Ühtset patendikohut käsitleva lepingu ning ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri

Ühtset patendikohut käsitleva lepingu ning ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

19.02.2013. a allkirjastas Eesti ühtset patendikohut käsitleva lepingu (edaspidi ühtse patendikohtu leping) ja 04.03.2014. a ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe (edaspidi piirkondliku talituse kokkulepe).

Ühtse toimega Euroopa patendikaitse süsteemi loomise üle peeti läbirääkimisi ligikaudu 30 aastat, kuid xxxxx xxx jooksul ei suudetud saavutada kõiki Euroopa Liidu liikmesriike rahuldavat kokkulepet, mistõttu otsustati luua ühtse patendikaitse süsteem tõhustatud koostöö raames. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 10. märtsil 2011. a vastu otsuse 2011/167/EL, millega anti 25 liikmesriigile (s.o Belgiale, Bulgaariale, Tšehhile, Taanile, Saksamaale, Eestile, Iirimaale, Kreekale, Prantsusmaale, Küprosele, Lätile, Leedule, Luksemburgile, Ungarile, Maltale, Madalmaadele, Austriale, Poolale, Portugalile, Rumeeniale, Sloveeniale, Slovakkiale, Soomele, Rootsile ning Ühendkuningriigile) xxxx xxxxx sisse tõhustatud koostöö ühtse patendikaitse loomise valdkonnas. Süsteemis ei soovinud esialgu osaleda Hispaania ja Itaalia, kuid Itaalia ühines tõhustatud koostööga 30.09.2015. a. Seega osaleb ühtse toimega Euroopa patendikaitse süsteemis 26 liikmesriiki. EL Nõukogu otsuse tulemusena võtsid 17. detsembril 2012. a Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, mis on üks kolmest õigusaktist, mis moodustab nn ühtse toimega Euroopa patendikaitse paketi. Lisaks eelnimetatud määrusele kuuluvad ühtse toimega Euroopa patendikaitse paketti veel nõukogu

17. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1260/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas seoses kohaldatava tõlkekorraldusega ning ühtse patendikohtu leping.

Ühtse toimega Euroopa patendi määrusega loodav ühtse toimega patendikaitse süsteem annab patenditaotlejatele senise siseriikliku patendi ja Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni (edaspidi Euroopa patendikonventsioon) alusel välja antava nn klassikalise Euroopa patendi kõrval lisavõimaluse oma leiutise kaitsmiseks. Loodava süsteemi eeliseks on see, et isikul on võimalik xxxxx xxx taotlusega (s.o ühtse toimega Euroopa patendi taotlusega) oma leiutisele patendikaitse selliselt, et sellel on kõigis süsteemis osalevas 26 liikmesriigis ühetaoline kaitse ja see omab kõikides liikmesriikides ühesugust toimet. Taotlejatele, kes soovivad xxxxx xxx leiutisele kaitset paljudes liikmesriikides, on selline süsteem odavam, kui see oleks Euroopa patendikonventsiooni alusel välja antava nn klassikalise Euroopa patendi süsteemi puhul, kus taotleja tasutavad summad sõltuvad sellest, mitmes riigis ta oma leiutisele kaitset taotleb. Klassikalise Euroopa patendi puhul on nii, et mida enamas riigis patenti kaitsed, seda kallim see on. Ühtset patendikaitse süsteemi peetakse teaduse ja tehnoloogia arengut ning siseturu toimimist edendavaks, sest see muudab juurdepääsu patendisüsteemile lihtsamaks, odavamaks ja õiguskindlamaks. Teisest küljest tuleb silmas pidada, et ühtse toimega Euroopa patendid saavad kaitse kõikides lepinguosalistes liikmesriikides ehk nende õiguskaitse laieneb ka Eestisse, mistõttu suureneb varasemaga võrreldes Eestis kehtivate patentide hulk. Seega peavad Eesti isikud oma edasises tegevuses silmas pidama, et nende

tegevus ei rikuks ka ühtse toimega Euroopa patendi omanike õigusi. Selleks et tagada ühtse toimega Euroopa patendi tõrgeteta toimimine, kohtupraktika järjepidevus, sellest tingitud õiguskindlus ning kulutasuvus patendiomanikele, asutatakse ühtse patendikohtu lepinguga ühtne patendikohus. Loodavas kohtus hakatakse lahendama vaidlusi, mis on seotud ühtse toimega Euroopa patentidega ning Euroopa patendikonventsiooni alusel väljaantavate Euroopa patentidega.

Praegu on ühtse patendikohtu lepingu allkirjastanud 25 liikmesriiki, kellest lisaks Eestile 23 (Austria, Belgia, Tšehhi, Küpros, Saksamaa, Taani, Kreeka, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Xxxxxx xx Ühendkuningriik) allkirjastasid lepingu 19.02.2013. a, Bulgaaria 05.03.2013. a ning nagu eespool mainitud, ühines Itaalia lepinguga 2015. a sügisel. Ühtse patendikohtu lepingut ei ole allkirjastanud Horvaatia, Xxxxx xx Hispaania, kuid leping on nii xxxxx xxx ka võimalikele uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele liitumiseks avatud. 30. septembri 2016. a seisuga on ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerinud 11 liikmesriiki (Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Luksemburg, Malta, Portugal, Rootsi, Soome, Bulgaaria ja Madalmaad). Kõnesoleva eelnõu üheks eesmärgiks on ratifitseerida ühtse patendikohtu leping.

Ühtse patendikohtu lepingu kohaselt koosneb ühtse patendikohtu esimese astme xxxxx kesktalitusest ning kohalikest ja piirkondlikest talitustest. Kesktalitus asub Pariisis ning selle allüksused Londonis ja Münchenis. Selleks et pooled ei peaks sõitma vaidlusi lahendama kesktalitusse, võimaldatakse ühtse patendikohtu lepingus kahel või enamal lepinguosalisel liikmesriigil asutada kohtuasjade lahendamiseks piirkondlik talitus. Samuti on lepinguosalisel liikmesriigil võimalik asutada liikmesriigis asuv kohalik talitus, kuid eelkõige on selline võimalus mõeldud suuremate liikmesriikide jaoks, kus on suur patenditaotlemise aktiivsus ning palju patendivaidlusi. Et Eestis on patenditaotlemise aktiivsus pigem väike ning seetõttu ka patendialaseid kohtuvaidlusi võrreldes suurriikidega võrdlemisi xxxx, kuid isikute huvi võimalike patendivaidluste kodu lähedal lahendamise vastu suur, siis otsustas Eesti läbirääkimiste tulemusena asutada Läti, Leedu ja Rootsiga ühise Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse. Kõnealune kokkulepe allkirjastati 04.03.2014. a. 30. septembri 2016. a seisuga on piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerinud Rootsi. Kõnesoleva eelnõu eesmärk on lisaks ühtse patendikohtu lepingule ratifitseerida ka piirkondliku talituse kokkulepe, kuna tegemist on omavahel seotud lepingutega.

Lepinguosalised riigid on piirkondliku talituse kokkuleppes kasutanud ühtse patendikohtu lepingus ette nähtud võimalust menetleda kohtuasju mitmes kohas. Kokkuleppe kohaselt asub piirkondliku talituse allkantselei Rootsis Stockholmis ning kohtuasju on võimalik menetleda Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis. Selleks peab iga lepinguosaline riik määrama ruumid, milleks Eesti plaanib kasutada Harju Maakohtu ruume. See tähendab, et tulenevalt ühtse patendikohtu lepingust näiteks juhul, kui Eestis asub kostja elukoht/asukoht või kui patendiõiguse rikkumine leidis aset Eestis, on võimalik vaidlus lahendada Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikus talituses Eestis selleks ettenähtud kohturuumides. Seejuures tuleb silmas pidada, et teatud juhtudel on kohtuasju pädev lahendama siiski üksnes ühtse patendikohtu kesktalitus (näiteks kuuluvad hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega alati kesktalituse pädevusse).

Ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisega seoses on vaja vähesel määral täiendada xxxxx seadust, mille jaoks on koostatud eraldi seaduseelnõu (Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu), mille jõustumine on plaanitud samale ajale kõnesoleva eelnõuga. Näiteks täiendatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikku sättega, mis välistab Eesti kohtu pädevuse asjades, mis kuuluvad ühtse patendikohtu pädevusse. Sellest tulenevalt täiendatakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust sättega, mille järgi ühtse patendikohtu esimese seitsme tegevusaasta jooksul võib Eesti xxxxx siiski lahendada teatud asju, mis kuuluvad ühtse patendikohtu pädevusse. Täitemenetluse seadustikus täiendatakse täitedokumentide nimekirja selliselt, et edaspidi kuuluksid täitedokumentide xxxxx xx ühtse patendikohtu otsused ja korraldused. Piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise tõttu ei xxx xxxx seadusi muuta.

Ühtse patendikohtu lepinguga kaasnevaks mõjuks riigile on peamiselt rahalised kohustused, mis seisnevad riigi poolt osamaksete tasumises patendikohtu asutamiseks ja rahastamiseks esimese seitsme aasta jooksul alates lepingu jõustumisest ning vajaduse korral ka hiljem. Samuti on kaasnevaks mõjuks riigile see, et ühtne patendikohus muutub osaks Eesti kohtusüsteemist ning teatud määral väheneb Eesti kohtute töökoormus, kuna edaspidi lahendab neid Euroopa patente puudutavaid vaidlusi, mis seni olid Eesti kohtute pädevuses, ühtne patendikohus. Kohtute töökoormuse vähenemine on pigem väike, kuna vastavaid Euroopa patente puudutavaid vaidlusi on Eesti kohtutes mõni üksik.

Peamine mõju, mis ühtse patendikohtu lepinguga patenditaotlejatele ja -omanikele kaasneb, on see, et edaspidi kuuluvad ühtse toimega Euroopa patenti puudutavad vaidlused lepinguga loodava ühtse patendikohtu pädevusse. Siiski on võimalik teatud liiki hagidega, mis puudutavad Euroopa patenti ja Euroopa patendi alusel antud täiendava kaitse tunnistusi, pöörduda esimese seitsme aasta jooksul ka Eesti kohtusse. Lisaks on patenditaotlejatele ja - omanikele kaasnev mõju see, et ühtses patendikohtus vaidluste lahendamine võib osutuda kulukamaks kui riigisisene kohtuvaidlus.

Peamine mõju, mis riigile piirkondliku talituse kokkuleppe ratifitseerimisest tuleneb, on teatud rahalised kohustused, mis kaasnevad Eestis peetavate istungite jaoks vahendite, sealhulgas vajaliku haldustoe tagamisega. Sellised rahalised kohustused on minimaalsed.

Peamine mõju, mis piirkondliku talituse kokkuleppega patenditaotlejatele ja -omanikele tekib, seisneb selles, et kokkuleppe tulemusena ei pea nad sõitma ühtse toimega Euroopa patenti puudutavaid kohtuistungeid pidama kesktalitusse, mis asub Pariisis, Londonis ja Münchenis, xxxx kohtuistungeid saab pidada Eestis, Lätis, Leedus või Rootsis, kuhu jõudmise xx xxx viibimisega kaasnevad kulud on eelduslikult väiksemad kui kesktalituse asukohtades kohtuistungite pidamisel. Samuti on mõjuks see, et piirkondlikus talituses saab istungeid pidada inglise keeles, mis on Eesti patenditaotlejate ja -omanike ning patendivolinike seas enim levinud võõrkeel, ning seejuures võimaldatakse ühtse patendikohtu lepingu reeglite alusel suulist tõlget. Arvestades seda, et olemasolevate Euroopa patendi omanike arv on ja ühtse toimega Euroopa patendi taotlejate arv saab tulevikus Eestis olema võrdlemisi väike ning neid patendiomanikke, kes puutuvad kokku sellist liiki patente puudutavate kohtuvaidlustega, on veelgi vähem, siis ei ole algatusel Eesti patenditaotlejatele ja -omanikele olulist mõju.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Xxxx Xxxxxxxxx (xxxx.xxxxxxxxx@xxxx.xx, tel 000 0000) ning keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Xxxx Xxxx (xxxx.xxxx@xxxx.xx, tel 000 0000). Ühtse patendikohtu lepingu

on eesti keelde tõlkinud Euroopa Liidu Nõukogu keelejuristid. Piirkondliku talituse kokkuleppe on eesti keelde tõlkinud Justiitsministeeriumi tellimusel Ad Rem Tõlkebüroo OÜ tõlkija Xxx Xxxx (xxxxxx@xxxxxx.xx, telefon 000 0000) ning toimetanud vandetõlk Xxxxx Xxxxxxxx (xxxxx.xxxxxxxx@xxxxx.xx, telefon 000 0000).

1.3. Märkused

Nagu eespool nimetatud, on eelnõu seotud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, kuna kõnealuses eelnõus sisalduvad sätted tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmiseks. Samas eelnõus sisalduvad ka sätted, mis on tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) kohaldamisest Eestis.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on ratifitseerida ühtse patendikohtu leping ja piirkondliku talituse kokkulepe.

Ühtse patendikohtu lepingu eesmärk on asutada Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamiseks ühtne patendikohus. See on vajalik, et tagada ühtse toimega Euroopa patendi tõrgeteta toimimine, kohtupraktika järjepidevus, sellest tingitud õiguskindlus ning kulutasuvus patendiomanikele. Kui praegu on patenditaotlejal võimalik taotleda riigisisest patenti ja Euroopa patendikonventsiooni alusel välja antavat Euroopa patenti, siis ühtse toimega patendikaitse süsteemiga luuakse taotlejale lisavõimalus taotleda patenti, millel on kõigis süsteemis osalevas 26 liikmesriigis ühetaoline kaitse ja mis on kõigis xxxx riikides ühesuguse toimega. Uue patendikaitse süsteemi loomine tingib ka vajaduse asutada sellega seonduvate kohtuvaidluste lahendamiseks eraldiseisev xxxxx.

Piirkondliku talituse kokkuleppe eesmärk on asutada Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamiseks ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide ühine piirkondlik kohtutalitus. See on vajalik, et võimaldada kõnealuste riikide patendiomanikel lahendada Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidlusi võimalikult lähedal oma asukohariigile ning mitte sõita vaidlusi lahendama ühtse patendikohtu kesktalitusse Pariisi, Londonisse või Münchenisse. Võimalus lahendada vaidlusi Eestis, Lätis, Leedus või Rootsis teenib kulude kokkuhoidmise eesmärki ning on eelkõige just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate huvides.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega ratifitseeritakse ühtse patendikohtu leping ja teisega piirkondliku talituse kokkulepe. Eelnõu §-ga 1 ratifitseeritava ühtse patendikohtu lepingu artiklitest 2, 82 ja 83 tulenevalt muudetakse eraldi eelnõuga (s.o Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu) vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikku, täitemenetluse seadustikku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise

seadust. Kavandatavad muudatused on ära märgitud ka kõnesoleva eelnõu nende artiklite sisu selgitustes, mis tingivad vastavad muudatused Eesti seadustes. Viidatud eelnõu vastuvõtmine ja jõustumine on plaanitud samale ajale kõnesoleva eelnõuga.

Paragrahvi 1 kohaselt ratifitseeritakse juurdelisatud ühtset patendikohut käsitlev leping, millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 2013. aasta 19. veebruaril Brüsselis. Kõnealune leping koosneb 89 artiklist ning I lisast, mis koosneb 38 artiklist, xx XX lisast.

I osas sätestatakse üldsätted ja institutsioonilised sätted.

I peatükis sätestatakse üldsätted.

Artiklis 1 sätestatakse, et Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamiseks asutatakse ühtne patendikohus. Siinkohal tuleb eristada Euroopa xxxxxxx xx ühtse toimega Euroopa patente. Euroopa patente antakse välja Euroopa patendikonventsiooni kohaselt ning nende väljaandmist võib taotleda ühe või mitme osalisriigi suhtes. Eesti ühines Euroopa patendikonventsiooniga 2002. aastal (XX XX 2002, 10, 40). Ühtse toimega Euroopa patendi kaitset reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. a määrus (EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas. Tõhustatud koostöö raames osaleb ühtse toimega Euroopa patendikaitse süsteemis 26 liikmesriiki (Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ning Ühendkuningriik). Vastavalt kõnealusele määrusele antakse ühtse toimega Euroopa patenti samuti välja Euroopa patendikonventsiooni sätete alusel, kuid sellel on ühtne toime tulenevalt määrusest (EL) nr 1257/2012. Kõigis osalevates liikmesriikides samade nõuete alusel antaval Euroopa patendil on osalevates liikmesriikides ühtne toime, xxx xxxxx ühtne toime on registreeritud ühtse patendi kaitse registris. Seega tuleb ühtse toime saamiseks vastavale Euroopa patendile taotleda ühtse toimega Euroopa patendi kaitset. Seejuures on ühtse toimega Euroopa patendil ühetaoline kaitse ja ühesugune toime kõigis osalevates liikmesriikides. Sellistel Euroopa patentidel, mis on välja antud eri osalevates liikmesriikides eri nõuete alusel, ühtne toime puudub.

Sama artikli teise lausega sätestatakse, et ühtne patendikohus on lepinguosaliste liikmesriikide ühine xxxxx xx seetõttu kehtivad selle suhtes xxxxx liidu õigusest tulenevad kohustused, mis lepinguosaliste liikmesriikide kohtute suhtes.

Kõnealusest artiklist tulenevalt on kavandatud eraldi eelnõuga (s.o Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu) täiendada tsiviilkohtumenetluse seadustikku sättega, milles reguleeritakse, et Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud tsiviilasju, välja arvatud neid Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud tsiviilasju, mis ei kuulu ühtset patendikohut käsitleva lepingu kohaselt ühtse patendikohtu pädevusse, ei lahenda Eesti xxxxx.

Artiklis 2 defineeritakse järgmised lepingus kasutatavad terminid: xxxxx, liikmesriik, lepinguosaline liikmesriik, Euroopa patendikonventsioon, Euroopa patent, ühtse toimega Euroopa patent, patent, täiendava kaitse tunnistus, põhikiri ja kodukord. Olulisimateks selgitusteks võib pidada terminit „Euroopa patent“, mis on Euroopa patendikonventsiooni sätete alusel välja antud patent, millel ei ole ühtset toimet tulenevalt määrusest (EL) nr

1257/2012, ning terminit „ühtse toimega Euroopa patent“, mis on Euroopa patendikonventsiooni sätete alusel välja antud patent, millel on ühtne toime tulenevalt määrusest (EL) nr 1257/2012. Seega antakse nii Euroopa patenti kui ka ühtse toimega Euroopa patenti välja xxxx Euroopa patendikonventsiooni alusel, kuid neid eristavaks tunnuseks on ühtne toime või selle puudumine. Lisaks väärib märkimist termin „täiendava kaitse tunnistus”, mis tähendab täiendava kaitse tunnistust, mis on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. a määruse (EÜ) nr 469/2009 (ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. a määruse (EÜ) nr 1610/96 (taimekaitsevahendite täiendava kaitsesertifikaadi kasutuselevõtu kohta) alusel.

Ehkki termin „Rules of Procedure“ on lepingu eestikeelses tekstis tõlgitud kui „kodukord“, siis oma sisult on tegemist kohtu menetlusreeglitega. Kodukorda puudutav on täpsemalt xxxxx selgitatud artikli 41 sisu selgituses. Edasiste segiajamiste vältimiseks on vaja täpsustada, et piirkondliku talituse asutamise kokkuleppes, mis ratifitseeritakse käesoleva seaduse §-ga 2, on termin „Rules of Procedure“ tõlgitud kui „menetlusreeglid“. Seega tähendavad nii ühtse patendikohtu lepingu tekstis kasutatud termin „kodukord“ kui ka piirkondliku talituse kokkuleppes kasutatud termin „menetlusreeglid“ mõlemad üht xx xxxx dokumenti.

Artiklis 3 sätestatakse lepingu reguleerimisala. Lepingut kohaldatakse ühtse toimega Euroopa patendi; patendiga kaitstud toote kohta väljastatud täiendava kaitse tunnistuse; Euroopa patendi, mis ei ole lepingu jõustumise kuupäevaks veel oma kehtivust kaotanud või mis on välja antud pärast seda kuupäeva, xxxx et see piiraks artikli 83 kohaldamist; ning Euroopa patendi taotluse, mida ei ole lepingu jõustumise kuupäevaks rahuldatud või mis on esitatud pärast seda kuupäeva, xxxx et see piiraks artikli 83 kohaldamist, suhtes.

Artiklis 4 sätestatakse patendikohtu õiguslik seisund. Artikli kohaselt on kohtul igas lepinguosalises liikmesriigis juriidilise isiku staatus ja kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele asjaomase riigi õiguse kohaselt antakse. Lisaks sätestatakse, et xxxxx esindab apellatsioonikohtu president, kes valitakse vastavalt põhikirjale. Põhikirja artikli 13 lõike 1 kohaselt valitakse apellatsioonikohtu president kolmeks aastaks ning teda võib kaks korda tagasi valida.

Artiklis 5 sätestatakse kohtu vastutus. Lõikes 1 reguleeritakse kohtu lepingulist vastutust ning lõikes 2 lepinguvälist vastutust. Lõike 1 kohaselt reguleeritakse kohtu lepingulist vastutust kõnealuse lepingu suhtes kohaldatava õigusega vastavalt määrusele (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I), kui see on kohaldatav, või vastupidisel juhul vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus asuva kohtu xxxxx pöörduti. Lõike 2 kohaselt reguleeritakse kohtu lepinguvälist vastutust kohtu või selle töötajate poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, mis ei ole tekkinud tsiviil- ja kaubandusasjades määruse (EÜ) nr 864/2007 (Rooma II) tähenduses, selle lepinguosalise liikmesriigi õigusega, kus kahju tekitati. Lõike teise lausega täpsustatakse, et kõnealune säte xx xxxxx lepingu artikli 22 kohaldamist, mis sätestab vastutuse liidu õiguse rikkumisest tingitud kahjude eest. Lõikes 3 sätestatakse, et lõike 2 kohaste vaidluste (s.o lepinguvälist vastutust puudutavate vaidluste) lahendamiseks pädev xxxxx on xxxxx lepinguosalise liikmesriigi xxxxx, xxx kahju tekitati.

II peatükis sätestatakse institutsioonilised sätted.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatakse, et xxxxx koosneb esimese astme kohtust, apellatsioonikohtust ja kohtu kantseleist. Lõike 2 kohaselt täidab xxxxx xxxxx lepinguga määratud ülesandeid.

Artiklis 7 sätestatakse esimese astme xxxxx puudutav. Lõikes 1 sätestatakse esimese astme kohtu jaotus. Esimese astme xxxxx koosneb kesktalitusest ning kohalikest ja piirkondlikest talitustest. Lõikes 2 sätestatakse kesktalituse asukohana Pariis ning selle allüksuste asukohtadena London ja München. Kohtuasjad, mida menetletakse kesktalituses, jaotatakse vastavalt II lisale, mis on lepingu lahutamatu osa. Lõikes 3 sätestatakse, et kohalik talitus asutatakse lepinguosalises liikmesriigis tema taotluse alusel ja kooskõlas põhikirjaga. Kohaliku talituse asukoha määrab asjaomane lepinguosaline liikmesriik. Lõikes 4 sätestatakse, et täiendav kohalik talitus asutatakse lepinguosalises liikmesriigis tema taotluse alusel iga saja patenti käsitleva kohtuasja kohta kalendriaastas, mis on algatatud asjaomases lepinguosalises liikmesriigis kolme järjestikuse aasta jooksul kas enne või pärast lepingu jõustumise kuupäeva. Lõike 4 teise xxxxx kohaselt võib ühes lepinguosalises liikmesriigis olla maksimaalselt neli kohalikku talitust. Lõikes 5 sätestatakse, et piirkondlik talitus asutatakse kahe või enama lepinguosalise liikmesriigi jaoks nende taotluse alusel ja kooskõlas põhikirjaga. Kõnealused lepinguosalised liikmesriigid määravad asjaomase talituse asukoha. Piirkondlik talitus võib kohtuasju menetleda mitmes kohas.

Kuna Eestis on xxxx xxxx patendivaidlusi, siis ei ole Eestil otstarbekas kohalikku talitust asutada. Selle asemel sõlmis Eesti Läti, Leedu ja Rootsiga ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe, mille allkantselei asukohaks on Rootsi, Stockholm ning mille kohaselt on võimalik kohtuasju menetleda mitmes kohas. Nimetatud kokkulepe ratifitseeritakse kõnesoleva eelnõu §-ga 2.

Artiklis 8 sätestatakse esimese astme kohtu kolleegiumide koosseis. Lõike 1 kohaselt on esimese astme kohtu kolleegiumide koosseis rahvusvaheline. Xxxx et see piiraks artikli 8 lõike 5 ja artikli 33 lõike 3 punkti a kohaldamist, koosneb kolleegium istungite läbiviimisel kolmest kohtunikust. Lõikes 2 sätestatakse, et lepinguosalistes liikmesriikides, kus kolme järjestikuse aasta jooksul kas enne või pärast lepingu jõustumist on kalendriaastas keskmiselt algatatud vähem kui 50 patendiga seotud kohtuasja, koosneb kohaliku talituse kolleegium istungite läbiviimisel ühest õiguslikult pädevast kohtunikust, kes on asjaomase kohaliku talituse lepinguosalise asukohaliikmesriigi kodanik, ning kahest õiguslikult pädevast kohtunikust, kes ei ole asjaomase lepinguosalise liikmesriigi kodanikud xx xxx määratakse patendikohtunike reservist vastavalt artikli 18 lõikele 3 iga juhtumi puhul eraldi.

Lõikes 3 sätestatakse, et olenemata lõikest 2 koosneb lepinguosalistes liikmesriikides, kus kolme järjestikuse aasta jooksul kas enne või pärast lepingu jõustumist on kalendriaastas keskmiselt algatatud 50 või rohkem patendiga seotud kohtuasja, kohaliku talituse kolleegium istungite läbiviimisel kahest õiguslikult pädevast kohtunikust, kes on asjaomase kohaliku talituse lepinguosalise asukohaliikmesriigi kodanikud, ning ühest õiguslikult pädevast kohtunikust, kes ei ole asjaomase lepinguosalise liikmesriigi kodanik xx xxx määratakse patendikohtunike reservist vastavalt artikli 18 lõikele 3. Lõike 3 teise xxxxx kohaselt töötab selline kolmas kohtunik kohalikus talituses pikaajaliselt, kui see on vajalik suure töökoormusega talituste tõhusaks toimimiseks.

Lõikes 4 sätestatakse piirkondliku talituse kolleegiumi koosseis. Lõike kohaselt koosneb piirkondliku talituse kolleegium istungite läbiviimisel kahest õiguslikult pädevast kohtunikust, kes on valitud kohtunike piirkondlikust nimekirjast xx xxx on asjaomaste lepinguosaliste liikmesriikide kodanikud, ning ühest õiguslikult pädevast kohtunikust, kes ei ole asjaomaste lepinguosaliste liikmesriikide kodanik xx xxx määratakse patendikohtunike reservist vastavalt artikli 18 lõikele 3.

Lõikes 5 sätestatakse kolleegiumi koosseisu lisakohtuniku määramine. Lõike kohaselt esitab ühe xxxxx taotluse korral kohaliku või piirkondliku talituse kolleegium esimese astme kohtu presidendile taotluse määrata vastavalt artikli 18 lõikele 3 patendikohtunike reservist kolleegiumi koosseisu tehniliselt pädev lisakohtunik, kellel on asjaomases tehnoloogiavaldkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus. Samuti võib iga kohaliku või piirkondliku talituse kolleegium pärast poolte ärakuulamist esitada sellise taotluse omal algatusel, xxx xxxx peetakse asjakohaseks. Lõike 5 kolmandas lauses on sätestatud nõue, et juhul xxx xxxxxxx tehniliselt pädev kohtunik kolleegiumi koosseisu määratakse, ei tohi tehniliselt pädevat kohtunikku artikli 33 lõike 3 punkti a alusel täiendavalt enam lisada.

Lõikes 6 sätestatakse kesktalituse kolleegiumi koosseis. Lõike kohaselt viivad kesktalituse kolleegiumid istungeid läbi koosseisus, kuhu kuuluvad kaks õiguslikult pädevat kohtunikku, kes on erinevate lepinguosaliste liikmesriikide kodanikud, ning üks tehniliselt pädev kohtunik, kes määratakse patendikohtunike reservist vastavalt artikli 18 lõikele 3 ning kellel on asjaomases tehnoloogiavaldkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus. Artikli 32 lõike 1 punktis i nimetatud hagide menetlemisega tegelevad kesktalituse kolleegiumid viivad istungeid läbi koosseisus, kuhu kuuluvad xxxx õiguslikult pädevat kohtunikku, kes on erinevate lepinguosaliste liikmesriikide kodanikud.

Lõikes 7 sätestatakse, et olenemata artikli 8 lõigetest 1–6 ning kooskõlas kodukorraga võivad pooled kokku leppida, et nende kohtuasja menetleb üksainus õiguslikult pädev kohtunik.

Lõikes 8 sätestatakse nõue, et esimese astme kohtu iga kolleegiumi eesistujaks on õiguslikult pädev kohtunik.

Artiklis 9 sätestatakse apellatsioonikohut puudutav. Lõikes 1 sätestatakse apellatsioonikohtu kolleegiumi koosseis xx xxxxx määramine. Selle lõike kohaselt viivad apellatsioonikohtu kolleegiumid istungeid läbi koosseisus, mis on rahvusvaheline ja kuhu kuulub viis kohtunikku. Kolleegiumid viivad istungeid läbi koosseisus, kuhu kuuluvad xxxx õiguslikult pädevat kohtunikku, kes on erinevate lepinguosaliste liikmesriikide kodanikud, ja kaks tehniliselt pädevat kohtunikku, kellel on asjaomases tehnoloogiavaldkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus. Lõike kolmandas lauses täpsustatakse, et apellatsioonikohtu president määrab kõnealused tehniliselt pädevad kohtunikud kolleegiumi koosseisu patendikohtunike reservist vastavalt artiklile 18.

Erandina lõikes 1 sätestatust sätestatakse lõikes 2, et artikli 32 lõike 1 punktis i nimetatud hagide (s.o hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega, mis on tehtud määruse (EL) nr 1257/2012 artiklis 9 osutatud ülesannete täitmisel) menetlemisega tegelevad kolleegiumid viivad istungeid läbi koosseisus, kuhu kuuluvad xxxx õiguslikult pädevat kohtunikku, kes on erinevate lepinguosaliste liikmesriikide kodanikud. Lõikes 3 sätestatakse reegel, et apellatsioonikohtu iga kolleegiumi eesistujaks on õiguslikult pädev kohtunik. Lõike 4 kohaselt moodustatakse apellatsioonikohtu kolleegiumid kooskõlas põhikirjaga. Kohtu põhikiri on kehtestatud lepingu I lisana. Lõike 5 kohaselt on apellatsioonikohtu asukohaks Luxembourg.

Artiklis 10 sätestatakse kohtu kantseleid puudutav. Lõike 1 kohaselt luuakse kohtu kantselei apellatsioonikohtu asukohas, mis artikli 9 lõike 5 kohaselt on Luxembourg. Lisaks sätestatakse lõikes 1, et kantseleid juhatab kohtusekretär ning kantselei täidab ülesandeid, mis on talle määratud kooskõlas põhikirjaga. Kohtu kantselei peetav register on avalikkusele

kättesaadav kooskõlas lepingus ja kodukorras sätestatud tingimustega. Lõike 2 kohaselt luuakse esimese astme kohtu kõigis talitustes allkantseleid. Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse allkantselei asukoht on Rootsi, Stockholm.

Lõike 3 kohaselt dokumenteerib kohtu kantselei kõik kohtule esitatud kohtuasjad. Asjaomane allkantselei teavitab kohtu kantseleid kõigist enda dokumenteeritud kohtuasjadest. Lõikes 4 sätestatakse, et xxxxx nimetab kohtusekretäri ametisse kooskõlas põhikirja artikliga 22 ja koostab tema ametijuhendi.

Artiklis 11 sätestatakse, et lepingu tõhusa rakendamise ja toimimise tagamiseks moodustatakse halduskomitee, eelarvekomitee ja nõuandekomitee, mis täidavad eelkõige ülesandeid, mis on ette nähtud lepingu ja põhikirjaga.

Artiklis 12 sätestatakse halduskomiteed puudutav. Lõike 1 kohaselt kuulub halduskomitee koosseisu üks esindaja igast lepinguosalisest liikmesriigist. Euroopa Komisjoni esindaja osaleb halduskomitee koosolekutel vaatlejana. Lõikes 2 sätestatakse, et igal lepinguosalisel liikmesriigil on üks hääl. Lõikes 3 sätestatakse otsuste vastuvõtmine halduskomitee poolt. Selle sätte kohaselt võtab halduskomitee oma otsused vastu esindatud ja hääletanud lepinguosaliste liikmesriikide kolmeneljandikulise häälteenamusega, kui lepingus või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Lõike 4 kohaselt võtab halduskomitee vastu oma kodukorra. Lõikes 5 sätestatakse, et halduskomitee valib oma liikmete hulgast eesistuja, xxxxx ametiaeg kestab xxxx aastat. Ametiaega võib pikendada.

Artiklis 13 sätestatakse eelarvekomiteed puudutav. Lõikes 1 käsitletakse eelarvekomitee koosseisu, kuhu kuulub üks esindaja igast lepinguosalisest liikmesriigist. Lõike 2 kohaselt on igal lepinguosalisel liikmesriigil üks hääl. Lõikes 3 sätestatakse otsuste vastuvõtmine eelarvekomitee poolt. Selle sätte kohaselt võtab eelarvekomitee otsused vastu lepinguosaliste liikmesriikide esindajate lihthäälteenamusega. Eelarve vastuvõtmisel on siiski nõutav lepinguosaliste liikmesriikide esindajate kolmeneljandikuline häälteenamus. Lõike 4 kohaselt võtab eelarvekomitee vastu oma kodukorra. Lõikes 5 sätestatakse, et eelarvekomitee valib oma liikmete hulgast eesistuja, xxxxx ametiaeg kestab xxxx aastat. Ametiaega võib pikendada.

Artiklis 14 sätestatakse nõuandekomiteed puudutav. Lõikes 1 on sätestatud nõuandekomitee ülesanded – nõuandekomitee aitab halduskomiteel valmistada ette kohtu kohtunike ametisse nimetamist, teeb põhikirja artiklis 15 osutatud presiidiumile ettepanekuid seoses artiklis 19 osutatud kohtunike koolitusraamistiku suunistega ning esitab halduskomiteele arvamusi artikli

48 lõikes 2 osutatud kvalifikatsiooninõuete kohta. Lõikes 2 sätestatakse nõuandekomitee koosseis. Selle sätte kohaselt koosneb nõuandekomitee patendikohtunikest ning patendiõiguse ja -vaidluste valdkonna töötajatest, xxxxx pädevus on kõrgelt tunnustatud. Nad nimetatakse ametisse põhikirjas sätestatud korra kohaselt ning nende ametiaeg kestab kuus aastat. Ametiaega võib pikendada.

Lõikes 3 sätestatakse, et nõuandekomitee koosseisuga tagatakse ulatuslikud asjakohased teadmised ning iga lepinguosalise liikmesriigi esindatus. Lõike 3 teise xxxxx kohaselt on nõuandekomitee liikmed oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatud ning ei ole seotud mingite suunistega. Lõikes 4 sätestatakse, et nõuandekomitee võtab vastu oma kodukorra. Lõikes 5 reguleeritakse nõuandekomitee eesistuja valimist. Komitee valib eesistuja oma liikmete hulgast ning tema ametiaeg on xxxx aastat. Ametiaega võib pikendada.

III peatükis sätestatakse kohtu kohtunikke puudutav.

Artiklis 15 sätestatakse kohtunike ametisse nimetamise kriteeriumid. Lõikes 1 sätestatakse, et xxxxx koosneb nii õiguslikult kui ka tehniliselt pädevatest kohtunikest. Kohtunikud peavad vastama kõrgeimatele pädevusnõuetele xx xxxx peavad olema tõendatud kogemused patendivaidluste lahendamise valdkonnas. Lõige 2 puudutab õiguslikult pädevate kohtunike kvalifikatsiooninõudeid. Selle sätte kohaselt peab õiguslikult pädevatel kohtunikel olema kvalifikatsioon, mis on lepinguosalises liikmesriigis nõutav kohtuniku ametisse nimetamiseks. Lõige 3 puudutab tehniliselt pädevate kohtunike kvalifikatsiooninõudeid. Selle sätte kohaselt peab tehniliselt pädevatel kohtunikel olema kõrgharidus ja tõendatud kogemused mõnes tehnoloogiavaldkonnas. Samuti peavad xxxx olema tõendatud kogemused tsiviilõiguse ja patendivaidluste lahendamisega seotud kohtumenetluse valdkonnas.

Artiklis 16 sätestatakse kohtunike ametisse nimetamise kord. Esmalt koostab lõike 1 kohaselt nõuandekomitee kooskõlas põhikirjaga nimekirja kandidaatidest, kes on kohtunikuks nimetamiseks kõige sobivamad. Lõike 2 kohaselt nimetab selle nimekirja alusel kohtunikud ametisse halduskomitee ühisel kokkuleppel. Lõikes 3 sätestatakse, et kohtunike ametisse nimetamise rakendussätted on esitatud põhikirjas. Kohtunike ametisse nimetamine on täpsemalt reguleeritud lepingu I xxxx (ühtse patendikohtu põhikiri) artiklis 3.

Artiklis 17 sätestatakse kohtulik sõltumatus ja erapooletus. Lõikes 1 sätestatakse, et xxxxx, xxxxx kohtunikud ja kantselei on kohtulikult sõltumatud. Kohtunikud ei ole oma ülesannete täitmisel seotud mingite suunistega. Lõikes 2 sätestatakse kohtunike teisel ametikohal töötamise keeld. Sätte kohaselt ei või ei õiguslikult pädevad kohtunikud ega tehniliselt pädevad täistööajaga kohtunikud töötada ühelgi teisel tasustataval ega tasustamata ametikohal. Lõike 2 teise xxxxx kohaselt ei kehti see keeld siiski juhul, kui halduskomitee on teisel ametikohal töötamiseks andnud erandkorras loa.

Olenemata lõikes 2 sätestatust ei välista lõike 3 kohaselt kohtunike ametikohustuste täitmine nende poolt riigi tasandil muude kohtutoimingute täitmist. Lõikes 4 sätestatakse reeglid selliste tehniliselt pädevate kohtunike teiste ülesannete täitmiseks, kes töötavad kohtunikuna osalise tööajaga. Sätte kohaselt ei välista nende puhul ametikohustuste täitmine teiste ülesannete täitmist tingimusel, et ei esine huvide konflikti. Seega on osalise tööajaga töötava tehniliselt pädeva kohtuniku mujal töötamine seatud sõltuvusse sellest, kas teisel ametikohal töötamisega kaasneb huvide konflikt või mitte. Lõikes 5 sätestatakse keeld, mille kohaselt ei osale huvide konflikti korral asjaomane kohtunik kohtumenetluses. Lõike 5 teises lauses täpsustatakse, et huvide konflikti reguleerivad eeskirjad sätestatakse põhikirjas.

Artiklis 18 sätestatakse patendikohtunike reservi puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et patendikohtunike reserv moodustatakse kooskõlas põhikirjaga. Lõikes 2 sätestatakse, et patendikohtunike reserv koosneb kõigist õiguslikult ja tehniliselt pädevatest esimese astme kohtu kohtunikest, kes on täis- või osalise tööajaga kohtunikud. Patendikohtunike reserv sisaldab iga tehnoloogiavaldkonna kohta vähemalt üht tehniliselt pädevat kohtunikku, kellel on asjaomane kvalifikatsioon ja kogemus. Patendikohtunike reservi kuuluvaid tehniliselt pädevaid kohtunikke võib kasutada ka apellatsioonikohus. Lõikes 3 sätestatakse, et kui see on lepingu või põhikirjaga ette nähtud, määrab esimese astme kohtu president patendikohtunike reservi kuuluvad kohtunikud asjaomase talituse juurde. Kohtunike määramine toimub vastavalt nende õiguslikele või tehnilistele eksperditeadmistele, keeleoskusele ja asjakohasele kogemusele. Kohtunike määramisega tagatakse võrdselt kõrge töökvaliteet ning õiguslike ja tehniliste eksperditeadmiste võrdselt kõrge tase esimese astme kohtu kõigis kolleegiumides.

Artiklis 19 sätestatakse koolitusraamistik. Lõikes 1 sätestatakse koolitusraamistiku eesmärk ja asukoht. Sätte kohaselt luuakse kohtunike koolitusraamistik, mille üksikasjad on esitatud põhikirjas, selleks, et parandada ja suurendada olemasolevaid eksperditeadmisi patendivaidluste lahendamise alal ning tagada kõnealuste eriteadmiste ja kogemuste laialdane geograafiline jaotumine. Koolitusraamistiku asukohaks on Budapest. Lõikes 2 sätestatakse koolitusraamistiku keskendumine järgmistele tegevustele: praktikale suunamine liikmesriikide patendikohtutesse või esimese astme kohtu talitustesse, kus lahendatakse märkimisväärsel hulgal patendivaidlusi; keeleoskuse parandamine; patendiõiguse tehnilised aspektid; tsiviilkohtumenetluse alaste teadmiste ja kogemuste andmine tehniliselt pädevatele kohtunikele ning kohtunikukandidaatide ettevalmistamine. Lõikes 3 sätestatakse, et koolitusraamistikuga nähakse ette täienduskoolituste korraldamine. Kõik kohtu kohtunikud osalevad korrapärastel kohtumistel, mille eesmärk on arutada patendiõiguse arengusuundi ning tagada patendikohtu kohtupraktika järjepidevus.

IV peatükis sätestatakse liidu õiguse ülimuslikkus ning lepinguosaliste liikmesriikide vastutus.

Artiklis 20 sätestatakse kohtu kohustus kohaldada täielikult liidu õigust ja järgida selle ülimuslikkuse põhimõtet.

Artiklis 21 sätestatakse eelotsuste taotlemine. Artikli esimeses lauses sätestatakse, et lepinguosaliste liikmesriikide ühise kohtuna, mis on osa nende kohtusüsteemist, teeb patendikohus koostööd Euroopa Liidu Kohtuga, et sarnaselt liikmesriikide kõigi kohtutega tagada liidu õiguse korrektne kohaldamine ja ühetaoline tõlgendamine, eelkõige kooskõlas XXx toimimise lepingu artikliga 267. XXx toimimise lepingu artikli 267 kohaselt on Euroopa Liidu Xxxxx pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad aluslepingute tõlgendamist või liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust ja tõlgendamist. Artikli 21 teises lauses sätestatakse, et Euroopa Liidu Kohtu otsused on patendikohtule siduvad.

Artiklis 22 sätestatakse vastutus liidu õiguse rikkumisest tingitud kahjude eest. Lõikes 1 sätestatakse, et lepinguosalised liikmesriigid vastutavad solidaarselt kahju eest, mis tuleneb liidu õiguse rikkumisest apellatsioonikohtu poolt, tehes seda vastavalt liidu õigusele, mis käsitleb liikmesriikide lepinguvälist vastutust kahju eest, mis tekkis nende siseriiklike kohtute poolt liidu õiguse rikkumise tulemusel. Lõikes 2 sätestatakse, millise riigi vastu võib esitada sellise kahju hüvitamise hagi. Üldreeglina tuleb xxxxxx xxxx esitada selle lepinguosalise liikmesriigi vastu, kus on hageja elukoht või peamine tegevuskoht või eespool nimetatute puudumisel tegevuskoht. Hagi esitatakse kõnealuse lepinguosalise liikmesriigi pädevale asutusele. Eestis on pädevaks asutuseks maakohus. Seejuures ei reguleeri menetlust mitte riigivastutuse seadus, xxxx TsMS. Lõike 2 teise xxxxx kohaselt: kui hageja elukoht või peamine tegevuskoht või eespool nimetatute puudumisel tegevuskoht ei asu lepinguosalises liikmesriigis, võib hageja esitada kahju hüvitamise xxxx xxxxx lepinguosalise liikmesriigi vastu, kus on apellatsioonikohtu asukoht. Sel juhul tuleb hagi samuti esitada kõnealuse lepinguosalise liikmesriigi pädevale asutusele. Vastavalt lepingu artikli 9 lõikele 5 asub apellatsioonikohus Luxembourgis.

Lõike 2 kolmandas lauses sätestatakse, et kõigi liidu õiguse või lepinguga reguleerimata küsimuste suhtes kohaldab pädev asutus asukohariigi õigust, välja arvatud rahvusvahelist eraõigust. Hagejal on õigus saada kogu kahjutasu, mille pädev asutus talle lepinguosaliselt

liikmesriigilt, xxxxx vastu xxxx esitati, välja mõistis. Lõikes 3 sätestatakse kahjutasu maksnud lepinguosalise liikmesriigi tagasinõudeõigus teiste lepinguosaliste liikmesriikide vastu. Sätte kohaselt on kahjutasu maksnud lepinguosalisel liikmesriigil õigus saada teistelt lepinguosalistelt liikmesriikidelt proportsionaalseid osamakseid, mis kehtestatakse vastavalt artikli 37 lõigetes 3 ja 4 sätestatud meetodile. Halduskomitee kehtestab lepinguosaliste liikmesriikide lõike 3 kohaseid osamakseid reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad.

Artiklis 23 sätestatakse lepinguosaliste liikmesriikide vastutus. Sätte kohaselt lasub vastutus kohtu tegevuse eest otseselt igal üksikul lepinguosalisel liikmesriigil, sealhulgas XXx toimimise lepingu artiklite 258, 259 ja 260 kohaldamisel, ning kollektiivselt kõigil lepinguosalistel liikmesriikidel. XXx toimimise lepingu artikkel 258 reguleerib, kuidas Euroopa Komisjon annab liikmesriigi Euroopa Liidu Kohtusse, kui liikmesriik ei täida aluselepingutest tulenevat kohustust. Sama lepingu artikkel 259 reguleerib, kuidas xxxxx põhjusel annab liikmesriigi Euroopa Liidu Kohtusse teine liikmesriik, ning artikkel 260 reguleerib olukorda, kui Euroopa Liidu Xxxxx leiab, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust.

V peatükis sätestatakse õiguse alused ja asjaõigus.

Artiklis 24 sätestatakse õiguse alused. Lõikes 1 sätestatakse, et täielikus vastavuses artikliga 20, mis kehtestab liidu õiguse ülimuslikkuse xx xxxxx järgimise kohustuse, tugineb xxxxx xxxxx lepingu kohaselt menetlemiseks esitatud kohtuasjade arutamisel oma otsustes liidu õigusele, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrusele (EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrusele (EL) nr 1260/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas seoses kohaldatava tõlkekorraldusega, lepingule, Euroopa patendikonventsioonile, patentide suhtes kohaldatavatele muudele rahvusvahelistele lepingutele, mis on siduvad kõigile lepinguosalistele liikmesriikidele, ning liikmesriikide õigusele.

Lõikes 2 sätestatakse, kuidas määratakse kindlaks kohaldatav õigus, kui kohtu otsus tugineb siseriiklikule õigusele, sealhulgas vajaduse korral lepinguga ühinemata riikide õigusele. Sel juhul määratakse kohaldatav õigus kindlaks liidu õiguse vahetult kohaldatavate sätete abil, mis sisaldavad rahvusvahelise eraõiguse norme, või vahetult kohaldatavate liidu õiguse sätete puudumise korral või kui kõnealused sätted ei ole kohaldatavad, rahvusvahelise eraõiguse norme sisaldavate rahvusvaheliste instrumentide abil või eelnimetatud sätete puudumise korral rahvusvahelist eraõigust käsitlevate ja kohtu kindlaks määratud siseriiklike sätete abil.

Lõikes 3 sätestatakse, millal kohaldatakse lepinguga ühinemata riikide õigust. Seda kohaldatakse siis, kui see on ette nähtud artikli 24 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaldamisega, eelkõige seoses artiklitega 25–28, 54, 55, 64, 68 ja 72.

Artiklis 25 sätestatakse õigus keelata leiutise otsene kasutamine. Lõike 1 kohaselt võib patendiomanik keelata kolmandal isikul, kellel puudub selleks omaniku luba, valmistada, pakkuda, lasta turule või kasutada patendiga kaitstud toodet või sellist toodet kõnealustel eesmärkidel importida või ladustada; kasutada patendiga kaitstud meetodit või xxx xxxxxx isik teab või oleks pidanud teadma, et meetodi kasutamine on keelatud xxxx patendiomaniku nõusolekuta, pakkuda seda kasutamiseks nendes lepinguosalistes liikmesriikides, kus kõnealune patent kehtib; ning pakkuda, lasta turule või kasutada toodet, mis on otseselt

saadud patendiga kaitstud meetodi alusel, või sellist toodet kõnealustel eesmärkidel importida või ladustada.

Artiklis 26 sätestatakse õigus keelata leiutise kaudne kasutamine. Lõike 1 kohaselt on patendiomanikul õigus keelata kolmandal isikul xxxx patendiomaniku nõusolekuta tarnida või pakkuda tarnimiseks leiutise olulise elemendiga seotud vahendeid nende lepinguosaliste liikmesriikide territooriumil, kus kõnealune patent kehtib, muudele kui patenditud leiutise kasutamise õigust omavatele isikutele xxxx liikmesriikides leiutise kasutamiseks, xxx xxxxxx isik teab või oleks pidanud teadma, et kõnealused vahendid sobivad ja on mõeldud asjaomase leiutise kasutamiseks. Lõike 2 kohaselt ei ole patendiomanikul lõikes 1 sätestatud leiutise kaudse kasutamise keelamise õigust, kui vahendite näol on tegemist kaubanduslike põhitoodetega, välja arvatud juhul, xxx xxxxxx isik õhutab tarne saanud isikut sooritama toiminguid, mis on keelatud artikliga 25. Lõikes 3 sätestatakse, et isikud, kes sooritavad artikli 27 esimese lõigu punktides a–e osutatud toiminguid, ei käsitata isikutena, kellel on õigus kasutada leiutist lõike 1 tähenduses.

Artiklis 27 sätestatakse patendi mõju piiramine. Artiklis sätestatakse see, millele patendist tulenevad õigused ei laiene. Nendeks on: a) eraviisiline ja ärilise eesmärgita tegevus; b) toimingud, mis on patendiga kaitstud leiutise esemega tehtud katselistel eesmärkidel; c) bioloogilise materjali kasutamine muude taimesortide aretamise või avastamise ja väljatöötamise eesmärgil; d) toimingud, mis on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/82/EÜ (veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) artikli 13 lõike 6 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eeskirjade kohta) artikli 10 lõike 6 kohaselt seoses patentidega, mis hõlmavad toodet ühe või mõlema nimetatud direktiivi tähenduses; e) ravimi ekstemporaalne valmistamine apteegis üksikjuhtumipõhiselt retsepti alusel või toimingud, mis seonduvad sel moel valmistatud ravimiga; f) patendiga kaitstud leiutise kasutamine laevadel, mis kuuluvad rahvusvahelise tööstusomandi kaitse liidu (Pariisi liit), millega Eesti on ühinenud (XX XX 1994, 4, 19), või Maailma Kaubandusorganisatsiooni, millega Eesti on ühinenud (XX XX 1999, 22, 123), muudele liikmetele kui need lepinguosalised liikmesriigid, kus kõnealune patent kehtib, mis hõlmab kasutamist sellise xxxxx xxxxx, masinates, talis, rooliseades ja teistes tarvikutes, ajal, mil asjaomased laevad sisenevad ajutiselt või juhuslikult selliste lepinguosaliste liikmesriikide vetesse, kus kõnealune patent kehtib, tingimusel et leiutist kasutatakse üksnes laeva vajaduste tarbeks; g) patendiga kaitstud leiutise kasutamine rahvusvahelise tööstusomandi kaitse liidu (Pariisi liit) või Maailma Kaubandusorganisatsiooni muude liikmete kui nende lepinguosaliste liikmesriikide, kus kõnealune patent kehtib, õhu- või maismaasõidukite või teiste transpordivahendite konstruktsioonides või käituses või selliste õhu- või maismaasõidukite tarvikutes ajal, mil asjaomased õhu- või maismaasõidukid sisenevad ajutiselt või juhuslikult sellise lepinguosalise liikmesriigi territooriumile, kus kõnealune patent kehtib; h) toimingud, mis on nimetatud rahvusvahelise tsiviillennunduse 7. detsembri 1944. aasta konventsiooni, millega Eesti on ühinenud (XX XX 2000, 2, 12), artiklis 27, juhul kui kõnealused toimingud puudutavad sellise konventsiooniosalise õhusõidukit, kes ei ole lepinguosaline liikmesriik, kus kõnealune patent kehtib; i) põllumajandustootja xxxxx xxx põllukultuuri saaduse kasutamine generatiivseks või vegetatiivseks paljundamiseks oma põllumajandusettevõttes, tingimusel et taimne paljundusmaterjal müüdi või turustati muul viisil põllumajandustootjale põllumajanduslikuks kasutamiseks ning et seda tehti patendiomaniku poolt või tema nõusolekul. Nimetatud kasutuse ulatus ja tingimused vastavad nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 2100/94 (ühenduse sordikaitse kohta) artiklis 14 sätestatule; j) kaitstud karja kasutamine põllumajandustootja poolt põllumajanduslikul eesmärgil, tingimusel et

tõuaretuskari või muu loomne paljundusmaterjal müüdi või turustati muul viisil põllumajandustootjale patendiomaniku poolt või tema nõusolekul. Kõnealune kasutamine hõlmab loomade või muu loomse paljundusmaterjali kättesaadavaks tegemist põllumajandustootja põllumajanduslikuks tegevuseks, kuid mitte selle müüki kaubandusliku otstarbega loomakasvatuse raames või eesmärgil; k) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/24/EÜ (arvutiprogrammide õiguskaitse kohta) artiklite 5 ja

6 (eelkõige dekompileerimist ja koostalitlusvõimet käsitlevate sätete) kohaselt lubatud toimingud ja saadud teabe kasutamine; l) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 1998. aasta direktiivi 98/44/EÜ (biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta) artikli 10 kohaselt lubatud toimingud.

Artiklis 28 sätestatakse leiutise eelneval kasutamisel põhinev õigus. Artiklis sätestatakse, et igal isikul, kellel oleks juhul, kui leiutise kohta oleks välja antud siseriiklik patent, lepinguosalise liikmesriigi territooriumil õigused, mis põhinevad kõnealuse leiutise eelneval kasutamisel, või õigus kõnealuse leiutise isiklikuks omamiseks, on kõnealuse lepinguosalise liikmesriigi territooriumil xxxxx õigused ka seoses sama leiutise kohta antud patendiga.

Artiklis 29 sätestatakse Euroopa patendist tulenevate õiguste lõppemine. Sätte kohaselt ei laiene Euroopa patendist tulenevad õigused patendiga kaitstud tootega seotud toimingutele pärast xxxx, xxx patendiomanik on lasknud kõnealuse toote liidu turule või on seda tehtud tema nõusolekul. Eeltoodu ei kehti siiski juhul, kui patendiomanikul on seaduspärased põhjused olla vastu toote edasisele kasutamisele ärilistel eesmärkidel.

Artiklis 30 sätestatakse, et täiendava kaitse tunnistus annab samasugused õigused nagu patent ning selle suhtes kohaldatakse samu piiranguid ja kohustusi.

VI peatükis sätestatakse rahvusvaheline kohtualluvus ja pädevus.

Artiklis 31 sätestatakse rahvusvaheline kohtualluvus. Sätte kohaselt määratakse kohtu rahvusvaheline kohtualluvus kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades või, kui see on asjakohane, tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga (Lugano konventsioon), mille liikmeks on Euroopa Ühendus ning seeläbi ka Eesti (ELT L 339, 21.12.2007).

Artiklis 32 sätestatakse kohtu pädevus. Lõike 1 kohaselt kuuluvad kohtu ainupädevusse: a) hagid patentide ja täiendava kaitse tunnistuste ja nendega antud kaitse tegeliku või võimaliku rikkumise tuvastamiseks, sealhulgas litsentsidega seotud vastuhagid; b) hagid patentide ja täiendava kaitse tunnistustega antud õiguste rikkumise puudumise tuvastamiseks; c) hagid ajutiste meetmete ja kaitsemeetmete võtmiseks ning ettekirjutuste tegemiseks; d) hagid patendi tühistamiseks ja täiendava kaitse tunnistuste kehtetuks tunnistamiseks; e) vastuhagid patendi tühistamiseks ja täiendava kaitse tunnistuste kehtetuks tunnistamiseks; f) hagid kahjude tuvastamiseks või hüvitamiseks, mis tulenevad ajutisest kaitsest, mis on ette nähtud avaldatud Euroopa patenditaotlusega; g) hagid, mis on seotud leiutise kasutamisega enne patendi andmist või õigusega, mis põhineb leiutise eelneval kasutamisel; h) hagid litsentside eest hüvitise saamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) artikli 8 alusel ning i) hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega, mis on

tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) artiklis 9 osutatud ülesannete täitmisel.

Lõikes 2 sätestatakse, et lepinguosaliste liikmesriikide kohtutele jääb endiselt pädevus hagide osas, mis on seotud patentide ja täiendava kaitse tunnistustega, mis ei kuulu patendikohtu ainupädevusse.

Artiklis 33 sätestatakse esimese astme kohtu talituse pädevus. Lõikes 1 sätestatakse see, kus menetletakse artikli 32 lõike 1 punktides a, c, f ja g osutatud hagisid, xxxx et see piiraks artikli 33 lõike 7 kohaldamist. Need artiklis 32 viidatud hagid, mida lõike 1 määratluse alusel menetletakse, on järgmised: hagid patentide ja täiendava kaitse tunnistuste ja nendega antud kaitse tegeliku või võimaliku rikkumise tuvastamiseks, sealhulgas litsentsidega seotud vastuhagid; hagid ajutiste meetmete ja kaitsemeetmete võtmiseks ning ettekirjutuste tegemiseks; hagid kahjude tuvastamiseks või hüvitamiseks, mis tulenevad ajutisest kaitsest, mis on ette nähtud avaldatud Euroopa patenditaotlusega; ning hagid, mis on seotud leiutise kasutamisega enne patendi andmist või õigusega, mis põhineb leiutise eelneval kasutamisel. Artikli 33 lõike 1 punkti a kohaselt menetletakse kõnealuseid hagisid kohalikus talituses, mis asub selle lepinguosalise liikmesriigi territooriumil, kus tegelik või võimalik rikkumine on aset leidnud või võib aset xxxxx, või piirkondlikus talituses, milles kõnealune lepinguosaline liikmesriik osaleb; või punkti b kohaselt kohalikus talituses, mis asub selle lepinguosalise liikmesriigi territooriumil, kus on kostja või mitme kostja puhul neist ühe elukoht või peamine tegevuskoht või, eespool nimetatute puudumisel, tegevuskoht, või piirkondlikus talituses, milles kõnealune lepinguosaline liikmesriik osaleb. Lisaks täpsustatakse punktis b, et hagi võib esitada mitme kostja vastu üksnes juhul, kui kostjate vahel on ärisidemed ning xxx xxxx puudutab sama väidetavat rikkumist. Lõikes 1 sätestatakse veel, et artikli 32 lõike 1 punktis h osutatud hagid esitatakse kohalikule või piirkondlikule talitusele kooskõlas artikli 33 esimese lõike punktiga b.

Lisaks sätestatakse lõikes 1, et hagid kostjate vastu, xxxxx elukoht või peamine tegevuskoht või, eespool nimetatute puudumisel, tegevuskoht on väljaspool lepinguosaliste liikmesriikide territooriumi, esitatakse kohalikule või piirkondlikule talitusele kooskõlas artikli 33 esimese lõigu punktiga a või kesktalitusele, mis artikkel 7 lõike 2 kohaselt asub Pariisis ning mille allüksused on Londonis ja Münchenis. Juhul kui asjaomase lepinguosalise liikmesriigi territooriumil ei ole kohalikku talitust ning kõnealune riik ei osale piirkondlikus talituses, esitatakse hagid kesktalitusele.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui artikli 32 lõike 1 punktides a, c, f, g või h osutatud hagi menetletakse mõnes esimese astme kohtu talituses (s.o kohalikus talituses, piirkondlikus talituses või kesktalituses), ei või ühtki artikli 32 lõike 1 punktides a, c, f, g või h osutatud hagi samade poolte xx xxxx patendi suhtes esitada ühelegi teisele talitusele. Seega näiteks juhul xxx xxxxx ülalkirjeldatud hagidest menetletakse juba Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikus talituses, siis ei või samade poolte xx xxxx patendi suhtes esitada hagi näiteks kesktalitusele. Lisaks täpsustatakse lõikes 2, et kui artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud hagi on esitatud piirkondlikule talitusele ja asjaomane rikkumine on aset leidnud kolme või enama piirkondliku talituse territooriumil, edastab asjaomane piirkondlik talitus kostja taotlusel hagi menetlemiseks kesktalitusele. Xxx xxxxxx poolte xx xxxx patendi suhtes esitatakse hagi mitmele erinevale talitusele, siis on talitus, xxxxx xxxxx pöörduti esimesena, pädev menetlema hagi tervikuna ning kõik talitused, xxxxx xxxxx pöörduti hiljem, tunnistavad kooskõlas kodukorraga hagi vastuvõetamatuks.

Lõikes 3 sätestatakse, et artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud patendiõiguse rikkumist käsitleva hagi korral võib esitada artikli 32 lõike 1 punktis e osutatud vastuhagi patendi tühistamiseks. Asjaomasel kohalikul või piirkondlikul talitusel on pärast poolte ärakuulamist õigus kas: a) jätkata nii patendiõiguse rikkumise xxxx xxx ka patendi tühistamise vastuhagi menetlemist ning taotleda, et esimese astme kohtu president määraks vastavalt artikli 18 lõikele 3 patendikohtunike reservist kolleegiumi koosseisu tehniliselt pädeva kohtuniku, kellel on asjaomases tehnoloogiavaldkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus; b) suunata patendi tühistamise vastuhagi kesktalitusele otsuse tegemiseks ning peatada patendiõiguse rikkumise hagi menetlemine või jätkata seda või c) suunata poolte kokkuleppel kohtuasi otsuse tegemiseks kesktalitusele.

Lõikes 4 sätestatakse, et artikli 32 lõike 1 punktides b ja d osutatud hagid (s.o hagid patentide ja täiendava kaitse tunnistusega antud õiguste rikkumise puudumise tuvastamiseks ning hagid patendi tühistamiseks ja täiendava kaitse tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks) esitatakse kesktalitusele. Kui artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud patendiõiguse rikkumise hagi samade poolte vahel xx xxxx patendi suhtes on esitatud kas kohalikule või piirkondlikule talitusele, võib sellised hagid esitada ainult samale kohalikule või piirkondlikule talitusele. Lõikes 5 sätestatakse, et kui artikli 32 lõike 1 punktis d osutatud patendi tühistamise hagi menetletakse kesktalituses, võib artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud patendiõiguse rikkumise hagi samade poolte xx xxxx patenti suhtes esitada kooskõlas artikli 33 lõikega 1 mis tahes talitusele või kesktalitusele. Asjaomasel kohalikul või piirkondlikul talitusel on õigus menetlemist jätkata kooskõlas artikli 33 lõikega 3.

Lõikes 6 sätestatakse, et kesktalituse menetluses olev artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud hagi patendiõiguse rikkumise puudumise tuvastamiseks peatatakse pärast xxxx, xxx kolme kuu jooksul alates hagi esitamisest kesktalitusele esitatakse kohalikule või piirkondlikule talitusele artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud patendiõiguse rikkumise hagi, mille pooled on xxxxx ning mis käsitleb sama patenti või mille poolteks on ainuõigusliku litsentsi xxxxxx xx pool, kes taotleb patendiõiguse rikkumise puudumise tuvastamist.

Lõikes 7 sätestatakse, et pooled võivad kokku leppida, et esitavad artikli 32 lõike 1 punktides a kuni h osutatud hagid nende poolt valitud talitusele, sealhulgas kesktalitusele. See omakorda tähendab, et artikli 32 lõike 1 punktis i nimetatud hagisid seoses Euroopa Patendiameti otsustega ei ole pooltel võimalik esitada nende poolt kokkulepitud ja valitud talitusele ning tulenevalt lõikest 9 on võimalik kõnealuseid hagisid esitada üksnes kesktalitusele.

Lõikes 8 sätestatakse, et artikli 32 lõike 1 punktides d ja e osutatud hagid (s.o hagid ning vastuhagid patendi tühistamiseks ja täiendava kaitse tunnistuste kehtetuks tunnistamiseks) võib esitada xxxx, et xxxx esitaja peaks esitama kaebuse Euroopa Patendiametile. Lõikes 10 sätestatakse, et pooled teavitavad xxxxx kõigist Euroopa Patendiameti menetluses olevatest tühistamis-, piiramis- või vaidlustamismenetlustest ning kõigist Euroopa Patendiametile esitatud taotlustest kasutada kiirendatud menetlust. Xxxxx võib menetluse peatada, kui Euroopa Patendiametilt võib oodata kiiret otsuse tegemist.

Artiklis 34 sätestatakse otsuste territoriaalne kohaldamisala. Selle sätte kohaselt hõlmavad Euroopa patendi puhul kohtu otsused nende lepinguosaliste liikmesriikide territooriumi, kus Euroopa patent kehtib.

VII peatükis sätestatakse patendivaidluste vahendamine ja vahekohtutegevus.

Artiklis 35 sätestatakse patendivaidluste vahendus- ja vahekohtukeskus. Lõike 1 sätestatakse, et asutatakse patendivaidluste vahendus- ja vahekohtukeskus asukohtadega Ljubljana ja Lissabon. Lõikes 2 sätestatakse, et keskus annab vahendid lepingu reguleerimisalasse kuuluvate patendivaidluste vahendamiseks ja lahendamiseks. Lisaks sätestatakse lõikes 2, et lepingu artiklit 82, mis reguleerib otsuste ja korralduste täitmist, kohaldatakse mutatis mutandis kõigi keskuse vahendite, sealhulgas vahendamise abil saavutatud kokkulepete suhtes. Vahendus- või vahekohtumenetlusega ei saa siiski patenti tühistada ega selle kehtivust piirata. Lõikes 3 sätestatakse, et keskus kehtestab vahendamise ja vahekohtu eeskirjad. Lõikes 4 sätestatakse, et keskus koostab nimekirja vahendajatest ja vahekohtunikest, kes aitavad pooli vaidluste lahendamisel.

II osas sätestatakse finantssätted.

Artiklis 36 sätestatakse kohtu eelarvet puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtu eelarvet rahastatakse kohtu enda rahalistest tuludest ning vähemalt lepingu artiklis 83 osutatud üleminekuperioodil vastavalt vajadusele lepinguosaliste liikmesriikide osamaksetest. Lepingu artikli 83 lõikest 1 tulenevalt kestab üleminekuaeg seitse aastat alates lepingu jõustumise kuupäevast. Liikmesriikide osamakseid puudutav on täpsemalt sätestatud artiklis 37. Lisaks sätestatakse artikli 36 lõikes 1 reegel, et eelarve peab olema tasakaalus.

Lõikes 2 sätestatakse, et kohtu enda rahalised tulud koosnevad kohtulõivudest ja muudest tuludest. Lõikes 3 sätestatakse, et kohtulõivud kehtestab halduskomitee. Kohtulõivud koosnevad kindlasummalisest lõivust, millele lisandub väärtuspõhine lõiv kindlaksmääratud ülempiiri ületamise korral. Kohtulõivud kehtestatakse sellisel tasemel, mis tagab õige tasakaalu õiguskaitse õiglase kättesaadavuse (eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mikroettevõtjatele, füüsilistele isikutele, mittetulundusorganisatsioonidele, ülikoolidele ja riiklikele teadusasutustele) põhimõtte ja kohtu kantud kulude hüvitamiseks poolte poolt makstava piisava tasu vahel, võttes arvesse asjaomaste poolte saadavat majanduslikku kasu, ning eesmärgiga luua tasakaalus eelarvega isemajandav xxxxx. Kohtulõivusid puudutav on täpsemalt reguleeritud artiklis 70 ning seetõttu on kohtulõivude temaatikat, sh näiteid kohtulõivude suurusest, täpsemalt selgitatud artikli 70 selgituses.

Lõike 3 eelviimase xxxxx kohaselt vaatab halduskomitee kohtulõivude suuruse korrapäraselt läbi. Lõike 3 viimases lauses sätestatakse, et võib kaaluda sihtotstarbelisi meetmeid väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ning mikroettevõtjate toetuseks. Lõikes 4 sätestatakse lisavõimalus juhuks, xxx xxxxx ei suuda eelarvet omavahenditele tuginedes tasakaalu viia. Sellisel juhul toetavad lepinguosalised liikmesriigid seda sihtotstarbeliste osamaksete abil. Praegu ei ole võimalik ennustada kas kunagi võib selliste sihtotstarbeliste osamaksete tasumise vajadus tekkida xx xxx suured need summad võivad olla.

Artiklis 37 sätestatakse kohtu rahastamine. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtu tegevuskulud kaetakse kohtu eelarvest vastavalt põhikirjale. Põhikiri kehtestatakse lepingu I lisana. Lõikes 1 sätestatakse see, kuidas toimub kohaliku talituse, piirkondliku talituse, kesktalituse xx xxxxx allüksuste ning apellatsioonikohtu rahastamine. Sätte kohaselt annavad lepinguosalised liikmesriigid, kes moodustavad kohaliku talituse, selle tegutsemiseks vajalikud vahendid. Lepinguosalised liikmesriigid, kellel on ühine piirkondlik talitus, annavad ühiselt selle tegutsemiseks vajalikud vahendid. Kuna Eesti on sõlminud Läti, Leedu ja Rootsiga

Põhjamaade ja Balti riikide ühise piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe, tuleb Eestil ühiselt teiste nimetatud riikidega anda ka vajalikud vahendid talituse tegutsemiseks. Vajalike vahendite all ei peeta silmas nt kohtunike palkasid, kuna need makstakse ühtse patendikohtu eelarvest, xxxx mõeldud on tehnilisi vahendeid, eelkõige ruume. Eestis hakkavad ühtse patendikohtu istungid toimuma Harju Maakohtu ruumides ning nendeks vahendite tagamist, sh eelarveküsimusi, on täpsemalt selgitatud peatükis VII.

Samuti sätestatakse artiklis, et lepinguosalised liikmesriigid, xxxxx territooriumil asuvad kesktalitus, selle allüksused või apellatsioonikohus, annavad selle tegutsemiseks vajalikud vahendid. Lisaks eelnimetatule peavad asjaomased lepinguosalised liikmesriigid lepingu jõustumise kuupäevast algava seitsmeaastase üleminekuperioodi jooksul tagama haldusküsimustega tegeleva tugipersonali, xxxx et see piiraks põhikirja kohaldamist nimetatud personali suhtes.

Lõikes 2 sätestatakse, et lepingu jõustumise kuupäeval teevad lepinguosalised liikmesriigid esialgse osamakse, mis on vajalik kohtu asutamiseks. Seejuures on esialgne osamakse hõlmatud esimese aasta osamaksega, mis tasutakse lõike 3 kohaselt.

Lõikes 3 sätestatakse, kuidas määratakse lepinguosalise liikmesriigi osamakse suurus seitsmeaastase üleminekuperioodi jooksul. Seejuures sätestatakse lõike 3 esimeses lauses selliste liikmesriikide osamakse suuruse arvutamine, kes on lepingu ratifitseerinud või sellega ühinenud enne lepingu jõustumist. Sätte kohaselt on lepingu jõustumise kuupäevast algava seitsmeaastase üleminekuperioodi jooksul iga enne lepingu jõustumist selle ratifitseerinud või sellega ühinenud lepinguosalise liikmesriigi osamakse arvutamise aluseks selle liikmesriigi territooriumil lepingu jõustumise kuupäeval kehtivate Euroopa patentide arv ja selliste Euroopa patentide arv, mille suhtes on lepingu jõustumisele eelneva kolme aasta jooksul esitatud asjaomase liikmesriigi kohtutele patendiõiguse rikkumise või patendi tühistamise hagi. Eestis kehtivate Euroopa patentide arv ning Euroopa patendi rikkumist või tühistamist puudutavate kohtuasjade arv ning Eesti poolt maksmisele kuuluv esimese aasta osamakse summa on märgitud seletuskirja VII peatükis.

Lõike 3 teises lauses sätestatakse selliste liikmesriikide osamakse suuruse arvutamine, kes on lepingu ratifitseerinud või sellega ühinenud pärast lepingu jõustumist. Sätte kohaselt on seitsmeaastase üleminekuperioodi jooksul iga pärast lepingu jõustumist selle ratifitseerinud või sellega ühinenud liikmesriigi osamakse arvutamise aluseks lepingut ratifitseeriva või sellega ühineva liikmesriigi territooriumil lepingu ratifitseerimise või lepinguga ühinemise kuupäeval kehtivate Euroopa patentide arv ja selliste Euroopa patentide arv, mille suhtes on lepingu ratifitseerimisele või lepinguga ühinemisele eelneva kolme aasta jooksul esitatud lepingut ratifitseeriva või sellega ühineva liikmesriigi kohtutele patendiõiguse rikkumise või patendi tühistamise hagi. Seega sõltumata sellest, millal riik ühtse patendikohtu lepinguga ühineb, võetakse osamakse suuruse arvutamisel arvesse liikmesriigi territooriumil kehtivate Euroopa patentide arvu ja patendivaidluste arvu kohtutes.

Lõikes 4 sätestatakse osamakse määramine seitsmeaastase üleminekuperioodi järel. Sätte kohaselt määratakse esialgse seitsmeaastase üleminekuperioodi järel, mille lõppedes xxxxx peaks eeldatavalt suutma end ise majandada, lepinguosaliste liikmesriikide osamaksed nende vajaduse ilmnemisel kindlaks kooskõlas ühtse mõjuga Euroopa patentide iga-aastaste pikendamislõivude jaotuskavaga, mis kehtib osamaksete vajaduse ilmnemise ajal. Selliseid võimalikke summasid ei saa ennustada, kuna nende tasumise kohustus tekibki üksnes siis, kui selleks on vajadus. Samuti ei ole praegu välja pakutud võimalikku metoodikat selliste

osamaksete jagamiseks osalisriikide vahel.

Käesolevas artiklis sätestatud osamaksete tasumine on planeeritud Justiitsministeeriumi eelarvesse.

Artiklis 38 sätestatakse, et kohtunike koolitusraamistikku rahastatakse kohtu eelarvest.

Artiklis 39 sätestatakse, et keskuse tegevuskulusid rahastatakse kohtu eelarvest.

III osas sätestatakse korraldus- ja menetlussätted.

I peatükis sätestatakse üldsätted.

Artiklis 40 sätestatakse põhikirja puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et põhikirjaga sätestatakse kohtu korralduse ja toimimise üksikasjad. Lõikes 2 sätestatakse, et põhikiri on esitatud lepingu lisas. Põhikirja võib muuta halduskomitee otsusega, mille aluseks on kohtu ettepanek või kohtuga konsulteerimise järel esitatud lepinguosalise liikmesriigi ettepanek. Sellised muudatused ei tohi siiski olla vastuolus lepinguga või seda muuta. Lõikes 3 sätestatakse, et põhikirjaga tagatakse, et kohtu tegevus on korraldatud kõige tõhusamal ja kulutasuvamal viisil, samuti tagatakse põhikirjaga õiguskaitse võrdne kättesaadavus.

Artiklis 41 sätestatakse kodukorda puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et kodukorraga sätestatakse kohtus asetleidva menetluse üksikasjad. Need üksikasjad on kooskõlas lepingu ja põhikirjaga. Lõikes 2 sätestatakse kodukorra vastuvõtmine ja muutmine. Sätte kohaselt võtab kodukorra vastu halduskomitee, lähtudes sidusrühmadega ulatusliku konsulteerimise tulemustest. Enne vastuvõtmist palutakse Euroopa Komisjonil esitada arvamus selle kohta, kas kodukord on kooskõlas liidu õigusega. Kodukorda võib muuta halduskomitee otsusega, mis põhineb kohtu ettepanekul, ning pärast konsulteerimist Euroopa Komisjoniga. Sellised muudatused ei tohi siiski olla vastuolus lepingu või põhikirjaga või neid muuta. Selleks, et ühtse patendikohtu kodukord oleks olemas kohtu töölehakkamise xxxx xx halduskomitee saaks need vastu xxxxx, valmistas ühtse patendikohtu ettevalmistuskomitee xxxx xx kiitis heaks ühtse patendikohtu kodukorra (Rules of Procedure of the Unified Patent Court)1.

Lõikes 3 sätestatakse, et kodukorraga tagatakse, et kohtu tehtud otsused on kõrgeima kvaliteediga ning et menetluste läbiviimine on korraldatud kõige tõhusamal ja kulutasuvamal viisil. Kodukorraga tagatakse õiglane tasakaal kõigi poolte seaduslike huvide vahel. Kodukorraga antakse kohtunikele otsustusõiguse vajalik tase, kahjustamata samas menetluse prognoositavust poolte jaoks.

Täpsustamist vajab, et „Rules of Procedure of the Unified Patent Court“ on ühtse patendikohtu lepingus eesti keelde tõlgitud kui „ühtse patendikohtu kodukord“, ning piirkondliku talituse asutamise kokkuleppes kui „ühtse patendikohtu menetlusreeglid“. Tegemist on xxx xx sama dokumendiga.

Artiklis 42 sätestatakse proportsionaalsus ja õiglus. Lõikes 1 sätestatakse, et xxxxx käsitleb vaidlusi viisil, mis on proportsionaalne vaidluste olulisuse ja keerukusega. Lõikes 2 sätestatakse, et xxxxx tagab, et lepingus ja põhikirjas sätestatud eeskirju, menetlusi ja

1 Kättesaadav: xxxxx://xxx.xxxxxxx-xxxxxx-xxxxx.xxx/xxxxx/xxxxxxx/xxxxx/XXX-Xxxxx-xx-Xxxxxxxxx.xxx

õiguskaitsevahendeid kasutatakse õiglaselt ja võrdselt ning et nendega ei moonutata konkurentsitingimusi.

Artiklis 43 sätestatakse kohtuasjade haldamist puudutav. Artikli kohaselt haldab xxxxx aktiivselt enda menetluses olevaid kohtuasju, tehes seda kooskõlas kodukorraga ning kahjustamata poolte õigust määrata kohtuasja objekt ja tõendid.

Artiklis 44 sätestatakse elektroonilist menetlust puudutav. Artikli kohaselt kasutab xxxxx xxxxxxx viisil elektroonilisi menetlusi, näiteks poolte esitatud taotluste elektroonilist registreerimist ja tõendite esitamist elektroonilisel xxxxx, samuti videokonverentside pidamist vastavalt kodukorrale.

Artiklis 45 sätestatakse menetluse avalikkuse põhimõte. Sättest tuleneb üldreegel, et menetlus on avalik. Siiski ei kehti see juhul, xxx xxxxx otsustab menetluse ühe xxxxx või muude mõjutatud isikute huvides või õigusemõistmise või avaliku korra üldistes huvides vajalikus ulatuses konfidentsiaalseks muuta.

Artiklis 46 sätestatakse õigus- ja teovõimet puudutav. Sätte kohaselt on igal füüsilisel või juriidilisel isikul või iga siseriikliku õiguse kohaselt menetluse algatamise õigusega organil, kellel on asjaomase siseriikliku õiguse kohaselt menetluse algatamise õigus, õigus- ja teovõime olla kohtus asetleidva menetluse pooleks.

Artiklis 47 sätestatakse pooli puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et patendiomanikul on õigus esitada kohtule hagi. Lõikes 2 sätestatakse ainuõigusliku litsentsi omaniku õigus esitada kohtule hagi. Selle sätte kohaselt: kui litsentsilepinguga ei ole ette nähtud teisiti, on patendi osas antud ainuõigusliku litsentsi omanikul õigus esitada kohtule hagi patendiomanikuga samadel asjaoludel, tingimusel et patendiomanikku on sellest eelnevalt teavitatud. Lõikes 3 sätestatakse, et patendi osas antud mitteainuõigusliku litsentsi omanikul ei ole õigust hagi esitada, välja arvatud juhul, kui patendiomanikku on sellest eelnevalt teavitatud, ning selles ulatuses, mis on litsentsilepinguga selgesõnaliselt lubatud. Lõikes 4 sätestatakse, et litsentsiomaniku esitatud hagi puhul on patendiomanikul õigus kohtule esitatud hagiga ühineda.

Lõikes 5 sätestatakse, et patendi kehtivust ei ole võimalik vaidlustada litsentsivaldaja esitatud patendiõiguse rikkumise xxxxx, xxx patendiomanik menetluses ei osale. Patendi kehtivuse vaidlustamist sooviv patendiõiguse rikkumist käsitleva hagi pool peab esitama hagi patendiomaniku vastu. Lõikes 6 sätestatakse, et vastavalt kodukorrale võib hagi esitada iga muu füüsiline või juriidiline xxxx xx iga siseriikliku õiguse kohaselt hagemisõigusega organ, keda patent mõjutab. Lõikes 7 sätestatakse, et lepingu artikli 32 lõike 1 punktis i (s.o hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega) osutatud hagi esitamise õigus on igal füüsilisel või juriidilisel isikul xx xxxx siseriikliku õiguse kohaselt hagemisõigusega organil, keda mõjutab mõni Euroopa Patendiameti otsus, mis on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas artiklis 9 osutatud ülesannete täitmisel.

Artiklis 48 sätestatakse esindamist puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et pooli esindavad advokaadid, kellel on õigus esineda lepinguosalise liikmesriigi kohtus.

Lõikes 2 sätestatakse, et teise võimalusena võivad pooli esindada Euroopa patendivolinikud, kellel on vastavalt Euroopa patendikonventsiooni artiklile 134 õigus esineda kutselise

esindajana Euroopa Patendiameti ees ning kellel on asjakohane kvalifikatsioon, näiteks Euroopa patendiga seotud vaidluste lahendamise tunnistus. Euroopa patendikonventsiooni art 134 lg 1 kohaselt võivad selliseks kutseliseks esindajaks olla esindajad, kelle nimi on kantud Euroopa Patendiameti peetavasse vastavasse nimekirja, ning sama sätte lg-s 2 täpsustatakse, et sellesse nimekirja võib kanda iga füüsilise isiku, tingimusel et ta on ühe osalisriigi kodanik, tema äritegevuse asukoht või töökoht on ühe osalisriigi territooriumil ja ta on sooritanud Euroopa kutseeksami.

Lõikes 3 sätestatakse, et lõike 2 kohased kvalifikatsiooninõuded kehtestab halduskomitee. Kohtus poolte esindamise õigust omavate Euroopa patendivolinike nimekirja peab kohtusekretär. Lõikes 4 sätestatakse, et poolte esindajaid võivad abistada patendivolinikud, kellel lubatakse esineda kohtumenetluses kooskõlas kodukorraga.

Lõikes 5 sätestatakse, et poolte esindajatel on õigused ja puutumatus, mis on neile vajalikud, et sõltumatult oma ülesandeid täita, sealhulgas õigus esindaja ja esindatava või mis tahes muu isiku vahelise suhtluse konfidentsiaalsusele kohtumenetluses vastavalt kodukorras sätestatud tingimustele, välja arvatud juhul, kui asjaomane pool on sellest õigusest selgesõnaliselt loobunud. Lõikes 6 sätestatakse, et poolte esindajatel on keelatud esitada kohtule valeandmeid kohtuasjade või asjaolude kohta, tehes seda kas teadlikult või olukorras, kus nad oleksid pidanud olema teadlikud sellest, et andmed ei ole tõesed. Lõikes 7 sätestatakse, et artikli 32 lõike 1 punktis i osutatud menetluse (s.o menetlused, kus käsitletakse hagisid seoses Euroopa Patendiameti otsustega) puhul ei ole artikli 48 lõigete 1 ja 2 kohane poolte esindamine nõutav.

II peatükis sätestatakse menetluses kasutatav keel.

Xxxxxxxx 49 sätestatakse esimese astme kohtu menetluskeel. Lõikes 1 sätestatakse, et kõigi kohalike või piirkondlike talituste menetluskeel(t)eks on Euroopa Liidu ametlik(ud) keel(ed), mis on selle lepinguosalise liikmesriigi ametlik keel või ametlikud keeled, xxxxx territooriumil asjaomane talitus asub, või piirkondlikku talitust jagavate lepinguosaliste liikmesriikide määratud ametlik keel või ametlikud keeled. Lõikes 2 sätestatakse, et olenemata lõikest 1 võivad lepinguosalised liikmesriigid nende territooriumil asuva kohaliku või piirkondliku talituse menetluskeeleks määrata Euroopa Patendiameti ühe ametliku keele või mitu ametlikku keelt. Euroopa patendikonventsiooni art 14 kohaselt on Euroopa Patendiameti ametlikud töökeeled inglise, prantsuse xx xxxxx xxxx. Eesti, Läti, Leedu xx Xxxxxx vahel sõlmitud ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe artikli 4 kohaselt on piirkondliku talituse menetluskeeleks xxxxxxx xxxx.

Lõikes 3 sätestatakse, et pooled võivad kokku leppida kasutada menetluskeelena seda keelt, mida kasutati patendi andmisel, tingimusel et pädev kolleegium selle heaks kiidab. Kui asjaomane kolleegium ei kiida nende valikut heaks, võivad pooled taotleda kohtuasja suunamist kesktalitusele. Lõikes 4 sätestatakse, et poolte nõusolekul võib pädev kolleegium mugavuse ja õigluse huvides otsustada kasutada menetluskeelena seda keelt, mida kasutati patendi andmisel – selleks saab olla inglise, prantsuse või xxxxx xxxx.

Lõikes 5 sätestatakse, et ühe xxxxx taotlusel ning pärast teiste poolte ja pädeva kolleegiumi ärakuulamist võib esimese astme kohtu president õigluse huvides xx xxxxx olulisi asjaolusid, sealhulgas poolte seisukohti ning eelkõige kostja seisukohta arvesse võttes otsustada kasutada menetluskeelena seda keelt, mida kasutati patendi andmisel. Sellisel juhul hindab esimese astme kohtu president vajadust konkreetse kirjaliku ja suulise tõlke järele. Lõikes 6 sätestatakse, et kesktalituse menetluskeeleks on xxxx, xxxx kasutati asjaomase patendi

andmisel.

Artiklis 50 sätestatakse apellatsioonikohtu menetluskeel. Lõikes 1 sätestatakse, et selleks on esimese astme kohtu menetluskeel. Seega juhul kui näiteks esimeses astmes menetleti asja inglise keeles, toimub ka apellatsioonimenetlus inglise keeles. Lõikes 2 sätestatakse, et olenemata lõikest 1 võivad pooled kokku leppida kasutada menetluskeelena seda keelt, mida kasutati patendi andmisel. Lõikes 3 sätestatakse, et apellatsioonikohus võib erandjuhtudel ning asjakohaseks peetavas ulatuses otsustada kasutada poolte nõusolekul kas kogu menetluse või selle osa menetluskeelena lepinguosalise liikmesriigi muud ametlikku keelt.

Artiklis 51 sätestatakse muu keelekasutuse kord. Lõikes 1 sätestatakse, et esimese astme kohtu igal kolleegiumil ja apellatsioonikohtul on õigus asjakohaseks peetavas ulatuses loobuda tõlkimise nõudest. Lõikes 2 sätestatakse, et esimese astme kohtu iga talitus ja apellatsioonikohus võimaldavad ühe xxxxx taotlusel ning asjakohaseks peetavas ulatuses suulise tõlke teenuseid, et abistada suulise menetluse asjaomaseid pooli.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui patendiõiguse rikkumise hagi menetletakse kesktalituses, on xxxxxxx, xxxxx elukoht, peamine tegevuskoht või tegevuskoht on liikmesriigis, olenemata lepingu artikli 49 lõikest 6, õigus saada taotluse alusel asjaomaste dokumentide tõlge selle liikmesriigi keelde, kus on tema elukoht või peamine tegevuskoht või, eespool nimetatute puudumisel, tegevuskoht, järgmistel juhtudel: a) kohtualluvus on antud kesktalitusele vastavalt lepingu artikli 33 lõike 1 kolmandale või neljandale lõigule ning b) kesktalituse menetluskeeleks on keel, mis ei xxx xxxxx liikmesriigi ametlik keel, kus on kostja elukoht või peamine tegevuskoht või, eespool nimetatute puudumisel, tegevuskoht, ning c) kostja ei valda menetluses kasutatavat keelt piisaval tasemel.

III peatükis sätestatakse kohtumenetlus.

Artiklis 52 sätestatakse kirjalik, xxxx- xx suuline menetlus. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtumenetlus koosneb vastavalt kodukorrale kirjalikust menetlusest, vahemenetlusest ja suulisest menetlusest. Kõik menetlused korraldatakse paindlikult ja tasakaalustatult. Lõikes 2 sätestatakse, et vahemenetluse käigus kutsub ettekandja-kohtunik pärast kirjalikku menetlust vajaduse korral ning kolleegiumi kõigi liikmete antud mandaadi alusel kokku kohtuasja vahearutamise. Kõnealune kohtunik uurib koos pooltega eelkõige kokkuleppe saavutamise võimalust, sealhulgas vahenduse ja/või vahekohtu abil, kasutades selleks lepingu artiklis 35 osutatud patendivaidluste vahendus- ja vahekohtukeskuse vahendeid. Lõikes 3 sätestatakse, et suuline menetlus võimaldab pooltel oma argumente nõuetekohaselt selgitada. Xxxxx võib poolte kokkuleppel suulisest ärakuulamisest loobuda.

Artiklis 53 sätestatakse tõendite esitamise või saamise viisid. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtus toimuvate menetluste puhul kuuluvad tõendite esitamise või saamise viiside hulka eelkõige poolte ärakuulamine, teabe taotlemine, dokumentide esitamine, tunnistajate ärakuulamine, eksperdiarvamused, inspekteerimine, võrdlustestide või katsete tegemine ning vande all tehtud kirjalikud avaldused. Lõikes 2 sätestatakse, et kõnealuste tõendite kogumise menetlust reguleeritakse kodukorraga. Tunnistajate ja ekspertide küsitlemine toimub kohtu kontrolli all ning piirdub vajalikuga.

Artiklis 54 sätestatakse tõendamiskohustus. Artikli kohaselt: xxxx et see piiraks lepingu artikli 24 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, lasub asjaolude tõendamiskohustus poolel, kes

kõnealustele asjaoludele tugineb.

Artiklis 55 sätestatakse tõendamiskohustuse tagasipöördumine. Lõikes 1 sätestatakse, et juhul kui patendiga on kaitstud uue toote valmistamise meetod, loetakse iga samasugune toode, mis on valmistatud xxxx patendiomaniku nõusolekuta, valmistatuks patenditud meetodi järgi, kui puuduvad tõendid vastupidise xxxxx, xxxx et see piiraks artikli 24 lõigete 2 ja 3 kohaldamist. Lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 sätestatud põhimõtet kohaldatakse ka juhul, kui on suur tõenäosus, et samasugune toode on valmistatud patenditud meetodi järgi, kuid patendiomanikul pole vaatamata piisavatele pingutustele õnnestunud sellise samasuguse toote valmistamiseks tegelikult kasutatud meetodit kindlaks määrata. Lõikes 3 sätestatakse, et tõendite esitamisel vastupidise väitmiseks tuleb arvesse xxxxx kostja seaduslikke huve oma tootmis- ja ärisaladuste kaitsmisel.

IV peatükis sätestatakse kohtu volitused.

Artiklis 56 sätestatakse kohtu üldised volitused. Lõikes 1 sätestatakse, et xxxxx võib kehtestada lepinguga sätestatud meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid ning võib kooskõlas kodukorraga seada oma korralduste osas tingimusi. Lõikes 2 sätestatakse, et xxxxx võtab nõuetekohaselt arvesse poolte huvisid ning annab enne korralduse tegemist kõigile pooltele võimaluse oma seisukoha esitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus kõnealuse korralduse tegeliku täitmisega.

Artiklis 57 sätestatakse kohtu eksperte puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et xxxx et see piiraks poolte võimalust esitada ekspertide tõendeid, võib xxxxx xxxx ajal määrata kohtu eksperdid, et saada kohtuasja konkreetsete aspektide osas eksperditeadmisi. Xxxxx annab eksperdile kogu teabe, mida ekspert oma nõuannete esitamiseks vajab. Lõikes 2 sätestatakse, et sel eesmärgil koostab xxxxx vastavalt kodukorrale soovitusliku ekspertide nimekirja. Sellist nimekirja peab kohtusekretär. Lõikes 3 sätestatakse, et kohtu eksperdid tagavad sõltumatuse ja erapooletuse. Põhikirja artiklis 7 sätestatud kohtunike huvide konflikti reguleerivaid eeskirju kohaldatakse analoogia põhjal ka kohtu ekspertide suhtes. Lõikes 4 sätestatakse, et pooli teavitatakse kohtu ekspertide poolt kohtule antud nõuannetest ning xxxx on võimalik esitada nõuannete suhtes märkusi.

Artiklis 58 sätestatakse konfidentsiaalse teabe kaitsmine. Artiklis sätestatakse, et xxxxx võib menetluse xxxxx või kolmanda isiku ärisaladuste, isikuandmete või muu konfidentsiaalse teabe kaitsmise või tõendite moonutamise vältimise eesmärgil teha korralduse, et kohtumenetlustes kasutatavate tõendite kogumine ja kasutamine on piiratud või keelatud või et tõenditele on juurdepääs xxxx konkreetsetel isikutel.

Artiklis 59 sätestatakse tõendite esitamise korraldus. Lõikes 1 sätestatakse, et oma nõuete toetamiseks piisavalt kättesaadavad tõendid esitanud ja tõendeid, mis on vastaspoole või kolmanda isiku käsutuses, oma nõuete põhjendamiseks täpsustanud xxxxx taotlusel võib xxxxx xxxx korralduse, et kõnealune vastaspool või kolmas isik esitaks need tõendid, tingimusel et konfidentsiaalne teave on kaitstud. Selline korraldus ei too xxxxx kohustust anda enda vastu ütlusi.

Lõikes 2 sätestatakse, et ühe xxxxx taotlusel võib xxxxx lõikes 1 sätestatud tingimustel teha korralduse, et esitataks panga-, finants- ja äridokumendid, mis on vastaspoole käsutuses, tingimusel et konfidentsiaalne teave on kaitstud.

Artiklis 60 sätestatakse tõendite säilitamise ja ruumide kontrollimise korraldus. Lõikes 1 sätestatakse, et patendiõiguse rikkumist või eelseisvat rikkumist käsitleva väite toetamiseks piisavalt kättesaadavad tõendid esitanud hageja taotlusel võib xxxxx isegi enne menetluse ja kohtuasja sisulise käsitlemise algust teha korralduse xxxxx kiirelt tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumisega seotud asjakohaste tõendite säilitamiseks, tingimusel et konfidentsiaalne teave on kaitstud.

Lõikes 2 sätestatakse, et sellised meetmed võivad hõlmata üksikasjalikku kirjeldust kas koos näidistega või xxxx, patendiõigust rikkuvate toodete füüsilist konfiskeerimist ning asjakohastel juhtudel nende toodete valmistamiseks ja/või turustamiseks kasutatavate materjalide ja töövahendite ning seonduvate dokumentide füüsilist konfiskeerimist. Lõikes 3 sätestatakse, et patendiõiguse rikkumist või eelseisvat rikkumist käsitleva väite toetamiseks tõendeid esitanud hageja taotlusel võib xxxxx isegi enne menetluse ja kohtuasja sisulise käsitlemise algust teha korralduse ruumide kontrollimiseks. Xxxxxxx kontrolli teostab isik, xxxxx xxxxx nimetab vastavalt kodukorrale.

Lõikes 4 sätestatakse, et hageja ei osale ise ruumide kontrollimisel, kuid teda võib esindada vastava valdkonna sõltumatu spetsialist, kelle nimi peab olema kohtu korralduses välja toodud. Lõikes 5 sätestatakse, et vajaduse korral tehakse korraldus meetmete võtmiseks teist poolt ära kuulamata, eelkõige kui mis tahes viivitus tõenäoliselt tekitaks patendiomanikule korvamatut kahju või kui on ilmne tõendite hävitamise oht. Lõikes 6 sätestatakse, et kui korraldus xxxxx meetmeid tõendite säilitamiseks või ruumide kontrollimiseks tehakse teist poolt ära kuulamata, tuleb mõjutatud pooltele sellest teatada viivitamata ning hiljemalt kohe pärast meetmete võtmist. Asja uuesti läbivaatamine, mille käigus on õigus anda seletusi, toimub mõjutatud poolte taotlusel, et otsustada mõistliku ajavahemiku jooksul pärast meetmetest teatamist, kas neid meetmeid tuleb muuta, need tühistada või kinnitada.

Lõike 7 kohaselt võib tõendite säilitamise meetmete võtmise tingimuseks olla hagejapoolse piisava tagatise või samaväärse garantii esitamise nõue, mille eesmärk on tagada kostjale tekitatud mis tahes kahju hüvitamine vastavalt lõikele 9. Lõikes 8 sätestatakse, et xxxxx tagab, et kostja taotlusel tühistatakse tõendite säilitamiseks võetud meetmed või lõpetatakse nende kehtivus muul viisil, kui hageja ei esita hiljemalt 31 kalendripäeva või 20 tööpäeva jooksul, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem, kohtule hagi, mis viib kohtuasjas sisulise otsuse vastuvõtmiseni; see xx xxxxx aga kahjunõuete esitamise võimalust.

Lõikes 9 sätestatakse, et kui tõendite säilitamiseks võetud meetmed tühistatakse või kui need muutuvad kehtetuks hageja mis tahes teo või tegevusetuse tõttu, või kui hiljem leitakse, et patendiõiguse rikkumist või rikkumise ohtu ei esinenud, võib xxxxx kostja taotlusel kohustada hagejat maksma kostjale kohast hüvitist nende meetmetega tekitatud mis tahes kahju eest.

Artiklis 61 sätestatakse arestimisotsuseid puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et hageja, kes on patendiõiguse rikkumist või eelseisvat rikkumist käsitleva väite toetamiseks esitanud piisavalt kättesaadavad tõendid, taotlusel võib xxxxx isegi enne menetluse ja kohtuasja sisulise käsitlemise algust anda poolele korralduse mitte kõrvaldada tema jurisdiktsiooni alla kuuluvaid mis tahes varasid ega teha varadega tehinguid, olenemata sellest, kas need kuuluvad tema jurisdiktsiooni või mitte. Lõikes 2 sätestatakse artikli 60 lõikeid 5 kuni 9 kohaldatakse analoogia põhjal artiklis 61 osutatud meetmete suhtes.

Artiklis 62 sätestatakse ajutised meetmed ja kaitsemeetmed. Lõikes 1 sätestatakse, et

patendiõiguse rikkumist või eelseisvat rikkumist käsitleva väite toetamiseks piisavalt kättesaadavad tõendid esitanud hageja taotlusel võib xxxxx isegi enne menetluse ja kohtuasja sisulise käsitlemise algust anda poolele korralduse mitte kõrvaldada tema jurisdiktsiooni alla kuuluvaid mis tahes varasid ega teha varadega tehinguid, olenemata sellest, kas need kuuluvad tema jurisdiktsiooni või mitte. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse artikli 60 lõikeid 5 kuni 9 analoogia põhjal artiklis 62 osutatud meetmete suhtes.

Lõikes 3 sätestatakse, et xxxxx võib samuti teha korralduse selliste toodete võetuse või loovutamise kohta, mille puhul kahtlustatakse patendiõiguse rikkumist, et vältida nende sisenemist tarnekanalitesse või liikumist nendes. Juhul kui hageja tõendab, et asjaolud ohustavad tõenäoliselt kahjude hüvitamist, võib xxxxx xxxx korralduse väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara ennetava võetuse kohta, sealhulgas väidetava rikkuja pangakontode ja muude xxxxxx blokeerimise kohta. Lõikes 4 sätestatakse, et xxxxx võib seoses artikli 62 lõigetes 1 ja 3 osutatud meetmetega nõuda hagejalt kõigi mõistlikult kättesaadavate tõendite esitamist, selleks et olla piisava kindlusega veendunud, et hageja on patendiõiguse omanik ning et tema õigust on rikutud või et on olemas seesuguse rikkumise vahetu oht. Lõikes 5 sätestatakse, et artikli 60 lõikeid 5 kuni 9 kohaldatakse analoogia põhjal artiklis 62 osutatud meetmete suhtes.

Artiklis 63 sätestatakse alalist ettekirjutust puudutav. Lõike 1 kohaselt: juhul kui vastu on võetud otsus, millega tuvastatakse patendiõiguse rikkumine, võib xxxxx xxxx rikkuja suhtes ettekirjutuse, mille eesmärk on keelata rikkumise jätkamine. Xxxxx võib samuti teha sellise ettekirjutuse vahendaja suhtes, xxxxx teenuseid kolmas isik kasutab patendiõiguse rikkumise eesmärgil. Lõikes 2 sätestatakse, et vajaduse korral kehtestatakse lõikes 1 osutatud ettekirjutise eiramise puhuks kohtule makstav korduv rahaline trahv.

Artiklis 64 sätestatakse rikkumismenetluse parandusmeetmed. Lõikes 1 sätestatakse, et xxxx et see piiraks kahjukannatanud poolele rikkumise tulemusel tekitatud mis tahes kahju hüvitamist ning xxxx et see tooks xxxxx mis tahes hüvitist, võib xxxxx hageja taotlusel teha korralduse asjakohaste meetmete võtmiseks toodete suhtes, mille puhul on tuvastatud patendi rikkumine, ning vajaduse korral materjalide ja töövahendite suhtes, mida kasutatakse peamiselt kõnealuste toodete loomiseks või valmistamiseks. Lõikes 2 sätestatakse, mida sellised meetmed hõlmavad. Need on rikkumise asetleidmise tunnistamine, toodete tagasikutsumine turustuskanalitest, rikkumise põhjustanud omaduse kõrvaldamine tootelt, toodete lõplik kõrvaldamine turustuskanalitest või toodete ja/või asjaomaste materjalide ja vahendite hävitamine.

Lõikes 3 sätestatakse, et xxxxx teeb korralduse, et kõnealused meetmed teostatakse rikkuja kulul. Xxxx xx tehta juhul, kui esitatakse konkreetsed põhjused selle mittetegemiseks. Lõikes 4 sätestatakse, et artikli 64 kohaste parandusmeetmete taotluste kaalumisel võtab xxxxx arvesse rikkumise raskusastme ja määratavate õiguslike kaitsevahendite proportsionaalsust, rikkuja valmisolekut kõrvaldada rikkumise põhjustanud materjalide omadused ning samuti kolmandate isikute huve.

Artiklis 65 sätestatakse patendi kehtivuse kohta tehtava otsusega seonduv. Lõikes 1 sätestatakse, et xxxxx teeb otsuse patendi kehtivuse kohta, võttes aluseks hagi patendi tühistamiseks või patendi tühistamise vastuhagi. Lõikes 2 sätestatakse, et xxxxx võib patendi kas täielikult või osaliselt tühistada ainult Euroopa patendikonventsiooni artikli 138 lõikes 1 ja artikli 139 lõikes 2 osutatud põhjustel. Lõikes 3 sätestatakse, et xxxx et see mõjutaks Euroopa patendikonventsiooni artikli 138 lõike 3 kohaldamist ning juhul, kui tühistamise

põhjused puudutavad patenti ainult osaliselt, piiratakse patendi kehtivust, muutes vastavalt nõudeid, ning tühistatakse patent osaliselt. Lõikes 4 sätestatakse, et patendi tühistatud osa käsitatakse selliselt, et sel ei olnud algusest xxxxx mõju, mis on määratletud Euroopa patendikonventsiooni artiklites 64 ja 67. Lõikes 5 sätestatakse, et xxx xxxxx on oma lõplikus otsuses patendi kas täielikult või osaliselt tühistanud, saadab ta otsuse koopia Euroopa Patendiametile ning Euroopa patendi tühistamise korral koopia asjaomase lepinguosalise liikmesriigi patendiametile.

Artiklis 66 sätestatakse kohtu volitused seoses Euroopa Patendiameti otsustega. Lõikes 1 sätestatakse, et lepingu artikli 32 lõike 1 punkti i kohaselt esitatud hagide (s.o hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega) puhul võib xxxxx kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) artikliga 9 kasutada kõiki Euroopa Patendiameti volitusi, sealhulgas teha parandusi ühtse patendikaitse registris. Lõikes 2 sätestatakse, et artikli 32 lõike 1 punkti i (s.o hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega) kohaselt esitatud hagide puhul kannab erandina artiklist 69 kumbki pool enda kulud. Seejuures on artiklis 69 kehtestatud üldreegel see, et menetluse kaotanud pool tasub vastavalt kodukorrale sätestatud teatava ülempiirini menetluse võitnud xxxxx kantud põhjendatud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud.

Artiklis 67 sätestatakse teabe edastamise nõudeõigus. Lõikes 1 sätestatakse, et xxxxx võib vastusena hageja õigustatud ja proportsionaalsele taotlusele ning vastavalt kodukorrale teha patendi rikkujale korralduse teatada hagejale: patenti rikkuvate toodete või meetodite päritolu ja turustuskanalid; toodetud, valmistatud, tarnitud, vastuvõetud või tellitud tootekogused ja patenti rikkuvate toodete hind, ning kolmandad isikud, kes on seotud patenti rikkuvate toodete tootmise või turustamisega või patenti rikkuva meetodi kasutamisega.

Lõikes 2 sätestatakse, et xxxxx võib vastavalt kodukorrale teha korralduse ka mis tahes kolmandate isikute suhtes, kes a) omasid patenti rikkuvaid tooteid kaubanduslikel eesmärkidel või kasutasid patenti rikkuvat meetodit kaubanduslikel eesmärkidel; b) osutasid teenuseid, mida kasutati patenti rikkuva tegevuse käigus, või; c) olid punktides a ja b osutatud isiku kinnitusel seotud patenti rikkuvate toodete tootmise, valmistamise või turustamisega või patenti väidetavalt rikkuvate meetodite kasutamisega või teenuste osutamisega, esitada hagejale lõikes 1 osutatud teave.

Artiklis 68 sätestatakse kahjutasu määramine. Lõikes 1 sätestatakse, et xxxxx teeb kahjukannatanud xxxxx taotlusel korralduse, et rikkuja, kes teadis või pidi teadma, et ta paneb toime patendi rikkumise, maksab kahjukannatanud poolele kahjutasu, mis on proportsionaalne viimasele rikkumise tulemusel tegelikult tekitatud kahjuga. Lõikes 2 sätestatakse, et kahjukannatanud poolele enne rikkumise toimepanemist kuulunud õigused taastatakse võimalikult suurel määral. Rikkuja ei tohi rikkumisest kasu saada. Kahjutasu ei tohi siiski olla karistava iseloomuga.

Lõikes 3 sätestatakse, et kahjutasu määramisel: a) võtab xxxxx arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu näiteks kahjukannatanud poolele tekitatud negatiivseid majandustagajärgi, sealhulgas saamata jäänud kasumit, rikkuja ebaõiglaselt saadud kasumit ning vajaduse korral lisaks majandusaspektidele xx xxxx asjaolusid, näiteks kahjukannatanud poolele rikkumisega tekitatud moraalset kahju, või b) võib xxxxx asjaomastel juhtudel erinevalt punktis a sätestatust kehtestada kahjutasu ühekordse makse vormis, mis põhineb vähemalt litsentsi- ja teenustasudel, mida rikkuja oleks pidanud kõnealuse patendi kasutamise taotlemisel tasuma.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui rikkuja ei pannud patendi rikkumist toime teadlikult või kui ta ei pidanud sellest teadlik olema, võib xxxxx xxxx korralduse saadud kasumi loovutamiseks või hüvitise maksmiseks.

Artiklis 69 sätestatakse kohtukulusid puudutav. Lõikes 1 sätestatakse üldreegel, mille kohaselt tasub menetluse kaotanud pool vastavalt kodukorrale sätestatud teatava ülempiirini menetluse võitnud xxxxx kantud põhjendatud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud. See ei kehti juhul, kui teistsugune lahendus on õiglasem. Seega on jäetud kohtule teatav diskretsiooniõigus otsustamaks kohtukulude tasumise üle õigluse põhimõttest lähtuvalt.

Lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui pool võidab menetluse xxxx osaliselt või erakorralistel asjaoludel, võib xxxxx xxxx korralduse, et kulud kantakse võrdselt või et kumbki pool kannab enda kulud. Lõikes 3 sätestatakse, et pool peaks kandma kõik mittevajalikud kulud, mida ta on kohtule või teisele poolele põhjustanud. Lõikes 4 sätestatakse, et kostja taotlusel võib xxxxx nõuda, et hageja esitab tagatise, mis on piisav, et tasuda kostja poolt kantud kohtukulud ning muud kulud, mida hageja võib olla kohustatud kandma; eelkõige kehtib see artiklites 59, 60, 61 ja 62 osutatud juhtumite puhul.

Ühtse patendikohtu ettevalmistuskomitee koostatud ja heaks kiidetud kohtulõivude ja hüvitatavate kulude reeglites (Rules on Court fees and recoverable costs)2 on määratletud, et esinduskulude hüvitamisel lähtutakse piirmääradest, mis sõltuvad kohtuasja väärtusest. Näiteks kohtuasja puhul väärtusega kuni 250 000 eurot on hüvitatavate kulude piirmäär kuni 38 000 eurot, kohtuasja puhul väärtusega kuni 2 000 000 eurot on hüvitatavate kulude piirmäär kuni 200 000 eurot jne. Kõnealused piirmäärad on kehtivad iga kohtuastme kohta sõltumata poolte, nõuete või asjassepuutuvate patentide arvust. Reeglite kohaselt võib xxxxx xxxxx taotlusel keerulisemate kohtuasjade puhul ettenähtud piirmäära teatud tingimustel xxxxx. Samuti võib xxxxx xxxxx taotlusel seda piirmäära langetada, kui ettenähtud piirmäär ohustaks kohtuasja kaotanud xxxxx majanduslikku eksisteerimist (nt on tegu väike- või keskmise suurusega ettevõtjaga, ülikooliga, avalik-õigusliku teadusasutusega, füüsilisest isikust ettevõtjaga jms).

Artiklis 70 sätestatakse kohtulõivusid puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtus asetleidva menetluse pooled tasuvad kohtulõivud. Lõikes 2 sätestatakse, et kohtulõivud makstakse ettemaksena, kui kodukorras ei ole sätestatud teisiti. Ettenähtud kohtulõivu mittetasunud xxxxx võib menetluses edasisest osalemisest välja jätta.

Kohtulõivudega seoses tuleb vaadata ka artikli 36 lõiget 3, milles on sätestatud, et kohtulõivud kehtestab halduskomitee. Ühtse patendikohtu ettevalmistuskomitee on ette valmistanud ja heaks kiitnud kohtulõivude ja hüvitatavate kulude reeglid, millest saavadki need kohtulõivud ja hüvitatavate kulude reeglid, mille kõnealuse artikli kohaselt halduskomitee ühtse patendikohtu töölehakkamisel kehtestab. Kõnealused kohtulõivude reeglid lisatakse ühtse patendikohtu kodukorda ja hakkavad moodustama reegli 370.

Lisaks on artikli 36 lõikes 3 sätestatud, et kohtulõivud koosnevad kindlasummalisest lõivust, millele lisandub väärtuspõhine lõiv kindlaksmääratud ülempiiri ületamise korral. Seejuures kehtestatakse kohtulõivud sellisel tasemel, mis tagab õige tasakaalu õiguskaitse õiglase kättesaadavuse (eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mikroettevõtjatele, füüsilistele isikutele, mittetulundusorganisatsioonidele, ülikoolidele ja riiklikele

2 Kättesaadav: xxxxx://xxx.xxxxxxx-xxxxxx- xxxxx.xxx/xxxxx/xxxxxxx/xxxxx/xxxxxx_xxx_xxxxx_x000_xxxxxxx_xx_xxxxx_xxxxxxxxx_xx_xxxxxxxxxxx.xxx

teadusasutustele) põhimõtte ja kohtu kantud kulude hüvitamiseks poolte makstava piisava tasu vahel, võttes arvesse asjaomaste poolte saadavat majanduslikku kasu, ning eesmärgiga luua tasakaalus eelarvega isemajandav xxxxx.

Nendest põhimõtetest lähtus ettevalmistuskomitee kohtulõivude ja hüvitatavate kulude reeglite koostamisel. Kohtulõivude suuruste üle peeti pikki läbirääkimisi ja lõpuks heakskiidetud lõivud kujutavad endast kompromissi osalevate liikmesriikide vahel. Näiteks on reeglite kohaselt esimese astme kohtus rikkumishagi ja rikkumise vastuhagi kindlasummaline lõiv 11 000 eurot, kahjuhüvitise määramise taotluse kindlasummaline lõiv 3000 eurot jne. Xxx xxxx hind ületab 500 000 eurot, tuleb lisaks kindlasummalisele lõivule tasuda ka väärtuspõhine lõiv, mille suurus on otseselt seotud hagi hinnaga. Näiteks kui hagihind on kuni 750 000 eurot, tuleb tasuda täiendavat väärtuspõhist lõivu 2500 eurot; kui hagihind on kuni 5 000 000 eurot, lisandub väärtuspõhine lõiv summas 32 000 eurot jne. Lisaks on teatud liiki menetlused ja hagid, mille puhul on ette nähtud kindlasummaline lõiv, kuid millele väärtuspõhist lõivu ei lisandu. Nii on näiteks tühistamishagi lõiv 20 000 eurot, ajutiste meetmete kohaldamise taotluse lõiv 11 000 eurot, Euroopa Patendiameti otsuse xxxxx esitatud hagi lõiv 1000 eurot jne. Apellatsioonikohtus toimuvate menetluste jaoks on kehtestatud eraldi lõivud (nt rikkumishagi korral esitatud apellatsioonkaebuse lõiv on 11 000 eurot, millele lisandub väärtuspõhine lõiv; tühistamishagi korral esitatud apellatsioonkaebuse lõiv on 20 000 eurot; kahjuhüvitise määramise taotluse korral esitatud apellatsioonkaebuse lõiv on 3000 eurot, millele lisandub väärtuspõhine lõiv jne).

Kohtulõivude koostamisel on arvesse võetud ka xxxxx- xx keskmise suurusega ettevõtjate huve, kuna reeglite kohaselt peavad nad teatud kriteeriumite täitmise korral maksma üksnes 60% eelnimetatud lõivudest. Lisaks on kohtulõivude reeglites sätestatud põhimõtted kindlasummalise lõivu ja väärtuspõhise lõivu teatud ulatuses tagasisaamiseks. Näiteks kui kohtuasja menetleb xxxx üks kohtunik, hüvitatakse 25% makstud lõivust; hagi tagasivõtmisel hüvitatakse sõltuvalt tagasivõtmise hetkest 20–60% makstud lõivust; asja kokkuleppel lõpetamise korral hüvitatakse sõltuvalt kokkuleppe sõlmimise ajast 20–60% makstud lõivust. Erandlikel juhtudel (nt kui kohtulõivu maksmine ohustab xxxxx majanduslikku eksistentsi) võib xxxxx otsustada ka, et lõiv tuleb täielikult või osaliselt tagasi maksta.

Artiklis 71 sätestatakse tasuta õigusabi reeglid. Lõikes 1 sätestatakse, et füüsilisest isikust pool, kes ei ole võimeline menetluskulusid kas täies mahus või osaliselt tasuma, võib xxxx xxxx taotleda tasuta õigusabi. Tasuta õigusabi andmise tingimused sätestatakse kodukorraga. Lõikes 2 sätestatakse, et xxxxx otsustab vastavalt kodukorrale, kas tasuta õigusabi tuleks anda täies mahus või osaliselt või kas selle andmisest tuleks keelduda. Lõikes 3 sätestatakse, et halduskomitee kehtestab kohtu ettepaneku alusel tasuta õigusabi ulatuse ning eeskirjad tasuta õigusabi kulude kandmiseks.

Artiklis 72 sätestatakse aegumistähtajad. Lõikes 1 sätestatakse, et xxxx et see piiraks lepingu artikli 24 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, ei või rahalise hüvitise kõigi liikidega seotud hagi esitada pärast viie aasta möödumist kuupäevast, mil hageja sai või pidi saama teadlikuks viimasest hagi esitamist õigustavast asjaolust.

V peatükis sätestatakse edasikaebamine.

Artiklis 73 sätestatakse edasikaebus. Lõikes 1 sätestatakse, et menetluse kas tervikuna või osaliselt kaotanud pool võib esimese astme kohtu otsuse apellatsioonikohtusse edasi kaevata

kahe kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemise kuupäevast. Lõikes 2 täpsustatakse, millistel juhtumitel ja mis aja jooksul võib menetluse kas tervikuna või osaliselt kaotanud pool esimese astme kohtu korralduse edasi kaevata apellatsioonikohtusse. Lõike 2 punkti a kohaselt võib artikli 49 lõikes 5, artiklites 59 kuni 62 ja 67 osutatud korralduse puhul apellatsioonikohtusse edasi kaevata 15 kalendripäeva jooksul alates korralduse teatavakstegemisest taotlejale. Lõike 2 punkti b kohaselt võib muude kui punktis a nimetatud korralduste puhul koos asjaomase otsuse xxxxx tehtud kaebusega või xxx xxxxx lubab edasikaebust esitada, apellatsioonikohtusse edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtu sellekohase otsuse teatavakstegemisest.

Lõikes 3 sätestatakse, et esimese astme kohtu otsuse või korralduse suhtes tehtud edasikaebused võivad põhineda juriidilistel ja faktilistel asjaoludel. Lõikes 4 sätestatakse, et uusi asjaolusid ja uusi tõendeid võib esitada xxxx vastavalt kodukorrale ja juhul, kui asjaomane pool ei saanud neid põhjendatult esitada esimese astme kohtu menetluse ajal.

Artiklis 74 sätestatakse edasikaebuse mõju. Lõikes 1 sätestatakse, et edasikaebuse esitamine ei peata otsuse täitmist, välja arvatud juhul, kui apellatsioonikohus otsustab ühe xxxxx põhjendatud taotlusel teisiti. Seega võib üks pool esitada taotluse, et edasikaebuse esitamine peataks otsuse täitmise. Kodukorraga tagatakse, et selline otsus tehakse viivitamata. Lõikes 2 sätestatakse, et olenemata lõikest 1 peatab otsuse täitmise alati edasikaebus, mis on esitatud otsuse suhtes, mis on tehtud seoses hagide või patendi tühistamise vastuhagidega või artikli 32 lõike 1 punkti i (s.o hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega) kohaste hagidega. Lõikes 3 sätestatakse, et artikli 49 lõikes 5, artiklites 59, 60, 61, 62 või 67 osutatud korralduse suhtes esitatud edasikaebus ei takista põhimenetluse jätkumist. Esimese astme xxxxx xx tee otsust põhimenetluses siiski enne, kui apellatsioonikohus on vastu võtnud edasikaebusega seotud otsuse.

Artiklis 75 sätestatakse edasikaebust käsitlev otsus ja tagasisaatmine. Lõikes 1 sätestatakse, et kui artikli 73 kohane edasikaebus on põhjendatud, tühistab apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse ning teeb lõpliku otsuse. Apellatsioonikohus võib erakorralistel juhtudel ja vastavalt kodukorrale kohtuasja esimese astme kohtusse otsuse tegemiseks tagasi saata. Lõikes 2 sätestatakse, et kui kohtuasi saadetakse vastavalt lõikele 1 tagasi esimese astme kohtusse, on apellatsioonikohtu otsused õigusküsimustes esimese astme kohtu jaoks siduvad.

VI peatükis sätestatakse otsused.

Artiklis 76 sätestatakse otsuste alus ja õigus ärakuulamisele. Lõikes 1 sätestatakse, et xxxxx teeb otsuseid vastavalt poolte esitatud hagiavaldustele ega määra taotletust suuremat kahjutasu. See tähendab, et xxxxx on otsuse tegemisel seotud poolte poolt esitatud konkreetsete nõuete ja nende suurusega. Lõikes 2 sätestatakse, et sisulised otsused võivad põhineda üksnes sellistel põhjendustel, asjaoludel ja tõenditel, mille pooled ise on esitanud või mis on menetlusse esitatud kohtu korraldusel xx xxxxx kohta pooltel on olnud võimalus märkusi esitada. See tähendab, et xxxxx xx saa otsuse tegemisel xxxxx arvesse asjaolusid, mis ei ole kohtumenetluse käigus käsitlemist leidnud. Lõikes 3 sätestatakse, et xxxxx hindab tõendeid vabalt ja sõltumatult.

Artiklis 77 sätestatakse vorminõuded. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtu otsused ja korraldused peavad olema põhjendatud ning vastavalt kodukorrale tehakse need kirjalikult. Lõikes 2 sätestatakse, et kohtu otsused ja korraldused esitatakse menetluses kasutatavas keeles. Seega, kui kohtumenetluse keel oli näiteks prantsuse keel, teeb xxxxx otsused ja korraldused samuti

prantsuse keeles.

Artiklis 78 sätestatakse kohtu otsused ja eriarvamused. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtu otsused ja korraldused võetakse vastavalt põhikirjale vastu kolleegiumi häälteenamusega. Võrdse häältearvu korral otsustab kolleegiumi eesistuja hääl. Lõikes 2 sätestatakse, et erakorralistel juhtudel võib iga kolleegiumi liige kohtu otsusest eraldi väljendada oma eriarvamust.

Artiklis 79 sätestatakse kokkuleppeid puudutav. Artikli kohaselt võivad pooled menetluse ajal kohtuasja lahendada kokkuleppe sõlmimise xxxx, xxxx xxxxx xxx otsusega kinnitab. Kokkuleppega ei saa patenti tühistada ega selle kehtivust piirata.

Artiklis 80 sätestatakse otsuste avaldamine. Sätte kohaselt võib xxxxx hageja taotlusel ning rikkuja kulul teha korralduse xxxxx asjakohaseid meetmeid, et jagada teavet kohtu otsuse kohta, sealhulgas levitada otsust ja avaldada see kas täies mahus või osaliselt massiteabevahendites.

Artiklis 81 sätestatakse kohtuasja taasmenetlemine. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtu lõpliku otsuse väljakuulutamise järel võib apellatsioonikohus kohtuasja taasmenetlemise taotluse erandkorras rahuldada järgmistel asjaoludel: a) kui ilmneb asjaolu, mis on oma olemuselt otsustav ja mis otsuse tegemise ajal ei olnud kohtuasja taasmenetlemist taotlevale poolele teada; sellise taotluse võib rahuldada üksnes siis, kui vastavalt liikmesriigi kohtu lõplikule otsusele on tegemist kuriteoga, või b) olulise menetlusvea korral, eelkõige kui kohtusse ilmumata jäänud kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või samaväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, mis võimaldanuks tal end kaitsta. Lõikes 2 sätestatakse, et kohtuasja taasmenetlemise hagiavaldus esitatakse kümne aasta jooksul pärast otsuse vastuvõtmise kuupäeva, kuid mitte hiljem kui kahe kuu möödudes kuupäevast, mil ilmnes uus asjaolu või menetlusviga. Selline hagiavaldus ei peata otsuse täitmist, välja arvatud juhul, kui apellatsioonikohus otsustab teisiti.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui kohtuasja taasmenetlemise hagiavaldus on hästi põhjendatud, tühistab apellatsioonikohus läbivaatamisele kuuluva otsuse tervikuna või osaliselt ning alustab kooskõlas kodukorraga kohtuasja taasmenetlemist uue kohtuliku arutelu läbiviimiseks ja uue otsuse vastuvõtmiseks. Lõikes 4 sätestatakse, et läbivaadatava otsuse objektiks olevaid patente heauskselt kasutavatel isikutel tuleks võimaldada kõnealuste patentide kasutamist jätkata.

Artiklis 82 sätestatakse otsuste ja korralduste täitmine. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtu otsused ja korraldused kuuluvad täitmisele igas lepinguosalises liikmesriigis. Kohtu otsusele lisatakse korraldus selle täitmiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et vajaduse korral on kohtu otsuse täitmise tingimuseks, eelkõige ettekirjutuste puhul, kautsjoni või samaväärse tagatise esitamine, mille eesmärgiks on tagada tekitatud kahju hüvitamine. Lõikes 3 sätestatakse, et xxxx et see piiraks lepingu ja põhikirja kohaldamist, reguleeritakse otsuste ja korralduste täitmise korda selle lepinguosalise liikmesriigi õigusaktidega, kus otsuste ja korralduste täitmine toimub. Kõiki kohtu otsuseid täidetakse samadel tingimustel kui täitmise asukohariigiks olevas lepinguosalises liikmesriigis tehtud otsuseid. Lõikes 4 sätestatakse, et kui pool ei järgi korralduses seatud tingimusi, võidakse teda karistada kohtule makstava korduva karistusmaksega. Konkreetse karistusmakse suurus on proportsionaalne täitmisele kuuluva korralduse olulisusega ning see xx xxxxx xxxxx õigust nõuda kahjutasu või tagatist.

Sellest artiklist tulenevalt on kavandatud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga täiendada täitemenetluse seadustikus kehtestatud täitedokumentide nimekirja ühtse patendikohtu jõustunud otsuste ja korraldustega.

IV osas sätestatakse üleminekusätted.

Artiklis 83 sätestatakse üleminekukord. Lõikes 1 sätestatakse, et lepingu jõustumise kuupäevale järgneva seitsmeaastase üleminekuaja jooksul võib Euroopa patendi rikkumist või tühistamist käsitleva hagi või Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumist või kehtetuks tunnistamist käsitleva hagi endiselt esitada siseriiklikule kohtule või muudele pädevatele siseriiklikele ametiasutustele. Sellest sättest tulenevalt täiendatakse eraldi eelnõuga tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust sättega, milles reguleeritakse, et ühtse patendikohtu lepingu jõustumisele järgneva seitsme aasta jooksul on Euroopa patendi rikkumist või tühistamist puudutavaid asju ja Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumist või kehtetuks tunnistamist puudutavaid asju pädev lahendama ka maakohus.

Lõikes 2 sätestatakse, et üleminekuaja lõppemine ei mõjuta siseriiklikes kohtutes üleminekuaja lõpul menetluses olevaid kohtuasju. Seega kui kõnealune seitsmeaastane üleminekuaeg lõppeb siis, kui siseriiklikus kohtus on mingi kohtuasja menetlemine pooleli, siis on siseriiklikul kohtul pädevus xxxxx xxxx menetlemist jätkata.

Lõikes 3 sätestatakse, et Euroopa patendi omanikul või Euroopa patendi taotlejal, kes on saanud patendiomanikuks või esitanud taotluse enne lõikes 1 ja vajaduse korral lõikes 5 nimetatud üleminekuaja lõppemist, ning samuti Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse omanikul on võimalik patendikohtu ainupädevuse kohaldamisest loobuda, välja arvatud juhul, xxx xxxx on kohtule juba esitatud. Sel eesmärgil peavad nad teatama oma loobumisest kohtu kantseleile hiljemalt üks kuu enne üleminekuaja lõppemist. Loobumine jõustub pärast selle kandmist registrisse.

Lõikes 4 sätestatakse, et lõikes 3 osutatud loobumisvõimalust kasutanud Euroopa patendi omanikul, Euroopa patendi taotlejal või Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse omanikul on õigus oma loobumine xxxx xxxx tühistada, välja arvatud juhul, xxx xxxx on siseriiklikule kohtule juba esitatud. Nad teatavad loobumise tühistamisest kohtu kantseleile. Loobumise tühistamine jõustub pärast selle kandmist registrisse.

Lõikes 5 sätestatakse, et viis aastat pärast lepingu jõustumist korraldab halduskomitee ulatusliku konsulteerimise patendisüsteemi kasutajatega ning uuringu selle kohta, kui palju on Euroopa xxxxxxx xx Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistusi, mille puhul patendi rikkumise või tühistamise või täiendava kaitse tunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse lõike 1 alusel endiselt liikmesriikide kohtutele, samuti selle põhjuste ja mõju kohta. Sellise konsulteerimise ja kohtu arvamuse alusel võib halduskomitee teha otsuse pikendada üleminekuaega veel kuni seitsme aasta võrra.

V osas sätestatakse lõppsätted.

Artiklis 84 sätestatakse allkirjastamine, ratifitseerimine ja ühinemine. Lõikes 1 sätestatakse, et leping avatakse allkirjastamiseks kõikidele liikmesriikidele 19. veebruaril 2013.

Lõikes 2 sätestatakse, et leping ratifitseeritakse kooskõlas liikmesriikide põhiseadusest tulenevate nõuetega. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile (edaspidi hoiulevõtja). Lõikes 3 sätestatakse, et iga lepingu allkirjastanud liikmesriik teatab lepingu ratifitseerimisest Euroopa Komisjonile ratifitseerimiskirja hoiuleandmise ajal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) artikli 18 lõikele 3. Lõikes 4 sätestatakse, et leping on ühinemiseks avatud kõigile liikmesriikidele. Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtja kätte.

Xxxxxxxx 85 sätestatakse hoiulevõtja ülesanded. Lõikes 1 sätestatakse, et hoiulevõtja koostab lepingu tõendatud koopiad ja edastab need kõigi lepingu allkirjastanud või lepinguga ühinevate liikmesriikide valitsustele. Lõikes 2 sätestatakse, et hoiulevõtja teatab lepingu allkirjastanud või lepinguga ühinevate liikmesriikide valitsustele lepingu allkirjastamisest, ratifitseerimis- või ühinemiskirjade üleandmisest ja lepingu jõustumise kuupäevast. Lõikes 3 sätestatakse, et hoiulevõtja registreerib lepingu ÜRO sekretariaadis.

Artiklis 86 sätestatakse, et leping on tähtajatu.

Artiklis 87 sätestatakse lepingu muutmine. Lõikes 1 sätestatakse, et kas seitse aastat pärast lepingu jõustumist või pärast seda, xxx xxxxx on lahendanud 2000 patendivaidlust, olenevalt sellest, xxxxxxx xxxxx tähtpäevadest on hilisem, ning seejärel vastavalt vajadusele korrapäraste ajavahemike järel peab halduskomitee patendisüsteemi kasutajatega ulatuslikke konsultatsioone, et hinnata kohtu toimimist, tõhusust ja kulutasuvust ning patendisüsteemi kasutajate usaldust ja kindlustunnet kohtu otsuste kvaliteedi suhtes. Sellise konsulteerimise ja kohtu arvamuse alusel võib halduskomitee teha otsuse lepingu muutmiseks, et parandada kohtu toimimist. Lõikes 2 sätestatakse, et halduskomitee võib lepingut muuta, et viia see kooskõlla patente käsitleva rahvusvahelise lepinguga või liidu õigusega. Lõikes 3 sätestatakse, et lõigete 1 ja 2 alusel tehtud halduskomitee otsus ei jõustu, kui mõni lepinguosaline liikmesriik teatab otsuse vastuvõtmisele järgneva 12 kuu jooksul vastavalt oma asjakohasele sisemisele otsustuskorrale, et ei soovi end otsusega siduda. Sellisel juhul kutsutakse kokku lepinguosaliste liikmesriikide läbivaatamiskonverents.

Artiklis 88 sätestatakse lepingu keeled. Lõikes 1 sätestatakse, et leping on koostatud ühes eksemplaris inglise, prantsuse xx xxxxx keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Lõikes 2 sätestatakse, et lepingu tekstid, mis on koostatud lepinguosaliste liikmesriikide ametlikes keeltes, mis ei ole lõikes 1 nimetatud keeled, loetakse ametlikeks tekstideks, kui halduskomitee on need heaks kiitnud. Tekstierinevuste esinemise korral lähtutakse lõikes 1 nimetatud tekstidest.

Artiklis 89 sätestatakse lepingu jõustumine. Lõikes 1 sätestatakse, et leping jõustub 1. jaanuaril 2014 või neljanda kuu esimesel päeval pärast kolmeteistkümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist vastavalt artiklile 84, sealhulgas nende kolme liikmesriigi poolt, kus lepingu allkirjastamisele eelneva aasta jooksul oli jõus kõige rohkem Euroopa patente, või neljanda kuu esimesel päeval pärast xxxx, xxx on jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) muudatused, mis käsitlevad selle seotust lepinguga, olenevalt sellest, xxxxxxx xxxxx kuupäevadest on hilisem.

Lõikes 2 sätestatakse, et iga pärast lepingu jõustumist toimunud ratifitseerimine või lepinguga

ühinemine jõustub neljanda kuu esimesel päeval pärast ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.

Lisaks tuleneb lepingust, et selle kinnituseks on täievolilised esindajad lepingule alla kirjutanud.

Xxxxxxxx on kirjas, et see on koostatud 19. veebruaril 2013 Brüsselis inglise, prantsuse xx xxxxx keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivi.

LISAS I sätestatakse ühtse patendikohtu põhikiri.

Artiklis 1 sätestatakse põhikirja reguleerimisala. Sätte kohaselt reguleeritakse põhikirjaga ühtse patendikohtu institutsioonilist ja finantskorraldust.

I peatükis sätestatakse kohtunikke puudutav.

Artiklis 2 sätestatakse kohtunike kõlblikkus. Sättes reguleeritakse seda, millistele tingimustele peab kohtunik vastama.

Artiklis 3 sätestatakse kohtunike ametisse nimetamine.

Artiklis 4 sätestatakse kohtunike ametiaeg, mis on kuus aastat, ning ametiaja algamine xx xxxxx pikendamine.

Artiklis 5 sätestatakse nõuandekomitee liikmete ametisse nimetamine.

Artiklis 6 sätestatakse vande andmine kohtunike poolt enne oma kohustuste täitmisele asumist.

Artiklis 7 sätestatakse kohtunike erapooletus. Artiklis sätestatakse, et kohtunikud peavad allkirjastama avalduse, millega kohustuvad käituma ausalt ja diskreetselt ning austama oma kohustusi. Lisaks esitatakse sättes nimekiri kohtuasjadest, mille menetlemisel ei tohi kohtunikud osaleda, ning kohtuniku taandamisega seonduv.

Artiklis 8 sätestatakse kohtunike kohtulik puutumatus, mis kehtib ka ametist lahkumise järel ning mida võib teatud juhtudel xxx xxxxx.

Artiklis 9 sätestatakse kohtuniku ülesannete täitmise lõppemine kohtuniku ametist lahkumisel ning sellega seonduv.

Artiklis 10 sätestatakse kohtuniku ametist kõrvaldamise alused xx xxxx.

Artiklis 11 sätestatakse kohtunike koolituse korraldamisega seonduv.

Artiklis 12 sätestatakse apellatsioonikohtu presidendi, esimese astme kohtu presidendi, kohtunike, kohtusekretäri, kohtusekretäri asetäitja ja kohtu personali töötasude kehtestamine halduskomitee poolt.

II peatükis sätestatakse organisatsioonilised sätted.

1. jaos sätestatakse ühissätted.

Artiklis 13 sätestatakse apellatsioonikohtu presidendi valimine, ametiaja kestus ja tema ülesanded.

Artiklis 14 sätestatakse esimese astme kohtu presidendi valimine, ametiaja kestus ja tema ülesanded.

Artiklis 15 sätestatakse presiidiumi koosseis, ülesannete täitmine ja otsustusvõimelisus.

Artiklis 16 sätestatakse personali (s.o kohtu ametnike ja muude teenistujate) ülesanded ja personalieeskirjade kehtestamine.

Artiklis 17 sätestatakse puhkusega seonduv.

2. jaos sätestatakse esimese astme xxxxx puudutav.

Artiklis 18 sätestatakse kohaliku või piirkondliku talituse asutamine ja tegevuse lõpetamine.

Artiklis 19 sätestatakse kolleegiumidega seonduv.

Artiklis 20 sätestatakse patendikohtunike reservi puudutav.

3. jaos sätestatakse apellatsioonikohut puudutav.

Artiklis 21 sätestatakse kolleegiumidega seonduv.

4. jaos sätestatakse kohtu kantseleiga seonduv.

Artiklis 22 sätestatakse kohtusekretäri ametisse nimetamine, tema ametiaeg, tema poolt vande andmine ja tema ametist kõrvaldamine.

Artiklis 23 sätestatakse kohtusekretäri ülesanded.

Artiklis 24 sätestatakse registri pidamine.

Artiklis 25 sätestatakse allkantseleid ja kohtusekretäri asetäitjat puudutav. Artiklis

sätestatakse kohtusekretäri asetäitja ametisse nimetamine, tema ametiaeg ja ülesanded.

III peatükis sätestatakse finantssätted.

Artiklis 26 sätestatakse eelarvega seonduv. Sättes reguleeritakse eelarve vastuvõtmine, selle koostamine ning kohtusekretäri roll seoses eelarvega.

Artiklis 27 sätestatakse kulude kinnitamine.

Artiklis 28 sätestatakse, et kohtu eelarve võib sisaldada assigneeringuid ettenägematute kulude katmiseks ja et xxxxx võib xxxx assigneeringuid kasutada eelarvekomitee eelneval heakskiidul.

Artiklis 29 sätestatakse aruandeperiood, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artiklis 30 sätestatakse eelarve koostamine. Sätte kohaselt esitab presiidium kohtu eelarve projekti eelarvekomiteele hiljemalt finantseeskirjades sätestatud kuupäeval.

Artiklis 31 sätestatakse esialgse eelarvega seonduv.

Artiklis 32 sätestatakse raamatupidamisarvestuse auditeerimine.

Artiklis 33 sätestatakse finantseeskirjade vastuvõtmine, muutmine ning nende sisu.

IV peatükis sätestatakse menetlussätted.

Artiklis 34 sätestatakse kohtu nõupidamiste saladus.

Artiklis 35 sätestatakse otsuste vastuvõtmise, allkirjastamise ja avaliku ettelugemisega seonduv.

Artiklis 36 sätestatakse kolleegiumi liikme eriarvamust puudutav.

Artiklis 37 sätestatakse tagaseljaotsuse tegemine.

Artiklis 38 sätestatakse küsimuste esitamine Euroopa Liidu Kohtule. Sätte kohaselt: kui esimese astme xxxxx või apellatsioonikohus otsustab saata Euroopa Liidu Kohtule küsimuse, mis käsitleb Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepingu tõlgendamist või Euroopa Liidu institutsioonide õigusaktide kehtivust või tõlgendamist, peatab ta oma menetluse.

II LISAS sätestatakse kohtuasjade jaotus kesktalituses. Pariisis asuv kesktalitus hakkab tegelema tehnoloogiliste protsesside ja transpordi, tekstiilide ja paberi, püsikonstruktsioonide, füüsika ning elektri valdkonna kohtuasjadega. Londonis asuv üksus hakkab tegelema inimeste eluliste vajaduste rahuldamise valdkonna ning keemia ja metallurgia valdkonna kohtuasjadega. Münchenis asuv üksus hakkab tegelema mehaanika, valgustuse, kütmise, relvade ja lõhkamise valdkonna kohtuasjadega.

Paragrahvis 2 kohaselt ratifitseeritakse juurdelisatud ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkulepe, millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 2014. aasta 4. märtsil Brüsselis. Kõnealune kokkulepe koosneb preambuli põhjenduspunktidest ja üheksast artiklist.

Preambuli põhjenduspunktides sätestatakse poolte soov luua ühine ühtse patendikohtu piirkondlik talitus, võttes arvesse intellektuaalomandi õiguste kaitse olulisust majanduskasvu tagamisel ning soovi tagada ettevõtjatele võimalus lahendada ühtse toimega Euroopa patenti puudutavad vaidlused neile võimalikult lähedal.

Artiklis 1 sätestatakse piirkondliku talituse asutamine. Sätte kohaselt taotlevad lepinguosalised riigid, et ühtne patendikohus asutaks Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu artikli 7 lõikega 5 ja kohtu põhikirja artikliga 18.

Ühtse patendikohtu lepingu artikli 7 lõige 5 näeb ette, et ühtse patendikohtu piirkondlik talitus asutatakse kahe või enama lepinguosalise liikmesriigi jaoks nende taotluse alusel ja kooskõlas põhikirjaga. Vastavad lepinguosalised liikmesriigid peavad määrama asjaomase talituse asukoha ning seejuures võib piirkondlik talitus asju menetleda mitmes kohas.

Kohtu põhikirja artiklis 18 sätestatakse tehnilised nüansid piirkondliku talituse asutamise ja tegevuse lõpetamise kohta. Sellest sättest tuleneb, et piirkondliku talituse asutamiseks tuleb taotlus esitada ühtse patendikohtu halduskomitee eesistujale ning taotluses tuleb märkida talituse asukoht. Piirkondliku talituse tegevuse lõpetamise kohta teeb otsuse samuti halduskomitee.

Artiklis 2 sätestatakse kohtuasjade menetlemine mitmes kohas. Sätte kohaselt teevad lepinguosalised riigid kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu artikli 7 lõikega 5 Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikule talitusele võimalikult suures ulatuses võimalikuks menetleda kohtuasju mitmes kohas. Iga Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikus talituses osalev lepinguosaline riik määrab selles riigis vahendid kohtuasjade menetlemiseks. See tähendab, et kõik piirkondlikus talituses osalevad riigid, sh Eesti, peavad oma riigis ette nägema vastavad ruumid ja võimaldama muud vahendid selliste kohtuistungite pidamiseks. Eesti plaanib selliste istungite toimumiskohana kasutada Harju Maakohtu ruume, seal asuvaid vahendeid (näiteks arvutid, tõlkekabiinid) ning olemasolevat vastutavat tehnilist personali (nt sekretär/referent, IT-spetsialist).

Artiklis 3 sätestatakse vahendeid ja kulusid puudutav. Sättest tuleneb, et asja menetlemiseks vahendite, sealhulgas vajaliku haldustoe tagamise kulud, kannab lepinguosaline riik, kes need vahendid tagab. Seega on Eesti kohustatud tagama vahendid ja kandma kulud, mis seonduvad kohtuistungite pidamisega Eestis. Seejuures ei mõelda siinkohal kohustust tasuda näiteks kohtunike palkasid, kuna nende tasumine on ette nähtud ühtse patendikohtu eelarvest.

Artiklis 4 sätestatakse menetluskeel. Artiklis sätestatakse, et kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu artikli 49 lõikega 2 määravad lepinguosalised riigid Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse menetluskeeleks xxxxxxx xxxxx. Kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu ja ühtse patendikohtu menetlusreeglitega3 võimaldatakse kohtumenetlustes suulise tõlke teenuseid.

Ühtse patendikohtu menetluskeelega seonduvat reguleerib ühtse patendikohtu lepingu artikkel

49. Kõnealuse artikli lõikes 1 sätestatu kohaselt on kõigi kohalike või piirkondlike talituste menetluskeel(t)eks Euroopa Liidu ametlik(ud) keel(ed), mis on selle lepinguosalise liikmesriigi ametlik keel või ametlikud keeled, xxxxx territooriumil asjaomane talitus asub, või

3 Nagu eespool selgitatud, siis termin „menetlusreeglid“ on ühtse patendikohtu lepingu eestikeelses tekstis tõlgitud kui „kodukord“, kuid tegu on sama dokumendiga.

piirkondlikku talitust jagavate lepinguosaliste liikmesriikide määratud ametlik keel või ametlikud keeled. Lisaks võimaldab lepingu artikli 49 lõige 2 lepinguosalistel liikmesriikidel nende territooriumil asuva piirkondliku talituse menetluskeeleks määrata Euroopa Patendiameti ühe ametliku keele või mitu ametlikku keelt. Euroopa Patendiameti ametlikud keeled on inglise, prantsuse xx xxxxx xxxx. Kuivõrd nendest keeltest on xxxxxxx xxxx Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis patendiomanike ja patendivolinike seas enim levinud ja ühiselt kasutatav võõrkeel, lähtuti piirkondliku talituse loomisel artikli 49 lõikes 2 sätestatud reeglist ning valiti piirkondliku talituse menetluskeeleks xxxxxxx xxxx. Samuti on xxxxxxx xxxx enim kasutatav ametlik keel Euroopa Patendiametis, mistõttu on enamik patente puudutavaid tehnilisi dokumente inglise keeles. Samuti on xxxxxxx xxxx levinuim võõrkeel ühtse patendikohtu, sh piirkondliku talituse eri rahvusest kohtunike seas. Ka tagatakse kohtuistungitel suuline tõlge vastavalt ühtse patendikohtu lepingus sätestatud reeglitele ning ühtse patendikohtu menetlusreeglitele.

Artiklis 5 sätestatakse piirkondliku talituse asukoht ja allkantselei. Sätte kohaselt määravad lepinguosalised riigid kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu artikli 7 lõikega 5 ja kohtu põhikirja artikliga 18 Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse xx xxxxx allkantselei asukohaks Stockholmi, Rootsi. Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asukoha ja allkantselei kulud, mida ei kaeta ühtse patendikohtu eelarvest, kannab Rootsi.

Piirkondliku talituse juurde allkantselei loomise kohustus tuleneb ühtse patendikohtu lepingu artikli 10 lõikest 2. Seejuures asjaolu, et piirkondliku talituse allkantselei asub Stockholmis, ei mõjuta kuidagi kohtuistungite pidamise võimalust piirkondliku talituse poolteks olevates eri riikides, kuivõrd allkantselei näol on tegemist xxxx talituse haldusüksusega.

Artiklis 6 sätestatakse kokkulepet puudutav vaidluste lahendamine. Sätte kohaselt lahendatakse kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamise üle peetavad vaidlused lepinguosaliste riikide konsultatsioonide xxxx.

Artiklis 7 sätestatakse kokkuleppest taganemine. Artikli kohaselt jääb kokkulepe jõusse määramata ajaks. Iga lepinguosaline riik võib Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikust talitusest xx xxxxx ka kokkuleppest taganeda, teatades teistele lepinguosalistele riikidele sellest kirjalikult kaksteist kuud ette. Lepinguosalise riigi taganemine ei too xxxxx Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse tegevuse lõppemist, arvestades ühtse patendikohtu lepingu artikli 7 lõiget 5.

Artiklis 8 sätestatakse piirkondliku talitusega ühinemine. Sätte kohaselt on kokkulepe ühinemiseks avatud Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna mis tahes riigile, kes on ühtse patendikohtu lepingule alla kirjutanud. Kokkulepe jõustub selle riigi suhtes artikli 9 kohaselt.

Artiklis 9 sätestatakse kokkuleppe jõustumine. Sätte kohaselt kiidavad lepinguosalised riigid kokkuleppe heaks oma riigisisese menetluskorra kohaselt ja kokkulepe kehtib igas riigis ainult alates ajast, mil selle riigi suhtes jõustub ühtse patendikohtu leping. Lepinguosalised riigid teatavad üksteisele, millal kokkuleppe jõustumiseks nõutavad toimingud on lõpule viidud. Kokkulepe jõustub, kui kaks lepinguosalist riiki, sealhulgas Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse xx xxxxx allkantselei asukoha riik, on kokkuleppe heaks kiitnud ja ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerinud. Kokkuleppe jõustumine sõltub ühtse patendikohtu lepingu jõustumisest selle artikli 89 kohaselt.

Seejuures sätestab ühtse patendikohtu lepingu artikli 89 lõige 1, et ühtse patendikohtu leping jõustub 1. jaanuaril 2014 või neljanda kuu esimesel päeval pärast kolmeteistkümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist vastavalt artiklile 84, sealhulgas nende kolme liikmesriigi poolt, kus lepingu allkirjastamisele eelneva aasta jooksul oli jõus kõige rohkem Euroopa patente, või neljanda kuu esimesel päeval pärast xxxx, xxx on jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) muudatused, mis käsitlevad selle seotust kõnesoleva lepinguga, olenevalt sellest, xxxxxxx xxxxx kuupäevadest on hilisem.

Eelnimetatu tähendab Eesti jaoks seda, et kokkuleppe jõustumine on sõltuvuses nii kõnesoleva kokkuleppe ratifitseerimisest kui ka ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisest, mida tehakse kõnealuse eelnõuga. 30. septembri 2016. a seisuga on piirkondliku talituse kokkuleppe ratifitseerinud Rootsi.

4. Eelnõu terminoloogia

Seaduse eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

Ühtse patendikohtu lepingu on tõlkinud ja keeleliselt toimetanud Euroopa Liidu Nõukogu keelejuristid. Lepingu tekst on tõlgitud kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse ning on autentne. Piirkondliku talituse kokkuleppe tõlge on koostatud ja toimetatud Justiitsministeeriumi tellimusel.

Ühtse patendikohtu lepingu artiklis 2 defineeritakse lepingus kasutatavad terminid, sealhulgas termin „ühtse toimega Euroopa patent“. Seejuures vastavad piirkondliku talituse kokkuleppe terminid ühtse patendikohtu lepingus kasutatavatele terminitele.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Seadusel on puutumus Euroopa Liidu õigusega, kuna seaduse vastuvõtmise tulemusena heakskiidetavad ja allkirjastatavad ühtse patendikohtu leping ja piirkondliku talituse kokkulepe on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1260/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas seoses kohaldatava tõlkekorraldusega). Ühtse patendikohtu leping on koostatud xx xxxx räägitud Euroopa Liidu osalusel ning on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Seadusega kaasnevad mõjud saab jagada kahte gruppi:

1) mõjud, mis üldiselt kaasnevad ühtse patendikohtu süsteemi rajamisega, ja mõjud, mis kaasnevad ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisega,

2) mõjud, mis kaasnevad piirkondliku talituse kokkuleppe ratifitseerimisega.

Kuna teostatavad muudatused on oma sisult seotud, siis paljuski avalduvad mõjud kattuvad.

Ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimise tõttu muudetakse eraldi seaduseelnõuga vähesel määral ka tsiviilkohtumenetluse seadustikku, täitemenetluse seadustikku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, kuid nende muudatustega kaasnevad mõjud on kirjeldatud vastava eelnõu (s.o Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu) seletuskirjas.

6.1. Ühtse patendikohtu süsteemi rajamisega üldiselt kaasnevad mõjud ja ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisega kaasnevad mõjud

Kavandatav muudatus I: ühtse patendikaitse süsteemi rajamine

Sihtgrupp I

• Eesti ettevõtjad (äriühingud).

Statistikaameti andmetel 2016 seisuga aktiivseid ettevõtteid kokku üle 117 0004.

Kaasnev mõju I

Majanduslik mõju – mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele

Paranevad Euroopa patendi omanike õiguste kaitse võimalused.

Ühtse patendikaitse süsteemi käivitamisel paranevad ettevõtjate väljavaated oma õiguste kaitseks üle Euroopa, xxxx xxxx on võimalik ühe taotlusega xxxxx xxx leiutisele patent, millel on kõigis süsteemis osalevas 26 liikmesriigis ühetaoline kaitse ja mis omab kõikides liikmesriikides ühesugust toimet.

Selline muudatus parandab kaudselt nii Eesti (kui teiste liikmesriikide) majanduskeskkonda ja toetab ettevõtjate majandustegevust.

Kavandatav muudatus II: ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimine

Sihtgrupp II-a

Tsiviilkohtud:

• Xxxxx Maakohus (66 kohtuniku ametikohta)

• Pärnu Maakohus (21 kohtuniku ametikohta)

• Tartu Maakohus (35 kohtuniku ametikohta)

• Viru maakohtus (28 kohtuniku ametikohta)

• Tallinna Ringkonnakohus (29 kohtuniku ametikohta)

• Tartu Ringkonnakohtud (16 kohtuniku ametikohta) Kokku võib muudatus puudutada maksimaalselt 195 kohtunikku. Kaasnev mõju II-a

4 xxxxx://xxx.xxxx.xx/00000

Mõju riigiasutuste korraldusele ning töökoormusele

Riigil tekib lisakulu rahaliste kohustuste näol osamaksetena kohtu eelarvesse, väheneb Eesti xxxxxx töökoormus.

Peamiseks mõjuks, mis riigile ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisega kaasneb, on rahalised kohustused kohtu eelarvesse osamaksete tasumise näol, millest on pikemalt kirjutatud seletuskirja punktis VII. Samuti on mõjuks see, et kuna ühtne patendikohus on lepinguosaliste liikmesriikide ühine xxxxx, siis muutub see asutamisega osaks Eesti kohtusüsteemist.

Lisaks väheneb vähesel määral Eesti kohtute töökoormus nende Euroopa patenti puudutavate vaidluse võrra, mis seni on olnud Eesti kohtute pädevuses, kuid ühtse patendikohtu asutamisega lähevad ühtse patendikohtu pädevusse. Patendikohtu esimese seitsme tegevusaasta jooksul võivad xxxx Eesti kohtud lahendada vaidlusi seoses Euroopa patendi rikkumise või tühistamisega või vaidlusi seoses Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumise või kehtetuks tunnistamisega. Seega on töökoormuse vähenemise tõenäosus suurem pärast patendikohtu tegevuse seitsmendat aastat. Samas, kuna Eesti kohtutes ei ole viimastel aastatel kõnealuseid vaidlusi olnud või on olnud mõni üksik, siis märkimisväärset töökoormuse vähenemist see Eesti kohtutele xxxxx xx too. Seega on mõju väike.

Sihtgrupp II-b

• Patenditaotlejad ja -omanikud, kes osalevad kohtuvaidlustes, mis puudutavad ühtse toimega Euroopa patenti ja Euroopa patenti.

Patendiameti andmetel on 2015. aasta lõpu seisuga Eestis kehtivaid Euroopa patente kokku 7422 (neist 10 kuuluvad Eesti isikutele)5. Aastal 2015 xxxxx Eesti registrisse 1332 Euroopa patenti (sh 5 kuuluvad Eesti isikutele) ning registrist kustutati 737 patenti (sh 1 kuulub Eesti isikule).

Kaasnev mõju II-b

Majanduslik mõju – mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele

Lepinguga kaasnev mõju patenditaotlejatele ja -omanikele on peamiselt see, et edaspidi kuuluvad ühtse toimega Euroopa patendiga seotud ning Euroopa patendiga seotud vaidlused lepinguga asutatava ühtse patendikohtu pädevusse.

Samas on ühtse toimega Euroopa patendi puhul tegu uue õigusinstituudiga, mistõttu ei ole varem olnud võimalik ühtse toimega Euroopa patenti puudutavaid vaidlusi lahendada liikmesriigi kohtus. Mis puudutab Euroopa patendi rikkumist või tühistamist käsitlevaid kohtuasju ja Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumist või kehtetuks tunnistamist käsitlevaid kohtuasju, mida seni on saanud menetleda Eesti xxxxx, siis ühtse patendikohtu esimese seitsme tegutsemisaasta jooksul on vastavaid hagisid endiselt pädev lahendama ka Eesti xxxxx. Seega isikutel, kes ühtse patendikohtu esimese seitsme tegutsemisaasta jooksul ei soovi eelnimetatud hagisid esitada ühtsesse patendikohtusse, xxxx Eesti kohtusse, on see endiselt võimalik ning nende jaoks kõnealust liiki vaidluste puhul senine olukord eriti ei muutu. Kui aga hageja otsustab kõnealust liiki vaidluses esitada hagi

5 xxxx://xxx.xxx.xx/xxxxx/xxx.xxx.xx/xxxxx/xxxxxxxx/xxxxxxxxxx/0000_xxxxxxxxx.xxx

liikmesriigi kohtu asemel ühtsesse patendikohtusse, siis tuleb ka vastaspoolel arvestada seal vaidluse lahendamise võimalusega. Siiski on esimese seitsme aasta jooksul kõnealust liiki vaidluste puhul mõju Eesti isikutele väga väike.

Mõju on mõnevõrra suurem seitsmeaastase üleminekuaja möödudes, kui ülalnimetatud Euroopa patendi rikkumist või tühistamist puudutavaid hagisid ja Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumist või kehtetuks tunnistamist käsitlevaid hagisid saab läbi vaadata üksnes ühtne patendikohus ning mitte enam liikmesriigi xxxxx. Tuleb arvesse xxxxx, et Eesti kohtutes ei ole selliseid vaidlusi aastas ühtegi või on mõni üksik, mistõttu Eesti kohtu asemel ühtsesse patendikohtusse pöördumine mõjutab väga väheseid isikuid ja omab seetõttu väikest mõju. Muudatus ei oma erilist mõju patenditaotlejate ja - omanike käitumisele.

Ühtsesse patendikohtusse pöördumine toob xxxxx xx rahalisi kulutusi, kuna kohtusse pöördumise eest tuleb tasuda kohtulõive, kaasnevad esinduskulud ning juhul kui toimuvad kohtuasja suulised istungid (nt kesktalituses Pariisis, Londonis või Münchenis), kaasnevad sinna sõitmise xx xxxx viibimisega pooltele kulud. Enamasti peaks suulised istungid kestma ühe päeva, mistõttu on võimalik arvestada paaripäevase kohalviibimise kuludega. Kuna Eesti asutab koos Rootsi, Xxxx xx Leeduga ühtse patendikohtu piirkondliku talituse, mille tulemusena on patendiomanikel võimalik vaidlusi lahendada n-ö kodule lähemal, kuna istungeid saab pidada Eestis, Rootsis, Lätis või Leedus, aitab see pooltel xxxxx kokku ka kohtuasja lahendamisele minevaid kulusid (eelkõige esinduskulusid ning välisriiki sõitmise xx xxxx viibimise kulusid). Piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimisega kaasnevad mõjud on täpsemalt kirjeldatud mõjude peatüki punktis 6.2.

Artiklis 70 on täpsemalt välja toodud, kui suured on ühtsesse patendikohtusse pöördumisel kohtulõivud ning millistel juhtudel neid vähendatakse. Kohtulõivud on oluliselt suuremad kui Eesti kohtus asja lahendamisel. Kuid näiteks on 40% soodsamad kohtulõivud ette nähtud xxxxx- xx keskmise suurusega ettevõtjatele, kelleks on ka enamik Eesti patendiomanikke. Isikutel tuleb arvestada võimalusega, et ühtses patendikohtus kohtuasja kaotamise korral tuleb xxxx tasuda teise xxxxx kohtukulud. Esinduskulude hüvitamise suhtes on kehtestatud piirmäärad, mis võrreldes Eesti kohtutes asja lahendamisega on oluliselt kõrgemad. Samas õigustab võrreldes riigisiseste kohtulõivude ja esinduskulude hüvitamise piirmääradega kõrgemaid lõive ja määrasid asjaolu, et ühtse toimega Euroopa patendi puhul on tegemist monopoolse õigusega, mis kehtib kõigis osalevates 26 liikmesriigis, mistõttu on ka sellise õigusega kaasnevad kulud (sh kulud kohtumenetlusele) oluliselt kõrgemad, kui need on ühes riigis kohtuasja pidamisel. Kuna prognooside kohaselt saab Eestis olema ühtse toimega Euroopa patendi omanikke ja ühtse toimega Euroopa patenti puudutavaid kohtuvaidlusi üsna xxxx, siis mõjutab kohtulõivude suurus väheseid isikuid.

Kuna ühtse toimega Euroopa patendid saavad kaitse kõikides lepinguosalistes liikmesriikides, tähendab see, et need laienevad ka Eesti territooriumile ning on siin kaitstud. Seega peavad isikud oma edaspidises tegevuses pidama silmas seda, et nende tegevus ei rikuks ühtse toimega Euroopa patendi omanike õigusi, xxxxx õigused kehtivad ka Eestis.

6.2. Piirkondliku talituse kokkuleppe ratifitseerimisega kaasnevad mõjud

Kavandatav muudatus III: ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimine

Sihtgrupp III-a

• Justiitsministeerium

Kaasnev mõju III-a

Mõju riigiasutuste korraldusele ning kuludele ja tuludele

Kohtuistungite pidamisega tekivad lisakulud.

Peamiseks mõjuks, mis riigile piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimisest tuleneb, on teatud rahalised kohustused, mis kaasnevad Eestis piirkondliku talituse istungite pidamisega ning selle jaoks vajalike vahendite ja haldustoe tagamisega. Eesti plaanib kohtuasjade menetlemiseks kasutada olemasolevaid Harju Maakohtu ruume ja vahendeid, mistõttu erilisi lisakulusid suuliste istungite pidamiseks Eestis ei teki. Võimalike lisakulude kandmine, mis puudutab kohtuasjade menetlemiseks vahendite ja haldustoe tagamist, on planeeritud Justiitsministeeriumi eelarvesse. Vastavatest rahalistest kohustustest ja vahendite tagamisest on pikemalt kirjutatud seletuskirja VII punktis.

Sihtgrupp III-b

• Patenditaotlejad ja -omanikud, kes osalevad kohtuvaidlustes, mis puudutavad ühtse toimega Euroopa patenti ja Euroopa patenti.

Kaasnev mõju III-b

Majanduslik mõju – mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele

Osapoolte jaoks vähenevad kohtumenetlusega kaasnevad kulud.

Patenditaotlejatele ja -omanikele avalduv peamine mõju seisneb selles, et kokkuleppe tulemusena ei pea nad sõitma ühtse toimega Euroopa patenti puudutavate kohtuasjade ja teatud liiki Euroopa patenti puudutavate kohtuasjade lahendamiseks istungitele kesktalitusse, mis asub Pariisis, Londonis ja Münchenis, xxxx kohtuistungid toimuksid neile lähemal Eestis, Lätis, Leedus või Rootsis. Kuna Xxxxx, Xxxxx või Rootsi jõudmise xx xxxx viibimisega kaasnevad kulud on eelduslikult väiksemad kui Pariisi, Londonisse või Münchenisse jõudmise xx xxxx viibimisega kaasnevad kulud, siis on sellise piirkondliku talituse asutamine patenditaotlejatele ja -omanikele kohtuvaidluste pidamise seisukohalt vähem kulukas. Seega on piirkondliku talituse loomise eeliseks see, et see aitab eelduslikult pooltel kokku xxxxx kohtumenetlusele minevaid kulusid. Samuti on mõjuks asjaolu, et piirkondlikus talituses saab istungeid pidada inglise keeles, mis on Eesti patenditaotlejate ja -omanike ning patendivolinike seas enim levinud võõrkeel, samuti võimaldatakse ühtse patendikohtu lepingu reeglite alusel suuline tõlge. Arvestades seda, et olemasolevate Euroopa patentide omanike arv (2015. aastal kehtis Eestis 7422 Euroopa patenti) on ja ühtse toimega Euroopa patendi taotlejate arv saab tulevikus olema Eestis võrdlemisi väike ning neid patendiomanikke, kes puutuvad kokku selliseid patente puudutavate kohtuvaidlustega, on veelgi vähem, siis ei ole algatusel Eesti patenditaotlejatele ja -omanikele olulist mõju. Näiteks võib tuua, et 2013. aastal ei olnud Eestis mitte ühtegi kohtuasja, mis oleks puudutanud Euroopa patendi rikkumist või tühistamist, 2014. aastal oli selliseid kohtuasju 2 ning 2015. aastal 1. Ekspertide hinnangul hakkaks Eestis toimuma 2–10 Euroopa patenti ja ühtse toimega Euroopa patenti puudutavat kohtuvaidlust aastas.

Mõju olulisus

Muudatustega kaasnevad mõjud riigiasutuste korraldusele ning kuludele ja tuludele ei ole olulised, kuna muudatuse ulatus ja sihtgrupp on väikesed (muudatus ei puuduta eriliselt Eesti riigi korraldust ning tegevuse aluspõhimõtteid, seotud ametikohtade hulk on väga väike), mõju avaldumise sagedus madal (prognooside kohaselt toimub Eestis aastas 2–10 istungit, vt VII punkt) ning soovimatute kõrvalmõjude riski eelnõu koostajate hinnangul ei kaasne.

Muudatustega kaasnevad majanduslikud mõjud avalduvad pigem xxxxx xx väikesel sihtgrupil, muudatuse ulatus ei ole suur – xx xxxx ühtse patendikohtu loomist on olnud võimalik Euroopa patenti puudutavates vaidlustes kohtusse pöörduda, protseduurid muutuvad uue institutsiooni loomisega ladusamalt läbitavaks. Negatiivsete kõrvalmõjude riski eelnõu koostajate hinnangul ei esine.

Kokkuvõtlikult võib muudatused hinnata ühiskonna tasandil väheoluliseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud xx xxxxx

1. Ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud xx xxxxx.

Ühtse patendikohtu lepinguga kaasnevad riigile ühtse patendikohtu süsteemis osalemisega teatud kulud. Lepingu kohaselt hakatakse kohtu eelarvet rahastama xxxx kohtu enda rahalistest tuludest, kuid lepingu jõustumisest algava seitsmeaastase üleminekuperioodi jooksul rahastatakse kohtu eelarvet lepinguosaliste liikmesriikide osamaksetest. Seejuures sätestatakse lepingus, et esialgse osamakse, mis on vajalik kohtu asutamiseks, peavad lepinguosalised liikmesriigid tegema lepingu jõustumise kuupäeval. Seejuures on esialgne osamakse hõlmatud esimese aasta osamaksega.

Kuna kohtu tööle hakkamiseks moodustatud ettevalmistuskomitee on teinud ettevalmistusfaasis mitmeid tegevusi, mis tõid xxxxx rahalisi kohustusi (nt IT-süsteemide loomine, kohturuumide ettevalmistamine, kohtunike koolitamine) ja mis xxxx xxxxx jooksvalt, siis maksid teatud suured liikmesriigid nende kulude kandmiseks ettemakseid. Vastavalt ettevalmistuskomitees kokkulepitud põhimõtetele loetakse kõnealuste riikide poolt ettevalmistusfaasis tehtud ettemaksed nende riikide esialgseks osamakseks ning arvestatakse tasumisele kuuluvast esimese aasta osamaksest seetõttu maha. Eesti ettevalmistusfaasis tekkinud kulude katteks raha ei eraldanud, xxxx pooldas põhimõtet kanda oma osa ettevalmistuskuludest koos esimese aasta maksega, kusjuures ettevalmistuskulude maksed moodustavad osa esimese aasta osamaksest.

Kuna osamakse suuruse arvutamisel võetakse aluseks liikmesriigis kehtivate Euroopa patentide arv ning selliste Euroopa patentide arv, mille suhtes on lepingu ratifitseerimisele eelneva kolme aasta jooksul liikmesriigi kohtutele esitatud Euroopa patendiõiguse rikkumise või patendi tühistamise hagi, ning xxxx xxxx ei ole võimalik täpselt ennustada, siis ei ole praegu võimalik täpselt välja arvutada, kui suur saab olema Eesti esimese aasta osamakse. Siiski on teada, et näiteks kehtis Patendiameti andmete kohaselt Eestis viimase viie aasta jooksul järgmine arv Euroopa patente: 2011. aastal 4778, 2012. aastal 5495, 2013. aastal

6211, 2014. aastal 6815 ja 2015. aastal 7422. Samuti on kohtute infosüsteemi andmete kohaselt teada, et Eesti kohtutele ei esitatud 2013. aastal ühtegi hagi, mis puudutaks Euroopa

patendi rikkumist ja/või patendi tühistamist. 2014. aastal esitati selliseid hagisid Eesti kohtutele kokku 2 ning 2015. aastal 1. Seega esitati viimase kolme aasta jooksul Eesti kohtutele kokku xxxx 3 xxxx, mis puudutasid Euroopa patendi rikkumist või tühistamist.

Ehkki Eesti esimese aasta osamakse suurust ei ole võimalik praegu täpselt välja arvutada, on ettevalmistuskomitee siiski teinud teatud arvutusi ning pakkunud välja liikmesriikide tasutavate osamaksete suurused olukorras, kus ühtse patendikohtu lepingu jõustumise ajaks on selle ratifitseerinud 20 liikmesriiki. Sellisel juhul peaks ettevalmistuskomitee hinnangul Eesti maksma esimese aasta osamaksena 12 500 eurot. Siinjuures on vaja rõhutada, et tegemist on oletusliku summaga ning seda on xxxxx ennustada, mitu liikmesriiki on ühtse patendikohtu lepingu selle jõustumise ajaks ratifitseerinud ning kui palju kehtib Eestis vastaval aastal Euroopa patente ning on Eesti kohtutes Euroopa patendi rikkumist või tühistamist puudutavaid kohtuasju. Seetõttu on pikema xxx xxxxx liikmesriikide osamaksete võimalike suuruste väljaarvutamine äärmiselt keerukas ega pruugi vastata tegelikkusele. Xxxx aga on teada, et aasta-aastalt peaksid osalisriikide osamaksed vähenema ning ühtse patendikohtu kaheksandaks tegutsemisaastaks peaks xxxxx xxxxx muutunud täielikult isemajandavaks, seda eelkõige menetlusosaliste makstavate kohtulõivude tulemusena. Seejuures on ettevalmistuskomitee varem välja pakkunud, et kui Eesti esimese aasta osamakse on ligikaudu 12 000 eurot, siis teise aasta osamakse peaks xxxxx xxxx 7000 eurot. Kui suur saab lõpuks olema Eesti esimese aasta osamakse, selgub lepinguga ühinemise ajal.

Seitsmeaastase üleminekuperioodi järel peaks xxxxx xxxx xxxxx muutund isemajandavaks, kuid ka siis võib liikmesriikidel tekkida kohustus tasuda osamakseid. Sellisel juhul määratakse vastavalt lepingu artikli 37 lõikele 4 lepinguosaliste liikmesriikide osamaksete suurused vajaduse ilmnemisel kindlaks kooskõlas ühtse toimega Euroopa patentide iga- aastaste pikendamislõivude jaotuskavaga, mis kehtib osamaksete vajaduse ilmnemise ajal. Praegu ei ole sellise vajaduse ilmnemist võimalik ennustada, kuid selle võimalusega tuleb arvestada. Lisaks eelnimetatule tuleneb lepingust põhimõte, et juhul xxx xxxxx ei suuda eelarvet omavahenditele tuginedes tasakaalu viia, peavad lepinguosalised liikmesriigid seda vastavalt lepingu artikli 36 lõikele 2 toetama sihtotstarbeliste osamaksete abil. Seega võivad sihtotstarbeliste osamaksete tegemise vajaduse korral tekkida Eestil lisakulud.

Kõik rahalised kohustused, sh järgmises alapunktis kirjeldatud rahalised kohustused seoses piirkondliku talitusega, on planeeritud Justiitsministeeriumi eelarvesse. Justiitsministeerium on plaaninud taotleda seoses ühtse patendikohtu süsteemiga ühinemisega 2017. aasta riigieelarvest 16 000 eurot ja 2018.–2020. aasta eelarvetest 7000 eurot iga aasta kohta. Seega vastavad ettevalmistuskomitee poolt väljapakutud osamaksete oletuslikud suurused nendele summadele, mida on plaanitud riigieelarvest taotleda.

2. Piirkondliku talituse kokkuleppe ratifitseerimisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud xx xxxxx.

Piirkondliku talituse kokkuleppega kaasneb riigile kohustus tagada vahendid kohtuasjade menetlemiseks, sealhulgas kohustus tagada eelnimetatu korraldamiseks vajalik haldustugi. See tähendab, et riik on kohustatud kandma ka vastavad kulud.

Xxxxx poolt kohtuasjade menetlemiseks vahendite ning haldustoe tagamise all on mõeldud kohtuistungite korraldamiseks vajalike ruumide ja tehniliste vahendite (nt arvutid, tõlkekabiinid jms) tagamist. Eesti plaanib piirkondliku talituse istungite pidamiseks

võimaldada kasutada Harju Maakohtu ruume ning seal asuvaid tehnilisi vahendeid (tõlkekabiinid, arvutid, muu tehnika jms). Samuti määratakse üks vastutav kohtu töötaja (nt sekretär/referent), xxxxx tööülesannetele lisatakse kohustus valmistada ette istungi toimumine (nt tagada vajalike ruumide ja tehniliste vahendite olemasolu jms) ning osutada vajaduse korral korralduslikku abi istungite toimumise ajal.

Arvestades seda, et kohtute infosüsteemi andmete kohaselt ei esitatud Eesti kohtutele 2013. aastal mitte ühtegi kohtuasja, mis puudutaks Euroopa patendi rikkumist või tühistamist, 2014. aastal esitati 2 sellist kohtuasja ja 2015. aastal 1 selline kohtuasi, siis hakkaks ekspertide hinnangul Eestis piirkondlikus talituses toimuma eelduslikult aastas 2–10 istungit, mis seondub Euroopa patendi või ühtse toimega Euroopa patendiga. Arvestuslikult kulub ühe istungi toimumisele üks päev, mistõttu toimuksid Eestis istungid eelduslikult 2–10 päeval aastas. Seega ei ole niivõrd väheste istungite toimumiseks vaja täiskohaga töötajat, xxxx vajalikud ülesanded saaks liita kohustustega, mida täidab olemasolev kohtu töötaja, kes täidaks lisatud ülesandeid konkreetsete istungite toimumise korral xx xxxx. Teatud juhtudel võib tekkida vajadus ka IT-spetsialisti teenuste järele, milleks ei ole samuti vaja täiskohaga töötajat, xxxx saab kasutada olemasoleva IT-tuge pakkuva spetsialisti teenuseid. Seega oleks xxx Xxxxx Maakohtu olemasolevate ruumide, vahendite kui ka vastutava(te) töötaja(te) kasutamise näol nii istungite ettevalmistamisel kui ka istungite toimumise ajal tegemist arvestusliku kuluga. Nende kulude jaotus on näha alltoodud tabelis. Samuti on tabelis esitatud arvestuslik kohtumaja ruumide rendihind ühe päeva kohta ning muud halduskulud, mis seonduvad näiteks vajamineva tehnika rendiga. Aastal 2017 on ühe istungi toimumise kulud (eeldusel, et istung kestab üks päev) arvestuslikult kokku 403 eurot, mis 2–10 istungi kohta aastas teeb vastavalt 806 kuni 4030 eurot.

	Eeldatav kulu eurodes aastal 2017
Ühe päeva tasu kohtumaja ruumi rendi eest	14 €
Tööjõukulud ettevalmistamisel	163 €	Korraldusmeeskond (kordnik, referent, sekretär, IT-spetsialist; 1 tööpäeva tasu)
Tehniline tugi kohapeal	63 €	IT-toe päeva töötasu – 1 tööpäev istungi ajal
Vastutav töötaja (sekretär/referent)	127 €	Vastutava töötaja päeva töötasu – 3 tööpäeva (ettevalmistus ja järeltegevused)
Muud halduskulud	36 €	Vajamineva tehnika päevarent (2 päeva, sh toomine, viimine), nt sülearvutid, kirjutamistarbed, veeautomaat jms
Kulu 1 istungi kohta eeldusel, et kestab 1 päev	403 €

Kulu 2–10 istungi korral 806–4030 €

Kuna 2018. aastal peaks valmima uus kohtumaja, kuhu kolib xx Xxxxx Maakohus, siis hakkavad seal edaspidi toimuma ka piirkondliku talituse istungid. 2018. aastal on ühe istungi toimumise kulud (eeldusel, et istung kestab üks päev) arvestuslikult kokku 512 eurot, mis 2– 10 istungi kohta aastas teeb vastavalt 1024–5120 eurot.

	Eeldatav kulu alates 2018
Ühe päeva tasu kohtumaja ruumi rendi eest	41 €
Tööjõukulud ettevalmistamisel	192 €	Korraldusmeeskond (kordnik, referent, sekretär, IT-spetsialist – 1 tööpäeva tasu)
Tehniline tugi kohapeal	80 €	IT-toe päeva töötasu – 1 tööpäev istungi ajal
Vastutav töötaja (sekretär/referent)	134 €	Vastutava töötaja päeva töötasu, 3 tööpäeva (ettevalmistus ja järeltegevused)
Muud halduskulud	65 €	Vajamineva tehnika päevarent (2 päeva, sh toomine, viimine), nt sülearvutid, kirjutamistarbed, veeautomaat jms
Kulu 1 istungi kohta eeldusel, et kestab 1 päev	512 €
Kulu 2–10 istungi korral	1024–5120 €

Nagu eespool viidatud, siis on ülalkirjeldatud kulude kandmine, mis puudutab kohtuasjade menetlemiseks vahendite ja haldustoe tagamist, planeeritud Justiitsministeeriumi eelarvesse.

Piirkondliku talituse kokkuleppes nimetamata muude kulude kandmine, mis seondub kohtu tegevusega (näiteks kohtunike reisimine, tõlke tagamine jms), kantakse ühtse patendikohtu lepingu artikli 37 lõike 1 kohaselt ühtse patendikohtu eelarvest vastavalt kohtu põhikirjale. Kui tulevikus peaks osutuma vajalikuks kasutada rohkem tehnilisi vahendeid (nt täiendavate tõlkebokside rentimine), kantakse see kulu Justiitsministeeriumi eelarvest.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmiseks ei ole rakendusakte vaja vastu xxxxx ega muuta.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

Ühtse patendikohtu lepingu artikli 89 kohaselt jõustub leping 1. jaanuaril 2014. aastal või neljanda kuu esimesel päeval pärast kolmeteistkümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist vastavalt lepingu artiklile 84, sealhulgas nende kolme liikmesriigi poolt, kus lepingu allkirjastamisele eelneva aasta jooksul oli jõus kõige rohkem Euroopa patente, või neljanda kuu esimesel päeval pärast xxxx, xxx on jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) muudatused, mis käsitlevad selle seotust lepinguga, olenevalt sellest, xxxxxxx xxxxx kuupäevadest on hilisem.

Piirkondliku talituse kokkuleppe jõustumine on sätestatud artiklis 9. Selle sätte kohaselt kiidavad lepinguosalised riigid kokkuleppe heaks oma riigisisese menetluskorra kohaselt ja kokkulepe kehtib igas riigis ainult alates ajast, xxx xxxxx riigi suhtes jõustub ühtse patendikohtu leping. Lepinguosalised riigid teatavad üksteisele, millal kokkuleppe jõustumiseks nõutavad toimingud on lõpule viidud. Kokkulepe jõustub, kui kaks lepinguosalist riiki, sealhulgas Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse xx xxxxx allkantselei asukoha riik (s.o Rootsi), on kokkuleppe heaks kiitnud ja ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerinud. Kokkuleppe jõustumine sõltub ühtse patendikohtu lepingu jõustumisest selle artikli 89 kohaselt.

Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on vastava eelnõu kohaselt planeeritud jõustuma xxxxx xxxx kõnesoleva eelnõuga.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Advokatuurile, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Patendivolinike Seltsile, Eesti Xxxxx- xx Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, MTÜ-le Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus, MTÜ-le Teenusmajanduse Koda, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule.

Algatab Vabariigi Valitsus ”…” 2016. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Xxxxx Xxxxxxxx minister