Seitsmenda raamprogrammi toetusleping II lisa – Üldtingimused

2. „sidusettevõte“ – mis tahes õigussubjekt, mis on toetusesaaja otsese või kaudse kontrolli all või mille üle teostatakse samasugust otsest või kaudset kontrolli kui toetusesaaja üle, kusjuures kontrolli teostatakse mis tahes alljärgnevas vormis:

a) otsene või kaudne osalus, mis on üle 50 % asjaomase õigussubjekti aktsiakapitali nimiväärtusest, või aktsionäride või osanike häälteenamusest selles õigussubjektis;

b) otsene või kaudne tegelik või õiguslik otsustamisõiguse omamine asjaomases õigussubjektis.

3. „assotsieerunud riik“ – kolmas riik, mis on Euroopa Ühendusega sõlmitud sellise rahvusvahelise lepingu osaline, mille tingimuste kohaselt või mille alusel xx xxxxx rahalist toetust kogu seitsmendale raamprogrammile või selle osale;

4. „taustteave“ – enne käesoleva lepinguga liitumist toetusesaajate omanduses olev teave, samuti sellise teabe juurde kuuluvad autoriõigused või muud intellektuaalomandi õigused, mida on taotletud enne toetuslepingu sõlmimist ning mida on vaja projekti elluviimiseks või teadmiste kasutamiseks;

5. „levitamine“ – teadmiste avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil, välja arvatud teadmiste kaitsmisega seotud formaalsustest tulenev avaldamine, xxxxx arvatud teadmiste avaldamine mis tahes teabekanali kaudu;

6. „õiglased ja mõistlikud tingimused“ – asjakohased tingimused, sealhulgas võimalikud finantstingimused, mille puhul võetakse arvesse kasutusõiguse taotluse spetsiifilisi asjaolusid, nagu kasutusõiguse taotluse objektiks olevate teadmiste või taustteabe tegelik või potentsiaalne väärtus ja/või kavandatava kasutuse ulatus, kestus või muud tingimused;

7. „teadmised“ – projekti tulemused, sealhulgas teave, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte. Sellised tulemused hõlmavad autoriõigusega seotud õigusi; tööstusdisainilahenduste õigusi; patendiõigusi; sordikaitset või sarnaseid kaitseliike;

8. „kasutus“ –teadmiste otsene või kaudne kasutamine muudes kui projektiga hõlmatud edasistes teadusuuringutes, toote või protsessi arendamiseks, loomiseks või turustamiseks, või teenuse loomiseks või osutamiseks

9. „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liikmesriik;

10. „eeskirjade eiramine“ – ühenduse õigusakti sätte mis tahes rikkumine või mis tahes kohustuse mittetäitmine toetusesaaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või

kahjustaks põhjendamatu kulutuse tõttu Euroopa Ühenduste üldeelarvet või nende hallatavaid eelarveid;

11. „avalik-õiguslik asutus“ – siseriiklikus õiguses selliselt määratletud mis tahes õigussubjekt ja rahvusvahelised organisatsioonid;

12. õigussubjekt kvalifitseeritakse „mittetulunduslikuks”, kui teda käsitab sellisena siseriiklik või rahvusvaheline õigus;

13. „uurimisorganisatsioon“ – mittetulundusliku organisatsioonina asutatud õigussubjekt, mis ühena oma põhitegevustest teostab teadusuuringuid või arendab tehnoloogiat;

14. 14. „VKEd“ – mikro-, väikesed- ja keskmise suurusega ettevõtjad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.

A OSA PROJEKTI RAKENDAMINE‌

I JAGU – ÜLDPÕHIMÕTTED ‌

II.2. Toetusesaaja konkreetsed tegevuskohustused‌

Toetusesaaja:

a) täidab I lisas nimetatud vajalikud ülesanded. Kui see on projekti rakendamiseks vajalik, võib ta siiski paluda kolmandatel isikutel teha teatud osa tööst vastavalt jaotises II.6 kehtestatud tingimustele või artikli 6 mis tahes eriklauslile. Toetusesaaja võib kasutada oma ülesande täitmiseks kolmandate isikute pakutavaid vahendeid;

b) tagab, et mis tahes projektiga seotud kokkulepe või leping, mille toetusesaaja kolmanda isikuga sõlmib, sisaldab sätteid, mille kohaselt asjaomasel kolmandal isikul, sealhulgas raamatupidamisaruande või metoodika õigsust kinnitavat tõendit koostaval audiitoril, ei ole käesoleva toetuslepingu alusel õigusi komisjoni suhtes;

c) tagab, et komisjoni ja kontrollikoja õigust teha auditeid laiendatakse õigusele teha kõnealuseid auditeid või kontrolle kolmandate isikute xxxxx, xxxxx kulutused hüvitatakse täielikult või osaliselt ühenduse rahalise toetusega, samasugustel tingimustel, nagu on kehtestatud käesolevas toetuslepingus;

d) tagab, et tema suhtes kohaldatavaid jaotise II.3 punktis 4 ning jaotistes II.8, II.9, II.10, II.11, II.12 xx XX.20 kehtestatud tingimusi kohaldatakse ka iga kolmanda osapoole suhtes, xxxxx kulude hüvitamist taotletakse projekti raames vastavalt käesolevale toetuslepingule;

e) tagab, et talle määratud ülesanded täidetakse õigesti ja õigel ajal;

f) teavitab komisjoni õigel ajal järgmistest asjaoludest:

• tema tööd juhtiva(te) ja kontrolliva(te) isiku(te) nimi (nimed), enda kontaktandmed xx xxxx nende andmete muudatused;

• sündmused, mis võivad mõjutada projekti rakendamist ja ühenduse õigusi;

• enda juriidilise nime, aadressi ja seaduslike esindajate muudatused ning muudatused enda õiguslikus, majanduslikus, organisatsioonilises või tehnilises olukorras, sealhulgas ettevõtte üle omatava kontrolli muudatused ning eelkõige staatuse muudatused seoses mittetulundusühenduste, kesk- ja kõrgharidusasutustega, uurimisorganisatsioonide ja VKEdega;

• asjaolud, mis mõjutavad osalemiseeskirjades1, finantsmääruses2, xx xxxxx rakenduseeskirjades3 osutatud osalemise tingimusi või toetuslepingu nõudeid, eelkõige juhul kui projekti elluviimise käigus ei täideta enam abikõlblikkuskriteeriume. esitab kogu kontrollide ja auditite raames nõutud teabe otse komisjonile, sealhulgas Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale;

g) osaleb tema jaoks olulistel projekti kontrolli, seiret ja hindamist käsitlevatel koosolekutel;

h) võtab kõik vajalikud meetmed, et vältida kohustusi, mis ei ole kooskõlas käesolevas toetuslepingus sätestatud kohustustega ning teavitab komisjoni kõigist toetuslepingu kestuse ajal tekkida võivatest vältimatutest kohustustest, mis võivad mõjutada tema toetuslepingust tulenevaid kohustusi;

i) tagab, et ta järgib riigiabi raamistiku sätteid;

j) viib projekti ellu kooskõlas peamiste eetiliste põhimõtetega;

k) püüab projekti rakendamisel edendada meeste ja naiste võrdseid võimalusi;

l) võtab arvesse komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovitust Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta eelkõige seoses töötingimuste, töölevõtmisprotsessi läbipaistvuse ning projekti elluviimiseks värvatud teadlaste karjääri arendamisega;

m) rakendab vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida majanduslike huvide, poliitiliste ja riiklike eelistuste, perekondlike või emotsionaalsete sidemete või mis tahes muude huvidega seotud huvide konflikti ohtu, mis tõenäoliselt mõjutaks projekti erapooletut ja objektiivset elluviimist.

2. JAGU – ARUANDLUS JA MAKSED ‌

II.3. Aruanded ja tulemused ‌

1. Toetusesaaja esitab komisjonile korrapärase aruande iga aruandeperioodi kohta 60 päeva jooksul pärast vastava perioodi lõppu. Aruanded hõlmavad järgmist:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006., ELT L391, 30.12.2006, lk 1.

2 Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1, mida on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006, 13. detsember 2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1) ja järgnevate muudatustega.

3 Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, EÜT L357, 31.12.2002, lk 1, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1248/2006 (ELT L 227, 19.8.2006, lk 3) ja järgnevate muudatustega.

a) ülevaade, sealhulgas avaldatav kokkuvõte töö edenemise kohta projekti eesmärkide saavutamise kohta, mis hõlmab I lisas määratletud eesmärkide või tulemuste saavutamist. See aruanne peaks hõlmama erinevusi I xxxx kohaselt eeldatavasti tehtava töö ja tegelikult tehtud töö vahel;

b) selgitus vahendite kasutamise kohta ning

c) raamatupidamisaruanne.

2. Toetusesaaja esitab 60 päeva jooksul pärast projekti lõppu komisjonile lõpparuande. Aruanne sisaldab järgmist:

a) lõplik avaldatav kokkuvõtlik aruanne, mis sisaldab projekti tulemusi, järeldusi ja sotsiaalmajanduslikku mõju;

b) aruanne, mis kirjeldab projekti laiemat ühiskondlikku mõju, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse tagamise meetmeid, eetilisi küsimusi, jõupingutusi teiste asjaosaliste kaasamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks ning saadud teadmiste kasutamise ja levitamise kava.

3. Xxxx- xx lõppmaksete taotluste puhul tuleb esitada tõend raamatupidamisaruande õigsuse kohta, kui toetusesaaja poolt kulude hüvitamise vormi alusel taotletav ühenduse rahaline toetus on kumuleerituna kõigi eelmiste maksetega, mille kohta ei ole esitatud tõendit raamatupidamisaruande õigsuse kohta, 375 000 eurot või rohkem See tõend edastatakse üksikasjaliku kirjeldusena, mille õigsust on kinnitanud kõnealuse toetusesaaja välisaudiitor (vorm D – VII xxxx). Projektide puhul, mille kestus on kaks aastat või vähem, tuleb tõend raamatupidamisaruande õigsuse kohta esitada ainult viimaste väljamaksete taotluste esitamisel, kui toetusesaaja taotletav ühenduse rahalise toetuse summa kulude hüvitamise xxxxx on kumuleerituna kõigi eelmiste maksetega 375 000 eurot või rohkem.

Tõendid raamatupidamisaruannete õigsuse kohta peavad kinnitama, et vastaval perioodil hüvitamiseks esitatud kulud ja deklareeritud tulud ning eelmaksetelt saadud intresside deklareerimine vastavad käesoleva toetuslepingu tingimustele. Kui toetuslepingu alusel taotletakse kolmandate isikute kulude hüvitamist, tuleb neid kulusid tõendada vastavalt käesoleva artikli sätetele. Audiitor peab tõendil märkima, et tal ei ole toetusesaajaga tõendi koostamisel huvide konflikti.

Komisjon võib oma äranägemise järgi nõustuda toetusesaaja taotluse korral sellega, et viimane esitab tõendi kulude arvutamisel rakendatud metoodika õigsuse kohta, mida ta kasutas, et koostada oma personali- ja kaudsete kuludega seotud kulude hüvitamise taotlusi, ning seotud kontrollisüsteemide kohta. Kõnealune tõend tuleb edastada üksikasjaliku kirjeldusena, mille õigsust on kinnitanud asjaomase toetusesaaja välisaudiitor (vorm E – VII xxxx). Kui komisjon kiidab selle tõendi heaks, loobutakse nõudest esitada vahemaksete taotluste puhul vahepealsed tõendid raamatupidamisaruannete õigsuse kohta.

Tõendeid raamatupidamisaruannete ja metoodika õigsuse kohta koostavad ja kinnitavad välisaudiitorid ning need kehtestatakse vastavalt käesolevale toetuslepingu VII lisas esitatud nõuetele. Toetusesaaja võib valida mis tahes kvalifitseeritud välisaudiitori, sealhulgas oma tavapärase välisaudiitori, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:

i) audiitor peab olema toetusesaajast sõltumatu;

ii) audiitor peab olema kvalifitseeritud tegema raamatupidamisdokumentide kohustuslikku auditit vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega rakendatakse kaheksandat nõukogu direktiivi raamatupidamise aastaaruannete

ja konsolideeritud aruannete kohustusliku auditi kohta4 või mis tahes seda direktiivi asendavat ühenduse õigusakti. Kolmandates riikides asutatud toetusesaajad peavad järgima sama valdkonna siseriiklikke õigusakte ning esitatav tõend raamatupidamisaruande õigsuse kohta peab sisaldama ühenduse kehtestatud menetluste kohast sõltumatut aruannet faktiliste järelduste kohta.

Avalik-õiguslikud asutused, kesk- ja kõrgharidusasutused ning uurimisorganisatsioonid võivad valida raamatupidamisaruannete ja metoodika õigsust kinnitavate tõendite esitajaks pädeva riigiametniku, kui asjaomased riiklikud asutused on kinnitanud selle riigiametniku õigusvõimet auditeerida asjaomast õigussubjekti ning kui on võimalik tagada selle ametniku sõltumatus eelkõige seoses raamatupidamisaruannete koostamisega.

Käesoleva artikli kohased välisaudiitorite tõendid ei mõjuta käesolevast toetuslepingust

tulenevat toetusesaaja vastutust ega ühenduse õigusi.

4. Toetusesaaja saadab aruanded ja muud tulemused komisjonile elektroonilisel xxxx. Xxxxx xxxxx peab (peavad) toetusesaaja organisatsiooni poolt volitatud isik(ud) kirjutama alla vormile C ja audiitorühingu volitatud isik tõenditele raamatupidamisaruannete ja metoodika õigsuse kohta ning kõnealuste dokumentide originaalid tuleb saata komisjonile.

5. Aruannete ülesehitus ja sisu peavad vastama komisjoni kehtestatud nõuetele ja suunavatele märkustele.

6. Komisjonile avaldamiseks esitatavad aruanded peaksid olema otseseks avaldamiseks sobiva kvaliteediga ja nende esitamine komisjonile avaldamiseks sobival xxxxx näitab, et need ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid.

7. I lisas määratletud tulemused tuleb esitada nii, nagu on ette nähtud kõnealuses lisas.

8. Komisjoni võivad aruannete ja tulemuste analüüsimisel ja hindamisel aidata väliseksperdid.

II.4. Aruannete ja tulemuste heakskiitmine, maksetähtaeg ‌

1. Iga aruandlusperioodi xxxxx hindab komisjon I lisas nõutavaid projektiaruandeid ja tulemusi ning teeb vastavad maksed 105 päeva jooksul pärast nende kohta taotluste saamist, v.a juhul kui tähtaeg, makse või projekt on peatatud.

2. Maksed tehakse pärast aruannete ja/või tulemuste heakskiitmist komisjoni poolt. Kui komisjonilt ei ole kõnealuse aja jooksul vastust saadud, ei tähenda see heakskiitu. Komisjon peaks siiski saatma toetusesaajale punkti 3 kohaselt kirjaliku vastuse. Komisjon võib aruanded ja tulemused tagasi lükata xx xxxxxx maksetähtaega. Aruannete heakskiitmine ei tähenda nende eeskirjadele vastavuse ega deklaratsioonide ja nendes sisalduva teabe õigsuse tunnustamist ega xxxx vabastust mis tahes auditist või läbivaatamisest.

3. Pärast aruannete kättesaamist võib komisjon:

a) kiita aruanded ja tulemused osaliselt või täielikult heaks või seada nende heakskiitmisele teatavad tingimused;

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/43/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ.

b) lükata aruanded ja tulemused tagasi, esitades asjakohase põhjenduse, ning vajaduse korral alustada toetuslepingu osalise või täieliku lõpetamise menetlust;

c) peatada tähtaja, kui üks või mitu aruannet või asjakohast tulemust on esitamata või need ei ole täielikud või kui vajatakse mõningaid selgitusi või lisateavet või kui raamatupidamisaruandes hüvitamiseks esitatud kulude toetuskõlblikkuse suhtes on kahtlusi ja/või teostatakse täiendavaid kontrolle. Peatamine lõpetatakse kuupäeval, kui komisjon saab viimase aruande, tulemuse või taotletud lisateabe või kui komisjon otsustab siiski teha osalise vahemakse vastavalt punktile 4.

Komisjon teatab toetusesaajale kirjalikult igast niisugusest peatamisest ja peatamise lõpetamiseks vajalikest tingimustest.

Peatamine jõustub päeval, mil komisjon saadab vastava xxxxx.

d) peatada xxxx xxxx osaliselt või täielikult toetusesaajale ettenähtud toetuse maksmise:

• kui tehtud töö xx xxxxx toetuslepingu tingimustele;

• kui toetusesaaja peab maksma oma riigile tagasi põhjendamatult riigiabina saadud toetuse;

• kui toetuslepingu sätteid on rikutud või xxx xxxx kahtlustatakse või eeldatakse, eelkõige jaotistes II.20 xx XX. 21 sätestatud auditite ja kontrollide tõttu;

• kui kahtlustatakse, et toetusesaaja on toetuslepingu täitmisel eiranud eeskirju;

• kui kahtlustatakse või avastatakse, et toetusesaaja on rikkunud xxxxx muud Euroopa Ühenduste üldeelarvest või nende hallatavatest eelarvetest rahastatavat toetuslepingut. Sellistel juhtudel peatatakse maksed, kui eeskirjade eiramine (või kahtlustatav eeskirjade eiramine) on tõsist ja süstemaatilist laadi, mis võib tõenäoliselt mõjutada praeguse toetuslepingu täitmist.

Kui komisjon peatab makse, teavitatakse toetusesaajat nõuetekohaselt põhjustest, miks jäetakse makse osaliselt või täielikult tegemata.

4. Komisjon võib siiski teha osalise vahemakse, xxx xxxxx aruannet või tulemust ei esitata või need kiidetakse heaks ainult osaliselt või lisatingimustel. Ühe aruandeperioodi aruandeid ja tulemusi, mis esitati hilinenult, hinnatakse koos järgmise aruandeperioodi aruannete ja tulemustega.

5. Aruannete ja maksete heakskiitmise tähtaja ületamisel ja xxxx et see piiraks komisjonipoolset tähtaja peatamist, maksab komisjon hilinenud makselt viivist vastavalt finantsmäärusele xx xxxxx rakenduseeskirjadele Euroopa Keskpanga poolt peamistel eurodes tehtavatel refinantseerimistoimingutel rakendatava määra alusel suurendatuna kolme xx xxxxx punkti võrra. Võrdlusmäär, mille suhtes suurendust kohaldatakse, on viimase maksekuu esimesel päeval kehtiv määr, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Käesolevat sätet ei kohaldata toetusesaajate suhtes, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi avalik- õiguslikud asutused.

Viivist arvestatakse makseperioodi viimasest päevast, viimane välja arvatud, kuni päevani, viimane xxxxx arvatud, mil makse debiteeritakse komisjoni kontolt. Viivist ei käsitata lõpliku toetuse määramisel projekti tuluna. Kõnealuseid viivisemakseid ei käsitata ühenduse rahalise toetuse osana.

6. Tähtaja, makse või projekti peatamist komisjoni poolt ei käsitata maksega hilinemisena.

7. Projekti xxxxx võib komisjon otsustada vastavat ühenduse rahalise toetuse makset mitte teha, teatades aruande, tõendi raamatupidamisaruande õigsuse kohta või projekti mis tahes muu tulemuse mittesaamisest üks kuu kirjalikult ette.

8. Komisjon teatab toetusesaajale ühenduse rahalise toetuse lõppmakse xxxxx xx põhjendab seda. Toetusesaajal on pärast xxxxx saamist aega kaks kuud, et esitada võimaliku mittenõustumise põhjused. Pärast selle perioodi möödumist sellekohaseid taotlusi enam ei arvestata ja toetusesaajat peetakse komisjoni otsusega nõustunuks. Komisjon on kohustatud vastama kirjalikult kahe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist, põhjendades oma vastust. Kirjeldatud menetlus xx xxxxx toetusesaaja õigust esitada komisjoni otsuse xxxxx kaebus.

II.5. Makseviisid ‌

1. Komisjon teeb järgmised maksed:

a) eelmakse vastavalt artiklile 5,

b) mitme aruandeperioodiga projektide puhul teeb komisjon ühenduse rahalise toetuse

vahemakseid vastavalt igaks aruandeperioodiks heaks kiidetud summadele.

c) komisjon maksab ühenduse rahalise toetuse lõppmakse vastavalt viimaseks aruandeperioodiks heaks kiidetud summale ja vajalikele kohandustele.

Kui asjaomane ühenduse rahalise toetuse summa on väiksem kui toetusesaajale

eelnevalt makstud summa, nõuab komisjon vahesumma tagasi.

Kui asjaomane ühenduse rahalise toetuse summa on suurem kui toetusesaajale eelnevalt makstud summa, maksab komisjon vahesumma lõppmaksena, järgides artikli 4 lõike 1 ja jaotise II.18 nõudeid.

2. Eelmakse ja vahemaksete kogusumma ei tohi olla suurem kui 90% artikli 4 kohasest ühenduse rahalise toetuse ülemmäärast.

3. Komisjon teeb maksed eurodes.

4. Kulude aruanne esitatakse eurodes. Xxxx vääringus kui eurodes arvestust pidavad toetusesaajad selgitavad kulusid, kasutades kas Euroopa Keskpanga avaldatud vahetuskurssi, mida oleks kohaldatud tegeliku kulu tekkimise päeval või aruandeperioodi lõpule järgneva kuu esimesel päeval kohaldatavat Euroopa Keskpanga kurssi. Eurodes arvestust pidavad toetusesaajad arvestavad teises vääringus tehtud kulud ümber oma raamatupidamistava kohaselt.

5. Artikli 4 lõikes 3 osutatud pangakonto peab võimaldama ühenduse rahalise toetuse ja seotud intresside tuvastamist. Vastasel juhul peavad toetusesaaja või vahendajate raamatupidamismeetodid võimaldama tuvastada ühenduse rahalist toetust ning saadud intresse või muud tulu.

6. Igat makset võidakse auditeerida või läbi vaadata ning kõnealuse auditi või läbivaatamise tulemuste põhjal kohandada või tagasi nõuda.

7. Makse tegemise päevaks peetakse komisjoni konto debiteerimise päeva.

3. JAGU – RAKENDAMINE ‌

II.6. Alltöövõtt ‌

1. Alltöövõtja on kolmas isik, kes on sõlminud toetusesaajaga ärilistel tingimustel lepingu osa projektiga seotud töö tegemiseks xxxx toetusesaaja otsese järelevalveta ja xxxx alluvussuhteta.

Kui toetusesaaja sõlmib projektiga seotud ülesande täitmiseks alltöövõtulepingu, täidab ta komisjoni ees jätkuvalt toetuslepingust tulenevaid kohustusi ning on ainuvastutaja projekti elluviimise ja toetuslepingu sätete järgimise eest.

Käesoleva toetuslepingu alltöövõtjaid käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka raamatupidamisaruandeid või metoodikat tõendavate välisaudiitorite suhtes.

2. Kui toetusesaajal on vaja teatavate ülesannete täitmiseks sõlmida alltöövõtulepingud, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

- alltöövõtulepingud võivad hõlmata ainult piiratud osa projektist;

- alltöövõtulepingute sõlmimine peab olema I lisas nõuetekohaselt põhjendatud, pidades silmas projekti laadi xx xxxxx rakendamiseks vajalikku;

- alltöövõtulepingute sõlmimine toetusesaaja poolt ei tohi mõjutada toetusesaajate õigusi ega kohustusi seoses taustteabe ja teadmistega;

- I lisas tuleb märkida alltöövõtu korras täidetavad ülesanded xx xxxxx hinnanguline maksumus.

Alltöövõtulepingud, mille kulude hüvitamist taotletakse, esitades need toetuskõlblike kuludena, tuleb sõlmida kooskõlas parima xxxxx xx kvaliteedi suhte, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Heaks võidakse kiita xx xxxx projekti algust kooskõlas toetusesaaja tavapäraste halduspõhimõtetega ning toetusesaaja ja alltöövõtja vaheliste raamlepingute alusel sõlmitud alltöövõtulepinguid.

Toetusesaaja võib kasutada väliseid tugiteenuseid väiksemate ülesannete täitmisel, mis iseenesest ei ole I lisas nimetatud projekti ülesandeid.

II.7. Projekti peatamine ‌

1. Toetusesaaja teavitab komisjoni viivitamata kõigist projekti rakendamist mõjutavatest või seda edasilükkavatest sündmustest.

2. Toetusesaaja võib teha ettepaneku peatada kogu projekt või osa sellest, kui vääramatu jõud või erandlikud olud muudavad selle rakendamise ülemäära keeruliseks või ebamajanduslikuks. Toetusesaaja teatab komisjonile niisugustest oludest viivitamata, lisades täieliku põhjenduse ja sündmusega seotud teabe ning hinnangu selle kohta, millal projekti elluviimist jätkatakse.

3. Komisjon võib peatada projekti või selle osa, kui ta leiab, et toetusesaaja ei täida oma käesolevast toetuslepingust tulenevaid kohustusi. Toetusesaajale teatatakse viivitamata sellise otsuse põhjendused ning töö jätkamiseks vajalikud tingimused. Kõnealune peatamine jõustub kümme päeva pärast xxxx, xxx toetusesaaja on xxxxx xxxxx saanud.

4. Peatamise ajal ei saa projekti kuludesse arvestada projekti peatatud osa elluviimiseks kantud kulusid.

5. Projekti või selle osa peatamise võib tühistada, kui toetuslepingu osalised on kokku leppinud projekti jätkamises ning vajaduse korral on kirjaliku muudatusega kindlaks määratud vajalikud muudatused, sealhulgas projekti kestuse pikendamine.

II.8. Konfidentsiaalsus ‌

1. Projekti xxxx xx viie aasta jooksul pärast selle lõppu kohustub toetusesaaja hoidma kõigi projekti elluviimisega seotud konfidentsiaalsena määratletud andmete, dokumentide või muude materjalide (edaspidi: „konfidentsiaalne teave”) konfidentsiaalsust. Komisjon kohustub hoidma konfidentsiaalse teabe konfidentsiaalsust viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist. Toetusesaaja piisavalt põhjendatud taotluse korral võib komisjon nõustuda seda perioodi pikendama, pidades silmas konkreetset konfidentsiaalset teavet.

Kui konfidentsiaalne teave edastati suuliselt, peab avaldav pool kinnitama kirjalikult selle konfidentsiaalsust 15 päeva jooksul pärast kõnealuse teabe avaldamist.

2. Punkti 1 enam ei kohaldata, kui:

- konfidentsiaalne teave saab avalikult kättesaadavaks muul xxxx xxx konfidentsiaalsusnõuete rikkumise tulemusel;

- avaldav pool teatab teabesaajale hiljem, et konfidentsiaalne teave ei ole enam konfidentsiaalne;

- kolmas isik saadab konfidentsiaalse teabe, mida ta omab õiguspäraselt ja xxxx konfidentsiaalsuskohustuseta, saajale hiljem ja xxxx konfidentsiaalsusnõudeta;

- konfidentsiaalse teabe avaldamine või edastamine on ette nähtud käesoleva toetuslepingu

muudes sätetes;

- konfidentsiaalse teabe avaldamine või edastamine on nõutud toetusesaaja siseriiklikes õigusaktidega;

3. Toetusesaaja kohustub kasutama kõnealust konfidentsiaalset teavet ainult seoses projekti

elluviimisega, kui avaldava poolega ei ole teisiti kokku lepitud.

4. Olenemata eelmistest lõigetest peab selliste andmete, dokumentide või muu teabe töötlemisel, mis on salastatud (edaspidi: „salastatud teave”) või mille suhtes kohaldatakse julgeolekupiiranguid või ekspordi- või edasiandmise kontrolli, järgima asjaomastes siseriiklikes või ühenduse õigusaktides kõnealuse teabe kohta kehtestatud eeskirju, sealhulgas komisjoni sise-eeskirju salastatud teabe kohta.5 Kui toetusesaaja on asutatud kolmandas riigis, kohaldatakse xx xxxxx kolmanda riigi ja ühenduse vahelisi julgeolekukokkuleppeid.

II.9. Andmete edastamine hindamiseks, mõju hindamiseks ja standardimiseks ‌

5 Komisjoni otsus 2001/844/EÜ, 29. november 2001, XXXX, Euratom, EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1 (otsust on viimati muudetud otsusega 2006/548/EÜ, Euratom, ELT L 215, 5.8.2006, lk 38).

1. Toetusesaaja esitab komisjoni nõudel andmed, mida on vaja järgmisteks tegevusteks:

- eriprogrammi ja seitsmenda raamprogrammi pidev ja süstemaatiline läbivaatamine;

- ühenduse meetmete, sealhulgas teadmiste kasutamise ja levitamise hindamine ning nende mõju hindamine.

Kõnealuseid andmeid võidakse nõuda projekti elluviimise ajal xx xxxx viie aasta jooksul pärast projekti lõppu.

Komisjon võib kasutada kogutud andmeid enda hinnangutes, kuid xxxx xx avaldata muul viisil kui anonüümselt.

2. Xxxx et see piiraks teadmiste kaitset ja konfidentsiaalsust käsitlevate sätete kohaldamist, teavitab toetusesaaja vajaduse korral projekti elluviimise xxxx xx kahe aasta jooksul pärast selle lõppu komisjoni ja Euroopa standardiasutusi teadmistest, mis võivad aidata välja töötada Euroopa või rahvusvahelisi standardeid.

II.10. Liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele esitatav teave ‌

1. Komisjon edastab igale liikmesriigile või assotsieerunud riigile vastava taotluse korral tema käsutuses oleva kasuliku teabe teadmiste kohta, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:

- xxxxxxxxx xxxxx on riigi poliitika seisukohast asjakohane;

- toetusesaaja ei ole esitanud mõistlikke ja piisavalt põhjendatud argumente asjaomase teabe kättesaadavaks tegemise vastu;

- xxxx xx xxxxx salastatud teabe suhtes kohaldatavad ühenduse õigusaktid.

2. Nagu osalemiseeskirjades on sätestatud, ei xxxx punkti 1 kohane teabe esitamine selle saajale üle mingeid õigusi ega kohustusi ning saajalt nõutakse selle teabe käsitamist konfidentsiaalsena, v.a juhul, kui see avalikustatakse nõuetekohaselt või see edastati komisjonile xxxx konfidentsiaalsuspiiranguteta.

II.11. Teave ja teabevahetus ‌

1. Toetusesaaja võtab kogu projekti vältel asjakohaseid meetmeid, et teavitada üldsust ja meediat projektist ning rõhutada ühenduse rahalist toetust. Kui komisjon ei nõua teisiti, tuleb igasugusel teavitamisel, sealhulgas konverentsidel, seminaridel või igat liiki teabe- ja reklaammaterjalides (brošüürid, teabelehed, plakatid, esitlused jne) täpsustada, et projekt on saanud ühenduse teadusuuringute toetust ning kujutada Euroopa embleemi. Kui Euroopa embleemi kujutatakse koos logoga, tuleb seda piisavalt esile xxxxx. Kõnealune kohustus kasutada Euroopa embleemi projektide puhul, mida on toetanud Euroopa Ühendus ei tähenda ainukasutuse õigust. Selle suhtes kohaldatakse üldisi kolmandate isikute kasutuse piiranguid, mis ei võimalda embleemi ega sarnase kaubamärgi või logo omastamist registreerimisega või muul xxxx. Xxxx tingimustel on toetusesaaja vabastatud kohustusest saada komisjonilt eelnev embleemi kasutamise luba. Üksikasjalikku lisateavet XXx embleemi kohta saab Euroopa veebilehelt.

Igasugusel toetusesaajapoolsel projektiteemalisel teavitamisel mis tahes vormis või mis tahes teabevahendi kaudu tuleb täpsustada, et see kajastab ainult autori vaateid ja et ühendus ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes eesmärgil kasutuse eest.

2. Komisjonil on õigus avaldada mis tahes xxxxx või mis tahes teabevahendi kaudu järgmist teavet:

– toetusesaaja nimi;

– toetusesaaja kontaktaadressid;

– projekti xxxxxx eesmärk toetusesaaja esitatud kokkuvõtte xxxxx;

– projektile antud ühenduse rahalise toetuse xxxxx xx määr;

– tehtud tööde geograafiline asukoht;

– teadmistega seotud levitamistegevuste ja/või patentide (või patenditaotluste) loetelu;

– andmed või viited teadmistega seotud teaduslike publikatsioonide xxxxx xx nende kokkuvõtted ning kui jaotise II.28 punktiga 3 on ette nähtud, siis avaldatud versioon või avaldamiseks heaks kiidetud lõplik käsikiri;

– talle esitatud avaldatavad aruanded;

– komisjonile projekti raames esitatud pildi-, audiovisuaalsed- ja veebimaterjalid.

Toetusesaaja tagab, et kõik selliseks avaldamiseks vajalikud load on saadud ja et teabe avaldamine komisjoni poolt ei riku kolmandate isikute õigusi.

Komisjon võib toetusesaaja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral loobuda kõnealusest teavitamisest, kui eespool kirjeldatud teabe avaldamisega kaasneks oht kahjustada toetusesaaja julgeoleku-, akadeemilisi või ärilisi huve.

II.12. Isikuandmete töötlemine ‌

1. Kõiki toetuslepingus sisalduvaid isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Selliseid andmeid töötleb vastutav töötleja ainult seoses toetuslepingu rakendamise ja järelevalvega ning ühenduse meetmete, sealhulgas teadmiste kasutamise ja levitamise hindamise ning mõju hindamisega, xxxx et see piiraks võimalust edastada andmeid seire- või kontrollimise eest vastutavatele asutustele kooskõlas ühenduse õigusaktide ja käesoleva toetuslepinguga.

2. Toetusesaaja võib saada kirjaliku taotluse alusel juurdepääsu oma isikuandmetele ja parandada teavet, mis on ebatäpne või ebatäielik. Kõik oma isikuandmete töötlemist käsitlevad küsimused tuleks esitada vastutavale töötlejale. Toetusesaaja võib xxxx xxxx esitada Euroopa andmekaitseinspektorile kaebuse oma isikuandmete töötlemise kohta.

3. Käesoleva toetuslepingu kohaldamisel on artikli 7 lõikes 4 osutatud vastutav töötleja komisjoni kontaktisikuks.

B OSA FINANTSSÄTTED ‌

1. JAGU – ÜLDISED FINANTSSÄTTED ‌

II.13. Projekti toetuskõlblikud kulud ‌

1. Projekti rakendamiseks tehtud kulusid käsitatakse toetuskõlblikena, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a) need peavad olema tegelikud;

b) need peavad olema toetusesaaja tehtud kulud;

c) need peavad olema tehtud projekti elluviimise ajal, v.a kulud, mis on tehtud seoses lõpparuannete ja viimaste perioodide aruannete, samuti tõenditega raamatupidamisaruannete õigsuse kohta, xxx xxxx nõutakse viimasel perioodil ning lõplike läbivaatamistega, xxx xxxx kohaldatakse, mis võivad olla tehtud kuni 60 päeva jooksul pärast projekti lõppu või lõppkuupäeva olenevalt sellest, kumb neist on varasem;

d) need peavad olema kindlaks määratud toetusesaaja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning -tavade kohaselt. Kulude ja tulude arvestamisel kasutatavad raamatupidamismenetlused peavad võtma arvesse selle riigi raamatupidamiseeskirju, kus toetusesaaja on asutatud. Toetusesaaja asutusesisesed raamatupidamis- ja auditimenetlused peavad võimaldama seoses projektiga deklareeritud kulude ja tulude otsest vastavuse kontrollimist vastavate raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega;

e) need peavad olema kasutatud ainsa eesmärgiga saavutada projekti eesmärgid ja kavandatud tulemused viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetega;

f) need peavad olema kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses; kolmandate isikute kaastöö puhul nende kolmandate isikute raamatupidamisarvestuses;

g) need peavad olema märgitud I xxxx hinnangulises kogueelarves.

2. Kolmandate isikute tehtud kulusid seoses vahenditega, mida nad teevad toetusesaajale

tasuta kättesaadavaks, võib toetusesaaja deklareerida juhul, kui need vastavad punktides 1 ja

3 kehtestatud nõuetele mutatis mutandis ja nende hüvitamist taotletakse vastavalt jaotisele II.15.

3. Toetusesaaja poolt projekti elluviimise eesmärgil tehtud alltöövõtulepinguga kaasnevad kulud on toetuskõlbulikud, kui täidetakse jaotises II.6 sätestatud tingimusi.

4. Järgmisi kulusid peetakse teotuskõlbmatuteks xx xxxx ei saa projekti kuludesse kanda:

a) tuvastatavad kaudsed maksud, sealhulgas käibemaks,

b) tollimaksud,

c) võlgnetav intress,

d) võimalike tulevaste kahjumite või kulude eraldised,

e) valuutakursi muutuste kahjum, kapitalituluga seotud kulu,

f) muude ühenduse projektide raames deklareeritud või tehtud või hüvitatud kulud,

g) laenud ja laenude teenindustasud, üleliigsed või põhjendamatud kulud.

II.14. Otseste ja kaudsete kulude kindlakstegemine ‌

1. Otsesed kulud on kõik sellised toetuskõlblikud kulud, mida saab otseselt seostada projektiga xx xxxx toetusesaaja määratleb sellisena kooskõlas oma raamatupidamispõhimõtete ja tavapäraste sise-eeskirjadega.

2. Otsesed toetuskõlblikud kulud võivad esineda tegelike toetuskõlblike kuludena ja/või kindlasummaliste toetuste ja/või ühekordsete summeeritud väljamaksetena. Otseste toetuskõlblike kulude hüvitamise tingimused on määratletud III lisas.

3. Otsesed personalikulud, mis on seotud määratud teadustöötajaga, on toetuskõlblikud seoses

projekti raames tehtava tööga.

4. Määratud teadustöötaja peab osalema projektis täiskohaga ja pidevalt, et tal oleks võimalik nõuda III lisas määratletud teadustöötajate soodustusi. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, nagu on määratletud III lisas, võib teadustöötaja isiklikel või perekondlikel põhjustel osaleda projektis osalise tööajaga ning tema tegevus võib toimuda mitmes järgus. Viimasel juhul, kui põhjus on nõuetekohaselt põhjendatud, võib abisummat kohandada pro rata, vastavalt tegelikult projektis osalemise ajale.

5. Muud personalikulud, mis ei ole seotud projekti raames määratud teadustöötajaga, on abikõlbulikud, kui need on selgesõnaliselt III lisas ette nähtud. Sellisel juhul tuleb hinnata xxxx xxxx töötunde, millal töötajad töötavad otseselt projekti jaoks. Sellised töötajad peavad:

– olema otseselt toetusesaaja palgatud vastavalt tema riiklikele õigusaktidele,

– töötama ainult viimase tehnilise järelevalve all ja vastutusel, ja

– saama tasu vastavalt toetusesaaja tavadele.

Otseselt projekti ellu viivate inimeste lapsehoolduspuhkusega seotud kulud on toetuskõlblikud kulud proportsionaalselt projektile kulutatud ajaga tingimusel, et need on riiklike õigusaktide kohaselt kohustuslikud.

Juhatustegevuse otsesed kulud hõlmavad järgmist:

− xxxxxx juriidiline, eetiline, rahanduslik ja halduslik juhtimine;

− tõendite hankimine raamatupidamisaruannete ja metoodika õigsuse kohta ning finantsauditite ja tehniliste läbivaatamistega seotud kulutuste kohta;

− muud lisadega ette nähtud juhtimistegevused, v.a teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse koordineerimine.

6. Kaudsed kulud on kõik sellised toetuskõlblikud kulud, mida toetusesaaja ei saa näidata otseselt projektiga seotud kuludena, kuid mida saab tema raamatupidamissüsteemis näidata ja põhjendada kuludena, mis tulenevad projektiga seotud otsestest toetuskõlblikest kuludest. Need ei tohi sisaldada otseseid toetuskõlblikke kulusid.

Kaudsed kulud peavad moodustama mõistliku osa organisatsiooni üldkulude kogusummast. Kindlasummalised väljamaksed, mis on arvutatud otseste toetuskõlblike kulude baasil, millest on välja jäetud alltöövõtuga seotud otsesed toetuskõlblikud kulud ja selliste kolmandate isikute kasutada antud vahenditega seotud otsesed toetuskõlblikud kulud, mida ei kasutata toetusesaaja territooriumil, võib vastavalt III lisale esitada projekti kuludena.

II.15. Projekti tulud ‌

Projekti tulud võivad tuleneda järgmisest:

a) Xxxxxxxxx, mille kolmandad isikud annavad toetusesaajale tasuta kasutada rahaliste ülekannete või naturaaltasuna:

i. käsitatakse projekti tuluna, xxx xxxxxx isik on need andnud spetsiaalselt

projekti jaoks;

ii. ei käsitata projekti tuluna, kui vahendite kasutus jääb toetusesaaja otsustada.

b) Projektist saadud tulu:

i. käsitatakse toetusesaaja tuluna, kui see on saadud projekti raames tehtud töödest või toetuslepingu raames ostetud xxxxxx müügist nende kulude ulatuses, mille toetusesaaja arvestas algselt projekti kuludesse;

ii. ei käsitata toetusesaaja tuluna, kui see tuleneb projektist saadud teadmiste

kasutamisest.

II.16. Ühenduse rahaline toetus ‌

1. Projektile eraldatav ühenduse rahaline toetus määratakse kindlaks tegelike toetuskõlblike kulude alusel ja/või komisjoni heaks kiidetud kindlasummaliste toetuste ja/või ühekordsete summeeritud väljamaksete suhtes.

2. Kindlasummaliste toetuste ja/või ühekordsete summeeritud väljamaksete taotlemise tingimused on märgitud III lisas. Kindlasummalise väljamakse ja/või ühekordse summeeritud väljamakse suurim summa määratakse vastavalt tööprogrammis kehtestatud viitemääradele ning ühenduse rahalise toetuse hinnanguline kogusumma on näidatud I lisas.

3. Ühenduse rahaline toetus arvutatakse välja projekti kui terviku maksumuse põhjal ning selle hüvitamise aluseks võetakse toetusesaaja heakskiidetud kulud.

4. Ühenduse rahaline toetus ei tohi anda toetusesaajale kasumit. Sel põhjusel võetakse ühenduse rahalise toetuse lõppsumma arvutamisel viimase finantsaruande esitamisel arvesse toetusesaaja poolt saadud projekti tulusid. Ühenduse rahaline toetus ei tohi ületada neid toetuskõlblikke kulusid, millest on projekti tulud maha arvatud.

5. Ühenduse maksete kogusumma ei tohi ühelgi juhul ületada artiklis 4 osutatud ühenduse rahalise toetuse maksimumsummat.

6. Xxxx et see piiraks õigust lõpetada toetuslepingut jaotise II.33 alusel ja komisjoni õigust kohaldada jaotistes II.22 xx XX.23 osutatud sanktsioone projekti mitterakendamise või kehva, osalise või hilinenud rakendamise korral, võib komisjon käesolevas toetuslepingus kehtestatud tingimustel vähendada algselt ettenähtud toetust vastavalt sellele, kuidas projekti tegelikult rakendatakse.

7. Kindlasummaliste toetuste ja/või ühekordsete summeeritud väljamaksete summade määrad on sätestatud I lisas. Kui projekti elluviimise lõppedes ei ole toetuse saamise tingimused või nõuded täidetud või on täidetud osaliselt, tühistab komisjon nimetatud toetuse või vähendab seda vastavalt sellele, mil määral kõnealuseid tingimusi või nõudeid on täidetud.

II.17. Komisjoni eelmaksetelt teenitud intress ‌

1. Eelmakse jääb kuni lõppmakse tegemiseni ühenduse omandiks.

2. Komisjon nõuab toetusesaajalt iga lepingu rakendamisele järgneva aruandeperioodi eest sisse saadud intressi, kui kõnealune eelmakse ületab finantsmääruses xx xxxxx rakenduseeskirjades fikseeritud summa.

2. JAGU – TAGATISFOND JA TAGASINÕUDED ‌

II.18. Tagatisfond ‌

1. Vastavalt järgmistele lõigetele vastutab toetusesaaja üksnes xxx xxxx eest.

2. Vastavalt artiklile 5 peab toetusesaaja panustama tagatisfondi (edaspidi: „fond”), mis on asutatud eesmärgiga hallata riski, mis on seotud võimalusega, et ühendusele ei tagastata seitsmenda raamprogrammi raames sõlmitud toetuslepingutega hõlmatud toetusesaajate poolt tagasimaksmisele kuuluvaid summasid. Seda summat, mille komisjon nende nimel üle kannab, ei saa maha arvestada tasumata võlgadelt, mis tal võivad ühendusele olla.

3. Fond on seitsmenda raamprogrammi raames sõlmitud kehtivate toetuslepingute alusel rahastatavate toetusesaajate xxxxx. Xxxx haldab ühendus, keda esindab toetusesaajate nimel tegevagendina tegutsev komisjon. Fond antakse hoiule xxxxx, mille valib ühenduse tegevagendina tegutsev komisjon.

4. Fondi tegevuse tulemusena saadud intressid lisatakse xxxxx xx komisjon kasutab neid jaotise II.19 punktides 1 ja 2 osutatud ülekanneteks ja sissenõueteks (edaspidi:

„toimingud”).

Toiminguid võib teha alates seitsmenda raamprogrammi raames sõlmitud esimese toetuslepingu jõustumise päevast kuni viimase lepingu lõppmakse kuupäevani. Pärast seda perioodi allesjäänud intress saab ühenduse omandiks.

Juhul kui intressid ei ole piisavad, et katta toimingute kulusid, võidakse kasutada fondi tehtud sissemakseid summa piires, mis ei ületa 1 % ühenduse rahalisest toetusest, mis on ette nähtud muudele toetusesaajatele kui punktis 5 osutatud toetusesaajatele, eelmises lõigus nimetatud perioodi xxxxx. Kui kõnealune piirmäär või kõnealune periood ületatakse, nõuab komisjon võlgnetavad summad sisse otse toetusesaajatelt.

5. Viimase makse tegemisel pärast projekti lõppu tagastatakse käesoleva toetuslepingu alusel fondi makstud summa toetusesaajatele.

Tagastatav summa arvutatakse järgmiselt:

„sissemakse fondi vastavalt käesolevale toetuslepingule” x „fondiindeks”

Pank määrab iga kuu xxxxx fondiindeksi, mida kohaldatakse järgmisel kuul ning mis võrdub järgmise suhtarvuga, mis vähendatakse üheni juhul, kui kõnealune suhtarv on sellest suurem:

fondiindeks = (C + I + B)/C

kus:

C = kõigi elluviidavate projektide sissemaksed fondi indeksi määramise ajal

I = alates perioodi algusest fondi tegevuse tulemusena saadud kumuleeritud intress B = (tagasimaksed fondi kasumisse) - (ülekanded ja tagasimaksed fondist)

Xxx xxxxxx xxxx arvutust on toetusesaajale makstav summa väiksem xxx xxxxx käesoleva toetuslepingu kohaselt makstud summa, ei tohi selline mahaarvamine olla suurem kui 1 % ühenduse rahalisest toetusest ning xxxx xx tohi kohaldada avalik-õiguslikele asutustele, neile õigussubjektidele, xxxxx osalemist toetuslepingus tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ega kõrg- ja keskharidusasutustele maksta olevate summade suhtes.

Käesolevaga nõustub toetusesaaja, et talle tagasi makstav summa eraldatakse xxxx täiendavate formaalsusteta kõnealuse toetusesaaja ühendusele võlgnetava mis tahes summa tasumiseks, mis tuleneb käesolevast toetuslepingust või mis tahes muust kohustusest, olenemata selle päritolust.

II.19. Tagasimaksed ja sissenõuded ‌

1. Kui toetusesaaja poolt ühendusele võlgnetavat summat xx xxxxx tagasi pärast seitsmenda raamprogrammi raames sõlmitud toetuslepingu lõpetamist või täitmist, taotleb komisjon selle summa tagasimaksmist, esitades toetusesaajale sissenõudekorralduse. Kui makset ei tehta tähtajaks, võidakse ühendusele võlgnetavad summasid tagasi nõuda arvestades need maha mis tahes summadest, mida ühendus võlgneb asjaomasele toetusesaajale, teavitades sellest viimast. Erandlikel juhtudel, põhjendatuna vajadusest kaitsta ühenduse finantshuve, võib komisjon nõuda raha tagasi tasaarvestuste teel enne maksetähtaega. Toetusesaaja eelnevat nõusolekut ei xxx xxxx. Kui tasaarvestust ei ole võimalik teha, nõuab komisjon talle võlgnetavad summad lõpuks tagasi fondist.

2. Kui toetusesaaja poolt võlgnetav summa on punkti 1 kohaselt kas fondist üle kantud või kinni peetud, maksab kõnealune toetusesaaja selle summa tagasi fondi. Selleks väljastab komisjon asjaomase toetusesaaja suhtes sissenõudekorralduse fondi kasuks.

3. Käesolevaga nõustub iga toetusesaaja, et:

• mis tahes ühenduse poolt talle võlgnetav makse, v.a eelmakse, olenemata selle päritolust, eraldatakse kõnealuse toetusesaaja fondile xxxxx xxxx maksmiseks;

• komisjon võib xxxxx vastu punkti 5 kohase sissenõudeotsuse.

4. Toetusesaaja mõistab, et vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 256 ning finantsmäärusele võib komisjon vastu xxxxx täitmisele pööratava otsuse, millega määratakse summad, mille peavad tagastama teised isikud, v.a riigid.

5. Kui kohustust tasuda võlgnetav summa ei täideta komisjoni määratud kuupäevaks, arvestatakse võlgnetavalt summalt viivist jaotises II.4 osutatud määra alusel. Viivist hakatakse arvestama alates määratud maksepäevast, viimane välja arvatud, kuni päevani, mil komisjon saab kogu võla täielikult kätte, viimane xxxxx arvatud. Osamaksete laekumisel vähendatakse selle võrra kõigepealt teenustasude ja viivise võlga ning seejärel põhisummat.

3. JAGU – KONTROLLID JA SANKTSIOONID ‌

II.20. Finantsauditid ja -kontrollid ‌

1. Komisjon võib xxxx xxxx projekti elluviimise jooksul xx xxxx viie aasta jooksul pärast selle lõppu tellida kas välisaudiitoritelt või komisjoni enda talitustelt, sealhulgas XXXXxxx, finantsauditeid. Auditeerimismenetlust peetakse alustatuks vastava komisjoni saadetud kirja kättesaamise päeval. Need auditid võivad hõlmata toetuslepingu nõuetekohase täitmisega seotud rahalisi, süsteemseid xx xxxx aspekte (nt raamatupidamis- ja halduspõhimõtted). Neid tehakse konfidentsiaalselt.

2. Toetusesaaja teeb komisjonile kättesaadavaks kõik üksikasjad ja andmed, mille kasutamist komisjon või tema volitatud esindaja võib taotleda, et kontrollida, kas toetuslepingut hallatakse nõuetekohaselt ja täidetakse lepingu sätete kohaselt ning kas kulusid on arvestatud vastavalt lepingule. Kõnealune teave peab olema täpne, täielik ja tulemuslik.

3. Toetusesaaja hoiab alles kõik toetuslepinguga seotud dokumentide originaale või erandjuhtudel nende nõuetekohaselt tõestatud koopiaid – sealhulgas elektroonilisi koopiaid

– viis aastat pärast projekti lõppu. Need tehakse komisjonile kättesaadavaks, xxx xxxx taotletakse toetuslepingu kohase auditi käigus.

4. Kõnealuste auditite tegemiseks tagab toetusesaaja, et komisjoni talitused ja tema volitatud organisatsiooniväline (organisatsioonivälised) asutus(ed) pääsevad igal mõistlikul ajahetkel kohapeal juurde eelkõige toetusesaaja büroole, arvutiandmetele, raamatupidamisandmetele ja kogu kõnealuste auditite teostamiseks vajalikule teabele, sealhulgas projektiga seotud inimeste palkadega seotud teabele. Toetusesaajad tagavad, et teave on auditi ajal kohapeal kättesaadav ja et vastava taotluse korral antakse andmed üle sobivas vormis.

5. Finantsauditi käigus tehtud järelduste alusel koostatakse esialgne aruanne. Komisjon või tema volitatud esindaja saadab selle toetusesaajale, kes võib kuu aja jooksul pärast aruande kättesaamist esitada selle kohta märkusi. Komisjon võib otsustada pärast tähtaja möödumist saadetud märkusi või dokumente mitte arvesse xxxxx. Lõpparuanne saadetakse toetusesaajale kahe kuu jooksul pärast eelnimetatud tähtaja möödumist.

6. Auditi järelduste alusel võtab komisjon kõik asjakohased meetmed, mida ta vajalikuks peab, sealhulgas sissenõudekorralduste väljastamine seoses komisjoni poolt tehtud maksete täielikuks või osaliseks sissenõudmiseks ja mis tahes kohaldatava sanktsiooni rakendamine.

7. Euroopa Kontrollikojal on kontrollide ja auditite tegemiseks xxxxx õigused kui komisjonil, eelkõige juurdepääsuõigus, xxxx et see piiraks tema enda eeskirjade kohaldamist.

8. Xxxxx xxxxx võib komisjon teostada kohapealseid kontrolle vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest6 ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Xxxxx (OLAF) juurdluste kohta7.

II.21. Tehnilised auditid ja läbivaatamised ‌

1. Komisjon võib xxxx xxxx projekti rakendamise jooksul xx xxxx viie aasta jooksul pärast selle lõppu algatada tehnilise auditi või läbivaatamise. Tehnilise auditi või läbivaatamise eesmärk on hinnata projekti raames teatud perioodil tehtud tööd, hinnates muu hulgas uuritava perioodiga seotud projekti aruandeid ja väljundeid. Need auditid ja läbivaatamised võivad hõlmata projekti ja toetuslepingu nõuetekohase täitmisega seotud teaduslikke, tehnoloogilisi xx xxxx aspekte.

2. Seoses töökirjeldusega (I xxxx) hinnatakse auditi või läbivaatamise käigus objektiivselt järgmist:

- asjaomasel perioodil ellu viidava projekti töökava täitmise ja vastavate tulemuste saavutamise aste;

- eesmärkide jätkuv asjakohasus ja saavutatavus, pidades silmas teadusliku ja tööstusliku arengu taset,

- vahendite kavandamine ja kasutus seoses saavutatud edusammudega, järgides majanduslikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtteid,

- projekti haldusmenetlused ja –meetodid,

- toetusesaajate panused ja projektisisene integreerumine,

- oodatav potentsiaalne majanduslik, sotsiaalne ja konkurentsiga seotud mõju ning

toetusesaaja kava teadmiste kasutamise ja levitamise kohta.

3. Auditit või läbivaatamist peetakse alustatuks päeval, mil toetusesaaja saab kätte vastava

komisjoni saadetud kirja.

4. Kõiki nimetatud auditeid või läbivaatamisi tehakse konfidentsiaalselt.

5. Komisjoni võivad tehniliste auditite tegemises või läbivaatamises aidata organisatsioonivälised teadus- või tehnoloogiaeksperdid. Komisjon teatab toetusesaajale enne hindamist määratud ekspertide andmed. Toetusesaajal on õigus mitte nõustuda konkreetsete organisatsiooniväliste teadus- või tehnoloogiaekspertide osalemisega ärialase konfidentsiaalsuse huvides.

6. Auditeid või läbivaatamisi võib teostada mujal, kas eksperdi elu- või töökohas või need võivad hõlmata sessioone projekti esindajatega, mis peetakse komisjoni või toetusesaaja ruumides. Komisjon või välised teadus- või tehnoloogiaeksperdid saavad pääseda juurde kohtadele ja ruumidele, xxx xxxx tehakse ning kõigile tööga seotud dokumentidele.

6 EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

7 EÜT L 136, 31.5.1999.

7. Toetusesaaja teeb komisjonile kättesaadavaks kõik üksikasjad ja andmed, mille kasutamist komisjon või välised teadus- või tehnoloogiaeksperdid taotlevad, et kontrollida projekti nõuetekohast rakendamist ja toetuslepingu sätete järgimist.

8. Auditi või läbivaatamise tulemuste kohta koostatakse aruanne. Komisjon saadab selle asjaomasele toetusesaajale, kes võib kuu aja jooksul pärast aruande kättesaamist esitada selle kohta xxx xxxxxxx. Komisjon võib otsustada pärast tähtaja möödumist saadetud märkusi mitte arvesse xxxxx.

9. Ekspertide ametlike soovituste alusel teavitab komisjon toetusesaajat oma otsusest:

- kiita tulemused heaks või lükata need tagasi;

- võimaldada jätkata projekti elluviimist xxxx I xxxx muutmata või tehes sinna mõningaid muudatusi;

- et projekti elluviimist saab jätkata ainult oluliste muudatustega;

- algatada toetuslepingu lõpetamise menetlus vastavalt jaotisele II.33;

- väljastada sissenõudekorraldus komisjoni tehtud maksete täielikuks või osaliseks sissenõudmiseks ja rakendada xxxxx kohaldatavat sanktsiooni.

10. Kui komisjoni talitused peavad seda asjakohaseks, võidakse kuni viie aasta jooksul pärast

projekti lõppu teha eetikaaudit. Punkte 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 kohaldatakse mutatis mutandis.

II.22. Leppetrahvid‌

1. Toetusesaaja, xxxxx puhul avastatakse, et ta on xxxxx summat deklareerinud mitu xxxxx xx saanud seega ühenduselt põhjendamatut rahalist toetust, on xxxx et see piiraks teiste käesolevas toetuslepingus sätestatud meetmete kohaldamist, kohustatud maksma kahjutasu (edaspidi: leppetrahv). Leppetrahvi peab toetusesaaja maksma lisaks tagasimakstavale põhjendamatule ühenduse rahalisele toetusele. Erandjuhtudel võib komisjon leppetrahvi nõudest loobuda.

2. Xxxxxxxxxxx summa on proportsionaalne enamdeklareeritud summaga ja põhjendamata osaga ühenduse rahalisest toetusest. Leppetrahv arvutatakse järgmise valemi järgi:

Leppetrahv = põhjendamatu ühenduse rahaline toetus x (enamdeklareeritud summa/taotletud ühenduse rahalise toetuse kogusumma)

Xxxxxxxxxxx arvutamisel võetakse arvesse üksnes toetusesaaja asjaomase perioodi kohta esitatud ühenduse rahalise toetuse taotlusega seotud aruandeperioodi (aruandeperioode). Xxxx xx arvutata kogu ühenduse rahalise toetuse põhjal.

3. Komisjon teavitab toetusesaajat, keda ta peab kohustatuks maksma leppetrahvi, oma nõudest tähitud postiga vastuvõttu tõendava kviitungi vastu. Toetusesaajal on ühenduse nõudele vastamiseks aega 30 päeva.

4. Põhjendamatu ühenduse rahalise toetuse tagasimaksmise ja leppetrahvi maksmise menetlus määratakse kindlaks vastavalt jaotisele II.19. Leppetrahv arvatakse maha mis tahes hilisemast maksest või selle nõuab sisse komisjon.

5. Komisjonil on õigus saada punktide 1 kuni 4 kohaselt leppetrahvi mis tahes enamdeklareeritud summalt, mis avastatakse pärast projekti lõppu.

II.23. Rahatrahvid ‌

1. Toetusesaajat, kes on mõistetud süüdi valede deklaratsioonide esitamises või on selgunud, et ta on jätnud täitmata oma toetuslepingust tulenevaid kohustusi, karistatakse rahatrahviga, mis moodustab 2 %–10 % tema saadud ühenduse rahalise toetuse väärtusest. Seda määra võib suurendada määrani 4 %–20 %, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul pärast esimest rikkumist.

2. Punktis 1 kirjeldatud juhtudel jäetakse toetusesaaja maksimaalselt kaheks aastaks pärast rikkumise kindlakstegemise päeva xxxx kõigist ühenduse toetustest.

3. Käesoleva artikli sätted xx xxxxx halduslike ega rahaliste sanktsioonide kohaldamist, mida võib nõudeid rikkuvale toetusesaajale määrata vastavalt finantsmäärusele, ega muude tsiviilõiguslike kaitsevahendite kohaldamist, millele ühendusel võib õigus olla. Samuti ei välista käesolevad sätted kriminaalmenetlusi, mida võivad algatada liikmesriikide asutused.

C OSA INTELLEKTUAALSE OMANDI ÕIGUSED, KASUTAMINE JA LEVITAMINE ‌

1.JAGU – TEADMISED ‌

II.24. Omandiline kuuluvus ‌

1. Teadmised kuuluvad toetusesaajale, xxxxx tehtud töö on need teadmised andnud.

2. Kui toetusesaaja töötajatel või teistel tema heaks töötaval personalil on õigus nõuda teadmiste suhtes mingeid õigusi, tagab toetusesaaja selle, et neid õigusi on võimalik teostada viisil, mis on vastavuses tema käesolevast toetuslepingust tulenevate kohustustega.

II.25. Edasiandmine ‌

1. Kui toetusesaaja annab üle teadmiste omandiõiguse, xxxxx xx uuele valdajale üle oma nende teadmistega seotud kohustused, sealhulgas kohustuse anda need kohustused edasi mis tahes järgmisele valdajale.

2. Kui toetusesaaja kavatseb anda teadmisi edasi kolmandale isikule, kes on asutatud kolmandas riigis, kes ei ole liitunud seitsmenda raamprogrammiga, võib komisjon olla sellisele omandiõiguse või teadmiste üleandmisele vastu, kui ta leiab, et see ei ole kooskõlas Euroopa majanduse konkurentsivõime arendamise huvidega või on vastuolus eetiliste põhimõtete või julgeolekukaalutlustega.

Sellistel juhtudel toimub omandiõiguse üleandmine ainult juhul, kui komisjon on xxxxxx, et rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid ning kui xx xxxxx edasiandmiseks kirjaliku loa.

II.26. Kaitse ‌

1. Kui teadmisi saab rakendada tööstuses või kaubanduses, tagab omanik nende nõuetekohase ja tõhusa kaitse, võttes nõuetekohaselt arvesse enda õigustatud huve ning teiste toetusesaajate õigustatud huve, eriti ärihuve.

2. Toetusesaaja poolt või tema nimel esitatud teadmistega seotud patenditaotlused peavad sisaldama järgmist märkust selle kohta, et asjaomased teadmised on loodud ühenduse rahalise toetuse abil:

Käesoleva leiutiseni viinud töö on saanud rahalist toetust [Euroopa Ühenduse] seitsmendast raamprogrammist ([Seitsmes raamprogramm/2007–2013] vastavalt toetuslepingule nr [xxxxxx].8

Samuti tuleb kõiki teadmistega seotud patenditaotlusi selgitada teadmiste kasutamise ja levitamise kavas, lisades piisavalt üksikasju/viiteid võimaldamaks komisjonil kontrollida patenti (patenditaotlust). Pärast lõpparuannet esitatud taotlustest tuleb komisjoni teavitada, esitades xxxxx andmed/viited.

3. Kui teadmisi saab rakendada tööstuses või kaubanduses ning nende omanik ei kaitse neid ega xxxx xxxx jaotise II.28 kohaselt koos seonduvate kohustustega üle mõnes liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud sidusettevõttele või mis tahes teisele liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud kolmandale isikule, ei tohi neid teadmisi levitada enne, kui komisjoni on sellest teavitatud. Komisjonile tuleb kavandatud levitamisest teatada vähemalt 45 päeva ette.

Sellisel juhul võib ühendus toetusesaaja nõusolekul xxxxx kõnealused teadmised enda omandisse ja rakendada meetmeid nende piisavaks ja tõhusaks kaitsmiseks. Toetusesaaja võib keelduda nõusoleku andmisest üksnes juhul, kui ta suudab tõestada, et tema õigustatud huve võidakse kahjustada põhjendamatult suurel määral.

Kui ühendus omandab kõnealused teadmised, võtab xx xxxxxx ka kasutusõiguste andmisega seotud kohustused.

II.27. Kasutamine ‌

1. Toetusesaaja kasutab teadmisi, mida ta omab, või tagab nende kasutamise.

2. Toetusesaaja selgitab teadmiste kavandatavast kasutamist teadmiste kasutamise ja levitamise kavas. Teave peab olema piisavalt üksikasjalik, et võimaldada komisjonil teha asjaomaseid auditeid.

II.28. Levitamine ‌

1. Toetusesaaja tagab, et tema omanduses olevaid teadmisi levitatakse nii kiiresti kui võimalik. Kui xx xxxx ei tee, võib neid teadmisi levitada komisjon.

2. Levitamine peab olema kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaitsega, konfidentsiaalsuskohustustega ja teadmiste omaniku (omanike) õigustatud huvidega.

8 See märkus tuleb tõlkida patenditaotluse keelde. Tekst tõlgitakse kõigisse ühenduse keeltesse.

3. Kõik väljaanded või mis tahes muu teadmistega seotud levitamine peab sisaldama järgmist märkust selle kohta, et asjaomased teadmised on loodud ühenduse rahalise toetuse abil:

Käesoleva tulemuseni viinud uurimus on saanud rahalist toetust [Euroopa Ühenduse] seitsmendast raamprogrammist ([Seitsmes raamprogramm/2007–2013] vastavalt toetuslepingule nr [xxxxxx]. 9

Kõiki levitamistegevusi tuleb selgitada teadmiste kasutamise ja levitamise kavas, lisades piisavalt üksikasju/viiteid, et võimaldada komisjonil tegevust kontrollida. Teadmistega seotud teaduslike publikatsioonide kohta, mis on avaldatud enne või pärast lõpparuannet, tuleb need üksikasjad/viited ja publikatsiooni kokkuvõte esitada komisjonile hiljemalt kaks kuud pärast avaldamist. Xxxxx xxxx tuleb jaotise II.11 punktis 2 sätestatud eesmärgil esitada komisjonile ka avaldatud versiooni elektrooniline koopia või avaldamiseks heaks kiidetud lõplik käsikiri, kui see ei riku kolmandate isikute õigusi.

2. JAGU – KASUTUSÕIGUSED ‌

II.29. Hõlmatud taustteave ‌

Toetusesaaja võib määratleda taustteabe, mida on vaja projekti elluviimiseks, ning vajaduse korral osa taustteabest välja jätta.10

II.30. Põhimõtted ‌

1. Kõik kasutusõiguste saamise taotlused tehakse kirjalikult.

2. Kasutusõiguste andmise tingimuseks võib seada nõustumise spetsiifiliste tingimustega, mille eesmärk on tagada, et neid õigusi kasutatakse ainult ettenähtud eesmärgil ning et kehtestatakse asjakohased konfidentsiaalsuskohustused.

3. Kasutusõigustega ei kaasne õigust anda välja all-litsentse, kui teadmiste või taustteabe

omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

4. Kui toetusesaaja kavatseb anda teadmiste ainulitsentsi kolmandale isikule, kes on asutatud kolmandas riigis, kes ei ole liitunud seitsmenda raamprogrammiga, võib komisjon olla vastu sellisele ainulitsentsi andmisele, kui ta leiab, et see ei ole kooskõlas Euroopa majanduse konkurentsivõime arendamise huvidega või on vastuolus eetiliste põhimõtete või julgeolekukaalutlustega.

Sellistel juhtudel antakse ainulitsents ainult juhul, kui komisjon on veendunud, et rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid ning annab ainulitsentsi andmiseks kirjaliku loa.

LÕPPSÄTTED ‌

9 See märkus tuleb tõlkida levitamistegevuse keelde. Tekst tõlgitakse kõigisse ühenduse keeltesse.

10 Selline väljajätmine võib olla ajutine (nt et võimaldada enne kasutusõiguse andmist taustteabe piisavat kaitsmist) või piiratud. Kuna taustteavet peetakse määratluse kohaselt rakendamiseks või kasutamiseks vajalikuks, peaks toetusesaaja uurima sellise väljajätmise mõju projektile, eelkõige seoses väljajätmisega, mis ei ole ajutise iseloomuga.

II.31. Taotlused muudatuste tegemiseks ning osalemise ja lepingu lõpetamiseks toetusesaaja algatusel ‌

1. Käesoleva toetuslepingu muutmist võib taotleda iga pool. Muutmis- ja lõpetamistaotlustele peab alla kirjutama xxxxx õiguslik esindaja ja need tuleb esitada vastavalt artiklile 7.

2. Mitut lepingu muudatust käsitlevat taotlust käsitatakse pakkena, mida ei saa jagada eraldi taotlusteks xx xxxxx teine pool peab tervikuna heaks kiitma või tagasi lükkama, v.a juhul kui taotluses öeldakse sõnaselgelt, et see sisaldab eraldi taotlusi, mida võib heaks kiita üksteisest sõltumatult.

3. Muutmise eesmärgiks või tulemuseks ei tohi olla sellised lepingu muudatused, mis võiksid seada kahtluse alla toetuse andmise otsuse.

Toetuslepingu lõpetamise taotlused peavad sisaldama lõpetamise põhjendust ning jaotises II.3 osutatud aruandeid ja väljundeid, mis on seotud lõpetamise jõustumise päevani tehtud töödega.

II.32. Toetusesaaja taotletud muudatuste ja lõpetamiste heakskiitmine ‌

1. Käesoleva toetuslepingu osalised püüavad kiita kõik kehtivad muutmis- või lõpetamistaotlused heaks või lükata need tagasi 45 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Kui 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist vastust xx xxxxx, käsitatakse seda tagasilükkamisena.

3. Taotletud muudatuse või lõpetamise komisjonipoolsest heakskiitmisest teavitatakse

toetusesaajat.

4. Muudatused ja lõpetamised jõustuvad poolte kokku lepitud kuupäeval; xxx xxxx ei ole täpsustatud, jõustuvad need päeval, mil komisjon xxxxx xxx heakskiidu.

II.33. Toetuslepingu lõpetamine komisjoni algatusel‌

1. Komisjon võib lõpetada toetuslepingu järgmistel juhtudel:

a) kui töö jäetakse tegemata või tehakse halvasti või kui ei täideta mis tahes käesoleva toetuslepinguga võetud olulist kohustust ega heastata seda 30 päeva jooksul pärast toetusesaajale esitatud kirjalikku olukorra parandamise taotlust;

b) kui toetusesaaja on tahtlikult või hooletuse tõttu eiranud komisjoniga sõlmitud mis tahes

toetuslepingu täitmisel eeskirju;

c) kui toetusesaaja on läinud vastuollu peamiste eetiliste põhimõtetega;

d) kui nõutavaid aruandeid või tulemusi ei esitata või kui komisjon ei kiida esitatud aruandeid või tulemusi heaks;

e) olulistel tehnilistel või majanduslikel põhjustel, mis avaldavad projekti lõpetamisele märkimisväärset negatiivset mõju;

f) kui projekti tulemuste potentsiaalne kasutus väheneb oluliselt;

g) kui toetusesaaja õiguslik, majanduslik, organisatsiooniline või tehniline muutus või

kontrolli üleminek seab kahtluse alla komisjoni otsuse nõustuda tema osalemisega;

h) kui mis tahes alapunktis g nimetatud muudatus või asjaomase toetusesaaja osalemise lõpetamine mõjutab oluliselt projekti rakendamist või ühenduse huve või seab kahtluse alla ühenduse toetuse andmise otsuse;

i) vääramatu jõu korral, millest teatatakse vastavalt jaotisele II.35, kui projekti

taasrakendamine on pärast peatamist võimatu;

j) kui osalemiseeskirjades kehtestatud või sellise konkursikutsega, mille kohaselt projekt esitati, muudetud projektis osalemise tingimusi enam ei täideta, v.a juhul kui komisjon leiab, et projekti jätkamine on eriprogrammi rakendamiseks hädavajalik;

k) kui toetusesaaja tunnistatakse res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi tema ametialase käitumisega seotud süüteos või kui on mis tahes põhjendatud viisil tõestatud, et ta on rängalt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu;

l) kui toetusesaaja on pankrotis või likvideerimisel.

2. Toetuslepingu lõpetamisest komisjoni algatusel teatatakse toetusesaajale ning lõpetamine jõustub xxxxxx märgitud kuupäeval ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast xxxxx kättesaamist toetusesaaja poolt.

3. Toetusesaaja esitab 45 päeva jooksul pärast jõustumise kuupäeva kõik jaotises II.4 osutatud nõutavad aruanded ja tulemused, mis on seotud xxxx xxxxx päevani tehtud tööga. Nende dokumentide ülalnimetatud tähtajaks mittesaamise korral võib komisjon otsustada mitte xxxxx arvesse edasisi kulude hüvitamise taotlusi ega hüvitada edaspidi kulusid ning nõuda vajaduse korral tagasi toetusesaaja võlgnetavad eelmaksed, teatades dokumentide mittekättesaamisest kirjalikult 30 päeva ette.

II.34. Rahaline toetus pärast lõpetamist ja teised lõpetamise tagajärjed ‌

1. Lõpetamise korral piirdub ühenduse rahaline toetus enne lõpetamise jõustumiskuupäeva tehtud ja heaks kiidetud toetuskõlblike kulude hüvitamisega ning enne jõustumiskuupäeva võetud õiguslike kohustustega, mida ei saa tühistada.

2. Erandina eelmisest lõikest:

- Jaotise II.33 punkti 1 alapunkti b korral piirdub ühenduse rahaline toetus nende toetuskõlblike kulude hüvitamisega, mis tehti kuni rikkumise heastamise kohta esitatud kirjaliku taotluse kättesaamise kuupäevani.

3. Xxxxx xxxxx võib komisjon jaotise II.33 punkti 1 alapunktide a, b, c, d ja k korral nõuda ühenduse rahalise toetuse täielikku või osalist tagastamist. Xxxxxxx XX.33 punkti 1 alapunkti a kohaldamisel võtab komisjon arvesse tehtud töö iseloomu ja tulemusi ning selle kasulikkust ühendusele asjaomase eriprogrammi seisukohast.

4. Lõpetamise raames esitatud aruandeid ja tulemusi peetakse esitatuks vastava aruandeperioodi lõpul.

5. Kui ühendus teeb makse pärast toetuselepingu lõpetamist, siis loetakse see makse lõppmakseks.

Olenemata toetuslepingu lõpetamisest või ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamisest jätkatakse pärast toetuslepingu lõpetamist jaotise II.8, II.9, II.10, II.11, II.19, II.20, II.21, II.22, II.23, II.31, II.33, II.36 xx XX.37 ning II xxxx osa C sätete kohaldamist.

II.35. Vääramatu jõud ‌

1. Vääramatu jõud on mis tahes ettenägematu ja erandlik juhtum, mis mõjutab mis tahes käesolevast toetuslepingust tulenevate kohustuste täitmist osaliste poolt, ning mis ei sõltu nende tahtest xx xxxx ei ole võimalik kõrvaldada hoolimata mõistlikest püüdlustest. Mis tahes toote või teenuse viga või viivitused nende kättesaadavaks tegemisel käesoleva toetuslepingu täitmise eesmärgil, mis seda täitmist mõjutavad, sealhulgas näiteks kõrvalekalded kõnealuse toote või teenuse funktsioneerimises või tulemuslikkuses, töövaidlused, streigid ja rahalised raskused ei kujuta endast vääramatut jõudu.

2. Kui toetusesaajat mõjutab vääramatu jõud, mis tõenäoliselt mõjutab tema käesolevast toetuslepingust tulenevate kohustuste täitmist, teatab ta sellest viivitamata komisjonile, kirjeldades olukorda, selle tõenäolist kestust ja nähtavaid mõjusid.

3. Kui ühendust mõjutab vääramatu jõud, mis tõenäoliselt mõjutab tema käesolevast toetuslepingust tulenevate kohustuste täitmist, teatab ta sellest viivitamata toetusesaajale, kirjeldades olukorda, selle tõenäolist kestust ja nähtavaid mõjusid.

4. Ühtki isikut ei peeta tema projekti elluviimise kohustust mittetäitvaks, kui nõuete mittetäitmise tingis vääramatu jõud. Kui toetusesaaja ei saa oma projekti elluviimise kohustust vääramatu jõu tõttu täita, võib tehtud heakskiidetud toetuskõlblikke kulusid hüvitada ainult tööde puhul, mida oldi tegelikult tehtud kuni vääramatu jõuna käsitatud sündmuse toimumise kuupäevani. Kahjude minimeerimiseks tuleb rakendada kõiki vajalikke meetmeid.

II.36. Loovutamine ‌

Toetusesaaja ei loovuta toetuslepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi, v.a jaotises II.25 sätestatud juhtudel (teadmiste edasiandmine), xxxx komisjoni eelneva kirjaliku nõusolekuta.

II.37. Vastutus ‌

1. Ühendust ei saa pidada vastutavaks toetusesaaja mis tahes tegevuse või tegevusetuse eest seoses käesoleva toetuslepinguga. Ühendus ei vastuta teadmiste alusel loodud mis tahes toodete, protsesside või teenuste vigade eest, sealhulgas näiteks kõrvalekallete eest nende funktsioneerimises või tulemuslikkuses.

2. Toetusesaaja annab ühendusele täieliku garantii ja nõustub hüvitama talle tekitatud kahjud kolmandate isikute ühenduse vastu algatatud hagide, kaebuste ja menetluste korral, mis tulenevad kas toetusesaaja käesoleva toetuslepinguga seotud tegevuse või tegevusetuse või projektist saadud teadmisi kasutades loodud toodete, protsesside või teenuste tekitatud kahjust.

Xxxxxxxx isiku poolt toetusesaaja vastu seoses käesoleva toetuslepingu täitmisega esitatud hagi korral võib komisjon viimast kirjaliku taotluse alusel aidata. Sellega kaasnevad komisjoni kulud katab toetusesaaja.

3. Toetusesaaja kannab ainuvastutust selle eest, et tema käesoleva projektiga seotud tegevus ei kahjustaks kolmandate isikute õigusi.

4. Ühendust ei saa pidada vastutavaks tagajärgede eest, mis tulenevad ühenduse õiguste nõuetekohasest teostamisest vastavalt osalemiseeskirjadele ja käesolevale toetuslepingule.

Document Metadata

Table of Contents

Seitsmenda raamprogrammi toetusleping II lisa – Üldtingimused

Document Metadata