ETTEVÕTTE NIMETATUD RISKIDE KINDLUSTUS

ETTEVÕTTE NIMETATUD RISKIDE KINDLUSTUS

TINGIMUSED Nr EE1A-1

Kinnitatud “BTA Insurance Company” SE juhatuse otsusega nr LV1_0002/02-03-03-2015-24 17.02.2015.

Kehtivad alates: 18.02.2015.

SISUKORD

Kindlustatud ese 1

Kindlustusjuhtum 3

Välistused 6

Kindlustusväärtus ja kindlustussumma 7

Ohutusnõuded 8

Kindlustushüvitis 8

1. KINDLUSTATUD ESE
Kindlustatud ese	1.1. Kindlustatud ese on kindlustuslepingus märgitud: 1.1.1. hoone; 1.1.2. hoone osa; 1.1.3. rajatis; 1.1.4. inventar ja seadmed; 1.1.5. xxxx (sh materjalid, tooraine, pooltoodang, valmistoodang ja pakkematerjal); 1.1.6. kaasomandis olevad hoone osad; 1.1.7. muu kindlustuslepingus märgitud vara.
Hoone xx xxxxx olulised osad	1.2. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, xxxxxx, välispiirete ja siseruumidega seaduslik ehitis. Hoone olulisteks osadeks on: 1.2.1. konstruktsioonielemendid (nt hoone vundament, välisseinad, siseseinad, korruste vahelaed, katusekonstruktsioonid xx -xxxx); 1.2.2. uksed, aknad, trepid, liftid, eskalaatorid; 1.2.3. sise- ja välisviimistlus; 1.2.4. xxxxx xxxxxx veevarustus, kütte-, kanalisatsiooni-, elektri-, valvesignalisatsiooni- ja sidesüsteemid koos kõigi nende konstruktsiooni kuuluvate püsivalt ühendatud elementidega; 1.2.5. tuleohutuspaigaldised; 1.2.6. püsivalt paigaldatud kliima-, ventilatsiooni- ja valgustusseadmed; 1.2.7. sisse-ehitatud mööbel; 1.2.8. hoone külge püsivalt kinnitatud lipumastid, antennid, markiisid, jälgimiskaamerad ja valgustid; 1.2.9. muud hoonekonstruktsiooni lahutamatud osad. 1.3. Reklaampaigaldised on kindlustatud esemeks ehitiste kindlustamisel xxxx juhul xxx xxxxx kohta on kindlustuslepingusse tehtud xxxxxx xxxxx.
Rajatis	1.4. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, mis ei xxx xxxxx (nt piirdeaed, varikatus, reklaampaigaldis, välisvalgustus, lipumast) ning asub hoone või hoone osaga xxxxx kinnistul, kui kindlustuslepingust ei tulene teisiti.
Siseviimistlus	1.5. Siseviimistlus on hoone siseruumide osa, mille eemaldamine ei kahjusta hoone püsivust ega välisilmet ning kõrvalasuvates siseruumides olevaid hoone osasid. Siseviimistlus on mittekandev vahesein, põrand, ripplagi, xxxxx- xx põrandakattematerjal, sisse-ehitatud mööbel, siseruumide viimistlusmaterjal, siseuksed ja -aknad, sanitaartehnika, elektri-, gaasi-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutus-, tulekustutus-, side- ja signalisatsioonisüsteemi osad, millest sõltub ainult kindlustatud siseruumide valdaja. Siseviimistlust käsitletakse ehitise osana.

1 | 9

Inventar ja seadmed	1.6. Inventar ja seadmed on kindlustuskohas asuv kindlustatud vallasvara v.a xxxx, ehitis või selle osa ja tingimuste punktis 1.13. loetletud esemed. 1.6.1. Inventari ja seadmete hulka loetakse muu hulgas: a)ettevõtluses kasutatavad seadmed ja masinad, nende lisatarvikud ja varuosad enda tarbeks; b) kontoritehnika (sh. arvutid, serverid, koopiamasinad, telefonisüsteemid jms); c) kontorimööbel- ja tarbed, tööriistad; d) reklaammaterjalid ja kaubanäidised. 1.6.2. Inventari ja seadmeid võib kindlustada kindlustatud esemete nimekirja alusel või xxxx nimekirjata.
Xxxx	1.7. Xxxx on kindlustuskohas asuv kindlustatud asi (sh materjalid, tooraine, pooltoodang, valmistoodang ja pakkematerjal), mille suhtes kindlustusvõtjal on müügikavatsus. 1.8. Kaubaks on ka vallasasjad, mis on kindlustusvõtja valduses võlaõigusliku lepingu (sh töövõtu-, pandi-, hoiu- või komisjonimüügilepingu) alusel. Näiteks vastava lepingu alusel remondis, hoolduses ja hoiul olevad esemed. 1.9. Punktis 1.8. nimetatud esemed on kindlustatud xxxx juhul, xxx xxxxxx on kindlustuslepingus kokku lepitud.
Investeeringud kindlustusperioodil	1.10. Investeeringuteks on: 1.10.1.Ehitise ja siseviimistluse parendused. a) Ehitise ja siseviimistluse parendused on ehitise osad, mis on ehitisele lisatud kindlustusperioodi jooksul (nt lisatakse sisse-ehitatud mööblit). b) Kindlustuskaitse laieneb parendustele, kui need on käesolevate kindlustustingimuste kohaselt ehitise või siseviimistluse kindlustusega hõlmatud. c) Ehitiste ja siseviimistluse parenduste kindlustussummaks on 10% kindlustatud ehitise kindlustussummast, kuni 20 000 euro ulatuses. d) Ehitiste ja siseviimistluse parenduste suhtes kehtib kindlustus punktis 1.10.1.c) toodud kindlustussumma ulatuses ka juhul, kui kindlustusvõtja ei ole parendustest kindlustusandjale teatanud. e) Kokkuleppel kindlustusandjaga saab ehitiste ja siseviimistluse parendusi kindlustada ka nimetatust suuremale kindlustussumma ulatuses ja kindlustuslepingus on nii eraldi märgitud. 1.10.2.Investeeringud inventari ja seadmetesse. a) Kindlustusperioodil punktis 1.10.2. nimetatud eseme(-te) täiendav soetamine või vahetamine teise samalaadse eseme vastu ning nende parendused on automaatselt kindlustatud, kui soetatud ese või kindlustatud esemele lisatud osa on käesolevate kindlustustingimuste kohaselt kindlustatud. b) Kindlustusperioodil soetatud esemete ning parenduste kindlustussumma on 10% samas kindlustuskohas asuva sama inventari ja seadmete grupi kindlustussummast, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot sama kindlustuskoha inventari ja seadmete kohta kokku. c) Punktis 1.10.2.b) toodud kindlustussumma ulatuses kehtib kindlustuskaitse inventari ja seadmete investeeringutele ka juhul, kui kindlustusvõtja ei ole sellest kindlustusandjale teatanud. d) Kindlustusperioodil soetatud inventari ja seadmeid või nende parendusi saab kindlustada ka eeltoodust suurema kindlustussumma ulatuses, xxx xxxxxx on kokku lepitud kindlustuslepingus.
Kaasomandis olevad hoone osad	1.11. Kaasomandis olevad hoone osad on osad, mis kuuluvad kõigile omanikele ühiselt. Kaasomandis olevateks hoone osadeks on näiteks: 1.11.1.hoone välispiirded (välisseinad, katus, rõdud, välisaknad jms); 1.11.2.hoone kandvad konstruktsioonid (vundament, kandvad siseseinad, vahelaed jms); 1.11.3.hoone ühiskasutuses olevad osad (koridorid, trepikojad, keldrid, pööningud, liftid, prügišahtid, korstnad jms); 1.11.4.hoonesisesed ühised küttesüsteemid; 1.11.5.hoonesisesed vee- ja kanalisatsioonisüsteemid kuni reaalosa ühenduseni, mis piiritletakse seina, põranda või laega; 1.11.6.hoonesisesed gaasitorustikud tsentraalse gaasivarustuse korral;

2 | 9

	1.11.7.hoonesisesed elektrisüsteemid kuni reaalosa väljalülitusseadmeteni; 1.11.8.hoonesisesed ühised ventilatsiooni-, kliima-, tulekustutus- ja sidesüsteemid. 1.12. Kindlustatud esemeks hoone kaasomandi kindlustamisel ei ole: 1.12.1.Kaasomandis olevate hoone osade kindlustusega ei ole kindlustatud korteriomandite reaalosad (sh mittekandvad reaalosa vaheseinad, põrandad, siseviimistlus, siseuksed, siseaknad, sisse-ehitatud mööbel, ühtsesse küttesüsteemi mittekuuluvad küttekehad, sanitaartehnilised seadmed jms). 1.12.2.Korteriomanike kaasomandi kindlustusega ei ole kindlustatud punktis 1.13. nimetatud esemed.
Kindlustatud esemeks ei ole	1.13. Kindlustatud esemeks ei ole, kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti: 1.13.1.ehitised, konstruktsioonid ja tarindid, mis ei ole ette nähtud pikaajaliseks kasutamiseks (teisaldatavad vagunelamud, telgid, täispuhutavad konstruktsioonid, ajutised rajatised jmt), samuti nendes olev vallasvara. 1.13.2.väljaspool kindlustatud hooneid asuvad vesiehitised (nt tiigid, purskkaevud, basseinid, mahutid); 1.13.3.veekogudes ja kaevudes olevad pumbad; 1.13.4.kindlustatud eseme torustikes või basseinides olev vesi või muud vedelikud; 1.13.5.skulptuurid, spordiväljakud; 1.13.6.kasvuhooned; 1.13.7.sillad, kaid, xxx xxxx või vee all olevad tarindid; 1.13.8.ehitis või selle osad, mille ehitamine ei ole olnud kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. a) elusorganismid nagu taimed, loomad, linnud, kalad; b) ebaseaduslikus valduses olevad esemed, muuhulgas esemed mille valdus eeldab loa või litsentsi olemasolu või varastatud või röövitud esemed vms.; c) maismaa-, vee- ja õhusõidukid koos nende tarvikutega; d) ehitusmaterjalid; e) relvad, laskemoon, lõhkeained; f) arvutitarkvara, litsentsid, elektroonsed andmed, andmebaasid; g) sularaha, väärtpaberid, võlakirjad, dokumendid, käsikirjad, joonistused, joonised, maalid, plaanid, kartoteegid, maksekaardid ja muud maksevahendid; h) väärismetallid ja nendest valmistatud esemed, vääriskivid ja poolvääriskivid; i) ainulaadsed esemed, prototüübid ja kollektsioonid. 1.13.9.Käesolevate tingimuste mõistes on kollektsioon ühelaadsete esemete (nt postmargid, postkaardid, kalendrid, etiketid, mündid) süstemaatiline kogu, millel on teaduslik, kulutuuriajalooline või kunstiline väärtus või mis on kogutud mitteärilistel eesmärkidel.
Kindlustuskoht	1.14. Kindlustuskoht on kindlustuslepingus märgitud aadressil asuv(ad) hoone(d), hoone siseruum(id) ja/või rajatis(ed). Kindlustusleping kehtib ainult kindlustuskohas toimunud kindlustusjuhtumi korral. 1.15. Juhul kui kindlustuslepingus on eraldi kokkulepitud ja tehtud xxxxx kaasaskantava vara kohta siis selles osas kehtib kindlustusleping ainult siis, kui vallasvara on järelevalve all või asub suletud ruumis või kohas.
2. KINDLUSTSJUHTUM
Kindlustusjuhtum	2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustumine, hävimine või kaotsiminek alljärgnevate ootamatute ja ettenägematute sündmuse tagajärjel:
Tulekahju	2.2. Tulekahju puhul hüvitab kindlustusandja kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:
	2.2.1. lahtise tule puhkemine selleks mitte ettenähtud kohas, sh. tule väljumine selle jaoks ettenähtud kohast ja iseseisev levimine. Hüvitatakse xxx, suitsu, kustutusvee ja muud tulekustutuse tagajärjel kindlustusobjektile tekkinud kahjustused, kui nende põhjuseks on tulekahju. Tulekahjuks loetakse ka kolmandate isikute poolt toime pandud tahtlikku süütamist;

3 | 9

Plahvatus	2.2.2. plahvatus, s.o plahvatusohtlike ainete lõhkemine, samuti gaasi ja auru paisumisomaduste tõttu tekkinud lööklaine. Mahuti (katla, torustiku jms) plahvatus loetakse kindlustusjuhtumiks kui mahuti seinad on sellisel määral purunenud, et toimus mahuti siserõhu järsk võrdsustumine välisrõhuga. Atmosfäärirõhust madalama rõhu poolt tekitatud kahju loetakse kindlustusjuhtumiks erikokkuleppel;
Pikselöök	2.2.3. pikselöök s.o välgu (sh keravälgu) otsene toime kindlustusobjektile, mille tagajärjel kindlustusobjekt kahjustus või puhkes tulekahju;
	2.2.4. mehitatud lennuaparaadi, selle osade või lasti alla kukkumine.
Tulekahju välistused	2.3. Kindlustusjuhtumiks tulekahju puhul ei ole:
	2.3.1. kindlustusobjekti tahtlik mõjutamine tule või kuumusega; 2.3.2. kuumakahjustused, mis ei tekkinud tulekahju tagajärjel; 2.3.3. kahju tekkimine seadmesisese plahvatuse tõttu, kui seadmest väljaspool ei teki tulekahju või purustusi; 2.3.4. elektriseadmete kahjustused, mis tekkisid elektrisüsteemis sädemetest või xxxx (nt elektrivoolu liigse tugevuse/-xxxxx, puuduliku isolatsiooni, lühiste, halvasti jätkatud juhtmete, seadmete ebapiisava maanduse või ühenduse tõttu, samuti seadmete rikete tõttu) kui nende tagajärjel ei tekkinud tulekahju; 2.3.5. pikselöögi tagajärjel tekkinud elektriseadmete vigastused, v.a juhtumid kui elektriseadet tabas otsene pikselöök.
Vedeliku- või auruleke	2.4. Vedeliku- või aurulekke puhul hüvitab kindlustusandja kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:
	2.4.1. vedeliku- või auruleke, mille on põhjustanud veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte-, tuletõrjesüsteemide ja olmetehnika leke; 2.4.2. hoones asuva torustiku külmumine ja purunemine eeldusel, et peeti kinni kõigist torustiku kasutamise tehnilistest tingimustest vastavalt ilmastikuoludele; 2.4.3. väljaspool hoonet asuva veetorustiku külmumine või purunemine, kui torustik asus kindlustatud hoone territooriumil ning peeti kinni torustiku kasutamise tehnilistest tingimustest vastavalt ilmastikuoludele.
Vedeliku- või aurulekke välistused	2.4.4. Vedelike ja aurulekke kindlustamisel ei hüvitata: a) kasutusloata hoonete xx xxxx asuvate vallasvara kahju, kui kindlustuslepinguga ei ole kokku lepitud teisiti; b) vihmavee, sademete, kondensaadi, pinnavee, seisva või voolava vee või üleujutuse poolt tekitatud kahju (sh sadevete tungimine hoonesse katuselt, akendest, ustest, hoone vuukide, vundamendi või muude konstruktsioonide kaudu); c) kahju, mille on tekitanud setted, maalihked või maa vettimine; d) kahju, mille on tekitanud katsetused, ülekoormus või rõhu muutus; e) kahju, mille on tekitanud hoones, seadmetes ja tulekustutussüsteemides tehtavad ümberehitus- või remonditööd; f) välja voolanud vedeliku või auru maksumust.
Torm	2.5. Tormi puhul hüvitab kindlustusandja kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:
	2.5.1. tuul, mille kiirus ületab 17 m/s;
	2.5.2. tormi poolt kahjustatud hoone, selle osade, puude ja muude esemete langemine kindlustatud vallasvarale või hoonetele;
Rahe	2.5.3. rahe;
Tormi välistused	2.6. Tormi puhul ei hüvitata:
	2.6.1. kahju, mille on tekitanud sademete (vee, rahe, lume, pori jmt) tungimine hoonesse või ruumidesse läbi akende, uste, xxxxxx xx muude avade hoone konstruktsioonides, välja arvatud juhul, kui nimetatud avad on kindlustusobjekti kahjustused, mis on tekkinud tormi tagajärjel;
	2.6.2. kahju, mille on põhjustanud vee liikumisest allpool maapinda (nt maapinnasisene vesi on tunginud keldrisse);
	a) kahju, mille on tormi tagajärjel tekitanud üleujutused ja laviinid;
	b) kahju lahtise taeva all asunud vallasvarale;

4 | 9

	c) kahju, mis on tekkinud väljaspool hoonet püstitatud varale/tarinditele (nt. sildid, valgustuspostid, laternad, varikatused, antennid, elektriliinid, sh postid ja mastid, tarad jms), kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti;
Kolmandate isikute õigusvastane tegevus	2.7. Kolmandate isikute õigusvastase tegevuse puhul hüvitab kindlustusandja kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:
Vandalism	2.7.1. vandalism, s.o kolmandate isikute õigusvastane tegevus või tegevusetus, mille tagajärjel on kindlustustatud ese saanud kahjustada või muutunud kasutamiskõlbmatuks. Hoone siseruumides tekkinud kahjude puhul loetakse kindlustusjuhtumiks ainult neid juhtumeid, kus on tuvastatud ilmsed sissemurdmise tunnused – on lõhutud, mehhaaniliselt kahjustatud ruumidesse vaba sissepääsu takistamiseks paigaldatud tõkked või xxxxx muugitud lukud.
Murdvargus	2.7.2. murdvargus, s.o kindlustatud xxxxx xxxxxx, milleni jõudmiseks peab varas kõrvaldama tõkke (lukustatud ukse, suletud akna, seina vms). Tõkke või lukustuse kõrvaldamine, lõhkumine või lahtimuukimine peavad olema tuvastatavad. Hoone väliste konstruktsiooniosade (nt aknad, uksed jms) vargust loetakse murdvarguseks ka juhul, kui puuduvad sissemurdmise tunnused. Samuti loetakse murdvarguseks juhtumeid, kui ruumidesse on sisenetud originaalvõtme abil, mis on saadud murdvarguse või röövimise xxxx.
Röövimine	2.7.3. röövimine, s.o kindlustatud vara hõivamine füüsilise vägivalla kasutamisega või selle kasutamise vahetu ähvardamisega.
Maismaasõiduki otsasõit	2.7.4. maismaasõiduki otsasõit, kui see ei kuulu hüvitamisele mõne muu kindlustuslepingu või seaduse alusel.
Lisakindlustus- kaitsed	2.8. Kindlustuslepingu sõlmimisel võivad kindlustusandja ja kindlustusvõtja kokku leppida lisakindlustuskaitses:
Elektrihäirete risk	2.8.1. Elektrihäirete risk Kindlustusandja hüvitab kindlustatud varale tekitatud kahju, xxx xxxxx põhjuseks on: a) avarii tagajärjel tekkinud või ette teatamata elektrikatkestus; b) elektrivoolu mõju, sh ülepingest või lühisest tekitatud kahju; c) välgu kaudne mõju ja sellest tulenevad elektrilised ja magnetilised nähtused. Kindlustusjuhtumiks ei loeta kahju tekkimist, mille tekkepõhjuseks on korraline või etteteatatud elektrikatkestus.
Üleujutus	2.8.2. Üleujutus s.o erakorraline looduslik veetaseme tõus (sh tormist, sademetest või muust loodusnähtusest), mille tõttu tekkinud ebaharilikku veehulka ei suuda maapind või kuivendussüsteemid vastu xxxxx. 2.8.3. Üleujutuseks ei loeta vee liikumist allpool maapinda või vee tungimist hoonesse üksnes xxxx xxxxx maa-aluste konstruktsioonide või maa-aluste tehnosüsteemide (nt maapinnasisene vesi tungib keldrisse või hoonesse).
Seadmerike	2.8.4. Seadmerikke kindlustusjuhtum on kindlustatud seadme äkiline ja ettenägematu hävimine või kahjustumine seadmesisese purunemise või muu seadmesisese rikke tõttu. 2.8.5. Seadme sisemise purunemise kindlustuse alusel ei hüvitata kahju põhjustanud detaili parandamise või asendamise kulu. 2.8.6. Kindlustusjuhtumi põhjusteks on näiteks järgmised juhtumid: a) üle- või alarõhk; b) tsentrifugaaljõud; c) lühis, ülepinge ja muud elektrilised põhjused, mis ei ole põhjustatud välistest teguritest; d) seadme seesmiste osade xxxxx tulekust tekkiv seadme kahjustumine; e) materjali- ja projekteerimisvigadest tekkinud kahju seadme ülejäänud kvaliteetsele osale; f) hõõgumine ja suits xxxx lahtise leegita; g) külmakahjustused. 2.8.7. Seadmerikke välistused: a) Kindlustusjuhtumiks ei ole seadme hävimine või kahjustumine välise asjaolu (sh välisest põhjusest tingitud ülepinge, alapinge, voolu kõikumise või lühise) tõttu juhul kui kindlustuslepingus pole kokkulepitud teisiti.

5 | 9

	b) Kindlustusandja ei hüvita rikke põhjustanud detailile tekkinud kahju kulu. c) Lisaks punktides 2.8.7.a) ja 2.8.7.b) välistustele kehtivad ka välistused, mis on kirjeldatud käesolevate tingimuste punktis 3, osas „Välistused″ ja BTA kindlustuslepingute üldtingimuste osas „Üldised välistused″.
Muud kindlustuskaitsed	2.9. Poolte kokkuleppel on võimalik kindlustada ka muude riskide vastu, mida ei ole sätestatud või on välistatud käesolevates tingimustes.
3. VÄLISTUSED
Hüvitamisele ei kuulu	3.1. Kindlustusjuhtumiks ei ole ning hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on otseselt või kaudselt tingitud järgmistest asjaoludest:
Pikaajalised protsessid	3.1.1. pidevad pikaajalised protsessid (nt korrosioon, kulumine, oksüdeerimine, katlakivi, mädanemine, hallituse moodustumine, seenkahjustused, niiskuse või valguse loomulik mõju, värvimuutus, lõhn, tolm, jäätmed, tahm, nõgi, õhutemperatuuri või niiskustaseme muutused, kuivamine, aurustumine, materjali struktuuri või välisviimistluse muutused);
	Erandina hüvitatakse kahju, mis ei ole otseselt tekkinud eespool nimetatud asjaolude tagajärjel (nt kui amortiseerunud toru läheb xxxxx xx vesi kahjustab kindlustatud kinnisvara siseviimistlust, hüvitatakse siseviimistluse taastamiskulud, kuid mitte purunenud veetoru paranduskulusid).
Vajumine ja pragunemine	3.1.2. vundamendi vajumine, nihkumine või pragunemine, kui nimetatud protsessid ei ole põhjustatud kindlustusjuhtumi tagajärjel; 3.1.3. pinnase külmumine; 3.1.4. kemikaalide mõju; 3.1.5. jää xx xxxx raskus; 3.1.6. kahjurite, näriliste või muude loomade tekitatud kahju;
Vale kasutus	3.1.7. kindlustatud eseme kasutusjuhiste ja -tingimuste rikkumine või kasutades kindlustatud eset mitte ettenähtud eesmärkidel või viisil;
Ehitusega seonduv	3.1.8. kindlustuskohas toimuvad xxxxxxx-, rekonstrueerimis- või ehitustööd, mille teostamisel ei ole järgitud kehtivaid õigusakte; 3.1.9. mittekvaliteetne xxxxxxx-, hooldus-, projekteerimis- või ehitustöö või mittekvaliteetse või sobimatu materjali kasutamine;
Katkestused	3.1.10.vee-, gaasi-, elektri-, või muu energiavarustuse katkestused, xxx xxxxxxx katkestus ei ole tingitud kindlustusjuhtumi toimumisest;
	3.1.11arvutifailide ja tarkvara kahjustumine või kadumine;
Elektrihäired	3.1.12.elektriseadmete (nt küttekatel, kuumaveeboiler, pump) kahjustused, mis on tingitud elektrivarustuse katkestustest (nt avarii või elektrikatkestus), lühisest, ülepingest või välgu kaudsest mõjust, kui kindlustuslepingus on eraldi kokkulepitud elektrihäirete kaitse;
	3.1.13.muutused põhjavee tasemes ja kanalisatsioonisüsteemi või vihmaveetorustiku ülevool;
Asbest	3.1.14.asbesti xx xxxxx koostisosade mõju;
Üleujutus	3.1.15.üleujutus, kui kahju tekkis näiteks vihma, lume sulamise, tormist tingitud üleujutuse, põhjavee tõusu, pinnavee, merevee ja pinnasevee tõusu tõttu. Antud välistust ei rakendata juhul, kui kindlustuslepingus on eraldi kokkulepitud üleujutuse kaitse;
Maavärin	3.1.16.pinnase erosioon, varing, maalihe, maavärin või tsunami;
	3.1.17.sademete või jää või lume sulamisvee sisse tungimine xxxx xxxxxx, katusekatte konstruktsioonide, akende, uste, ehitise ühenduskohtade, vundamendi või muude konstruktsioonide;
	3.1.18.kondensaadi kogunemine;
Kindlustatud vara	3.1.19.kindlustatud vara kaotsiminekuga seotud muud põhjused, välja arvatud murdvargus või röövimine;
kaotsiminek (v.a
murdvargus ja
röövimine
Kolmandate isikute tegevusest tulenev vastutus	3.1.20.kahju, mille eest vastutab vastavalt õigusaktidele või lepingule kolmas isik (nt tootja, tarnija, müüja, hooldaja jt);

6 | 9

Hoolduse või xxxxxxx kulu	3.1.21.tavapärase hoolduse või remonditööde kulu, sh kulunud osade asendamine;
Tuvastamata vara	3.1.22.tuvastamata vara maksumust, mille olemasolu pärast kindlustusjuhtumi saabumist ei saa tõendada vara soetamisdokumentidega, kindlustuskoha ülevaatusega ega vara jäänukiga;
Xxxxxx xx lõivud	3.1.23.maksude ja lõivude kulu, mis kuuluvad kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikule tagastamisele või mida kindlustushüvitise saamiseks on õigustatud isikul võimalik tasaarvestada (nt käibemaks);
Järgkahju tekkimine	3.1.24.kahju, mis on tekkinud pärast eelnenud kahjujuhtumit ning kindlustusvõtja, kindlustatu või vara seaduslik valdaja pole esmasest kahjujuhtumist teadasaamisel võtnud tarvitusele vastavaid mõistlikke ja piisavaid abinõusid edasise kahju ärahoidmiseks.
Kiire kulumiga esemed	3.1.25.kahju, mis on tekkinud ainult masinate ja seadmete jms osadele, mis on lühikese kasutusea xx xxxxx kulunormiga ning vajavad seetõttu sagedast ja regulaarset väljavahetamist (muu hulgas): a) lambipirnid, puuriterad, stantsid, valuvormid, lõike- ja saeterad, matriitsid, šabloonid, silindrid, purustid, vasarad, lihvkettad; b) konveierlindid, sõelad, voolikud, kummist, tekstiilist ja plastmassist elemendid, harjad, trossid, rehvid, köied, ketid ja rihmad, klaasist, portselanist ja keraamilised elemendid (kui ei ole kohaldatud vastavat lisaklauslit); c) kütused xx xxxx, filtrid, jahutusvedelikud, puhastusained, määrdeaine, katalüsaatorid, kemikaalid.
	3.1.26.xxxxxxx, mis oli kindlustusvõtjale teatavaks saanud enne kindlustuslepingu sõlmimist.
4. KINDLUSTUSVÄÄRTUS JA KINDLUSTUSSUMMA
Kindlustusväärtus	4.1. Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustusväärtuse määrab kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja. Kui kindlustusjuhtumi toimumisel selgub, et kindlustusväärtus erineb kindlustatud eseme väärtusest, rakendatakse kindlustushüvitise arvutamisel ala- ja ülekindlustuse põhimõtteid.
Ehitise kindlustusväärtus	4.2. Ehitise kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus ehk vähimad vajalikud kulutused ehitise esialgsel xxxxx taastamiseks. Ehitise taastamisväärtuse all mõistetakse kindlustuskohas uue samaväärse (samasuguste tehniliste näitajate ja omadustega ning samasuguse kasutuseesmärgiga) ehitise taastamiseks vajalikke ja mõistlikke kulutusi. Kui ehitist ei taastata, siis loetakse ehitise kindlustusväärtuseks selle tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa ehk kulum.
Inventari ja seadmete kindlustusväärtus	4.3. Inventari ja seadmete kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus või turuväärtus. Inventari ja seadmete taastamisväärtuse all mõistetakse uue samaväärse (samasuguste tehniliste näitajate ja omadustega ning samasuguse kasutuseesmärgiga) vara taas-soetamisväärtust vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.
Kauba taastamisväärtus	4.4. Kauba taastamisväärtuse all mõistetakse samaväärse (samasuguste tehniliste näitajate ja omadustega ning samasuguse kasutuseesmärgiga) kauba sisseostu- või taas- soetamisväärtust (rakendatakse väärtust, kumb on väiksem), mis oli kaubal vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.
Turuväärtus	4.5. Turuväärtuse all mõistetakse vajalikke ja mõistlikke kulutusi samaväärse (samasuguste tehniliste näitajate ja omadustega ning samasuguse kasutuseesmärgiga) vara taas- soetamiseks. Turuväärtust kasutatakse üle 2 aastaste arvutite (xx xxxx-, xxxx- xx tahvelarvutid) ja nendega seotud seadmete, mobiiltelefonide, kaasaskantava audio-, video- ja fototehnika ning üle 5 aastase muu vallasvara korral või kui kindlustuslepingus on eseme kindlustusväärtus määratletud turuväärtusena. Vanuse arvestamise aluseks on kindlustuslepingu sõlmimise aeg, kusjuures käimasolevast aastast lahutatakse vara valmistamisaasta.

7 | 9

Hüvitispiir	4.6. Hüvitispiir on kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral alakindlustust puudutavad tingimused jäävad kehtima. Hüvitispiiriga kindlustamises on kokku lepitud ainult siis, kui kindlustuslepingusse on tehtud sellekohane xxxxx.
Esimese riski kindlustus	4.7. Esimese riski kindlustus on kindlustatud eseme suhtes kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral alakindlustust puudutavaid tingimusi ei kohaldata. Esimese riski kindlustuses on kokku lepitud ainult siis, kui kindlustuslepingusse on tehtud sellekohane xxxxx.
Kindlustussumma	4.8. Kindlustussumma on maksimaalne väljamaksusumma ühe kindlustusjuhtumi xxxxx xx ei vähene väljamakstud kindlustushüvitise võrra.
5. OHUTUSNÕUDED
Kindlustusvõtja vastutus	5.1. Xxxxxxxxxxxxxxx ja isikud, xxxxx eest ta vastutab on kohustatud kindlustatud vara valdama ja kasutama tavapärase hoolega ning täitma õigusaktides ja kindlustuslepingus sätestatud ohutusnõudeid.
Tuleohutus	5.2. Esmatähtis on järgida õigusaktidega kehtestatud tuleohutusnõudeid, mis reguleerivad tuleohutuse üldnõudeid, nõudeid esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus, tuletööde tuleohutusnõuded jne.
Külmumise vältimine	5.3. Kindlustusvõtja peab tagama veevarustus-, kanalisatsiooni-, jahutus- ja küttesüsteemi korrasoleku ning sulgema või tühjendama mittekasutatavates või mitteköetavas ehitises olevad veevarustus-, kanalisatsiooni-, jahutus- või küttesüsteemid. Ehitises, mida kütteperioodil ei köeta või mille õhutemperatuur langeb alla 0 °C, tuleb veevarustus- ja küttesüsteemidest vesi välja lasta, et vältida nende külmumist.
Hoone sulgemine	5.4. Ehitisest lahkumisel tuleb aknad, luugid ja muud avad sulgeda nii, et sissepääs oleks ilma lukke või sissepääsu takistavate tõkete rikkumiseta või eemaldamiseta võimatu.
Võtmete ja koodide hoidmine	5.5. Lukkude võtmeid ja koode, samuti valvesignalisatsiooni võtmeid ja koode ei tohi xxxxx sellises xxxxx xx sellisel viisil, mis võimaldab kolmandatel isikutel nende kättesaamist. Võtmetele ei tohi kirjutada nime ega aadressi, mis viitab kindlustusobjekti asukohale. Võtme või lukukoodi kaotsiminekul tuleb lukk või kood viivitamatult välja vahetada.
Tulekahju- signalisatsioon	5.6. Kui kindlustuskohas on paigaldatud tulekahjusignalisatsioon, peab see olema töökorras ja ööpäevaringselt aktiveeritud. Tulekahjusignalisatsioon peab olema projekteeritud, komplekteeritud, paigaldatud, reguleeritud ja hooldatud vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele ja tootja juhenditele.
Valve- signalisatsioon	5.7. Kui kindlustuskohas on paigaldatud valvesignalisatsioon, peab see olema töökorras ja aktiveeritud ajal, mil kindlustuskoht jäetakse xxxx järelevalveta. Valvesignalisatsiooni anduri tööpiirkonda või tundlikkust ei tohi omavoliliselt vähendada.
Automaatne tulekustutus- süsteem	5.8. Automaatne tulekustutussüsteem peab olema töökorras, regulaarselt hooldatud ja testitud, projekteeritud ja paigaldatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
	5.9. Maapinna kõrgusel või sellest allpool asuvates ruumides xxxx xxxx peab olema ladustatud vähemalt 12 cm kõrgusel põrandapinnast.
6. KINDLUSTUSHÜVITIS
Ehitise kahju hüvitamine	6.1. Kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitab kindlustusandja kindlustusvõtjale kahju, mis on vajalik ehitise taastamiseks xx xxxxx kindlustusjuhtumi eelnevasse seisukorda viimiseks.
Täiendava kulu hüvitamine	6.2. Täiendavalt hüvitab kindlustusandja kahju, mis on vajalik kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustunud ja allesjäänud vara koristamiseks, lammutamiseks ning prahi äraveoks. Samuti hüvitab kindlustusandja edasise kahju ärahoidmise ja/või vähendamise kulud. Käesolevas punktis nimetatud kulude maksimaalseks suuruseks on kuni 10% kindlustussummast.
Omavastutus	6.3. Kindlustushüvitisest arvestatakse maha omavastutus. Mitme omavastutuse samaaegse rakendamise korral arvestatakse kindlustushüvitisest maha suurim omavastutus.

8 | 9

Alakindlustus	6.4. Alakindlustuse puhul makstakse kindlustushüvitist võrdeliselt kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtega kindlustusjuhtumi toimumise ajal.
Ülekindlustus	6.5. Ülekindlustuse puhul, kui kindlustussumma on suurem kindlustusväärtusest, hüvitatakse kahju, mis on võrdne kindlustatud eseme väärtusega.
Esmane hüvitis ehitise puhul	6.6. Ehitise puhul on kindlustusandjal õigus hüvitada esmalt kindlustushüvitise osa, milles on arvesse võetud ehitise kulumit. Ülejäänud osa hüvitatakse ehitise taastamiseks esitatud kalkulatsioonide alusel siis, kui kindlustusvõtja kasutab kindlustushüvitist samas kohas, sama liiki xx xxxx otstarbega ehitise taastamiseks kahe aasta jooksul arvates hüvitamise alustamisest. Seejuures peab kindlustusvõtja olema tõendanud, et ta esmalt saadud hüvitise on kasutanud sama ehitise taastamiseks.
Hüvitamine kaasomandi puhul	6.7. Kui kindlustatud ese on kaasomandis ja ei ole jagatud reaalosadeks, hüvitatakse kaasomandis oleva kindlustatud vara kahjustamisest või hävimisest tekkinud kahjud proportsionaalselt kaasomandi osale, mida kindlustatud isik omab.
Remondikulu hüvitamine	6.8. Juhul kui kahjustada saanud vara on võimalik parandada ja see on majanduslikult põhjendatud, siis hüvitatakse remondikulu.
Rahaline hüvitis	6.9. Kui vallasvara remontimine on võimatu või ei ole majanduslikult otstarbekas, siis makstakse välja rahaline hüvitis. Rahalise hüvitise maksmisel kehtib põhimõte, et kuni 2 aastaste arvutite (xx xxxx-, xxxx- xx tahvelarvutid) ja nendega seotud seadmete, mobiiltelefonide, kaasaskantava audio-, video- ja fototehnika ja muude esemete puhul vanusega kuni 5 aastat hüvitatakse uue samaväärse eseme ostuhinnas, vanemate esemete puhul arvestatakse turuväärtust ehk samaväärse kasutatud xxxxx xxxxx.
Kahjustunud eseme üleandmine kindlustusandjale	6.10. Kindlustusandjal on õigus nõuda enne kindlustushüvitise maksmist kindlustusvõtjalt kindlustatud eseme (osade) üleandmist kindlustusandjale. Juhul kui kindlustusvõtja ei soovi kahjustunud või hävinud eset (selle osasid) üle anda, hüvitab kindlustusandja kindlustatud eseme väärtuse xxxx xxxx xx xxxxxx kindlustusjuhtumit.

9 | 9