ELUASEME- JA KODUVARAKINDLUSTUSE TINGIMUSED NR 3D - 1

KINNITATUD

kindlustusaktsiaseltsi BTA 14.12.2010 otsusega nr.125

1. TINGIMUSTES KASUTATUD MÕISTETE SELGITUSED

1.1. Kindlustusandja – BTA apdrošināšanas akciju sabiedrība ( edaspidi tekstis BTA) Eesti filiaal.

1.2. Kindlustusvõtja – juriidiline või füüsiline isik, kes sõlmib kindlustuslepingu enda või kolmanda isiku kasuks.

1.3. Kindlustatu – kindlustuspoliisil märgitud füüsiline või juriidiline isik, kindlustusobjekti omanik.

1.4. Soodustatud isik – füüsiline või juriidiline isik, kellel on kindlustusjuhtumi korral kindlustuslepingu alusel õigus saada kindlustushüvitist.

1.5. Kindlustusobjekt – kindlustuspoliisil märgitud vallas- ja kinnisasjad, mida ei kasutata majandus- või kutsetegevuses, välja arvatud juhul, kui kindlustusobjekt antakse üürile.

1.6. Kindlustusjuhtum – kindlustusriskiga põhjuslikult seotud sündmus, mille saabumisel makstakse ettenähtud kindlustushüvitist sõlmitud kindlustuslepingu alusel.

1.7. Kindlustusmakse – kindlustuspoliisil määratletud makse kindlustamise eest.

1.8. Kindlustussumma – kindlustuspoliisil märgitud rahasumma, mille eest kindlustusobjekt on kindlustatud ja mis on maksimaalseks rahasummaks, mille BTA kindlustusjuhtumi saabumisel välja maksab.

1.9. Kindlustusväärtus – kindlustusobjekti väärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist. Kindlustusväärtus määratakse kindlaks käesolevates tingimustes sätestatud korras kindlustuspoliisil märgitud kindlustusväärtuse määramise põhimõtte alusel.

1.10. Kindlustusperiood – ajavahemik, milleks kindlustusleping on sõlmitud. Kindlustusperiood märgitakse kindlustuspoliisile.

1.11. Kindlustatud isiku omavastutus – kahjude osa protsentides või rahaliselt, mida kindlustusjuhtumi saabumisel BTA sõlmitud kindlustuslepingu alusel ei hüvita.

1.12. Poliisi kehtivuskoht – hoone, korter või territoorium, kus kindlustusobjekt asub. Poliisi kehtivuskoht märgitakse ära kindlustuslepingus. Kindlustusleping kehtib ainult poliisi kehtivuskohas.

1.13. Kindlustusvõtjaga samastatud isik – kindlustusobjekti seaduslik omanik, samuti isik, kellele kindlustusobjekti seaduslik omanik on vabatahtlikult andnud kindlustusobjekti kasutamise õiguse, või isik, kes kasutab kindlustusobjekti seadusliku omaniku nõusolekul või teadmisel. Kindlustusvõtjaga samastatud isikuteks ei loeta külalisi.

Kindlustuslepingust tulenevad kindlustusvõtja kohustused, välja arvatud kindlustusmakse tasumise kohustus, on võrdväärselt siduvad ka kindlustusvõtjaga samastatud isikutele ning seoses sellega hõlmab käesolevates tingimustes kasutatud mõiste „kindlustusvõtja” automaatselt nii kindlustusvõtjat ennast kui ka kindlustusvõtjaga samastatud isikuid.

1.14. Üürnik – isik, kes kasutab kindlustusobjekti üürilepingu alusel, samuti üürniku pereliikmed, kellel on temaga ühine majapidamine.

1.15. Külaline – kindlustusobjekti omaniku või seadusliku kasutaja loal lühiajaliselt poliisi kehtivuskohas viibiv isik.

filtrite, sisseehitatud valgustuse, põrandakütte, püsivalt ühendatud ahjude, kaminate, suitsulõõride, tuletõrje- ja valvesignalisatsioonide varustuse, sisseehitatud konditsioneeri- ja ventilatsiooniseadmete, uste, xxxxxx xx nende klaaside) parandamiseks tehtud investeeringud.

2.6. Rajatised on lõpetatud, maaga püsivalt ühendatud konstruktsioonid, mida ei saa nimetada hooneks või hoone osaks käesolevate tingimuste mõistes xx xxxx kasutatakse hoone või hoone osa majandamiseks või elanike olmevajadusteks (piirded, väravad, lipumast, aiakamin, bassein jmt).

2.7. Koduvara on mis tahes kindlustatud isiku omandis olevad seaduslikult omandatud vallasasjad (esemed), mis asuvad poliisi kehtivuskohas ning mida kasutatakse isiklikeks ja olmevajadusteks. Koduvara kindlustamisel jaotatakse see BTA poolt määratletud rühmade xxxxx.

Koduvaraks loetakse xx xxxxx välisküljele paigaldatud lisaseadmeid (antenne, videokaameraid, valgustust jmt elemente), mis ei xxx xxxxx olulisteks osadeks, kuid on püsivalt selle külge kinnitatud.

2.8. Ainult sellisel juhul, kui kindlustusvõtja ja kindlustusandja on kindlustuslepingu sõlmimisel selliselt kokku leppinud, on kindlustusobjektiks vastavalt käesolevatele tingimustele ka:

a) loomad, taimed, maa;

b) väärismetallid ja nende tooted, vääriskivid ja poolvääriskivid;

c) kollektsioonid, uunikumid ja antiikesemed. Vastavalt käesolevatele tingimustele:

d) kollektsioonid on ühelaadsete esemete (postmarkide, postkaartide, kalendrite, etikettide, müntide jmt) kogud, millel on teaduslik, kultuurilooline või kunstiline väärtus või mis on kogutud asjaarmastuslikel eesmärkidel;

e) uunikumid on oma olemuselt ainulaadsed, omaduste poolest erilised või haruldased, hinnalised või dekoratiivsed esemelised kunstitööd (näiteks muistsete või nüüdisaegsete maalide originaalid ning nende maalide haruldased ja väärtuslikud koopiad, skulptuurid jmt);

f) antiikesemed on enne 1941. aastat valmistatud esemed (maalid, graafika, keraamika, portselan, klaas, vaibad, muusikariistad, raamatud jne), millel on kõrge kunstiline või muud liiki väärtus;

g) sularaha, väärtpaberid, obligatsioonid, dokumendid, käsikirjad, joonised, joonistused, aktid, plaanid, kartoteegid;

h) arvutiprogrammid, andmed, andmebaasid ja infokandjad;

i) näidised, mudelid, maketid ja näituseeksponaadid;

j) mootoriga maismaa-, vee- ja õhusõidukid ning nende varustus;

k) relvad, laskemoon, lõhkeained.

2.9. Juhul, kui poliisil on kindlustusobjektina märgitud mingid allpoolnimetatud esemed xxxx erimärketa nende omaduste/seisundi kohta, ei ole xxxxxx xxxxx sõlmimisel nende esemete suhtes kehtiv:

a) avariiseisundis olevad hooned, rajatised, ruumid ja nendes asetsev koduvara;

b) hooned, rajatised või korterid, millele vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normatiivaktidele ei ole antud kasutusluba (sh uusehitised);

c) ehitusjärgus olevad hooned, rajatised ja korterid, sh uusehitised, mille ehitamiseks ei ole väljastatud kõiki Eesti Vabariigi kehtivates normatiivaktides nõutud lube ja kooskõlastusi;

d) hooned ja rajatised, mis ei ole ette nähtud pikaajaliseks kasutamiseks (teisaldatavad vagunelamud, telgid, täispuhutavad konstruktsioonid, ajutised rajatised jmt), samuti nendes olev koduvara.

3. KINDLUSTUSRISKID

2. KINDLUSTUSOBJEKT

2.1. Vastavalt käesolevatele tingimustele võib kindlustusobjektiks xxxx xxxxx, xxxxx osa, korter, remondiinvesteeringud, rajatised ja koduvara.

2.2. Hoone on lõpetatud ehitis, mis on püsivalt maaga ühendatud, sellel on katus, kandvad välisseinad ja siseruumid, mille avad on suletud akendega, ustega jmt

Hoonet kindlustatakse koos kõigi selle oluliste osadega: konstruktsioonielemendid (hoone vundament, välisseinad, siseseinad, korruste vahelaed, katusekonstruktsioonid xx -xxxx jne); uksed, liftid, trepid, aknad, nende klaasid; välis- ja siseviimistlus; veevarustus-, kütte-, kanalisatsiooni-, elektrivarustus- ja sidesüsteemid koos kõigi nende konstruktsiooni kuuluvate püsivalt ühendatud elementidega (sh sanitaartehnika, keskküttekatlad ja -radiaatorid, kuumaveeboilerid, pumbad, filtrid, sisseehitatud valgusallikad, põrandakütte elemendid, püsivalt ühendatud ahjud, kaminad, korstnad, tulekahju- ja valvesignalisatsiooni varustus, paiksed tulekaitseseadmed jmt); sisseehitatud konditsioneeri- ja ventilatsiooniseadmed; välised insenertehnilised kommunikatsioonid, mis asuvad poliisi kehtivuskohas ja ulatuvad kindlustusobjektist kuni üldkasutatavate võrkude ühenduskohtadeni ning mille kasutamise xx xxxxxxx eest kindlustatud isik on juriidiliselt vastutav; muud eluhoone konstruktsiooni lahutamatud osad. Kindlustusvõtja ja BTA kokkuleppe alusel, kui poliis on vastavalt sõnastatud, võib hoone osadeks lugeda ja kindlustada xx xxxxx välisseintele spetsiaalselt paigaldatud reklaamikujundeid, silte ja installatsioone.

2.3. Korter on kortermajas asuv muust majaosast eraldatud elamiseks ettenähtud ruum või ruumide kompleks.

Korter kindlustatakse koos kõigi selle oluliste osadega, mida on nimetatud käesolevaste tingimuste punkti 2.2 teises lõigus ja mis on konkreetse korteri piirideks või asuvad selle sees (piires).

2.4. Hoone osa (sh ridamaja) on kaasomandi reaalosa, s.o erakasutuseks sobiv elamiseks mõeldud piiritletud ruum, ruumide xxxxx või ridaelamu boks.

Hoone osa kindlustatakse koos kõigi selle oluliste osadega, mida on nimetatud käesolevate tingimuste punkti 2.2 teises lõigus. Kindlustatakse xx xxxx ühiskasutuses olevaid hooneosi, mis on reaalosa piirideks.

2.5. Remondiinvesteeringuteks on hoone, hoone osa või korteri siseviimistluses, samuti nende piirides oleva veevarustus-, kütte-, kanalisatsiooni-, elektrivarustus- ja sidesüsteemide ning kõigi nende konstruktsioonidesse kuuluvate püsivalt ühendatud elementide (sh sanitaartehnika, keskküttekatelde ja -radiaatorite, kuumaveeboilerite, pumpade,

3.1. Kindlustusrisk – äkiline, ootamatu, kindlustatud isiku tahtest sõltumatu sündmus, mille ilmnemisel kindlustusobjekt saab kahjustada või hävib. Kindlustuskaitse kehtib ainult nende kindlustusriskide suhtes, mis on poliisil märgitud ning ilmnevad poliisil märgitud kindlustusperioodi jooksul ja kehtivuskohas.

3.2. Tulerisk. Tuleriski kindlustamisel maksab BTA kindlustushüvitist kindlustusobjektile tekitatud kahjustuste eest järgmiste asjaoludega seoses:

a) tulekahju, s.o tule tekkimine selleks mitte ettenähtud kohas, sealhulgas tule väljumine ettenähtud kohast ja iseseisev levimine, ka kolmandate isikute poolt toime pandud pahatahtlik süütamine. Samuti hüvitatakse xxx, suitsu ja tulekustutuse tagajärjel kindlustusobjektile tekkinud kahjustused, kui nende põhjuseks on tulekahju;

b) plahvatus, s.o plahvatusohtlike ainete lõhkemine, samuti gaasi ja auru paisumisomaduste tõttu tekkinud lööklaine;

c) välk (sh keravälk), s.o äikese otsene toime kindlustusobjektile, mille tulemusel see saab kahjustada või tekib tulekahju;

d) mehitatud lennuaparaadi, selle osade või lasti allakukkumine, s.o mehitatud lennuaparaadi, selle osade või lasti kukkumine vahetult kindlustusobjektile.

3.2.1. Tuleriski ilmnemisega seotud kindlustusjuhtumiks ei loeta elektriseadmete riketest põhjustatud kindlustusobjekti kahjustusi, mis on tekkinud elektrivoolu toimel koos sädemetega või xxxx nendeta (näiteks lubatud voolutugevuse/-xxxxx ületamise, isolatsioonivigade, lühiste, mähiste ja korpuse maanduse tagajärgede, rikkis pistikupesade, xxxxx-, reguleer- või ohutusseadmete rikete, äikese sekundaarsete nähtuste korral), kui need ei ole järgnevalt põhjustanud tulekahju või puuduvad tuleriski tagajärjed.

3.3. Vedeliku- või auruleke. Vedeliku- või aururiski kindlustamisel maksab BTA kindlustushüvitist kindlustusobjektile tekkinud kahjude eest, kui nende põhjuseks on järgmised asjaolud:

a) hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide (veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte, sadevete, ventilatsiooni, konditsioneeri- ja tulekustutussüsteemide torude, sanitaartehnika või olmeseadmete) avariid, s.o nende äkiline ja ootamatu purunemine, lõhenemine või ummistumine, mille tulemusel on tekkinud vedeliku- või auruleke;

b) hoonesisese toru külmumine xx xxxxx tagajärjel toru purunemine;

c) hoone välisküljel olevate ja magistraaltorudeni viivate torude avariid, ummistumised, külmumised või vedeliku ärajuhtimise suutmatus, mille tulemusel puruneb hoone kanalisatsioonisüsteem, kui vastavat toru kasutatakse hoone vee- või soojusvarustuseks või kanalisatsiooniks;

d) kolmandate isikute tegevus või tegevusetus, mille tõttu on vesi või aur sisekommunikatsioonisüsteemidest välja lekkinud;

e) püsivalt paigaldatud automaatsete tulekustutussüsteemide ja -seadmete automaatne rakendumine, mille tulemusel on tekkinud vedeliku väljavool;

f) vedeliku väljavoolamine akvaariumist.

3.3.1. Kindlustusjuhtumiks vedeliku- või aurulekke tagajärjel ei loeta kindlustusobjektile tekkinud kahju, mille põhjuseks on:

a) mädanemine, korrosioon või mingi muu pikaajaline lagunemisprotsess;

b) põhjaveetaseme kerkimine;

c) kondensaadi kogunemine;

d) sadevete tungimine hoonesse katuselt, akendest, ustest, hoone vuukide, vundamendi või muude konstruktsioonide kaudu;

e) ruumide hooldamine ja puhastamine;

f) hüvitamisele ei kuulu kahjud, mille põhjuseks on kommunikatsioonide xxxxxxx tagajärjel tekkinud vedeliku- või auruleke.

3.4. Loodusõnnetused. Loodusõnnetuste riski kindlustamisel maksab BTA kindlustushüvitist kindlustusobjektile tekkinud kahjustuste eest, mille tekkimise põhjuseks on:

a) tuul, s.o tuul, mille kiirus on vähemalt 17 m/s;

b) rahe;

c) üleujutus, s.o vastava territooriumi üleujutus veega, mis on välja voolanud avatud veekogudest või basseinidest, läbi tunginud tõketest, tammidest või kallastest, samuti juhul, kui territooriumi üleujutuse põhjuseks on tuul (mille kiirus on üle 17 m/s);

d) lume või jää raskus, s.o lumekihi suurenemine vähemalt 100 mm võrra 12 tunni jooksul ning selle tagajärjel lume või jää raskuse toimel kindlustusobjektil tekkinud kahjustused;

e) maavärinad, s.o maakoore liikumised, mille tugevus Richteri skaala alusel on vähemalt 4 palli.

3.4.1. Kindlustusjuhtumiks loodusõnnetuste tagajärjel ei loeta kindlustusobjektile tekkinud kahjustust, mille põhjuseks on:

a) sademete (vee, rahe, lume, pori jmt) tungimine hoonetesse või ruumidesse läbi akende, uste, xxxxxx xx muude avade hoone konstruktsioonides, välja arvatud juhul, kui nimetatud avad on kindlustusobjekti kahjustused, mis on tekkinud loodusõnnetuste tagajärjel;

b) põhjavee ja sadevete taseme tõusmine, ka juhul, xxx xxxxx põhjuseks on veetaseme tõus avatud veekogudes;

c) lainete, tõusu xx xxxxx toime;

d) eeldatavad üleujutused. Käesolevate tingimuste kohaselt loetakse üleujutusi eeldatavateks, kui vastavalt statistikaandmetele on need poliisi kehtivuskohas esinenud sagedamini kui neljal korral viimase 20 (kahekümne) aasta jooksul, arvestades kindlustusavalduse esitamisest BTA-le.

3.5. Kolmandate isikute õigusvastane tegevus. Kolmandate isikute õigusvastase tegevuse riski kindlustamisel maksab BTA kindlustushüvitist kindlustusobjektile tekkinud kahjustuste eest, mille põhjuseks on:

a) omandi kahjustamine, s.o kolmandate isikute õigusvastane tegevus või tegevusetus, mille tagajärjel on kindlustusobjekt saanud kahjustada, muutub osaliselt või täielikult kõlbmatuks, mittekasutatavaks või väheväärtuslikuks. Hoone siseruumides tekkinud kahjustuste puhul loetakse riski saabumiseks ainult neid juhtumeid, kui on tuvastatud vaieldamatud sissemurdmise tunnused – on lõhutud, mehaaniliselt kahjustatud ruumidesse vaba sisspääsu takistamiseks paigaldatud tõkked või xxxxx muugitud lukud;

b) xxxxxx xxxx sissemurdmisega, s.o varjatud või avalik koduvara või hoone konstruktsiooni osade xxxxxx, xxx see on toime pandud kolmandate isikute poolt suletud ruumidesse õigusvastasel tungimisel vaieldamatute sissemurdmise tunnustega – ruumidesse vaba sissepääsu takistamiseks paigutatud tõkete lõhkumise, mehaanilise kahjustamise või lukkude lahtimuukimise xxxx.

Varguseks koos sissemurdmisega loetakse ka juhtumeid, kui ruumidesse on sisenetud originaalvõtme abil, mis on saadud sissemurdmisega toimunud varguse või röövimise tulemusel. Kui poliisi kehtivuskoha võtmed on sattunud kolmandate isikute õigusvastasesse kasutusse sissemurdmisega toimunud varguse või röövimise tulemusel, hüvitab BTA nimetatud võtmete (lukkude) asendamisega seotud kulud,

s.o samaväärsete võtmete (lukkude) soetamise ja paigaldamise kulud. Võtmete (lukkude) asendamiseks määratud kindlustushüvitise limiit poliisi kogu kehtivusajaks jooksul on 200 (kakssada) EUR. Võtmete asenduskulude puhul ei kohaldata omavastutust, kuid juhul, kui võtmete asenduskulud ei ületa 35 (kolmkümmendviis) EUR, BTA xxxx xx hüvita.

Hüvitamisele ei kuulu võtmete kaotamisega seotud kulud.

Varguseks koos sissemurdmisega loetakse xx xxxxx väliste konstruktsiooniosade (näiteks aknad, uksed jmt) vargust, ka juhul, kui puuduvad vaieldamatud sissemurdmise tunnused;

c) röövimine, s.o poliisi kehtivuskohas asuva koduvara või hoone konstruktsiooniosade röövimine, mis on toime pandud vägivallaga või vägivalla ähvardusega õiguslikel alustel kindlustusobjektil viibivate isikute suhtes;

d) maismaasõiduki otsasõit, s.o kindlustusobjektile tekkinud kahjustused, mis on vahetult põhjustatud maismaasõiduki (sh rööbastel liikuva sõiduki) mehaanilisel toimel kindlustusobjektile.

3.6. Elektroonilised riskid. Elektrooniliste riskide kindlustamisel hüvitab BTA elektritoitel töötava koduvaraga või hoone konstruktsiooni kuuluvate elektriseadmetega, näiteks keskküttekatel, boiler, veepump jmt, seotud kahjud, kui nende põhjuseks on:

a) avarii tagajärjel tekkinud või eelnevalt teavitamata elektri- või veevarustuse katkestus;

b) elektrivoolu toime (sh kahjustused, mis on tekkinud ülepinge, ülekoormuse või lühiühenduse tõttu), sõltumata sellest, kas elektrivoolu toimel tekkinud kahjustus on tekkinud leegi tagajärjel või mitte;

c) äikese sekundaarsed nähtused ja nendest tulenevad elektromagnetilised võnkumised.

3.6.1. Elektroonilise riskiga seotud kindlustusjuhtumiks ei loeta koduvarale või hoone konstruktsiooni kuuluvatele elektriseadmetele tekkinud kahjustusi, mille põhjuseks on:

a) korralised ja teavitatud vee- või elektrivarustuse katkestused;

b) koduvara hulka või hoone konstruktsiooni kuuluvate elektriseadmete füüsiline kulumine, korrosioon, katlakivi jmt.

3.7. Käesolevaid tingimusi kohaldatakse täies ulatuses, kui kindlustusvõtja ja BTA vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet mingi muu – laiema või kitsama – kindlustuskaitse kohta.

4. Lisakindlustuskaitse

4.1. Kui kindlustusvõtja on sõlminud lepingu elamu, selle osa, korteri või remondiinvesteeringute kindlustamise kohta, võib ta valida käesolevate tingimuste punktides 4.2 või

4.3 nimetatud lisakindlustuskaitse. Kui kindlustusvõtja on sõlminud lepingu koduvara kindlustamiseks, võib ta valida käesolevate tingimuste punktis 4.4 nimetatud lisakindlustuskaitse.

4.2. Ajutise elukoha kulud – dokumentaalselt tõestatud mõistlikud ja vajalikud rahalised kulud, mis on tekkinud seoses sellega, et kindlustusobjekt on kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kahjustatud sellises ulatuses, et selles elamine on võimatu või oluliselt raskendatud, ning see on vastava BTA poolt aktsepteeritud ekspertiisi otsusega kinnitatud.

4.3. Ajutise elukoha kulude hulka kuuluvad ajutisse elukohta kolimisega seotud kulud ja kahjustatud/hävinud kindlustusobjektiga samaväärse elukoha ajutine üüritasu vastava sõlmitud üürilepingu alusel. Ajutise elukoha kulude hüvitise ulatuse kindlaksmääramisel võetakse aluseks poliisil määratletud kindlustushüvitise limiit. Ajutise elukoha kulusid arvestatakse alates kindlustusjuhtumi toimumise hetkest xxxx xxxxx, mil kindlustusobjekt on täies ulatuses taastatud või BTA on välja maksnud täieliku kindlustushüvitise hävinud elukoha eest, kuid mitte kauem kui 12 kuud pärast kindlustusjuhtumi toimumist xx xxxxx rohkem kui 1/12 kindlustushüvitise limiidist iga kalendrikuu eest. Ajutise elukoha kulude kindlustamisel ei kohaldata alakindlustuse sätteid ega omavastutust.

BTA poolt ei kuulu hüvitamisele:

a) mis tahes trahvid, viivised, leppetrahvid ega muud sanktsioonid;

b) elukoha otsimisega seotud kulud, sealhulgas vahendajatele, maakleritele ja nõustajatele makstud tasud;

c) kahjude ja kulude hüvitis seoses nõuetega, mis tulenevad seadusest, lepingust või õigusrikkumisest. Käesolevas alapunktis nimetatud tingimus ei kehti kindlustatud isiku kulude suhtes – üüritasu ajutise elukoha eest vastava üürilepingu alusel;

d) ajutise elukoha hooldamis-, majandamis- ja kommunaalkulud, samuti ajutises elukohas mis tahes teenuste saamise eest tasutud maksed (näiteks: maksed gaasi, elektri, telefoni, televisiooni eest jne);

e) lisakulud ajutise elukoha parandamise, laiendamise või mis tahes remonditööde eest, sh juhul, kui need on tehtud riigi- või omavalitsusasutuste (ametiisikute) korralduste alusel;

f) koduvara ja muu vallasvara üüri-/renditasu.

4.4. Üürnike ja külaliste poolt tekitatud kahju. Nimetatud lisakindlustuskaitse korral maksab BTA kindlustushüvitist kindlustusobjektile tekkinud kahjude eest, mis on tekkinud kolmandate isikute õigusvastase tegevuse tulemusel. Kolmandaks isikuks käesoleva punkti mõistes loetakse üürnikke ja külalisi, kes on pahatahtlikult või hoolimatusest tekitanud kindlustusobjektile kahjustusi. Juhul, kui kindlustusobjekti on kahjustatud ja puuduvad vaieldamatud sissemurdmise tunnused, makstakse kindlustushüvitis välja alles pärast xxxx, xxx BTA on saanud ümberlükkamatud tõendid, mis kinnitavad üürniku või külalise süüd nimetatud kahjustuse toimepanekus. Nimetatud lisakindlustuskaitse kehtib täies ulatuses, s.o nii üürnikuga seoses kui ka külaliste poolt tekitatud kahjude suhtes, kui kindlustuskaitse saajaks on kindlustusobjekti omanik. Kui kindluskaitse saajaks on üürnik, siis tema suhtes kehtib nimetatud lisakindlustuskaitse ainult külaliste poolt tekitatud kahju osas.

4.5. Väljaspool elamut asuv koduvara – vastavalt käesolevatele tingimustele maksab BTA kindlustushüvitist väljapool poliisi kehtivuskohta asuva koduvara kahjustuse või kadumise eest, mille põhjuseks on poliisil märgitud kindlustusriski saabumine. Kindlustuskaitse kehtib kogu Eesti Vabariigi territooriumil, mida nimetatud koduvara suhtes loetakse poliisi kehtivuskohaks. Kindlustuskaitse kehtib ainult juhul, kui koduvara asub kindlustatud isiku või kindlustusvõtjaga samastatud isikute järelevalve all suletud ruumides või suletud mootorsõidukis. Kindlustuskaitse kehtib ka juhul, kui koduvara on kadunud koos mootorsõidukiga, milles see asus.

5. ÜLDISED VÄLISTUSED

5.1. Kindlustusjuhtumiks ei xxxxx xx hüvitamisele ei kuulu kahjud, mis on otseselt või kaudselt tekkinud järgmistel asjaoludel:

a) sotsiaalsed rahutused (streigid, kodanikuallumatus jne), sõjategevus, kodusõda, terrorismiaktid, otsesed või kaudsed tuumaplahvatuse mõjud, tuumaenergia või radioaktiivsete ainete toime tagajärjel.

Käesolevate tingimuste mõistes loetakse terroriaktiks tegevust, mis avaldub xxx xx vägivalla kasutamisena või selle kasutamise ähvardusena üksinda või mingi organisatsiooni või valitsuse poolt või nimel tegutsevate mis tahes isikute või isikute grupi poolt, mida tehakse poliitilistel, religioossetel, ideoloogilistel või etnilistel põhjustel ja mis hõlmavad kavatsust mõjutada valitsust ja/või xxxxx hirmu all ühiskonda või mingit selle osa. Hüvitamisele ei kuulu ka need kahjud või kulud, mis on otseselt või kaudselt tekkinud terroriakti kõrvaldamise meetmetega seoses;

b) riigi- või omavalitsusasutuste otsuste tagajärjel;

c) asbesti toime tulemusel;

d) kindlustusvõtja, hüvitise saaja või külaliste poolt pahatahtlikkuse või hooletuse tagajärjel.

BTA hüvitab kahjud, mis on tekkinud üürnike või külaliste pahatahtlikkuse või hooletuse tagajärjel, kui vastavalt poliisile kehtib lisakindlustuskaitse üürnike ja külaliste poolt tekitatud kahjude suhtes;

e) ökoloogilise reostuse tagajärjel, sealhulgas ökoloogilise reostuse kõrvaldamisega seotud kulud;

f) maalihke või pinnase liikumiste tagajärjel;

g) kindlustusobjekti kulumise, aeglaselt toimuvate protsesside (näiteks pehkimine, lubjastumine, roostetamine, hallitamine jne) või konstruktsiooni puuduste tagajärjel;

h) kahjusid selliste xxxxxx kahjustuse või -kadumise eest, mille asumist poliisi kehtivuskohas kindlustusjuhtumi saabumisel ei ole kindlustuskoha ülevaatamisel võimalik vara jäänuste või vara soetamist tõendavate dokumentide abil kinnitada, samuti ei kuulu hüvitamisele kindlustusjuhtumi saabumisel kasvuhoones asuva koduvaraga seotud kahjud;

i) koduvara kahjustuste või kadumisega seotud kahjud, kui koduvara ei asu poliisi kehtivuskoha siseruumides või kui koduvara on väljaspool siseruume jäetud järelevalveta, välja arvatud hoone välisküljele paigaldatud lisaseadmete kahjustused või kadumine vastavalt käesolevate tingimuste punkti 2.7 teisele lõigule.

BTA hüvitab kahjud seoses koduvaraga, mis asub väljaspool poliisi kehtivuskohta ja väljaspool siseruume, kui vastavalt poliisile on olemas lisakindlustuskaitse väljaspool elamut asuva koduvara suhtes.

5.2. BTA xx xxxxx kindlustushüvitist seoses kaudsete kahjudega ja saamata jäänud tuluga (näiteks sissetuleku või tulu kaotamine, telefoniarved, trahvirahad, kindlustusobjekti taastamistööde hilinemisest põhjustatud lisakulud jmt), mis on tekkinud seoses kindlustusriski saabumisega.

BTA hüvitab käesolevate tingimuste punktis 4.2 nimetatud kaudsed kahjud, kui vastavalt poliisile kehtib lisakindlustuskaitse ajutise elukoha kulude suhtes.

6. KINDLUSTUSSUMMA JA KINDLUSTUSVÄÄRTUS

6.1. Elamu, selle osa, korteri, remondiinvesteeringute või rajatiste kindlustamise kohta kindlustuslepingu sõlmimisel määratakse kindlaks ja märgitakse poliisile üks järgmistest kindlustusväärtuse määramise põhimõttest:

a) taastamisväärtus. Selle põhimõtte alusel arvutatakse kindlustusväärtusväärtus ehitustööde (taastamistööde) kuludena, mis on vajalikud kindlustusobjekti taastamiseks poliisi kehtivuskohas vahetult enne kindlustusjuhtumit olnud kvaliteediga ja samaväärses ulatuses, samuti kindlustusobjekti kahjujärgsed koristuskulud, kuid mitte üle 10% (kümne protsendi) kahjude suurusest. Kindlustusobjekti füüsilist kulumist ei võeta arvesse. Rusude lammutamise ja äraviimisega seotud kulud arvestatakse kahjude hulka ainult juhul, kui kindlustusobjekt taastatakse. BTA ei hüvita kindlustusobjekti säilinud (kõlblike) osade väärtust;

b) tegelik väärtus. Selle põhimõtte alusel arvutatakse kindlustusväärtust ehitustööde (taastamistööde) kuludena, mis on vajalikud kindlustusobjekti taastamiseks poliisi kehtivuskohas vahetult enne kindlustusjuhtumit olnud kvaliteediga ja samaväärses ulatuses, millest on maha arvestatud füüsiline kulum.

Kui kindlustusobjekti füüsiline kulum on suurem kui 40% (nelikümmend protsenti), kohaldatakse xxxxx xxxx kindlustusväärtuse määramise põhimõtet, sõltumata sellest, missugune kindlustusväärtuse põhimõte on poliisile märgitud.

6.2. Kui kindlustusobjektiks on koduvara, määratakse kindlustusväärtus ja arvutatakse hüvitise suurus järgmiste põhimõtete alusel:

a) uusväärtuse arvutamisel võetakse aluseks omadustelt ja otstarbelt samaväärse uue eseme soetamishind vahetult enne kindlustusjuhtumit. Uusväärtuses kindlustatakse esemed, mida ei ole nimetatud punkti 9.2 alapunkti a tabelis toodud xxxxxx rühmades ja mis ei ole vanemad kui 5 (viis) aastat;

b) turuväärtuses kindlustatakse punkti 9.2 alapunkti a) tabelis toodud xxxxxx rühmades nimetatud esemed, mis on vanemad kui 5 (viis) aastat. Turuväärtus käesolevate tingimuste mõistes on vajalik rahasumma, mille eest saab soetada kindlustusobjektiga samaväärse eseme, võttes arvesse selle tehnilist ja visuaalset seisundit, varustust, vanust ja asukohta;

c) tegeliku väärtuse arvutamisel võetakse aluseks punkti 9.2 alapunkti a) tabelis toodud protsendiline osa eseme uusväärtusest. Tegelikus väärtuses kindlustatakse esemed, mis on nimetatud punkti 9.2 alapunkti a) tabelis toodud xxxxxx rühmades.

6.2.1. Kindlustamisel jaotatakse koduvara BTA poolt määratud rühmade xxxxx. Iga rühma kohta märgitakse poliisil kindlustussumma, mis on maksimaalne kindlustushüvitise kogusumma, mida makstakse sellesse rühma kuuluvate esemete kadumise või kahjustuste eest. Sellisel juhul määratakse kindlustussumma kindlaks kahjude hüvitamise limiidina (vt punkti 6.5) ja iga üksiku eseme kindlustussumma ei saa olla suurem xxx xxxxx kindlustusväärtus.

6.3. Kindlustusvõtja määrab kindlaks kindlustussumma ja see märgitakse poliisile. Kindlustussumma määratakse iga kindlustusobjekti kohta eraldi, samuti määratakse iga kindlustusobjekti kohta eraldi kindlaks kindlustusväärtuse arvutamise põhimõte. Kui kindlustusväärtuse arvutamise põhimõtet ei ole poliisile märgitud, määratakse see kindlaks vastavalt käesolevatele tingimustele.

Kindlustusvõtja peab määrama sellise kindlustussumma, mis vastab kindlustusväärtusele vastavalt kindlaksmääratud kindlustusväärtuse arvutamise põhimõttele.

6.4. Kui kindlustussumma erineb kindlustusväärtusest üle 10% (kümne protsendi), siis on tegemist:

a) alakindlustusega – olukorraga, mil kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus. Alakindlustuse vältimiseks võib kindlustusvõtja lepingu kehtivusajal taotleda kindlustussumma suurendamist, seejuures tuleb tasuda täiendav kindlustusmakse proportsionaalselt ülejäänud kindlustusperioodiga;

b) ülekindlustusega – olukorraga, mil kindlustussumma või kahjude hüvitamise limiit on suurem kui kindlustusväärtus. Ülekindlustuse vältimiseks võib kindlustusvõtja lepingu kehtivusajal taotleda kindlustussumma või kahjude hüvitamise limiidi vähendamist.

6.5. Kindlustussumma võib kindlaks määrata kahjude hüvitamise limiidina, mida on poliisil eraldi käsitletud, ja see on maksimaalne kindlustushüvitise limiit objekti kahjustuste või kadumise eest. Kui kindlustussumma määratakse kindlaks kahjude hüvitamise limiidina, ei kohaldata alakindlustuse tingimust.

6.6. Kindlustussumma, mis puudutab poliisi kehtivuskohal väljaspool eluruume (nn abiruumides) asuvat koduvara, ei või olla suurem kui 20% (kakskümmend protsenti) koduvara kindlustuse kogusummast.

6.7. Kindlustussumma, mis puudutab elektritoitel töötavaid hoone konstruktsiooni kuuluvaid elektriseadmeid, näiteks keskküttekatel, boiler, veepump jmt, ei või olla suurem kui 5% (viis protsenti) selle kindlustusobjekti kindlustussummast, kus elektriseadmed asuvad.

6.8. Rajatiste kindlustussumma määratakse kindlaks kahjude hüvitamise limiidina.

6.9. Juhul, kui kindlustusobjekt on taastatud, ei vähene kindlustussumma väljamakstud kindlustussumma võrra.

7. KINDLUSTUSVÕTJA JA BTA KOHUSTUSED

7.1. Kindlustusvõtja kohustused on:

a) teatada BTA-le esimesel võimalusel kõigist muudatustest andmetes, mida on nimetatud BTA-le esitatud dokumentides, samuti muudest asjaoludest, mis võivad suurendada kindlustatud isikul riski tekkimise võimalust või võimalike kahjude suurust kindlustusjuhtumi saabumisel. Nimetatud asjaoludeks käesolevate tingimuste mõistes loetakse muuhulgas järgmisi asjaolusid: kindlustusobjekti kasutusvaldkonna muutumine, kindlustusobjektil äritegevuse alustamine, kindlustusobjekti jäämine alaliselt asustamata, ehitus- või rekonstrueerimistööde alustamine kindlustusobjektil, kindlustusobjekti andmine üürile kolmandatele isikutele jmt.

b) teatada BTA-le esimesel võimalusel, kui kindlustusobjekti suhtes on lepingu kehtivusajal xxxxx riskid kindlustatud teise kindlustusandja juures;

c) eelnevalt kooskõlastatud ajal lubada BTA-l teha kindlustusobjekti ülevaatust ohutusnõuete järgimise kontrollimiseks;

d) kindlustusriski realiseerumise tuvastamisel on kindlustusvõtja xxxxx ning eeltingimus kindlustushüvitise saamiseks:

i. teatada BTA-le toimunust viivitamatult esimese võimaluse tekkimisel;

ii. teatada toimunust viivitamatult tuletõrje- ja päästeametile, kui võimalik kindlustusjuhtum on tekkinud tulekahju tagajärjel;

iii. teatada viivitamatult politseile, kui on alust arvata, et võimaliku kindlustusjuhtumi on põhjustanud kolmandate isikute tegevus;

iv. vedeliku- või aurulekke puhul teatada sellest viivitamatult hoone haldajale (selle olemasolu korral);

v. rakendada kõik vajalikud meetmed edasiste kahjude vältimiseks või vähendamiseks;

vi. tagada BTA-le võimalus vaadata üle võimaliku kindlustusjuhtumi xxxx xx teha katsetusi, et määrata kindlaks kahju tekkimise põhjused ja ulatus;

vii. esitada varastatud, hävitatud või kahjustatud esemete nimekiri, seejuures märkida ära esemete väärtus ja seisund vahetult enne kindlustusjuhtumi tekkimist, samuti eseme kahjustuse aste pärast võimalikku kindlustusjuhtumit;

viii. esitada BTA-le kõik nõutud dokumendid, kui need on kindlustusvõtjale kättesaadavad, et BTA saaks kindlaks määrata võimaliku kindlustusjuhtumi põhjused ja tekkinud kahjude ulatuse;

ix. kui see on võimalik, säilitada sündmuskoht muutumatuna kuni BTA esindaja tulekuni ja ülevaatusakti koostamiseni, kuid mitte kauemaks kui 5 (viieks) tööpäevaks. Xxxxx, kui kindlustusvõtjal/kindlustatud isikul tuleb rakendada meetmeid edasiste kahjude vältimiseks, peab kindlustusvõtja/kindlustatud xxxx xxxx tegema eelnimetatud nõuet järgides.

7.2. BTA kohustused:

a) käesolevates tingimustes sätestatud korras maksta välja kindlustushüvitis;

b) anda vastuseid kindlustusvõtja poolt kindlustusega seoses, samuti kindlustushüvitise määramise ja väljamaksmise korra kohta esitatud küsimustele;

c) teavitada kindlustusvõtjat dokumentidest, mis tuleb BTA-le esitada, et viimasel oleks võimalik kindlaks määrata võimaliku kindlustusjuhtumi põhjus ja tekkinud kahjude ulatus;

d) anda juhiseid kahjude võimaliku vältimise xxxxx xx seoses sellega vaadata hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast kindlustusriski saabumist poliisi kehtivuskoht üle, tuvastada seisund xx xxxx kindlustusvõtjale juhiseid kahju suurenemise vältimiseks.

8. OHUTUSNÕUDED

8.1. Kindlustusvõtja ja külalised peavad täitma allpooltoodud ohutusnõudeid. Juhul, kui Eesti Vabariigi kehtivates normatiivaktides on sätestatud käesolevates tingimustes määratletud nõuetest rangemad ohutustehnikanõuded, tuleb järgida normatiivaktide nõudeid. BTA-l on õigus keelduda kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustushüvitise väljamaksmisest, kui ohutusnõuete mittejärgimine on mõjutanud kindlustusjuhtumi tekkimist või BTA kohustuste täitmist.

8.2. Lahtise tule kasutamine on lubatud ainult tuulevaikse xxxx korral selleks spetsiaalselt ettenähtud ja ettevalmistatud kohas. Pärast tööde lõpetamist tuleb söed korralikult kustutada.

8.3. Kütteseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida. Suitsutorusid ja korstnaid tuleb puhastada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.

8.4. Elektripaigaldiste ja -seadmete remonti, samuti tuleohtlikke ja lahtise tulega seotud töid võib teha ainult kvalifitseeritud spetsialist. Tuleohtlike tööde tegemisel ning tööriistadega töötamisel, mille puhul tekivad sädemed, tuleb vältida sädemete sattumist kergestisüttivatele esemetele, samuti peab töökohal olema tulekustuti. Kergestisüttivad esemed tuleb katta tulekindlate katetega.

8.5. Kütte-, elektri- ja kommunikatsioonisüsteemid peavad olema projekteeritud, ehitatud ja antud kasutusluba vastavalt riigis kehtivatele tuleohutuse nõuetele, nende puudumisel tuleb järgida kasutamise ohutust.

8.6. Kui poliisi kehtivuskoht jäetakse järelevalveta, tuleb ajutised elektrikaablid vooluallikast eemaldada.

8.7. Poliisi kehtivuskohal on keelatud:

a) xxxxx xxxx järelevalveta põlevat küttekollet, sisselülitatud elektriradiaatorit, põlevaid küünlaid xx xxxx tuleallikaid või xxxx xxxx lastele;

b) suitsetada voodis, tolmustes ruumides või seal, kus asuvad kergestisüttivad esemed, süttivad vedelikud, gaasid või muud tule- ja plahvatusohtlikud ained;

c) xxxxx tikke või muid kergestisüttivaid esemeid lastele kättesaadavas kohas;

d) kasutada gaasiseadmeid gaasilekke korral. Gaasilekke korral tuleb gaasiventiil sulgeda ja ruumi tuulutada, seejuures ei tohi elektriseadmeid sisse või välja lülitada, kasutada lahtist tuld ega suitsetada;

e) xxxxx eluruumides üle 10 liitri süttivaid vedelikke või üle 40 liitri põlevgaase;

f) kasutada vigastatud isolatsiooniga elektrijuhtmeid, katkisi seinakontakte ja lüliteid, samuti ebastandardseid või võrgu pingele mittevastavaid kaitsmeid;

g) süüdata tuld põlevsegu abil;

h) kuivatada kütteseadmete peal puid, riideid või muid süttivaid esemeid;

i) kütta kütteseadet selleks mitte ettenähtud kütusega;

j) kasutada koldest pikemaid puid;

k) kasutada suitsu ärajuhtimiseks ventilatsiooniavasid;

l) kasutada külmunud torude sulatamiseks lahtist tuld;

m) grillida hoonete rõdudel või muudes selleks mitte ettenähtud kohtades.

8.8. Saunaahjude ja korstnate poolt tekitatud tulekahjuriski vähendamiseks tuleb põlevast materjalist valmistatud pindade süttimise vältimiseks jätta piisav vahemaa või kasutada mittepõlevast materjalist ekraani. Mittetulekindlate vahelagede ja korstnate kokkupuutekohad tuleb viimistleda materjalidega, mis vastavad Eesti Vabariigis kehtivatele tuleohutusnõuetele.

8.9. Põlevast materjalist valmistatud põrandat tuleb kütteallika ees kaitsta tihedalt vastu põrandat ja kütteallikat paigutatud metallplaadiga või asendada põrandakate tulekindla kattega. Uksega kütteseadmete puhul on kaitstava pinna suurus vähemalt 100 mm kütteseadmest kummalegi xxxxx xx vähemalt 400 xx xxxxx esiküljel. Avatud kütteallika kohas peab ohutuspilu olema vähemalt 150 mm koldeavast külgede xxxxx 750 xx xxxxx ees xxxxx esiservast mõõtes.

8.10. Kergeltsüttiv seinaviimistlus peab jääma vähemalt 100 mm kaugusele laotud kütteallikatest ja korstnatest.

8.11. Katlaruumis ja garaažis peab olema vähemalt üks 6 kg tulekustuti.

8.12. Poliisi kehtivuskohast lahkumisel tuleb kindlustatud hoone või ruumi aknad, luugid ja muud avad sulgeda nii, et sissepääs oleks ilma lukke või sissepääsu takistavate tõkete rikkumiseta või eemaldamiseta võimatu.

8.13. Lukkude võtmeid ja koode, samuti valvesignalisatsiooni võtmeid ja koode ei tohi xxxxx sellises xxxxx xx sellisel viisil, mis võimaldab kolmandatel isikutel nende kättesaamist. Võtmetele ei tohi kirjutada nime ega aadressi, mis viitab kindlustusobjekti asukohale. Kui kindlustatud isik või tema volitatud isik jääb võtmest või lukukoodist xxxx, tuleb lukk või kood viivitamatult välja vahetada.

8.14. Kui poliisi kehtivuskohas on paigaldatud tulekahjusignalisatsioon, peab see olema ööpäevaringselt aktiveeritud. Tulekahjusignalisatsioon peab olema projekteeritud, komplekteeritud, paigaldatud, reguleeritud ja hooldatud vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele ja tootja juhenditele.

8.15. Kui poliisi kehtivuskohas on paigaldatud valvesignalisatsioon, peab see olema aktiveeritud ajal, mil kindlustuskoht jäetakse xxxx järelevalveta. Valvesignalisatsiooni anduri tööpiirkonda või tundlikkust ei tohi omavoliliselt vähendada.

8.16. Tuleb hoolitseda veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi korrasoleku eest ning sulgeda või tühjendada mittekasutatavates või mitteköetavates hoone osades olevad veevarustus-, kanalisatsiooni- või küttesüsteemid või hooldada neid. Hoones või ruumides, mida kütteperioodi ajal ei köeta või mille õhutemperatuur langeb alla 0 oC, tuleb veevarustus- ja küttesüsteemidest vesi välja lasta, et vältida nende külmumist.

8.17. Pärast lumesadu tuleb hoone/rajatise katus esimesel võimalusel lumest puhastada.

9. KINDLUSTUSHÜVITIS, SELLE VÄLJAMAKSMISE KORD

9.1. Hoonete, nende osade, korterite, remondiinvesteeringute ja rajatiste eest makstav kindlustushüvitise suurus määratakse kindlaks järgmisel viisil:

9.1.1. kui poliisil on kindlustusväärtuse määramise põhimõtteks märgitud tegelik väärtus:

a) määratakse kindlaks kahju tegelik suurus, milleks on rahasumma, mis on vajalik kindlustusobjekti vahetult kindlustusjuhtumi eel olnud seisundi taastamiseks, seejuures arvestatakse maha kindlustusobjekti füüsiline kulum ja lisatakse kahjujärgsed koristuskulud. Taastamiskulude arvutamisel võetakse aluseks keskmine töötasu määr, ehitusmaterjalide xxxx xx tarnekulud. Arvesse ei võeta ületundidel ega puhkepäevadel tehtud töö tasu või muid sarnaseid kulusid, mis võivad kiirendada kindlustusobjekti taastamist;

b) määratakse kindlaks kindlustusobjekti kindlustusväärtus ja kontrollitakse, kas konkreetse kahjustatud kindlustusobjektiga seoses ei ole tegemist ala- või ülekindlustuse juhtumiga;

c) juhul, kui ala- või ülekindlustuse juhtumit ei tuvastata, arvestatakse kindlustushüvitise arvutamisel tegeliku kahju suurusest maha omavastutus;

d) alakindlustuse tuvastamisel korrutatakse kindlustushüvitise arvutamisel kindlustussumma tegeliku kahju suurusega, jagatakse kindlustusväärtusega ja arvestatakse maha omavastutus;

e) ülekindlustuse tuvastamisel lahutatakse kindlustushüvitise arvutamisel tegeliku kahju suurusest omavastutus, kuid sellisel juhul ei või hüvitis ületada määratud kindlustusväärtust, millele on juurde arvestatud kahjujärgsed koristuskulud;

9.1.2. kui poliisil on kindlustusväärtuse määramise põhimõtteks märgitud taastamisväärtus:

a) määratakse kindlaks tegeliku kahju suurus, milleks on kindlustusobjektil vahetult enne kindlustusjuhtumit olnud seisundi taastamiseks vajalik rahasumma, mille hulka on arvestatud päästekulud ja rusude äravedamise kulud. Taastamiskulude arvutamisel võetakse arvesse keskmise töötasu määra, ehitusmaterjalide xxxxx xx tarnekulusid. Arvesse ei võeta ületundidel ega puhkepäevadel tehtud töö tasu või muid sarnaseid kulusid, mis võivad kiirendada kindlustusobjekti taastamist;

b) määratakse kindlaks kindlustusobjekti kindlustusväärtus ja kontrollitakse, kas konkreetse kahjustatud kindlustusobjekti puhul ei ole tegemist ala- või ülekindlustuse juhtumiga;

c) juhul, kui ala- või ülekindlustuse juhtumit ei tuvastata, lahutatakse kindlustushüvitise arvutamisel tegeliku kahju suurusest omavastutus;

d) alakindlustuse tuvastamisel korrutatakse kindlustusjuhtumi arvutamisel kindlustussumma tegeliku kahju suurusega, jagatakse kindlustusväärtusega ja lahutatakse omavastutus;

e) ülekindlustuse tuvastamisel lahutatakse kindlustushüvitise arvutamisel tegeliku kahjus suurusest omavastutus, kuid antud juhul ei või hüvitis ületada kindlaksmääratud kindlustusväärtust, millele on juurde arvestatud päästekulud ja rusude äravedamise kulud.

9.2. Koduvara kindlustushüvitise suurus määratakse kindlaks järgmisel viisil:

a) kui ese kuulub ühte tabelis nimetatud xxxxxx xxxxx, määratakse kindlaks tegelik kahjude suurus, mis koosneb samaväärse eseme soetamise või vahetult enne kindlustusjuhtumit olnud seisundi taastamise kuludest, kuid mis ei või ületada tegelikku väärtust, mille arvutamisel võetakse antud juhul aluseks tabelis märgitud protsendiline osa eseme uusväärtusest (vt punkti 6.2 alapunkti a).

Xxxxx xxxxx aastates

0-1

Üle 11

Elektroonika (raadio, tele- ja videotehnika, sidevahendid), optikaseadmed (foto-, kino- jmt seadmed) koos

varustusega

100

Muud seadmed (xx xxxx- ja köögiseadmed) koos varustusega, mööbliesemed, vaibad, tööriistad ja - pingid

100

Arvutitehnika, sh monitor, arvuti, printer, skänner, audioseade, välised mälublokid, modem ja muu arvutitehnika varustus

100

Sporditarbed (sh jalgrattad)

100

Jalanõud ja riideesemed (sh nahk), samuti prillid ja käekellad

100

b) esemete vanust arvutatakse täisaastates (sõltumata sellest, mis kuul see on valmistatud või soetatud). Eseme vanust arvutatakse järgmisel viisil: kindlustusjuhtumi saabumise aastast lahutatakse eseme valmistamisaasta;

c) kui ese ei kuulu ühtegi tabelis märgitud rühma xx xxxxx xxxxx on üle 5 (viie) aasta, määratakse kindlaks tegelik kahjude suurus, seejuures võetakse aluseks samaväärse eseme soetamiseks või vahetult enne kindlustusjuhtumit olnud seisundi taastamiseks vajalikud kulud, kuid need ei tohi ületada eseme turuväärtust;

d) kui ese ei kuulu ühtegi tabelis märgitud rühma ja ei ole vanem kui 5 aastat, määratakse kindlaks tegelik kahjude suurus, seejuures võetakse aluseks samaväärse eseme soetamiseks või vahetult enne kindlustusjuhtumit olnud seisundi taastamiseks vajalikud kulud, kuid need ei või ületada eseme uusväärtust (vt punkti 6.2 alapunkti a);

e) kindlustushüvitise arvutamisel lahutatakse tegeliku kahju suurusest omavastutus. Koduvara kindlustamisel ei kohaldata alakindlustuse sätet;

f) juhul, xxx xxxxx eest makstakse kindlustushüvitist kindlustusväärtuse täies ulatuses, millest on maha arvestatud omavastutus, läheb kindlustusobjekt või selle kasutuskõlblik osa üle BTA omandisse, kui BTA seda nõuab. Sellisel juhul peab kindlustatud isik andma kindlustusobjekti või selle kasutuskõlblikud osad BTA-le üle enne kindlustushüvitise väljamaksmist. Kui kindlustatud isik jätab selle tegemata, arvutab BTA enne kindlustushüvitise väljamaksmist arvestatud kindlustushüvitisest maha eseme kasutuskõlblike osade väärtuse.

9.3. BTA-l on õigus valida, kas vastavalt käesolevatele tingimustele maksta kindlustushüvitis välja sularahas, katta kindlustusobjekti remondikulud või asendada kahjustatud või hävinud ese. Juhul, kui kindlustatud isik keeldub remonditeenustest BTA poolt pakutud remondiettevõttes või kahjustatud või

hävinud koduvara eseme asendamisest, on BTA-l õigus maksta kindlustushüvitis välja sellises ulatuses, mis BTA-l oleks kulunud kindlustusobjekti remontimiseks või eseme asendamiseks.

9.4. Juhul, kui kahjustatud kindlustusobjektiks on hoone, korter, hoone osa, remondiinvesteeringud või rajatised ja kindlustushüvitis makstakse välja sularahas, siis:

a) kõigepealt makstakse välja kindlustushüvitise osa, mis on võrdne kindlustusobjekti turuväärtusega, s.o vajalik rahasumma, mille eest saab soetada samaväärse kindlustusobjekti, võttes arvesse vahetult enne kindlustusjuhtumit olnud tehnilist ja visuaalset seisundit, varustust, vanust ja asukohta, kui nimetatud turuväärtus on väiksem punktis 9.1 nimetatud kindlustushüvitisest.

b) kindlustushüvitis makstakse välja turuväärtuse ulatuses, sõltumata sellest, kas kindlustusobjekt taastatakse või mitte;

c) kindlustushüvitise osa, mis ületab turuväärtust, makstakse välja vastavalt tegelikele objekti taastamiskuludele, mis tekivad 2 (kahe) aasta jooksul alates päevast, mil maksti turuväärtusega võrdne kindlustushüvitise osa;

d) kindlustusobjekti taastamisel makstakse kindlustushüvitise see osa, mis ületab turuväärtust, välja vastavalt tegelikult objekti taastamiseks investeeritud vahenditele ja ainult juhul, kui BTA-le esitatakse tõend, et käesoleva punkti alapunktis a) nimetatud korras arvestatud xx xxxxx makstud kindlustushüvitist on kasutatud objekti taastamistööde tegemisel, ja tingimusel, et objekt taastatakse poliisi kehtivuskohas.

9.5. Kindlustushüvitise saamiseks tuleb BTA-le esitada:

a) vastavas vormis avaldus kindlustushüvitise saamiseks;

b) dokumendid, mis tõendavad kindlustusjuhtumi toimumist (politsei, tuletõrje- ja päästeteenistuse tõend jmt) ja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjude suurust;

c) dokumendid, mis tõendavad kindlustushüvitise saamise õigust (varaõigusi tõendavad dokumendid, volikiri jmt);

d) koduvara kindlustuse puhul tuleb esitada varastatud, hävitatud või kahjustatud esemete nimekiri, kus on märgitud esemete väärtus ja seisund vahetult enne kindlustusjuhtumit, samuti tuleb xxxxxxx xxxxx kahjustusaste pärast kindlustusjuhtumit;

e) lisadokumendid, mis on vajalikud võimaliku kindlustusjuhtumi põhjuste ja tekkinud kahjude ulatuse kindlaksmääramiseks.

9.6. BTA võtab 14 (neljateistkümne) päeva jooksul pärast kõigi võimaliku kindlustusjuhtumi põhjuste ja kahjude suuruse väljaselgitamiseks vajalike dokumentide saamist vastu otsuse kindlustushüvitise väljamaksmise või sellest keeldumise kohta ning saadab 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest kindlustatud isikule vastava kirjaliku xxxxx.

9.7. BTA maksab kindlustushüvitise välja 10 (kümne) päeva jooksul alates hetkest, mil on vastu võetud otsus kindlustushüvitise väljamaksmise kohta.

9.8. Juhul, kui kindlustusjuhtumi põhjuste või kahjude suuruse kindlaksmääramiseks on vajalik ekspertiis, viiakse see xxxx xxxxx lepinguosalise xxxxx, kes ekspertiisi taotleb.

9.9. Kindlustushüvitist tuleb vähendada summa võrra, mis on kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjude eest kahjude tekkimise eest vastutava kolmanda isiku poolt Eesti Vabariigi normatiivaktides sätestatud korras tasutud. Vastava summa saamisest peab kindlustatud isik BTA-le teatama. Kui sellisel juhul on tekkinud kahjud hüvitatud täies ulatuses, kaotab kindlustatud isik õiguse nõuda hüvitist vastava kindlustusjuhtumi eest. Kui xxxxxx xxxxx tasutakse pärast kindlustushüvitise väljamaksmist, tuleb saadud hüvitis vastavas ulatuses BTA-le tagastada.

9.9. Kui on toime pandud kindlustusobjekti xxxxxx või röövimine, millega seoses on välja makstud kindlustushüvitis, kuid seejärel on kindlustusobjekt leitud, on BTA-l omal valikul õigus väljamakstud kindlustushüvitise tagasinõudmisele ja -saamisele või saada omandiõigused kindlustusobjekti suhtes. Kui BTA on vastu võtnud otsuse leitud kindlustusobjekti mitteomandamise kohta, kuid leitud kindlustusobjekt on kahjustatud, vähendab kindlustatud isik saadud kindlustushüvitise BTA-le tagasimaksmisel summat leitud/kahjustatud kindlustusobjekti remondiks vajalike kulude võrra, mis on BTA-ga kooskõlastatud.

9.10. Xxx xxx xx xxxx kindlustusjuhtumiga seoses on samas poliisi kehtivuskohas kahjustatud mitut kindlustusobjekti, kohaldab BTA ainult ühte, suuremat omavastutust. Kindlustushüvitist ei maksta, kui see on lepingus määratletud omavastutusest väiksem.

9.11. Juhul, kui BTA xx xxxxx kindlustushüvitist õigeaegselt, maksab ta leppetrahvi 0,1% (ühe kümnendiku protsendi) ulatuses maksmisele kuuluvast kindlustushüvitise summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% (kümme protsenti) maksmisele kuuluvast kindlustushüvitise summast.

10.6. Lepinguosalised kohustuvad mitte levitama lepinguga seoses lepinguosaliste või kolmandate isikute kohta saadud konfidentsiaalset teavet, samuti mitte kasutama seda ülejäänud lepinguosaliste huvide vastaselt. BTA-l on õigus esitada lepinguga seotud andmeid ekspertidele ja edasikindlustajatele, samuti xxxxx xxxx BTA andmebaasides.

14.12.2010

10. MUUD TINGIMUSED

10.1. Lepinguosalistel puudub õigus anda kolmandatele isikutele üle lepingust tulenevaid, xx xxxx kehtivaid või võimalikke nõudeõigusi.

10.2. Lepingu sõlmimisel kinnitab kindlustusvõtja, et annab BTA-le kui süsteemi valdajale, isikuandmete saajale ja isikuandmete operaatorile õiguse käidelda kindlustusriski hindamisel kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku andmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid ja isikukoode, vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja muudele Eesti Vabariigis kehtivatele normatiivaktidele. Samuti kinnitab, et annab BTA-le xxx xxxxx riigi isikuandmeid käitlevatelt asutustelt ja võlaregistrist andmeid kindlustusvõtja kohta, xxx xxxxxx teave on BTA-le vajalik, ning et kindlustusvõtjat on teavitatud, et BTA esitab normatiivaktides sätestatud juhtudel võlaregistrile andmeid kindlustusvõtja kohta. Käesolevas punktis nimetatud kinnitus kehtib ka nende füüsiliste isikute suhtes, kes sõlmivad lepinguid juriidilise isiku nimel.

10.3. Kindlustusmakse või selle esimese makse tasumisega kinnitab kindlustusvõtja xxx xxxxx kindlustuslepingu sõlmimiseks vastavalt kindlustuslepingus nimetatud tingimustele.

10.4. Kui Eesti Vabariigi kehtivates normatiivaktides on sätestatud, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral kindlustusvõtjale kindlustusmakse tagasimaksmisel on BTA-l õigus vähendada seda BTA halduskulude summa võrra, määratakse BTA halduskulude suurust puudutavate vaidluste vältimiseks BTA halduskulude suurus 20% (kahekümne protsendi) ulatuses tagastatava kindlustusmakse summast, kui kindlustusvõtjal puuduvad vastuväited.

10.5. Kõik küsimused, mida lepingus ja käesolevates tingimustes ei ole käsitletud, lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

Document Metadata

Table of Contents

ELUASEME- JA KODUVARAKINDLUSTUSE TINGIMUSED NR 3D - 1

Document Metadata