ARBORISTI KUTSEEKSAMI LÄBIVIIMINE KUTSEÕPPEASUTUSE LÕPETAJATELE 2022

ARBORISTI KUTSEEKSAMI LÄBIVIIMINE KUTSEÕPPEASUTUSE LÕPETAJATELE 2022

1. XXXXXX INFORMATSIOON

1.1. Arboristi kutse esmakordse taotlemise eeltingimuseks on erialase kutsehariduse tasemeõppe õppekava täies mahus läbimine.

1.2. Arboristi, tase 4, kutse andjaks on Eesti Arboristide Xxxxx (EAÜ). Eksamikeskuseks on Luua Metsanduskool, kes vastavalt kutse andja ja kooli vahel sõlmitud raamlepingule valmistab xxxx xx viib läbi kutseeksamid.

1.3. Hindamist viib läbi kutsekomisjoni poolt moodustatud hindamiskomisjon, mis koosneb arboristikavaldkonna sõltumatutest ja kompetentsetest esindajatest. Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Hindamiskomisjoni tööd juhib hindamiskomisjoni esimees, xxxxx hindamiskomisjoni liikmed endi hulgast valivad.

1.4. Kutseeksami aeg xx xxxx antakse teada nii kutse andja (xxx.xxxxxxxxxxxxxxx.xx) kui eksamikeskuse kodulehel (xxx.xxxx.xx).

1.5. Hindamismeetodid on:

1) taotleja oskuste hindamine praktiliste hindamisülesannete põhjal;

2) taotleja teoreetiliste teadmiste kontroll (kirjalik teooriatest ja puittaimede ning puuseente määramisülesanded);

3) portfoolio.

1.6. Kutseeksami täpne ajakava:

1) eksami täpne ajakava pannakse eksamikeskuse kodulehele välja hiljemalt 1 nädal enne väljakuulutatud eksamiaega (xxxx://xxx.xxxx.xx/xxxxxxxxxxxxxx/xxxxxxxxxxxx/);

2) kutseeksam algab osalejate instrueerimisega eksamikorralduse ja tööohutuse kohta; ohutusjuhendiga tutvumist kinnitavad eksaminandid allkirjaga.

1.7. Hindamisdokumentide vormistamine:

1) esmasteks hindamisdokumentideks on iga hindamisülesande kohta koostatud individuaalsed hindamislehed, millele hindamiskomisjoni liikmed kannavad oma allkirjaga kinnitatult hindamistulemused;

2) koondhinnang ülesande sooritamise või mittesooritamise kohta kujuneb vähemalt kolme hindaja konsensusliku otsusena;

3) taotlejat teavitatakse vestluse ja testi tulemustest hiljemalt järgmise päeva hommikuks; praktiliste ülesannete tulemus teatatakse pärast iga ülesande sooritamist, hiljemalt enne järgmise ülesande sooritamisele asumist;

4) hindamislehtede põhjal koostatakse kutsekomisjonile esitamiseks koondprotokoll (vt Xxxx 1), mis allkirjastatakse kõikide hindamiskomisjoni liikmete poolt;

5) koondprotokolliga tehakse kutsekomisjonile ettepanek taotlejale kutse andmise või mitteandmise kohta;

6) taotlejale antakse kutse, xxx xxxx kutsestandardis loetletud kompetentsid ja tegevusnäitajad on tõendatud.

1.8. Kutseeksamile lubamine toimub kutseõppeasutuse direktori käskkirja alusel. Kutseeksamile pääsemiseks peavad järgnevad eeldusained/moodulid olema sooritatud vähemalt nädal enne kutseeksami toimumist.

1.9. Eeldusained/moodulid:

1) Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused

2) Raietöö alused

3) Puuhoolduse alused

4) Puude istutamine ja järelhooldus

5) Ronimisköitega töötamine

6) Viljapuude hooldamine

7) Puuhooldustööd korvtõstukilt

8) Parkmetsade ja haljastute hooldus

9) Xxxxx eritingimustes

10) Puuhoolduse eritööd

11) Praktika töökeskkonnas

1.10. Kutseeksamiga hinnatakse kõiki arboristi kutsestandardis kirjeldatud kompetentse, mis on alljärgnevad:

B.2.1 Võsa- ja kettsaagidega töötamine

B.2.2 Puittaimede istutamine ja ümberistutamine

B.2.3 Puittaimede lõikamine xx xxxx

B.2.4 Viljapuude hooldamine

B.2.5 Puittaimede erihooldustööde tegemine

B.2.6 Tõstukilt töötamine

B.2.7 Ronimisköitega töötamine

B.2.8 Xxxxxxx andmine ja päästevõimekus

B.2.9 Xxxxxxxxx, juhendamine ja majandamine

B.2.10 Kutset läbiv kompetents

Kompetentsi olemasolu tõendatakse peatükis 2 esitatud tegevusnäitajate hindamise kaudu. Õpingute käigus tõendatavad kompetentsid loetakse kutseeksami osaks, need on kirjeldatud peatükis 2.

1.11. Kutseõppeasutuse seadusest tulenevalt on õpilasel õigus kutseeksami ebaõnnestumise korral kool lõpetada koolieksamiga. Koolieksamiga lõpetamisel ei väljastata õpilasele kutsetunnistust ega kanta tema nime kutseregistrisse. Õpilasele väljastatavaks dokumendiks on sel juhul kooli lõputunnistus.

2. KOMPETENTSIDE HINDAMISE MEETODID TEGEVUSNÄITAJATE XXXXX

Kompetents B.2.1 Võsa- ja kettsaagidega töötamine
Tegevusnäitajad:						Tõendusmeetod	Märkused
1	Hindab töömaad xx xxxxx eripärast tulenevaid xxxxx. Valib sobivad töö- ja					Portfoolio või	raietöölise	Praktilised	oskused
	turvavahendid vastavalt töö iseloomule. Veendub töö- ja turvavahendite					kutsetunnistus,	vähemalt	tõendatakse	õpingute
	korrasolekus.					tase 2		käigus.
2	Töötab võsasaega lähtudes tööülesandest, kasutab ergonoomilisi ja ohutuid
	töövõtteid.
3	Töötab kettsaega lähtudes tööülesandest, kasutab ergonoomilisi ja ohutuid
	töövõtteid.
4	Hooldab töö- ja turvavarustust, lähtudes vajadusest ja arvestades kasutus- ja
	hooldusjuhendeid.
5	Annab õnnetusjuhtumi korral vältimatut abi, vajadusel kutsub professionaalse
	abi ja teavitab õnnetusjuhtumist vastavalt etteantud korrale asjakohaseid isikuid.
Kompetents B.2.2 Puittaimede istutamine ja ümberistutamine
Tegevusnäitajad:						Tõendusmeetod	Märkused
1	Tähistab istutustööde teostamise koha, tagamaks võimalike kõrvalseisjate					Portfoolio, puittaimede	Praktilised	oskused
	(jalakäijad, sõidukid jms) turvalisuse. Valmistab ette istutuskoha, lähtudes					määramisülesanne, kirjalik	tõendatakse	õpingute
	tööülesandest ning arvestades istiku xx xxxxx juurestiku suurust, kasvupinnase					test	käigus.
	iseloomu ning muid asjaolusid.
2	Valib istutamiseks kvaliteetsed ja tööülesandele vastavad istikud. Tagab objektil
	olevate taimede nõuetekohase hoiustamise.
3	Istutab puittaimi, arvestades istiku eripära xx xxx bioloogiat ning projektist ja
	kasvukohast tulenevaid nõudeid.
4	Valmistab püsival kasvukohal kasvava puu	juurekava	xx	xxxx	ette
	ümberistutamiseks uuele püsivale kasvukohale.
5	Teeb istutatud puittaimedele või ümberistutatud puudele järelhooldust, lähtudes
	tööülesandest, xxx xx kasvukoha eripärast ning bioloogiast. Kasutab
	järelhoolduseks sobivaid töövahendeid ja -materjale. Hindab visuaalselt

	istutatud taimede seisundit ja hooldusvajadust ning meetmeid taimede juurdumise ja elujõulisuse tagamiseks.	rakendab	vajadusel
6	Korrastab objekti ja taastab haljastuse.
Kompetents B.2.3 Puittaimede lõikamine xx xxxx
Tegevusnäitajad:				Tõendusmeetod	Märkused
1	Koostab riskianalüüsi ja valib sobivad riskide maandamise meetmed.			Portfoolio, praktiline töö, puuseente määramisülesanne
2	Hindab hoolduslõikuse vajadust, arvestades puu seisundit, bioloogiat, kasvukohta (tänav, park, parkmets, koduaed, õhuliini lähedus vm) ja majandamissuunda. Planeerib lõikustöid, lähtudes hoolduslõikuse vajadusest, mahust, võimalikest riskidest ning võrasse tõusmise meetodist.			Portfoolio, puuseente määramisülesanne, kirjalik test	Praktilised tõendatakse käigus.	oskused õpingute
3	Teeb puittaimede kujunduslõikust, lähtudes puu bioloogiast ja liigilisest eripärast ning majandamissuunast, kasutades sobivaid töövahendeid ja ohutuid töövõtteid.
4	Teeb puittaimede hoolduslõikust (xxxx puhastamine, harvendamine, tõstmine) kas tõstukilt või köielt, lähtudes puu bioloogiast, vanusest, tervislikust seisundist, liigilisest eripärast ja majandamissuunast, kasutades sobivad töövahendeid ja ohutuid töövõtteid.			Portfoolio, praktiline töö, kirjalik test, puittaimede määramisülesanne
5	Hindab langetamise ohufaktoreid ja langetab turvaliselt puid (täistüvedena või sektsioonidena). Tagab raie käigus inimeste, xxxx xx ümbritseva keskkonna ohutuse. Vastavalt tellijaga sõlmitud kokkuleppele järkab langetatud tüved ja käitleb raiejäätmeid.			Portfoolio ja praktiline töö
6	Hooldab parkmetsi, lähtudes parkmetsa hoolduskavast ja/või parkmetsa majandamise ja ökoloogia põhimõtetest.			Portfoolio	Praktilised tõendatakse käigus.	oskused õpingute
7	Vastavalt tellijaga sõlmitud kokkuleppele käitleb raiejäätmeid ja taastab haljastuse.			Portfoolio ja praktiline töö
Kompetents B.2.4 Viljapuude hooldamine
Tegevusnäitajad:				Tõendusmeetod	Märkused
1	Planeerib lõikustööd, lähtudes viljapuude bioloogiast ning seisundist.			Portfoolio	Kompetents tõendatakse õpingute käigus
2	Teeb viljapuude hoolduslõikust kasutades asjakohaseid töövahendeid, lähtudes puu liigist, sordist, pookealuse tüübist, hooldusvajadusest ja seisundist.

3	Kaitseb viljapuude tüvesid ja võrasid kahjustavate mõjude eest, lähtudes liigist, kasvukohast ja kahjustavatest teguritest (päikesekahjustus, ulukid, mehaanilised vigastused jne).
4	Hindab väetamisvajadust ja väetab.
5	Teeb taimekaitsetöid, lähtudes kahjustuse iseloomust (kahjurid, haigused) ning preparaatide kasutusjuhistest.
Kompetents B.2.5 Puittaimede erihooldustööde tegemine
Tegevusnäitajad		Tõendusmeetod	Märkused
1	Koostab riskianalüüsi ja valib sobivad riskide maandamise meetmed.	Portfoolio	Kompetents tõendatakse õpingute käigus
2	Rakendab ehitusobjektil kasvavate puittaimede xxxx, xxxx xx juurte kaitseks asjakohaseid meetmeid, lähtudes puu bioloogiast xx xxx kaitset reguleerivate normdokumentide ning muude ettekirjutuste nõuetest.
3	Valib sobiva tugivöö tüübi, paigaldamise skeemi ja materjali. Paigaldab puudele tugivööd, valides tugivöö tüübi, paigaldamise skeemi ja materjali vastavalt puu seisundile.
4	Hindab kasvupinnase seisundit ning rakendab meetmeid kasvupinnase parandamiseks (nt õhustamine ja väetamine).
5	Rakendab kaitsemeetmeid puittaimi kahjustavate mõjurite vastu, lähtudes liigist, kasvukohast ja kahjustavatest teguritest (nt päike, soolad, ulukid, mehaanilised vigastused jne).
6	Rakendab meetmeid puittaimede haiguste levimise ennetamiseks ja teeb taimekaitsetöid lähtudes kahjustajast ja preparaatide kasutusjuhenditest.
7	Vastavalt tellijaga sõlmitud kokkuleppele korrastab objekti.
Kompetents B.2.6. Tõstukilt töötamine
Tegevusnäitajad		Tõendusmeetod	Märkused
1	Koostab riskianalüüsi ja valib sobivad riskide maandamise meetmed.	Portfoolio	Kompetents tõendatakse õpingute käigus
2	Valib ja tellib sobiva tõstuki, lähtudes töö iseloomust.
3	Veendub, et tõstuk on töökorras ja läbinud ettenähtud tehnilise kontrolli. Seab tõstuki ohutusse tööasendisse.
4	Juhib tõstuki liikumist ja/või suhtleb tõstukijuhiga või maatoega, kasutades kokkulepitud märguandeid. Hooldab või langetab puid, arvestades tõstukilt töötamise ohutusjuhendeid ja puude hoolduseesmärke. Teeb koostööd korvis töötava abilisega. Tagab inimeste, xxxx xx keskkonna ohutuse töö käigus.

Kompetents B.2.7 Ronimisköitega töötamine
Tegevusnäitajad		Tõendusmeetod	Märkused
1	Koostab riskianalüüsi ja valib sobivad riskide maandamise meetmed.	Portfoolio ja praktiline töö
2	Lähtudes tööülesandest valib nõuetekohaselt sertifitseeritud ronimisvarustuse, isikukaitse- ja töövahendid ning veendub nende tehnilises korrasolekus.
3	Teeb köielt puuhooldus- või langetustöid, arvestades hoolduse- xx xxxx eesmärke. Teeb koostööd maatoega ning tagab inimeste, xxxx xx keskkonna ohutuse töö käigus.
4	Hooldab ronimisvarustust, arvestades tootjapoolseid juhiseid.
Kompetents B.2.8 Xxxxxxx andmine ja päästevõimekus
Tegevusnäitajad:
1	Hindab olukorda sündmuskohal, lähtudes enese ja kannatanu ohutusest ning võimalikust õnnetuse põhjusest. Maandab järgneda võivate õnnetuste xxxxx xx teavitab päästeteenistust.	Portfoolio ja praktiline töö
2	Hindab kannatanu seisundit visuaalselt, verbaalselt ja/või manuaalselt, selgitades esmaabi andmise vajaduse vastavalt vigastuse eripärale.
3	Hindab vajadust ja võimalusi tuua kõrgtööd tegev kannatanu maapinnale.
4	Toimetab võimalusel abitus seisundis kannatanu turvaliselt maapinnale, kasutades selleks kas oma või kannatanu ronimissüsteemi.
5	Annab esmast elupäästvat abi vastavalt oma pädevusele ja vigastuse eripärale või järgib päästeteenistuse juhiseid.
6	Teavitab juhtunust asjakohaseid isikuid.
Kompetents B.2.9 Juhtimine ja majandamine
Tegevusnäitajad
1	Tutvub lähteülesandega ning koostab tööga seotud kulude kalkulatsiooni või hinnapakkumise, lähtudes töö eripärast ning arvestades kehtivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.	Portfoolio	Kompetents tõendatakse õpingute käigus
2	Sõlmib tellijaga lepinguid, võtab objekte tööks vastu xx xxxxx xxxx üle. Dokumenteerib tehtud tööd vastavalt lepingule.
3	Nõustab kliente puuhooldusega seotud küsimustes.

4	Veendub vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolus. Nende puudumisel korraldab nende hankimise või hangib need, arvestades kehtivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
5	Juhib ja juhendab kaastöötajaid, annab edasi erialast oskusteavet.
Kompetents B.2.10 Arborist, tase 4, kutset läbiv kompetents
Tegevusnäitajad
1	Peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi, järgib arboristi eetikanorme (Xxxx 1 - arboristi kutse-eetika).	Portfoolio ja kirjalik test	Digipädevuste enesehindamise skaala vt kutsestandardi Xxxx 2. Keelteoskuse tasemete kirjeldused – vt kutsestandardi Xxxx 3
2	Peab kinni kokkulepetest, täidab endale võetud ülesandeid tähtajaliselt ja kvaliteetselt.
3	Näeb ette oma tegevuse või tegevusetuse tagajärgi ja võtab vastutuse nende eest.
4	On avatud koostööle, osaleb meeskonnatöös; suhtleb klientide ja kolleegidega, tegutseb parima ühise tulemuse saavutamise nimel.
5	Järgib oma töös keskkonnahoiu, sh liigikaitse põhimõtteid.
6	Kasutab arvutit iseseisva kasutaja tasemel
7	Kasutab oma töös eesti keelt tasemel B2. On võimeline suhtlema tööalaselt ka vähemalt ühes võõrkeeles tasemel A2

3. HINDAMISÜLESANDED JA -KRITEERIUMID

Taotleja kompetentsust hinnatakse järgnevate eksamiülesannete abil:

A. Praktilised ülesanded:

1. Varustuse ronimiseelne kontroll

2. Puuronimine (koosneb 4-st osaülesandest):

2.1. Riskianalüüs ja riskide maandamine puuhooldustöödel

2.2. Köie paigaldus

2.3. Ronimine

2.4. Võras liikumine koos puuhooldus- ja rigimisülesande sooritamisega

2.4.1. Võras liikumine ja puuhooldus

2.4.2. Rigimine

3. Kannatanu päästmine

4. Tegutsemine arboristi maatoena

5. Sõlmede demonstreerimine *

B. Teooriaülesanded

6. Puuliikide määramine

7. Puuseente määramine

8. Kirjalik teooriatest

C. Portfoolio

9. Portfoolio, sh eelhindamine ja vestlus

* Sõlmede demonstreerimist võidakse hinnata lõimitult, teiste ülesannete käigus.

1. Varustuse ronimiseelne kontroll

Ülesande tingimused:

Ülesande sooritamise käigus esitleb eksaminand oma varustust, tõendab varustuse korrasolekut ning vastavust nõuetele ja selgitab selle kasutamist. Varustuse komplektsus peab tagama eksamiülesannete sooritamise. Varustus peab vastama lisas 3 toodud nõuetele.

Eksaminandi, xxxxx varustus on hindamiskomisjoni poolt tunnistatud kõlbmatuks, ei lubata ülesannete 2, 3 ja 4 sooritamisele. Need ülesanded loetakse mittesooritatuks.

2. Puuronimine

Ülesanne koosneb neljast osaülesandest. Ülesanded 2.2-2.4 sooritatakse puul, mille kõrgus on vähemalt 15 meetrit ning mis võimaldab töötamist vähemalt 10 meetri kõrgusel. Aega kogu tervikülesande sooritamiseks on maksimaalselt 2 tundi (sh rigimisülesanne) ja lisaks 15 minutit riskianalüüsiks.

Eksamineeritav valib oma sooritusjärjekorda ootavate kandidaatide seast endale abilise (maatoe), kes osutab vajadusel puuhooldajale asjakohast abi ning väldib kõrvaliste isikute sisenemise tööalasse. Maatoena tegutsemise kirjeldus ja soorituskriteeriumid on esitatud ülesandes nr 4.

Ajavõtt algab hetkest, mil alustatakse köie paigaldamist ja lõpeb siis, xxx xxxx on puult eemaldatud. Kui komisjon sekkub ülesande sooritamisse, siis selleks ajaks ajavõtt peatatakse. Ajalimiidi ületamisel on hindamiskomisjonil kaalutlemisõigus.

Puuronimisel ja päästmisel tuleb silmas pidada:

• SRT süsteemi puhul ei ole lubatud laskuda xxxx haarava sõlmega.

• Kui ronija kasutab võrasse tõusmiseks SRT süsteemi, mille üks osa on shumaar, siis peab sellel olema julgestus (back-up). Selleks sobib teine shumaar või haarav sõlm, mis asetseb shumaarist kõrgemal xx xxxxx köiel. Kõiki SRT süsteeme tuleb demonstreerida xx xxxxx seletada varustuse kontrolli ajal.

• SRT köielt tohib töötada kasutades in-line ankrut, shumaarid ankruks ei sobi. Ankrupunkti all (kuni 45cm ) tuleb kasutada sobivat stoppersõlme, juhul kui ronija ei kasuta juba sobivat sõlme (vahemehe sõlm) ankrupunktina. Kui ronija plaanib kasutada in-line ankrut, siis xxxxx xx sellest eelnevalt eksamineerijale teada ning demonstreerib süsteemi maa peal olles.

2.1. Riskianalüüs ja riskide maandamine

Ülesande tingimused:

Puuhoolduse või langetamise riskianalüüsi ning riskimaandamisplaani koostamiseks tutvub iga eksamineeritav talle loositud puuga ning selle paiknemisega konkreetses asularuumis. Riskianalüüs tuleb läbi viia samade puude suhtes, millel sooritatakse ronimisülesanne. Eksaminand hindab võimalikke riskifaktoreid ning koostab nende maandamiseks vajalike abinõude plaani. Riskianalüüs koostatakse kirjalikult ja kantakse hindajatele ette suuliselt. Riskianalüüsi koostamiseks antakse aega 15 minutit.

Riskianalüüs viiakse läbi allpool esitatud blanketil. Ülesande sooritamisel on lävendiks, et maandatud on kõik:

1) eksami sooritaja enese xxx xx tervisega seotud riskid, sh võimalike, eksaminandile teada olevate puuete või krooniliste haiguste ägenemisest tulenevad riskid;

2) kaastöötajate xxx xx tervisega seotud riskid;

3) möödakäijate xxx xx tervisega seotud riskid; Muudel juhtudel on hindamiskomisjonil kaalutlemisõigus.

Objekti aadress: …........................................................................................................................

Xxxxxxxxxxx kirjeldus: …..............................................................................................................

Lähim meditsiiniasutus: …...........................................................................................................

Jrk	Riskifaktori xxxxx	Riskide loetelu (täidab õppija)	Maandamine (täidab õppija)	Jah/ei (Täidab hindaja)
1.	Eksaminandi tervislikust seisundist tulenevad riskid
2.	Hooldatavast objektist tulenevad riskid (sh rigimisülesande sooritamisega seotud riskid)
3.	Elektriohutus
4.	Liiklusohutus

5.	Maapinna eripärast tulenevad riskid
6.	Ilmaoludega seotud riskid
7.	Riskid kaastöötajatele ja möödakäijatele
8.	Riskid hoonetele ja rajatistele
9.	Riskid säilitatavale puittaimestikule
10.	Muud riskid (loetleda)

2.2. Köie paigaldus

Eksamiülesande täitmise alustamise kellaaeg (köie paigaldamise algusest arvates): ................

Jrk.	Kriteerium	jah	ei
1.	Kirjeldab õigesti oma tööplaani, töövõtteid ja nende järjekorda. Kui töö käigus muudab tööplaani, siis teavitab sellest hindajaid.
2.	Paigaldab ronimisköie endale sobival viisil.
3.	Tagab omaenese ohutuse, kasutades kas visiiri või kaitseprille ning nõuetele vastavat kiivrit.
4.	Tagab kohalviibijate ohutuse, vältides nende sisenemist tööalasse.

2.3. Puuronimine

Jrk	Kriteerium	jah	ei
1.	Valib ankrupunkti koha sellisel kõrgusel, mis võimaldab töötamist vähemalt 10 meetri kõrgusel maapinnast ja ülesande sooritamist köie nurgaga kuni 45˚ (kinnitatud töököiega kuni 65˚). Vajadusel paigaldab kambiumikaitse.
2.	Kontrollib enne ronimise alustamist ankrupunkti turvalisust nn kahemehemeetodil*.
3.	Demonstreerib enne ronimise alustamist oma ronimissüsteemi korrasolekut köiel rippudes.
4.	Lepib kokku asjakohase vastastikuse suhtlusviisi (hoiatushüüded, vile, viiped) maatoega ning põhjendab valikut; suhtleb maatoega kokkulepitud viisil ning veendub, et hoiatust on kuuldud.
5.	Kasutab vigadeta xxxx xxxxx valitud ronimismeetodit võrasse tõusmisel (sh SRT-meetod).
6.	Tagab ohutuse, olles (terariistadega) töötamise hetkel kinnitatud vähemalt kahe köiega.
7.	Kasutab nõuetele vastavalt kiivrit, visiiri või kaitseprille.
8.	Teeb koostööd maatoega.
9.	Töötab puul varustust, puu osi jms alla pillamata.
10.	Kasutab varustust vastavalt kasutusjuhendile.

* Ankrupunkti turvalisuse kontrollimiseks kahemehemeetodil valib eksaminand oma kehamassiga enam-vähem võrdse või suurema kehamassiga paarilise.

2.4. Võras liikumine koos puuhooldus- ja rigimisülesande sooritamisega

Ülesande tingimused:

Puuhooldusülesande sooritamisel demonstreerib eksaminand oksal liikumist vähemalt 4 meetri kaugusele tüvest või 2/3 ulatuses kõige pikemast oksast. Eksaminand teeb mootorsaega hindamiskomisjoni liikmete poolt osutatud okstel lõikeid demonstreerides nii elusate kui kuivade okste eemaldamist. Peenemate okste eemaldamisel kasutab käsisaagi.

2.4.1. Võras liikumine ja puuhooldus

Jrk	Kriteerium	jah	ei
1.	Demonstreerib ohutut oksal liikumist (välja ja tagasi) nõutavas ulatuses (vt ülaltpoolt).
2.	Töötab ohutult käsisaega, eemaldades peenemaid oksi okste alla viskamisel või kukutamisel hoiatab all olijaid.
3.	Eemaldab kettsaega oksi, kasutades seda õigesti (vastavalt kasutusjuhendile); teeb õigesti 3-võttelist lõiget, tagades ohutuse ning nõuetekohase lõikepinna; okste alla viskamisel või kukutamisel hoiatab all olijaid.
4.	Viskab või kukutab oksad üksnes kokkulepitud turvatsooni.
5.	Saagimisvälisel ajal kasutab sael ketipidurit.
6.	Liigub võras ohutult ühest tööpunktist teise, kasutades SRT või DRT meetodit.
7.	Lülitab võras liikumise ajaks sae välja.
8.	Suhtleb maatoega asjakohaselt ning kokkulepitud viisil; veendub oma sõnumi kuuldavuses.
9.	Laskub ohutult.
10.	Eemaldab xxxx xx kambiumikaitse puult.
11.	Kasutab turvaliselt töövarustust, vältides esemete mahapillamist.

Ülesande lõpetamise kellaaeg: ….............................................................................................

Vigade esinemisel on hindamiskomisjonil kaalutlemisõigus vastavalt vigade raskusele teha eksaminandile hoiatus või lugeda ülesanne mittesooritatuks.

Hoiatus tehakse järgmiste vigade korral:

1) lõiketasapindade vahet näitava astme puudumist 3-võttelise lõike puhul;

2) koore- või puidurebendi tekitamisel.

Ülesanne loetakse mittesooritatuks järgmiste vigade korral:

1) hoiatamata jätmine esemete või materjalide allakukkumise ohu või okste allaviskamise korral;

2) sae, varustuse jms kasutusjuhendi nõuete eiramine.

Kui eksaminandile tehakse rohkem kui 2 hoiatust, loetakse ülesanne mittesooritatuks.

2.4.2. Rigimine

Ülesande tingimused

Rigimisülesanne sooritatakse (vajadusel osalise imitatsioonina) xxxxx puul xxx ronimisülesanne. Ülesande käigus koostab ja paigaldab eksaminand koos maatoega rigimissüsteemi, lõikab oksa või imiteerib selle lõikamist xx xxxxx selgitusi oma tegevuse kohta.

Jrk	Kriteerium	jah	ei
1.	Kirjeldab õigesti oma tööplaani, sh kasutatavad vahendeid, töövõtteid ja nende järjekorda; selgitab ringimisel tekkivaid jõude ja pingeid.
2.	Koostab ja paigaldab ohutut rigimist võimaldava rigimissüsteemi.
3.	Teeb koostööd maatoega.
4.	Tagab ohutuse, olles töötamise hetkel kinnitatud vähemalt 2 punktis.
5.	Kasutab eesmärgipäraselt ja otstarbekalt rigimisvarustust (vastavalt kasutusjuhenditele).
6.	Töötab puul varustust, puu osi jms alla pillamata.
7.	Lõikab oksa või imiteerib ettenäidatud oksa lõikamist selgitades oma tegevust.
8.	Eemaldab rigimissüsteemi.

3. Kannatanu päästmine

Ülesande tingimused:

Ülesanne sooritatakse paaridena. Ülesande sooritamiseks vajalik juurdepääsuköis paigaldatakse eelnevalt hindamiskomisjoni liikmete poolt. Õnnetuse stsenaariumid koostatakse hindamiskomisjoni liikmete poolt ning loositakse eksaminandidele. Ülesande sooritamiseks on aega 30 minutit.

Jrk	Kriteerium	jah	ei
1.	Hindab olukorda sündmuskohal, lähtudes enese ja kannatanu ohutusest ning võimalikust õnnetuse põhjusest. Maandab järgneda võivate õnnetuste xxxxx xx teavitab päästeteenistust.
2.	Hindab kannatanu seisundit visuaalselt, verbaalselt ja/või manuaalselt, selgitades esmaabi andmise vajaduse vastavalt vigastuse eripärale.
3.	Hindab vajadust ja võimalusi tuua kõrgtööd teinud kannatanu maapinnale.
4.	Toimetab võimalusel abitus seisundis kannatanu turvaliselt maapinnale ronimissüsteemi abil:
	4.1. kontrollib kannatanu varustuse (rakmete, ankurpunkti, köie, ronimissüsteemi) töökorras olekut ning teeb otsuse kannatanu xxxx xxxx kas kannatanu enda või päästja ronimissüsteemi kasutades;
	4.2. fikseerib kannatanu turvalisse ja ohutusse asendisse, lähtuvalt vigastuse iseloomust;

	4.3. laskub koos kannatanuga, kasutades ohutuid ja ratsionaalseid võtteid kasutades selleks kas oma või kannatanu ronimissüsteemi.
5.	Annab esmast elupäästvat abi vastavalt oma pädevusele ja vigastuse eripärale või järgib päästeteenistuse juhiseid.
6.	Paigutab vajadusel kannatanu maapinnal turvalisse ooteasendisse, vältides tema keha mahajahtumist.
7.	Teavitab juhtunust asjakohaseid isikuid.

4. Tegutsemine arboristi maatoena

Ülesande tingimused:

Eksaminandi tegutsemist maatoena hinnatakse xxxxx xxxx, kui tema partner sooritab puuhooldusülesandeid. Arboristi maatoe ülesandeks on põhitöötaja abistamine ning töötsooni turvalisuse tagamine, tagades seejuures omaenda turvalisuse.

Jrk	Kriteerium	jah	ei
1	Jälgib töötsooni turvalisust, välistades kõrvaliste isikute sisenemise sinna.
2	Suhtleb põhitöötajaga kokkulepitud viisil, andes märku (viibe, vile vm kokkulepitu), et on mõistnud põhitöötaja sõnumit.
3	Abistab kogu ülesande täitmise ajal põhitöötajat, täites tema korraldusi, tagades seejuures omaenese turvalisuse.

Vigade esinemisel on hindamiskomisjonil kaalutlemisõigus vastavalt vigade raskusele lugeda ülesanne sooritatuks või mittesooritatuks. Olukord, kus puuhooldusülesande sooritaja nõuab oma ülesandeid mittetäitva maatoe väljavahetamist, lahendatakse kaalutlemise xxxx. Ülesanne loetakse alati mittesooritatuks juhul, kui maatugi siseneb töötsooni xxxx kiivrita või ta ei takista kõrvaliste isikute sisenemist töötsooni.

5. Sõlmede moodustamine

Ülesande tingimused:

Eksamineeritav kasutab ronimisülesande sooritamisel ja rigimisel 12 erinevat sõlme, valides neid eesmärgipäraselt. Sõlmede tegemist ja kasutamist jälgitakse töö käigus. Juhul, kui eksaminand on töö käigus kasutanud vähem sõlmesid, on komisjonil õigus paluda sõlmede täiendavat demonstreerimist. Vastavalt hindamiskomisjoni otsusele võib ülesande sooritamist nõuda xx xxxx ronimisülesannete sooritamise algust. Samuti on hindamiskomisjonil õigus nõuda rigimisülesande sooritamiseks vajaliku sektsioonisõlme eelnevat demonstreerimist, nt jooksev paalisõlm koos poolsõlmega (half hitch) etteantud puunotil. Sõlmede moodustamise oskust hinnatakse allpool oleval tabelil, märkides lahtritesse kas „ei“ või „“jah“.

Ülesanne loetakse sooritatuks, kui 12 sõlmest on õigesti moodustatud vähemalt 10. Ühte sõlme võib esitada hindamiseks ainult üks kord ( st xxxx parandamise võimaluseta).

Nõutavad sõlmed:

Jrk Kriteerium jah ei

1	Paalisõlm / Bowline
2	Kaheksasõlm/austria juhisõlm / Figure-Eight Loop
3	Libisev kahekordne kangrusõlm / Double-Fischermans Loop
4	Seasõrg / Clove Hitch
5	Jooksev paalisõlm / Running Bowline
6	Valdotain´i palmik / Valdotain Braid
7	Klemheist / Klemheist
8	Xxxxxx / Xxxxxx
9	Xxxxxx´u sõlm / Xxxxxx
10	Vahemehesõlm / Butterfly Knot
11	Kahekordne kangrusõlm / Double-Fischerman´s Knot
12	Vaiasõlm / Simple Noose

6. Puuliikide määramine

Eksamineeritav määrab 20 erineva puittaimeliigi oksi, kasutades nii eestikeelseid kui ka ladinakeelseid taimenimetusi. Iga õige eesti keelse liiginimetuse eest saab 2 punkti xx xxxxxx keelse nimetuse eest 2 punkti, kokku on võimalik saada 80 punkti, lävend on ületatud, kui eksaminand saab vähemalt 60 punkti. Ülesande sooritamiseks on aega 30 minutit.

Liikide nimekiri on toodud Arboristi hindamisstandardi lisas 5.

7. Puuseente määramine

Eksamineeritav määrab 12 puuseene viljakeha, mille hulgas on vähemalt 10 erinevat liiki. Ülesanne on sooritatud, kui eksamineeritav on õigesti määranud 12 eksponaadist vähemalt 9, nimetades neid eestikeelsete nimetustega. Ülesande sooritamiseks on aega 15 minutit.

Liikide nimekiri on toodud Arboristi hindamisstandardi lisas 5.

8. Kirjalik erialane teooriatest

Eksamineeritav sooritab 40 küsimusest ja ülesandest koosneva kirjaliku erialase testi. Eksamiküsimusi ei avalikustata eksaminandidele enne eksamit. Teooriatestiga kontrollitakse kutsestandardi kompetentsides B.2.1-B.2.10 loetletud teadmisi. Ülesanne on sooritatud, kui eksaminand saavutab vähemalt 26 punkti neljakümnest. Testi võidakse sooritada e-õppe keskkonnas Moodle. Testi sooritamiseks on aega 1 tund.

9. Portfoolio

Portfoolio koostatakse praktika ajal tehtud tööde kohta vastavalt juhendile ning esitatakse elektrooniliselt, üheainsa digiallkirjastatud pdf-dokumendina. Eksamile tulles esitatakse see arhiveerimist võimaldaval andmekandjal, sh sobib ka allkirjastatud väljaprint.

Kutse taotleja peab oma xxxx xx tegevusnäitajaid kirjeldama piisava selguse ja täpsusega, et kõigi kehtivas kutsestandardis kirjeldatud kompetentside omamine oleks tõendatud. Portfoolio peab olema autentne: koostatud taotleja xxxxx xxxxx ning kajastama üksnes omaenda tehtud töid. Erandjuhtudel, xxx xxxx kompetentsi rakendamise järele on vaadeldaval perioodil puudunud vajadus (nt päästmine, esmaabi), siis peab taotleja kirjeldama, kuidas ta hoiab mainitud võimekusi üleval. Xxxx juhtudel on lubatud analüüsida ka kellegi xxxxx xxxx, kui selleks on võimalus.

Koostamisel tuleb järgida nii õigekirja, lauseehituse kui ka vormistamise nõudeid, kuna see võimaldab teha järeldusi kutset läbiva kompetentsi tegevusnäitajate B 10.6 (digipädevused) ja B

10.7 (eesti keele oskus) kohta (vt kutsestandardit). Seetõttu ei nõuta eneseanalüüsi tabelis eraldi nende pädevuste tõendamist.

Hindamiskomisjoni liikmetel on õigus eksami ajal või praktikaseminaril esitada portfoolio, aga ka kutsestandardis loetletud teadmiste kohta täiendavaid küsimusi või läbi viia vestlus taotlejaga.

Jrk	Kriteerium	jah	ei
1.	see on komplektne xx xxxxx koostamisel on silmas peetud etteantud sisunõudeid ja üldkehtivaid ametikeele ning vormistamise nõudeid;
2.	selles sisalduvas eneseanalüüsis on analüüsitud kõiki arboristitöö osi, sh kutset läbivat kompetentsi;
3.	eneseanalüüs ja tõendusmaterjalid on valitud viimase 3 aasta jooksul töös olnud objektide kohta;
4.	eneseanalüüs ja tõendusmaterjalid on autentsed ning reflektiivse iseloomuga (st, analüüs sisaldab ka tehtud vigade ja õnnestumiste analüüsi ning neist õppimist);
5.	tõendusmaterjalid on valitud nii, et need võimaldavad teha järeldusi taotleja kompetentside kohta (kompetents loetakse puuduvaks, kui tõendusmaterjal ei kinnita selle olemasolu);
6.	portfoolio omanik vastab õigesti talle esitatud võimalikele kontrollküsimustele.

Portfoolio koostamise juhend on toodud Arboristi hindamisstandardi lisas nr 4. Portfoolio on arvestatud, kui: