühholoogi abi saamist;
25.2.4. putukahammustusi;
25.2.5. kirurgiliste operatsioonide tagajärgi.
BTA xx xxxxx hüvitist juhul, kui Kindlustatud isik pöördus arsti vastuvõtule hiljem kui 72 tundi pärast õnnetusjuhtumi toimumist.
26. KINDLUSTUSHÜVITISE SAAMISE TINGIMUSED
Kindlustushüvitise saamiseks on Kindlustatud isik kohustatud BTA-le esitama:
26.1.1. avalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
26.1.2. tööandja või vastutava ametiasutuse poolt koostatud dokument, juhul kui kindlustusjuhtum toimus töökohas või sellega seotud territooriumil, samuti juhul, kui kindlustusjuhtum toimus tööülesannete täitmise ajal;
26.1.3. raviasutuse poolt väljastatud tõend, kus on välja toodud trauma liik või haigus ja täpne diagnoos;
26.1.4. xxxxxxx xxxxx korral – surmatunnistuse koopia, hüvitise saamise õigust kinnitav dokument;
26.1.5. „Ravikulude” kindlustuskaitse puhul – raviteenuste saatekirjade ja retseptide koopiad ning nende kuludokumentide koopiad. Raviteenuste kasutamine ja ravimite soetamine toimuvad xxxx arsti poolt väljakirjutatud saatekirjade ja retseptide alusel, ravikulude teket kinnitavatel kuludokumentidel peab olema märgitud Kindlustatud isiku isikukood, raviteenuse või ravimi nimetus;
26.1.6. „Päevaraha” kindlustuskaitse puhul – töövõimetuslehe koopia, Maksu- ja Tolliameti kinnitus
sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta õnnetusjuhtumile eelnenud 12 kalendrikuu jooksul.
26.1.7. “Haigla päevaraha” kindlustuskaitse puhul – haigla tõendi Kindlustatud isiku raviasutuses viibimise kohta;
26.1.8. „Matusetoetuse” kindlustuskaitse puhul – surmatunnistuse koopia, matuse kuludokumentide
koopiad, koos osutatud teenuste nimetusega, dokumendid, mis tõendavad matusekulude kandmist;
26.1.9. „Laste õppetoetuse” kindlustuskaitse puhul - kõrgkooli poolt väljastatud tõendid, lapse tudengistaatuse ja õppeaasta lõpetamise kohta; maksekorraldus läbitud õppeaasta õppemaksu tasumise kohta või pangakonto väljavõte, kõrgkooli õppelepingu koopia. Loetletud dokumendid tuleb esitada iga õppeaasta xxxxx;
26.1.10. „Laste rõõmu” puhul – kulu tekkimist tõendava kuludokumendi koopia;
26.1.11. „Täiendõppe kulude” kindlustuskaitse puhul – avaldus nõutud vormis, kus peavad olema ära näidatud eraõpetaja kontaktandmed, õppeaine, ühe tunni xxxx xx õpptundide arv, samuti lapse koolist puudumist tõendav dokument;
26.1.12. muud BTA poolt nõutud kindlustusjuhtumi asjaolusid tõendavad dokumendid.
Juhul, kui menetluses oleva kindlustusjuhtumi suhtes on alustatud väärteo- või kriminaalmenetlus, on BTA-l õigus teha otsus pärast vastava (kohtu)otsuse jõustumist.
27. MUUD TINGIMUSED
Juhul, kui Kindlustatud isiku ravi- või matusekulu hüvitatakse kohustuslike kindlustusliikide alusel, maksab BTA ravikulude hüvitist ja matusetoetust, xxxx dokumentaalselt tõendatud mõistlike kulude ja muu kindlustusliigi poolt hüvitatud xxxxx xxxx.
Lepingu osapooltel puudub õigus loovutada kindlustuslepingust tulenevaid õigusi kolmandatele osapooltele.
„Päevaraha”, „Haiglapäevaraha”, „Ravikulude”, „Laste rõõmu”, „Täiendõppekulude” ja „Lapse õppetoetuse“ hüvitist makstakse xxxx juhul, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on tekkinud Xxxxx 3 sätestatud trauma.