Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu REGLEMENT
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu REGLEMENT
Kinnitatud EKTK Presiidiumi otsusega 03.03.1992,
muudetud EKTK Juhatuse otsusega 03.03.1995, 26.05.1995, 23.05.1996, 03.09.1998,
30.09.1999, 13.12.2007, 17.01.2013
I. Üldsätted
§ 1 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kompetents
(1) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus (edaspidi Arbitraažikohus) kui ala- liselt tegutsev arbitraažikohus lahendab eraõigussuhetest, sealhulgas ka väliskauban- dus - ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevaid vaidlusi.
(2) Arbitraažikohus võtab lahendamiseks vaidlusi, kui:
1) poolte vahel on kirjalik kokkulepe juba tekkinud või tekkida võiva vaidluse Arbitraažikohtule lahendada andmise kohta;
2) nõusolek vaidluse lahendamiseks Arbitraažikohtus on väljendatud hageja poolt hagi esitamisega, kostja poolt aga tegevusega, mis annab tunnistust tema vabatahtlikust allumisest Arbitraažikohtu jurisdiktsioonile;
3) vaidlus kuulub Arbitraažikohtu jurisdiktsiooni alla tulenevalt rahvusvahelis- test kokkulepetest.
(3) Arbitraažikohus võib tegutseda ka pädeva organina teiste vahekohtu reeglite alusel toimuva vahekohtumenetluse korraldamiseks, sealhulgas arbitere nimetava organina muude vahekohtute reglementide alusel.
(4) Esialgse otsuse vaidluse allumise kohta Arbitraažikohtule teeb Arbitraažikohtu nõukogu.
(5) Arbitraažikohus lahendab vaidluse käesoleva reglemendi (edaspidi Reglement) alusel, mille sätted on pooltele kohustuslikud xx xxxxx osas ei saa pooled teisiti kokku leppida.
(6) Lepingu, mis näeb ette vaidluse lahendamise Arbitraažikohtus, tühisus või tühis- tamine ei muuda kehtetuks selles lepingus sisalduvat poolte kokkulepet vaidluse Ar- bitraažikohtusse lahendada andmise kohta.
(7) Mõistet "Arbitraažikohus" kasutatakse käesolevas reglemendis nii institutsiooni kui vaidlust lahendava arbitraažikohtu tähenduses.
§ 2 Arbitraažikohtu nõukogu
(1) Arbitraažikohtu tööd juhib kuni kuue liikmeline Arbitraažikohtu nõukogu, xxxxx liikmed nimetab kolmeks aastaks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Xxxxxxx. Nõukogu liige peab olema kõrgema juriidilise haridusega ja lõpetanud vähemalt magistriõppe.
Vähemalt üks nõukogu liige peab olema tegutsev kohtunik. Arbitraažikohtu nõukogu valib oma liikmete hulgast nõukogu esimehe ning esimehe asetäitja.
(2) Nõukogu võtab vastu otsuseid vastavalt vajadusele ja lahendab küsimusi Regle- xxxxx alusel. Nõukogu võib pidada istungeid või xxxxx vastu otsuseid istungit xxxx- xxxx kirjalikus menetluses.
(3) Nõukogu on otsustusvõimeline, xxx xxxxx tööst võtab osa vähemalt xxxx nõukogu liiget. Nõukogu istungit juhatab nõukogu esimees või tema puudumisel nõukogu esi- mehe asetäitja või nõukogu liige. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamuse- ga. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav istungi juhataja hääl.
(4) Nõukogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmisel, on lõplikud ning xxxx xx saa eda- si kaevata.
§ 3 Arbitraažikohtu asjaajamine
(1) Arbitraažikohtu asjaajamist korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
(2) Arbitraažikohtu sekretär on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja töötaja, kes korraldab Reglemendi, nõukogu otsuste ja korralduste alusel Arbitraažikohtu igapäevast tege- vust Arbitraažikohtu nimel.
II. Arbitraažikohtu koosseis
§ 4 Arbitraažikohtu moodustamine
(1) Vaidlust lahendav arbitraažikohus moodustatakse ühel alljärgneval viisil:
1) pooled valivad ühe arbiteri või mitu (paaritu arv) arbiteri, nende hulgas eesistuja;
2) kumbki pool valib ühe arbiteri ja teeb temale ettepaneku xxxxxx xxxx teise xxxxx valitud arbiteriga kolmas arbiter, kes on vaidluse lahendamisel Arbitraa- žikohtu eesistuja;
3) kumbki pool valib ühe arbiteri ning pooled volitavad Arbitraažikohtu nõu- kogu määrama kolmanda arbiteri, kes on vaidluse lahendamisel Arbitraažikoh- tu eesistuja;
4) pooled moodustavad Arbitraažikohtu muul kokkulepitud viisil (arbitere peab olema paaritu arv);
5) pooled volitavad Arbitraažikohtu nõukogu moodustama Arbitraažikohtu.
(2) Kui taotluse arbitraažimenetluse alustamiseks saamisel selgub, et Arbitraažikohut ei ole moodustatud, teeb Arbitraažikohtu nõukogu pooltele ettepaneku moodustada Arbitraažikohus käesoleva paragrahvi lõikes üks märgitud mistahes viisil. Kui pooled ei moodusta Arbitraažikohut nende poolt valitud viisil Arbitraažikohtu nõukogu poolt määratud tähtajaks, või pool on vähemalt kolmel korral esitanud kinnitamiseks arbite- ri kandidaadi, keda Arbitraažikohtu nõukogu ei ole kinnitanud, moodustatakse Arbit- raažikohus Arbitraažikohtu nõukogu poolt, määrates puuduva arbiteri või kogu xxxx- lust lahendava arbitraažikohtu koosseisu.
(3) Arbitraažikohtu nõukogul on õigus keelduda Reglemendi § 4 lg 1 p 4 ettenähtud korras vaidlust lahendava arbitraažikohtu moodustamisest, kui ei ole ette nähtud paa- ritu arvu arbiteride valimine või kui see annab Arbitraažikohtu moodustamisel ühele poolele menetlusliku või muu eelise, mis võib oluliselt kahjustada teist poolt. Sellisel juhul teeb Arbitraažikohtu nõukogu pooltele ettepaneku moodustada Arbitraažikohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud mistahes muul viisil.
(4) Arbiteri võib valida või määrata ainult arbiteri nõusolekul. Arbiteri kandidaat peab kinnitama oma nõusolekut ning erapooletust arbiteri erapooletuse deklaratsiooni esi- tamisega Arbitraažikohtu nõukogule selleks määratud tähtajaks. Kui arbiteri kandi- daat ei tagasta arbiteri erapooletuse deklaratsiooni tähtajaks, on Arbitraažikohtu nõu- kogul õigus jätta arbiter kinnitamata ning määrata ise puuduv arbiter.
(5) Arbiteri volitused tekivad arbiteri kinnitamisega Arbitraažikohtu nõukogu poolt. Arbitraažikohtu nõukogu otsustab arbiteri kinnitamise arvestades kõiki talle teadaole- xxxx asjaolusid, eelkõige arbiteri erapooletuse deklaratsiooni, arbiteri isikuomadusi ja võimekust vaidlust lahendada.
(6) Arbiteriks kinnitamisega tekivad arbiteril Reglemendist tulenevad kohustused ja õigus nõuda kohustuste täitmise eest tasu vastavalt Reglemendile.
(7) Arbitraažikohtu otsuse tühistamise korral seaduses ettenähtud korras on vaidlust lahendanud arbitraažikohus kohustatud arbitraažiasja uuesti läbi vaatama. Xxx Xxxxx- raažikohtu otsusega on tuvastatud Arbitraažikohtu pädevuse puudumine, kuid xxxxx tühistab Arbitraažikohtu otsuse, siis on vaidlust lahendanud arbitraažikohus kohusta- tud arbitraažiasja läbi vaatama.
§ 5 Arbiteride nimekiri ja arbiteri kohustus teatada taandamise alustest
(1) Arbitraažikohtu nõukogu kinnitab ja avaldab Arbitraažikohtu veebilehel arbiteride nimekirja, mis on arbiteride valimisel soovituslik.
(2) Isik, kellele tehakse ettepanek olla arbiter, on kohustatud teatama ettepaneku tegi- jale kõigist asjaoludest, mis võivad olla tema taandamise aluseks. Kui teda sellele vaa- tamata valitakse arbiteriks, peab xx xxxxx asjaoludest viivitamatult teatama teisele poo- lele ning esitama need asjaolud arbiteri erapooletuse deklaratsioonis Arbitraažikohtu nõukogule. Arbiter on kohustatud pooltele teatama ka arbitraažimenetluse jooksul kõigist asjaoludest, mis võivad olla tema taandamise aluseks.
§ 6 Arbiteri taandamine
(1) Xxx xxxxxx on kahtlusi arbiteri erapooletuses, on xxx xxxx vaidluse kohta otsuse te- gemiseni õigus esitada Arbitraažikohtu nõukogule ja vaidlust lahendavale arbitraaži- kohtule kirjalik põhistatud avaldus arbiteri taandamiseks. Nimetatud xxxxx õiguse ka- sutamine peab toimuma kohe pärast taandamise aluseks oleva asjaolu teadasaamist. Juhul kui pool on esitanud Arbitraažikohtule menetlusdokumendi või osalenud Arbit- raažikohtu istungil ning pool ei ole taotlenud menetlusdokumendis või istungil arbiteri taandamist, kaotab pool selle asjaolu alusel arbiteri taandamise õiguse.
(2) Arbiteri taandamise otsustab Arbitraažikohtu nõukogu 15 päeva jooksul arvates avalduse saamisest.
(3) Vaidlust lahendav arbitraažikohus peab kuni taandamisavalduse Arbitraažikohtu nõukogu poolt lahendamiseni menetluse peatama.
§ 7 Arbiteri vabastamine
(1) Arbitraažikohtu nõukogul on õigus otsustada, konsulteerides vajadusel eelnevalt pooltega, vabastada arbiter, kes ei täida nõutaval viisil oma kohustusi või ei ole või- xxxxxx täitma vahekohtu kokkuleppe tingimusi, samuti lõikes 2 sätestatud juhul.
(2) Arbiteril ei ole õigust loobuda arbiteri ülesannete täitmisest. Mõjuvate põhjuste olemasolul võib arbiter esitada Arbitraažikohtu nõukogule taotluse enda vabastami- seks arbiteri ülesannetest.
§ 8 Arbiteri asendamine
(1) Taandatud, vabastatud või surnud arbiter asendatakse uue arbiteriga samas korras nagu oli valitud või määratud asendatav arbiter.
(2) Pärast asendamist otsustavad arbiterid, milliseid vaidluse lahendamisel tehtud toi- minguid tuleb teha uuesti. Kui asendati arbiter, kes lahendas vaidlust ainuisikuliselt, või kui asendati kõik vaidlust lahendanud arbiterid, otsustab vaidlust lahendav arbit- raažikohus, kuulates ära poolte seisukohad, millised vaidluse lahendamisel tehtud toimingud tuleb teha uuesti.
III Arbitraažimenetluse algatamine, peatamine ja lõpetamine
§ 9 Menetlusosalised
(1) Xxxxxxxxxxxxxxxx on pooled xx xxxxxx isik.
(2) Pooled on hageja (hagejad) ja kostja (kostjad).
(3) Hageja on isik, kes esitab xxxx xx kostja on xxxx, xxxxx vastu xxxx on esitatud.
(4) Vaidlust lahendav arbitraažikohus võib ühe xxxxx taotlusel xx xxxxx xxxxx nõuso- lekul kaasata isiku menetlusse kolmanda isikuna, xxx xxxxxx isik nõustub teda puudu- xxxxxx õigussuhete allumisega Arbitraažikohtu jurisdiktsioonile.
§ 10 Arbitraažimenetluse alustamise taotlus
(1) Arbitraažimenetluse alustamiseks esitab hageja taotluse arbitraažimenetluse alus- tamiseks Arbitraažikohtule, lisades vajaliku arvu eksemplare kostjale.
(2) Hagiavalduse esitamise ajaks loetakse arbitraažimenetluse alustamise taotluse või hagiavalduse Arbitraažikohtusse jõudmise päeva.
(3) Arbitraažimenetluse alustamise taotluses märgitakse:
1) poolte ja nende esindajate nimed, aadressid ja sidevahendite andmed;
2) faktiliste asjaolude lühikirjeldus, haginõue xx xxxx hind;
3) tõendid selle kohta, et vaidlus on Arbitraažikohtu pädevuses;
4) poolte valitud arbiteri või arbiteride (nende hulgas eesistuja) nimed, elukoha või töökoha aadress, sidevahendite numbrid või informatsioon, et Arbitraažikohus on moodustamata;
5) kirjalikult taasesitatavas vormis esitatav tõend Arbitraažikohtu moodustamise kohta §-s 4 märgitud viisil, kui pooled on selles kokku leppinud;
6) tõend registreerimismaksu tasumise kohta.
(4) Füüsilise isiku kohta tuleb arbitraažimenetluse alustamise taotluses märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isi- ku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus.
(5) Kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse arbit- raažimenetluse alustamise taotlusele registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või regist- reerimistunnistus, välja arvatud juhul, kui registri andmetele on Eestis olemas tasuta juurdepääs avalike elektrooniliste kanalite kaudu. Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta.
(6) Hagi tagamise avalduse esitamisel tuleb arbitraažimenetluse alustamise taotluse asemel esitada hagiavaldus reglemendis ettenähtud mahus. Kui hageja on esitanud arbitraažimenetluse alustamise taotluse asemel hagiavalduse, siis menetletakse ha- giavaldust arbitraažimenetluse alustamise taotluse menetlemiseks reglemendis ette- nähtud korras.
§ 11 Toimingud pärast arbitraažimenetluse alustamise taotluse saamist
(1) Pärast arbitraažimenetluse alustamise taotluse saamist teeb Arbitraažikohtu nõu- kogu esialgse otsuse vaidluse allumise kohta Arbitraažikohtule.
(2) Arbitraažikohtu nõukogu võtab vastu otsuse hagi menetlusse võtmise kohta või menetlusse võtmisest keeldumise kohta.
(3) Vaidluse mitteallumisel Arbitraažikohtule tagastab Arbitraažikohtu nõukogu arbit- raažimenetluse alustamise taotluse koos lisatud tõenditega hagejale.
(4) Hagi menetlusse võtmist takistava olulise puuduse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada, keeldub Arbitraažikohtu nõukogu hagi menetlusse võtmisest.
(5) Menetlusse võtmist takistava muu puuduse korral, mida on võimalik kõrvaldada, annab Arbitraažikohtu nõukogu hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse tähtajaks kõrvaldamata jätmisel keeldub Arbitraažikohtu nõukogu hagi menetlusse võtmisest.
(6) Kostja esitab Arbitraažikohtu nõukogule kirjaliku vastuse arbitraažimenetluse alustamise taotlusele xxxx tõendeid esitamata. Vastus peab sisaldama muuhulgas sei- sukohta vaidluse Arbitraažikohtule allumise ja kokkuvõtlikku seisukohta vaidluse sisu kohta. Kostja peab saatma ärakirja vastusest koos lisatud tõenditega ka hagejale.
Vastuse esitamata jätmine ei takista vaidluse lahendamist. Xxxxx vastuse saamist võib Arbitraažikohtu nõukogu teha täiendavalt esialgse otsuse vaidluse allumise kohta Ar- bitraažikohtule.
§ 12 Hagi tagamise abinõude rakendamine
(1) Arbitraažikohtu nõukogu võib kuni vaidlust lahendava arbitraažikohtu moodus- tamiseni edastada kohtule xxxxx avalduse hagi tagamiseks.
(2) Arbitraažikohtu nõukogu hindab hagi tagamise avaldust ning võib esitada xxxxx avalduse kohtule koos Arbitraažikohtu nõukogu otsusega, millele lisatakse hagiaval- xxxx xx sellele lisatud tõendite ärakirjad.
(3)Arbitraažikohtu nõukogu taotleb kohtult hagi tagamise määruse tühistamist, kui Arbitraažikohtu nõukogu lõpetab menetluse enne vaidlust lahendavale arbitraažikoh- tule hagiavalduse üleandmist;
(4) Vaidlust lahendav arbitraažikohus võib xxxxx avalduse alusel teha otsuse xxxx xx- gamiseks, mis toimetatakse kätte avalduse esitanud poolele. Xxxxxx on õigus pöördu- da kohtu xxxxx avaldusega lubada hagi tagamise otsuse täitmist.
(5) Arbitraažikohtu menetluses võib rakendada järgmisi hagi tagamise abinõusid:
1) kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpotee- gi seadmine;
2) kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris;
3) kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine;
4) teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine, millega võib siduda ka kohustuse xxxx xxxx üle kohtutäitu- rile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole;
5) kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks;
6) täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagati- se vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või xxx xxxxxx isik on esitanud xxxx xxxx arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks;
7) kostja, eelkõige kindlustusandja kohustamine maksete tegemiseks õigusvas- taselt kahju tekitamise või kindlustuslepingu asja menetluse xxxxxx ilmselt mi- nimaalselt tasumisele kuuluvate summade ulatuses;
8) kostjal tüüptingimuse kasutamise või tingimuse soovitajal soovitamise pea- xxxxxx xx soovituse tagasivõtmiseks kohustamine ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise hagi puhul;
9) arbitraažikohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu.
(6) Vaidlust lahendav arbitraažikohus võib nõuda hagi tagamist taotlenud poolelt seo- ses hagi tagamisega mõistliku tagatise andmist, mis tasutakse Eesti Kaubandus- Tööstuskoja arvelduskontole.
(7) Hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul arvates ajast, kui:
1) jõustub arbitraažikohtu otsus, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega või;
2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus.
§ 13 Arbitraažimaksu tasumine
(1) Pärast arbitraažimenetluse alustamise taotluse saamist teeb Arbitraažikohtu nõu- kogu lähtudes Reglemendi lisaks olevas juhendis ettenähtud määradest pooltele ette- paneku tasuda arbitraažimaks võrdsetes osades Arbitraažikohtu nõukogu poolt määra- tud tähtajaks, kui hageja ei ole avaldanud soovi tasuda kogu määratud arbitraažimaks.
(2) Kui Arbitraažikohtu nõukogu on hageja taotlusel otsustanud esitada kohtule taotluse hagi tagamiseks, teeb Arbitraažikohtu nõukogu hagejale ettepaneku tasuda määratud arbitraažimaksust tema poolt tasumisele kuuluv osa enne taotluse esitamist kohtule. Arbitraažimaksu tasumata jätmisel Arbitraažikohtu nõukogu hageja taotlust kohtule ei esita.
(3) Kui kostja oma osa arbitraažimaksust ei tasu, teeb Arbitraažikohtu nõukogu xxxx- jale ettepaneku tasuda ka kostja osa arbitraažimaksust. Arbitraažimaksu tasumata jät- xxxxx xxxxx Arbitraažikohtu nõukogu hagi läbi vaatamata ja tagastab arbitraažimenet- xxxx alustamise taotluse hagejale.
(4) Kui vaidluse lahendamine osutub eelnevalt arvatust kulukamaks või seoses täien- davate asjaolude esitamisega vaidluse lahendamise käigus selgub, et arbitraažimaksu määramisel on lähtutud mittetäielikest andmetest või kui hageja suurendab xxxx xxxxx pärast asja üleandmist vaidlust lahendavale arbitraažikohtule, teeb Arbitraažikohtu nõukogu arbiteri või arbiteride esildisel pooltele ettepaneku tasuda täiendav arbitraa- žimaks. Kui hageja suurendab xxxx xxxxx enne asja üleandmist vaidlust lahendavale Arbitraažikohtule, teeb Arbitraažikohtu nõukogu pooltele ettepaneku tasuda täiendav arbitraažimaks.
(5) Varem tasutud ja täiendavalt tasutava arbitraažimaksu summa ei või ületada Reg- lemendi lisaks olevas juhendis ettenähtud arbitraažimaksu ülemmäära vastavalt hagi hinnalt.
§ 14 Arbitraažimenetluse alustamise taotluse või hagiavalduse üleandmine arbit- raažikohtule ja ajagraafiku kinnitamine
(1) Xxxxx arbiteride kinnitamist annab Arbitraažikohtu nõukogu arbitraažimenetluse alustamise taotluse või hagiavalduse koos lisadega üle arbiterile, mitme arbiteri korral vaidlust lahendava arbitraažikohtu eesistujale.
(2) Arbitraažikohus koostab kõigi vajalike menetlustoimingute kohta ajagraafiku projekti, saadab selle tutvumiseks pooltele ning arvestades poolte arvamust kinnitab korraldusega ajagraafiku hiljemalt 2 nädala jooksul arvates arbitraažiasja üleandmi- sest vaidlust lahendavale arbitraažikohtule ning saadab ajagraafiku teadmiseks Arbit- raažikohtu nõukogule. Kui arbitraažimenetlus kaldub oluliselt kõrvale ajagraafikust (menetlustoimingu viibimine üle 2 nädala), on Arbitraažikohus kohustatud sellest Arbitraažikohtu nõukogu informeerima.
(3) Arbitraažikohus on kohustatud saatma Arbitraažikohtu nõukogule teadmiseks ärakirjad arbitraažikohtu poolt vastuvõetud ajagraafikust, kõigist korraldustest ning pooltele saadetud kirjadest ja teadetest.
(4) Poolte esindajad on kohustatud saatma Arbitraažikohtu nõukogule teadmiseks ärakirjad kõigist poolte pöördumistest kohtu xxxxx seoses arbitraažimenetlusega ning tehtud kohtulahenditest.
§ 15 Hagiavaldus
(1) Hageja peab esitama vaidlust lahendavale arbitraažikohtule viimase poolt määra- tud tähtajaks hagiavalduse. Hagiavalduses märgitakse:
1) poolte ja nende esindajate nimed ja aadressid ja sidevahendite andmed;
2) haginõue xx xxxx hind;
3) asjaolud, millel rajaneb haginõue ja tõendid;
4) tõendid selle kohta, et vaidlus on Arbitraažikohtu pädevuses (välja arvatud, kui see on esitatud taotluses arbitraažimenetluse alustamiseks);
5) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib istungi korral- damist;
6) poolte valitud arbiteri või arbiteride (nende hulgas eesistuja) nimed, elukoha või töökoha aadress, sidevahendite numbrid või informatsioon, et Arbitraaži- xxxxx on moodustamata (välja arvatud, kui see on esitatud taotluses arbitraa- žimenetluse alustamiseks).
(2) Füüsilise isiku kohta tuleb hagiavalduses märkida ka tema isikukood, selle puu- dumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus (välja arvatud, kui see on esitatud taotluses arbitraažimenetluse alustamiseks).
(3) Kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse hagi- le registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, välja arvatud juhul, kui registri andmetele on olemas tasuta juurdepääs avalike elektrooniliste kana- lite kaudu. Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku olemasolu ja õi- gusvõime kohta (välja arvatud, kui see on esitatud taotluses arbitraažimenetluse alus- tamiseks).
(4) Hagiavaldusele lisatakse:
1) haginõuet põhjendavad tõendid;
2) § 10 lg 4 sätestatud juhul tõendid hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite ärakirjade kostjale saatmise kohta;
3) kirjalikult taasesitatavas vormis esitatav tõend Arbitraažikohtu moodusta- mise kohta §-s 4 märgitud viisil, kui pooled on selles kokku leppinud;
(5) Kui hageja ei ole taotlust arbitraažimenetluse alustamiseks esitanud, siis tuleb li- xxxx hagiavaldusele xx xxxx Reglemendi § 10 nõutud andmed ja dokumendid.
(6) Hagiavaldus tuleb esitada vastavalt arbiteride arvule, lisades vajaliku arvu ek- semplare kostjale.
§ 16 Vastus hagiavaldusele
(1) Kostja peab esitama vaidlust lahendavale arbitraažikohtule viimase poolt mää- ratud tähtajaks kirjaliku vastuse hagiavaldusele. Vastuses hagiavaldusele märgitakse:
1) seisukoht vaidluse Arbitraažikohtule allumise kohta;
2) seisukoht vaidluse sisu kohta;
3) kas kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib istungi korral- damist;
4) kas kostja soovib vastuhagi esitamist;
5) kas kostja arvates on võimalik vaidlus lahendada kokkuleppega (kompro- missiga).
(2) Kostja peab saatma ärakirja vastusest koos lisatud tõenditega hagejale.
(3) Vastuse esitamata jätmine ei takista vaidluse lahendamist.
(4) Kui kostja soovib vastuhagi esitamist, määrab vaidlust lahendav arbitraažikohus tähtaja vastuhagi esitamiseks.
§ 17 Vastuhagi
(1) Kostjal on õigus esitada Arbitraažikohtu nõukogule vastuhagi kuni selleks antud tähtaja möödumiseni.
(2) Arbitraažikohtu nõukogu võtab vastu otsuse vastuhagi menetlusse võtmise kohta või menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Arbitraažikohtu nõukogu keeldub vastu- hagi menetlusse võtmisest, kui on tasumata arbitraažimaks või ei ole järgitud vastuha- gi esitamiseks määratud tähtaega. Arbitraažikohtu nõukogu võib keelduda vastuhagi menetlusse võtmisest muuhulgas ka juhul, kui põhi- ja vastuhagi üheaegne läbivaa- tamine pikendab oluliselt vaidluse lahendamise aega.
(3) Vastuhagi esitamisel tasutakse arbitraažimaks Reglemendis ettenähtud korras.
§ 18 Kohaldatav õigus
(1) Arbitraažikohus kohaldab vaidluse lahendamisel materiaalõigust, mille kohalda- mises on pooled kokku leppinud. Mõne riigi õigusele viitamisel eeldatakse, et kokku- xxxx xx xxxxx xxxxx riigi kollisiooninorme, kui pooled ei ole selgesõnaliselt kokku lep- pinud teisiti.
(2) Kui pooled ei ole kohaldatavas õiguses kokku leppinud ja kohaldatavat õigust ei ole võimalik kindlaks määrata tulenevalt seadusest või rahvusvahelise õiguse normi- dest, kohaldab Arbitraažikohus Eesti õigust.
(3) Arbitraažikohus võib lahendada vaidluse õigluse põhimõttel, kui pooled on selles selgesõnaliselt kokku leppinud. Kokkuleppe võib sõlmida kuni arbitraažikohtu otsuse tegemiseni. Vaidlust õigluse järgi lahendades ei või kõrvale kalduda selle riigi õiguse imperatiivsetest sätetest, mida kohaldatakse vaidluse lahendamisel õigluse põhimõttes kokku leppimata.
(4) Arbitraažikohus arvestab vaidlust lahendades lepingutingimusi ja tavasid käesole- va paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul niivõrd, kuivõrd seda lubab kohaldatav õigus.
§ 19 Tõendid
(1) Asjas on tõenditeks mistahes andmed, mille alusel Arbitraažikohus tuvastab sellis- te asjaolude olemasolu või puudumise, mis põhjendavad poolte nõudeid ja vastuväi- teid.
(2) Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamis- koormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust xx xxxxx, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
(3) Tõendada ei xxx xxxx asjaolu, mida Arbitraažikohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allika- test. Xxxxx faktilise asjaolu kohta esitatud väide xx xxxx tõendamist, kui vastaspool võ- tab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustu- mine Arbitraažikohtule adresseeritud kirjalikus dokumendis või Arbitraažikohtu is- tungil, kus nõustumine protokollitakse.
(4) Arbitraažikohtul on õigus nõuda xxxxx taotlusel või omal algatusel pooltelt vaidlu- se lahendamiseks vajalikke tõendeid, samuti vastust xxxxx seisukohale.
§ 20 Kohtu abi
(1) Kui Arbitraažikohus ei ole pädev tõendamis- või muud kohtutoimingut tege- ma, võib arbitraažikohus teha otsuse abi taotlemiseks kohtult või teeb korralduse, mil- lega lubab poolel taotleda abi kohtult.
§ 21 Tunnistaja, vaatlus ja ekspert
(1) Arbitraažikohtul on õigus xxxxx taotlusel või omal algatusel kutsuda istungile tun- nistajaid, teostada vaatlust ja määrata ekspertiis või kutsuda ekspert istungile.
§ 22 Menetluse peatamine
(1) Vaidlust lahendav arbitraažikohus peab peatama korraldusega menetluse:
1) kuni Arbitraažikohtu nõukogu poolt arbiteri taandamisavalduse lahendamiseni või;
2) kuni kohtutoimingu tegemiseni, välja arvatud kostjalt arbitraažimaksu välja- mõistmiseks tehtud vaheotsuse tühistamise taotluse esitamisel kohtusse.
(2) Vaidlust lahendav arbitraažikohus võib peatada korraldusega menetluse muul mõ- juval põhjusel.
§ 23 Hagi läbi vaatamata jätmine
(1) Arbitraažikohus jätab hagi läbi vaatamata, kui:
1) on alustatud kohtumenetlust xxxxx alusel sama vaidluseseme suhtes või;
2) hageja ei ole Arbitraažikohtu nõudmisele vaatamata esitanud Arbitraažikoh- tule andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada või;
3) Arbitraažikohtul puudub pädevus vaidluse lahendamiseks või;
4) muul seaduses või reglemendis ettenähtud alusel.
(2) Hagiavalduse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole Arbitraažikohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu xxxxx alusel xxxx- luses sama hagieseme üle uuesti Arbitraažikohtusse.
§ 24 Menetluse lõpetamine
(1) Arbitraažikohus lõpetab menetluse, kui:
1) hageja loobub xxxxxx, välja arvatud juhul, kui kostja sellele vastu vaidleb ja Arbitraažikohus tunnustab kostja õiguslikku huvi vaidluse lõpliku lahendamise vastu või;
2) pooled lepivad kokku menetluse lõpetamises või;
3) pooled ei osale menetluses või;
4) Arbitraažikohus on seisukohal, et menetlust on võimatu jätkata vahekohtu kokkuleppe lõppemise tõttu või;
5) Arbitraažikohus tunnustab vaheotsusega nõude põhjendamatust.
(2) Menetluse lõpetamisel ei saa hageja uuesti pöörduda Arbitraažikohtusse hagiga sama kostja vastu xxxxx alusel sama hagieseme üle.
IV Asja arutamine
§ 25 Arbitraažikohtu istung
(1) Arbitraažikohus, arvestades võimaluse korral poolte arvamust, määrab xxxx xxxxx- mise xxx xx koha ning teatab sellest aegsasti pooltele. Arbitraažikohus võib xxxx xxxxx- da kirjalikus menetluses xxxx istungit kokku kutsumata, kui pooled on andnud selleks nõusoleku. Arbitraažikohtul on õigus teha otsus kirjalikus menetluses Arbitraažikohtu istungit kokku kutsumata, kui Arbitraažikohus leiab, et vaidlus ei allu Arbitraažikoh- tule.
(2) Asja arutavad kinnisel istungil arbiter või arbiterid ja poolte esindajad. Arbitraaži- xxxxx võib lubada osaleda istungil protokollijal ja tehnilisel abipersonalil. Xxxxx taot- lusel võib Arbitraažikohus lubada osaleda istungil tõlgil või muul isikul. Käesolevas
lõikes nimetatud istungil osalev isik peab kinnitama kirjalikult kohustust xxxxx tähta- jatult konfidentsiaalsena kõik arbitraažimenetluse andmed.
(3) Xxxxx taotlusel võib Arbitraažikohus arutada xxxx xxxxx esindajata. Kui pool ei taotle asja arutamist xxxxx esindajata ning esindajat istungile xx xxxxx, lükkab Arbit- raažikohus asja arutamise edasi. Kui pool ka järgmisele istungile oma esindajat xx xxxxx, arutab Arbitraažikohus xxxx xxxxx esindajata.
(4) Arbitraažikohus võib asja arutamise edasi lükata xx xxxx põhjusel.
§ 26 Asja arutamise xxxx
Xxx pooled ei ole kokku leppinud asja arutamisel kasutatava keele osas, määrab keele Arbitraažikohus, lähtudes muuhulgas hagiavalduse keelest.
§ 27 Istungi protokoll
(1) Arbitraažikohtu istungi kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse:
1) arbitraažikohtu nimi;
2) istungi aeg xx xxxx;
3) poolte nimed;
4) arbiteride, poolte esindajate, tunnistajate ja ekspertide nimed;
5) poolte avaldused ja taotlused;
6) poolte nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud Arbitraažikohtule esitatud kirjalikes dokumentides;
7) tunnistajate ütluste põhisisu, eksperdi suulised vastused, andmed vaatluse kohta;
8) istungi lühike kirjeldus.
(2) Protokollile võib lisada istungi helisalvestise. Protokollile kirjutavad alla asja aru- tanud arbiter või arbiterid.
(3) Asja lahendamisel kirjalikus menetluses protokolli ei koostata.
§ 28 Kiirmenetluse erisused
(1) Poolte nõusolekul või vahekohtu kokkuleppes sisalduva kokkuleppe alusel võib Arbitraažikohus lahendada asja kiirmenetluses, mille korral kohaldatakse Reglementi käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
(2) Kiirmenetluse korral reguleeritakse alljärgnevaid küsimusi järgmiselt:
1) hageja esitab ainult hagiavalduse xxxx arbitraažimenetluse alustamise taot- lust esitamata;
2) Arbitraažikohtu nõukogu määrab ühe arbiteri või mitu (paaritu arv) arbiteri poolte arvamust küsimata;
3) ajagraafiku kinnitab vaidlust lahendav arbitraažikohus poolte arvamust kü- simata;
4) lisaks hagile ja hagivastusele on kummalgi poolel õigus esitada täiendav menetlusdokument (sh seoses tõenditega) maksimaalselt ühel korral 14 päeva jooksul arvates xxxxx informeerimisest;
5) vaidlus lahendatakse kirjalikus menetluses, välja arvatud juhul, kui vaidlust lahendav arbitraažikohus peab istungi korraldamist vajalikuks;
6) otsus koosneb ainult resolutiivosast, välja arvatud juhul, kui pool taotleb kirjeldava ja põhjendava osa esitamist hiljemalt viimasel istungil või kirjaliku menetluse korral hiljemalt 14 päeva enne arbitraažikohtu otsuse tegemise päe- va;
7) otsus tuleb teha hiljemalt kolme kuu jooksul arvates hagiavalduse koos li- sadega vaidlust lahendavale arbitraažikohtule üleandmisest.
VI Arbitraažikohtu otsus ja Reglemendi lõppsätted
§ 29 Vaidluse lahendamise tähtaeg
(1) Arbitraažikohus peab vaidluse lahendama võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul arvates arbitraažimenetluse alustamise taotluse või hagiavaldu- xx xxxx xxxxxxxx vaidlust lahendavale arbitraažikohtule üleandmisest. Vaidluse lahen- damise tähtaeg peatub, kui arbitraažiasja toimik on kohtus.
(2) Vajadusel võib Arbitraažikohtu nõukogu vaidlust lahendava arbitraažikohtu taot- lusel seda tähtaega pikendada.
(3) Kui asjas on esitatud vastuhagi, siis algab vaidluse lahendamise tähtaeg uuesti vas- tuhagi avalduse vaidlust lahendavale arbitraažikohtule üleandmisest.
§ 30 Otsuse tegemine
(1) Asja menetlus lõpeb Arbitraažikohtu otsuse tegemise xx xxxxx allakirjutamisega arbiteride poolt. Otsus vormistatakse asja arutamise keeles. Arbitraažikohtu otsus tu- leb teha 30 päeva jooksul arvates Arbitraažikohtu viimase istungi toimumise päevast.
(2) Otsus on tehtud, xxx xxxxx poolt hääletab arbiteride enamus.
(3) Pooled võivad sõlmida kompromissi. Arbitraažikohus vormistab poolte avalduse alusel kompromissi poolte kokkulepitud sõnastuses Arbitraažikohtu otsusena, kui kompromissi sisu ei ole vastuolus heade kommete või avaliku korraga.
§ 31 Otsuse vormistamine ja väljasaatmine
(1) Arbitraažikohtu otsus vormistatakse kirjalikult asja arutamisekeeles xx xxxxxx tuleb xxxxx Reglemendi § 27 lg 1 ettenähtud andmete märkida veel vaidluse sisu, otsuse põhjendus, otsus haginõude xx xxxxx täitmise tähtaja kohta ning arbitraažimaksu ja poolte arbitraažikohtu menetlusega seotud kulude jagamise kohta. Arbitraažikohtu otsuses märgitakse väljamõistetud rahasumma eurodes, kui võlgniku asukoht on Ees- tis või selles vääringus, milles nõue esitati.
(2) Arbitraažikohtu otsusele kirjutavad xxxx xxxx otsuse teinud arbiterid, kellel ei ole õigust keelduda otsusele alla kirjutamast. Otsuse võivad alla kirjutada kõik otsuse tei- nud arbiterid digitaalallkirjaga, välja arvatud juhul, xxx xxx xxxxx elu-või asukoht on välisriigis või kui pool on taotlenud otsuse allakirjutamist paberkandjal. Kui otsust ei tehta ühehäälselt, võib vähemusse jäänud arbiter esitada eriarvamuse koos otsusega, millele ta kirjutab alla.
(3) Eriarvamus esitatakse otsuse xxxxx.
(4) Arbitraažikohtu otsusel peab olema Arbitraažikohtu xxxxxx, välja arvatud juhul, kui otsus kirjutatakse alla digitaalallkirjaga.
(5) Arbitraažikohtu otsus toimetatakse pooltele kätte Arbitraažikohtu poolt hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.
§ 32 Vaheotsus,osaotsus ja korraldus
( 1) Kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põh- jendatuse või põhjendamatuse kohta on Arbitraažikohtul võimalik teha otsus, võib Arbitraažikohus xxxxx taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendama- tuse kohta.
(2) Kui pool taotleb hagi läbi vaatamata jätmist seoses Arbitraažikohtu pädevuse puudumisega, peab Arbitraažikohus tegema vaheotsuse pädevuse olemasolu või puu- dumise kohta.
(3) Nõude põhjendatuse või Arbitraažikohtu pädevuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab Arbitraažikohus menetlust nõude suuruse xxx xx teeb xxxxx kohta otsuse. Kui Arbitraažikohus tunnustab nõude põhjendamatust, lõpetab ta otsusega menetluse. Kui Arbitraažikohus tunnustab pädevuse puudumist, jätab xx xxxx läbi vaatamata.
(4) Hageja taotlusel võib Arbitraažikohus vaheotsusega mõista kostjalt välja hageja poolt Reglemendi § 13 lg 3 alusel kantud kostja osa arbitraažimaksust, kui kogu arbit- raažimaksu kandmine hageja poolt oleks hageja suhtes ebamõistlikult koormav.
(5) Xxx xxxx menetlusse on liidetud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või xxx xxxx xxxxx esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib Ar- bitraažikohus xxxx xxxxx igaühe kohta osaotsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab Arbitraažikohus menetlust.
(6) Menetlusküsimustes võib arbiter, mitme arbiteri korral vaidlust lahendava arbit- raažikohtu eesistuja, kui teda on selleks volitanud teised arbiterid, teha pooltele ko- hustuslikke korraldusi.
§ 33 Otsuse parandamine ja täiendamine
(1) Vaidlust lahendav arbitraažikohus võib xxxxx avalduse alusel:
1) parandada Arbitraažikohtu otsuses esinevad arvutus-, kirja- ja muud xxxxx- sed xxxx;
2) teha täiendava Arbitraažikohtu otsuse nõude kohta, mis xxxx arbitraažime- netluses esitati, aga mida otsuses ei ole lahendatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse võib esitada Arbitraažikohtu otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teist tähtaega.
(3) Arbitraažikohus saadab otsuse täiendamise taotluse teadmiseks ka teisele poolele.
(4) Arbitraažikohus teeb esialgse otsuse parandamise osas otsuse 30 päeva jooksul, täiendamise osas 60 päeva jooksul avalduse saamisest alates.
(5) Arbitraažikohus võib otsust parandada ka omal algatusel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
(6) Arbitraažikohtu otsuse parandamisele ja täiendamisele kohaldatakse Arbitraaži- kohtu otsuse vormi ja sisu kohta sätestatut.
§ 34 Otsuse tühistamine
Arbitraažikohtu otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Arbitraažikohtu otsuse tühistamine toimub seaduses ettenähtud alustel xx xxxxxx.
§ 35 Otsuse jõustumine, tunnustamine ja täitmine
(1) Arbitraažikohtu otsus jõustub selle tegemise päeval.
(2) Arbitraažikohtu otsus täidetakse viivitamatult pärast jõustumist. Juhul xxx Xxxxx- raažikohus on määranud teistsuguse täitmise tähtaja, tuleb see täita Arbitraažikohtu poolt määratud tähtaja jooksul.
(3) Tähtajaks täitmata jäänud Arbitraažikohtu otsus täidetakse vastavalt seadusele ja rahvusvahelistele kokkulepetele.
(4) Arbitraažikohtu otsust tunnustatakse ja täidetakse kohtu poolt tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata.
§ 36 Asja materjali hoidmine
Pärast otsuse vormistamist antakse asja toimik koos Arbitraažikohtu otsusega hoiule Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, kes tagab toimiku arhiveerimise tähtajatult.
§ 37 Reglemendi nõuete rikkumine
(1) Pool, xxxxx arvates on Reglemendi ja/või seaduse nõudeid rikutud, peab oma ar- vamuse ja sellest tuleneva võimaliku taotluse esitama viivitamatult vaidlust lahenda-
vale arbitraažikohtule ja Arbitraažikohtu nõukogule, vaidlust lahendava arbitraažikoh- tu puudumise puhul ainult Arbitraažikohtu nõukogule. Xxx xxxxxxx arvamus ja taotlus esitatakse pärast Arbitraažikohtu otsuse tegemist, siis Arbitraažikohtu nõukogu neid läbi ei vaata.
(2) Arbitraažikohtu nõukogul on õigus nõuda vaidlust lahendavalt arbitraažikohtult selgitust Reglemendi nõuete rikkumise kohta ning teha vaidlust lahendavale arbitraa- žikohtule kohustuslik ettekirjutus menetluse läbiviimiseks kooskõlas Reglemendiga.
(3) Reglemendi või seaduses ettenähtud kohustuslike nõuete rikkumise korral ei või pool rikkumisele tugineda, kui ta ei teata Arbitraažikohtule rikkumisest viivitamata pärast xxxx, xxx ta on rikkumisest teada saanud või oleks pidanud teada saama.
§ 38 Vastutuse välistamine
Isik võib nõuda arbitraažimenetluse käigus, sealhulgas Arbitraažikohtu lahendiga te- kitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui Arbitraažikohus on menetluse käigus toime pannud kuriteo.
§ 39 Arbitraažikohtu kulud, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kulud, arbite- ride honorar ning nende jaotus
(1) Arbitraažikohtu kulud ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kulud hüvitatakse ning ar- biteridele makstakse honorari vastavalt Reglemendile lisatud juhendile.
(2) Hagi rahuldamisel hüvitatakse hagejale kostja xxxxx arbitraažimaksu või käesoleva reglemendi juhendis nimetatud deposiidi tasumisega seotud hageja kulud täielikult, hagi osalisel rahuldamisel aga proportsionaalselt summale, mille kostja peab tasuma otsuse alusel. Mitterahalise nõude osalisel rahuldamisel hüvitatakse hagejale ja kostja- le arbitraažimaksu või Reglemendi juhendis nimetatud deposiidi tasumisega seotud kulud kostja xxxxx Arbitraažikohtu määratud summas.
(3) Hagi rahuldamata jätmisel hüvitatakse kostjale hageja xxxxx arbitraažimaksu või Reglemendi juhendis nimetatud deposiidi tasumisega seotud kulud hageja xxxxx Xxxxx- raažikohtu määratud summas, hagi osalisel rahuldamisel aga proportsionaalselt sum- male, mis jäi hagejalt välja mõistmata.
§ 40 Arbitraažikohtu menetlusega seotud kulude jaotus
(1 ) Arbitraažikohus mõistab poolte Arbitraažikohtu menetlusega seotud kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
(2) Hagi rahuldamisel hüvitatakse hagejale kostja xxxxx hageja Arbitraažikohtu menet- lusega seotud kulud täielikult, hagi osalisel rahuldamisel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
(3) Hagi mitterahuldamisel hüvitatakse kostjale hageja xxxxx Arbitraažikohtu menetlu- sega seotud kulud hageja xxxxx Arbitraažikohtu määratud summas, hagi osalisel ra- huldamisel aga proportsionaalselt summale, mis jäi hagejalt välja mõistmata.
§ 41 Arbitraažimenetluse konfidentsiaalsus
Menetlus Arbitraažikohtus on konfidentsiaalne. Menetlusosalised ja Arbitraažikohus võivad arbitraažimenetlusega seotud asjaolusid ja Arbitraažikohtu otsust avalikusta- da ainult mõlema xxxxx kirjalikul nõusolekul, milline lisatakse asja toimikule Arbit- raažikohtu poolt.
§ 42 Rakendussäte
Kuni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse 17.01.2013. a. otsusega kinnitatud reg- lemendi muudatuste kehtimahakkamiseni 01.02.2013. a. alanud arbitraažimenetlused viiakse lõpuni senikehtinud reglemendi redaktsiooni alusel.
Kinnitatud Eesti Kaubandus- Tööstuskoja juhatuse 17.01.2013 a. otsusega
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu
Reglemendi xxxx
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu
arbitraažimaksu ja honoraride juhend
1. Arbitraažimaks koosneb registreerimismaksust ja arbitraažimaksust. Registreeri- mismaks ja arbitraažimaks tasutakse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arveldusarvele Eesti eurodes. Registreerimismaksu suuruseks on 400 eurot.
2. Arbitraažimaksu suuruse määrab lähtudes hagihinnast Arbitraažikohtu nõukogu alljärgneva tabeli alusel arvestades nõuete arvu, asja keerukust ning hagejate, kostjate ja vaidlust lahendavate arbiteride arvu. Vaidlust lahendava arbitraažikohtu taotlusel võib Arbitraažikohtu nõukogu arbitraažimenetluse jooksul määrata täiendava arbit- raažimaksu 10% ulatuses määratud arbitraažimaksust, kui arbitraažimenetluses on tehtud vaheotsus arbitraažikohtu pädevuse küsimuses, menetlus on keeruline xx xxxxx käigus on pooled esitanud tavapärasemast rohkem menetlusdokumente (va juhul, kui menetlusse on võetud vastuhagi). Xxxxxxxx arvutatakse hagis taotletu hariliku väärtu- se järgi, mille juures ei arvestata kõrvalnõudeid.
Hagi hind eurodes | Maksu suurus absoluutarvudes | Lisatav maksumäär protsentides hagihinnast |
Kuni 6500 | - | 10 - 30 % (kuid mitte vähem kui 1000 eurot) |
6500 - 20000 | 500–1500 | 5 – 10 % |
20000 – 100000 | 1500 –4000 | 5 - 7,5 % |
100000 – 200000 | 4000 –7500 | 1,5 – 4 % |
200000 - 300000 | 7500 -15000 | 0,5– 2 % |
alates 300000 | 15000 – 25000 | 0,25 – 2 % |
3. Kui Arbitraažikohus tegutseb pädeva organina teiste vahekohtu reeglite alusel toi- muva vahekohtumenetluse korraldamiseks, tuleb tasuda registreerimismaks ning ar- bitraažimaksu suuruseks on 1000 eurot.
4. Kiirmenetluse korral suurendatakse arbitraažimaksu 25% võrra.
5. Arbitraažimaks tasutakse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arveldusarvele Reglemendi
§-s 13 ettenähtud korras eurodes või Arbitraažikohtu nõukogu poolt määratavas va- luutas.
6. Mitterahalise nõude korral määrab arbitraažimaksu suuruse Arbitraažikohtu nõuko- gu, lähtudes vaidluse laadist ja nõuete koguarvust.
7. Arbiteride honorari summa on kolme xx xxxxx arbiteri korral 75% xx xxx arbiteri korral 40%, (kuid mitte rohkem kui 90% tegelikult tasutud arbitraažimaksust) tege- likult tasutud arbitraažimaksust. Arbiteri honorar makstakse välja arbiterile xx xxxxx väljamaksmisel peetakse nimetatud summast kinni tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku pensionikindlustuse makse ning tasutakse sotsiaalmaks ja töötuskind- lustusmakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Honorari summa jagavad arbiterid kokkuleppel, mille kohta esitatakse vaidlust lahendava arbitraažikohtu poolt Arbitraa- žikohtu nõukogule xxxxxx arbitraažikohtu otsus.
8. Arbiteri honorari summat võib Arbitraažikohtu nõukogu otsusega vähendada, kui arbiter ei osale vajalikul määral ja/või põhjendamatult viivitab arbitraažimenetlusega või vaidlust lahendav arbitraažikohus ei tee otsust ettenähtud ajaks.
9. Tasutud arbitraažimaksust (v.a registreerimismaks) 10% jääb Eesti Kaubandus- Tööstuskojale ning 15% Arbitraažikohtule, mida hoitakse Eesti Kaubandus- Tööstuskoja eraldiseisval arvelduskontol xx xxxxx kasutamine toimub Arbitraažikohtu nõukogu otsusel muuhulgas Arbitraažikohtu nõukogu liikmete tegevuse kompensee- rimiseks Arbitraažikohtu juhtimisel (sh osalemise eest Arbitraažikohtu nõukogu is- tungitel), ning Arbitraažikohtu kulude katmiseks arbitraažimenetluse arendamisel ja suhtlemisel teiste alaliste tegutsevate arbitraažikohtutega ning muude kulude katmi- seks.
10. Kui vaidlust lahendavaks arbiteriks on xxxx, xxxxx elukoht ei ole Eestis, on Arbit- raažikohtu nõukogul õigus nõuda selle arbiteri valinud või selle arbiteri määramist taotlenud poolelt deposiidi tasumist selle arbiteri võimalike reisikulude katteks enne arbiteri kinnitamist. Kui vaidlust lahendav arbitraažikohus otsustab määrata ekspertii- si, on vaidlust lahendaval arbitraažikohtul õigus nõuda pooltelt deposiidi tasumist eksperdi tasu katteks võrdsetes osades enne küsimuste edastamist eksperdile.
11. Arbitraažikohtu otsuse tegemisel, milles kajastatakse poolte kokkulepe või arbit- raažikohtu menetluse peatamisel ei tagastata pooltele tasutud arbitraažimaksu ja re- gistreerimismaksu.
12. Xxxxxx loobumise korral enne hagiavalduse üleandmist vaidlust lahendavale arbit- raažikohtule või kui Arbitraažikohtu nõukogu tuvastab, et vaidlus ei allu Arbitraaži- kohtule, tagastatakse pooltele tasutud arbitraažimaksust 90% ja ei tagastata registree- rimismaksu.
13. Kui vaidlust lahendav arbitraažikohus või xxxxx jõustunud kohtuotsusega tuvas- tab, et vaidlus ei allu Arbitraažikohtule, tagastatakse pooltele tasutud arbitraažimak- sust 50% (tagastamisele ei kuulu minimaalselt 1000 eurot) ja ei tagastata registreeri- mismaksu.
14. Xxxxxx loobumise korral xxxxx hagiavalduse üleandmist vaidlust lahendavale arbit- raažikohtule, hagi läbi vaatamata jätmisel (välja arvatud seoses Arbitraažikohtu pä- devuse puudumisega vaidluse lahendamiseks) või menetluse lõpetamisel (välja arva- tud seoses hageja loobumisega xxxxxx) otsustab tagastatava arbitraažimaksu summa Arbitraažikohtu nõukogu arvestades asja keerukust ja vaidlust lahendava arbitraaži- kohtu poolt tehtud toimingute mahtu vaidluse lahendamiseks ja ei tagastata registree-
rimismaksu. Arbitraažikohtu nõukogul on arvestades asjaolusid õigus jätta tasutud arbitraažimaks tagastamata täies ulatuses.
15. Honorar makstakse arbiteridele välja 45 päeva jooksul arvates asja toimiku Eesti Kaubandus-Tööstuskojale hoiule andmisest, kui ei ole esitatud avaldust kohtusse Ar- bitraažikohtu otsuse tühistamiseks. Juhul, kui on esitatud avaldus kohtusse Arbitraa- žikohtu otsuse tühistamiseks, makstakse honorar arbiteridele välja xxxxx kohtuotsuse jõustumist, millega on jäetud Arbitraažikohtu otsuse tühistamise avaldus rahuldamata. Juhul, kui Arbitraažikohtu otsus tühistatakse, makstakse honorar arbiteridele välja xxxxx uue otsuse tegemist 45 päeva jooksul arvates asja toimiku Eesti Kaubandus- Tööstuskojale hoiule andmisest.