rektori 28.01.2022 käskkirjaga nr 6

XXXX KEHTESTATUD

rektori 28.01.2022 käskkirjaga nr 6

Erasmus+ 2021–2027 programmi kõrghariduse üliõpilaste õpirände ja bilateraalsete lepingute alusel toimuva õpirände haldamise kord

1. Üldsätted

1.1. Käesolev Erasmus+ programmi kõrghariduse välisõppe üliõpilaste õprirände ja bilateraalsete lepingute alusel toimuva õpirände haldamise kord (edaspidi kord) reguleerib Tallinna Ülikooli (edaspidi TLÜ) üliõpilaste ja vilistlaste osalemist Erasmus+ 2021–2027 programmi alategevuses 1 (edaspidi Erasmus+ programm) ja bilateraalsete lepingute alusel toimuvas õpirändes osalemist ning vastava protsessi haldamist ülikoolis.

1.2. Õpirände liigid on:

1.2.1. õpiränne õppimise eesmärgil ehk siin ja edaspidi välisõpingud;

1.2.2. õpiränne praktika eesmärgil ehk siin ja edaspidi välispraktika.

1.3. Erasmus+ programmis eristatakse partner- ja programmiriike. Programmi- ja partnerriikide nimekiri on avalikustatud Tallinna Ülikooli kodulehel.

1.4. Üliõpilane saab kandideerida pikaajalistele välisõpingutele väliskõrgkoolidesse, millega Tallinna Ülikoolil on Erasmus+ või bilateraalsed koostöölepingud. Lühiajalistele põimitud välisõpingutele saab kandideerida väliskõrgkoolidesse, millega on sõlmitud Erasmus+ koostööleping. Välispraktikale saab kandideerida programmiriikide ülikoolidesse või ettevõtetesse ja partnerriikide ülikoolidesse ja ettevõtetesse, millega on Tallinna Ülikoolil koostöölepingud.

1.5. Üliõpilasel on võimalus välisriigis õpirännet sooritada Erasmus+ programmi raames igal õppeastmel kokku kuni 12 kuud.

1.6. Käesolevas korras nimetatud toetuse kasutamise lepingute sõlmimitakse vastavalt rektori antud volitustele.

1.7. Õpirändega seotud üliõpilase nominaalse õppeaja pikenemise alused on sätestatud TLÜ õppekorralduse eeskirjas.

2. Pikaajalised välisõpingud Erasmus+ programmiga

2.1. Pikaajalistel välisõpingutel viibitakse programmi- või partnerriigi väliskõrgkoolis kohapeal minimaalselt xxxx kuud. Erandina on pikaajalises välisõppes võimalik väliskõrgkoolis kohapeal viibida minimaalselt kaks kuud, kui täiendavalt toimub väliskõrgkooli läbiviidud virtuaalne õpe.

2.2. Üliõpilane saab pikaajalisele välisõppele kandideerida järgmise õppeaasta sügis- ja kevadsemestriks akadeemilises kalendris väljakuulutatud ajal.

2.3. Üliõpilasel on õigus kandideerida nendesse väliskõrgkoolidesse, millega on tema üksusel sõlmitud inter-institutsionaalsed koostöölepingud. Juhul, kui soovitakse kasutada teise akadeemilise üksuse poolt sõlmitud koostöölepingut, peab lepingu vahetusvaldkond olema sarnane ning üliõpilane saama vastava kirjaliku nõusoleku oma õppekava kuraatorilt. Koostöölepingu sõlminud akadeemilisel üksusel on kandidaatide paremusjärjestuse koostamisel õigus eelistada oma akadeemilises üksuses õppivat üliõpilast. Väliskõrgkool võib keelduda teise akadeemilise üksuse üliõpilase vastuvõtmisest.

2.4. Konkursi alusel jagatavate välisõpingute arvu mittetäitumise korral võib korraldada sügissemestril täiendava konkursi, mille raames on üliõpilasel võimalus kandideerida välisõpingutele kevadsemestriks.

2.5. Kandideeriv üliõpilane:

2.5.1. on TLÜ üliõpilane. Väliskõrgkooliga koostöös läbiviidaval ühisõppekaval õppiv üliõpilane peab viibima kandideerimissemestril TLÜ-s;

2.5.2. on välisõpingute perioodi alguseks läbinud vähemalt kõrghariduse esimese õppeaasta esimese semestri;

2.5.3. on täitnud õppekava mahus, mis võimaldab arvestada välisõpingutes sooritatavaid õppeaineid õppekava täitmisel, v.a kõrghariduse teise astme üliõpilased, kes kandideerivad välisõpingutele üliõpilase nominaalse õppeaja viimasel semestril lõputöö koostamiseks ning doktoriõppe üliõpilased;

2.5.4. omab piisavat keeleoskust välisõpingute sooritamiseks. Piisava keeleoskuse nõuded on sätestatud inter-institutsionaalses lepingus.

2.6. Üliõpilane esitab nõutud tähtajaks kandideerimisavalduse TLÜ mobiilsuste haldamise süsteemis Solemove (edaspidi Solemove). Ülikoolil on õigus hilinenud avaldusi mitte menetleda.

2.7. Kandideerimisavaldusele tuleb lisada:

2.7.1. keeleoskuse tõend võõrkeele kohta, milles toimub õppetöö väliskõrgkoolis, v.a juhul kui üliõpilane on nõutava keeletaseme tõendanud juba Tallinna Ülikooli vastuvõtmisel;

2.7.2. motivatsioonikiri, milles kirjeldatakse õpingute planeeritavat sisu (vt Xxxx);

2.7.3. allkirjastatud vormikohane õppeplaan asendatavate õppeainete loeteluga. Magistriõppe üliõpilased, kes taotlevad välisõpingutele minekut nominaalse õppeaja viimaseks semestriks, ja doktorandid, kes siirduvad välisõpingutele uurimistöö koostamise eesmärgil ega kavatse õppeaineid sooritada, esitavad kandideerimisel lõputöö juhendaja nõusoleku välisõpingutele siirdumise kohta;

2.7.4. kõrghariduse õpingute teise astme esimesel semestril kandideeriva üliõpilase puhul akadeemiline õiend viimase läbitud õppeastme tulemustega.

2.8. Kandideerimisavaldusi hinnatakse käesoleva korra lisas kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel. Kandideerimisavalduse menetlemisel on õigus kutsuda üliõpilane täiendavale vestlusele, et selgitada punktis 2.7. sätestatud nõuete täitmist, õppekorralduslikke küsimusi xx xxxx hinnang taotlusele käesoleva korra lisas kehtestatud kriteeriumite alusel. Üliõpilasel on kohustus vestlusel osaleda.

2.9. Kui välisõpingute toetuste arv on võrdne või suurem kandideerivate üliõpilaste arvust, rahuldatakse punktis 2.5. ja 2.7. sätestatud nõuetele vastavate üliõpilaste avaldused xx xxxxx määratakse välisõpingute toetus, v.a punktis 6. sätestatud juhtudel.

2.10. Kui välisõpingute toetuste arv on väiksem kui kandideerivate üliõpilaste arv, toimub täiendav vestlus kandidaatidele, kes vastavad punktides 2.5. ja 2.7. sätestatud nõuetele. Vestluse eesmärk on täiendavalt hinnata kandidaati käesoleva korra lisas kehtestatud kriteeriumide alusel. Vestlusel osalenud kandidaatidest moodustatakse üleülikooliline paremusjärjestus, võttes arvesse käesoleva korra lisas kehtestatud hindamiskriteeriumeid. Õpirände toetuste määramine toimub paremusjärjestuse alusel, v.a punktis 6. nimetatud juhtudel.

2.11. Välisõppe peaspetsialist (edaspidi peaspetsialist) teavitab väliskõrgkooli üliõpilase välisõpingutele lubamisest ning palub väliskõrgkoolil saata üliõpilasele täitmiseks kõik väliskõrgkooli poolt nõutavad dokumendid. Üliõpilane saadab iseseisvalt kandideerimisdokumendid väliskõrgkooli, v.a juhul, kui väliskõrgkool on näinud ette teistsugused tingimused.

2.12. Välisõpingutele lubatud üliõpilane, kes läheb:

2.12.1. programmiriiki, koostab Xxxxxxxx’is koostöös oma õppekava kuraatori ja/või akadeemilise üksuse Erasmuse koordinaatoriga (edaspidi koordinaator) väliskõrgkoolis toimuva õppe jaoks lõpliku õppelepingu (Online Learning Agreement ehk OLA). Õppeleping saadetakse süsteemi kaudu allkirjastamiseks väliskõrgkooli. Üliõpilane teavitab peaspetsialisti

e-kirja xxxx õppelepingu sõlmimisest ning edastab peaspetsialistile väliskõrgkooli vastuvõtukirja.

2.12.2. partnerriiki, koostab koostöös oma õppekava kuraatori ja/või koordinaatoriga väliskõrgkoolis toimuva õppe jaoks lõpliku õppelepingu paberkandjal ning saadab selle allkirjastamiseks väliskõrgkooli. Üliõpilane esitab peaspetsialistile e-kirja xxxx poolte poolt allkirjastatud õppelepingu skaneeringu koos väliskõrgkooli vastuvõtukirjaga.

2.13. välisõpingutele siirdumise aluseks on üliõpilasega sõlmitud Erasmus+ programmi õpirände toetuse kasutamise leping (edaspidi toetuse kasutamise leping). Toetuse kasutamise lepingu alusel sisestab ülikool:

2.13.1. korralduse üliõpilasele õpirände toetuse väljamaksmiseks;

2.13.2. ÕIS-is korralduse välisõpingutele siirdumise kohta;

2.13.3. üliõpilase õpirännet puudutavad andmed Euroopa Komisjoni veebilehele.

2.14. Üliõpilasega, kes siirdub õppima riiki, mille kodakondne ta on, on õigus sõlmida Erasmus+ programmi 0-toetuse kasutamise leping.

2.15. Üliõpilasega, kes planeerib lõpetada ülikooliõpingud välisõpingutega xxxxx semestril, sõlmitakse toetuse kasutamise xxxxxx xxxx 30. aprillini või 30. novembrini. Rahvusvaheliste ühisõppekavade üliõpilastega sõlmitava toetuse kasutamise lepingu viimane kuupäev määratakse koostöös akadeemilise üksusega.

2.16. Kui üliõpilase ainekursuste valikus toimub õpirändes viibimise ajal muutusi, teavitab ta sellest viivitamatult e-kirja xxxx koordinaatorit ning vormistatakakse õppelepingu muudatus. Programmiriikidesse toimuva õpirände korral vormistatakse muudatus Solemove’is, partnerriikides toimuva õpirände puhul esitab üliõpilane peaspetsialistile e-kirja xxxx poolte poolt allkirjastatud õppelepingu muudatuse skaneeringu.

2.17. Välisõpingutelt naastes esitab üliõpilane hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast välisõpingute lõpukuupäeva peaspetsialistile järgmised dokumendid:

2.17.1. õppelepingu After Mobility osa või kinnituskiri, milles väliskõrgkool kinnitab üliõpilase õpingute alguse- ja lõpukuupäeva;

2.17.2. hinneteleht väliskõrgkoolis sooritatud ainekursustega;

2.17.3. üliõpilane täidab aruande vormi Euroopa Komisjoni veebilehel, mille link saadetakse talle e-posti aadressile pärast õpirände perioodi lõppu.

2.18. Välisõpingutel viibinud üliõpilane esitab oma hinnetelehe akadeemilisse üksusesse ning ainepunktide ülekandmise avalduse ÕIS-is TLÜ õppekorralduse eeskirjas ette nähtud korras.

2.19. Välisõpinguid tõendavate dokumentide puudumisel või nende mittetäieliku või ebakorrektse esitamise korral on ülikoolil õigus üliõpilaselt õpirände toetus täies ulatuses tagasi nõuda.

2.20. Üliõpilane peab väliskõrgkoolis sooritama ühe semestri kohta vähemalt 1 Euroopa ainepunkti (EAP) mahus õppeaineid, välja arvatud magistriõppe üliõpilane, xxxxx välisõpingud toimuvad üliõpilase nominaalse õppeaja viimasel semestril ning doktoriõppe üliõpilane juhul, kui ülikool arvestab välisõpinguid atesteerimisel.

2.21. Kui üliõpilane sooritab vähem kui 1 EAP, on ta kohustatud õpirände toetuse täies ulatuses tagasi maksma. Erandina ei nõuta miinimum EAP täitmist üliõpilastelt, kes lõpetavad õpirände semestril ülikooli. Üliõpilasel on mõjuva põhjuse olemasolul õigus esitada avaldus tagasimaksest loobumiseks õpirände toetuse maksmise otsuse teinud rektoraadi liikmele. Põhjendatud kirjalik avaldus, millele lisatakse asjakohased tõendid, esitatakse hiljemalt välisõpingutele järgneva semestri vahenädala lõpuks. Avalduse põhjendatuse ja tagasimaksmisele kuuluva õpirände toetuse summa vähendamise või tühistamise kohta teeb toetuse maksmise otsuse teinud rektoraadi liige otsuse hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

3. Lühiajalised (põimitud) välisõpingud Erasmus+ programmiga

3.1. Lühiajalised põimitud välisõpingud väliskõrgkooli juures kestavad 5–30 päeva ning sellele lisandub virtuaalne õpe. Lühiajaline põimitud välisõpe võib olla korraldatud väliskõrgkoolis põimitud intensiivkursusena (blended intensive programme ehk edaspidi BIP) või mõne muu lühiajalise põimitud välisõpingutena. Doktorantide puhul ei ole virtuaalne osa kohustuslik (doktorandi lühiajaline õpiränne), v.a juhul kui tegemist on partnerülikoolis korraldatava põimitud intensiivkursusega.

3.2. Üliõpilasel on õigus kandideerida nendesse väliskõrgkoolidesse, millega on tema üksusel sõlmitud inter-institutsionaalsed koostöölepingud. Juhul, kui soovitakse kasutada teise akadeemilise üksuse poolt sõlmitud koostöölepingut, peab lepingu vahetusvaldkond olema sarnane ning üliõpilane saama vastava kirjaliku nõusoleku oma õppekava kuraatorilt. Koostöölepingu sõlminud akadeemilisel üksusel on kandidaatide paremusjärjestuse koostamisel õigus eelistada oma akadeemilises üksuses õppivat üliõpilast. Väliskõrgkool võib keelduda teise akadeemilise üksuse üliõpilase vastuvõtmisest.

3.3. Lühiajalisele põimitud välisõppele kandideerija või doktorandi lühiajalisele õpirändele kandideerija võib esitada peaspetsialistile avalduse õppeaasta sees jooksvalt sügis- ja kevadsemestril. Lühiajalise põimitud väliõppe toimumiskoha otsib üliõpilane iseseisvalt TLÜ partnerülikoolide seast või kandideerib oma akadeemilise üksuse korraldataval, konkreetsele erialale suunatud, BIP konkursil. Rahastusvahendite lõppemisel eelistatakse varem esitatud ja menetlusse võetud taotlusi.

3.4. Kandideeriv üliõpilane:

3.4.1. on TLÜ üliõpilane. Rahvusvahelisel ühisõppekaval õppiv üliõpilane peab viibima kandideerimissemestril TLÜ-s;

3.4.2. on välisõpingute perioodi alguseks läbinud vähemalt kõrghariduse õpingute esimese semestri;

3.4.3. omab piisavat keeleoskust välisõpingute sooritamiseks vajalikus keeles. Piisav keeleoskus on sätestatud korraldava väliskõrgkooliga sõlmitud inter-institutsionaalses lepingus.

3.5. Üliõpilane esitab kandideerimissüsteemis Solemove kaks kuud enne välisõpingute toimumist kandideerimisavalduse, millele lisab:

3.5.1. motivatsioonikirja;

3.5.2. oma õppekava kuraatori kirjaliku nõusoleku välisõpingutel osalemise kohta koos kinnitusega, et positiivset sooritust arvestatakse TLÜ õppekava täitmisel;

3.5.3. keeleoskuse tõendi võõrkeele kohta, milles toimub õppetöö väliskõrgkoolis, v.a juhul kui üliõpilane on nõutava keeletaseme tõendanud juba Tallinna Ülikooli vastuvõtmisel;

3.5.4. kõrghariduse õpingute teise astme esimesel semestril kandideeriva üliõpilase puhul akadeemiline õiendi viimase läbitud õppeastme tulemustega;

3.5.5. BIP korral kursust korraldava ülikooli esialgse kinnituse selle toimumise kohta (v.a juhul, kui tegemist on akadeemilise üksuse korraldatava, konkreetsele erialale suunatud konkursiga), mis sisaldab andmeid BIP nime, korraldava ülikooli, toimumisaja ja koha, mahu ning füüsilise ja virtuaalse osa kestuse kohta.

3.6. Üliõpilasele, kes on esitanud nõuetekohased kandideerimisdokumendid xx xxxxx taotlus on hinnatud lähtuvalt lisas kehtestatud kriteeriumitele, määratakse õpirände toetus ülikoolis jooksvaks õppeaastaks planeeritud Erasmus+ programmi rahalistest vahenditest, v.a punktis 6. nimetatud juhtudel.

3.7. Välisõpingutele lubatud üliõpilane, kes läheb:

3.7.1. programmiriiki, koostab Xxxxxxxx’is koostöös oma õppekava kuraatori ja/või koordinaatoriga väliskõrgkoolis toimuva õppe jaoks lõpliku õppelepingu. Õppeleping saadetakse süsteemi kaudu allkirjastamiseks väliskõrgkooli. Üliõpilane teavitab peaspetsialisti

e-kirja xxxx õppelepingu sõlmimisest ning edastab peaspetsialistile väliskõrgkooli vastuvõtukirja.

3.7.2. partnerriiki, koostab koostöös oma õppekava kuraatori ja/või koordinaatoriga väliskõrgkoolis toimuva õppe jaoks lõpliku õppelepingu paberkandjal ning saadab selle allkirjastamiseks väliskõrgkooli. Üliõpilane esitab peaspetsialistile e-kirja xxxx poolte poolt allkirjastatud õppelepingu skaneeringu koos väliskõrgkooli vastuvõtukirjaga.

3.8. Välisõpingutele siirdumise aluseks on üliõpilasega sõlmitud toetuse kasutamise leping. Toetuse kasutamise lepingu alusel sisestab ülikool:

3.8.1. korralduse üliõpilasele õpirände toetuse väljamaksmiseks;

3.8.2. ÕIS-i korralduse välisõpingutele siirdumise kohta;

3.8.3. üliõpilase õpirännet puudutavad andmed Euroopa Komisjoni veebilehele.

3.9. Üliõpilasega, kes planeerib lõpetada ülikooliõpingud välisõpingutega xxxxx semestril, sõlmitakse toetuse kasutamise xxxxxx xxxx 30. aprillini või 30. novembrini. Rahvusvaheliste ühisõppekavade üliõpilastega sõlmitava toetuse kasutamise lepingu viimane kuupäev määratakse koostöös üliõpilase akadeemilise üksusega.

3.10. Kui üliõpilase ainekursuste valikus toimub välisõpingute viibimise ajal muutusi, teavitab ta sellest viivitamatult e-kirja xxxx koordinaatorit ning vormistatakse õppelepingu muudatus. Programmiriikide puhul vormistatakse muudatus Solemove’is, partnerriikide korral esitab üliõpilane peaspetsialistile e-kirja xxxx poolte poolt allkirjastatud õppelepingu muudatuse skaneeringu.

3.11. Välisõpingutelt naastes esitab üliõpilane hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast õpirände lõpukuupäeva peaspetsialistile järgmised dokumendid:

3.11.1. õppelepingu After Mobility osa või kinnituskiri, milles väliskõrgkool kinnitab üliõpilase välisõpingute alguse- ja lõpukuupäeva;

3.11.2. hinneteleht väliskõrgkoolis sooritatud ainekursustega;

3.11.3. üliõpilane täidab aruande vormi Euroopa Komisjoni veebilehel, mille link saadetakse talle e-posti aadressile pärast õpirände perioodi lõppu.

3.12. Väliskõrgkooli hinnetelehe esitab üliõpilane oma akadeemilisse üksusesse ning ainepunktide ülekandmise avalduse ÕIS-is TLÜ õppekorralduse eeskirjas ette nähtud korras.

3.13. Välisõpinguid tõendavate dokumentide puudumisel või nende mittetäieliku või ebakorrektse esitamise korral on ülikoolil õigus üliõpilaselt õpirände toetus täies ulatuses tagasi nõuda.

3.14. Üliõpilane peab väliskõrgkoolis sooritama vähemalt 3 Euroopa ainepunkti (EAP) mahus õppeaineid, välja arvatud doktoriõppe üliõpilane juhul, kui ülikool arvestab välisõpinguid atesteerimisel.

3.15. Kui üliõpilane sooritab vähem kui 1 EAP, on ta kohustatud õpirände toetuse täies ulatuses tagasi maksma. Erandina ei nõuta miinimum EAP täitmist üliõpilastelt, kes lõpetavad õpirände semestril ülikooli. Üliõpilasel on mõjuva põhjuse olemasolul õigus esitada avaldus tagasimaksest loobumiseks toetuse maksmise otsuse teinud rektoraadi liikmele. Põhjendatud kirjalik avaldus, millele lisatakse asjakohased tõendid, esitatakse hiljemalt õpirändele järgneva semestri vahenädala lõpuks. Avalduse põhjendatuse ja tagasimaksmisele kuuluva õpirände toetuse summa vähendamise või tühistamise kohta teeb toetuse maksmise otsuse teinud rektoraadi liige otsuse hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

4. Välispraktika Erasmus+ programmiga

4.1. Välispraktikale kandideerija võib esitada avalduse õppeaasta sees jooksvalt sügis- ja kevadsemestril. Praktika toimub kas füüsiliselt või kombineerituna füüsiliselt ja virtuaalselt. Programmiriikide puhul saab praktikale kandideerida nii välisriigi ülikoolidesse kui ka

ettevõtetesse, partnerriikide puhul saab praktikale kandideerida välisriigi ülikoolidesse, millega on olemas xxxxxx kokkulepe.

4.2. Praktika organisatsiooni välisriigis leiab endale üliõpilane.

4.3. Kandideeriv üliõpilane:

4.3.1. on TLÜ üliõpilane. Rahvusvahelisel ühisõppekaval õppiv üliõpilane peab viibima kandideerimissemestril TLÜ-s;

4.3.2. omab piisavat keeleoskust välispraktika sooritamiseks vajalikus keeles. Piisavaks keeleoskuseks loetakse vähemalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi kohast B1 taset, kui vastuvõtva organisatsiooni tingimustes ei ole sätestatud teisiti;

4.3.3. on täitnud õppekava mahus, mis võimaldab arvestada välispraktikat õppekava osana, v.a vilistlasena välispraktika sooritamisel.

4.4. Üliõpilane esitab Xxxxxxxx’is kaks kuud enne praktika toimumist:

4.4.1. vormikohase avalduse;

4.4.2. motivatsioonikirja (sealhulgas kavandatava praktika kirjelduse);

4.4.3. keeleoskuse tõendi;

4.4.4. praktika organisatsiooni esialgse kinnituse, milles muuhulgas kinnitatakse, et üliõpilane asub praktikale organisatsiooni juurde välisriigis;

4.4.5. kõrghariduse õpingute teise astme esimesel semestril kandideeriva üliõpilase puhul akadeemiline õiend viimase läbitud õppeastme tulemustega;

4.4.6. magistriõppe üliõpilased, kes taotlevad välispraktikale minekut nominaalse õppeaja viimaseks semestriks, esitavad kandideerimisel lõputöö juhendaja nõusoleku praktikale siirdumise kohta.

4.5. Ülikooli vilistlane saab ühe aasta jooksul pärast lõpetamist sooritada välispraktika, mille maksimaalne pikkus on 6 kuud. Kandideerimisavaldus koos punktis 4.4. sätestatud dokumentidega tuleb esitada vähemalt 2 kuud enne ülikooli lõpetamist.

4.6. Kandidaadile, kes vastab punktis 4.3. ja 4.4. esitatud nõuetele, määratakse õpirände toetus ülikoolis jooksvaks õppeaastaks planeeritud Erasmus+ programmi rahalistest vahenditest. Vahendite lõppemisel avalikustatakse xxxxxx informatsioon ülikooli koduleheküljel ja taotluste menetlusse võtmisel eelistatakse varem esitatud taotlusi.

4.7. Välispraktikale lubatud üliõpilane koostab koostöös oma praktika juhendaja ja praktika organisatsiooniga praktikalepingu (Learning Agreement for Traineeships). Poolte allkirjastatud praktikalepingu esitab üliõpilane peaspetsialistile e-kirja xxxx.

4.8. Välispraktikale siirdumise aluseks on üliõpilase või vilistlasega sõlmitud õpirände toetuse kasutamise leping.

4.9. Õpirände toetuse kasutamise lepingu alusel vormistab ülikool:

4.9.1. korralduse üliõpilasele õpirände toetuse väljamaksmiseks;

4.9.2. ÕIS-is korralduse praktikale siirdumise kohta;

4.9.3. üliõpilase õpirännet puudutavad andmed Euroopa Komisjoni veebilehele.

4.10. Üliõpilasega, kes planeerib lõpetada ülikooliõpingud välispraktikaga xxxxx semestril, sõlmitakse toetuse kasutamise xxxxxx xxxx 30. aprillini või 30. novembrini. Rahvusvaheliste ühisõppekavade üliõpilastega sõlmitava toetuse kasutamise lepingu viimane kuupäev määratakse koostöös akadeemilise üksusega.

4.11. Kui planeeritav välispraktika sooritamise eest saadav ainepunktide arv on väiksem kui 15 EAP-d, võib üliõpilasele õpirände toetuse määrata kuni 3 kuu eest.

4.12. Välispraktikalt naastes esitab üliõpilane või vilistlane hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast välispraktika lõpukuupäeva peaspetsialistile järgmised dokumendid:

4.12.1. praktikalepingu After Mobility osa, milles praktika organisatsioon kinnitab praktika alguse- ja lõpukuupäeva;

4.12.2. täidab aruande vormi Euroopa Komisjoni veebilehel, mille link saadetakse talle e- postiaadressile pärast välispraktika perioodi lõppu;

4.12.3. praktikamapi või muu praktika juhendajaga kokkulepitud kirjaliku töö oma akadeemilise üksuse praktika juhendajale. Välispraktika tunnustamine toimub vastavalt akadeemilises üksuses ettenähtud korrale. Üliõpilane esitab ainepunktide ülekandmise avalduse ÕIS-is TLÜ õppekorralduse eeskirjas ette nähtud korras.

4.13. Vilistlaspraktika tunnustamiseks suunab peaspetsialist vilistlast Europassi taotlemisele ja allkirjastab tunnistuse ülikooli poolt.

4.14. Välispraktikal viibimist tõendavate dokumentide puudumisel või nende mittetäieliku või ebakorrektse esitamise korral on ülikoolil õigus üliõpilaselt või vilistlaselt õpirände toetuse kasutamise lepingu alusel väljamakstud toetus täies ulatuses tagasi nõuda. Üliõpilasel ja vilistlasel on mõjuva põhjuse olemasolul õigus esitada avaldus tagasimakse nõudest loobumiseks toetuse maksmise otsuse teinud rektoraadi liikmele. Põhjendatud kirjalik avaldus, millele lisatakse asjakohased tõendid, esitatakse hiljemalt välispraktikale järgneva semestri vahenädala lõpuks, v.a vilistlased, kes esitavad avalduse hiljemalt 30 päeva pärast praktika lõppemist. Avalduse põhjendatuse ja tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa vähendamise või tühistamise kohta teeb toetuse maksmise otsuse teinud rektoraadi liige otsuse hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

5. Bilateraalsete lepingute alusel toimuv pikaajaline õpiränne

5.1. Bilateraalse lepingu alusel võib üliõpilane kandideerida õpirändesse nendesse väliskõrgkoolidesse, millega on sõlmitud bilateraalne koostööleping.

5.2. Kandideeriv üliõpilane:

5.2.1. on TLÜ üliõpilane. Väliskõrgkooliga koostöös läbiviidaval ühisõppekaval õppiv üliõpilane peab viibima kandideerimissemestril TLÜ-s;

5.2.2. on välisõpingute perioodi alguseks läbinud vähemalt kõrghariduse esimeses õppeastmes esimese õppeaasta; kõrghariduse teises õppeastmes esimese õppeaasta esimese semestri, v.a kui koostööleping sätestab teisiti;

5.2.3. omab piisavat keeleoskust välisõpingute sooritamiseks. Piisava keeleoskuse nõuded on sätestatud bilateraalses lepingus või tehtud väliskõrgkooli poolt muul viisil teatavaks;

5.2.4. on täitnud õppekava mahus, mis võimaldab arvestada välisõpingutes sooritatavaid õppeaineid õppekava täitmisel, v.a kõrghariduse teise astme üliõpilased, kes kandideerivad välisõpingutele üliõpilase nominaalse õppeaja viimasel semestril lõputöö koostamiseks ning doktoriõppe üliõpilased;

5.2.5. Partnerülikool võib seada täiendavad nõuded vastuvõtuks: nt nominaalsel õppeajal õppimise tingimus, minimaalne keskmise hinne, majandusliku seisu tõestamine vmt. Täiendavad tingimused on kirjas väliskõrgkooli kodulehel või koostöölepingus.

5.3. Üliõpilane esitab akadeemilises kalendris väljakuulutatud tähtajaks kandideerimisavalduse TLÜ kandideerimissüsteemis SoleMove. Juhul kui partnerülikooli kandideerimistähtaeg on varasem TLÜ tähtajast, lähtutakse partneri poolt seatud kuupäevadest, mis on nähtavad kandideerimissüsteemis.

5.4. Kandideerimisavaldusele tuleb lisada:

5.4.1. keeleoskuse tõend võõrkeele kohta, milles toimub õppetöö väliskõrgkoolis; v.a juhul, kui üliõpilane on nõutava keeletaseme tõendanud juba Tallinna Ülikooli vastuvõtmisel;

5.4.2. motivatsioonikiri, milles kirjeldatakse õpingute planeeritavat sisu (vt Xxxx);

5.4.3. planeeritud õppeplaan partnerülikoolis.

5.4.4. kõrghariduse õpingute teise astme esimesel semestril kandideeriva üliõpilase puhul akadeemiline õiend viimase läbitud õppeastme tulemustega;

5.5. Rahalisele toetusele kandideerimiseks teeb üliõpilane punktis 5.3. nimetatud avalduse esitamisel avaldusele vastava märke.

5.6. Kandideerimisavaldusi hinnatakse jooksvalt käesoleva korra lisas esitatud kriteeriumite alusel. Välisõppesse lubatakse üliõpilased, kes vastavad väliskõrgkooli seatud tingimustele, v.a punktis 6. nimetatud juhtudel.

5.7. Kandideerimisavalduse menetlemisel on peaspetsialistil ja akadeemilisel üksusel õigus kutsuda üliõpilane täiendavale vestlusele, et selgitada punktis 5.4 sätestatud nõuete täitmist ja punktis 5.6. nimetatud hindamiskriteeriumitele vastavust. Üliõpilasel on kohustus vestlusel osaleda. Vestluse juures viibib ka rahvusvahelise koostöö juht.

5.8. Peaspetsialist teavitab väliskõrgkooli üliõpilase välisõppesse lubamisest ning palub väliskõrgkoolil saata üliõpilasele täitmiseks kõik väliskõrgkooli poolt nõutavad dokumendid. Üliõpilane saadab iseseisvalt kandideerimisdokumendid väliskõrgkooli, v.a juhul, kui väliskõrgkool on näinud ette teistsugused tingimused.

5.9. Välisõppesse lubatud üliõpilane koostab oma õppekava kuraatori ja/või koordinaatori abiga väliskõrgkoolis toimuva õppe jaoks lõpliku õppelepingu (Learning Agreement) ning saadab selle allkirjastamiseks väliskõrgkooli. Üliõpilane esitab peaspetsialistile e-kirja xxxx poolte poolt allkirjastatud paberkandjal õppelepingu skaneeringu koos väliskõrgkooli vastuvõtukirjaga.

5.10. Esitatud õppelepingu alusel vormistatakse ÕIS-is korraldus üliõpilase välisõppesse siirdumise kohta.

5.11. Välisõpinguteks toetuse määramiseks moodustatakse taotluse esitanud üliõpilastest paremusjärjestus võttes aluseks punktis 5.5. nimetatud vastava märke esitamine ja punktis 5.6. nimetatud hindamiskriteeriumite tulemused. Toetuste määramine toimub paremusjärjestuse alusel. Toetuse väljamaksmiseks vormistab ülikool korralduse.

5.12. Kui üliõpilase õppeplaanis toimub välisõppes viibimise ajal muutusi, teavitab ta sellest viivitamatult e-kirja xxxx koordinaatorit ning vajadusel vormistatakse õppelepingu muudatus. Dokumendi elektrooniline koopia edastatakse peaspetsialistile.

5.13. Välisõpingutelt naastes esitab üliõpilane hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast välisõpingute lõpukuupäeva peaspetsialistile järgmised dokumendid:

5.13.1. kinnituskiri, milles väliskõrgkool kinnitab üliõpilase õpingute algus- ja lõpukuupäeva;

5.13.2. hinneteleht väliskõrgkoolis sooritatud ainekursustega.

5.14. Väliskõrgkooli hinnetelehe esitab üliõpilane oma akadeemilisse üksusesse ning esitab ainepunktide ülekandmise avalduse ÕIS-is TLÜ õppekorralduse eeskirjas ettenähtud korras.

5.15. Välisõpinguid tõendavate dokumentide puudumisel või nende mittetäieliku või ebakorrektse esitamise korral on ülikoolil õigus üliõpilaselt õpirände toetus täies ulatuses tagasi nõuda.

6. Kandideerimise katkestamine

6.1. Ülikool võib jätta üliõpilase kandideerimisavalduse rahuldamata ja üliõpilast õpirändesse mitte lubada juhul, kui:

6.1.1. üliõpilasel ei ole võimalik õpirände jooksul täita õppekava, v.a vilistlastele suunatud välispraktika;

6.1.2. üliõpilase taotluse hindamisel on hinnang kõigis lisas kehtestatud kriteeriumite tulemus

„0“;

6.1.3. üliõpilane on õpingute käigus pannud toime olulise vääritu teo. Olulise vääritu teo mõiste sisustamisel lähtutakse TLÜ õppekorralduse eeskirja § 30 lõikest 8. Olulise vääritu teo toimepanemise korral on ülikoolil õigus lõpetada üliõpilase kandideerimise menetlus, teha otsus üliõpilase kandideerimisavalduse rahuldamata jätmise ja õpirändesse mittelubamise kohta või tühistada otsus kandideerimisavalduse rahuldamise ja õpirändesse lubamise kohta. Xxxxxx teeb rektori määratud õppevaldkonda juhtiv rektoraadi liige peaspetsialisti, rahvusvahelise koostöö xxxx või akadeemilise üksuse ettepanekul.

6.2. Üliõpilasele, xxxxx kandideerimisavaldust ei rahuldata xx xxxx õpirändesse ei lubata, tehakse põhjendatud otsus teatavaks kandideerimissüsteemis kolme nädala jooksul pärast kandideerimisperioodi lõppu/kandideerimisavalduse esitamist.

7. Xxxxxxx vaidlustamine

7.1. Käesolevast korrast tulenevate otsuste vaidlustamisel lähtutakse TLÜ õppekorralduse eeskirja paragrahvis 33 sätestatud otsuste vaidlustamise korrast.

Erasmus+ 2021–2027 programmi kõrghariduse üliõpilaste õpirände ja bilateraalsete lepingute

alusel toimuva õpirände haldamise xxxx

XXXX

	Meetod
	Motivatioonikiri	Õpingukaardi väljavõte	Õppe- xxxxxx	Xxxxx- tõend	Vestlus	Kokku
Kriteerium
Keeleoskus		x		x
Motivatsioon	x				x
Iseseisvus ja ettevõtlikkus	x				x
Kultuurilised kompetentsid	x				x
Väliskõrgkooli kohta info omamine	x		x		x
Informeeritus õppekorralduse st	x		x		x
Majanduslik ettevalmistus	x				x
Kaalutud keskmine hinne (v.a kõrghariduse esimese astme esimesel semestril kandideerijatel, xxxxx puhul võetakse arvesse sisseastumis- tulemus)		x

Kõik kriteeriumid on hinnatavad kolme punkti skaalal. 2p – vastab, 1 – vastab osaliselt, 0 – xx xxxxx. Motivatsioonikirja eest on võimalik saada kokku 12p.

Keeleoskus

Vastab (2)

Üliõpilane vestleb vabalt antud võõrkeeles ning suudab osaleda probleemideta

antud võõrkeeles ka õppetöös. Oskused vastavad hästi või ületavad keelenõudeid, mis on ülikoolidevahelises lepingus sätestatud.

Vastab osaliselt (1)

Üliõpilane suudab ennast võõrkeeles arusaadavaks teha ja teab lihtsamaid väljendeid. Üliõpilane suudab tõenäoliselt pärast lühiajalist keelekeskkonnas viibimist antud võõrkeeles õppetöös osaleda. Oskused vastavad

ülikoolidevahelise lepingu miinimumnõuetele.

Xx xxxxx

(0)

Üliõpilane ei oska võõrkeelt suhtlemiseks vajalikul tasemel ning suure

tõenäosusega jääb väliskõrgkoolis seetõttu hätta.

Kaalutud keskmine hinne

Vastab (2)	KKH 4.01 – 5.0
Vastab osaliselt (1)	KKH 2.51 – 4.0
Xx xxxxx (0)	KKH 1.0 – 2.5

Vastab (2)

Välismaale õppima mineku osas on motivatsioon väga kõrge ning hinnang õpirände positiivsele mõjule suur. Kandidaat suudab selgelt väljendada

välismaal õppimise mõju enda arengule, edasistele õpingutele ja karjäärile.

Vastab osaliselt

(1)

Välismaale õppima mineku osas on motivatsioon kõrge ning hinnang õpirände positiivsele mõjule on olemas. Kandidaat suudab väljendada

mõningaid mõjusid enda arengule ja edasistele õpingutele/karjäärile.

Xx xxxxx (0)

Motivatsioon õpirändel osaleda on madal või on valdavad välised motivaatorid.

Motivatsioonikiri Motivatsioon

Iseseisvus ja ettevõtlikkus

Vastab (2)

Üliõpilane on iseseisvalt õpirändega seonduvat uurinud ning on teadlik protsessidest ja protseduuridest, mis on seotud õpirändesse kandideerimisega. Ta on iseseisvalt lugenud väliskõrgkooli veebilehte, võtnud ühendust valitud riikides/ülikoolides viibinud üliõpilaste/õppejõududega ning teinud ettevalmistavaid tegevusi. Üliõpilane on uurinud ja teab kogu infot

majutusvõimaluste ja muude väliskõrgkoolis pakutavate teenuste kohta.

Vastab osaliselt (1)

Üliõpilane on uurinud osaliselt ja teab mõningaid detaile õpirändesse kandideerimisega seonduvast. Üliõpilane ei ole lugenud väliskõrgkooli kodulehte, ei ole võtnud ise välisriikides/ülikoolides viibinud üliõpilaste/õppejõududega, kuid on valmis seda tegema. Üliõpilane on osaliselt

uurinud majutusvõimaluste ja muude väliskõrgkoolis pakutavate teenuste kohta, kuid ei ole täielikult teadlik oma võimalustest.

Xx xxxxx (0)

Üliõpilane ei ole iseseisvalt õpirändesse kandideerimisega seonduvat uurinud ning eeldab ülikooli töötajate initsiatiivile välisriigi ja ülikooliga

suhtlemisel. Üliõpilane ei ole uurinud midagi majutusvõimaluste ja muude väliskõrgkoolis pakutavate teenuste kohta.

Kultuurilised kompetentsid

Vastab (2)

Üliõpilane on end sihtriigi kultuuriliste eripäradega kurssi viinud ning teab,

milline kultuur ja kombed teda välisriigis ootavad.

Vastab

osaliselt (1)

Üliõpilane on end sihtriigi kultuuriliste eripäradega osaliselt kurssi viinud

ning aimab, milline kultuur ja kombed teda välisriigis ootavad.

Xx xxxxx (0)

Üliõpilane ei ole end sihtriigi kultuuriliste eripäradega kurssi viinud ning puuduvad teadmised sihtriigis ees ootavast.

Väliskõrgkooli kohta info omamine

Vastab (2)

Üliõpilane on põhjalikult uurinud ja omab informatsiooni väliskõrgkooli

kohta. Ta on kursis pakutavate kursustega.

Vastab osaliselt (1)

Üliõpilane on uurinud ja omab mõningat informatsiooni väliskõrgkooli kohta. Ta ei ole täpselt kursis pakutavate kursustega, kuid on informeeritud

üldiste õppesuundade ja võimaluste osas.

Xx xxxxx (0)

Üliõpilane ei ole uurinud ja ei oma informatsiooni väliskõrgkooli kohta. Ta

ei ole kursis pakutavate kursustega.

Informeeritus õppekorraldusest

Vastab (2)

Üliõpilane on endale teinud selgeks TLÜ õppekorraldusega seonduva. On teadlik sellest, kuidas õpirände jooksul sooritatud ained sobituvad tema õppekavaga ning on planeerinud õpitavate ainepunktide mahu selliselt, et see

soodustaks tema edasijõudmist koduülikoolis akadeemilise kraadi omandamise xxxx.

Vastab osaliselt (1)

Üliõpilane on uurinud TLÜ õppekorraldusega seonduvat, kuid ei ole xxxxx xxxxx, kuidas õpirände jooksul omandatavad ained tema õppekavaga sobituvad ning kuidas on tagatud tema edasijõudmine koduülikoolis akadeemilise kraadi

omandamise xxxx.

Xx xxxxx (0)

Üliõpilane ei ole uurinud TLÜ õppekorraldusega seonduvat ning ei tea kuidas õpirände jooksul omandatavad ained tema õppekavaga sobituvad ning kuidas

on tagatud tema edasijõudmine koduülikoolis akadeemilise kraadi omandamise xxxx.

Majanduslik ettevalmistus

Vastab (2)

Üliõpilane on endale selgeks teinud õpirändega seotud kulutused ning on

majanduslikult ettevalmistunud (tal on lisaks õpirände toetusele olemas sissetulek erakorraliste kulutuste jaoks).

Vastab

osaliselt (1)

Üliõpilane on osaliselt endale selgeks teinud õpirändega seotud kulutused

ning ei ole täielikult teadvustanud xxxxxx xxx rahalisi võimalusi.

Xx xxxxx (0)

Üliõpilane ei xxx xxxxxx selgeks teinud õpirändega seotud kulutusi ning tal ei ole lisaks õpirände toetusele muid sissetulekuid.

Document Metadata

Table of Contents

rektori 28.01.2022 käskkirjaga nr 6

Document Metadata