ETTEVÕTTE VARAKINDLUSTUSE TINGIMUSED
ETTEVÕTTE VARAKINDLUSTUSE TINGIMUSED
SISUKORD
lk 3. KINDLUSTUSKOHT
1. KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE 1
2. KINDLUSTUSLEPINGU TÜÜPTINGIMUSED 1
3. KINDLUSTUSKOHT 1
4. KINDLUSTATUD ESE 1
5. HOONE 1
6. HOONE OSA 2
7. HOONEKARP - KORTERIOMANIKE KAASOMANDIS
XXXX XXXXX OSA 2
8. RAJATIS 2
9. ESEMED VÕI XXX XXXX,
MIS EI OLE KINDLUSTATUD EHITISEGA KOOS 2
10. EHITISE KINDLUSTUSVÄÄRTUS 2
11. EHITISE KINDLUSTUSSUMMA 2
12. EHITISE ÜLEKINDLUSTUS, ALAKINDLUSTUS 3
13. INVENTAR JA SEADMED 3
14. XXXX 3
15. ERIKOKKULEPPEL KINDLUSTATAV XXXX 3
16. KAUBA, INVENTARI JA SEADMETE KINDLUSTUSVÄÄRTUS 3
17. KAUBA, INVENTARI JA SEADMETE KINDLUSTUSSUMMA 3
18. KINDLUSTUSPERIOODIL JUURDE SOETATUD XXXX,
INVENTAR JA SEADMED 3
19. KAUBA, INVENTARI JA SEADMETE ÜLEKINDLUSTUS, ALAKINDLUSTUS 3
20. KINDLUSTUSJUHTUM 3
21. KINDLUSTUSKAITSE VALIK 3
22. VALIKRISKI KINDLUSTUS 4
23. LAIENDATUD KINDLUSTUS 4
24. SEADMERIKE 5
25. ÜLDISED VÄLISTUSED 5
26. OHUTUSNÕUDED 6
27. KAHJU HÜVITAMINE 7
28. KAHJUJUHTUMI JÄRGSED KOHUSTUSED 8
29. EKSPERTIISI TEOSTAMINE 9
30. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 9
31. MUUD SÄTTED 9
1. KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE
1.1. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtjalt saadud andmete alusel kindlustuspoliisi. Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse tähtaegselt, loetakse kindlustusleping sõlmituks. Kindlustuskaitse kehtib kindlustuspoliisil märgitud tingimustel alates kindlustusperioodi algusest ka juhul, kui kindlustusmakse ei ole hilisema maksetähtaja tõttu veel tasutud.
1.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu esimest kindlustusmakset tähtaegselt, siis loetakse, et kindlustusvõtja ei soovinud kindlustuslepingut poliisil toodud tingimustel sõlmida ning kindlustuslepingut ei sõlmitud. Nimetatud juhul kindlustuskaitset ei teki.
1.3. Kindlustusandja lähtub kindlustuslepingu pakkumisel kindlustusvõtjalt või kindlustusvõtja esindajalt saadud infost. Xxxxx, kui kindlustusvõtja või kindlustusvõtja esindaja esitatud andmed, mis on aluseks kindlustus- lepingu sõlmimisel, ei ole tõesed, tuleb kindlustusvõtjal sellest kindlustusandjat viivitamata teavitada.
2. KINDLUSTUSLEPINGU TÜÜPTINGIMUSED
2.1. Ettevõtte vara kindlustuslepingu puhul kohaldatakse järgmisi Salva Kindlustuse AS-i tüüptingimusi:
Kindlustuse Üldtingimused KÜ-03;
Ettevõtte Varakindlustuse Tingimused EVT-12.03.
3.1. Kindlustuskoht on kindlustuslepingus määratletud koht. Kindlustusleping kehtib ainult kindlustuskohas toimunud kindlustusjuhtumi korral.
3.2. Xxxx, inventar ja seadmed on kindlustatud asumisel hoones sees, välja arvatud juhul, kui kindlustuspoliisil on märgitud teisiti.
4. KINDLUSTATUD ESE
4.1. Kindlustatud esemeks on kindlustuspoliisil nimetatud ehitis, xxxx xx/või inventar ja seadmed (v.a xxxx).
4.1.1. Ehitisena käsitletakse alljärgnevaid esemeid:
4.1.1.1. hoone;
4.1.1.2. hoone osa;
4.1.1.3. korteriomanike kaasomandis xxxx xxxxx osa (edaspidi hoonekarp);
4.1.1.4. rajatis.
4.1.2. Xxx kindlustatud eseme kohta lisaks käesolevate tingimuste punktidest 5. - 8.
4.2. Kindlustatud on ainult see ese, mis on poliisil nimetatud.
Näide: Kindlustuspoliisil on kindlustatud esemeks nimetatud: hoone - kauplus; xxxx - riided, jalanõud; inventar ja seadmed (va xxxx). Antud juhul on kindlustuslepinguga kindlustatud kaupluse hoone, kaupluse hoones asuv xxxx, milleks on riided ja jalanõud, ning kogu kaupluses asuv ja kindlustusvõtja omandis või vastutusel olev inventar ja seadmed.
5. HOONE
5.1. Hoone on maapinnale rajatud ehitis, millel on vundament, seinad, xxxxx xx siseruum.
5.2. Hoone kindlustusega on hõlmatud kõik olemasolevad olulised osad, xxxxxxx xxxxx on ehitatud ja mis teenindavad hoonet. Hoone olulisteks osadeks on näiteks kohtkindlalt paigaldatud kandekonstruktsioon, xxxx- seinad, soojustus- ning viimistlusmaterjalid, hoones ja väljaspool hoonet kinnistu piires asuvad ja kogu hoonet teenindavad tehnosüsteemid. Tehnosüsteemideks on näiteks vee-, kütte-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni, kliima-
, tuleohutus-, turvasüsteemid, liftid, eskalaatorid ja nende osad, kohtkindlalt ehitatud sidekaabeldus, valgustus, raadio- ja teleantennid, välja arvatud mobiilsideantennid ja muud laiemat piirkonda teenindavad sideseadmed.
5.3. Kui punktis 5.2 nimetatud tehnosüsteemid teenindavad xxxxx kinnistul lisaks teisi hooneid, siis üheaegselt mitut hoonet teenindavad süsteemid on kindlustatud proportsionaalselt kõikide xxxxx kinnistul asuvate hoonete üldpinna suhtele.
5.4. Hoonega koos on kindlustatud xxxxx kinnistul asuvad ja hoonet teenindavad järgnevad rajatised: piirdeaed, tõkkepuu, värav, prügihoidla ( sh prügimaja), välisvalgustus, lipumast. Muud rajatised, näiteks katusealune, mahuti, silohoidla kindlustatakse eraldi esemena. Xxx rajatise kindlustamisest käesolevate tingimuste punktist 8.
5.5. Kui punktis 5.4 nimetatud hoonega koos kindlustatavad rajatised teenindavad xxxxx kinnistul lisaks teisi hooneid, siis üheaegselt mitut hoonet teenindavad rajatised on kindlustatud proportsionaalselt kõikide xxxxx kinnistul asuvate hoonete üldpinna suhtele.
5.6. Hoonega xxxx xx ole kindlustatud:
5.6.1. hoonet teenindavad tehnosüsteemid, mis asuvad xxxxx
kinnistul eraldi hoones, näiteks katlamajas, elektri- alajaamas asuvad seadmed. Sellised seadmed kuuluvad kindlustamisele inventari ja seadmete hulgas (xxx inventari ja seadmete kindlustamisest käesolevate tingimuste punktist 13);
5.6.2. käesolevate tingimuste punktis 9 nimetatud esemed.
5.7. Kokku ehitatud hooned loetakse üheks kindlustatud esemeks, lahku ehitatuna kindlustatakse iga hoone eraldi esemena.
6. HOONE OSA
6.1. Xxxxx xxxxx on kindlustatud büroo, kaupluse, lao või muu poliisil nimetatud reaalselt piiritletava ruumi piires kohtkindlalt paigaldatud viimistluselemendid, uksed, aknad, mittekandvad vaheseinad. Samuti on xxxxx xxxxx kindlustatud xxxx nimetatud ruumi teenindavad kohtkindlalt ehitatud tehno-, turva-, sidesüsteemid, valgustus.
6.2. Hoone osaga xxxx xx ole kindlustatud:
6.2.1. kandekonstruktsioon, vahelaed, xxxxx xx muud xxxxx osad, mis ei asu kindlustatud ruumis, välja arvatud tehnoseadmed, mis teenindavad ainult kindlustatud ruumi, näiteks kütte- või jahutusseadme hoone välisseinal asuv osa;
6.2.2. käesolevate tingimuste punktis 9 nimetatud esemed.
7. HOONEKARP - KORTERIOMANIKE KAASOMANDIS XXXX XXXXX OSA
7.1. Hoonekarbina on kindlustatud korteriomandi esemeks xxxx xxxxx mõtteline osa, mis kuulub korteriomanikele kaasomandisse. Selliseks hoone osaks on näiteks kandekonstruktsioon, välispiirded (välisseinad, katus, välisuksed, välisaknad, rõdud, soojustus- ning viimistlusmaterjalid), hoones ja väljaspool hoonet kinnistu piires asuvad ja kogu hoonet teenindavad tehno- süsteemid. Tehnosüsteemideks on näiteks vee-, kütte-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni, kliima-, tuleohutus-, turvasüsteemid, liftid, eskalaatorid ja nende osad, kohtkindlalt ehitatud sidekaabeldus, valgustus, raadio- ja teleantennid, välja arvatud mobiilsideantennid ja muud laiemat piirkonda teenindavad sideseadmed.
7.2. Kui punktis 7.1 nimetatud tehnosüsteemid teenindavad xxxxx kinnistul lisaks teisi hooneid, siis üheaegselt mitut hoonet teenindavad süsteemid on kindlustatud proportsionaalselt kõikide xxxxx kinnistul asuvate hoonete üldpinna suhtele.
7.3. Hoonekarbiga koos on kindlustatud xxxxx kinnistul asuvad ja hoonekarpi teenindavad rajatised: piirdeaed, tõkkepuu, värav, prügihoidla (sh prügimaja), välisvalgustus, lipumast. Muud rajatised, näiteks katusealune, laste mänguväljak kindlustatakse eraldi esemena. Xxx rajatise kindlustamisest käesolevate tingimuste punktist 8.
7.4. Kui punktis 7.3 nimetatud hoonekarbiga koos kindlustatavad rajatised teenindavad xxxxx kinnistul lisaks teisi hooneid, siis üheaegselt mitut hoonet teenindavad rajatised on kindlustatud proportsionaalselt kõikide xxxxx kinnistul asuvate hoonete üldpinna suhtele.
7.5. Hoonekarbiga xxxx xx ole kindlustatud:
7.5.1. korteriomandi esemeks olev reaalosa, näiteks korteri või äripinna piires asuvad ja ainult neid ruume teenindavad mittekandvad vaheseinad, uksed, tehnoseadmed, siseviimistlus ja xxx xxxxx osa;
7.5.2. hoonet teenindavad tehnosüsteemid, mis asuvad xxxxx kinnistul eraldi hoones, näiteks katlamajas, elektri- alajaamas asuvad seadmed. Sellised seadmed kuuluvad kindlustamisele inventari ja seadmete hulgas (xxx inventari ja seadmete kindlustamisest käesolevate tingimuste punktist 13);
7.5.3. käesolevate tingimuste punktis 9 nimetatud esemed.
8. RAJATIS
8.1. Rajatisena on kindlustatud ehitis, mis on ehitatud kohtkindlalt, kuid mis ei xxx xxxxx, näiteks mahuti, katusealune, silohoidla, lägahoidla, samuti kinnistule rajatud tee. Kindlustatud on see rajatis, mis on nimetatud poliisil.
8.2. Rajatisena ei ole kindlustatud vesiehitis, näiteks kai, muul, lüüs, välja arvatud juhul, kui poliisil on märgitud teisiti.
8.3. Xxxxxxxxxx xxxx xx ole kindlustatud käesolevate tingimuste punktis 9 nimetatud esemed.
9. ESEMED VÕI XXX XXXX, MIS EI OLE KINDLUSTATUD EHITISEGA KOOS
9.1. Hoone, hoone osa, hoonekarbi või rajatisega xxxx xx ole kindlustatud:
9.1.1. inventar ja seadmed, mis on ette nähtud tootmis- tegevuseks või muuks ettevõtluseks ja ei ole ette nähtud hoone teenindamiseks, näiteks reklaamid, tootmis-, meditsiiniseadmed, alajaama seadmed, pumbamaja seadmed, katlamaja seadmed, külmhoone külmutus- ja/või jahutusseadmed ning seadmetes olev vedelik või gaas, kütteaine (sh ehitise kütmiseks ettenähtud kütteaine), põllumajandushoone seadmed, basseini seadmed, serverid, telefonikeskjaamad, ruuterid, wifi seadmed, mööbel ja muu selline. Inventar ja seadmed kindlustatakse eraldi esemena. Xxx inventari ja seadmete kindlustamisest käesolevate tingimuste punktist 13;
9.1.2. xxxx, näiteks kütus, vili salves, ehitusmaterjal laos;
9.1.3. ehitusmaterjal või muu ehitise osa, mis ei ole ehitisega kohtkindlalt ühendatud, näiteks hoones asuv paigaldamist ootav või eemaldatud ehitusmaterjal ja/või hoonet teenindavad seadmed;
9.1.4. xxxxxxx, elusorganismid, kaev (sh puurkaev), kaevuvesi, basseinivesi.
10. EHITISE KINDLUSTUSVÄÄRTUS
10.1. Ehitise kindlustusväärtus on kindlustuskohas vahetult enne kindlustusjuhtumit ehitise esialgsel xxxxx xx kvaliteedis taastamiseks tehtavate vajalike kulutuste summa, millest on maha arvatud kulum.
10.2. Kulum on ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav suurus.
10.3. Ehitise kindlustusväärtuse xxxxx xx xxxxx:
10.3.1. seadmeid ja muud vara, mis ei xxx xxxx ehitisega kindlustatud;
10.3.2. xxxxxxxx, mis on nimetatud käesolevate tingimuste punktis 11.1.2.
11. EHITISE KINDLUSTUSSUMMA
11.1. Ehitise kindlustussumma määrab kindlustusvõtja, võttes arvesse alljärgnevat:
11.1.1. ehitise kindlustussumma määratakse kindlustusväärtuse alusel. Ehitise kindlustusväärtuseks on ehitise kindlustus- kohas esialgsel xxxxx xx kvaliteedis taastamiseks tehtavate vajalike kulutuste summa;
11.1.2. ehitise kindlustussumma sisaldab võimalikku lisakulu, mida on vajalik kanda ehitise taastamisel: lammutus- ja koristuskulu, projekteerimiskulu, riigilõiv.
Eelnimetatud kulud moodustavad hoone kindlustus- summast maksimaalselt 10%, kuid mitte enam kui 100 000 eurot.
12. EHITISE ÜLEKINDLUSTUS, ALAKINDLUSTUS
12.1 Ülekindlustus
Kindlustusleping on sõlmitud ülekindlustusena, kui ehitise kindlustussumma on suurem kui kindlustusväärtus.
12.2. Alakindlustus
12.2.1. Kindlustusleping on sõlmitud alakindlustusena, kui ehitise kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus. Alakindlustuse puhul hüvitab kindlustusandja kahju osaliselt vastavalt ehitise kindlustusväärtuse ja kindlustus- summa suhtele.
12.2.2. Kindlustusandja xx xxxx alakindlustust arvesse, kui kindlustus-xxxxx xx kindlustusväärtuse erinevus on väiksem kui 20%.
13. INVENTAR JA SEADMED
13.1. Inventar ja seadmed on ettevõtluseks ette nähtud vara, millel on olemasolu tõendavad dokumendid, näiteks tootmisseade (sh seadme töötamiseks vajalik gaas, määrde- või kütteaine), tootmisseadme varuosa, mööbel, kontoritehnika, kaupluse sisustus (külmik, lett, kassasüsteem), kaubanäidised, reklaammaterjalid, reklaamtahvel.
13.2. Inventari ja seadmete hulka loetakse ka kolmandale isikule kuuluvat vara, mis on kindlustusvõtja või kindlustatu valduses hooldamise, xxxxxxx, ümberehitamise eesmärgil või on vastutaval hoiul hoiulepingu või muu tsiviilõigusliku kirjalikus vormis sõlmitud lepingu alusel.
13.3. Juhul, kui poliisil ei ole sätestatud inventari ja seadmete kindlustamist osaliselt, on kindlustatud kogu inventar ja seadmed vastavalt punktidele 13.1 ja 13.2.
13.4. Juhul, kui inventari ja seadmeid kindlustatakse osaliselt, lisatakse kindlustuslepingusse kindlustatud inventari ja seadmete nimekiri. Nimekirjaga kindlustamisel on kindlustatud ainult need esemed, mis on nimekirjas märgitud.
13.5. Inventar ja seadmed on kindlustatud ainult asumisel hoones sees, välja arvatud juhul, kui kindlustuspoliisil on sätestatud teisiti.
13.6. Inventari ja seadmetena ei ole kindlustatud:
13.6.1. hoone;
13.6.2. xxxx;
13.6.3. seade või vara, mis on ette nähtud ehitise teenindamiseks, näiteks signalisatsioonisüsteem, jahutusseade;
13.6.4. mootorsõiduk, andmed, mittestandardne tarkvara, joonis, projekt, välja arvatud juhul, kui poliisil on märgitud teisiti.
14. XXXX
14.1. Kaubaks loetakse vara, mis on kindlustusvõtja või kindlustatu omanduses xx xxxxx on kindlustusvõtja või kindlustatu soetanud ja/või tootnud võõrandamise eesmärgil. Kaubana on kindlustatud tooraine, pool- toodang ja valmistoodang.
14.2. Kindlustatud on ainult see xxxx, mis on poliisil nimetatud.
14.3. Xxxx on kindlustatud ainult asumisel hoones sees, välja arvatud juhul, kui kindlustuspoliisil on sätestatud teisiti.
15. ERIKOKKULEPPEL KINDLUSTATAV XXXX
15.1. Erikokkuleppel kindlustatakse alljärgnevat xxxxx:
15.1.1. antiikesemed, vääriskivid, väärismetall või vääriskividest ja/või väärismetallist valmistatud ehted;
15.1.2. elusorganismid: taimed, loomad, linnud, kalad, seened;
15.1.3. xxxxxxxx, dokumendid, käsikirjad, arhiivid, jooniseid, projektid, mittestandardne tarkvara, andmed.
15.2. Erikokkulepe vastava kauba kindlustamiseks märgitakse poliisile.
16. KAUBA, INVENTARI JA SEADMETE KINDLUSTUS- VÄÄRTUS
16.1. Kauba, inventari ja seadmete kindlustusväärtuseks loetakse samaväärse eseme väärtust kindlustuskohas vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.
16.2. Samaväärseks loetakse eset, mille vanus, tehnilised või muud parameetrid ja omadused, eluiga on kindlustatud esemega sama või ligilähedane.
16.3. Kauba, inventari ja seadmete kindlustusväärtuse hulka arvestatakse võimalikud tagastamatud xxxxxx xx riigilõivud, samuti mõistlikud transpordikulud, kui need on vaja kanda.
17. KAUBA, INVENTARI JA SEADMETE KINDLUSTUSSUMMA
17.1. Kauba, inventari ja seadmete kindlustussumma määrab kindlustusvõtja, võttes arvesse alljärgnevat:
17.1.1. kindlustussumma peab olema võrdne kindlustus- väärtusega kogu kindlustusperioodi jooksul. Kui xxxxx xx/või inventari ja seadmete väärtus kindlustusperioodil suureneb, tuleb alakindlustuse vältimiseks kindlustus- summat suurendada;
17.1.2. kindlustussumma hulka peavad olema arvestatud võimalikud tagastamatud xxxxxx xx riigilõivud, samuti mõistlikud transpordikulud, kui need on vaja kanda.
18. KINDLUSTUSPERIOODIL JUURDE SOETATUD XXXX, INVENTAR JA SEADMED
18.1. Kui kindlustusperioodil soetatakse juurde xxxxx xx/või inventari ja seadmeid, siis on need kindlustatud kindlustussumma ulatuses, võttes arvesse võimalikku alakindlustust.
18.2. Kui inventar ja seadmed on kindlustatud nimekirja alusel, siis kindlustusperioodil juurde soetatav inventar ja seadmed ei ole kindlustatud, välja arvatud juhul, kui kindlustuslepingut vastavalt muudetakse.
19. KAUBA, INVENTARI JA SEADMETE ÜLEKINDLUSTUS, ALAKINDLUSTUS
19.1. Ülekindlustus
Kindlustusleping on sõlmitud ülekindlustusena, kui kindlustussumma on suurem kui poliisil märgitud vastava eseme kindlustusväärtus.
19.2. Alakindlustus
19.2.1. Kindlustusleping on sõlmitud alakindlustusena, kui kindlustussumma on väiksem kui poliisil märgitud vastava eseme kindlustusväärtus. Alakindlustuse puhul hüvitab kindlustusandja kahju osaliselt vastavalt kindlustus- väärtuse ja kindlustussumma suhtele.
19.2.2. Kindlustusandja xx xxxx kauba, inventari ja seadmete alakindlustust arvesse, kui kindlustusväärtuse ja kindlustussumma erinevus on väiksem kui 10%.
20. KINDLUSTUSJUHTUM
Kindlustusjuhtum on ootamatu ja ettenägematu, kindlustuslepingus määratletud ühekordne sündmus, mille saabumisel on kindlustusandjal kohustus tasuda kindlustushüvitist vastavalt kindlustlepingule.
21. KINDLUSTUSKAITSE VALIK
21.1. Kindlustuskaitse variandid on valikriski kindlustus, laiendatud kindlustus ja seadmerikke kindlustus.
21.1.1. Valikriski kindlustuse puhul on kindlustatud risk, mille kohta on kindlustuspoliisil kindlustushuvi märgitud
vastusega ”Jah”. Xxx valikriski kindlustamise kohta käesolevate tingimuste punktist 22.
21.1.2. Lisaks valitud riskidele on võimalik kindlustuskaitset laiendada, valides laiendatud kindlustuse ja seadmerikke kindlustuse.
21.1.2.1.Laiendatud kindlustus annab lepingust tulenevate piirangutega täiendava kindlustuskaitse paljude ootamatute ja ettenägematute kahjude vastu. Laiendatud kindlustusega ei ole kindlustatud valikriski kindlustusega kindlustatavad riskid. Xxx laiendatud kindlustuse kohta käesolevate tingimuste punktist 23.
21.1.2.2.Seadmerikke kindlustusega on võimalik kindlustada seadme sisemise purunemise või sisemise rikke tõttu tekkinud otsese kahju vastu. Xxx seadmerikke kindlustuse kohta käesolevate tingimuste punktist 24.
22. VALIKRISKI KINDLUSTUS
22.1. Tulekahju
22.1.1. Tulekahju on väljaspool selleks ettenähtud küttekollet levinud tulest, suitsust, tahmast, tulekustutustööst tekkinud kahju.
22.1.2. Kui kindlustatud ese on kahjustunud või hävinud katla, mahuti või muu surveanuma lõhkemise tagajärjel tekkinud lööklaine ja lööklaine mõjul kantud esemete mõjul, otsese pikselöögi mõjul, lennumasina allakukkumise tulemusena, siis xx xxxxxxx kahju hüvitatakse tulekahju kindlustusriski alusel, olenemata sellest, kas põlemisprotsess tekib või mitte.
22.1.3. Kindlustatud ei ole katla, mahuti või muu surveanuma sisemise põlengu, ülemäära kõrge põlemistemperatuuri või lõhkemise tagajärjel tekkinud kahju, kui nimetatud kahju toimub xxxx seadmes sees. Sellise kahju vastu saab kindlustada seadmerikke kindlustusega.
22.1.4. Kindlustatud ei ole lühise, ülekoormuse või muu elektrilise põhjuse tulemusel tekkinud kahju, kui põlengut ei ole tekkinud. Sellist kahju on võimalik kindlustada laiendatud kindlustusega.
22.1.5. Kindlustatud ei ole kahju, mis on määratletud üldistes välistuses. Xxx üldisi välistusi käesolevate tingimuste punktist 25.
22.2. Torustiku, seadme leke
22.2.1. Torustiku leke on hoonet teenindavast tehnosüsteemist, tootmisseadmest, mahutist vedeliku või gaasi ootamatu ja ettenägematu väljavoolamine ja kokkupuutes kindlustatud esemega kahju tekkimine.
22.2.2. Torustiku lekke kindlustuse alusel ei hüvitata vedeliku või gaasi enda maksumust, kahju algpõhjuseks oleva tehnosüsteemi xxxxxxx, külmumise või ummistuse eemaldamiseks tehtavat kulu, seadmele tekkinud sisemist xxxxx või vedeliku kaotusest tekkinud kaasnevat kahju. Hoonet teenindava tehnoseadme remondikulu on kindlustatav laiendatud kindlustusega, tootmisseadme remondikulu on kindlustatav seadmerikke kindlustusega.
22.2.3. Kindlustatud ei ole veekahju, mis tekib lumesulamisvee, vihmavee või loodusliku üleujutuse tõttu. Samuti ei ole kindlustatud veekahju, mis tekib eelnimetatud põhjustel vee sattumisel hoonesse allpool maapinda paiknevast kanalisatsioonisüsteemist.
Näide: Kanalisatsioonisüsteem ei suuda liigvett vastu xxxxx, puruneb liigvee sissetungi takistav xxxxx või ei suuda sadeveepump liigvett ära juhtida ja vesi satub hoonesse. Nimetatud risk on kindlustatav üleujutuse riski alusel.
22.2.4. Kindlustatud ei ole kahju, mis on määratletud üldistes välistuses. Xxx üldisi välistusi käesolevate tingimuste punktist 25.
22.3. Torm (tuule kiirus 21 m/s või enam)
22.3.1. Tormiks on kahju tekkimine vahetult tugeva tuule, rahe, tuule poolt kantud eseme (välja arvatud lumi, jää, vesi), tuule mõjul murdunud puu või posti vahetul mõjul. Tugevaks tuuleks loetakse tuult kiirusega vähemalt 21 m/s mõõdetuna lähima ilmajaama poolt. Kahju tekkepõhjuse eriarvamuse korral loetakse tormiks tugevat tuult, mis xxxxx xxxx on kindlustuskoha ümbruses olevatele esemetele (heas seisukorras hooned, puud) kahjustusi tekitanud.
22.3.2. Kui tormiga kaasnevad sademed, mis satuvad läbi tormi kahjustatud piirdekonstruktsiooni hoonesse tekitades veekahju, siis selline veekahju on kindlustatud.
22.3.3. Kindlustatud ei ole:
22.3.3.1.xxxxx, mille põhjuseks on hoone halb seisukord; 22.3.3.2.kahju, mille põhjuseks on jää või lume raskus või liikumine.
22.3.4. Kindlustatud ei ole kahju, mis on määratletud üldistes välistuses. Xxx üldisi välistusi käesolevate tingimuste punktist 25.
22.4. Üleujutus
22.4.1. Üleujutus on vihmasaju, lumesulamisvee, paisuvee (sh ka tormi mõjul tekkinud paisuvee) tõttu tekkinud veekahju. Üleujutuseks loetakse ka kahju, kui eelnimetatud põhjustel satub vesi hoonesse läbi kanalisatsiooni- süsteemi.
22.4.2. Kindlustatud ei ole kahju, mis on põhjustatud vee liikumisest allpool maapinda.
22.4.3. Kindlustatud ei ole kahju, mis on määratletud üldistes välistuses. Xxx üldisi välistusi käesolevate tingimuste punktist 25.
22.5. Murdvargus, röövimine, vandalism
22.5.1. Murdvarguseks loetakse kindlustatud eseme vargust, kui sellise tegevuse käigus lõhutakse, muugitakse xxxxx või demonteeritakse tõke või kinnitus.
22.5.1.1.Väärisesemete kindlustamisel on kaupluse lahtioleku ajal müügivitriinist või seifist toimunud xxxxxx kindlustatud üksnes siis, kui kindlustuspoliisil on sellekohane erikokkulepe.
22.5.2. Röövimine on kindlustatud eseme ära võtmine vägivallaga või vägivallaga vahetu ähvardamise abil.
22.5.3. Vandalism on kolmanda isiku poolt tahtlik rikkumine, lõhkumine või hävitamine.
22.5.4. Kindlustatud ei ole kahju, mis on määratletud üldistes välistuses. Xxx üldisi välistusi käesolevate tingimuste punktist 25.
23. LAIENDATUD KINDLUSTUS
23.1. Laiendatud kindlustusega on kindlustatud ootamatu ja ettenägematu ühekordse sündmuse tagajärjel tekkiv kahju või kulu, mis ei ole kindlustuslepingu tingimustega välistatud.
23.2. Laiendatud kindlustusega ei ole kindlustatud:
23.2.1. valikriski kindlustuse kindlusturiskid: tulekahju, torustiku leke, seadme leke, torm, üleujutus, murdvargus, röövimine, vandalism vastavalt käesolevate tingimuste punktidele 22.1.- 22.5.;
23.2.2. seadme või selle osa sisemise purunemise või sisemise rikke tõttu tekkinud kahju, millel puudub otsene väline tekkemõju. Laiendatud kindlustusega on seadme purunemine või kahjustumine kindlustatud üksnes siis, kui kahju tekkepõhjusel on seadmele otsene välispidine mõju, näiteks elekritoite xxxx, kasutaja eksimus, võõrkeha sattumine seadmesse. Välismõjuks ei loeta tavapärast ilmastikutingimust. Seadme sisemise purunemise vastu on võimalik kindlustada seadmerikke kindlustusega.
23.3. Kindlustatud ei ole kahju, mis on määratletud üldistes välistuses. Xxx üldisi välistusi käesolevate tingimuste punktist 25.
24. SEADMERIKE
24.1. Seadmerikke kindlustusega on kindlustatud ettenägematu ja ootamatu seadme purunemise või sisemise rikke tagajärjel tekkiv kahju seadme tervetele osadele. Seadmerikke kindlustuse alusel ei hüvitata kahju põhjustanud detaili väljavahetamise või parandamise kulu.
Näide 1:Tootmisseadmel puruneb laager, mille tagajärjel satuvad laagri purunenud osad seadme teiste liikuvate osade vahele ning kahjustavad neid. Laagri vahetamisega seotud kulu ei ole kindlustatud, laagri purunemisel tekkinud kaasnev kahju kuulub hüvitamisele.
Näide 2:Metallitöötluspingi juhtmoodul lakkab töötamast juhtmoodulis oleva trükiplaadi vea tõttu, kaasnevat kahju selle tagajärjel ei teki. Selline kahju ei ole kindlustatud.
24.2. Seadmerikke kindlustusega ei ole kindlustatud kaasnev kahju, näiteks seadme purunemise tõttu kauba riknemise kahju, saamata jäänud tulu.
24.3. Kindlustatud ei ole kahju, mis on määratletud üldistes välistuses. Xxx üldisi välistusi käesolevate tingimuste punktist 25.
ülevaatusel saadud info alusel. Selline kahju ei kuulu hüvitamisele.
25.5. Elektritoite või muu seadme tööks vajaliku toite katkemine
Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on elektri-, gaasi- või muu seadme tööks vajaliku toite katkemise tagajärjel tekkiv kahju.
Näide 1:Tormi tõttu katkeb elektritoide ning seetõttu lakkab töötamast bituumeni tootmisseade. Xxxxxx uuesti tööle rakendamise kulu ei ole kindlustatud.
Näide 2:Elektritoite katkemisel lakkab töötamast autoklaav ning selles olnud xxxx muutub kasutuskõlbmatuks. Nimetatud põhjusel kauba riknemisest tekkiv kahju ei ole kindlustatud.
25.6. Finantskahju
Kindlustusandja ei hüvita kindlustusjuhtumi tõttu tekkivat finantskahju, näiteks sissetuleku vähenemist, saamatu jäänud tulu, püsikulu.
25.7. Vajaliku temperatuuri-, niiskus- või muu režiimi muutus
Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on kauba, inventari ja seadmete toimimiseks, xxxxx xx/või säilimiseks vajaliku temperatuuri-, niiskus- või muu režiimi muutus.
Näide 1:Külmhoone kompressorikambris tekib põleng, mistõttu
25.
ÜLDISED VÄLISTUSED
Alljärgnevaid üldisi välistusi kohaldatakse kõikide kindlustusriskide ja juhtumite korral.
külmarežiim külmkambris on rikutud xx xxxx hoitav xxxx rikneb. Külmarežiimi muutusest tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele.
25.1. Tahtlikult tekitatud kahju
Kindlustusandja ei hüvita kindlustusvõtja või kindlustusvõtja juhtorgani liikmete ega mistahes muude kindlustatud eset õiguslikul alusel kasutatavate isikute poolt tahtlikult tekitatud kahju.
25.2. Ettenähtav kahju
Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille tekkimine ei ole ootamatu ega ettenägematu.
Näide 1:Kindlustusvõtja ladustab talvel kütteta ruumi xxxxx, mille säilimine on võimalik ainult plusstemperatuuril. Kauba külmumise näol on tegemist ettenähtava kahjuga.
Näide 2:Kindlustusvõtja remondib purunenud seadme ajutiselt hädapäraste vahenditega ning jätkab tööd. Seade puruneb mõne xxx xxxxxx lõplikult. Hilisema purunemise näol on tegemist ettenähtava kahjuga.
Näide 3:Ruume köetakse ebapiisavalt ja seetõttu tekivad külmakahjustused.
25.3. Aegamööda tekkiv kahju
Kindlustusandja ei hüvita kahju, mis on tekkinud aegamööda toimuva protsessi tulemusel, näiteks kulumine, amortisatsioon, korrodeerumine, kõdunemine, liigniiskus, kondensaatvee kahjustus, seenorganism (sh majavamm) või mõni muu samalaadne nähtus.
25.4. Tuvastamatu juhtum xx xxxx
25.4.1. Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille tekkimise asjaolud on ebaselged xx xxxx ei ole võimalik mõistlikke jõupingutusi tehes tuvastada.
Näide: Kindlustusvõtja teatab vara füüsilisest vigastusest. Vigastuse tekkepõhjust ning aega ei ole võimalik tuvastada. Selline kahju ei kuulu hüvitamisele.
25.4.2. Kindlustusandja ei hüvita kahju seoses varaga, mille olemasolu enne kindlustusjuhtumit ei ole võimalik mõistlikke jõupingutusi tehes tuvastada.
Näide: Kindlustusvõtja teatab vara vargusest põhjustatud kahjust. Vara kohta puuduvad ostudokumendid, samuti ei ole võimalik tuvastada vara eelnevat olemasolu
25.8. Seade või xxxx xx xxxxx etteantud tingimustele
25.8.1. Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on seadme mitte vastamine etteantud tingimustele. Näiteks seadme kasutamisel ei ole võimalik valmistada soovitud omadustega detaile.
25.8.2. Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on kauba mitte vastamine etteantud tingimustele, näiteks mõõt, kaal, värv, maitse, koostis ja muu selline.
Nimetatud kahju ei kuulu hüvitamisele ka siis, kui mittevastavus on tingitud tootmisseadme rikkest.
Näide: Ettevõte valmistab konkreetse mõõduga tooteid. Seoses seadme kahjustumisega toodeti vale mõõduga tooteid. Nimetatud kahju hüvitamisele ei kuulu.
25.8.2.1.Laiendatud kindlustuse korral on kindlustatud ootamatu ja ettenägematu kahju, mille põhjuseks on tootmisprotsessi käigus võõrkeha sattumine kauba sisse.
Näide: Lihatööstusettevõttes purunes tootmisseade ning purunenud detail sattus toodetava lihasegu sisse. Kuna purunenud detaili ei ole võimalik xxxxx, tuleb osa kaubast hävitada. Nimetatud kahju kuulub laiendatud kindlustuse alusel hüvitamisele.
25.9. Ehitise liikumine
Kindlustusaandja ei hüvita ehitise ja/või ehitise osade vajumise, tõusmise, nihkumise tagajärjel tekkinud kahju.
25.10. Sademed
25.10.1.Kindlustusandja ei hüvita kahju ehitisele, mis on tingitud jää või lume raskusest.
25.10.2.Kindlustusandja ei hüvita kahju ehitisele, mis on tekkinud sademete, näiteks lumi, jää, vihmavesi, sissetungimisel läbi xxxxx xxxxxx- xx seinakonstruktsioonide.
25.11. Maalihe, maavärin
Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on maalihe, maavärin.
25.12. Ehitustöö, projekteerimise viga
25.12.1.Kindlustusandja ei hüvita kindlustuskohas toimuva ehitus-
ja/või remonditegevuse käigus tekkinud kahju. Nimetatud välistust ei rakendata tulekahju korral.
25.12.2.Kindlustusandja ei hüvita mittekvaliteetse ehitus- või remonditöö tagajärjel tekkinud kahju.
25.12.3.Kindlustusandja ei hüvita ebakvaliteetse või mittesobiva materjali kasutamise tagajärjel tekkinud kahju.
25.12.4.Kindlustusandja ei hüvita projekteerimise vea tõttu tekkinud kahju.
25.12.5.Kindlustusandja ei hüvita vibratsioonist põhjustatud kahju.
25.13. Korrashoiu- ja hoolduskulu
Kindlustusandja ei hüvita korrashoiu- ja hoolduskulu.
Näide 1:Hoone veetoru on külmunud ja seetõttu ei tööta hoone veevarustus ega tootmisseade. Kuna kindlustusjuhtumit ei ole tekkinud (veetoru on terve, kuid xxxxxx xxxx vedelik on külmunud), siis kindlustusandja ei hüvita kulutusi, mida on xxxx xxxx külmunud veetoru xxxxx sulatamiseks.
Näide 2:Hoone kanalisatsioonisüsteem on umbes ja vajab puhastamist, kuid veekahju tekkinud ei ole. Kindlustusandja ei hüvita kanalisatsioonisüsteemi puhastamisega seotud kulu.
Näide 3:Seade vajab teatud tööaja järel vajaliku töötäpsuse tagamiseks kiirelt kuluvate osade vahetamist ja uuesti seadistamist. Kindlustusandja ei hüvita nimetatud kulu.
25.14. Arheoloogilised väljakaevamised
Kindlustusandja ei hüvita arheoloogilistest välja- kaevamistest tingitud ehitustöö kallinemist või muud lisakulu.
25.15. Garantii või muu leping
Kindlustusandja ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele garantii või muu lepingu alusel, näiteks ehitusleping, müügileping.
25.16. Kelmus, väljapressimine
Hüvitamisele ei kuulu kindlustatud eseme omastamine kolmandate isikute poolt kelmuse või väljapressimise xxxx.
25.17. Sundavõõrandamine, õiguspärane lammutamine
Kindlustusandja ei hüvita sundvõõrandamise või õiguspärase lammutamise tõttu tekkinud kahju.
25.18. Maksud, lõivud
Kindlustusandja ei hüvita xxxxx xx lõive, mis kuuluvad kindlustusvõtjale ja/või kindlustatule tagastamisele, näiteks käibemaks, tollimaks.
25.19. Seadmete demontaaž, montaaž ja testimine
Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on seadmete demontaaž, montaaž, testimine, katsetamine, katsekäivitamine.
25.20. Tavapäraselt väljavahetamisele kuuluvad osad
Kindlustusandja ei hüvita kahju seadme kiiresti kuluvatele ja tavapäraselt väljavahetamisele kuuluvatele osadele, näiteks rihmad, ketid, filtrid, hõõrdekehad, lõiketerad, tihendid, lambid ja muu selline. Nimetatud välistust ei rakendata, kui tulevikus väljavahetamisele kuuluv osa kahjustus või hävines kindlustusjuhtumi tõttu xx xxxx osa ei olnud mõistliku aja jooksul vajalik välja vahetada.
Näide: Metallitöötlemispingi kasutatavat lõiketera vahetatakse teatud ajavahemiku järel. Sellist kulu loetakse tavapäraseks ja kindlustusandja ei hüvita lõiketera purunemisel tekkivat kahju.
25.21. Närilised, putukad, linnud, loomad
Kindlustusandja ei hüvita kahju, mis on põhjustatud näriliste, putukate, lindude, loomade poolt.
25.22. Esteetiline vigastus
Kindlustusandja ei hüvita esteetilist vigastust. Näiteks esteetiliseks vigastuseks loetakse vigastust, mis ei häiri seadme või xxxxxx xxxx xx xxxxx parandamine ei ole hädavajalik, näiteks kriimustus, värvi muutus, plekk, rebend.
26. OHUTUSNÕUDED
26.1. Ohutusnõuete kohaldamine
Käesolevad ohutusnõuded kehtivad koos Xxxxx Kindlustuse AS-i Kindlustuse Üldtingimustega KÜ-03, õigusaktidega kehtestatud nõuetega, ametkondlike ohutuseeskirjadega ning seadmete tootjapoolsete kasutus- ja hooldusjuhenditega.
26.2. Õigusaktide ja ohutusnõuete täitmine
26.2.1. Kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud eseme seaduslik valdaja on kohustatud täitma kindlustatud esemega seotud õigusakte, ametkondlikke eeskirju, seadmete tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid ning käesolevaid ohutusnõudeid.
26.2.2. Õigusaktide ja ohutusnõuete tutvustamine ning täitmise tagamine Kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud eseme õiguspärane valdaja on kohustatud tutvustama kindlustatud eset haldavatele ja/või kasutatavatele isikutele õigusakte, ametkondlikke eeskirju, tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid ning käesolevaid ohutus- nõudeid, samuti oma õiguste ja võimaluste piires tegutsema eesmärgiga tagada õiguspäraselt kindlustus- kohas viibivate isikute õigusaktide ja käesolevate ohutusnõuete täitmine.
26.3. Ohutusnõuete täitmata jätmine
Kui kindlustusvõtja, kindlustatu või kindlustatud eseme õiguspärane valdaja rikub kindlustustingimustes nimetatud ohutusnõuet, mille tõttu suureneb kindlustus- juhtumi saabumise risk või suureneb kahju, on kindlustusandjal õigus vähendada lepingust tulenevat kindlustushüvitise maksmise kohustust.
26.4. Heaperemehelik käitumine, hoolsus ja ettevaatlikkus
Kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud eseme õiguspärane valdaja, samuti kõik kindlustuskohas õiguspäraselt viibivad isikud, kes haldavad ja/või kasutavad kindlustatud eset, on kohustatud käituma hea- peremehelikult ning tegutsema mõistliku hoolsuse ja ettevaatlikkusega.
26.5. Tegutsemine ohu korral
26.5.1. Kahju tekkimise ohu ilmnemisel tuleb kindlustusvõtjal või kindlustusvõtjaga seotud isikul alustada kaitse- ja päästetegevusega, näiteks eemaldada katusele sadanud suur lumekogus, mis võib muutuda liiga raskeks, likvideerida torustiku purunemisel edasine vee juurdevool ning alustada vara ümberpaigutustööde ning kuivatustöödega.
26.5.2. Kahju tekkimisel tuleb viivitamata teatada vastavale ametkonnale: tulekahju tekkimisel teatada päästeametile, varguse või vandalismi korral teavitada politseid.
26.5.3. Xxx xxxxx kahju toimumist on oht edasise kahju tekkimiseks, siis peab kindlustusvõtja või kindlustus- võtjaga võrdsustatud isik võtma tarvitusele abinõud võimaliku uue kahju ärahoidmiseks või piiramiseks, näiteks tulekahjujärgselt tuleb organiseerida järelevalve uuesti süttimise kiireks avastamiseks, murdvarguse korral, kui on lõhutud uksed ja lukud ja/või ei ole töökorras valvesignalisatsioon, peab organiseerima mehitatud järelevalve.
26.6. Tuleohutus
26.6.1. Õigusaktides tulenevalt peab tulekahju puhuks olema välja töötatud kirjalik tegevusplaan inimeste xx xxxx päästmiseks, tulekahjust teatamiseks, esmasteks tulekustutustöödeks ja muudeks toiminguteks. Samuti peavad olema vastavalt instrueeritud kõik kindlustatud eset valdavad ja/või kasutavad isikud, näiteks töötajad.
26.6.2. Kindlustuskoht peab olema varustatud piisavas koguses esmaste tulekustutusvahenditega ning tulekustutus- vahenditele peab olema organiseeritud regulaarne ülevaatus ja kontroll.
26.6.3. Kui ehitises on välja ehitatud automaatne tulekahju- signalisatsioon (edaspidi ATS) ja/või automaatne tulekustutussüsteem, siis peab nende töökorras oleku kindlustamiseks olema sõlmitud hooldusleping vastavat õigust omava ettevõttega.
26.6.4. ATS süsteemi ja/või sprinklersüsteemi olemasolul on keelatud selle täielik või osaline väljalülitamine, välja arvatud eelnevalt kindlustusandjaga kooskõlastades.
26.6.5. Tuletõkkeuste olemasolul peavad manuaalselt suletavad uksed olema suletud, samuti peab olema tagatud tuletõkkeuste takistamatu sulgumine ning uste töökorrasolek peab olema tagatud hoolduslepinguga.
26.6.6. Tulekustutusvesi, mille olemasolu ja kättesaadavus on kindlustusvõtja ja/või kindlustatu vastutusel, peab olema aastaringselt kättesaadav, kustutusvee maht peab olema piisav ning tuletõrje veevõtukoht peab olema selgelt tähistatud xx xxxx ajal nähtav.
26.6.7. Juurdepääs kindlustuskohta, mis on kindlustusvõtja ja/või kindlustatu vastutusel, peab olema tuletõrje- ja päästevahenditele vaba ning aastaringselt kasutatav.
26.6.8. Kõik hoones asuvad evakuatsiooniteed ja vahekäigud tuleb xxxxx vabad. Ladustamiseks mitte ette nähtud kohas, näiteks ventilatsiooniruumis, trepialuses, ei tohi ladustada põlevat materjali, seadmeid ja masinaid ega muud kasutuses mitteolevat vara.
26.6.9. Hoone vahetus läheduses ei tohi ladustada põlevaid ja/või plahvatusohtlikke aineid, masinaid, seadmeid. Tule- ohtlikke ja isesüttivaid materjale ning jäätmeid tuleb xxxxx väljaspool hoonet ohutus kauguses või vastavalt selleks eraldi ettenähtud tulekindla konstruktsiooniga ruumis,
26.6.10.Tootmisruumid ja töökohad tuleb xxxxx puhtana, tuleohtlikud jäätmed tuleb töökohalt eemaldada ja muuta ohutuks iga tööpäeva või vahetuse lõppedes.
26.6.11.Materjale, gaase, vedelikke tohib tootmisruumis xxxxx õigusaktidega lubatud piirkoguses.
26.6.12.Kõiki suitsulõõre, ventilatsioonikanaleid xx xxxx äratõmbesüsteeme tuleb puhastada vähemalt kord aastas või vastavalt kasutuskoormusele tihedamini selleks, et vältida ladestunud rasvade, mustuse, tahma ja muu jääkaine süttimist.
26.6.13.Suitsetamine peab olema organiseeritud selleks ettenähtud kohas, suitsetamine mujal peab olema keelatud ning selle täitmist tuleb jälgida. Suitsetamise ruumis tuleb organiseerida tuhatoos ning ohutuse tagamiseks selle järjepidev tühjendamine.
26.6.14.Põhitegevusena xxxxxx- xx muude tuletööde tegemine peab toimuma selleks ettenähtud kohas jälgides tuleohutusnõudeid.
26.6.15.Ajutise iseloomuga keevis- või muude tuletööde, näiteks remonditöö tegemine peab olema range järelkontrolli all, töökoht peab olema varustatud piisavas koguses tulekustutusvahenditega ning xxxxx nimetatud tööde lõppu tuleb organiseerida järelevalve vastavalt seadusele.
26.6.16.Tootmisruumides ja ladudes on keelatud kasutada mitte- statsionaarseid soojuskiirgusseadmeid.
26.7. Seadmete ekspluatatsioon
26.7.1. Seadmete ja masinate käitlemisel tuleb kinni pidada tootja, maaletooja ja/või müüja poolt kehtestatud juhenditest ning hooldusest.
26.7.2. Kui seadme või masina töö pikemajalisem katkemine võib põhjustada kahju seadmele endale, näiteks jäätumine, seadme r ikki xxxxx, tuleb seade varustada häireedastussüsteemiga ning varusüsteemiga, mis võimaldab tagada seadme või masina töö xx xxxxx ära kahju tekkimine.
26.8. Turvalisus
26.8.1. Uksed/aknad xxxxx
Xxxxx aknad, uksed ja muud sisenemisvõimalused tuleb ruumist ja/või hoonest lahkudes sulgeda ning lukustada selliselt, et kolmandatel isikutel puudub vaba või lihtsustatud sissepääs ning xxxx lõhkumata ja/või muukimata on sisenemine võimatu.
26.8.2. Territooriumi kaitse
Kui territoorium on kõrvalistele isikutele sissepääsu takistamiseks tarastatud, peavad töövälisel ajal olema väravad suletud ning lukustatud.
26.8.3. Automaatse valvesignalisatsiooni (AVS) sisselülitamine, hooldus, valvekoodide uuendamine.
26.8.3.1.Ajal, kui hoones ja/või ruumis puudub järelevalve, peab valvesüsteem olema sisse lülitatud.
26.8.3.2.Kui hoonesse tervikuna või ruumi on paigaldatud automaatne valvesignalisatsioon, siis peab süsteemi töökorrasoleku kindlustamiseks olema sõlmitud vastavat õigust omava ettevõttega hooldusleping.
26.8.3.3.Valvestamisel ja valvest maha võtmisel kasutatavaid turvakoode tuleb perioodiliselt, kuid mitte harvem xxx xxxx kolme aasta jooksul, uuendada. Töösuhte lõppedes tuleb töötajale väljastatud personaalne turvakood muuta kasutuskõlbmatuks.
26.8.4. Mehitatud valve
Mehitatud valve korral peab valvur teostama järelevalvet. Xxxxxx, kes viibib kindlustuskohas muul eesmärgil kui järelevalve teostamine, ei loeta valvuriks.
26.9. Ehitise hooldamine
26.9.1. Ehitise katuseid tuleb regulaarselt kontrollida ning hooldada. Lume liigkoormuse ära hoidmiseks tuleb katus lumest ja jääst õigeaegselt puhastada.
26.9.2. Ehitise sadevee- ja reoveetorustikke tuleb regulaarselt puhastada.
26.9.3. Kui ehitist talveperioodil ei kasutata, tuleb külmumiskahju vältimiseks vee- ja küttesüsteemid külmuvast vedelikust tühjendada.
26.9.4. Ehitist tuleb külmumiskahju ärahoidmiseks piisavalt kütta.
26.10. Kauba, vallasvara ladustamine
Xxxxx xx vallasvara tuleb ladustada alati riiulitel ja alustel maapinnast vähemalt 12 cm kõrgusel.
27. KAHJU HÜVITAMINE
27.1. Kindlustushüvitis
Kindlustushüvitis on kahjusumma osa, mille kindlustusandja hüvitab vastavalt lepingule.
27.2. Omavastutus
27.2.1. Kindlustusandja ei hüvita kahju kindlustuspoliisil märgitud omavastutuse ulatuses.
27.2.2. Kui kindlustusjuhtumi korral kahjustuvad ühel lepingul erineva omavastutuse määraga kindlustatud esemed, siis omavastutusi ei liideta ja arvestatakse ainult kõige suuremat.
27.3. Ehitise kahju hüvitamine
27.3.1. Ehitise kahjusumma
27.3.1.1Ehitise kahjusummaks on ehitise vähim taastamis- või remondikulu kindlustuskohas, mis on vaja kanda selleks, et viia ehitis kindlustusjuhtumi eelse olukorraga sarnasesse seisu. Kahjusumma määramisel võetakse arvesse kahju vähendamiseks tehtud lisakulu vastavalt käesolevate tingimuste punktile 11.1.2.
27.3.1.2.Ehitise kahjusumma xxxxx xx xxxxx lisakulu, mis tuleneb õigusaktidega kehtestatud nõuetest, näiteks ehitise viimine kooskõlla kehtivate tuleohutusnormidega. Nimetatud lisakulu hüvitatakse, xxx xxxxx kohta on poliisil xxxxxx xxxxx.
27.3.2. Hüvitamine ehitise taastamisel
27.3.2.1.Kui ehitise kulum on väiksem kui 40% ja kindlustusvõtja asub samas kindlustuskohas ehitist taastama või alustab taastamistegevust kahe aasta jooksul alates kindlustus- juhtumi toimumisest, võetakse kindlustushüvitise arvuta- xxxxx aluseks ehitise kahjusumma, mis ei ole suurem kui kindlustussumma.
27.3.2.2.Kui ehitise kulum on suurem kui 40% ja kindlustusvõtja asub samas kindlustuskohas ehitist taastama või alustab taastamistegevust kahe aasta jooksul alates kindlustus- juhtumi toimumisest, võetakse kindlustushüvitise arvutamisel aluseks ehitise kahjusumma, millest on maha arvatud kulum ja mis ei ole suurem kui kindlustussumma.
27.3.3. Hüvitamine ehitise mittetaastamisel
Kui kindlustusvõtja ei alusta käesolevate tingimuste punktides 27.3.2.1. ja 27.3.2.2 toodud tingimustel ehitist taastama, hüvitab kindlustusandja kahju ehitise kindlustusväärtuse ulatuses, kuid mitte enam, kui on kindlustussumma, xx xxxxx enam, kui on kahjusumma, mille xxxxx xx arvestata lisakulu, mis on nimetatud käesolevate tingimuste punktis 11.1.2.
27.3.4. Alakindlustatud ehitis
Kui ehitise kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus ja nende erinevus on 20% või enam, vähendab kindlustusandja ehitise kahjusummat vastavalt ehitise kindlustusväärtuse ja kindlustussumma suhtele.
Näide: Hoone kindlustusväärtus on 1 000 000 eurot,
kindlustusleping on sõlmitud kindlustussummaga 500 000 eurot. Tegemist on alakindlustusega vastavalt hoone kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtele 500 000 / 1
000 000 = 0,5. Kindlustusandja vähendab hoone
kahjusummat 50%.
27.3.5. Säilinud ehitise osa
Kindlustusandja ei hüvita ehitise osa, mis on kindlustusjuhtumi järgselt säilinud ja kasutuskõlblik.
27.4. Kauba, inventari ja seadmete kahju hüvitamine
27.4.1. Kui kindlustatud eset on võimalik remontida, loetakse kahjusumma suuruseks remondikulu.
27.4.2. Kui remondikulu ületab kindlustatud eseme kindlustusväärtust, loetakse kahjusumma suuruseks kindlustusväärtus.
27.4.3. Kui kindlustatud xxxxx xxxxxxx korral ei ole võimalik hankida samaväärse kulumiga varuosa, millises oli asendatav varuosa enne kindlustusjuhtumit, siis kindlustusandja ei vähenda kahjusummat asendatava osa kulumi võrra.
kindlustusjuhtumit töötanud 2500 töötundi. Masina parandamine ei ole võimalik ja kindlustusväärtust eritellimuse tõttu kindlaks määrata ei saa. Uue soetatava masina eluiga on tehase andmetel ette nähtud 10 000 töötundi. Kindlustusandja hüvitab 25% kahjusummast, mis vastab xxxx xxxxxx kasutamata jäänud töötundidele võrreldes uue masinaga.
27.4.5. Lisakulude hüvitamine
27.4.5.1.Xxxxxxxxx, mis on hädavajalikud kanda masina või seadme kiireks remondiks, näiteks lennutransport või muu kiireloomuline vedu, töötasu töövälisel ajal töötamise eest, samuti töötasu erispetsialistile, kes on võimeline seadme kiiremini töökorda seadma, hüvitatakse, kui kindlustuspoliisil on märgitud xxxxxx erikokkulepe.
27.4.5.2.Lisakulud ehituslikeks töödeks, näiteks hoone piirdekonstruktsioonide demontaaž ja montaaž, hüvitatakse, kui kindlustuspoliisil on märgitud xxxxxx erikokkulepe.
27.4.6. Alakindlustatud xxxx xx/või inventar ja seadmed
Kui xxxxx xx/või inventari ja seadmete kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus ja erinevus on 10% või enam, vähendab kindlustusandja kahjusummat vastavalt kindlustusväärtuse ja kindlustussumma suhtele.
Näide: Kauba kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit on 100 000 eurot, kindlustusleping on sõlmitud kindlustussummaga 60 000 eurot. Tegemist on alakindlustusega vastavalt kauba kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtele 60 000 / 100 000 = 0,6. Kindlustusandja vähendab kahjusummat 40%.
27.5. Kulutused kahju ära hoidmiseks ja/või edasise kahju vähendamiseks
Kindlustusandja hüvitab hädavajalikud minimaalsed kulutus e d k indlus tus juhtumi ä ra hoidmis e ks , k indlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju vähendamiseks ja täiendava kahju ära hoidmiseks. Kindlustusandja ei hüvita nimetatud kulu, xxx xxxx tehakse eesmärgiga vähendada kahju tekkimist esemele, mis ei ole käesolevate tingimuste alusel kindlustatud.
Näide: Üleujutuse tõttu on osa kaubast saanud veekahju ning kuna on karta veetaseme edasist tõusu, organiseerib kindlustusvõtja kauba transpordi ja ajutise ladustamise mujale. Xxx xxxx on kindlustatud, hüvitab kindlustusandja nimetatud transpordikulu ning ladustamisega seotud lisakulu.
27.6. Hüvitamise otsus
27.6.1. Kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hiljemalt 30 päeva jooksul alates hetkest, kui on teada kahju tekkepõhjus, kahju suurus, hüvitamisviis, hüvitise saaja, samuti on edastatud soodustatud isiku nõusolek, xxx xxxxxxx isik on kindlustuslepinguga määratud.
27.6.2. K i n d l u s t u s a n d j a e d a s t a b k i n d l u s t u s v õ t j a l e kindlustushüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise otsuse hiljemalt 30 päeva jooksul alates hetkest, kui kindlustusandjale on edastatud kahjuavaldus, kõik nõutud tõendid, dokumendid ning teada on kõik kahju tekkimisega seotud asjaolud.
28. KAHJUJUHTUMI JÄRGSED KOHUSTUSED
27.4.4. Kui kindlustatud eseme kindlustusväärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse kahjusumma suuruseks uue samaväärse eseme soetamiseks tehtud kulu, millest
28.1.
Kindlustusvõtja, kindlustatu ja/või kindlustatud eseme õiguspärane valdaja on kahjujuhtumi toimumisel kohustatud:
kindlustusandja arvestab maha uue seadmega saavutatava parema tulemuse: pikem kasutusaeg, suurem jõudlus, kõrgem kvaliteet.
Näide: Masin, mille eluiga on tehase andmetel ette nähtud 5000 töötundi, hävib tulekahjus. Masin on enne
28.1.1. võtma tarvitusele abinõud kahju vältimiseks või piiramiseks, näiteks sissemurdmise korral organiseerima objektile valve, veekahju korral korraldama vett kartva kauba, inventari ja seadmete ümberpaigutamise, tulekahju korral organiseerima järelevalve uuestisüttimise kiireks avastamiseks ning vara valvamise, kui
valvesüsteemid ei ole tulekahju järgselt töökorras; 30. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
28.1.2. tulekahju korral teatama viivitamata päästeametile; murdvarguse, röövimise, vandalismi korral teatama viivitamata politseile; muu avarii või kahju korral teatama
30.1.
Kõik kindlustuslepingust tulenevad vaidlused lahendatakse käesolevate tingimuste ning Eesti Vabariigi õigusaktide alusel.
koheselt vastavale ametkonnale;
28.1.3. viivitamata teavitama juhtunust kindlustusandjat vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
28.2. Kindlustusandja on kahjujuhtumi toimumisel ja sellest teada saamisel kohustatud:
28.2.1. tutvustama kindlustusvõtjale tema palvel kahjude käsitlemise ja kindlustushüvitise taotlemise xxxxx xx väljamaksmise aluseid;
28.2.2. vaatama esimesel võimalusel üle kahju tomumise koha ja andma kindlustusvõtjale suuliselt ning vajadusel kirjalikult juhendeid kahju edasise leviku ja suuruse tõkestamiseks;
28.2.3. esitama kindlustusvõtjale kahjujuhtumi uurimiseks ja hüvitise taotlemiseks vajalike dokumentide nimekirja.
29. EKSPERTIISI TEOSTAMINE
30.2. Juhul, kui käesolevad tingimused on tõlgitud muusse keelde, juhindutakse vaidluste korral nende tõlgendamisel tingimuste eestikeelsest tekstist.
30.3. Kindlustusvaidluste kohtuväliseks lahendamiseks on õigus pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustusvaidluste lepitusorgani xxxxx. Juhul, kui poolte vaidlust ei lahendata kokkuleppel, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.
30.4. Finantsinspektsioon teostab järelevalvet kindlustusandja tegevuse õigusaktidega vastavuse üle. Finants- inspektsioon ei lahenda kindlustusandja ja kindlustus- võtja/kindlustatu vahelist lepingulist vaidlust.
31. MUUD SÄTTED
Kindlustusandjal on õigus põhjust nimetamata keelduda
29.1.
Nii kindlustusandjal kui kindlustusvõtjal on õigus kahjusumma suuruse ja tekkepõhjuse kindlaks- määramiseks kasutada eksperdi abi.
kindlustuslepingu sõlmimisest.
29.2. Kumbki pool kannab oma eksperdi kulud.