Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sihtasutuse KredEx vahel 15.12.2015. a sõlmitud lepingu nr 1.1-8/15-004 muutmine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sihtasutuse KredEx vahel 15.12.2015. a sõlmitud lepingu nr 1.1-8/15-004 muutmine
Tallinnas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus), mida esindab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Xxxx Xxxxxxx, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel, ja
Sihtasutus KredEx, mis on käesoleva lepingu alusel määratud täitma elluviija (edaspidi rahastamisvahendi rakendaja) ülesandeid, mida esindab juhatuse liige Xxxxx Xxxx, kes tegutseb sihtasutuse põhikirja alusel,
ning tulenevalt asjaolust, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sihtasutuse KredEx vahel 15.12.2015. a sõlmitud rahastamisvahendi lepingut nr 1.1-8/15-004 (mida on muudetud 21.12.2016. a lepinguga nr 1.1-8/16-004) on õigusselguse huvides vaja kaasajastada ning et samas lepingus kirjeldatud turutõrkeid ning nende lahendamiseks rakendatavaid finantstooteid on „Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise uuendamine“ lõpparuandele1 tuginedes vaja uuendada , lepivad kokku, et poolte vahel 15.12.2015. a sõlmitud rahastamisvahendi lepingu nr 1.1-8/15- 004 tekst asendatakse koos lepingu lisadega 1–4 käesoleva lepingu (xxxxxxxx Xxxxxx) teksti ja lisadega 1–4 järgmiselt:
1. Lepingu eesmärk, objekt ja üldised tingimused
1.1. Leping eesmärgiks on reguleerida Poolte õigusi ja kohustusi haldusülesande üleandmisel ja täitmisel ning sätestab rahastamisvahendi rakendamise tingimused.
1.2. Lepingu objektiks on Lepingu Xxxx 4 alusel valitud rahastamisvahendi rakendajale haldusülesande delegeerimine perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 18 lõike 2 alusel ja vastavalt ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (edaspidi ETS) § 4 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele.
1.3. Haldusülesandeks on saavutada Lepingu lisas 1 kirjeldatud investeerimisstrateegia (edaspidi investeerimisstrateegia) eesmärgid.
1.4. Xxxxxx lepivad kokku, et rahastamisvahendi rakendaja juhindub haldusülesande täitmisel eesmärgist saavutada Lepingu kehtivuse perioodil meetme „Kapitali ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“ tegevusele „Laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine“ meetmete nimekirjas seatud väljundnäitajate sihttasemed, mis on sätestatud investeerimisstrateegia punktis 6.
1 „Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise uuendamine“ lõpparuanne, Ernst&Young, 2018, kättesaadav xxxxx://xxx.xxx.xx/xxxxx/xxxxxxx/xxxxx/xx_xxxxxxxxx_xxxxxxx_xxxxx_xxxxx.xxx (20.11.2018)
1.5. Lepingu eelarve on 75 500 000 (seitsekümmend viis miljonit viissada tuhat) eurot, mis tasutakse 100% Lepingu sätetele tuginedes Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Lepingu eelarvet saab rahastamisvahendi rakendaja kasutada kuni 31.12.2023. a.
1.6. Xxxxxx juhinduvad Lepingu objektiks oleva haldusülesande delegeerimisel ja täitmisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus), Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 480/2014 (edaspidi delegeeritud määrus), Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 821/2014 (edaspidi rakendusmäärus), STS2014_2020- st, selle alusel antud õigusaktidest ja muudest asjakohastest õigusaktidest ning Lepingust.
1.7. Rahastamisvahendite rakendamine toimub vastavalt ühissätete määruse artikli 38 lõike 1 punktile b, lõike 3 punktile b ja lõike 4 punkti b alapunktile iii.
2. Rahastamisvahendi rakendaja õigused ja kohustused
2.1. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus:
2.1.1. teha rakendusasutusele põhjendatud ettepanekuid Lepingu või selle lisade muutmise kohta;
2.1.2. kaasata investeerimisstrateegia ja äriplaani (Lepingu xxxx 1, osa III) elluviimisel vahendajaid, kes vastavad ETS § 7 lõikes 2 märgitud tingimustele;
2.1.3. saada rakendusasutuselt rahalised vahendid haldusülesande täitmiseks.
2.2. Rahastamisvahendi rakendaja on kohustatud:
2.2.1. viia korrektselt ellu investeerimisstrateegiat ja äriplaani ning kasutada saadud vahendeid sihtotstarbeliselt;
2.2.2. järgida Xxxxxxxx sätestatud kohustusi ja tegutseda kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning teha seeläbi kõik endast olenev investeerimisstrateegias ja äriplaanis seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks ning rahastamisvahendi rakendamiseks eraldatud vahendite säilitamiseks võimalikult suures mahus;
2.2.3. tagada aruandluse teostamine vastavalt Lepingu punktile 4;
2.2.4. esitada rakendusüksusele maksetaotlused xx xxxxxx viimast maksetaotlust kuluaruande ning nende menetlemise ja kontrolli teostamise käigus nõutud informatsiooni tähtaegselt;
2.2.5. tagada Lepingu eesmärkide tulemuslikuks elluviimiseks vajaliku personali olemasolu ja nende tehniline varustatus;
2.2.6. tagada arvepidamine Lepingu alusel eraldatud xxxxxx xx kohustuste, tulude ja kulude üle ning nende selge eristatavus muudest varadest, kohustustest ning tuludest ja kuludest, sh pakutavate toodete lõikes;
2.2.7. näidata investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat;
2.2.8. riigiabi andmisel tagada, et rahastamisvahendi rakendamine toimub vastavalt riigiabireeglitele;
2.2.9. lubada teostada STS2014_2020 jagu 11 alusel kontrolle ja järelevalvet Lepingu täitmise üle;
2.2.10. tagada tagatisvara realiseerimine võimalikult maksimaalselt ja mõistlike kuludega, delegeerides realiseerimise ülesande vajadusel koostööpartneritele;
2.2.11. käenduste puhul kordaja(te) (defineeritud Lepingu xxxx 1 punktis 10) muutmisel esitada rakendusasutusele arvestuskäik ja kirjalik selgitus ning rakendusasutuse nõudmisel korrigeerida kordaja arvestust;
2.2.12. täita teisi Lepingus sätestatud kohustusi.
3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused
3.1. Rakendusasutusel on õigus:
3.1.1. teha ettepanekuid Lepingu xx xxxxx lisade muutmise kohta;
3.1.2. saada rahastamisvahendi rakendajalt informatsiooni tema tegevuse kohta;
3.1.3. kinnitada finantsinstrumentide kordajate muudatus, küsides vajadusel nõu või hinnangut kolmandalt isikult;
3.1.4. juhtida rahastamisvahendi rakendaja tähelepanu Xxxxxxx täitmisel esinevatele puudustele, ning nõuda nende puuduste kõrvaldamist, määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.
3.2. Rakendusasutus on kohustatud:
3.2.1. teostada haldusjärelevalvet Lepingu täitmise üle vastavalt STS2014_2020 § 18 lõikele 3;
3.2.2. arvestada valdkondliku komisjoni ja seirekomisjoni arvamusi Lepingu muutmise ettepanekute kohta;
3.2.3. edastada info muudetud finantsinstrumentide kordajatest koheselt rakendusüksusele;
3.2.4. lubada teostada STS2014_2020 jagu 11 alusel kontrolle ja järelevalvet Lepingu täitmise üle.
4. Seire ja aruandlus
4.1. Rahastamisvahendi rakendaja koostab ja esitab elektrooniliselt rakendusasutusele ja rakendusüksusele rakendusmääruse lisas nr 1 (Lepingu xxxx 2) esitatud vormil aruande seisuga 30. juuni sama aasta 15. augustiks ja seisuga 31. detsember järgmise aasta 15. veebruariks.
4.2. Rahastamisvahendi rakendaja koostab kogu rakendamise perioodi kohta lõpparuande vastavalt käesoleva Lepingu lisale 2 ning esitab selle rakendusasutusele ja rakendusüksusele pooleteise kuu jooksul pärast rahastamisvahendi rakendamise lõppemist. Kui poolaasta või aastaaruande ning lõpparuande esitamise xxxx on vähem kui 4 kuud, esitab rahastamisvahendi rakendaja xxxx lõpparuande.
4.3. Rakendusasutusel ja rakendusüksusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt täiendavaid selgitusi esitatud aruannete kohta.
4.4. Vähemalt kord kalendriaastas teostavad Xxxxxx rahastamisvahendi rakendamise jooksva hindamise (Lepingu xxxx 3).
4.5. Korralise jooksva hindamise teostavad Xxxxxx aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks. Erakorraline jooksev hindamine viiakse läbi vastavalt vajadusele, ent mitte tihemini xxx xxxx kvartalis.
4.6. Pooled kasutavad jooksva hindamise tulemusi vajadusel rahastamisvahendi rakendaja täpsustavate tingimuste muutmiseks, eelhindamise ajakohastamiseks Lepingu sätetele
tuginedes, Lepingu muutmiseks, uue eelhindamise läbi viimiseks või korraldamiseks või muul asjakohasel viisil.
4.7. Rakendusasutus esitab rahastamisvahendi iga-aastase jooksva hindamise tulemused ühtekuuluvuspoliitika prioriteetse suuna 5 “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” valdkondlikule komisjonile arvamuse avaldamiseks ja rakendusüksusele teadmiseks.
4.8. Rakendusasutusel on õigus küsida rahastamisvahendi rakendajalt taasesitamist võimaldaval xxxxx teavet ja aruandlust, mis ei kajastu poolaasta- ja aastaaruannetes, ent mis tulenevalt STS2014_2020-st või EL õigusaktidest seondub rakendusasutuse kohustustega struktuurivahendite rakendamisel.
5. Eelhindamise ajakohastamine
5.1. Juhul kui Lepingu rakendamise käigus selgub, et kehtiva eelhindamisega tuvastatud turutõrgetes on toimunud muutus või investeerimisstrateegias seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik muuta äriplaani või selle üksikut osa selliselt, et see väljub varasemalt eelhinnatud ulatusest ja sisust, otsustavad Pooled, kas eelhindamine vajab terviklikku või osalist ajakohastamist.
5.2. Vastavalt STS2014_2020 § 18 lõikele 1 viib läbi või korraldab eelhindamise või selle osa(de) uuendamise rakendusasutus. Lähtudes eelhindamise lõpparuande peatükist 10 ning jooksva hindamise tulemustest arvestab rakendusasutus eelhindamise uuendamise juures rahastamisvahendi rakendaja arvamusega.
5.3. Eelhindamise üksiku komponendi uuendamine, mis ei mõjuta Lepingu lisas 1 punktides 3–13 kirjeldatud investeerimisstrateegiat ega Lepingu punktis 1 seatud eesmärke, toimub Lepingu lisas 1 punktides 18–19 kirjeldatud protsessi alusel.
6. Auditeerimine ja kontroll
6.1. Rahastamisvahendi rakendajal on kohustus võimaldada kontrolli ja järelevalve teostamist, sealhulgas anda audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimisega seotud andmed ja dokumendid STS2014_2020 xx xxxxx alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
6.2. Vastavalt STS2014_2020 § 18 lõikele 3 teeb Lepingu täitmise üle haldusjärelevalvet rakendusasutus.
6.3. Vastavalt STS2014_2020 § 8 ja § 41 lõikele 2 teostab rahastamisvahendi rakendamise kontrolli rakendusüksus.
6.4. Vastavalt STS2014_2020 § 11 teostab rahastamisvahendi rakendamise auditit auditeeriv asutus.
6.5. Vastavalt STS2014_2020 § 41 teostavad rahastamisvahendi rakendamise kontrolli korraldusasutus ja sertifitseerimisasutus.
7. Maksete tegemine rahastamisvahendisse
7.1. Xxxxxxx rahastamisvahendisse taotleb rahastamisvahendi rakendaja rakendusüksuselt maksetaotluse alusel rakendusüksuse etteantud vormil.
7.2. Rahastamisvahendisse tehtava makse suurus maksetaotlusel ei tohi ületada 25% Lepingu mahust.
7.2.1. Maksetaotluste esitamise tingimused:
7.2.1.1. teist makset rahastamisvahendisse võib rakendaja taotleda tingimusel, et vähemalt 60% esimeses makse summast on kulutatud abikõlblikult vastavalt Lepingu punktile 8;
7.2.1.2. kolmandat ja järgnevaid makseid võib rakendaja taotleda tingimusel, et vähemalt 85% eelmiste maksete kogusummast on kulutatud abikõlblikult vastavalt Lepingu punktile 8;
7.2.1.3. igas maksetaotluses tuuakse eraldi välja rahastamisvahendisse siiani makstud kogusumma ja vastavalt Lepingu punktile 8 tekkinud abikõlblike kulude maht iga rahastamisvahendist pakutava toote lõikes.
7.3. Rahastamisvahendi lõppemisel esitab rahastamisvahendi rakendaja kuluaruande rakendusüksuse etteantud vormil. Aruanne esitatakse pärast rahastamisvahendi eelarve kasutamise lõppemist, kuid mitte hiljem kui 30.01.2024. a. Kuluaruanne sisaldab ülevaadet iga rahastamisvahendi pakutud toote lõikes tekkinud kuludest, sh Lepingu punktile 8 vastavatest abikõlblikest kuludest.
7.4. Rahastamisvahendi rakendaja tagastab rakendusüksusele 31.12.2023. a seisuga kasutamata eelarvevahendid, mis ei ole abikõlblikud Lepingu punkti 8 kohaselt, hiljemalt 1.03.2024. a.
7.5. Maksetaotluste ja kuluaruande menetlemisel järgib rakendusüksus Vabariigi Valitsuse
1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused xx xxxx“ § 12 lõikes 1 nimetatud tähtaega ning otsustab makse tegemise rakendajale olles veendunud kulude abikõlblikkuses lähtuvalt Lepingu punktist 8.
8. Abikõlblikud kulud
Abikõlblikud kulud ühissätete määruse artikli 2 punkti 12 mõistes lõppsaaja tasandil on kulud, mis on tekkinud kooskõlas Lepingu, kohalduvate ühissätete määruse tingimuste ja muude asjaomaste Euroopa Liidu ja siseriikliku õiguse sätetega, sh riigiabi eeskirjadega.
9. Kohustustega katmata eelarvevahendite investeerimine ja kasutamine
9.1. Rahastamisvahendi rakendajal on vastavalt ühissätete määruse artikli 43 lõikele 1 ja 2 õigus seda osa Lepingu alusel saadud vahenditest, mis on kohustustega katmata, tähtajaliselt investeerida. Rahastamisvahendi rakendaja hoiab kohustustega katmata vahendeid riigikassas.
9.2. Kui Poolte volitatud esindajad lepivad kohustustega katmata vahendite investeerimises kokku teisiti kui Lepingu punktis 9.1, kohustub rahastamisvahendi rakendaja investeerimisel lähtuma usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest.
9.3. Rahastamisvahendi rakendaja kohustub:
9.3.1. investeeringutelt teenitud intresse või muid tulusid edasi investeerima sama või muu rahastamisvahendi kaudu kooskõlas Lepingu eesmärkidega;
9.3.2. pidama teenitud intresside ja muude tulude kohta eraldi arvestust;
9.3.3. esitama aruande rakendusasutusele Lepingu punkti 4.1 kohaselt;
9.3.4. andma Lepingu punktis 4.1 sätestatud tähtaegadel rakendusasutusele aru teenitud intresside ja muu tulu kohta, kasutades selleks rakendusasutuse etteantud vormi.
9.4. Juhul kui 2023. aasta 31. detsembri seisuga ei ole investeeringutelt teenitud intresse või muid tulusid sihtotstarbeliselt kasutatud, tuleb kasutamata intresside või muude tulude summa abikõlblikest kuludest maha arvata.
10. Rahastamisvahendisse tagasilaekunud või kohustuste alt vabanenud vahendite uuesti kasutamine
10.1. Vastavalt ühissätete määruse artikli 44 lõikele 1 on rahastamisvahendi rakendajal tagasilaekunud või kohustuste alt vabanenud vahendite uuesti kasutamisel kuni 2023. aasta 31. detsembrini järgnevad õigused ja kohustused:
10.1.1. hüvitada rahastamisvahendi rakendajale rahastamisvahendi rakendamisel tekkinud halduskulud;
10.1.2. teostada edasisi investeeringuid sama või muu rahastamisvahendi kaudu, kui see on kooskõlas Lepingu eesmärkidega, arvestades, et edasiste investeeringutena on abikõlblikud Lepingu punktis 8 sätestatud kulud;
10.1.3. hüvitada seoses edasiste investeeringutega tekkinud halduskulud vastavalt Lepingu punktile 11.
10.2. Rahastamisvahendi rakendaja peab arvestust rahastamisvahendisse tagasilaekunud ja kohustuste alt vabanenud vahendite üle.
10.3. Rahastamisvahendi rakendaja lõpetab alates 01.01.2024. a rahastamisvahendi väljastamise ning hakkab tagasilaekuvaid vahendeid või kohustuste alt vabanevaid vahendeid rakendusüksusele tagasi kandma kui Vabariigi Valitsus ei ole tulenevalt STS2014_2020 § 19 lõikest 2 otsustanud teisiti. Vabariigi Valitsuse otsuse tegemisel juhinduvad Pooled nimetatust ning vajadusel muudavad Lepingut.
11. Rahastamisvahendi rakendamise arvepidamine ja kulud
11.1. Rahastamisvahendi rakendaja kasutab perioodi 2014–2020 struktuurifondide vahendite elluviimisel tekkiva halduskulu hüvitamiseks ühissätete määruse artikli 44 lõikes 1 nimetatud vahendeid tulenevalt sama artikli punktist c, millele delegeeritud määruse artiklis 13 sätestatud piirmäärad ei rakendu.
11.2. Rahastamisvahendi rakendaja kasutab Lepingu punktis 2.2.6 ette nähtud tingimuste täitmiseks vähemalt projektikoodi.
11.3. Rahastamisvahendi rakendamiseks Lepingu raames hüvitatav halduskulude kogumahu ülempiir on 10% Lepingu punktis 1.5. toodud Lepingu eelarvest.
11.4. Rahastamisvahendi rakendamisel hüvitatakse halduskuludena proportsioon rahastamisvahendi rakendaja ettevõtlusvaldkonna kuludest, täpsem halduskulude arvutamise metoodika on kirjeldatud Lepingu punktis 4.1 välja toodud aruannete lisas.
11.5. Rahastamisvahendi rakendaja esitab rakendusasutusele rahastamisvahendi rakendamisel tekkinud halduskulude aruande iga aasta ning poolaasta vastavalt Lepingu punktides 4.2 ja 4.4 sätestatud tähtaegadel rakendusasutuse etteantud vormil.
11.6. Rahastamisvahendi rakendamisel Lepingu raames hüvitatud halduskulusid ei käsitleta ühissätete määruse artikkel 44 lõikes 1 nimetatud, sulgemisel abikõlblikuks loetavaks vahendiks.
11.7. Halduskulusid hüvitatakse xxxx tagasilaekuvatest vahenditest. Vastavalt Lepingu punktile
10.1.1 tekkinud halduskulude võrra vähendatud tagasilaekuvate vahendite summa suunatakse tagasi rahastamisvahendisse vastavalt Lepingu punktile 10.
11.8. Juhul kui ühissätete määruse artikkel 44 lõikes 1 nimetatud vahenditest ei piisa tekkinud halduskulude katmiseks, tuleb rahastamisvahendi rakendajal rahastamisvahendi haldamisega seotud xxxxx xxxxx omavahenditest. Kui kulude katmine omavahenditest ohustab rahastamisvahendi rakendajale kohaldatud isetasuvuse printsiipi, tuleb rakendada Lepingu punkti 16.5.
12. Riigiabi ning välistatud tegevused ja ettevõtjad
12.1. Juhul, kui Lepingu rakendamisel antakse riigiabi, lähtutakse Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, või seda asendavast määrusest, ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust. VKE puhul ei sisalda käendus abi elementi, kui käenduse andmisel on täidetud Tagatise teatise (Euroopa Liidu Teataja C155, 20.6.2008 ) punktis 3.4 sätestatud tingimused. Laen sisaldab abi elementi, xxx xxxxx intress on xxxxxxx xxx turu intressimäärad toetuse andmise ajal. Turu intressimäära fikseerimisel kohaldatakse meetodi teatises (Euroopa Liidu Teataja C14, 19.1.2008 lk 6 ) sätestatut.
12.2. Vähese tähtsusega abi kava kehtestatakse rahastamisvahendi rakendaja juhatuse liikme käskkirjaga. Kehtiv riigiabi või vähese tähtsusega abi kava esitatakse rakendusasutusele ja rakendusüksusele koheselt teadmiseks.
12.3. Rahastamisvahendist ei toetata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Xxxxx xx majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006, vastavalt artiklile 3:
12.3.1. tuumajõujaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;
12.3.2. investeeringuid vähendamaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis tekivad direktiivi 2003/87/EÜ lisas I loetletud tegevusaladel;
12.3.3. xxxxxx xx tubakatoodete valmistamist, töötlemist ja turustamist;
12.3.4. raskustes olevaid ettevõtjaid vastavalt komisjoni teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ punktis 20 sätestatule;
12.3.5. investeeringuid lennujaamataristusse, välja arvatud juhul, kui need on seotud keskkonnakaitsega või kui nendega kaasnevad investeeringud, mis on vajalikud lennujaamataristu ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks.
12.4. Rahastamisvahendit ei kohaldata hasartmänguvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale.
12.5. Rahastamisvahendit ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 1 nimetatud tegevustele.
13. Finantskorrektsioonid
13.1. Finantskorrektsiooni otsuse teeb rakendusasutus vastavalt STS2014_2020 §-dele 45–47.
13.2. Rakendusasutus algatab finantskorrektsiooni menetluse rakendusüksuse kirjaliku ettepaneku alusel.
13.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS2014_2020 §-dele 48–49.
14. Dokumentide säilitamine
14.1. Kooskõlas ühissätete määruse artikli 40 lõikega 5 tagab rahastamisvahendi rakendaja, et abikõlblikke kulusid tõendavaid dokumente säilitatakse võimaldamaks tõendada rahaliste vahendite kasutamist ettenähtud otstarbel, kohaldatavate õigusaktide järgimist ning programmist rahastamise kriteeriumide ja tingimuste täitmist.
14.2. Rahastamisvahendi rakendaja tagab vähese tähtsusega abi andmise puhul dokumentide säilitamise 10 aasta jooksul alates viimase vähese tähtsusega abi andmisest. Juhul, kui vähese tähtsusega abi ei anta, tagab rahastamisvahendi rakendaja dokumentide säilitamise 10 aasta jooksul alates laenu või tagatise andmise otsuse tegemisest tegemisest rahastamisvahendi rakendaja juures.
14.3. Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et krediidiasutused säilitavad rahastamisvahendi rakendamisega seonduvaid dokumente 10 aasta jooksul vastavalt Lepingu punktis 14.2 sätestatule.
15. Lepingu jõustumine ja tähtaeg
15.1. Leping kehtib kuni Poolte kohustuste täitmiseni.
15.2. Lepingut rakendatakse tagasiulatuvalt alates 19.06.2018. a.
15.3. Lepingu punkt 1.5 ja xxxx 1 punkt 6 (Lepingu varasemas versioonis vastavalt punkt 1.7 ja xxxx 1 punkt 2.5) jõustuvad, kui Euroopa Komisjon on kinnitanud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ muudatused ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud need muudatused perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjas. Kehtima hakkavad meetmete nimekirjas näidatud toetuse ja omafinantseeringu määrad ning näitajad. Kuni pole kinnitatud muudetud meetmete nimekiri, kehtivad vastavad punktid Lepingu varasemast redaktsioonist (vastavalt punkt 1.7 ja xxxx 1 punkt 2.5).
16. Lepingu muutmine ja lõpetamine
16.1. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjalike kokkulepetena, mis on Lepingu lahutamatu osa.
16.2. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisel xxxxxx Xxxxx poolt või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.
16.3. Rakendusasutusel on õigus Leping ennetähtaegselt lõpetada või vastavalt haldusmenetluse seadusele ühepoolselt muuta:
16.3.1. kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, arvestades haldusmenetluse seaduse § 102 lõikes 3 sätestatud nõudeid;
16.3.2. kui rahastamisvahendi rakendaja on Lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti rikkunud, põhjustades olulise kahju kolmandale isikule või tema varale;
16.3.3. kui rahastamisvahendi rakendaja on Lepingust tulenevaid kohustusi jätnud täitmata või täitnud mitte nõuete kohaselt ning ei lõpeta Lepingu rikkumist ka rakendusasutuse poolt antud mõistliku tähtaja möödumisel;
16.3.4. kui rahastamisvahendi rakendaja on jätnud rakendusasutuse või rakendusüksuse korralduse puuduste kõrvaldamiseks või ettekirjutuse täitmata.
16.4. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus nõuda Lepingu ennetähtaegset lõpetamist rakendusasutuse poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Sellisel juhul ei vastuta rahastamisvahendi rakendaja Xxxxxxx eesmärgi saavutamata jäämise eest, samuti Xxxxxxxx sätestatud rahastamisvahendi rakendaja kohustuste täitmata jätmise eest, kui kohustuste täitmine rahastamisvahendi rakendaja poolt oli võimatu või oluliselt takistatud kohustuste rikkumise tõttu rakendusasutuse poolt.
16.5. Rahastamisvahendi rakendajal on õigus Leping ennetähtaegselt lõpetada, kui Lepingu punktis 11.3 nimetatud vahendid ei ole piisavad rakendamisega seotud kulude katmiseks ning Pooled ei jõua muude lahendusteni.
16.6. Vajadus Lepingu muutmiseks võib muu hulgas tekkida kui:
16.6.1. jooksvale hindamisele (kirjeldatud Lepingu lisas 3), seirearuandele või muudele allikatele tuginedes on tuvastatud oluline risk rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisel;
16.6.2. rakendusasutusele on teatavaks saanud asjaolud, mis tingivad muutusi strateegilistes eesmärkides või Lepingu investeerimisstrateegia kohustuslikes elementides (rakendamiskorra valik, pakutavad finantstooted, sihtrühm, (vajaduse korral) kombineerimine toetustega) ning on aluseks Lepingu muutmisele.
16.7. Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest etteteatamise tähtaeg on 60 kalendripäeva, v.a Lepingu punkti 16.3.1 korral, mil etteteatamistähtaega ei kohaldata.
17. Vääramatu jõud
Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseerivatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida Xxxxxx ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise xxxx xxxxx asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures Xxxxxx on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et xxx xxxxx teisele Poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.
18. Vaidluste lahendamine
18.1. Xxxxxx kohustuvad lahendama kõik Lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppel.
18.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus kohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
19. Lepingu lisad:
19.1.Xxxx 1. Äriplaan ja investeerimisstrateegia. 19.2.Xxxx 2. Seirearuande vorm.
19.3.Xxxx 3. Jooksva hindamise vormi näidis.
19.4.Xxxx 4. Rahastamisvahendit rakendava asutuse valiku kriteeriumid vastavalt delegeeritud määruse artiklile 7.
20. Poolte volitatud esindajad
20.3. Rakendusasutuse volitatud esindajal on õigus esindada rakendusasutust kõikides Lepinguga seotud küsimustes (sealhulgas investeerimisstrateegia ja äriplaani muutmine
tulenevalt ajakohastamise vajadusest), välja arvatud Lepingu põhiteksti muutmine ja Lepingu ühepoolne lõpetamine.
20.4. Xxxxx, kui Xxxx asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele kirjalikult.
21. Poolte rekvisiidid ja allkirjad
RAKENDUSASUTUS: RAHASTAMISVAHENDI RAKENDAJA:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sihtasutus KredEx Suur-Ameerika 1 Hobujaama 4
10122 Tallinn 10151 Tallinn
Telefon: 000 0000 Telefon: 000 0000
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Xxxx Tammist Xxxxx Xxxx
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister juhataja
Xxxx 1. Investeerimisstrateegia ja äriplaan.
I Üldosa
1. ESIF fondidest finantsinstrumentidena tehtavad investeeringud on suunatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014–2020 seatud eesmärkide saavutamiseks, mis omakorda tulenevad ettevõtluse kasvustrateegias 2014–2020 seatud eesmärkidest ja oodatavate tulemuste saavutamise vajadusest.
2. ESIF fondide investeeringud rahastamisvahendisse on kaudselt suunatud ettevõtluse kasvustrateegia katuseesmärgi „Xxxxx tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni“ alaeesmärkide „Eesti ettevõtjad on aktiivsed eksportijad“ ning „Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid“ saavutamisse.
II Investeerimisstrateegia
3. ESIF fondide investeeringuid rahastamisvahendisse viiakse otseselt ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetses suunas nr 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ investeerimiseks kavandatud prioriteedi „VKE-de kasvupotentsiaali toetamine piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel ja innovatsiooniprotsessides osalemise toetamine“ raames.
4. Rahastamisvahendit rakendatakse meetme „Kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“ tegevusena „laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine“, mille sisuks on parendada kapitali kättesaadavust muude, samas investeerimisprioriteedis tehtavate sekkumiste (sh. ambitsioonikate äriideede ja ärimudelite loomise toetamine, eksporditegevuse hoogustamine) võimendamiseks.
5. Rahastamisvahendi kasutamise eesmärk eelnevalt viidatud investeerimisprioriteedis on panustada tegevustesse, mis orienteerivad VKE-d kasvule ja ekspordile. Rahastamisvahendi rakendamisel tagavad pooled, et sekkumine piirdub turutõrgete lahendamisega ega häiri mingil moel tavapärast turukonkurentsi. Rahastamisvahendi rakendamine panustab järgmiste tulemuste saavutamisse:
5.1. VKE-de poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta on aastaks 2023 kasvanud 31 500 euroni;
5.2. eksportivate ettevõtete arv on aastaks 2023 kasvanud 15 700-ni.
6. Rahastamisvahendi lepingu eesmärkide täitmist hinnatakse alljärgnevate näitajate alusel:
Rahastamisvahendi rakendamine panustab rakenduskava meetme 5.2 „Kapitali ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“ alameetme tegevuse 5.2.1 „Laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine“ väljundnäitajasse järgnevalt:
2023. a lõpuks laenu, tagatist ja ekspordi krediidikindlustust saanud ettevõtete arv: 2575 2018. a lõpuks laenu, tagatist ja ekspordi krediidikindlustust saanud ettevõtete arv: 966 Loodud töökohtade arv: 0
7. Kapitali kättesaadavuse parandamiseks pakutakse meetme tegevusena järgmisi finantstooteid: laenud ja käendused. Toetatakse projekte, mis on suunatud ekspordile, ettevõtete kasvule või lisandväärtuse kasvatamisele.
Mõisted
8. Laen Lepingu tähenduses on laenuandja vara või bilansiväline kohustus, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või xxx xxxx laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või xxx xxxx tagastama kindlaksmääratud tingimustel.
9. Tagatis Lepingu tähenduses on riiklik tagatis (edaspidi tagatis) ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus § 6 punkti 4 tähenduses.
10. Kordaja (multiplier) arvestatakse käendustoodete puhul delegeeritud määruse artikli 8 lõikele (a) tuginedes järgnevalt: (1) käendustega tagatud laenusummade suhe (2) kogu rahastamisvahendile eraldatud toetusesse, millega kaetakse uute laenude või teiste riskijagamisinstrumentide oodatud ja ootamatud kahjud.
11. Võimendus e. võimendav mõju (leverage) väljendub finantsinstrumentide (laenud ja käendused) puhul selles, et väljastatud SF vahendite kohta jõuab koos erasektori panusega ettevõteteni kordades suurem finantseerimise maht.
12. Investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimise tähtaeg on 2023. aasta 31. detsember.
13. Põhitingimused investeerimisstrateegia elluviimisel2.
Tingimused ühissätete määruse alusel | |
Rahastamisvahendi rakendaja valik | Vastavalt delegeeritud määruse artiklile 7, Lepingu Xxxx 4 |
Pakutavad finantstooted | Laenud ja käendused |
Lõppsaajate sihtrühm | VKE-d |
Kavandatud kombineerimine toetuse vormis rahastamisega (vajaduse korral) | Ei ole kavandatud. |
Laenutoodete üldtingimused | Käendustoodete üldtingimused |
Kordaja: ei kohaldu | Kordaja: sõltub käendustootest, defineeritud äriplaanis. |
Osakaal rahastamisvahendi eelarvest: 40% | Osakaal rahastamisvahendi eelarvest: 60% |
Olemasolevad turutõrked: alustavatele ettevõtetele pole pangalaenud kättesaadavad: tagatised on ebapiisavad ja omafinantseerimise suutlikkus madal; innovatsiooni (sh tootearenduse ja automatiseerimise) finantseerimine xxxxxxx xxxxx puudulik; eksporditehingute finantseerimine piiratud; käibekapitali ja piisavate tagatiste puudumine VKE-del, innovatsiooni puudulik rahastamine, sobiva nõustamise puudumine. | Olemasolevad turutõrked: alustavatele ettevõtetele pole pangalaenud kättesaadavad: tagatised on ebapiisavad ja omafinantseerimise suutlikkus madal; innovatsiooni (sh tootearenduse ja automatiseerimise) finantseerimine xxxxxxx xxxxx puudulik; käibekapitali ja piisavate tagatiste puudumine VKE-del. |
2 Põhitingimuste muutmiseks tuleb muuta lepingut.
III Äriplaan
14. Turule sekkumise viisid ja rahastamisvahendist pakutavate toodete kirjeldus3.
Toode | Kirjeldus |
Laenukäendus | |
Probleem: | VKE-del puuduvad piisavad tagatised laenu, liisingu või pangagarantii saamiseks. |
Tegevus: | Rahastamisvahendi rakendaja annab krediidi- või finantseerimisasutusele riikliku tagatise kuni 80% laenu, liisingu või pangagarantii summast. |
Rakendamisviis | Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes või kaaskirjas. |
Kordaja: | 6 kordne kordaja VKE-dele kättesaadavaks tehtud laenusummasse, kui laenusumma on kuni 1 mln EUR. 1 mln EUR ja suuremate laenusummade puhul on kordaja 4 korda VKE-dele kättesaadavaks tehtud laenusummasse. |
Prognoositav võimendus: | 6,7x |
Tulemus: | VKE-del ei ole tagatiste puudumine kasvule ja/või lisandväärtuse kasvatamisele suunatud projektide ellu viimiseks laenu saamise takistuseks. |
Stardikäendus | |
Probleem | Ettevõtte käivitamisel on takistuseks algkapitali puudumine ning pangalaenu saamiseks puuduvad piisavad tagatised ja tegutsemisajalugu. |
Tegevus | Rahastamisvahendi rakendaja annab laenu väljastajale ettevõtja eest tagatise kuni 80% laenu summast investeeringute ja käibevahendite rahastamiseks. |
Rakendamisviis | Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes või kaaskirjas. |
Kordaja | 2 kordne kordaja VKE-dele kättesaadavaks tehtud laenusummasse. |
Prognoositav võimendus: | 2,5x |
Tulemus: | Ettevõtte käivitamisel on ettevõtjatele tagatud ligipääs laenukapitalile investeeringute ja käibevahendite rahastamiseks. |
Ekspordilaen | |
Probleem: | Eksportivatel ettevõtetel puudub ligipääs kapitalile, millega saaks rahastada teenuse osutamise ja kapitalikauba müügiga seotud suuremahulisi eksporditehinguid. |
3 Äriplaani tingimused tuginevad eelhindamisel, kuid neid käsitletakse näitlikuna ning äriplaani muutmine ei eelda lepingu muutmist.
Tegevus: | Rahastamisvahendi rakendaja väljastatud ekspordilaenu abil saab ettevõtja pakkuda välisostjale pikaajalist maksetähtaega, tasuda krediidikindlustuse preemiamakset või rahastada välisostjale müüdavate kaupade tootmist. |
Rakendamisviis: | Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes. |
Prognoositav võimendus: | 1x |
Tulemus: | Eksportivatel ettevõtetel on ligipääs kapitalile, millega saab rahastada teenuse osutamise ja kapitalikauba müügiga seotud suuremahulisi eksporditehinguid. |
Tööstuslaen | |
Probleem: | Tööstusettevõtjatel puudub investeeringute tegemiseks kapital, mis on vajalik krediidi- või finantseerimisasutuse poolt nõutava omafinantseeringu tegemiseks. |
Tegevus: | Investeeringu tegemiseks on vaja kasutatakse pangalaenu või liisingut, kuid ettevõtjal puudub kapital nõutava omafinantseeringu tegemiseks, siis on võimalik kasutada tööstuslaenu. Sarnaselt ettevõtte omanikule annab rahastamisvahendi rakendaja allutatud laenuna ettevõtte kasutusse kapitali, mis suurendab krediidiasutuse silmis omafinantseeringut. See võimaldab xxxxx täiendavat liisingut või pangalaenu ja aitab seeläbi ettevõttel kiiremini kasvada |
Rakendamisviis | Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes. |
Prognoositav võimendus: | 3,3x |
Tulemus: | Tööstusettevõtjatel on ligipääs kapitalile, millega saab katta krediidi- või finantseerimisasutuse poolt nõutavat omafinantseeringu osa. |
Kapitalilaen | |
Probleem: | Ärimudeli toimimist tõestanud ettevõtted ei saa investeerida arengusse ja tegevusmahtude kasvu, sest puuduvad kommertspankade poolt laenu saamiseks nõutavad tagatised, omafinantseerimise võime on liiga madal või projekti riskitase on kõrge. |
Tegevus: | Rahastamisvahendi rakendaja pakub kapitalilaenu ärimudeli toimimist tõestanud VKE-dele, kel seni puudub investeerimisvõimalus kommertspankade poolt nõutavate tagatiste, kõrge riskitaseme või muu seonduva takistuse tõttu. Kapitalilaen on allutatud laen, mis aitab, kui ettevõtte kiiret kasvu soovitakse finantseerida laenuga, kuid pangalaenu saamiseks on omafinantseerimise võimekus liialt madal või puuduvad piisavad tagatised. Rahastamisvahendi rakendaja annab ettevõtja kasutusse |
kapitali, mis tulenevalt allutatusest suurendab teiste finantseerijate silmis ettevõtte omafinantseerimisvõimekust. | |
Rakendamisviis | Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes. |
Prognoositav võimendus: | 1x |
Tulemus: | Laenukapital on ettevõtete jaoks kättesaadavam. |
15. Vastavalt STS2014_2020 § 18 lõikele 5 ja ETS § 4 lõike 2 alusel kehtestatud määruse
„Ettevõtluse riikliku toetamise ja ettevõtluslaenude andmise tingimused ning mittesihipäraselt kasutatud toetuste tagastamise kord“ §-dele 5, 7, 9 ja 10 tuginedes kehtestab rahastamisvahendi rakendaja rahastamisvahendite rakendamisel toodete pakkumiseks täpsustavad tingimused, mis tuginevad kehtivale eelhindamise lõppjäreldustele ja on suunatud rahastamislepingu eesmärkide täitmisele.
IV Rahastamisvahendi investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimise kord
16. Lepingu xxxx 1 punktis 14 kirjeldatud toodete pakkumiseks punktis 15 nimetatud täpsustavad tingimused või nende muudatused esitab rahastamisvahendi rakendaja rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks, vajadusel selgitades tehtud muudatusi, kinnitades nende kooskõla eelhindamisega ja esitades vähese tähtsusega abi kava muutmise kavatsuse või kinnitades, et vähese tähtsusega abi kava kohaldub/on asjakohane.
17. Rakendusasutusele ja rakendusüksusele edastatakse täpsustavad tingimused vähemalt 5 tööpäeva enne tingimuste jõustamist teadmiseks. Rakendusasutus ja rakendusüksus vaatavad täpsustavad tingimused xxxx xx küsivad selgitusi juhul kui ei ole võimalik hinnata tingimuste kooskõla investeerimisstrateegia, lepingu eesmärkide või eelhindamise kehtivate järeldustega. Juhul kui tuvastatakse vastuolu eelhindamise kehtivate järelduste, investeerimisstrateegia või lepingu eesmärkidega, annab rakendusasutus sellest rahastamisvahendi rakendajale teada palvega puudused mõistliku aja jooksul kõrvaldada või täiendavalt selgitada vastuolude puudumist ning hoiduda muudetud tingimuste rakendamisest kuni kooskõla on tagatud.
18. Juhul kui rahastamisvahendi rakendaja esitatud täpsustavad tingimused eeldavad Lepingu xxxx 1 punktis 14 esitatud äriplaani ja/või sekkumise viiside muutmist ulatuses, mida eelhindamise kehtivad järeldused ei kata, esitab rahastamisvahendi rakendaja esmalt ettepaneku eelhindamise osaliseks ajakohastamiseks vastavalt Lepingu punktile 5 ning arvestades järgnevat:
18.1. Eelhindamise osaline ajakohastamine on selliste olukordade lahendamiseks, kus lepingu eesmärk ja investeerimisstrateegia ei muutu, kuid Lepingu eesmärkide saavutamiseks on vajalik äriplaani või täpsustavate tingimuste rakendamisel kasutada sekkumisviise või muid täpsustavaid tingimusi, mis ei tugine kehtival eelhindamisel.
18.2. Eelhindamise osaliseks ajakohastamiseks esitab rahastamisvahendi rakendaja rakendusasutusele kinnitamiseks sellekohase ettepaneku, mis sisaldab eelhindamise
lõpparuandega võrreldavaid meetodeid kasutavat analüüsi, mis vastab vähemalt järgnevatele küsimustele:
18.2.1. Millist Lepingus kirjeldatud turutõrget leevendatakse?
18.2.2. Millis(t)e eelhindamise lõpparuandest erinevate sekkumisviisi(de)ga seda turutõrget lahendada soovitakse?
18.2.3. Mis on muutus(t)e prognoositav mõju Lepingu eesmärkide täitmisele?
18.2.4. Mis on muutus(t)e prognoositav mõju Lepingu näitajate täitmisele?
18.3. Rakendusasutusel on ettepanekule vastamiseks aega 20 tööpäeva, mida Poolte kirjalikul kokkuleppel võib pikendada 10 tööpäeva võrra. Tähtaegselt mitte vastamist loetakse keeldumiseks.
19. Lepingu xxxx 1 punkti 14 (äriplaan) muutmine Lepingu xxxx 1 punktile 18 tuginedes toimub Poolte volitatud esindajate poolt kirjalikult. Lepingu xxxx 1 punkti 14 muutmine kehtiva eelhindamise piires toimub Lepingu xxxx 1 punktile 16 tuginedes. Ülejäänud Lepingu xxxx 1 punktide muutmise aluseks on vastavad sätted lepingust.
Xxxx 2. Seirearuande vorm.
Rahastamisvahendi aruannete näidis
Nr. | Iga rahastamisvahendi kohta nõutav teave |
I Andmed programmi xx xxxxx prioriteedi või meetme kohta, mille kaudu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESI fondidest) toetust antakse (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt a) | |
1 | Prioriteetsed suunad või meetmed, millest rahastamisvahendit, sh fondifonde, ESI fondi programmi raames toetatakse |
1.1 | Viide (number ja nimetus) iga prioriteetse suuna või meetme kohta, mille raames rahastamisvahendit ESI fondi programmist toetatakse |
2 | Prioriteetse suuna või meetme raames rahastamisvahendit toetava(te) ESI fondi(de) nimetus(ed) |
3 | Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimeses lõigus osutatud valdkondlik(ud) eesmärk/eesmärgid, mida rahastamisvahendist toetatakse |
4 | Muud ESI fondi programmid, millest rahastamisvahendisse makseid tehakse |
4.1 | Iga muu ESI fondi programmi, millest rahastamisvahendisse makseid tehakse, ühtne tunnuskood |
II Rahastamisvahendi ja rakenduskorra kirjeldus (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt b) | |
5 | Rahastamisvahendi nimetus |
6 | Rahastamisvahendi ametlik aadress/tegevuskoht (riik xx xxxx) |
7 | Rakenduskord |
7.1 | Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punktis a osutatud liidu tasandil loodud rahastamisvahend, mida komisjon juhib otse või kaudselt, ning mida toetatakse ESI fondi programmi maksetega |
7.1.1 | Liidu tasandi rahastamisvahendi nimetus |
7.2 | Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud riiklikul, piirkondlikul, riikidevahelisel või piiriülesel tasandil loodud rahastamisvahend, mida juhib korraldusasutus või mida juhitakse tema vastutusel, ning mida toetatakse ESI fondi programmi maksetega määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 punktide a, b ja c kohaselt |
8 | Rahastamisvahendi tüüp |
8.1 | Kohandatud või standardtingimustele vastavad rahastamisvahendid |
8.2 | Rahastamisvahend, mis on korraldatud fondifondi kaudu või xxxx fondifondita |
8.2.1 | Rahastamisvahendi rakendamiseks loodud fondifondi nimetus |
9 | Rahastamisvahendina pakutavad tooted: laenud, mikrolaenud, garantiid, omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringud, muud finantstooted või muu toetus, mis on kombineeritud rahastamisvahendiga vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 7 |
9.1 | Muu finantstoote kirjeldus |
9.2 | Rahastamisvahendiga kombineeritud muu toetus: toetus, intressitoetus ja garantiitasude toetus vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 7 |
10 | Rahastamisvahendi õiguslik staatus vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikele 6 (ainult artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahendi puhul): rakendava asutuse ja korraldusasutuse nimel avatud usalduskontod või eraldiseisev rahastamisblokk finantseerimisasutuses |
III Andmed asutuste kohta, kes rakendavad rahastamisvahendeid määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punkti a ja artikli 38 lõike 4 punktide a, b ja c kohaselt, ning määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikes 5 osutatud finantsvahendajate kohta (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt c) | |
11 | Rahastamisvahendit rakendav asutus |
11.1 | Rakendava asutuse liik vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikele 4: olemasolev või äsja loodud õigussubjekt, kes on pühendunud rahastamisvahendi rakendamisele; Euroopa Investeerimispank; Euroopa Investeerimisfond; rahvusvaheline finantsinstitutsioon, milles liikmesriigil on osalus; liikmesriigis asutatud finantsinstitutsioon, mis on avaliku sektori asutuse seire all xx xxxxx eesmärk on saavutada avalike huvidega seotud sihid; avalik-õiguslik või eraõiguslik isik; korraldusasutus, kes täidab rakendusülesandeid otse (ainult laenude või garantiide puhul) |
11.1.1 | Rahastamisvahendit rakendava asutuse nimi |
11.1.2 | Rahastamisvahendit rakendava asutuse ametlik aadress/tegevuskoht (riik xx xxxx) |
12 | Rahastamisvahendit rakendava asutuse valimise menetlus: hankelepingu sõlmimine; muu menetlus |
12.1 | Rahastamisvahendit rakendava asutuse valimise muu menetluse kirjeldus |
13 | Rahastamisvahendit rakendava asutusega rahastamislepingu alla kirjutamise kuupäev |
IV Programmist rahastamisvahendisse tehtud maksete kogusumma prioriteetide või meetmete xxxxx ning kantud halduskulud või makstud haldustasud (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punktid d ja e) | |
14 | Rahastamislepingus sätestatud programmi maksete kogusumma (eurodes) |
14.1 | millest ESI fondide maksed (eurodes) |
15 | Rahastamisvahendisse tehtud programmi maksete kogusumma (eurodes) |
15.1 | millest ESI fondide maksete summa (eurodes) |
15.1.1 | millest ERFi maksed (eurodes) |
15.1.2 | millest ühtekuuluvusfondi maksed (eurodes) |
15.1.3 | millest ESFi maksed (eurodes) |
15.1.4 | millest EAFRD maksed (eurodes) |
15.1.5 | millest EMKFi maksed (eurodes) |
15.2 | millest riikliku kaasfinantseerimise kogusumma (eurodes) |
15.2.1 | millest riigi avaliku sektori finantseeringu kogusumma (eurodes) |
15.2.2 | millest riigi erasektori finantseeringu kogusumma (eurodes) |
16 | Noorte tööhõive algatuse raames (1) rahastamisvahendisse suunatud programmi maksete kogusumma (eurodes) |
17 | Programmi maksetest halduskuludeks või haldustasudeks välja makstud summa (eurodes) |
17.1 | millest baastasu (eurodes) |
17.2 | millest tulemustasu (eurodes) |
18 | Kapitaliseeritud halduskulud või -tasud vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõikele 2 (ainult lõpparuande puhul) (eurodes) |
19 | Kapitaliseeritud intressitoetused või garantiitasude toetused vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punktile c (ainult lõpparuande puhul) (eurodes) |
20 | Programmist tehtud maksete summa jätkuinvesteeringuteks lõppsaajasse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõikele 3 (ainult lõpparuande puhul) (eurodes) |
21 | Rahastamisvahendisse tehtavad sissemaksed maa ja/või kinnisvara näol vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 10 (ainult lõpparuande puhul) (eurodes) |
V Rahastamisvahendist lõppsaajatele või lõppsaajate kasuks makstud või garantiilepingutega lõppsaajate investeeringuteks määratud toetuse kogusumma ESI fondi programmi ja prioriteedi või meetme xxxxx (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt e) | |
22 | Kõigi rahastamisvahendist pakutavate finantstoodete nimetused |
23 | Finantstoote rahastamislepingu alla kirjutamise kuupäev |
24 | Programmi maksete kogusumma, mis on antud laenude, omakapitali garantii, kvaasiomakapitali või muude lõppsaajaga sõlmitud finantstoodete lepingutega (eurodes) |
24.1 | millest ESI fondide maksete kogusumma (eurodes) |
25 | Programmi maksete kogusumma, mis on lõppsaajale antud laenude, mikrolaenude, omakapitali või muude toodete kaudu, või garantiide puhul lõppsaajate jaoks garanteeritud laenud, toodete xxxxx (eurodes) |
25.1 | millest ESI fondide maksete kogusumma (eurodes) |
25.1.1 | millest ERFi maksed (eurodes) |
25.1.2 | millest ühtekuuluvusfondi maksed (eurodes) |
25.1.3 | millest ESFi maksed (eurodes) |
25.1.4 | millest EAFRD maksed (eurodes) |
25.1.5 | millest EMKFi maksed (eurodes) |
25.2 | millest riigi avaliku sektori kaasrahastamise kogusumma (eurodes) |
25.3 | millest riigi erasektori kaasrahastamise kogusumma (eurodes) |
26 | Lõppsaajatele tegelikult makstud laenude koguväärtus seoses allkirjastatud garantiilepingutega (eurodes) |
27 | Lõppsaajatega sõlmitud laenu/garantii/omakapitali või kvaasiomakapitali/muu finantstoote lepingute arv, toodete xxxxx |
28 | Lõppsaajatesse tehtud laenu/garantii/omakapitali või kvaasiomakapitali/muu finantstoote investeeringute arv, toodete xxxxx |
29 | Finantstootega toetatud lõppsaajate arv |
29.1 | millest suurettevõtjaid |
29.2 | millest VKE-sid |
29.2.1 | millest mikroettevõtjaid |
29.3 | millest üksikisikuid |
29.4 | millest muud tüüpi toetatud lõppsaajaid |
29.4.1 | muud tüüpi toetatud lõppsaajate kirjeldus |
VI rahastamisvahendi toimimine, sealhulgas edusammud selle loomisel ning rahastamisvahendit rakendavate asutuste (sh fondifonde rakendava asutuse) valimisel ((määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt f) | |
30 | Eelhindamise lõpuleviimise kuupäev |
31 | Rahastamisvahendit rakendavate asutuste valimine |
31.1 | juba käivitatud valikumenetluste arv |
31.2 | juba sõlmitud rahastamislepingute arv |
32 | xxxxx xxxxx kohta, kas rahastamisvahend oli aruandeaasta xxxxx veel toimiv |
32.1 | Kui rahastamisvahend ei olnud aruandeaasta xxxxx toimiv, siis likvideerimise kuupäev |
33 | Välja makstud, kuid tagasi laekumata jäävate laenude või antud, kuid tagasi laekumata jäävate laenude tõttu maha kantud garantiide koguarv |
34 | Välja makstud, kuid tagasi laekumata jäävate laenude kogusumma (eurodes) või garantiina võetud, kuid tagasilaekumata jäävate laenude tõttu mahakantud kohustuste kogusumma (eurodes) |
VII Intressid ja muud tulud, mis on ESI fondide toetusega rahastamisvahendisse kogunenud, programmivahendid, mis on rahastamisvahendile investeeringutest tagasi makstud, nagu osutatud artiklites 43 ja 44, ning omakapitaliinvesteeringute väärtus võrreldes eelnevate aastatega (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punktid g ja i) | |
35 | Intressid ja muud tulud, mis on ESI fondide toetusega rahastamisvahendisse kogunenud (eurodes) |
36 | Aruandeaasta lõpuks rahastamisvahendisse tagasimakstud summad, mis on seotud ESI fondidest antud toetusega (eurodes) |
36.1 | millest kapitali tagasimaksed (eurodes) |
36.2 | millest kasum, muud sissetulekud ja intressitulu (eurodes) |
37 | Uuesti kasutatud vahendite summa, mis maksti tagasi rahastamisvahendisse ja on seotud ESI fondidega |
37.1 | millest summad (eurodes), mis on makstud soodustasuks erainvestoritele või avaliku sektori investoritele, kes toimivad vastavalt turumajanduse põhimõttele ja pakuvad rahastamisvahendile Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antavale toetusele ekvivalentseid vahendeid või kes kaasinvesteerivad lõppsaajate tasandil |
37.2 | millest summad (eurodes), mis on makstud tekkinud halduskulude hüvitamiseks ja rahastamisvahendi haldustasudeks |
VIII Rahastamisvahendist tehtud investeeringute kavandatud võimendava mõju saavutamisel tehtud edusammud ning investeeringute ja osaluste väärtus (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt h) | |
38 | Rahastamisvahendisse väljastpoolt ESI fonde kogutud muude maksete kogusumma (eurodes) |
38.1 | Rahastamisvahendisse muude, väljastpoolt ESI fonde tehtud maksete kogusumma, mis on seotud rahastamisvahendit rakendava asutusega sõlmitud lepinguga (eurodes) |
38.2 | Rahastamisvahendisse väljastpoolt ESI fonde tehtud muude maksete kogusumma (eurodes) |
38.2.1 | millest avaliku sektori maksed (eurodes) |
38.2.2 | millest erasektori maksed (eurodes) |
38.3 | Täiendavate maksete kogusumma (väljaspool ESI fonde) lõppsaaja tasandil (eurodes) |
38.3.1 | millest avaliku sektori maksed (eurodes) |
38.3.2 | millest erasektori maksed (eurodes) |
39 | Kavandatud ja saavutatud võimendav mõju, viitega rahastamislepingule |
39.1 | laenu/garantii/omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu/muu finantstoote kavandatud võimendav mõju, viitega rahastamislepingule, toodete xxxxx |
39.2 | laenu/garantii/omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu/muu finantstoote saavutatud võimendav mõju, toodete xxxxx |
40 | investeeringute ja osaluste väärtus võrreldes eelnevate aastatega (eurodes) |
IX Rahastamisvahendi xxxxx asjaomase prioriteedi või meetme näitajate saavutamisse (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 2 punkt j) | |
41 | Väljundnäitaja (kood ja nimetus), mille saavutamisse rahastamisvahend panustab |
41.1 | Väljundnäitaja sihtmäär |
41.2 | Rahastamisvahendi saavutatud väärtus seoses väljundnäitaja sihtmääraga |
(1) See hõlmab ka noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelisi eraldisi ja sellele vastavat ESF-i toetust.
Xxxx 3 Jooksva hindamise vormi näidis
1. Jooksev hindamine on rahastamisvahendi siseriiklik juhtimisinstrument. Jooksvat hindamist teostavad Xxxxxx vähemalt korra aastas (31.03 seisuga, eelneva kalendriaasta kohta), vajadusel tihemini. Jooksva hindamise tulemused kinnitavad Xxxxxx kirjalikult.
2. Initsiatiiv mitteregulaarse jooksva hindamise läbiviimiseks võib tulla nii rakendusasutuse kui rahastamisvahendi rakendaja poolt.
3. Rakendusasutuse jaoks täidab jooksev hindamine järgnevaid eesmärke:
3.1. Lepingu seire, vajadusel Lepingu muutmise initsieerimine, mis sõnastatakse otsusena jooksva hindamise raames.
3.2. Infoallikas, mis on aluseks kehtiva eelhindamise ajakohastamisele.
4. Rahastamisvahendi rakendaja jaoks täidab jooksev hindamine järgnevaid eesmärke:
4.1. Vajadusel sisend ja suunis täiendava, eelhindamises soovitatud metodoloogiatele tugineva analüüsi teostamiseks, mis annab aluse kehtiva eelhindamise ajakohastamiseks.
5. Xxxxxxx hindamise teostamisel võtavad Xxxxxx täiendavalt arvesse:
5.1.1. rahastamisvahendi rakendaja poolt rakendusasutusele esitatud aruandeid (Lepingu xxxx 2 alusel);
5.1.2. muudatusi rahastamisvahendi investeerimisstrateegia täpsustavates tingimustes, mis on teostatud alates Lepingu algusest (esimesel lepinguaastal) või viimasest jooksvast hindamisest;
5.1.3. teadaolevat parimat praktikat.
Rahastamisvahendi jooksev hindamine vastavalt kehtiva eelhindamise juhistele ja Poolte kokkuleppele (aruandlus riigisiseseks kasutamiseks) | ||||
Jooksev hindamine | toimumise kuupäev | |||
Osapool | Nimi | Amet | ||
MKM | ||||
KredEx | ||||
MKM | ||||
Kehtivas | Vahend | Jooksva | Metodoloogia / | Otsuse |
eelhindamises | turutõrke | hindamise | allikad, millele | projekt: |
kirjeldatud | leevendamiseks | (…/…) | tulem toetub: | |
turutõrge | tulem. | |||
Lepingust ja ex antest sõltumatud tõrked | Vahend xxxxx leevendamiseks | Jooksva hindamise (…/…) tulem. | Metodoloogia / allikad, millele tulem toetub: | Otsuse projekt: |
Xxxx 4. Rahastamisvahendit rakendava asutuse (KredEx) valiku kriteeriumid vastavalt EL
määruse nr 480/2014 art 7.
1. Üldsätted
Käesolevaga sätestatakse laenude, käenduste ning omakapitali investeeringute vastavus määruse (EL) nr 480/2014 artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud miinimumnõuetele ning kriteeriumitele.
2. Õigus teha Euroopa Liidu ja liikmesriigi õiguses asjakohaseid rakendustoiminguid
2.1 Rahastamisvahendi rakendaja eesmärk on luua kapitalile ligipääsu parandamise ja riskide maandamise abil võimalusi ettevõtluse ning ekspordi arenguks, kui pole tagatud finantsteenuste piisav pakkumine erasektori poolt.
2.2 Rahastamisvahendi rakendaja asutajaõigusi teostab ettevõtlusminister ning rahastamisvahendi rakendaja õigused toetada ettevõtlust eelnevas nimetatud teenuste abil tulenevad järgnevast:
2.2.1 ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus § 4 ja § 7;
2.2.2 perioodi 2014 –2020 struktuuritoetuste seadus.
3. Piisav majanduslik ja rahaline elujõulisus
3.1 Rahaliste vahendite piisavuse nõue
3.1.1 Rahastamisvahendi rakendajal peab olema igal hetkel piisavalt vahendeid, et katta kehtivate tagatislepingute alusel tehtavaid väljamakseid. Rahastamisvahendi rakendaja vahendite piisavuse näitajaks on omavahendid ja tehnilised eraldised. Tehnilised eraldised on kehtivatest tagatislepingutest tulenevate ja tulevikus rahastamisvahendi rakendaja poolt potentsiaalselt väljamaksmisele kuuluvate nõuete katteks arvestatud kohustuste summa, mille põhimõtted ja arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
3.1.2 Seisuga 31.12.2013.a. vastavad tehnilised eraldised seadusega kehtestatud miinimummääradele, moodustades kehtivast portfellist ja pakkumustest ettevõtlusvaldkonnas 1%. Maksimaalsest tagatiskohustusest moodustasid tehnilised eraldised kokku ettevõtlusvaldkonnas 4,58%.
3.1.3 Omavahendite minimaalne suurus ettevõtluslaenude tagamisel on 10% kehtivate tagatiste põhiväärtustest, kuid mitte vähem kui 2 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2014.a. on nimetatud kriteerium täidetud.
3.1.4 Seisuga 31.12.2014.a. oli rahastamisvahendi rakendaja bilansimaht 176 529 tuh EUR, laenunõuded 69 907 tuh EUR, tehnilised eraldised 6 459 tuh EUR, sihtkapital 72 999 tuh EUR ja bilansivälised kohustused (tagatisportfell) 168 271 tuh EUR.
3.2 Laenude tagamise isetasuvuse nõue
3.2.1 Rahastamisvahendi rakendaja peab oma laenude tagamise alase tegevuse korraldamisel tagama laenude tagamisega seotud tulude ja kulude tasakaalu pikema perioodi vältel ning tagamislepingutest tulenevate kohustuste varadega kaetuse igal hetkel.
3.2.2 Alates asutamisest 2000. aastal on rahastamisvahendi rakendaja teeninud kasumit kokku 6,2 mln eurot. 2014. aasta lõpu seisuga oli rahastamisvahendi rakendaja sihtkapitali 73,0 mln eurot, bilansimaht 176,5 mln eurot ning tagatisportfell kokku 168,3 mln eurot. Seega on rahastamisvahendi rakendaja tegevus olnud pikaajaliselt kasumlik, kulud alates algusaastast on kaetud saadud tuludega ning lepingutest tulenevad kohustused on kaetud varadega.
3.3 Majandusliku tegevuse reguleeritus
3.3.1 Rahastamisvahendi rakendaja tegutseb nõukogu poolt kinnitatud aastaeelarve alusel.
3.3.2 Riigieelarves toetusteks ettenähtud rahasummat ning riiklikke arengukavasid ja – strateegiaid arvestades otsustab ettevõtlusminister, millist liiki toetusi eelarveaastal antakse.
3.3.3 Jõusolevate tagatislepingute kogusumma ei või ühelgi hetkel ületada ettevõtluslaenude puhul 160 mln eurot. Rahastamisvahendi rakendaja maksimaalne krediidirisk ühe ettevõtja või seotud ettevõtjate grupi kohta, samuti ühe majandusharu ettevõtjate suhtes, määratletakse rahastamisvahendi rakendaja krediidiriskide juhtimise korraga. Nimetatud kord kinnitab ka vastavad otsustuspädevused.
3.3.4 Kui omavahendeid on ühes sihtfondis omavahendite normatiiviga ettenähtust vähem, ei või rahastamisvahendi rakendaja vastavast sihtfondist uusi tagatisi anda. Omavahendite taastamise otsustab Vabariigi Valitsus.
3.3.5 Rahastamisvahendi rakendaja esitab igal aastal Rahandusministeeriumile viimase poolt määratud tähtajaks auditeeritud aruande antud tagatiste, tagatislepingute alusel väljamakstud summade ja tehniliste eraldiste kohta.
3.3.6 Investeerimistegevuses lähtub rahastamisvahendi rakendaja seaduses sätestatud riskide maandamise normatiividest.
4. Piisav võimekus rahastamisvahendi rakendamiseks, kaasaarvatud organisatsiooni struktuur ja juhtimisraamistik, mis annab korraldusasutusele vajaliku kindlustunde
4.1 Kuigi rahastamisvahendi rakendaja on asutatud riigi poolt ning riik teostab tema tegevuse üle kontrolli läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, on rahastamisvahendi rakendaja oma otsustes iseseisev. Rahastamisvahendi rakendaja ei ole kasumit taotlev organisatsioon ning lähtub oma tegevuses kahest peamisest
põhialusest – riiklikust tagatisest ja isetasuvuse põhimõttest. Kui vaatamata konservatiivsele riskide juhtimisele ning piisava kapitali olemasolule ei suuda rahastamisvahendi rakendaja siiski käendustest ja tagatistest tulenevaid kohustusi täita, täidab seaduste kohaselt vastavad kohustused riik, tasudes nõuded otse käenduste või tagatiste saajatele või kandes täiendavaid vahendeid rahastamisvahendi rakendaja sihtkapitali. Seadustega on paika pandud riskide maandamiseks sätestatud omakapitali normatiivid ning piirangud investeerimistegevusele.
4.2 Organisatsiooni struktuur ja juhtimisraamistik
4.2.1 Rahastamisvahendi rakendajal on nii nõukogu kui ka juhatus.
4.2.2 Rahastamisvahendi rakendaja juhatuse ülesandeks on juhtida rahastamisvahendi rakendaja igapäevast tegevust, tagades nõukogu otsuste elluviimise ja vastutades nende täitmise eest. Nõukogu peamiseks ülesandeks on rahastamisvahendi rakendaja tegevust puuduvate strateegiliste otsuste langetamine ning tegevuse seisukohalt olulisimate dokumentide (eelarve, strateegia, tegevuse eesmärgid, riskide haldamine, krediidiasutustega tehtava koostöö põhimõtted) kinnitamine ja muutmine. Samuti on nõukogu heakskiit vajalik kõikide projektide puhul, kus rahastamisvahendi rakendaja antud tagatise, käenduse või laenu kogusumma ületab 1 miljonit eurot ühe ettevõtte kohta.
4.2.3 Põhikirja järgi on rahastamisvahendi rakendaja nõukogu kuni 7-liikmeline. Nõukogu koosseisu kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindaja.
4.2.4 01.06.2018 seisuga on nõukogu liikmeteks:
Xxxxxx Xxxx – nõukogu esimees, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi xxxxxxxx;
Xxxxx Xxxx – nõukogu aseesimees, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees; Xxxxx Xxxxx – nõukogu liige, AS Eesti Talleks juhatuse esimees
Xxxxx Xxxxxx-Xxxxxx – nõukogu liige, Aon Baltic Eesti filiaali juhataja Xxxxx Xxxx – nõukogu liige, Paide linnapea
4.2.5 Käendustaotluste ja laenude menetlemises osalevad struktuuriüksused on büroo, ettevõtlusdivisjon, finantsosakond ja riskiosakond:
4.2.5.1 büroo vormistab nii finantskomitee kui ka nõukogu otsused ning korraldab dokumentide digitaalse allkirjastamise ning registreerimise dokumendihalduse süsteemis DocLogix;
4.2.5.2 ettevõtlusdivisjon konsulteerib ja menetleb laenutaotlusi, teostab täielikku kontrolli ja laenude järelvalvet ja VTA-ga seotud toiminguid ning koostab maksegraafikuid;
4.2.5.3 finantsosakond teostab laenude väljamakseid, koostab arveid ning edastab infot tähtajaks laekumata maksete kohta;
4.2.5.4 riskiosakond teostab juriidilist- ja riskianalüüsi.
4.2.6 Rahastamisvahendi rakendaja koosseisus töötab 35 inimest, neist kümme omavad üle kümneaastast tööstaaži. Üks personalipoliitika olulisemaid tegevusi on koolitustegevus, mille kaudu tagatakse ameti-, juhtimis- ja meeskonnatööalaste teadmiste andmine. Samuti on olulisel kohal kogemuste vahetus, mille eesmärk on kontaktide loomine ning hoidmine teiste riikide organisatsioonidega rakendamaks saadud teadmisi rahastamisvahendi rakendaja eesmärkide saavutamiseks.
4.3 Laenude ja käenduste väljastamise kord
4.3.1 Rahastamisvahendi rakendaja rakendab laenude ja käenduste väljastamisel ettevõtjate hindamise süsteemi, mis võimaldab eristada laene ja nõudeid lähtudes ettevõtte riskikategooriast ja kohustuste täitmise tõenäosusest. Hindamisel võetakse arvesse laenusaaja majanduslikku korda, krediidivõimelisust, tagatise väärtust ja realiseeritavust ning teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada laenusaaja kohustuste täitmist rahastamisvahendi rakendaja või krediidiasutuse ees.
4.3.2 Käenduse ja laenu väljastamise aluseks on laenuanalüüs, mis on suunatud eelkõige laenutaotleja krediidivõimelisuse konservatiivsele hindamisele ning tugineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel analüüsil võttes arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimakse tõenäosust.
4.3.3 Laenu ja käenduse väljastamise otsuse võib xxxx xxxx selleks pädev sihtorgan vastavalt järgmistele otsustuspädevustele:
4.3.3.1 juhatuse pädevuses on rahastamisvahendi rakendaja poolt väljastatud laenu või käenduskohustuse otsused summades kuni 100 000 eurot. Kui rahastamisvahendi rakendaja käenduskohustus põhineb krediidiasutusega kokkulepitud kahjude proportsionaalsel jagamisel on juhatuse pädevuses otsused rahastamisvahendi rakendajale käenduskohustuse võtmiseks kuni 520 000 eurot;
4.3.3.2 finantskomitee pädevuses on otsused summades kuni 600 000 eurot tingimusel, et finantskomitee otsuste tegemisel osalevad vähemalt xxxx finantskomitee põhiliiget või kaks finantskomitee põhiliiget ja üks asendusliige;
4.3.3.3 laiendatud finantskomitee pädevuses on otsused, kus rahastamisvahendi rakendaja poolt väljastatav laen või käenduskohustus on kuni 1 000 000 eurot. Enam kui 1 000 000 euro suuruse laenu või käenduskohustuse väljastamine eeldab nõukogu heakskiitu.
5. Tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi olemasolu
5.1 Sisekontrollisüsteemi erapooletuse ja tõhususe tagamiseks valitakse siseauditi teenuse osutaja riigihankega.
5.2 Alates 2009. aastast on rahastamisvahendi rakendaja siseauditi läbiviijaks Xxxxx & Young Baltic AS. Seni on aruanded kinnitatud eranditult märkusteta. Alates 2015. aastast on sihtasutuse siseaudiitor KPMG.
5.3 Lisaks kontrollitakse ja auditeeritakse rahastamisvahendi rakendajat Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt.
5.4 Rahastamisvahendi rakendaja enda riskijuhtimise põhimõtted, millest sisekontrollisüsteem lähtub, on järgmised: võetav risk ja saadav tasu on omavahel vastavuses, riskid on piisavalt hajutatud, üksiku riskiga kaasnev kahju ei ole kapitaliga võrreldes liiga suur, kogu edasikindlustamata risk on kaetud piisava kapitaliga ja eraldistega.
6. Raamatupidamissüsteemi kasutamine
6.1 Tehingute kirjendamiseks kasutatakse raamatupidamistarkvara SAF. Varukoopiaid raamatupidamistarkvara andmetest tehakse vastavalt „Varukoopiate tegemise korrale“. Andmebaasi säilitatakse 10 aastat. Seega on tagatud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus § 35 lõikes 2 toodud dokumentide säilitamise nõue. Finants- ja muude aruannete koostamiseks kasutatakse lisaks SAF-le analüüsitarkvara QlikView.
6.2 Rahastamisvahendi rakendaja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivast raamatupidamise seadusest, EV Raamatupidamise Toimkonna otsusest, heast raamatupidamistavast ning oma põhikirjast.
6.3 Tulenevalt rahastamisvahendi rakendaja juhataja käskkirjast nr 56-üld 20.06.2012
„Raamatupidamise sise-eeskirjad“ ja rahastamisvahendi rakendaja põhikirjast peetakse erinevate tegevusvaldkondade (ekspordi, elamumajanduse ja ettevõtluse) tulude, kulude, reservide ja tehniliste eraldiste moodustamise üle eraldi arvestust. Tegevuste analoogiast lähtudes tuleb võimaluste piires järgida krediidiasutuste ja kindlustusandjate raamatupidamise korraldamise nõudeid.
6.4 Struktuuritoetuste väljamaksetaotlused sisestatakse SFOS-i andmebaasi ning väljamaksed teostatakse Xxxxxxxxxx poolt xxxxx nende aktsepteerimist makseasutuse (Rahandusministeerium) poolt. Kannetele lisatakse vastava programmi või taotlusvooru xxxxx ning võimalusel kajastatakse summasid selleks eraldi loodud raamatupidamise kontol. Nõuded on bilansivälised.
6.5 Riigieelarveliste toetuste eraldamisel kantakse vahendid rahastamisvahendi rakendaja pangakontole ning väljamakse teostatakse rahastamisvahendi rakendaja poolt. Nõuded on bilansivälised.
7. Nõusolek kontrollide teostamiseks ja auditeerimiseks
7.1 Tulenevalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus §-st 11 peab rahastamisvahendi rakendaja võimaldama kontrollide ja auditite teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isiku(te)l esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks juurdepääsu andmetele ja dokumentidele.
7.2 Eelnimetatud seaduse § 24 kohaselt peab toetuse saaja võimaldama xx xxxxxx, et audiitoril ja kontrollijal on võimalik viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma audiitorile ja kontrollijale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse
kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid.
8. Finantsvahendajate või lõppsaajate (olukorra kohaselt) väljaselgitamise ja hindamise metoodika töökindlus ning usaldusväärsus
8.1 Riikliku tagatise saajaks võib olla ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt väljastatud tegevusluba omav krediidiasutus (või selle konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus), kes ise või xxxxx filiaal on kantud Eesti äriregistrisse.
8.2 Rahastamisvahendi rakendaja peab laenude ja käenduste jälgimiseks rakendama sihtgruppide hindamise süsteemi, mis võimaldab eristada laene ja nõudeid lähtudes ettevõtte riskikategooriast ja kohustuste täitmise tõenäosusest. Hindamisel võetakse arvesse laenusaaja majanduslikku olukorda, krediidivõimelisust, tagatiste väärtust ja realiseeritavust ning teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada laenusaaja kohustuste täitmist rahastamisvahendi rakendaja või krediidiasutuse ees.
8.3 Vastavalt kliendihalduri poolt teostatavale riskianalüüsile (maatriksstruktuur, kus ettevõtte skoor kujuneb tema individuaalsete riskikriteeriumite näitajate väärtuste alusel) klassifitseeritakse laenusaaja sobivasse riskikategooriasse. Riskikategooriad on tähistatud tähtedega B (riskihinde skoor 100…86) kuni G (riskihinde skoor < 40).
8.4 Tasude määramisel lähtutakse ettevõtjate klassifitseerimisest xx xxxxx kategooriale määratud miinimummääradest.
8.5 Ettevõtjate klassifitseerimise sagedus käenduste ja nõuete haldamisel sõltub laenu suurusest, laenuinstrumendist, ettevõtjale omistatud riskikategooriast ja sellest, kui olulist mõju omab või riski kujutab käendus või nõue rahastamisvahendi rakendajale tervikuna.
8.6 Analüüsimisel lähtutakse nn nelja silma printsiibist, mille kohaselt käenduse taotluse esitluse vaatab xxxx xx allkirjastab koostajale lisaks teine sama ja sõltumatu divisjoni töötaja.
8.7 Laenu ja käenduse andmise otsuse võib xxxx xxxx selleks rahastamisvahendi rakendajaasutuse organ. Otsustuspädevused on paika pandud lähtuvalt väljastatava laenu või käenduskohustuse summast. Xxxxxxx annab nõukogule regulaarselt aru finantskomitee vastavate otsuste kohta.
8.8 Rahastamisvahendi rakendaja poolt antud laene jälgitakse pidevalt hindamaks laenusaaja majanduslikku olukorda, samuti tagatise neto realiseerimismaksumust jm olulisi xxxxx, mis võivad mõjutada laenusaaja krediidivõimelisust. Vastavad protseduurireeglid (sh nõuete ja käenduste hindamiseks ja kuludesse kandmiseks) kinnitatakse juhatuse poolt ning nende eesmärk on tagada struktuuriüksuste koostöö, jälgimise järjepidevus ning metoodika töökindlus ja usaldusväärsus.
9. Rahastamisvahendi rakendamise haldustasude suurus ning nende arvutamiseks kavandatav metoodika
Rahastamisvahendi rakendaja lähtub oma tegevuses põhimõttest, mille kohaselt teenitud tuluga käendustasudest ning intressi- ja investeerimistuludest kaetakse kahjud ja haldustasud, kuid mitte suuremas ulatuses kui on sätestatud Lepingus. Rahastamisvahendi rakendaja kasutab tegevuspõhist kuluarvestust.
10. Lõppsaajatele antava toetusega seotud tingimused, xxxxx arvatud hinnakujundus
10.1 Lõppsaajatele antava toetusega seotud tingimused ning hinnakujundus (käendustasu, laenuintress, lepingutasu) on sätestatud rahastamisvahendi rakendaja juhataja käskkirjaga nr 215-üld 11.12.2014, „Ettevõtluslaenude krediidiriskide hindamise ja laenuintresside, käendustasude ning lepingutasude määramise juhend“ või seda uuendava käskkirjaga.
10.2 Riikliku tagamise sihtgrupid ning tagatiste ja tagatislepingute üldised põhimõtted on sätestatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses.
10.3 Laenukäenduste ja otselaenude menetlemise ja väljastamisega seotud protseduurid on reguleeritud rahastamisvahendi rakendaja juhataja käskkirjadega nr 71-üld 19.07.2013 ja nr 21-üld 13.03.2015 või neid käskkirju uuendavate käskkirjadega.
11. Võimekus xxxxx lisaks programmimaksetele teisi ressursse lõppsaajatesse investeerimiseks
Ettevõtluse riikliku toetamise rahalised allikad on vastavalt ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus § 2 eraldised riigieelarvest, ettevõtluse tugisüsteemi kuuluvate sihtasutuste omatulu ning muud vahendid. Eelkõige keskendutakse uutele ja senistele sihtgruppidele pakutavate olemasolevate teenuste arendamise ja uute teenuste pakkumisega programmimaksete ja –perioodi raames.
12. Võimekus tõendada xxxxx tegevusega võrreldes täiendavat tegevust
12.1 Täiendavalt käib aktiivne arendustöö ettevõtete ja elanike finantseerimisvõimaluste laiendamiseks. Seoses EL 2014–2020
programmeerimisperioodiga on kavas aastatel 2014–2020 suunata märkimisväärsed summad ettevõtluse toetamiseks mõeldud finantsinstrumentidesse, mille rakendajaks Eestis on KredEx.
12.2 EL-i vahendite abil on kavas täita ühtekuuluvusfondide rakenduskavas kirjeldatud eesmärgid ning olla valmis enam toetama eelkõige alustavaid ja innovaatilisi ettevõtteid. Loomisel on uus täiendav riskikapitali fondifond just alustavate ning varase faasi ettevõtete finantseerimiseks.
12.3 Võimalusel on xxxxx xxxxx maksimaalse tagatise piiri ühe ettevõtte kohta, et eelkõige ekspordiga seotud projektide puhul oleks võimalik kasutada ka suuremaid tagatisi kui 2 mln eurot.
12.4 Kuna rahastamisvahendi rakendaja on loodud avalikust huvist lähtudes, siis on tema tegevuse märksõnaks innovatiivsus – muutuvatele vajadustele vastavad teenused.
Teisest küljest tegeletakse pidevalt Euroopa Komisjoni initsiatiivide raames pakutavate sobivate finantseerimis- ja nõustamisvõimaluste leidmisega.
13. Kui rahastamisvahendit rakendav asutus eraldab rahastamisvahendile oma finantsressursse või jagab riski, kavandatavad meetmed huvide kooskõlastamiseks ning võimalike huvide konfliktide leevendamiseks
Rahastamisvahendi rakendajal ei ole plaanis omavahendeid täiendavalt kaasata.