SISUKORD

Eesti jalgpalli meistrivõistlused on Eesti Jalgpalli Liidu (edaspidi EJL) põhikirjaga sätestatud klubidevahelised võistlused, kus selgitatakse Eesti xxxxxxx, xxxxxx paremusjärjestus ning UEFA klubivõistlustel osalevad klubid.

I ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 – Reguleerimisala

1.1 Käesolev juhend sätestab Eesti 2017. a jalgpalli meistrivõistlustel Premium, Esi- ja Esiliigas B (edaspidi Võistlused) osalevate ning Võistluste organiseerimisega seotud osapoolte õigusi, kohustusi ja vastutust. Kui käesolevas juhendis ei ole Esiliiga ja Esiliigas B kohta sätestatut eraldi välja toodud, kehtivad kõik Esiliiga kohta käivad sätted ka Esiliiga B kohta.

Artikkel 2 – Mõisted

2.1 Käesoleva juhendi kontekstis on mõisted defineeritud alljärgnevalt:

UEFA	Union des Associations Européennes de Football ehk Euroopa jalgpalliliitusid ühendav organisatsioon.
UEFA klubivõistlused	UEFA poolt korraldatavad või tema egiidi all toimuvad võistlused UEFA liikmesriikide klubidele, näiteks Meistrite Liiga.
FIFA	Fédération Internationale de Football Association ehk Rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon.
CAS	Court of Arbitration for Sport on Šveitsis Lausanne’s asuv Rahvusvaheline Spordi Arbitraažkohus.
IFAB	The International Football Association Board ehk Rahvusvaheline Jalgpalli Nõukogu.
Saalijalgpall	Jalgpall, mida mängitakse vastavalt FIFA kinnitatud saalijalgpalli reeglitele (Futsal Laws of the Game).
Tavajalgpall	Xxxx, xxxx mängitakse vastavalt Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (International Football Association Board ehk IFAB) poolt vastu võetud mängureeglitele (Laws of the Game).
Mängija osalemine / mängimine xxxxxx	Tavajalgpallis loetakse mängija osalemiseks xxxxxx tema protokolli kandmist, xxxxx arvatud juhul, kui mängija on protokolli kantud vahetusmängijana, kuid teda sisse ei vahetata. Mängimiseks loetakse xxxx, xxx mängija on käinud väljakul. Saalijalgpallis loetakse mängija osalemiseks/mängimiseks xxxxxx tema protokolli kandmist, xxxxx arvatud vahetusmängijana.
EJL-i registreerimise ja informatsiooni süsteem ehk ERIS	Internetipõhine EJL-i andmebaas klubidele, mängijatele ja teistele jalgpallis tegutsevatele isikutele jalgpallialaste andmete ja õiguste (sh litsents) haldamiseks ning info

	andmiseks, vahetamiseks ja saamiseks.
Põhivõistkond	Võistkond, kellel on duubel- ja/või järelkasvuvõistkond.
Duubelvõistkond	Põhivõistkonnaga seotud madalama liiga võistkond. Duubelvõistkond võib olla sama klubi või mõne teise klubi võistkond, v.a kui duubelvõistkonna klubi on iseseisev EJL-i poolt litsentseeritav klubi. Kui põhivõistkond on välja pandud ühendklubina esindamaks regiooni tippjalgpallis ja see on sätestatud ühendklubi põhikirjas, võidakse lugeda ühte madalamas liigas mängivat asutajaklubi võistkonda põhivõistkonnaga sama klubi võistkonnaks. Ühel võistkonnal saab xxxx xxxx üks duubelvõistkond ja üks võistkond tohib olla duubelvõistkonnaks xxxx ühele võistkonnale.
Järelkasvuvõistkond	Põhivõistkonna klubi noortevõistkonnad, millesse on üles antud mängijaid, kellel on õigus vastavalt käesolevale juhendile osaleda täiskasvanute meistrivõistlustel. Klubi, kellel vastava vanuseklassi noortevõistkonnad puuduvad, võib oma põhivõistkonna järelkasvuvõistkonnaks nimetada ühe mõne teise klubi U19 vanuseklassi noorte võistkonna.
Jalgpalluri litsents	Õigus, mis annab mängijale juriidilise aluse osaleda Eesti jalgpalli meistri- ja karikavõistlustel. Jalgpalluri litsents kehtib ühe kalendriaasta.
Jalgpalli ametiisiku litsents	Jalgpalli ametiisiku litsents annab isikule juriidilise aluse tegutseda EJL-i egiidi all toimuvatel võistlustel osaleva võistkonna ametiisikuna, xx xxxx ametiisikuna märgitud mänguprotokollis ja viibida mängu ajal tehnilises alas. Ametiisiku litsentseerimine toimub vastavalt Jalgpalli ametiisikute registreerimise ja litsentseerimise korrale. Ametiisiku litsents kehtib ühe kalendriaasta.
Transfer	International Transfer Certificate ehk ITC. Luba 10- aastase või vanema mängija registreerimiseks teises jalgpalliliidus, mille taotlemine käib vastavalt FIFA mängijate staatuse ja üleminekute korra (FIFA Regulations on the Status and Transfer of Players) artiklile 9.
„Eestis treenitud mängija“ ehk ETM	Mängija, kes on kas Eesti kodanik või mängija, kellel on määramata kodakondsus ja tal on Eestis välja antud välismaalase pass. Lisaks loetakse „Eestis treenitud mängijaks“ mängija, kes on sündinud Eestis või kes on mänginud Eesti jalgpalli meistrivõistlustel vähemalt seitse (7) hooaega, sõltumata tema rahvusest ja kodakondsusest.
„Klubis treenitud mängija“ ehk KTM	Mängija, kes olenemata vanusest, rahvusest ja kodakondsusest, alates hooaja algusest, mil ta sai 12-

aastaseks kuni hooaja lõpuni, mil ta sai 23-aastaseks, on mänginud klubi eest või on olnud klubisse registreeritud vähemalt xxxx (3) hooaega. Kui mängija on laenul või kui ta antakse hooajaks xxxx xxxxx klubi võistkonda, siis laenul olemise või teise klubi võistkonna eest mängimise aeg läheb „klubis treenitud mängija“ aja arvestusse mõlemale klubile. Samuti loetakse „klubis treenitud mängijaks“ mängijat, kes on mistahes vanuses olnud klubisse registreeritud ja klubi võistkonda üles antud vähemalt seitse (7) hooaega, mis ei pea olema järjestikused.

Tehniline tsoon

Tehniline ala, neljanda kohtuniku positsioon, võistkondade ja kohtunike riietusruumid ning mängijate ja kohtunike teekond riietusruumidest mänguväljakule.

Artikkel 3 – Organiseerimine

3.1 Võistlusi organiseerib ja juhib EJL.

3.2 EJL organiseerib Võistlusi igal aastal.

3.3 EJL-i peadirektor (edaspidi Peadirektor) on kõrgeim tegevjuhtimisorgan, kes vastutab kõigi Võistlustega seotud küsimuste eest, v.a distsiplinaarküsimused. Peadirektor võib osa talle juhatuse poolt määratud kohustustest delegeerida võistluste osakonnale.

3.4 Võistlusi administreerib EJL-i võistluste osakond.

3.5 Distsiplinaarorganid käsitlevad distsiplinaarrikkumistega seotud küsimusi vastavalt EJL-i distsiplinaarreeglistikule.

Artikkel 4 – Kommertsõigused

4.1 Käesolevas juhendis tähendavad "kommertsõigused" kõiki Võistlustega seotud kommerts- ja meediaõigusi ning võimalusi, muuhulgas:

4.1.1 kõiki kehtivaid ja/või tulevasi ülemaailmseid visuaalsete, audiovisuaalsete ja heliliste ringhäälingusaadete (staatiliste ja/või liikuvate kujutiste) edastamise õigusi raadio, televisiooni või muude olemasolevate ja/või tulevaste elektrooniliste levitamisvahendite abil (xxxxx arvatud internet ja traadita tehnoloogia);

4.1.2 turundus-, sponsorlus-, reklaami-, litsentsi- ja frantsiisiõigusi koos Võistlustega seotud andmete ja statistikaalaste õigustega.

4.2 Kõik Võistlustega seotud kommertsõigused kuuluvad Võistluste organiseerijale – EJL-le.

4.3 Võistluste logoga seonduvad õigused kuuluvad EJL-le, kuid klubidel on õigus logo sihipäraselt kasutada.

Artikkel 5 – Intellektuaalomandi õigused

5.1 Kõik Võistlustega seotud õigused intellektuaalomandile kuuluvad ainuisikuliselt EJL- le. Õigused intellektuaalomandile hõlmavad muuhulgas olemasolevaid või tulevasi

õigusi liigade, võistluste ja sarjade nimede, logode, brändide, medalite ning trofeede suhtes. Nimetatud õiguste kasutamiseks on EJL-xx xxxx saada eelnev kirjalik nõusolek ning nende kasutamine peab alati vastama EJL-i juhenditele ja juhistele.

5.2 Mängupaiku ja -aegu kajastava mängukalendri ning Võistlustel peetavate mängudega seotud andmete ja statistikaalased õigused kuuluvad ainuisikuliselt EJL-le.

5.3 Võistlustel on muusika esitlusõiguseks EJL sõlminud lepingu Eesti Autorite Ühinguga xx xxxxx esitamine on klubidele tasuta.

Artikkel 6 – Aus mäng

6.1 Kõik Võistluste mängud tuleb pidada järgides Ausa mängu (inglise keeles Fair Play) põhimõtteid.

6.2 Igal Võistluste mängul hindab mänguinspektor võistkondade vastavust juhendi lisas I toodud Ausa mängu hindamise kriteeriumitele ning annab võistkonnale Ausa xxxxx xxxxx, mille põhjal koostatakse hooaja xxxxx Ausa mängu edetabel.

6.3 EJL autasustab Ausa mängu edetabeli kolme parimat võistkonda Ausa mängu diplomiga.

II OSAPOOLTE KOHUSTUSED

Artikkel 7 – EJL-i kohustused

7.1 EJL loob parimad tingimused Võistluste organiseerimiseks. Need tingimused puudutavad muuhulgas Võistluste edendamist, kooskõlastamist ja administreerimist, võistlejate ülesandmist, loa andmist Võistlustel osalemiseks, võistlussüsteemi, Mängureegleid, kohtunike tegevust, kontrolli ja distsiplinaarküsimusi ning kommertsõiguste kasutamist.

7.2 EJL kannab Võistluste organiseerimise kulud.

Artikkel 8 – Jalgpalliklubide kohustused

8.1 Võistlustel osaledes kohustuvad klubid:

8.1.1 järgima EJL-i põhikirja, juhendeid, otsuseid xx xxxx EJL-i poolt kehtestatud jalgpallialast tegevust reguleerivaid dokumente;

8.1.2 järgima FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid;

8.1.3 järgima kõikides Eesti-sisestes jalgpallialastes vaidlustes EJL-i põhikirjas ning muudes EJL-i dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda ning täitma vaidluse lahendanud organi otsust;

8.1.4 pöörduma vaidlusalases küsimuses lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eesti-siseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-l pädevus, mitte tavakohtusse, xxxx sõltumatusse, erapooletusse, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevasse jalgpallialasesse vahekohtusse, tunnustama selle otsust lõplikuna ning seda täitma;

8.1.5 tunnustama rahvusvahelistes jalgpallialastes vaidlustes CAS-i jurisdiktsiooni ning nõustuma selle menetluskorraga (Code of Sports-related Arbitration of the CAS).

8.2 Klubid vastutavad oma mängijate, ametnike, liikmete, toetajate ja mängude juures ametikohustusi täitvate isikute käitumise eest.

8.3 Klubi peab arvestust liikmemaksu, treeningtasude xx xxxxx antud varustuse kohta.

8.4 Kodumängu korraldav klubi vastutab turvalisuse ja ohutuse eest enne mängu, mängu ajal xx xxxxxx mängu.

8.5 Kodumängu korraldav klubi vabastab EJL-i igasuguste kahjutasunõuete maksmisest või kohustustest kolmandate isikute suhtes, välja arvatud juhul, xxx xxxx ei toimunud kohtunike mitteilmumise tõttu.

8.6 Klubi on kohustatud pidama oma kodumängud EJL-le teatatud kodustaadioni(te)l kooskõlas artiklitega 25 ja/või 26, mis asub/asuvad Eesti Vabariigi territooriumil. Mänge võidakse erandkorras korraldada mõnel teisel väljakul EJL-i otsusega.

8.7 Kodumängu korraldav klubi peab mängud korraldama vastavalt EJL-i dokumentides toodud nõuetele. Klubi on ainuisikuliselt vastutav kõikide mängu korraldamisega seotud kohustuste täitmise eest, kui EJL-i juhatus ei ole otsustanud teisiti.

8.8 Kodumängu korraldav klubi on kohustatud tagama kohtunikele, kohtunike vaatlejatele, mänguinspektorile ning etteteatamisel teistele EJL-i ametnikele parkimiskohad riietusruumide või peavärava läheduses.

8.9 Kodumängu korraldav klubi on kohustatud staadionil tagama arvuti koos internetiühenduse ja printimisvõimalusega.

8.10 Kodumängu korraldav klubi kannab kõik mängu korraldamisega seotud kulud, v.a mängukohtunike, kohtunike vaatlejate ja mänguinspektorite kulud.

8.11 Külalisvõistkonna klubi kannab kõik võistkonna lähetuskulud.

8.12 Klubid on kohustatud tasuma tähtaegselt kõik EJL-i dokumentide alusel määratud maksud, trahvid ja tasud.

8.13 Klubid on kohustatud andma tasuta EJL-le õiguse mitteärilisel eesmärgil jalgpalli arendamiseks kasutada ning volitada teisi kasutama Võistlustel osalevate klubide kõigi mängijate ja ametnike fotosid ning nende kohta koostatud audiovisuaalseid ja visuaalseid materjale (xxxxx arvatud nende nimed, asjassepuutuv statistika, andmed ja kujutised) koos klubi nime, logo, embleemi ja mängijate särgiga (xxxxx arvatud särgisponsorite ja varustuse tootjate reklaam).

8.14 Klubidel ei ole volitusi tegutseda EJL-i või Eesti meistrivõistluste nimel EJL-i eelneva kirjaliku loata.

Artikkel 9 – Mängijate ja klubi ametiisikute kohustused

9.1 Võistlustel osalevad mängijad peavad omama kehtivat jalgpalluri litsentsi.

9.2 Võistlustel osaleva klubi ametiisikud, kes viibivad Võistlustel tehnilises alas (sh treenerid, meditsiiniline personal, võistkonna esindaja jne) või tegutsevad võistlustel klubi ametiisikutena (näiteks võistkonna esindaja) peavad omama kehtivat litsentsi vastavalt Jalgpalli ametiisikute registreerimise ja litsentseerimise korrale.

9.3 Võistlustel osaleva klubi ametiisikud, kellel on seadusjärgne õigus (Klubi juhatuse liikmed) või keda klubi on volitanud (ERIS veebikeskkonna kaudu või muul moel)

EJL-is klubi nimel toiminguid sooritama ja/või dokumente allkirjastama, peavad omama kehtivat litsentsi vastavalt Jalgpalli ametiisikute registreerimise ja litsentseerimise korrale.

9.4 Litsentsi omades kohustuvad klubi mängijad ja ametiisikud:

9.4.1 kinni pidama lojaalsuse, ausameelsuse ja sportlikkuse printsiipidest vastavalt Ausa mängu põhimõtetele;

9.4.2 tunnustama kehtivaid jalgpallireegleid, mis on vastu võetud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (The International Football Association Board, edaspidi IFAB) poolt;

9.4.3 täitma EJL-i, FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid;

9.4.4 järgima kõikides Eesti-sisestes jalgpallialastes vaidlustes, mis on seotud või tekivad seoses EJL-i põhikirja või muude EJL-i dokumentide täitmisega, käesolevas juhendis ning muudes EJL-i dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda;

9.4.5 vaidlusalases küsimuses lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eesti-siseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-il pädevus, mitte pöörduma tavakohtusse, xxxx edastama küsimuse lahendamiseks sõltumatule, erapooletule, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevale jalgpallialasele vahekohtule, tunnustades vahekohtu otsust lõplikuna ja kohustudes seda tingimusteta täitma;

9.4.6 tunnustama rahvusvahelistes jalgpallialastes vaidlustes CAS-i jurisdiktsiooni ning nõustuma selle menetluskorraga (Code of Sports-related Arbitration of the CAS);

9.4.7 hoiduma igasugusest käitumisest, mis kahjustab või võib kahjustada EJL-i poolt organiseeritud või korraldatud võistluste aususe põhimõtet ning kohustuvad tegema EJL-iga täielikku koostööd võitlemaks selliste tegude vastu.

9.5 Kõik mängijad ja ametiisikud annavad tasuta EJL-le õiguse mitteärilisel eesmärgil jalgpalli arendamiseks kasutada ning volitada teisi kasutama Võistlustel osalevate klubide kõigi mängijate ja ametnike fotosid ning nende kohta koostatud audiovisuaalseid ja visuaalseid materjale (xxxxx arvatud nende nimed, asjassepuutuv statistika, andmed ja kujutised) koos klubi nime, logo, embleemi ja mängijate särgiga (xxxxx arvatud särgisponsorite ja varustuse tootjate reklaam).

III AUTASUSTAMINE

Artikkel 10 – Karikad

10.1 EJL autasustab Premium liiga võitjaks tulnud võistkonda Eesti meistri rändkarikaga.

10.2 EJL graveerib võitjaks tulnud klubi nime karikale.

10.3 Võitja on vastutav karika korrashoidmise ja säilivuse eest. Klubi peab tagastama täiuslikus seisukorras karika EJL-le üks kuu enne meistrivõistluste viimase vooru mängu. Juhul xxx xxxxxxx kaotatakse või saab kahjustada, hüvitab klubi EJL-le kõik taastamisega seotud kulud.

10.4 Rändkarikas saab jäädavalt selle klubi omaks, kes on trofee võitnud järjest xxxx xxxxx või kokku viis korda. Xxx xxxxxxx on võidetud jäädavalt, paneb EJL välja uue karika ning algab uus arvestus.

10.5 Kui Võistluste korraldamine ei ole mingil põhjusel võimalik, peab viimane võitja rändkarika EJL-le tagastama.

10.6 Premium liiga võitja võib tellida EJL-lt karikast koopia. Koopia tegemisega kaasnevad kulud kannab klubi.

10.7 Premium liigas teisele ja kolmandale xxxxxx tulnud võistkonnale antakse 2. ja 3. koha karikas.

10.8 EJL autasustab Esiliiga võitjat ning 2. ja 3. xxxxxx tulnud võistkondi karikatega.

10.9 EJL autasustab Esiliiga B võitjat ning 2. ja 3. xxxxxx tulnud võistkondi karikatega.

Artikkel 11 – Medalid, diplomid jm auhinnad

11.1 Premium liigas 1.-3. xxxxxx tulnud võistkondi autasustatakse diplomiga ning nende võistkondade liikmeid kuni 30 medali ning diplomiga.

11.2 Esiliigas 1.-3. xxxxxx tulnud võistkondi autasustatakse diplomiga ning nende võistkondade liikmeid kuni 30 medali ning diplomiga.

11.3 Esiliigas B 1.-3. xxxxxx tulnud võistkondi autasustatakse diplomiga ning nende võistkondade liikmeid kuni 30 medali ning diplomiga.

11.4 Klubi on kohustatud nädala jooksul xxxxx meistrivõistluste viimase vooru mängu EJL- le esitama kirjalikult punktides 11.1-11.3 toodud medalite ja diplomite saajate nimed. Selles nimekirjas toodud mängijat loetakse ühtlasi xx xxxxx võistkonna koosseisus tiitli võitnud mängijaks. Ausa mängu põhimõtetest lähtuvalt ei ole lubatud tiitlisaajate nimekirja kanda mängijat, kellel oli meistrivõistluste lõpu seisuga õigus osaleda teise Eesti klubi võistkonna xxxxxx, v.a põhi- või duubelvõistkonna mängija.

11.5 EJL autasustab meenega mängijat/mängijaid, kes lööb/löövad oma liigas kõige rohkem väravaid.

IV OSAVÕTJATE REGISTREERIMINE

Artikkel 12 – Võistlustest osavõtjad

12.1 Klubi, kes aktsepteerib EJL-i põhikirja, käesolevat juhendit ning teisi EJL-i poolt välja antud dokumente ja on tasunud tähtajaks liiga liikmemaksu ning kõik teised EJL-i dokumentide alusel määratud trahvid ja tasud, võib registreerida igasse liigasse sportliku tulemuse alusel kvalifitseerunud ühe võistkonna.

12.2 Juhul kui sama klubi registreerib Võistlustele rohkem xxx xxx võistkonna ning madalamas liigas osalev võistkond on kõrgemas liigas osaleva võistkonna duubelvõistkonnaks, peab see duubelvõistkond järgmisel hooajal osalema vähemalt aste madalamas liigas kui klubi kõrgemas liigas osalenud võistkond olenemata saavutatud tulemusest. Antud säte ei laiene duubelvõistkonnale, kes on välja pandud teise klubi poolt.

12.3 Juhul kui sama klubi duubelvõistkond saavutab turniiritabelis koha, mis annab tal õiguse järgmisel hooajal tõusta liigasse, kus asub tema põhivõistkond, siis õigus üles

tõusta ja mängida üleminekumänge kandub üle järgmisele võistkonnale sportliku tulemuse alusel.

12.4 Juhul kui sama klubi duubelvõistkond saavutab turniiritabelis koha, mis annab talle õiguse mängida üleminekumänge kõrgemasse liigasse tõusmiseks, ei kandu üleminekumängu mängimise õigus üle järgmisele võistkonnale sportliku tulemuse alusel, v.a juhul, kui duubelvõistkonna põhivõistkond paikneb liigas, kuhu duubelvõistkonnal oleks võimalik tõusta ning tal puudub ülestõusmise võimalus.

12.5 Kui 2018. a hooajaks kvalifitseerub Esiliigasse ja/või Esiliigasse B rohkem kui viis (5) Premium või Esiliigaliiga võistkonna duubelvõistkonda, võib EJL-i juhatus hiljemalt

30. novembriks 2017. a kehtestada duubelvõistkondade piirmäära ühes liigas ning liigasse kinnitatavate duubelvõistkondade kvalifitseerumise põhimõtted.

12.6 Hooajal 2017 lubatakse Premium liigasse kümme võistkonda. Need on eelmise hooaja tulemuste põhjal Premium liiga 1.-8. koha saavutanud võistkonnad, Premium liiga üleminekumängude võitja ning Esiliiga 1. koht.

12.7 Hooajal 2017 lubatakse Esiliiga kümne võistkonna hulka eelmise hooaja tulemuste põhjal Premium liiga 10. koht, Premium liiga üleminekumängude kaotaja, Esiliiga 3.–

7. kohtadele tulnud võistkonnad, Esiliigas B 1. ja 2. xxxxxx tulnud võistkonnad ning Esiliiga üleminekumängude võitja.

12.8 Hooajal 2017 lubatakse Esiliiga B kümne võistkonna hulka eelmise hooaja tulemuste põhjal Esiliigast väljalangenud võistkonnad, Esiliiga üleminekumängude kaotaja, Esiliigas B 4.-7. xxxxxx tulnud võistkonnad, Esiliiga B üleminekumängude võitja ning Teise liiga piirkondade võitjad.

12.9 Võistlustel osalemiseks peab klubile olema väljastatud litsents vastavalt EJL-i klubide litsentseerimise korrale. Premium, Esi- või Esiliiga B võistkond, xxxxx klubile ei ole väljastatud vastavat litsentsi, langeb Teise liigasse xx Xxxxx liiga võistkond, xxxxx klubi omab Premium, Esi- või Esiliiga B litsentsi, tõuseb Esiliigasse B. Xxx Xxxxx liigasse langes litsentsi puudumise tõttu Premium või Esiliiga võistkond, tõuseb tema asemele võistkond, kes saavutas eelmise hooaja meistrivõistlustel kõrgema koha xx xxxxx klubile on väljastatud xxxxxx litsents.

12.10 Võistlustel osalemiseks peavad klubid EJL-le esitama võistkonna registreerimisdokumendid etteantud vormidel ja määratud tähtajaks.

12.11 Kui võistkond loobub Võistlustel osalemast enne meistrivõistluste algust, saab osalemise õiguse tema asemel võistkond, kes saavutas eelmise hooaja meistrivõistlustel kõrgema koha, välja arvatud sama klubi teine võistkond või võistkond, kes loobus üleminekumängudest xx xxx saab üles tõusta xxxx Xxxxxxxx otsuse alusel. Võistkondliku paremusjärjestuse väljaselgitamiseks võetakse arvesse liigavõitjate väljaselgitamiseks peetud mängude tulemusi, ülejäänud võistkonnad järjestatakse lähtudes punktis 17.3 toodud kriteeriumitest. Võistkondliku paremusjärjestuse väljaselgitamisel lähtutakse põhimõttest, et kõrgemas liigas mistahes koha saavutanud võistkond on kõrgemal xxxxx, xxx sellest madalamas liigas osalenud võistkond.

12.12 Liigade koosseisud kinnitab EJL-i juhatus.

Artikkel 13 – Võistkonna registreerimine

13.1 Klubi, kes soovib Võistlustele registreerida võistkonna(-d), peab EJL-le ERIS-e kaudu esitama klubi allkirjaõigusliku esindaja poolt allkirjastatud Klubi kinnituse, mis on toodud käesoleva juhendi xxxxx XX.

13.2 Võistkonna registreerimiseks esitab klubi EJL-le ERIS-e kaudu võistkonna ankeedi.

13.3 Võistkonna registreerimise viimane kuupäev on 15. detsember 2016. a (k.a).

13.4 Hilinejaid registreeritakse Võistlustele ainult Peadirektori otsuse alusel ja nende liiga liikmemaks on kahekordne.

13.5 Võistkonna nime ei ole lubatud Võistluste jooksul muuta.

13.6 Klubi võib enne hooaja algust koos põhivõistkonna registreerimisega määrata võistkonna ankeedil ühe madalama liiga võistkonna duubelvõistkonnaks. Duubelvõistkonnaks ei saa määrata võistkonda, mis on välja pandud iseseisva EJL-i poolt litsentseeritava klubi poolt.

13.7 Kui sama klubi Premium või Esiliigas mängiva võistkonna duubelvõistkond paikneb Esi- või Esiliigas B, peab selle võistkonna nimi kandma laiendit U21 ning võistkond peab mängijate protokolli kandmisel järgima punktis 54.10 toodud nõudeid.

13.8 Kui sama klubi Premium liigas mängiva võistkonna duubelvõistkonna duubelvõistkond (nn klubi kolmas võistkond) paikneb Esiliigas B, peab selle võistkonna nimi kandma laiendit U19 ning võistkond peab mängijate protokolli kandmisel järgima punktis 54.11 toodud nõudeid.

13.9 Kui sama klubi Premium, Esi- või Esiliigas B mängiva võistkonna duubelvõistkond või duubelvõistkonna duubelvõistkond (nn klubi kolmas võistkond) paikneb Teises või madalamas liigas, siis võib selle võistkonna xxxx xxxxx laiendit U21 või U19. Sellisel juhul peab U21 laiendit kandev võistkond järgima punktis 54.10 toodud nõudeid ning U19 laiendit kandev võistkond järgima punktis 54.11 toodud nõudeid.

13.10 Kõik oma klubi noortevõistkonnad, millesse on üles antud mängijaid, kellel vastavalt käesolevale juhendile on õigus osaleda täiskasvanute meistrivõistlustel, on automaatselt selle klubi täiskasvanute meistrivõistlustel osalevate võistkondade järelkasvuvõistkonnad. Juhul kui klubi soovib oma täiskasvanute meistrivõistlustel osalevale võistkonnale määrata järelkasvuvõistkonnaks mõne teise klubi U19 vanuseklassi noortevõistkonna, peab xx xxxxx ära märkima võistkonna ankeedil. Üks noortevõistkond saab olla järelkasvuvõistkonnaks xxxx ühele teise klubi täiskasvanute võistkonnale. Noortevõistkondi, mis on automaatselt järelkasvuvõistkondadeks oma klubi täiskasvanute võistkonnale, ei saa enam määrata järelkasvuvõistkonnaks teise klubi täiskasvanute meistrivõistlustel osalevale võistkonnale.

Artikkel 14 – Liiga liikmemaks

14.1 Võistlustele registreerimise aluseks on liiga liikmemaksu tasumine vastavalt EJL-i poolt esitatud arvele.

14.2 Võistlustel on kehtestatud liiga liikmemaks, mis on võistkonna kohta:

14.2.1 Premium liigas 3 770 eurot;

14.2.2 Esiliigas 2 790 eurot.

14.3 Kõik eelmiste hooaegade võlgnevused tuleb tasuda hiljemalt 15. detsembriks 2016. a (k.a).

14.4 Liiga liikmemaks peab olema tasutud hiljemalt 10. jaanuariks 2017. a (k.a).

V MÄNGUREEGLID, VÕISTLUSTE SÜSTEEM JA ÜLEMINEKUMÄNGUD

Artikkel 15 – Mängureeglid

15.1 Mängimisel järgitakse IFAB-i poolt välja töötatud ja FIFA poolt avaldatud Mängureegleid (IFAB Laws of the Game).

Artikkel 16 – Vaheaeg poolaegade vahel

16.1 Vaheaeg poolaegade vahel kestab 15 minutit.

16.2 Mängudel, kus minnakse lisaajale, tehakse pärast normaalaja lõppu xx xxxx lisaaja algust 5-minutiline paus. Reeglina jäävad mängijad selle 5-minutilise pausi ajal mänguväljakule, kui kohtunik ei otsusta teisiti.

Artikkel 17 – Võistluste süsteem

17.1 Võistlused koosnevad neljaringilisest turniirist, millest kaks (2) ringi mängitakse kevadel ja kaks (2) sügisel. Igas ringis on üheksa (9) vooru. Võistlused viiakse läbi turniirisüsteemis kodus-väljas printsiibil.

17.2 Võistlustel selgub võistkondlik paremusjärjestus saavutatud punktide üldsumma järgi, kusjuures xxxx annab xxxx (3), viik ühe (1) ja kaotus null (0) punkti. Võistkonnale, kes annab loobumiskaotuse või xxxxx xxxx tühistatakse, arvestatakse kaotus ja vastasvõistkonnale xxxx ning turniiritabelisse märgitakse - : + (tühistatud mängu korral vastase löödud väravate arv).

17.3 Premium ja Esiliiga kõikide kohtade paremusjärjestuse määramisel võrdsete punktide korral arvestatakse:

17.3.1 väiksemat antud loobumiskaotuste ja tühistatud tulemuste arvu turniiritabelis;

17.3.2 omavaheliste mängude punkte;

17.3.3 omavaheliste mängude väravate vahet;

17.3.4 suuremat võitude arvu;

17.3.5 üldist väravate vahet;

17.3.6 suuremat löödud väravate arvu;

17.3.7 suuremat võõrsil löödud väravate arvu;

17.3.8 kohta Ausa mängu edetabelis;

17.3.9 loosimistulemust.

17.4 Xxxxx meistrivõistluste lõppu langeb Premium liiga 10. koht Esiliigasse ja Esiliiga 1. koht tõuseb Premium liigasse. Premium liiga 9. koht mängib üleminekumänge karikasüsteemis kodus-väljas printsiibil Esiliiga 2. kohaga.

17.5 Esiliiga 9. ja 10. koht langevad Esiliigasse B ja Esiliiga B 1. ja 2. koht tõusevad Esiliigasse. Esiliiga 8. koht mängib üleminekumänge karikasüsteemis kodus-väljas printsiibil Esiliiga B 3. kohaga.

17.6 Esiliiga B 9. ja 10. koht langevad Teise liigasse, 8. koht mängib üleminekumänge kodus-väljas printsiibil Teise liiga piirkondades 2. xxxxxx tulnud võistkondade omavaheliste mängude võitjaga.

17.7 Võistlused katkestanud või diskvalifitseeritud võistkond saab järgmistel meistrivõistlustel osaleda aste madalamas liigas kui see, kuhu ta oleks turniiril viimaseks jäädes langenud. Meistrivõistlused vahele jätnud võistkond saab uuesti alustada kõige madalamast liigast.

Artikkel 18 – Üleminekumängud

18.1 Üleminekumängud toimuvad sügisel pärast Võistluste lõppu.

18.2 Üleminekumängudel viiakse mängud läbi lähtudes kõrgemas liigas osaleva võistkonna liiga meistrivõistluste mängude korraldamise nõuetest.

18.3 Üleminekumängudel mängitakse esmalt turniiritabelis madalamal oleva võistkonna kodustaadionil.

18.4 Üleminekumängudel mängitakse karikasüsteemis kodus-väljas põhimõttel. Üleminekumängude võitja on võistkond, kes lööb kahe mängu kokkuvõttes rohkem väravaid, v.a punktis 18.5 kirjeldatud juhul. Kui väravate arv on võrdne, siis tõuseb üles võistkond, kes lõi rohkem väravaid võõrsil. Kui ka siis on võistkonnad võrdses seisus, mängitakse pärast teist mängu lisaaeg 2x15 minutit. Üleminekumängude lisaaja järel loetakse võitjaks võistkond, kes lööb lisaaja jooksul rohkem väravaid. Lisaajal ei kehti võõrsil löödud väravate eelis. Kui lisaajal võitja ei selgu, selgitatakse võitja viie (5) penaltilöögi tulemuse põhjal. Kui ka siis on seis viigiline, jätkatakse penaltilöökide löömist kuni võitja selgumiseni.

18.5 Esimesel üleminekumängul diskvalifitseeritud või loobumiskaotuse andnud võistkond loetakse üleminekumängude kaotajaks. Juhul kui teisel üleminekumängul võistkond diskvalifitseeritakse või annab loobumiskaotuse, loetakse see võistkond üleminekumängude kaotajaks sõltumata esimese mängu tulemusest.

18.6 Mängija õigust osaleda üleminekumängus reguleerib artikkel 33.

18.7 Üleminekumängudel on lubatud osaleda ainult mängijal, kes on üles antud sellesse võistkonda 30. septembril 2017. a või varem, v.a punktis 18.8 kirjeldatud juhul.

18.8 Duubelvõistkonna üleminekumängus ei tohi osaleda sellesse võistkonda üles antud mängija, kes on alates 17. juulist 2017. a kuni duubelvõistkonna hooaja lõpuni mänginud põhivõistkonna eest rohkem kui 50% mängudest.

18.9 Võistlustel saadud hoiatused ei kandu lõppenud hooajast üleminekumängudele ega üleminekumängudelt järgnevatesse hooaegadesse. Kui lõppenud hooajast jääb mängijale mängukeeld ning treenerile või ametiisikule juhendamise/tehnilises alas viibimise keeld, siis kandub see automaatselt üleminekumängudele. Kui üleminekumängudest jääb mängijale mängukeeld ning treenerile või ametiisikule juhendamise/tehnilises alas viibimise keeld, siis kandub see järgnevatesse hooaegadesse.

Artikkel 19 – Mängujärgsed penaltilöögid

19.1 Üleminekumängu puhul, kus võitja selgitatakse penaltilöökidega, järgitakse Mängureeglites kirjeldatud „Võitja selgitamise protseduuri“.

19.2 Kui penaltilöökide löömist ei ole võimalik lõpule viia halbade ilmastikutingimuste või olukorra kontrolli alt väljumise tõttu, kohaldadatakse käesoleva juhendi artiklis 24 sätestatut.

19.3 Xxx xxx klubi süül ei ole penaltilöökide löömist võimalik lõpule viia, kohaldatakse käesoleva juhendi artiklis 22 sätestatut.

VI MÄNGUKALENDRI KOOSTAMINE

Artikkel 20 – Mängupäevad

20.1 Mängud toimuvad vastavalt EJL-i juhatuse poolt kinnitatud Eesti jalgpalli tüüpkalendrile koostatud võistluskalendrile.

20.2 Võistlustel algab hooaeg 28. veebruaril ja lõppeb 18. novembril 2017. a.

20.3 Ühe võistkonna kahe meistri- ja/või karikavõistluste mängu vahele peab jääma vähemalt kaks mänguvaba kalendripäeva.

20.4 Klubi võib kinnitatud võistluskalendris muudatuste tegemist taotleda järgmistel juhtudel:

20.4.1 kui üks või enam võistkonna mängijat on seotud Eesti rahvusvõistkonna mänguga;

20.4.2 kui klubi osaleb UEFA klubivõistlustel või teistes rahvusvahelistes mängudes, mis omavad olulist tähtsust;

20.4.3 lähtuvalt staadioni seisukorrast.

Artikkel 21 – Mängu alguse kellaajad

21.1 Premium ja Esiliiga mänguajad nädalavahetuse päevadel on 13.00, 16.00 ja 19.00. Tööpäevadel on üldjuhul mängu algusaeg 18.00, 19.00 ja 20.00, valgustuseta väljakutel on lubatud erandina ka päikseloojangust tingitud varasemad mänguajad. Esiliigas on lubatud kasutada xx xxxxx mänguaegu.

21.2 Ausa mängu põhimõtetest lähtudes tuleb viimases mänguvoorus alustada kõiki mänge xxxxx kellaajal, välja arvatud juhul, kui meistrivõistluste viimase vooru tulemused ei mõjuta võistkondade paremusjärjestust.

21.3 Mängu alguse kellaaegades erandite ja muudatuste tegemise õigus on Peadirektoril.

21.4 Mängu kohtunikul on õigus objektiivsete asjaolude ilmnemisel alustada mängu 15 minutit pärast EJL-i poolt määratud mängu alguseaega.

Artikkel 22 – Mängimisest keeldumine ja muud sarnased olukorrad

22.1 Kui võistkond keeldub mängimisest või kui klubi süü tõttu ei ole võimalik mängu läbi viia või lõpuni mängida, arutab vastavat juhtumit distsiplinaarorgan, kes määrab kindlaks rakendatavad meetmed, mille hulka kuuluvad ka kaotuse määramine ja/või võistlustelt diskvalifitseerimine.

22.2 Erandjuhtudel võib Peadirektor kinnitada mängu katkestamise hetkel kehtinud mängutulemuse, xxx xxxxx tulemus oli selle klubi kasuks, kes ei olnud mängu katkestamise eest vastutav.

Artikkel 23 – Mängu ärajäämine

23.1 Kui kodumängu korraldav klubi leiab, et xxxx xx saa toimuda, nt mängimiseks sobimatu väljaku tõttu, peab ta sellest hiljemalt 24 tundi enne mängu algust teavitama EJL-i peakohtunikku ning võistluste osakonda.

23.2 Kui võistkonnad on saabunud mängupaika ja kohtunik leiab, et mängu ei saa alustada mänguväljaku sobimatuse või halbade ilmastikutingimuste tõttu, jääb xxxx xxx.

23.3 Kui EJL-i poolt määratud kohtunik ei ilmu mingil põhjusel võistluspaika ja EJL-i kohtunike osakonnal ei ole võimalik xxxxx xxxxx asendajat, jääb xxxx xxx.

23.4 Ärajäänud mängu uue toimumise xxx xx vajadusel ka koha määrab EJL hiljemalt ärajäänud mängule järgneva tööpäeva jooksul ja see otsus on lõplik.

23.5 Edasilükatud mängule sõitva võistkonna transpordikulud katab EJL.

Artikkel 24 – Mängu katkestamine

24.1 Mängimiseks sobimatu väljaku, halbade ilmastikutingimuste, kohtuniku terviserikke või muu ettearvamatu põhjuse tõttu peatab kohtunik mängu. Xxx xxxxx ei ole mõistliku aja jooksul võimalik jätkata, katkestab xx xxxxx.

24.2 Kui kohtunik otsustab mängu katkestada, määrab EJL mängu lõpunimängimiseks uue xxx xx vajadusel ka koha. Katkestatud mäng tuleb üldjuhul lõpuni mängida enne xxxxxx osalevate võistkondade järgmisi meistrivõistluste mänge.

24.3 Mängu jätkamisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

24.3.1 mängu jätkatakse samalt seisult, mis see oli mängu katkestamise hetkel;

24.3.2 taasalustatud xxxxxx võivad osaleda kõik mängijad, kellel on vastavalt juhendi artiklile 33 õigus selle võistkonna eest xxxxxx osaleda, v.a mängijad, kes olid katkestatud mängul välja vahetatud, eemaldatud või kes pidid katkestatud mängu mängukeelu tõttu vahele jätma. Katkestatud mängul põhikoosseisus olnud mängija ei tohi taasalustatud mängu alustada vahetusmängijana;

24.3.3 kõik katkestatud mängul saadud kollased ja punased kaardid kehtivad taasalustatud mängu lõpuni;

24.3.4 katkestatud xxxxxx saadud üksikud kollased kaardid ei kandu edasi mängudele, mis peetakse enne katkestatud mängu taasalustamist;

24.3.5 katkestatud mängul eemaldatud mängijat ei saa asendada ning mängu peab taasalustama sama arv mängijaid, xxx xxxx oli väljakul mängu katkestamise hetkel;

24.3.6 mängija, kes eemaldati katkestatud mängule järgneval mängul, tohib taasalustatud xxxxxx osaleda;

24.3.7 võistkond tohib taasalustatud xxxxxx xxxx mängu katkestamise hetkel järelejäänud arv vahetusi;

24.3.8 mäng taasalustatakse samast kohast ja momendist, mis hetkel see katkestati (nt vabalöök, audi sissevise, väravaesine lahtilöök, nurgalöök, penalti jne). Xxx xxxx katkestati hetkel xxx xxxx oli xxxxxx, siis jätkatakse samast kohast kohtuniku palliga.

24.4 Mängimiseks sobimatu väljaku, halbade ilmastikutingimuste, kohtuniku terviserikke või muu ettearvamatu põhjuse tõttu katkestatud mängu korral katab EJL edasilükatud mängule sõitva võistkonna transpordikulud.

VII STAADIONID

Artikkel 25 – Staadionite hindamine ja nõuded staadionile

25.1 Võistluste mänge tohib pidada staadionitel, millele EJL-i staadionite komisjon on määranud kategooria vastavalt dokumendile „Staadionite hindamise kriteeriumid“ – Premium liigas vähemalt 2. (alates hooajast 2019 1. kategooria) ja Esiliigas vähemalt

3. kategooria.

25.2 Staadioni mänguväljak ja rajatised peavad olema heas seisukorras ning vastama Mängureeglites esitatud ja pädevate ametiasutuste määratletud ohutus- ja turvanõuetele.

25.3 Naturaalmuruga staadioni mänguväljakul peab muru olema niidetud terve väljaku ulatuses ühekõrguselt ning muru kõrgus peab jääma vahemikku 20 – 40 mm.

25.4 Kodumängu korraldav klubi peab tegema maksimaalseid jõupingutusi, et mänguväljak oleks mänguks sobiv. Juhul kui mänguväljak on mängimiseks sobimatu halbade ilmastikutingimuste tõttu, juhindutakse artiklitest 23 või 24.

25.5 Üks naturaalmuruga staadion tohib olla kodustaadioniks ainult ühele Premium liiga võistkonnale xx xxxxxx meeste madalama liiga, naiste- või noortevõistkonnale. Kui staadion on erandkorras kodustaadioniks xxxxxx Premium liiga võistkonnale, ei või seal mängida ükski meeste madalama liiga, naiste- või noortevõistkond. Esiliiga võistkonna kodustaadion tohib olla kodustaadioniks lisaks neljale meeste madalama liiga, naiste- või noortevõistkonnale. Kui staadion on erandkorras kodustaadioniks xxxxxx Esiliiga võistkonnale, võib seal lisaks mängida kaks meeste madalama liiga, naiste- või noortevõistkonda.

25.6 Nõuded meditsiini- ja dopingukontrolliruumile on toodud xxxxx XXX.

25.7 Võistlustel osalevad klubid peavad tagama staadioni ohutuse korrapärase kontrollimise, mis hõlmab ka mahutavuse kindlaksmääramist pädevate ametiasutuste või nende poolt tunnustatud organi poolt.

Artikkel 26 – Nõuded kunstmuruväljakutele

26.1 Premium liiga võistkond, xxxxx kodustaadioni väljaku katteks on kunstmuru, peab koos võistkonna registreerimisdokumentidega EJL-le esitama "FIFA soovitusliku kahe tärni" või "FIFA soovitusliku xxx xxxxx" kehtiva litsentsi koopia ja sertifikaadi, millega kinnitatakse kunstmuru jätkuvat vastavust FIFA kvaliteedistandarditele.

26.2 Erandina on lubatud Premium liigas mängida kummi-liivatäitega (“III põlvkonna”) kunstmuruväljakul perioodil märts – xxxxxx xx november lähtudes ilmastikuoludest.

26.3 Esiliigas on lubatud mängida kogu hooaja vältel kummi-liivatäitega (“III põlvkonna”) kunstmuruväljakul.

Artikkel 27 – Kodustaadioni registreerimine ja vahetamine

27.1 Klubi registreerib artiklis 25 ja/või 26 toodud nõuetele vastava võistkonna kodustaadioni koos võistkonna registreerimisega Võistlustele. Kodustaadioni(-d) kinnitab EJL-i staadionite komisjon.

27.2 Klubi, xxxxx tegutsemise piirkonnas asub nii murustaadioni kui ka kunstmurustaadion, mis vastavad artiklis 25 ja 26 toodud tingimustele ning xxxxxx staadionitel on pealtvaatajatele mängu vaatamiseks sarnased tingimused, võib oma võistkonna kodustaadioniks registreerida mõlemad staadionid. Sellisel juhul mängib see võistkond 1. ja 4. ringi mängud kunstmurukattega ning 2. ja 3. ringi mängud murukattega staadionil.

27.3 Kui klubi tegutsemise piirkonnas puudub punktis 27.2 kirjeldatud tingimustele xxxxxx kunstmurustaadion, registreerib ta oma võistkonna kodustaadioniks murukattega staadioni. Sellisel juhul tuleb xxx xxxx 1. ringi kodumängud mängida mistahes kunstmurukattega staadionil, mis vastab artiklis 26 kirjeldatud tingimustele ning mis tuleb EJL-le teatada võistkonna registreerimisel. Ülejäänud mängud kuni hooaja lõpuni tuleb mängida oma murukattega kodustaadionil, v.a juhul kui muruväljaku seisund ei võimalda seal mängimist.

27.4 Ajutiselt on lubatud kodustaadionit vahetada ainult sama kategooriaga staadioni vastu, kui see on tingitud väljaku mängukõlbmatusest või staadioni hõivatusest, mille eest ei vastuta klubi.

27.5 Taotlus kodustaadioni vahetamiseks tuleb esitada EJL-le vähemalt 7 päeva enne kodustaadionil toimuvat mängu.

27.6 Loa kodustaadioni vahetamiseks annab EJL-i juhatus.

27.7 EJL võib teatud juhtudel määrata ise klubile ajutise kodustaadioni.

Artikkel 28 – Riietusruumid

28.1 Kohtunike ja võistkondade riietusruumid peavad olema heas xxxxxx xx mänguks ettevalmistatud hiljemalt 90 minutit enne mängu algust.

Artikkel 29 – Valgustus

29.1 Mänge võib korraldada nii päevavalguse xxxx xxx ka kunstvalgustusega. Kunstvalgustuse keskmine valgustihedus peab vastama vähemalt 500 luksile.

Artikkel 30 – Xxxx xx tabloo

30.1 Mängu toimumise ajal võib staadioni kellal näidata mänguaega tingimusel, et xxxx peatatakse mõlema poolaja normaalaja lõppedes, st pärast 45 minutit ja 90 minutit. Sama tingimus kehtib ka mängimisel lisaajaga (st xxxx tuleb peatada pärast 15 ja 30 minutit).

30.2 Igal staadionil peab olema mänguseisu kajastav tabloo. Elektroonilisel tablool on mänguolukordadest korduste näitamine keelatud.

Artikkel 31 – Tehniline ala ja vahetusmängijate pink

31.1 Staadionil peavad olema mõlemale võistkonnale 13 istekohaga ning varikatusega vahetusmängijate pingid.

31.2 Varumängijate pingid peavad asetsema märgistatud tehnilises alas. Tehnilised alad peavad asetsema vähemalt 1 m kaugusel küljejoonest ning keskjoonest võrdselt minimaalselt 5 m kaugusel.

VIII MÄNGIJATE ÜLESANDMINE JA ÕIGUS OSALEDA XXXXXX

Artikkel 32 – Mängijate ülesandmine

32.1 Võistlustele saab üles anda klubisse registreeritud mängijaid, kes on täitnud järgmised nõuded:

32.1.1 omab kehtivat jalgpalluri litsentsi;

32.1.2 Euroopa Liidu (v.a Eesti), Euroopa Liidu Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik (edaspidi EL kodanik) omab Eestis elamisõigust;

32.1.3 Euroopa Liidu, Euroopa Liidu Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsust mitteomav mängija omab elamisluba;

32.1.4 teisest riigist tulevale mängijale (xxxxx arvatud teise riigi klubisse mängima siirdunud ja tagasipöörduvale eestlasele) on endine jalgpalliliit väljastanud transferi kooskõlas EJL mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriva korraga;

32.1.5 elukutselise jalgpalluri lepingut omava mängija klubi on esitanud EJL-le koopia mängija õnnetusjuhtumikindlustuse poliisist, mis kehtib vähemalt hooaja lõpuni; Harrastusjalgpalluri kindlustamine on soovituslik;

32.1.6 on läbinud tervisekontrolli vastavalt EJL „Klubide litsentseerimise korra“ kriteeriumi S.03 – „Mängijate meditsiiniline kontroll“ täitmise nõuetele.

32.2 Mängijate registreerimine klubisse ja klubivahetus toimuvad vastavalt EJL-i mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivale korrale.

32.3 Mängijate ülesandmine võistkonda toimub ainult punktides 32.4 ja 32.5 nimetatud ülesandmisperioodidel, v.a punktis 32.7 ja 32.19 kirjeldatud juhul.

32.4 Hooajaeelne ülesandmisperiood algab 2. jaanuaril 2017. a ja kestab kuni Premium või Esiliiga esimesele mängule eelneva päeva lõpuni.

32.5 Hooajasisene ülesandmisperiood on 16. juunist kuni 16. juulini 2017. a (k.a).

32.6 Xxxxx ülesandmistähtajad kehtivad ka teistest jalgpalliliitudest transferiga tulevate mängijate ülesandmise korral. Teisest jalgpalliliidust transferiga tulevat mängijat lubatakse võistlustele üles anda ettenähtud tähtajast hiljem juhul, kui EJL on saatnud mängija transferipäringu mängija endisele alaliidule enne ülesandmistähtaja lõppu.

32.7 Duubel- ja järelkasvuvõistkonna mängijate ülesandmine põhivõistkonda on lubatud terve hooaja jooksul. Duubel- ja järelkasvuvõistkonna mängijate ülesandmine

põhivõistkonda on lubatud ainult juhul, kui mängija oli madalamasse liigasse või järelkasvuvõistkonda üles antud hooajaeelsel üleminekuperioodil enne punktis 32.4 nimetatud ja hooajasisesel ülesandmisperioodil enne punktis 32.5 nimetatud ülesandmisperioodide lõppu.

32.8 Mängijate ülesandmine toimub ERIS-e kaudu. Mängija ülesandmiseks ERIS-es peab tema profiilile olema eelnevalt üles laetud dokumendifoto.

32.9 Võistlustele lubatakse ühte võistkonda üles anda kuni 30 mängijat, kuid mitte vähem kui 11 mängijat. 30-st Võistlustele ülesantavast mängijast peavad 26 olema „Eestis treenitud mängijad“. Juhul kui võistkonda antakse üles vähem kui 26 „Eestis treenitud mängijat“, siis väheneb vastavalt ka maksimaalne ülesantavate mängijate arv. Alates 2019. a hooajast peab Esiliigas 30-st ülesantavast mängijast 27 olema „Eestis treenitud mängijad“, Premium liigas xxxxxx number ei muutu.

32.10 Võistlustel on lubatud ühte võistkonda üles anda xxxx xxxx (4) mängijat, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Liidu Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ega „Eestis treenitud mängija“.

32.11 Võistlustele lubatakse üles anda mängijaid, kes on sündinud 2000. aastal või varem. 2001. aastal sündinud mängijat tohib Võistlustele üles xxxx xxxx juhul, kui ta ei ole üles antud Eesti 2017. a noorte jalgpalli meistri- ega klubidevahelistele võistlustele ega Eliitliigasse. Selliste mängijate üleminek noorte meistri- või klubidevahelistel võistlustel osalevast või Eliitliiga võistkonnast täiskasvanute meistrivõistlustel osalevasse võistkonda ja vastupidi on lubatud xxxx xxx korra hooaja jooksul.

32.12 Juhul kui 1998. aastal sündinud mängija on üles antud noorte meistrivõistlustel U19 vanuseklassi võistkonda, siis ei tohi teda üles anda täiskasvanute meistrivõistlustele.

32.13 Eesti 2016/17. a saalijalgpalli meistrivõistlustel osalenud mängijat ei saa Võistluste Premium, Esi- või Esiliiga B võistkonda üles anda enne punktis 32.5 nimetatud hooajasisese ülesandmisperioodi algust, v.a punktides 32.14 ja 32.15 kirjeldatud juhtudel.

32.14 Mängijat, kes võetakse 2016/17. a saalijalgpalli meistrivõistlustelt maha 2. jaanuaril 2017. a või varem xx xxx ei xxx xxxxx 31. detsembrit 2016. a saalijalgpalli meistrivõistlustel osalenud, tohib Võistluste Premium, Esi- või Esiliiga B võistkonda üles anda punktis 32.4 nimetatud hooajaeelse üleminekuperioodi jooksul.

32.15 Igast 2016/17. a saalijalgpalli meistrivõistlustel osalenud võistkonnast on hooajaeelse üleminekuperioodi jooksul lubatud Võistluste Esiliiga ja Esiliiga B võistkonda üles anda kuni kaks 1990. aastal või varem xx xxx 1994. aastal või varem sündinud mängijat tingimusel, et need mängijad ei osale Võistlustel enne, kui nende võistkonna jaoks on 2016/17. a saalijalgpalli meistrivõistlused lõppenud.

32.16 Eesti 2017. a jalgpalli meistrivõistluste Premium liiga võistkonda üles antud või Premium liiga võistkonna xxxxxx osalenud mängija ei tohi osaleda Eesti 2017/18. a saalijalgpalli meistrivõistlustel.

32.17 Võistlustele ei ole lubatud üles anda mängijat, kes on või on olnud üles antud Eesti 2017. a rannajalgpalli meistrivõistlustele. Erandina lubatakse Võistluste Esiliiga ja Esiliiga B võistkonda üles anda Eesti 2017. a rannajalgpalli meistrivõistlustele ülesantud mängijat, kes on sündinud 1996. aastal või varem. Samuti ei ole lubatud 2017. aasta rannajalgpalli meistrivõistlustele üles anda mängijat, kes on või on olnud

Võistluste Premium liiga võistkonda üles antud või selle võistkonna xxxxxx osalenud.

32.18 Võistlustele lubatakse üles xxxx xxxx elukutselise jalgpalluri lepingut omavat mitte

„Eestis treenitud mängijat“, xxxxx xxxxxx on kehtiv vähemalt kuni punktis 20.2 nimetatud jooksva hooaja lõpuni. Erandina tohib harrastusjalgpallurina üles anda mitte „Eestis treenitud mängijat“, xxxxx elamisõigus või –luba on välja antud vähemalt

8 kuud enne tema Võistlustele ülesandmist, kusjuures elamisluba ei tohi olla väljastatud töötamiseks jalgpallurina või varem Võistlustel harrastusjalgpallurina osalenud mitte „Eestis treenitud mängijat“.

32.19 Igal Premium ja Esiliiga klubil on xxxxx punktides 32.4 ja 32.5 toodud ülesandmisperioodide lõppu kuni septembrikuise esimese täisvoorule eelneva tööpäeva lõpuni lubatud üles anda üks teisest jalgpalliliidust tulev elukutseline jalgpallur, xxxxx xxxxxx endise klubiga on lõppenud xxxxx eelviimase, kuid enne viimase ülesandmisperioodi lõppu. Selline ülesandmine ei tohi rikkuda Võistluste Ausa mängu põhimõtteid. Harrastusjalgpallurina võib samadel tingimustel üles anda

„Eestis treenitud mängija“.

32.20 EJL-le esitatud dokumentide õigsuse ja mängija vastavuse eest ülesandmistingimustele vastutab klubi.

Artikkel 33 – Õigus osaleda xxxxxx

33.1 Võistkonna eest tohib xxxxxx osaleda mängija, kes on sellesse võistkonda üles antud, v.a punktides 33.3, 33.7, 33.8, 33.9, 33.10, 33.11 ja 33.22 toodud juhtudel.

33.2 Võistluste mängudes tohib duubelvõistkonna mängijana osaleda mängija, kes:

a) on esitanud EJL-le koopia mängija õnnetusjuhtumikindlustuse poliisist elukutselise jalgpalluri puhul, mis kehtib vähemalt hooaja lõpuni;

b) on läbinud tervisekontrolli vastavalt EJL „Klubide litsentseerimise korra“ kriteeriumi S.03 – „Mängijate meditsiiniline kontroll“ täitmise nõuetele.

33.3 Hooajasisesel ülesandmisperioodil 16. - 18. juunil 2017. a üles antud mängijal ei ole lubatud xxxxxx osaleda mitte varem kui 19. juunil 2017. a.

33.4 Võistluste xxxxxx lubatakse osaleda mängijal, kes on sündinud 2000. aastal või varem. 2001. aastal sündinud mängija tohib Võistluste xxxxxx osaleda xxxx juhul, kui ta ei ole üles antud Eesti 2017. a noorte jalgpalli meistri- või klubidevahelistele võistlustele ega Eliitliigasse.

33.5 Mängija tohib ühel päeval osaleda xxxx xxxx EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx.

33.6 Mängija, kes on sündinud 1999. aastal või hiljem, tohib seitsme (7) kalendripäeva jooksul mängida kuni kahes (2) EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx, v.a rahvusvõistkonna xxxxxx.

33.7 Pärast mängija hooajasisest klubivahetust ei tohi ta seitsme järgneva kalendripäeva jooksul osaleda sama liiga teise võistkonna või madalama liiga võistkonna xxxxxx,

v.a juhul kui ta teeb ülemineku põhivõistkonna klubist duubelvõistkonna klubisse.

33.8 Kui Premium, Esiliiga või Esiliiga B võistkonna duubelvõistkonnaks on sama klubi Esiliiga, Esiliiga B või Teise liiga võistkond, võib igas põhivõistkonna xxxxxx vabalt

kasutada kõiki duubelvõistkonna mängijaid ning igas duubelvõistkonna xxxxxx kõiki põhivõistkonna mängijaid.

33.9 Kui Premium, Esiliiga või Esiliiga B võistkonna duubelvõistkonnaks on teise klubi Teise liiga võistkond, siis võib põhivõistkonna xxxxxx osaleda kuni viis (5) duubelvõistkonna mängijat ning duubelvõistkonna xxxxxx xxxx xxxx (3) põhivõistkonna mängijat.

33.10 Kui Premium, Esiliiga ja Esiliiga B võistkonna duubelvõistkonnaks on sama klubi Kolmanda või Neljanda liiga võistkond, siis võib põhivõistkonna xxxxxx osaleda kuni viis (5) duubelvõistkonna mängijat ning duubelvõistkonna xxxxxx xxxx xxxx (3) põhivõistkonna mängijat.

33.11 Kui Premium, Esiliiga ja Esiliiga B võistkonna duubelvõistkonnaks on teise klubi Kolmanda või Neljanda liiga võistkond, võib kuni seitse (7) duubelvõistkonna mängijat üles andmata osaleda kuni viies (5) põhivõistkonna xxxxxx xxxx esimese sügisringi täisvooruni xx xxxx viies (5) põhivõistkonna xxxxxx xxxx Võistluste viimase mänguni, v.a üleminekumängud. Ühes põhivõistkonna xxxxxx tohib korraga osaleda kuni viis (5) duubelvõistkonna mängijat. Sügisringide mängudes osalevad duubelvõistkonna mängijad ei pea xxxxx xxxxx, kes osalesid kevadringide mängudes.

33.12 Kui võistkonnal on järelkasvuvõistkond vastavalt punktile 13.11, siis võib kuni viis (5) järelkasvuvõistkonna sama mängijat üles andmata osaleda kuni viies (5) xxxxxx xxxx esimese sügisringi täisvooruni xx xxxx viis (5) sama mängijat kuni viies (5) xxxxxx xxxx meistrivõistluste viimase mänguni (v.a üleminekumängud), tingimusel, et see mängija vastab punktis 33.2 ja 33.4 kirjeldatud tingimustele. Sügisringides osalevad järelkasvuvõistkonna mängijad ei pea xxxxx xxxxx, kes osalesid kevadringides.

33.13 Kui noormängija on üles antud täiskasvanute võistkonda, ei saa ta enam osaleda järelkasvuvõistkonna mängijana mõne teise täiskasvanute võistkonna xxxxxx.

33.14 Kui 1998. aastal sündinud mängija on üles antud noorte klubidevaheliste võistluste U19 vanuseklassi võistkonda, siis ei tohi ta osaleda täiskasvanute meistrivõistlustel.

33.15 Duubel- või järelkasvuvõistkonda üles antud mängija osalemine põhivõistkonna xxxxxx on lubatud ainult juhul, kui mängija oli duubel- või järelkasvuvõistkonda üles antud hooajaeelsel üleminekuperioodil enne punktis 32.4 nimetatud ja hooajasisesel ülesandmisperioodil enne punktis 32.5 nimetatud ülesandmisperioodide lõppu.

33.16 Kui võistkond kasutab lubatud arvust rohkem duubel- ja/või järelkasvuvõistkonna mängijaid, käsitletakse xxxx xxx ülesandmata mängijaid.

33.17 Eesti 2016/17. a saalijalgpalli meistrivõistlustel osalenud mängija ei saa Võistluste Premium, Esi- või Esiliiga B võistkonna xxxxxx osaleda mitte varem kui 19. juunil 2017. a, v.a juhul kui ta võetakse 2016/17. a saalijalgpalli meistrivõistlustelt maha 2. jaanuaril 2017. a või varem või kui ta antakse Võistlustele üles vastavalt juhendi punktile 32.15.

33.18 Eesti 2016/17. a saalijalgpalli meistrivõistlustel osalenud mängijal, kes on Võistlustele üles antud vastavalt käesoleva juhendi punktile 32.15 ei ole lubatud Võistluste xxxxxx osaleda enne, kui tema võistkonna jaoks on 2016/17. a saalijalgpalli

meistrivõistlused lõppenud. Samuti ei ole vastavalt juhendi punktile 32.15 üles antud mängijal lubatud osaleda Premium liiga xxxxxx mitte varem kui 19. juunil 2017. a.

33.19 Võistluste xxxxxx xx tohi osaleda mängija, kes on või on olnud üles antud Eesti 2017. a rannajalgpalli meistrivõistlustele. Erandina lubatakse Võistluste Esiliiga ja Esiliiga B võistkonna xxxxxx osaleda Eesti 2017. a rannajalgpalli meistrivõistlustele ülesantud mängijal, kes on sündinud 1996. aastal või varem.

33.20 Võistluste xxxxxx lubatakse osaleda xxxx elukutselise jalgpalluri lepingut omaval mitte „Eestis treenitud mängijal“, xxxxx xxxxxx on kehtiv vähemalt kuni jooksva hooaja lõpuni. Erandina tohib harrastusjalgpallurina Võistluste xxxxxx osaleda mitte „Eestis treenitud mängija“, xxxxx elamisõigus või –luba on välja antud vähemalt 8 kuud enne tema Võistlustele ülesandmist, kusjuures elamisluba ei tohi olla väljastatud töötamiseks jalgpallurina või varem Võistlustel harrastusjalgpallurina osalenud mitte

„Eestis treenitud mängija“.

33.21 Üleminekumängudel on lubatud osaleda ainult mängijal, kes on üles antud sellesse võistkonda 30. septembril 2017. a või varem, v.a punktis 33.22 kirjeldatud juhul.

33.22 Duubelvõistkonna üleminekumängus ei tohi osaleda sellesse võistkonda üles antud mängija, kes on alates 17. juulist 2017. a kuni duubelvõistkonna hooaja lõpuni mänginud põhivõistkonna eest rohkem kui 50% mängudest.

IX MÄNGUVORMID

Artikkel 34 – Mänguvormid

34.1 Mänguvorm peab vastama Mängureeglitele (Reegel 4). Kui mänguvorm xx xxxxx reeglitele, ei lubata mängijat väljakule.

34.2 Klubi registreerib koos võistkonna registreerimisega hooajaks vähemalt kaks erinevates värvitoonides mänguvormi komplekti, põhimänguvormi ja varumänguvormi(-d). Koduvõistkond mängib xxxxx xxx põhimänguvormiga. Külalisvõistkond mängib põhimänguvormiga juhul, xxx xxxxx värvid ei kattu koduvõistkonna põhimänguvormi värvidega. Kui külalisvõistkonna põhimänguvormi värvid kattuvad koduvõistkonna omadega, peab ta mänguks kombineerima põhi- ja varumänguvormide baasil mänguvormi, mille värvid koduvõistkonna mänguvormi värvidega ei kattu. Hooaja keskel mänguvormide muutmiseks peab klubi EJL-le esitama põhjendatud taotluse, mille vaatab läbi Peadirektor.

34.3 Võistkondade mänguvormi värvid mänguks määrab EJL mängueelse informatsiooni ankeedis lähtudes punktis 34.2 kirjeldatud põhimõttest ja need kinnitab klubi. Kui klubi soovib EJL-i poolt määratud mänguvormi värve muuta, esitab xx xxxx mängueelse informatsiooni ankeediga EJL-le põhjendatud taotluse, mille vaatab läbi Peadirektor.

34.4 Klubi peab esitama võistkonna väljakumängijate ning väravavahtide vormide komplektide fotod vastava liiga arendusjuhile kinnitamiseks hiljemalt kaks nädalat enne Premium liiga esimest mängu.

34.5 Väravavahi särk ning põlvikud peavad erinema nii xxx xxx ka vastasvõistkonna väljakumängijate vormist (väravavahi põlvikud võivad olla sama xxxxx, xxx oma võistkonna väljakumängijate põlvikud). Juhul kui väravavahi mänguvormi värvid

kattuvad väljakumängijate mänguvormi värvidega, vahetab mänguvormi alati väravavaht, olenemata sellest, kas ta on kodu- või külalisvõistkonna väravavaht.

34.6 Mänguvormi alt välja paistev alusriietus peab olema sama värvi, mis mängusärk või püksid.

34.7 Värvid kinnitab EJL-i võistluste osakond hiljemalt mängule eelneval tööpäeval. Lõplikult vaadatakse mänguvormid üle ning kinnitatakse mängueelsel koosolekul, kus kohtuniku otsus on lõpk.

34.8 Numbrid mängusärkidel peavad olema vahemikus 1-99. Numbri kõrgus mängusärgi tagaküljel peab olema 25-35 cm ja joonte paksus 3-5 cm ning personaalne number mängusärgi esikülje keskosas kõrgusega 10-15. Erinevates värvitoonides mängusärkidel peab numbri alus ning nime alus xxxxx xxxx xxxxx.

34.9 Numbrid mängupükstel peavad olema vahemikus 1-99 ja paiknema pükste xxxxxxx küljel. Numbri suurus peab olema 10-15 cm.

34.10 Ühe mänguvormi särgil ja pükstel peavad xxxxx xxxxx numbrid.

34.11 Premium liigas peab vähemalt 16 mängijal olema terve hooaja vältel sama number. On soovituslik, et mängusärkidel oleks numbri kohal selgelt loetav mängija perekonnanimi. Tähtede kõrgus sel juhul peab olema 7,5 cm.

34.12 Klubi logo suurusega mitte rohkem kui 100 cm² võib paigutada mängusärgi esiküljele kas vasakule poolele või keskele. Klubi logo tohib paigutada ka mängupükstele ning põlvikutele – sel juhul logo suurus ei tohi ületada 50 cm².

34.13 Premium liigas peab mängusärgi xxxxxxx varrukal, õla ja küünarnuki vahel (keskel) asetsema Premium liiga logo, mille kõrgus on 10 cm xx xxxxx 6,2 xx xxxx valge xxxxxx xx logo kaitstud alaga. Esiliigas on logo paigutamine mängusärgile soovituslik. Liigade logode näidised on toodud juhendi lisades IV-VI.

34.14 Sponsorite logode arv ja suurus võistkonna mänguvormil ei ole piiratud.

34.15 Pärast igat viiendat meistritiitlit on võistkonnal õigus paigaldada üks täht mängusärkide rinnal oleva klubi logo xxxxxx. Tähe kõrgus ei tohi ületada 2 cm.

34.16 Kõik ülejäänud küsimused, mis ei ole antud artiklis käsitletud, tuleb lahendada lähtuvalt UEFA poolt välja antud dokumendist UEFA Kit Regulations.

X MÄNGUDE KORRALDAMINE JA TURUNDAMINE

Artikkel 35 – Mängu turundamine

35.1 Käesoleva juhendi xxxxx XXX on välja toodud turunduslike tegevuste loetelu klubile täitmiseks mängude eel, mis jagunevad kohustuslikeks ja soovituslikeks.

Artikkel 36 – Reklaam mängupaikades

36.1 Võistluste mängupaikades kasutatavate väljakuäärsete reklaampindade standardmõõtudeks on 1x6 m. Reklaamid peavad olema valmistatud PVC-materjalist ning paigutatud alustele nii, et need ei kujutaks mingisugust ohtu mängupaigas viibivatele inimestele.

36.2 EJL-il on õigus Võistlust toetavate sponsorite huvides tasuta kasutada iga Võistlustel osaleva klubi kodustaadionil toimuva kohtumise korral kuni 48 meetri ulatuses TV- kaamerate vaateulatuses olevat väljakuäärset reklaampinda.

36.3 Igas mängupaigas tuleb kodumängu korraldaval Premium liiga klubil paigutada väljaku laiemale küljele TV-kaamerate vaatevälja Premium liiga logoga reklaambänner ja Premium liiga toetajate reklaambännerid vastavalt juhendi lisas VIII esitatud reklaamiplaanile.

36.4 Esiliiga mängudel, millest tehakse otseülekanne, peab kodumängu korraldav klubi Esiliiga logoga reklaambänneri paigutama TV-kaamerate vaatevälja. Kui mängust otseülekannet ei tehta, peab Esiliiga logoga reklaambänner paiknema pealtvaatajate vaateväljas.

36.5 Mängupaigas olevate väljakuäärsete reklaampindade (v.a punktides 36.2 ja 36.3 märgitu) turustamise õigused kuuluvad mängu korraldavale klubile. Ühelgi kolmandal osapoolel pole õigust paigutada reklaami väljaku piirkonda, v.a. eelneval kokkuleppel EJL-i xx xxxxx korraldava klubiga.

36.6 Mängu korraldav klubi peab tagama Premium ja Esiliigas liiga logo, kõigi EJL-i ja klubi toetajate reklaambännerite väljapaneku ning korrashoiu igas xxxxxx kogu hooaja vältel. Juhul kui bänner on rikutud klubi süül, valmistab klubi uue bänneri oma kuludega.

Artikkel 37 – Muud Võistlustega seotud reklaammaterjalid

37.1 Kodumängu korraldav klubi on kohustatud mängukava esilehele paigutama liiga logo.

37.2 Kodumängu korraldav klubi on kohustatud kõikide Võistluste raames peetavate mängude välireklaamidele (postrid, plakatid, pillarreklaamid jm) paigutama liiga logo selgelt nähtavale ning teistest klubide ja toetajate logodest eristuvale xxxxxx.

37.3 Kodumängu korraldav klubi on kohustatud mängupiletitele jt pääsmetele paigutama liiga logo.

Artikkel 38 – Mängueelse informatsiooni xxxxxx

38.1 Klubid on kohustatud täitma ERIS-e kaudu mängueelse informatsiooni ankeedi.

38.2 Xxxxxx osaleva võistkonna esindaja peab ankeedi täitma hiljemalt järgmisteks aegadeks:

38.2.1 xxx xxxx on xxxxxx/laupäeval/pühapäeval/esmaspäeval, siis sellele eelnevaks neljapäevaks kella 12.00-ks, v.a punktis 38.2.2 kirjeldatud juhul;

38.2.2 xxx xxxx on esmaspäeval ja sellele eelnev mäng on kas neljapäeval või reedel, siis samaks esmaspäevaks kella 12.00-ks;

38.2.3 xxx xxxx on teisipäeval/kolmapäeval/neljapäeval, siis sellele eelnevaks esmaspäevaks kella 12.00-ks.

38.3 Kui klubi on esitanud taotluse mänguvormi värvide muutmiseks, siis peab EJL-i võistluste osakond selle kinnitama mängule eelneva tööpäeva jooksul. EJL-i võistluste osakonna poolt kinnitatud ankeedid pannakse üles EJL-i kodulehele xxx.xxxxxxxx.xx.

Artikkel 39 – Lipud

39.1 Xxxx xxxxxx peab olema heisatud Eesti xxxx vastavalt Eesti lipu seadusele.

39.2 Osalevate võistkondade klubide lippude heiskamine mängudel on soovituslik.

Artikkel 40 – Mängijate saatjad

40.1 Mängijate saatjateks peavad olema kaks (2) või kakskümmend kaks (22) poissi/tüdrukut, telemängudel peab olema kakskümmend kaks (22) mängijate saatjat. Mängijate saatjad kindlustab koduvõistkonna klubi. Mängijate saatjad võivad xxxx xxxx 140 cm pikad ning nad peavad kandma kas võistkondade vorme või mistahes muud ühtset neutraalset riietust.

40.2 Premium liiga mängudel on mängijate saatjad kohustuslikud, Esiliiga mängudel soovituslikud.

Artikkel 41 – Turvalisus ja ohutus

41.1 Kodumängu korraldav klubi vastutab turvalisuse ja ohutuse eest enne mängu, mängu ajal xx xxxxxx mängu. Mängijate ja mänguga seotud ametiisikute turvalisuse tagamiseks peab kodumängu korraldav klubi hoolitsema, et nimetatud isikud saaksid mänguväljakule siseneda, seal viibida ja sealt lahkuda ohutult.

41.2 Ohutuse tagamiseks on Premium liiga mängul nõutav minimaalselt (viie) 5 turvatöötaja rakendamine ning lisaks ühe (1) turvatöötaja või korrapidaja rakendamine 50 eeldatava pealtvaataja kohta alates 250-st eeldatavast pealtvaatajast. Esiliiga mängul on nõutav ühe turvajuhi ning kahe selgelt eristatava korrapidaja või turvatöötaja rakendamine. Turvatöötajate ja korrapidajate rakendamine mängul peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud avaliku ürituse korraldamise nõuetega ning arvestama staadioni eripära.

41.3 Vältimaks konflikti võistkondade fännide vahel ning ohutuse tagamiseks on koduklubi kohustatud panema vastasvõistkonna xxxxxx xxxxxx sektoritesse või erinevatesse tribüüni otstesse ning hoolitsema, et nende juures oleks piisav arv turvamehi või korrapidajaid.

41.4 Turvatöötajad peavad tagama staadionil sisekorraeeskirjade täitmise ning mängijate, kohtunike, ametiisikute ja pealtvaatajate turvalisuse.

41.5 Turvalisuse tagamiseks peavad turvatöötajad teostama staadioni väravas turvakontrolli, mitte lubama staadionile alkoholi- või narkojoobes isikuid, mitte lubama staadionile tuua esemeid/aineid, mis võivad olla ohtlikud.

41.6 Staadionile ei tohi tuua ega kasutada mistahes pürotehnikat ega teisi sama efekti tekitavaid vahendeid, välja arvatud juhul, kui pürotehniliste vahendite kasutamine on EJL-is eelnevalt registreeritud vastavalt kehtestatud korrale.

41.7 Staadioni väravad avatakse mitte hiljem kui 45 minutit enne mängu algust.

41.8 Pealtvaatajatel ei ole lubatud viibida mänguväljakul ning alal, mis jääb tribüünide ning väljaku külje- või otsajoone vahele.

Artikkel 42 – Meditsiiniline abi

42.1 Mängude ajal peab kodumängu korraldav klubi hoolitsema asjakohase meditsiiniteenuse pakkumise eest - mängul peavad olema kanderaamid ja piisaval arvul instrueeritud ning füüsiliselt tugevaid kanderaamikandjad.

42.2 Kodumängu korraldav kubi on vastutav vajaduse korral kiirabi kutsumise eest.

Artikkel 43 – Neljanda kohtuniku varustus

43.1 Kodumängu korraldav klubi on kohustatud mängudel, kuhu on määratud neljas kohtunik, tagama neljandale kohtunikule kahe tehnilise ala vahel väljaku keskjoone läheduses istme koos lauaga ning vahetusmängijate tabloo. Premium liigas peab neljanda kohtuniku varustuse hulka kuuluma kaks (2) vahetusmängijate tablood, millest ühe kindlustab koduvõistkond ning teise külalisvõistkond.

Artikkel 44 – Mängupallid

44.1 Mängupallid peavad vastama Mängureeglitega kehtestatud nõuetele ja kandma xxxxxx FIFA Quality või FIFA Quality Pro.

44.2 Kodumängu korraldav klubi tagab mänguks vähemalt kaheksa (8) nõuetele vastavat mängupalli. Juhul xxx xxxx toimub lumesajus, on kodumängu korraldav klubi kohustatud tagama vähemalt kaheksa (8) nõuetele vastavat mängupalli, mis on punast, oranži või muud hästinähtavat värvi.

Artikkel 45 – Pallipoisid

45.1 Võistkondade soojenduse xx xxxxx ajal peab staadionil olema vähemalt kaheksa (8) pallipoissi, kes on mängijatest erinevas ühtses riietuses ning on vähemalt 12- aastased. Pallipoisid peavad olema asjatundlikud ja instrueeritud.

Artikkel 46 – Piletimüük

46.1 Kodumängu korraldav klubi on kohustatud korraldama mängule piletimüügi vähemalt 45 minutit enne kohtumise algust.

46.2 Piletimüügist saadav tulu kuulub kodumängu korraldavale klubile.

46.3 Külalisklubidele tuleb reserveerida 25 tasuta piletit. Külalisklubi lepib kokku koduklubiga piletite kättetoimetamise.

46.4 EJL-i mänguinspektorile ja/või kohtunike vaatlejale ning vähemalt neljale külastava klubi esindajale tuleb eraldada kõige kõrgema kategooria istekohad VIP-sektoris.

46.5 Klubid on kohustatud väljastama Premium liiga ja EJL-i toetajatele hooaja VIP piletid vastavalt EJL-i taotlusele.

46.6 EJL-i ametiisikutel on EJL-i töötõendi ettenäitamisel õigus külastada mänge tasuta. Sama õigus kehtib kohtunikele kohtunikulitsentsi ettenäitamisel.

Artikkel 47 – Teadustus

47.1 Kodumängu korraldav klubi on kohustatud tagama staadionil piisava võimsusega helisüsteemi ja edastama teateid eesti keeles ning enamusele pealtvaatajatele arusaadavas keeles lähtudes lisas IX toodud näidisest.

47.2 Mängu ajal edastatav informatsioon peab olema neutraalne ja informatiivne. Keelatud on poliitiliste sõnumite edastamine, vägivallale õhutamine ja vastase halvustamine.

Artikkel 48 – Mängukava

48.1 Kodumängu korraldav klubi on kohustatud varustama pealtvaatajaid piisavas koguses ajakohase mängukavaga, mis sisaldab mängu nimetust, kohta xx xxxx, mängivate võistkondade koosseise koos mängijate numbritega, turniiritabelit, kodumängu korraldava klubi kontaktandmeid ja muud informatsiooni.

Artikkel 49 – Toitlustus

49.1 Premium liigas on kodumängu korraldav klubi kohustatud staadionil korraldama pealtvaatajatele karastusjookide ja suupistete müügi. Esiliigas on pealtvaatajatele toitlustuse korraldamine soovituslik.

49.2 Lubatud on müüa vähese alkoholisisaldusega jooke (alkoholi sisaldus < 6 protsenti).

49.3 EJL-il on õigus määrata, millise tootja karastus- ja vähese alkoholisisaldusega jooke võib müüa ja pakkuda Premium liiga mängudel.

49.4 Kõik joogid peavad olema välja valatud plastikust või papist topsidesse. Klaas- või plekktaaras ning plastikpudelites jookide müük on rangelt keelatud.

49.5 Kodumängu korraldaval klubil on õigus korraldada mängu eel ja poolajal VIP toitlustust selleks eraldatud alal, kus alkoholitarbimine on lubatud. Eraldatud VIP alalt tribüünile alkohoolse joogiga xxxxx on keelatud.

Artikkel 50 – Kodumängude salvestamine

50.1 Premium ja Esiliigas on koduklubi kohustatud salvestama kodumängu algusest lõpuni kaameraga võimalikult heas kvaliteedis ja toimetama mängu salvestuse EJL-i hiljemalt mängule järgneva tööpäeva jooksul. Salvestist ei xxx xxxx teha mängudest, mis kantakse algusest lõpuni üle televisiooni või interneti vahendusel. Esiliigas B on mängude salvestamine soovituslik.

Artikkel 51 – Pealtvaatajate aruanne

51.1 Klubi on kohustatud esitama EJL-le pealtvaatajate aruande pärast igat kodumängu ERIS-e kaudu kolme tööpäeva jooksul.

XI MÄNGUGA SEOTUD TEGEVUSED

Artikkel 52 – Stardiloend

52.1 Kõik Võistluste mänguga seotud tegevused peavad toimuma stardiloendis toodud aegadel. Stardiloendi blankett on toodud juhendi lisas X. Koduvõistkonna klubi täidab koostöös kohtunikega stardiloendi puuduvad lahtrid ning asetab selle võistkondade ning kohtunike riietusruumi nähtavale xxxxxx.

Artikkel 53 – Võistkondade saabumine

53.1 Võistkonnad peavad saabuma võistluspaika hiljemalt 75 minutit enne mängu algust.

53.2 Mängu alustamisega ei tohi viivitada üle 15 minuti. Mängu alustamise üle otsustab kohtunik.

Artikkel 54 – Mänguprotokoll

54.1 Mänguprotokoll on dokument, kuhu kantakse xxxxxx osalevate võistkondade koosseisud ja ametiisikud ning kus fikseeritakse xxxxx xxxx. Mängu alustamise eelduseks on täidetud mänguprotokolli esitamine kohtunikule.

54.2 Xxxxxx osalevad võistkonnad on kohustatud mänguprotokolli võistkondade koosseisu lehed täitma elektrooniliselt kooskõlas punktiga 54.3 ERIS veebikeskkonna kaudu määrates ühtlasi ära mängijate taktikalise asetuse väljakul ning mänguprotokolli koos taktikalise asetusega väljakul välja trükkima. Võistkonna koosseisude ja mängijate taktikalise asetuse väljaprindid tuleb kohtunikule esitada hiljemalt 60 minutit enne mängu algust toimuval mängueelsel koosolekul. Enne mänguprotokolli esitamist kohtunikule ei ole lubatud võistkondade koosseise meediale ja/või avalikkusele edastada.

54.3 Võistkonna esindaja kannab protokolli kõigi xxxxxx osalevate mängijate numbrid, täisnimed (perekonna- ja eesnimi), samuti tehnilises alas viibivate ametnike täisnimed. Mängijana protokolli kantud isikut ametiisikuna enam protokolli kanda ei ole lubatud. Kõik protokolli kantud tehnilises alas viibivad isikud peavad omama jalgpalli ametiisiku litsentsi. Protokolli peab kinnitama klubi esindaja, kes omab jalgpalli ametiisiku litsentsi. Mängija, keda pole enne mängu algust protokolli kantud, ei tohi xxxxxx osaleda. Protokolli kantud mängijate nimede õigsuse ja nende õiguse eest osaleda antud xxxxxx vastutab klubi.

54.4 Võistkond võib ühes kohtumises protokolli kanda kuni kaheksateist (18) mängijat. Mängu peavad alustama need üksteist (11) mängijat, xxxxx nimed on protokollis esitatud esimestena. Ülejäänud mängijad on vahetusmängijad. Numbrid mänguvormidel peavad vastama protokollis toodud numbritele. Kapteni ja väravavahi nimed tuleb protokollis ära märkida.

54.5 Minimaalne mängijate arv väljakul on seitse (7). Vähema mängijate arvu korral mängu ei alustata, võistkonnale arvestatakse kaotus, vastasvõistkonnale xxxx ning tulemuseks märgitakse -:+.

54.6 Xxx xxxxx jooksul jääb võistkonna koosseisus väljakule vähem kui seitse (7) mängijat, siis mäng lõpetatakse ja vähemusse jäänud võistkonnale arvestatakse kaotus ning vastasvõistkonnale xxxx, mängutulemuseks märgitakse - : ... (vastaste poolt löödud väravate arv).

54.7 18-st protokolli kantavast mängijast peavad neliteist (14) olema „Eestis treenitud mängijad“. Kui võistkond kannab protokolli vähem kui neliteist (14) „Eestis treenitud mängijat“, siis väheneb vastavalt ka maksimaalne protokolli kantavate mängijate arv.

54.8 Võistkonnas peab kogu mängu jooksul väljakul olema vähemalt üks (1) „klubis treenitud mängija“, välja arvatud juhul, kui „klubis treenitud mängija“ eemaldatakse, samuti siis, kui „klubis treenitud mängija“ saab vigastada või ei saa mõnel muul põhjusel mängu jätkata ja võistkonnal on kõik vahetused juba tehtud. Juhul kui

„klubis treenitud mängijat“ ei saa asendada teise „klubis treenitud mängijaga“, peab võistkond jätkama mängu vähemuses. Alates 2018. a hooajast peab mängu alustama vähemalt kaks (2) ja kogu mängu jooksul väljakul olema vähemalt üks (1)

„klubis treenitud mängija“, alates 2021. a hooajast peab mängu alustama vähemalt xxxx (3) ja kogu mängu jooksul väljakul olema vähemalt kaks (2) „klubis treenitud

mängijat“ ning alates 2024. a hooajast peab kogu mängu jooksul väljakul olema vähemalt xxxx (3) „klubis treenitud mängijat“.

54.9 Võistkond peab mänguprotokolli kandma vähemalt kaks (2) korda rohkem „klubis treenitud mängijaid“, xxx xxxx peab vastavalt punktile 54.8 mängu lõppedes väljakul olema. See tähendab, et võistkond peab mänguprotokolli kandma vähemalt kaks (2)

„klubis treenitud mängijat“, alates 2021. a hooajast vähemalt neli (4) ning alates 2024. a hooajast vähemalt kuus (6) „klubis treenitud mängijat“.

54.10 Sama klubi Premium või Esiliigas mängiva võistkonna duubelvõistkond, mille nimi kannab laiendit U21, peab koosnema enamasti alla 22-aastastest mängijatest. Mänguprotokolli on lubatud xxxxx xxxx väravavahid xx xxxx xxxx (3) väljakumängijat, kes on sündinud 1995. aastal või varem, ülejäänud mänguprotokolli kantavad mängijad peavad olema sündinud 1996. aastal või hiljem.

54.11 Sama klubi Premium liigas mängiva duubelvõistkonna duubelvõistkond (nn klubi kolmas võistkond), mille nimi kannab laiendit U19, peab koosnema enamasti alla 20- aastastest mängijatest. Mänguprotokolli on lubatud xxxxx xxxx väravavahid xx xxxx xxxx (3) väljakumängijat, kes on sündinud 1997. aastal või varem, ülejäänud mänguprotokolli kantavad mängijad peavad olema sündinud 1998. aastal või hiljem.

54.12 Xxxxxx võivad osaleda ainult need vahetusmängijad, xxxxx nimed on protokollis. Mängija, kes on välja vahetatud, enam uuesti xxxxxx osaleda ei saa.

54.13 Kohtunikul on õigus enne mängu algust, poolajal või pärast mängu identifitseerida protokolli kantud mängijaid isikut tõendava dokumendi alusel.

Artikkel 55 – Protokollis esitatud mängijate asendamine

55.1 Kui protokolli lehed on mõlema klubi poolt elektrooniliselt täidetud, kinnitatud ja kohtunikule tagastatud ning xxx xxxx ei ole veel alanud, tuleb kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

55.1.1 kui keegi protokollis esimesena esitatud 11 mängijast ei saa mingil põhjusel mängu alustada, v.a kohtuniku poolt eemaldatud mängija, võib teda asendada ükskõik kellega seitsmest vahetusmängijast. Sellisel juhul tehakse mänguprotokolli väljaprindile käsitsi xxxxxx xxxxx, kusjuures vastavasisuline taotlus tuleb kohtunikule esitada hiljemalt 5 minutit enne mängu algust. Kohtuniku poolt enne mängu algust eemaldatud mängija asenduse tulemusel väheneb vahetusmängijate arv, kuid mängu vältel võib välja vahetada ikkagi Premium liigas xxxx xxxx (3) ja Esiliigas kuni viis (5) mängijat;

55.1.2 kui keegi protokollis esitatud seitsmest vahetusmängijast ei saa ükskõik millisel põhjusel mängida, v.a kohtuniku poolt eemaldatud vahetusmängija, võib teda asendada uue vahetusmängijaga. Sellisel juhul tehakse mänguprotokolli väljaprindile käsitsi xxxxxx xxxxx, kusjuures vastavasisuline taotlus tuleb kohtunikule esitada hiljemalt 5 minutit enne mängu algust. Kohtuniku poolt enne mängu algust eemaldatud vahetusmängijat asendada ei ole võimalik xx xxxxx tulemusel väheneb vahetusmängijate arv.

Artikkel 56 – Mängueelne koosolek

56.1 60 minutit enne mängu algust toimub staadionil koosolek, millest võtavad osa EJL-i poolt mängule määratud kohtunik(-ud), kohtunike vaatleja, mänguinspektor, mõlema

võistkonna esindajad, kes on ametiisikuna kantud mänguprotokolli (sh treener, kes on mänguprotokolli kantud mängijana) ning mängu korraldaja.

56.2 Premium liigas peab mängueelne koosolek toimuma staadionil selleks ettenähtud eraldi ruumis, mille kindlustab kodumängu korraldav klubi ja mis mahutab vähemalt punktis 56.1 nimetatud isikud. Mängueelseks koosolekuks ei ole lubatud kasutada võistkondade ja kohtunike riietusruume. Esiliigas võib mängueelseks koosolekuks kasutada kohtunike riietusruumi.

56.3 Mängueelset koosolekut juhib mänguinspektor. Mängudel, kus mänguinspektorit ei ole, juhib mängueelset koosolekut kohtunike vaatleja.

56.4 Mängueelsel koosolekul esitavad võistkonna esindajad kohtunikule väljaprindid mänguprotokolli võistkonna koosseisu lehest ja mängijate eeldatavast taktikalisest asetusest väljakul.

56.5 Mängueelsel koosolekul kontrollitakse:

a) mänguvorme;

b) mängupalle;

c) mänguväljaku valmisolekut.

56.6 Mängueelsel koosolekul määratakse kindlaks soojendusala ning kohtunik informeerib esindajaid mängu korraldust puudutavatest erisustest, mis tulenevad staadioni omapärast.

56.7 Mängu kohtunik xx xxxxxxxxx teavitavad staadioni ja mänguväljaku puudujääkide olemasolu korral mängu korraldajat, mis peavad olema kõrvaldatud hiljemalt 30 minutit enne mängu algust. Kohtunik fikseerib puudused mänguprotokollis. Tõsiste puuduste korral otsustab kohtunik mängu toimumise.

56.8 Koduvõistkond peab koheselt xxxxx mängueelse koosoleku lõppu esitama kohtunikele, kohtunike vaatlejale ja mänguinspektorile koopia mänguprotokollist.

Artikkel 57 – Jahutuspausid palava ilmaga

57.1 Kui 90 minutit enne mängu algust on õhutemperatuur mängupaigas rohkem kui 32

°C, peatab kohtunik umbes 30. ja 75. mänguminutil mängu jahutuspauside tegemiseks. Kui ilm mängu jooksul oluliselt muutub ja jahutuspauside tegemiseks kaob vajadus, on kohtunikul õigus jahutuspausid xxx xxxxx.

57.2 Õhutemperatuuri mõõtmise eest vastutab mänguinspektor või kohtunike vaatleja, keda varustab termomeetriga kodumängu korraldav klubi. Õhutemperatuuri mõõdetakse otsese päikesevalguse xxxx mänguväljaku keskringis.

57.3 Jahutuspauside läbiviimine lepitakse kokku ja sellest informeeritakse kõiki osapooli mängueelsel koosolekul. Jahutuspauside läbiviimiseks varustab kodumängu korraldav klubi mõlemat võistkonda ja kohtunikke piisava koguse veega, asetades veepudelid mänguväljaku ümber külje- ja otsajoonte taha ning märgade rätikutega. Jahutuspauside läbiviimise eest vastutab mängukohtunik.

Artikkel 58 – Mängijate ülesrivistus ja kätlemine

58.1 Enne mängu algust rivistab kohtunik mõlemad võistkonnad xxxx xxxx mängijate saatjatega ning mängitakse EJL-i hümni „Võiduhüüd“.

58.2 Ausa mängu tunnustamiseks soovitatakse mängijatel ülesrivistuse järel ning pärast mängu lõpuvilet xxxxxx xxx vastasmängijate ja kohtunikega kätt.

Artikkel 59 – Mängijate vahetamine

59.1 Mängu vältel tohivad mõlemad võistkonnad välja vahetada Premium liigas xxxx xxxx

(3) ja Esiliigas kuni viis (5) mängijat.

59.2 Mängu vältel tohivad vahetusmängijad lahkuda tehnilisest alast soojenduse tegemiseks. Mängueelsel koosolekul määrab kohtunik ala, kus soojendust tehakse. Korraga tohib soojendust teha mõlemast võistkonnast xxxx xxxx (3) vahetusmängijat koos soojendust läbiviiva juhendajaga, kes on protokolli kantud ametiisikuna. Soojendust tegevad mängijad ja nende juhendaja peavad olema väljakumängijatest erinevat värvi riietusega.

Artikkel 60 – Nõuded tehnilises alas viibivatele ametiisikutele ja mängijatele

60.1 Kõik ametiisikud, sh treenerid, kes viibivad tehnilises alas, peavad omama jalgpalli ametiisiku litsentsi vastavalt EJL-i Jalgpalli ametiisikute litsentseerimise ja registreerimise korrale.

60.2 Tehnilises alas tohivad xxxx xxxx kuus (6) klubiametnikku xx xxxx seitse (7) vahetusmängijat, st kokku kuni kolmteist (13) inimest. Protokollis peavad olema välja toodud nende isikute nimed ja funktsioonid ning nad peavad viibima mängu xxxx xxxxxx alas.

60.3 Mängudel on arsti või meditsiinitöötaja viibimine tehnilises alas kohustuslik.

60.4 Tehnilises alas ei ole lubatud mängu ajal suitsetada.

60.5 Mängust eemaldatud mängija ei tohi viibida tehnilises alas, xxxx peab lahkuma tribüünile või riietusruumi. Samuti peab lahkuma tehnilisest alast pealtvaatajatele mõeldud alale kohtuniku poolt eemaldatud ametiisik.

60.6 Mängu ajal ei ole mängijatel ega võistkonna tehnilisel personalil lubatud kasutada mistahes elektroonilisi vahendeid ega sidesüsteeme.

Artikkel 61 – Mänguprotokolli täitmine, edastamine EJL-le ja avalikustamine

61.1 15 minuti jooksul pärast mängu lõppu kannab kohtunik protokolli xxxxxx löödud väravad, väravasöödud ja vahetused koos minutiga ning hoiatused ja eemaldamised koos minuti, mängija ees- ja perekonnanime, võistkonna ja põhjendusega. Lisaks xxxxx xx protokollis võimalikult üksikasjalikult teada kõikidest juhtumitest, mis leidsid aset enne mängu, mängu jooksul või pärast mängu, näiteks:

61.1.1 mängija eksimus, mille tagajärjel xxxx mängijale näidata kollast või punast kaarti või ta mängust kõrvaldada;

61.1.2 ametniku, varumängija, pealtvaataja või klubi nimel mänguga seotud ametikohustusi täitva isiku ebasportlik käitumine;

61.1.3 kõik muud juhtumid.

61.2 Võistkonna esindajatel on xxxxx xxxxx õigus mänguprotokolliga tutvuda teavitades sellest kohtunikku koheselt xxxxx xxxxx lõppu. Xxxxx protokolliga tutvumist kinnitab võistkonna esindaja xxxxx xxx allkirjaga. Hilisemaid pretensioone, mis on esitatud xxxxx mänguprotokolli allkirjastamist või sellega tutvumata, EJL ei aktsepteeri.

61.3 Protokolli koopia tuleb kohtunikul EJL-i võistluste osakonnale edastada 48 tunni jooksul pärast mängu lõppemist e-posti aadressil xxxxxxxxxxx@xxxxxxxx.xx ning selle originaal saata või tuua isiklikult EJL-i nädala jooksul.

61.4 Mitteametlik mänguprotokoll avalikustatakse EJL-i kodulehel reaalajas. Mänguprotokoll muutub ametlikuks xxxxx xxxx, kui EJL-i võistluste osakond on selle kinnitanud.

61.5 Protesti esitamise korral toimitakse vastavalt artiklile 70.

XII KOHTUNIKUD, KOHTUNIKE VAATLEJAD JA MÄNGUINSPEKTORID

Artikkel 62 – Kohtunikud

62.1 Kohtunike komisjon määrab Võistluste mängudele määratletud kriteeriumitele vastava kohtunikebrigaadi.

62.2 Kohtunikud, abikohtunikud, lisakohtunikud ja neljandad kohtunikud on EJL-i ametlikeks isikuteks mängul.

62.3 Kohtunikud peavad mängupaika saabuma vähemalt 75 minutit enne mängu algust.

Artikkel 63 – Kohtunike hilinemine/mitteilmumine

63.1 Kui kohtunik ja/või abikohtunikud ei ole saabunud mängupaika 75 minutit enne mängu algust, tuleb sellest otsekohe teatada EJL-i kohtunike osakonnale ja kõikidele asjassepuutuvatele klubidele. Kohtunike komisjon võtab vastu otsuse, kuidas olukorda lahendada. Kui kohtunike komisjon otsustab kohtuniku, abikohtunikud, lisakohtunikud ja/või neljanda ametniku välja vahetada, on selline otsus lõplik.

Artikkel 64 – Kohtuniku terviserike

64.1 Kui kohtunik või abikohtunik ei saa haiguse, vigastuse vm terviserikke tõttu mängu alustada või xxx xxxx jätkata, asendab teda neljas kohtunik. Kui neljas kohtunik puudub, jääb xxxx xxx või see peatatakse ning toimitakse vastavalt artiklitele 23 või 24.

Artikkel 65 – Kohtunike vaatleja

65.1 Kohtunike vaatleja määrab mängudele kohtunike komisjon koostöös EJL-i kohtunike osakonnaga.

65.2 Kohtunike vaatleja on EJL-i ametlikuks isikuks mängul.

65.3 Kohtunike vaatleja määratakse kõikidele Premium ja Esiliiga mängudele.

65.4 Kohtunike vaatleja hindab mängul kohtunike tegevust. Mängudel, millele ei ole määratud mänguinspektorit, hindab kohtunike vaatleja xx xxxxx korraldust ja paneb võistkondadele Ausa mängu hinded. Sellisel juhul on kohtunike vaatleja korraldused mängukorralduslike puuduste likvideerimiseks ning mängijate, kohtunike ja

pealtvaatajate turvalisuse tagamiseks kodumängu korraldajale täitmiseks kohustuslikud.

65.5 Kohtunike vaatleja peab mängupaika saabuma vähemalt 75 minutit enne mängu algust.

65.6 Kohtunike vaatleja ei vastuta kohtunike tegevuse eest.

Artikkel 66 – Mänguinspektor

66.1 EJL-i kohtunike osakond määrab koostöös vastava liiga arendusjuhiga suurema publikuhuvi ja turvariskiga mängudele mänguinspektori.

66.2 Mänguinspektor on EJL-i ametlikuks isikuks mängul.

66.3 Mänguinspektor peab mängupaika saabuma vähemalt 90 minutit enne mängu algust.

66.4 Mänguinspektor hindab mängul mängu korraldust ning paneb võistkondadele Ausa mängu hinded.

66.5 Mänguinspektor teeb koostööd kohtunike, kohtunike vaatleja xx xxxxx korraldajaga mängu parima korralduse tagamiseks. Mänguinspektori korraldused kodumängu korraldajale mängukorralduslike puuduste likvideerimiseks ning mängijate, kohtunike ja pealtvaatajate turvalisuse tagamiseks on korraldajatele täitmiseks kohustuslikud.

66.6 Mänguinspektor ei vastuta kohtunike tegevuse xx xxxxx korralduse eest.

66.7 Mänguinspektor on kohustatud saatma ettekande EJL-i kolme (3) tööpäeva jooksul pärast mängu. Vajadusel võib EJL küsida ettekannet ka varem.

XIII DISTSIPLINAARKÜSIMUSED JA NENDE MENETLEMINE

Artikkel 67 – EJL distsiplinaareeskirjad

67.1 Klubide, ametnike, liikmete või klubi nimel mänguga seotud ametikohustusi täitvate isikute sooritatud distsiplinaarrikkumiste korral kohaldatakse EJL-i Distsiplinaarmäärust.

Artikkel 68 – Hoiatused ja eemaldamised

68.1 Mänguväljakult eemaldatud mängija ja tehnilisest alast eemaldatud treener või muu ametiisik on diskvalifitseeritud üheks järgmiseks antud Võistlustel peetavaks mänguks. EJL-i distsiplinaarorganil on õigus karistusi raskendada ja laiendada teiste sarjade mängudele.

68.2 Mängija on automaatselt diskvalifitseeritud pärast neljandat, kaheksandat ja kümnendat ning seejärel pärast igat teist hoiatust (4H – D – 4H – D – 2H – D – 2H – D - jne), mille eest ta ei ole karistust kandnud, st et ühes xxxxxx saadud kaks hoiatust, mille eest mängija eemaldatakse, eraldi hoiatuste arvestusse ei lähe.

68.3 Mängija, kes on diskvalifitseeritud, ei tohi olla protokolli kantud ega viibida tehnilises tsoonis ei mängija, treeneri ega mistahes muu ametiisikuna selle võistkonna xxxxxx, xxx xxx mängijana vastavalt juhendile on võimalik osaleda.

68.4 Kui treener, mängiv treener või ametiisik on diskvalifitseeritud, ei tohi ta mitte üheski täiskasvanute meistrivõistluste xxxxxx xxxx protokolli kantud ega viibida tehnilises

tsoonis ei treeneri, mängija ega muu ametiisikuna enne, kui ta on jätnud nõutud arvu mänge vahele liigas, xxx xx sai karistuse, mis tingis mängu või mängude vahelejätmise. Diskvalifitseeritud treener, mängiv treener ja ametiisik ei tohi kaks (2) tundi enne mängu algust kuni mängu lõpuni mitte mingil viisil juhendada ega kontakteeruda võistkonnaga.

68.5 Hoiatused ei kandu ühest liigast, sarjast ega hooajast teise. Samuti ei kandu hoiatused lõppenud hooajast üleminekumängudele ega üleminekumängudelt järgnevatesse hooaegadesse.

68.6 Mängija, kes mängib mitmes liigas, ei tohi enne mängida teistes liigades, kui ta on jätnud nõutud arvu mänge vahele liigas, xxx xx sai karistuse, mis tingis mängu või mängude vahelejätmise, välja arvatud punktides 68.11 – 68.14 kirjeldatud juhtudel. Pärast mängu vahelejätmist võib mängija teistes liigades mängida mitte varem kui 48 tundi pärast vahelejäetud mängu lõppu.

68.7 Duubel- või järelkasvuvõistkonna mängija puhul arvestatakse põhivõistkonnas saadud karistuse eest vahele jäetud mäng viie (5) xxxxx xxxxx, xxxx xxx vastavalt juhendi punktile 33.11 või 33.12 on lubatud põhivõistkonna eest mängida.

68.8 Kui duubelvõistkonna mängija antakse xxxxx karistuse, mille tõttu ta peab mängu/mänge vahele jätma, saamist üles põhivõistkonda, ei tohi ta põhivõistkonna xxxxxx osaleda enne, kui duubelvõistkonnal on toimunud piisav arv mänge.

68.9 Kui lõppenud hooajast jääb mängijale mängukeeld, siis kandub see automaatselt üleminekumängudele või järgnevatesse hooaegadesse. Kui üleminekumängudest jääb mängijale mängukeeld, siis kandub see järgnevatesse hooaegadesse. Kandmata mängukeeld aegub viie (5) aasta pärast xxxxx xxxxx saamist. Mängukeeld ei laiene automaatselt teise sarja mängudele.

68.10 Kui lõppenud hooajast jääb treenerile või ametiisikule juhendamise/tehnilises alas viibimise keeld, kandub see automaatselt üleminekumängudele või järgnevatesse hooaegadesse. Üleminekumängudest kandub juhendamise/tehnilises alas viibimise keeld järgnevatesse hooaegadesse. Kandmata juhendamise/tehnilises alas viibimise keeld aegub viie (5) aasta pärast xxxxx xxxxx saamist. Juhendamise/tehnilises alas viibimise keeld ei laiene automaatselt teise sarja mängudele.

68.11 Kui mitmes liigas mängiv mängija saab duubelvõistkonna viimases xxxxxx enne suvist mängupausi või hooaja viimases xxxxxx (k.a üleminekumängus) karistuse, mille tõttu ta saab oma karistuse duubelvõistkonna eest xxx xxxxx alles pärast suvist mängupausi või uuel hooajal, saab ta oma karistuse xxx xxxxx järgmises/järgmistes põhivõistkonna xxxxxx/mängudes (k.a üleminekumängus/-mängudes), kui ta on karistuse saamise hetkeks põhivõistkonna eest mänginud vähemalt sama palju või rohkem mänge kui duubelvõistkonna eest.

68.12 Kui vastavalt juhendi punktile 33.11 põhivõistkonna xxxxxx osalev teise klubi duubelvõistkonna mängija saab oma viimases xxxxxx, xxx xxx põhivõistkonna eest on lubatud mängida, karistuse, mida tal ei ole võimalik põhivõistkonna xxxxxx xxx kanda, kannab ta oma karistuse ära järgmises/järgmistes duubelvõistkonna xxxxxx/mängudes.

68.13 Juhul kui mängija vahetab kahe hooaja vahel klubi või võistkonda, peab ta nõutud arvu mänge vahele jätma liigas, kus mängib võistkond, millesse mängija üles antakse.

68.14 Juhul kui võistkond, millesse mängija oli eelmisel hooajal üles antud, tõuseb järgmisel hooajal üles või langeb madalamasse liigasse, peab mängija nõutud arvu mänge vahele jätma liigas, kuhu tema võistkond tõuseb või langeb.

68.15 Juhul kui vastavalt juhendi punktile 32.15 ülesantud mängijal on lõppenud hooajast mängukeeld/mängukeelud, siis kannab see mängija oma karistuse/-d xxx xxxxxx/mängudes, xxx xxx vastavalt juhendi punktile 33.18 on õigus osaleda.

68.16 EJL ei ole kohustatud teavitama võistkondi mängudes saadud hoiatustest ja eemaldamistest. Mängijate saadud hoiatuste ja eemaldamiste arvestuse eest vastutab klubi.

Artikkel 69 – Sanktsioonid juhendist tulenevatele rikkumistele

69.1 Osavõtvad võistkonnad on kohustatud ilmuma võistluskohta juhendi punktis 53.1 ettenähtud ajal. Võistluskohta ettenähtud ajal mitteilmunud võistkonnale, xxxxx süü tulemusena xxxx xx toimunud, loetakse mäng kaotatuks. Mängule mitteilmunud võistkonnale kantakse turniiritabelisse loobumiskaotus ning vastasvõistkonnale xxxx (-

: +).

69.2 Loobumiskaotuse, xxxxx arvatud üleminekumängul antud loobumiskaotuse puhul, jäävad kehtima loobumise andnud võistkonna eelnevad karistused ja need kanduvad edasi vastavalt juhendi punktile 68.9 või 68.10. Vastasvõistkonna karistused loetakse kantuks.

69.3 Loobumiskaotuse andnud võistkonna klubi, kes on EJL-i ja vastasvõistkonna klubi loobusmikaotuse andmisest teavitanud vähemalt mängule eelneva tööpäeva jooksul, tasub 150 euro suuruse summa. Klubi, kes EJL-i ja vastasvõistkonna klubi oma võistkonna loobumiskaotuse andmisest ei teavita, tasub 300 euro suuruse summa. Ühe hooaja jooksul kaks loobumiskaotust andnud võistkond diskvalifitseeritakse.

69.4 Võistlustest loobunud võistkond diskvalifitseeritakse ning klubil tuleb EJL-le tasuda 300 euro suurune trahvisumma.

69.5 Kui võistkond diskvalifitseeritakse pärast xxxx, xxx ta on mänginud 50% või rohkem mänge, siis toimumata mängude eest loetakse talle kaotus ning tabelisse märgitakse

–:+. Kui võistkond on mänginud vähem kui 50% mänge, siis toimunud mängude tulemused tühistatakse. Kõik nendes mängudes saadud hoiatused ja eemaldamised jäävad jõusse.

69.6 Juhul kui diskvalifitseeritud, ülesandmata või mõnel muul põhjusel mänguõigust mitteomav mängija on kantud protokolli vahetusmängijana, kuid xx xxxxx xxxxx või mistahes muu ametiisikuna, karistatakse klubi 100 euro suuruse rahatrahviga. Diskvalifitseeritud mängija karistust ei loeta kantuks ning karistus tuleb xxx xxxxx järgmises Võistluste xxxxxx.

69.7 Juhul kui diskvalifitseeritud treener või muu ametiisik on kantud mänguprotokolli, karistatakse klubi 100 euro suuruse rahatrahviga. Diskvalifitseeritud treeneri või muu ametiisiku karistust ei loeta kantuks ja see tuleb xxx xxxxx järgmises Võistluste xxxxxx.

69.8 Juhul kui protokolli kandmata mängija, kes xx xxxxx xxxxx või mistahes muu ametiisik viibib tehnilises alas, karistatakse klubi 100 euro suuruse rahatrahviga. Kui protokolli kandmata mängija osaleb xxxxxx, rakendatakse punktis 69.9 sätestatut.

69.9 Juhul kui võistkonnas mängib xxxxx diskvalifitseeritud, ülesandmata või mõnel muul põhjusel mänguõigust mitteomav mängija, tühistatakse mängu tulemus ja määrusi rikkunud võistkonnale arvestatakse kaotus ning tal tuleb tasuda 100 euro suurune rahatrahv. Vastasvõistkonnale arvestatakse xxxx xx tabelisse kantakse xxxx (3) punkti. Määrusi rikkunud võistkonna väravad annulleeritakse ja mängutulemuseks märgitakse – : … (vastaste poolt löödud väravate arv). Vastasvõistkonna poolt löödud väravad jäävad kehtima, samuti jäävad jõusse kõik xxxxxx saadud hoiatused ja eemaldamised. Määrusi rikkunud võistkonna diskvalifitseeritud mängijate, xx xxxxxx osalenud mängija, eelnevad karistused loetakse kantuks.

69.10 Kui 1999. aastal või hiljem sündinud noormängija mängib seitsme (7) kalendripäeva jooksul rohkem kui kahes (2) EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx, karistatakse määrusi rikkunud võistkonna klubi 100 euro suuruse rahatrahviga.

69.11 Kui mängija osaleb ühe (1) päeva jooksul rohkem xxx xxxx (1) EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx, karistatakse määrusi rikkunud võistkonna klubi 100 euro suuruse rahatrahviga.

69.12 Kui võistkond saab ühes meistrivõistluste xxxxxx viis (5) või rohkem hoiatust, seejuures võrdsustatakse eemaldamine kahe hoiatusega, esitatakse asi distsiplinaarorganile menetlemiseks.

69.13 Mängude korraldamise ja turundamise nõuete mittetäitmise korral on EJL-il õigus määrata klubile rahatrahv vastavalt käesoleva juhendi lisale XI.

Artikkel 70 – Protesti esitamine

70.1 Protesti saab esitada:

a) mänguõigust mitteomava mängija osalemisel xxxxxx;

b) kohtuniku ilmse vea korral otsuse tegemisel vale isiku suhtes;

c) kohtuniku-poolsel mängureeglite jämedal rikkumisel, mis olulisel määral mõjutas mängu lõpptulemust;

d) mõne muu erakordse sündmuse korral, mis olulisel määral mõjutas mängu lõpptulemust.

70.2 Protesti ei saa esitada kohtuniku poolt langetatud faktiliste otsuste vastu.

70.3 Protesti esitamine tuleb fikseerida mängu protokollis ja hiljemalt 24 tunni jooksul saata kirjalikult pikem selgitus distsiplinaarinspektorile. Protesti sisseandja on kohustatud protestiga seotud dokumendid saatma samaks tähtajaks ka vastaspoolele, et vastaspool saaks koostada asjassepuutuva omapoolse selgituse.

70.4 Võistkond peab kohtunikku protesti sisseandmisest teavitama mängu lõppedes, misjärel kohtunik märgib 15 minuti jooksul mänguprotokolli märkuste lahtrisse info protesti sisseandmise kohta ning protesti sisseandnud võistkonna esindaja kinnitab xxxxx xxx allkirjaga.

70.5 Protest, mis ei ole fikseeritud mängu protokollis või ei ole esitatud õigeaegselt, arutamisele ei kuulu.

70.6 Protesti esitamisel tuleb 24 tunni jooksul maksta EJL-i arveldusarvele kautsjon, mille suurus on 100 eurot.

70.7 Protesti rahuldamisel kautsjon tagastatakse.

70.8 Protesti arutamine toimub EJL-i distsiplinaarinspektori ja –komisjoni reglemendis sätestatud protseduurireegleid järgides.

70.9 Protesti suhtes tehtud otsusele rakendatakse EJL-i distsiplinaarinspektori ja – komisjoni reglemendis distsiplinaarorgani otsuse kohta sätestatut.

XIV DOPING. MÄNGUKÄIGU JA TULEMUSE EELNEV FIKSEERIMINE

Artikkel 71 – Doping

71.1 Dopingu kasutamiseks loetakse dokumendis Eesti Dopinguvastased Reeglid sätestatud dopinguvastaste reeglite ühe- või mitmekordset rikkumist.

71.2 Dopingu kasutamine on keelatud ja karistatav. Dopinguvastaste reeglite rikkumise korral algatab EJL rikkuja suhtes distsiplinaarmenetluse.

71.3 Mängijat võidakse dopingu suhtes testida mistahes ajal. Klubid ja mängijad on kohustatud tegema Eesti Antidopingu Sihtasutuse esindajatega (sh ametnike ja dopingutestijatega) igakülgset koostööd, sh andma infot treeningute kohta.

71.4 Võistlustel viiakse dopingukontroll läbi pisteliselt. Hiljemalt xxxxx xxxxx poolaja alguses teatatakse mõlema võistkonna esindajale nende mänguprotokolli kantud mängijate nimed, kes peavad pärast mängu lõppu andma dopinguproovi.

71.5 Klubi peab tagama, et dopingukontrolliks valitud mängija vahetult xxxxx väljakult lahkumist või mängu lõppedes siirdub koheselt dopingu kontrolliks ettenähtud ruumi ja täidab kõiki teisi protseduurireegleid. Dopinguproovile mitteilmumine loetakse võrdseks positiivse dopinguprooviga.

71.6 Kodumängu korraldav klubi on kohustatud igaks mänguks ettevalmistama ruumi dopinguproovi võtmiseks vastavalt xxxxxx XXX.

Artikkel 72 – Mängukäigu ja tulemuse eelnev fikseerimine

72.1 Võistlustel osaleval mängijal on otseselt või kaudselt talle lähedase isiku (pereliige, sugulane, elukaaslane, xxxxx xx) kaudu keelatud osaleda panustamises või sellega sarnases tegevuses ennustusmängudes mängu tulemuse või käigu xxxxx EJL-i poolt korraldatavatel või viimase egiidi all toimuvatel võistlustel ja teiste Eesti jalgpalliklubide ning rahvuskoondiste osalusel peetavatel muudel mängudel.

72.2 Mängija või klubi ametniku otsesel või kaudsel seotusel ükskõik millise tegevusega, mis viib või võib viia mängukäigu või tulemuse eelneva fikseerimiseni, kohaldatakse mängija ja/või klubi suhtes sanktsioone vastavalt EJL-i Distsiplinaarmäärusele. EJL teeb mängukäigu ja tulemuse eelneva võimaliku fikseerimise avastamiseks ning peatamiseks koostööd UEFA ja teiste rahvusvaheliste ning riiklike asutuste ja organisatsioonidega.

XV MEEDIA

Artikkel 73 – Suhtlemine meediaga

73.1 Võistluste kajastamist meedias korraldab EJL xx xxxxx kuuluvad kõik sellega seonduvad õigused.

73.2 Kodumängu korraldav klubi on kohustatud vastava töötõendi esitanud ajakirjanikke ja/või teisi meedia esindajaid lubama staadionile mängu kajastama tasuta ja xxxx täiendavate tingimusteta.

73.3 Kodumängu korraldav klubi on kohustatud organiseerima enne mängu, mängu ajal xx xxxxxx mängu meediale vajalikud töötingimused ning varustama neid vajaliku informatsiooniga.

73.4 Kodumängu korraldava klubi pressiesindaja (või tema asendaja) peab olema kogu kohtumise vältel kättesaadav EJL-i pressiteenistusele ja meediale, et vastata tekkivatele küsimustele operatiivselt ning vajadusel lahendada tekkivaid probleeme.

73.5 Hea xxxx xxxx ette, et klubi mängijad, treenerid ja teised ametiisikud on meediaga suhtlemiseks avatud. Klubi mängijad, treenerid ja teised ametiisikud hoiduvad ajakirjandusele antavates kommentaarides ja intervjuudes jalgpalli, Premium ja Esiliiga ning EJL-i mainet kahjustavatest avaldustest.

73.6 Meediale antavates intervjuudes on klubi mängijatel, treeneritel ja teistel esindajatel keelatud üritada mõjutada kohtunikke.

73.7 Enne mängu, mängu ajal xx xxxxxx mängu ei ole mänguväljakul teleintervjuude andmine lubatud.

73.8 Treeneril või mängijal on telemängu järgselt telestuudios intervjuu andmine kohustuslik.

73.9 Kodumängu korraldav klubi määrab kindlaks konkreetse ala, kus on võimalik vaheajal xx xxxxxx mängu lõppu televisioonile anda välkintervjuusid. Mängu vaheajal xx xxxxxx mängu võivad sellisel alal eelneva kokkuleppe alusel välkintervjuusid anda ainult kahe võistkonna treenerid või nende abid. Mängijad võivad anda välkintervjuusid ainult pärast mängu.

73.10 Mängujärgse pressikonverentsi korraldamine Premium liigas on soovituslik ning see tuleb eelnevalt EJL-i esindajaga kooskõlastada. Mängujärgne pressikonverents peab algama hiljemalt 15 minutit pärast lõpuvilet. Kodumängu korraldav klubi vastutab vajalike tehniliste vahendite olemasolu eest. Mõlemad klubid on kohustatud saatma sellele pressikonverentsile oma treeneri xx xxx (või kaks) mängija(t).

73.11 Kodumängu korraldaval klubil tuleb ettevalmistada ala pressikonverentsi või välkintervjuude jaoks. Sellesse alasse on vaja paigutada klubi ning Eesti meistrivõistluste sponsorite logodega taustsein, mida kasutatakse taustana pressikonverentside või välkintervjuude läbiviimisel ning mängijate intervjueerimisel televisiooni poolt. Külalisvõistkond võib kasutada oma klubi mängijate intervjueerimisel enda klubi taustseina, mis vastab eelpool kirjeldatud nõuetele.

73.12 Pärast mängu võidakse luua ajakirjanikele avatud tsoon, mis asub riietusruumide ja klubide transpordivahendite parkimise ala vahel. Selles tsoonis, kuhu on juurdepääs ainult treeneritel, mängijatel ja meedia esindajatel, on reporteritel võimalik läbi viia lisaintervjuusid.

73.13 Meedia esindajatel ei ole lubatud viibida mängijate riietusruumides ei enne mängu, mängu vältel ega pärast mängu.

73.14 Meedia esindajatele tuleb eraldada vähemalt 10 istekohta tribüünil (võimaluse korral varikatuse all) ja võimaluse korral peaksid need istekohad olema varustatud laudadega.

73.15 Raadio- ja kirjutava ajakirjanduse esindajatel ei ole lubatud viibida mänguväljakul ega mänguväljaku piiride ja pealtvaatajate vahelisel alal.

73.16 Mänguväljaku piiride ja pealtvaatajate vahelisel alal on lubatud viibida xxxx fotograafidel ja teleoperaatoritel, kusjuures kõik need isikud peavad oma tööülesandeid täitma neile määratud kindlates kohtades ja kandma selgelt eristatavat riietust (vesti).

Artikkel 74 – TV- ja internetiülekanded

74.1 Iga klubi peab hiljemalt 10 päeva enne hooaja algust EJL-le esitama võistkonna informatsioon lehe, mis sisaldab järgmist infot:

74.1.1 Mängijate profiilid, mis sisaldavad järgmist infot:

a) nime;

b) sünnikuupäeva;

c) positsiooni;

d) eelnevaid klubisid, kus mängija on mänginud ja mis aastal;

e) mängija eelnevaid treenereid, sh mängija esimest treenerit;

f) huvitavaid fakte (hüüdnime, hobisid jms infot, mis klubi soovib mängija kohta meediale kommunikeerida).

74.1.2 Treenerite profiilid, mis sisaldavad järgmist infot:

a) nime;

b) sünnikuupäeva;

c) sünnikohta;

d) eelnevaid klubisid, kus töötanud treenerina;

e) huvitavaid fakte.

74.1.3 Klubi profiil, mis sisaldab järgmist infot:

a) ajalugu;

b) käesoleval hooajal tähistatavaid sündmusi ja tähtpäevi (rekordmäng kõrgliigas, klubi sünnipäev vms);

c) huvitavaid fakte klubi kohta.

74.2 Koduklubi tagab ülekande- ning satelliitbussile vajaliku elektritoite.

74.3 Koduklubi vastutab aluste ülespaneku eest kaamerate jaoks.

74.4 Koduklubi on kohustatud staadionile lubama telemänguga seotud isikuid (nt TV meeskond) kaelakaardi ettenäitamisel.

74.5 Klubide esindajad esitavad mänguinspektorile lisaks protokollile ka võistkonna asetuse väljakul.

74.6 Kõikidel telemängudel mängivad võistkonnad lühikestes pükstes.

74.7 EJL-i reklaambännerite väljapanek väljaku äärde toimub vastavalt punktidele 36.2 ja 36.3.

XVI LÕPPSÄTTED

Artikkel 75 – Vaidluste lahendamine

75.1 Juhendist tulenevate vaidluste lahendamiseks kohaldatakse EJL-i põhikirja IV peatükis sätestatut.

Artikkel 76 – Ettearvamatud asjaolud ja erandid

76.1 Juhendis käsitlemata või vääramatu jõuga seotud küsimustes, v.a distsiplinaarasjad, on otsuste tegemise pädevus Peadirektoril. Peadirektori otsused on lõplikud.

76.2 Erandite tegemise pädevus juhendi rakendusalas on xxxx Xxxxxxxxx.

Artikkel 77 – Lisad

77.1 Kõik lisad moodustavad käesoleva juhendi lahutamatu osa.

Artikkel 78 – Jõustumine

78.1 Käesolev juhend on kinnitatud EJL juhatuse poolt 29. detsembril 2016. a ja kehtib jalgpalli 2017. a hooajal.

XXXX X: Aus xxxx

A - Ausa mängu määratlus

Iga spordiala kaunistavad Ausa mängu mängimine ja vastase kohtlemine lähtuvalt sportlikest põhimõtetest. Tegelikult tekkis mõiste “Aus mäng” just spordi xxxxxx, levides sealt muudele elualadele. Ausat mängu peetakse tänapäeval spordis sama oluliseks kui vanasti ning enamus pealtvaatajatest on tõenäoliselt nõus, et ainult ausalt mängitud mäng on tõeliselt huvitav.

Ausa mängu mõistet saab xxxxx seletada järgmiste põhimõtete abil, mis kehtivad nii mängijate kui ka teiste mänguga seotud isikute suhtes:

a) tuleb kinni pidada Mängureeglitest ja võistlusjuhenditest;

b) vastaseid, kohtunikke xx xxxxx mänguga seotud isikuid, nt pealtvaatajaid, klubide ja jalgpalliliitude ametnikke ning meedia esindajaid, tuleb kohelda lähtudes sportlikest põhimõtetest;

c) kõik mängudega seotud isikud peavad käituma ülaltoodud viisil, xxxx xxx enne mängu, mängu ajal kui xx xxxxxx mängu, olenemata mängu tulemusest ja kohtunike langetatud otsustest.

B - Ausa mängu hindamine

Sissejuhatus

Ausa mängu propageerimiseks korraldab EJL igal hooajal Premium ja Esiliiga võistkondadele Ausa mängu konkursi. Ausa mängu konkursi kokkuvõtte tegemisel summeeritakse võistkonna poolt kogutud hindepunktid ning jagatakse hinnatud mängude arvuga. Suurima hinde saanud võistkond on võitja.

Pärast mängu täidab EJL-i mänguinspektor või kohtunike vaatleja oma ettekandes Ausa mängu hindamise vormi.

Hindamismeetodid

Hindamisvormil on esitatud kuus kriteeriumit, mille alusel klubide Ausa mängu väärilist käitumist hinnatakse. Hindamine peaks põhinema pigem positiivsetel kui negatiivsetel aspektidel. Reeglina ei tohiks kõige kõrgemaid punkte anda, kui klubi ei ole välja näidanud positiivset suhtumist.

Hindamiskriteeriumid

1. Punased ja kollased kaardid. Maksimaalsest kümnest (10) punktist arvatakse maha:

- kollase kaardi eest üks (1) punkt,

- punase kaardi eest xxxx (3) punkti.

Kui mängija saab samas xxxxxx teise kollase kaardi, millele järgneb vastavalt reeglitele punane kaart, siis võetakse arvesse ainult punane kaart, st maksimaalsest kümnest (10) punktist arvatakse xxxx xxxx (3) punkti.

Kui aga mängija, kes on mängu jooksul saanud kollase kaardi, sooritab uue rikkumise, mille eest talle näidatakse otse punast kaarti, siis võetakse maksimaalsest kümnest (10) punktist maha kokku neli (4) punkti (1+3 punkti).

2. Positiivne mäng

- maksimaalselt kümme (10) punkti,

- minimaalselt üks (1) punkt.

Selle kriteeriumi alusel antakse punkte, kui võistkond mängib pealtvaatajaid köitvat positiivset mängu. Positiivse mängu hindamisel tuleks arvestada alljärgnevate aspektidega:

Positiivsed aspektid:

- pigem ründav xxxx xxx kaitsetaktika rakendamine,

- kiire mängutempo,

- püüd kokku xxxxx mänguaega, nt pall kiirelt mängu panna isegi eduseisus,

- püüd lüüa üha uusi väravaid, isegi kui soovitav tulemus on juba saavutatud.

Negatiivsed aspektid:

- mängutempo aeglustamine,

- xxx xxxxxxxxxx,

- vigade tegemisele rajatud taktika rakendamine,

- näitlemine jne.

Punktid positiivse mängu eest peaksid vastama löödud väravate ja loodud väravavõimaluste arvule.

3. Vastase austamine

- maksimaalselt viis (5) punkti,

- minimaalselt üks (1) punkt.

Mängijatelt oodatakse, et nad austavad Mängureegleid, võistlusjuhendit ja vastaseid. Samuti oodatakse kõigilt klubiga seotud inimestelt võistkonna seotud ametiisikutelt, et xx xxxxx käituksid vastavalt Ausa mängu põhimõtetele.

Hinnates mängijate käitumist vastasmängijate suhtes, ei tohiks "Punaste ja kollaste kaartide" kriteeriumiga kajastatud rikkumisi arvesse xxxxx kahekordselt. Samas aga võib mänguinspektor või kohtunike vaatleja arvestada nende rikkumiste, mille eest kaart mängijale määrati, tõsidust ning ka selliseid rikkumisi, mis jäid kohtunikul tähele panemata.

Hindamine peaks põhinema positiivse hoiaku (nt vigastatud vastasmängija aitamine) kajastamisel, mitte rikkumiste rõhutamisel. Veatu käitumine xxxx vastaspoole suhtes erilist positiivset hoiakut välja näitamata või sõbralike žestideta on väärt pigem neli (4), mitte viis

(5) punkti.

4. Kohtuniku austamine

- maksimaalselt viis (5) punkti,

- minimaalselt üks (1) punkt.

Mängijatelt oodatakse, et nad austavad kohtunikke nii inimestena kui ka otsuste langetajatena. Vältida tuleks "Punaste ja kollaste kaartide" kriteeriumiga kajastatud rikkumiste arvesse võtmist kahekordselt. Samas võib inspektor arvestada nende rikkumiste tõsidust, mille eest kaart mängijale määrati.

Kohtuniku suhtes positiivse hoiaku väljanäitamine, k.a kaheldavate otsustega nõustumine protesteerimata, on väärt kõrgeid punkte. Tavaline käitumine kohtunike suhtes erilist positiivset hoiakut välja näitamata või sõbralike žestideta on väärt pigem neli (4), mitte viis

(5) punkti.

5. Klubiametnike käitumine

- maksimaalselt viis (5) punkti,

- minimaalselt üks (1) punkt.

Klubiametnikelt, k.a treeneritelt, oodatakse kõikvõimalike pingutuste tegemist selle nimel, et xxxxx xxx klubi sportlikku, tehnilist, taktikalist ja moraalset taset. Samuti oodatakse neilt oma mängijatele selliste käitumisjuhiste andmist, mis vastaksid Ausa mängu põhimõtetele.

Klubiametnike käitumise hindamisel tuleks arvestada nii positiivsete kui ka negatiivsete aspektidega, nt kas nad rahustavad vihaseid mängijaid või fänne või kütavad nende viha üles, kuidas nad võtavad kohtuniku otsuseid vastu jne. Hindamisel tuleks arvestada ka koostööd meediaga. Veatu käitumine erilist positiivset hoiakut välja näitamata või sõbralike žestideta on väärt pigem neli (4), mitte viis (5) punkti.

6. Pealtvaatajate käitumine

- maksimaalselt viis (5) punkti,

- minimaalselt üks (1) punkt.

Pealtvaatajad kuuluvad jalgpallimängu juurde. Tänu fännide toetusele võivad mängijad paremini mängida. Pealtvaatajatelt ei oodata mängu jälgimist täielikus vaikuses. Mängijate julgustamine näiteks karjudes, lauldes jne võib üldisele atmosfäärile positiivset mõju avaldada, xxx xxxx tehakse Ausa mängu põhimõtetest lähtuvalt.

Samas oodatakse pealtvaatajatelt, et nad austavad nii vastasvõistkonda kui ka kohtunikke. Nad peaksid vastase saavutustest lugu pidama ka juhul, kui vastane võidab. Pealtvaatajad ei tohi vastasmängijaid, kohtunikke või vastase toetajaid mingil viisil hirmutada või ähvardada.

Maksimaalset viis (5) punkti ei tohiks anda, xxx xxxx eeltoodud tingimused ei ole täidetud (nt positiivse atmosfääri puudumine).

Antud kriteeriumit hinnatakse ainult siis, xxx xxxxx viibib märkimisväärsel arvul ühe klubi fänne. Kui fännide arv on väga väike, tuleks vormile märkida "N/A" (ei kohaldata).

Üldhinne

Üldhinde väljaarvutamiseks liidetakse ühele klubile kõikide kriteeriumite eest antud punktid, jagatakse saadud punktisumma maksimaalse võimaliku punktisummaga ja korrutatakse 10- ga.

Ühes xxxxxx on võimalik saada maksimaalselt nelikümmend (40) punkti. Kui aga klubi toetavaid fänne on kohal xxxx xxxx, siis kriteeriumit "Pealtvaatajate käitumine" ei arvestata ning maksimaalne punktisumma on kolmkümmend viis (35).

Näide:

Esimene klubi sai erinevate kriteeriumite eest 8+7+3+4+5+4 punkti, st kokku 31 punkti. Üldhinne arvutatakse välja järgmiselt:

(31/40) x 10 = 7,75

Xxx xxxxx klubi xxxxx oli xxxxxx tulnud vähe ja xxx xxxxx määrati erinevate kriteeriumite eest 7+8+2+5+2 punkti, st kokku 24 punkti, arvutatakse üldhinne välja järgmiselt:

(24/35) x 10 = 6,857

Üldhinne tuleb kajastada tuhandik-täpsusega, so xxxx kohta pärast koma.

Lisaks hindamisvormil toodud punktidele peaks inspektor koostama lühikese kirjaliku ülevaate sellest, kuidas võistkonnad järgisid Ausa mängu põhimõtteid, selgitamaks hindamisel arvesse võetud negatiivseid ja positiivseid aspekte.

XXXX XX: Klubi kinnitus

XXXX XXX: Nõuded meditsiini- ja dopingukontrolli ruumile

1. Dopingukontrolli ala peab asuma riietusruumide vahetus läheduses ning olema pealtvaatajatele ja meediale suletud.

2. Dopingukontrolli ala peab olema vähemalt 20m2 ja koosnema üksteisega seotud ooteruumist, testiruumist ja tualettruumist.

3. Ooteruumis peab olema piisavalt xxxxx xx riidenagisid dopinguproovi andvate mängijate tarbeks ning külmkapp.

4. Testiruumis peab olema xxxx, xxxx tooli ja valamu. Testiruumist peab olema pääs tualettruumi. Testiruum peab olema lukustatav.

5. Tualettruum peab asuma testiruumis või selle kõrval, omades sissepääsu testiruumi. Tualettruumis peab olema XX-xxxx xx valamu.

XXXX XX: Premium liiga logo xxxxxx

XXXX X: Esiliiga logo xxxxxx

XXXX XX: Esiliiga B logo xxxxxx

XXXX XXX: Turunduslikud tegevused mängude tutvustamiseks

A/B /C	Kriteerium	Lisainfo	Kommentaarid	Aeg
A	Klubi kodulehe ajakohasena hoidmine	Klubi kodulehe ajakohasena ja uuenduslikuna hoidmine	Koduleht on tähtis baasinformatsiooni koht, mis peaks olema ajakohane ja kättesaadav, et xxxxx üldinfot klubi koha. Kontaktinfo, meeskonna mängijad, treenerid, klubi filosoofia ja eesmärgid, kodumängud ja piletiinfo, treeninggrupid jne peab olema klubi kodulehelt kiirelt leitav.	XXXXX- XXXX
A	Klubi Facebooki lehe ajakohasena hoidmine	Klubi ja esindusmeeskonna tähtsamate tegevuste kajastamine sotsiaalmeediakanalis Facebook	Eeldus on, et klubil on Facebooki leht olemas! Kui ei, siis on esimeseks asjaks selle loomine ja kujundamine vastavalt klubi brändingule.	XXXXX- XXXX
C	Twitteri / Instagrami konto loomine ja igapäevane kasutamine	Lisaks Facebookile on olemas veel mitmed võimsad sotsiaalmeedia kanalid, mille kasutamine lisab fänne ja suurendab nähtavust.	Xxxxx Facebooki on väga hea kasutada ka Twitterit ja/või Instagrammi, andes teades kiiretest mõttevälgatustest ja ideedest ning piltuudistest.	XXXXX- XXXX
A	Facebooki ürituse loomine	Iga kohtumise tarbeks Facebooki ürituse loomine, oma mängijate, fännide, klubi liikmete kutsumine mängule.	Ainult ürituse loomisest ei piisa! Seda on xxxx xx levitada xx xxxxx on xxxx kutsuda ka inimesi ning kõige paremini saavad xxxx xxxx need, kes on kohtumisega hästi seotud: mängijad, klubi liikmed ja jt seotud isikud: mängijad, klubi liikmed, vabatahtlikud ja kodumängude korraldamises osalevad abilised.	vähemalt 7 päeva enne mängu
B	Postrite ja plakatite ülespanek piirkonnas	Kohtumise postrite ja plakatite tootmine, ülespanek klubi tegutsemispiirkonnas	Plakatid suurendavad nähtavust ja toovad klubi värvid ja sümboolika piirkonnas rohkem esile.	vähemalt 7 päeva enne mängu
A	E-kirja/uudiskirja saatmine klubi lastevanematele	Mängu toimumisest informeeriva e- kirja/uudiskirja saatmine klubi sisemisele kogukonnale	Klubiga lähedalt seotud isikute (sisemise kogukonna) xxxxx pöördumine on väga oluline. Tähtis on järjepidevalt xxxxx xxxx informeeritud esindusmeeskonna tegevustest ja mängudest	vähemalt 5 päeva enne mängu

			ning anda mõista, et klubi ootab just nende tuge.
A	E-kirja/uudiskirja saatmine klubi fännidele, toetajatele, spordihuvilistele	Mängu toimumisest ja lisainfost aegsasti e- kirja xxxx informeerimine	Sama oluline nagu sisemine kogukond on ka fännid, toetajad, huvilised ja spordisõbrad ning tähtis on saata neile pidevat informatsiooni toimuvast. Sõnastus sisemisele kogukonnale saadetavast sõnumist võiks olla erinev.	vähemalt 5 päeva enne mängu
B	Mängu info sisestamine erinevatesse üritusi kajastavatesse internetiportaali- desse	Näited: Xxxxxxxxx.xx, xxxxxxxxx.xxxxxxx.xx/x undmused, xxxxxxxxxxxxx.xxxxx.xx, xxxxxxx.xxxx	On olemas mitmeid erinevaid tasuta internetiportaale, mis kajastavad infot toimuvate ürituste kohta. Xxxx xxxxx saab laiendada ürituse info levimist erinevatele sihtgruppidele, kelleni muidu see ei pruugiks jõuda. Sellistest portaalidest otsivad toimuvate ürituste kohta tihti infot ka raadiojaamad ja ajalehed.	vähemalt 10 päeva enne mängu
A	Otseülekandes toimuvate mängude info levitamine	Otseülekandes toimuvate mängude info jagamine ja levitamine	On ühtpidi mõistetav, et klubid ei xxxx xxxxx reklaamida otseülekandes toimuvate mängude infot ja otseülekande vaatamise võimalusi, kuid võõrsil toimuvate kohtumiste (eriti xxx xxxx on teises linnas/piirkonnas) info jagamine, läbi mille saavad klubid koos xxxxx vaatajate arvu ja mängude nähtavust, on ülimalt vajalik.
C	Mängu info kohalikus piirkonna ajalehes	Mängueelne info kohalikus ajalehes mängu toimumise asukoha, piletiinfo jm tähtsama infoga	Kohalikud ajalehed hõlmavad piirkonna sihtgruppi ja aitavad klubi tegemisi kajastada inimestele, kellega puuduvad kokkupuutepunktid läbi interneti jt tänapäevaste kanalite.	vähemalt 7 päeva enne mängu
B	Mängu info raadiojaamas	Mängukuulutus raadiojaamas, kutsudes inimesi mängudel	Raadioreklaam on võimas tööriist viimaks infot piirkonna elanikeni. Raadio kasutamine aitab xxxxx xx inimesteni, kes ei pruugi saada informatsiooni internetist/e-kirja xxxx.	vähemalt 4 päeva enne mängu

Lendlehtede ehk flaierite jagamine

Mängu flaierite jagamine enne kohtumist meeskonna mängijate ja fännide poolt ning inimeste kutsumine mängule

Enne lähenevat kodumängu lendlehtede jagamine linnas, avalikel üritustel, kokkuleppel teiste spordivõistkondadega nende üritustel jt kohtades.

3-4 korda hooaja jooksul

Esindusmeeskonn a külastused koolidesse

Meeskonna tutvustamine xx xxxxx kutsumine mängudele

Esindusmeeskonna koolikülastused annavad võimaluse tutvustada esindusmeeskonna ja klubi tegemisi koolile ja oma piirkonna elanikele.

XXXXX- XXXX

Esindusmeeskonn a osalemine avalikel üritustel

Rahvaspordiüritused, avalikud üritused jt võistlused

Eesmärk on tutvustada oma meeskonda ja mängijaid kohalikule kogukonnale tekitades xxxx xxxx, võimalusel alati kutsuda inimesi xxxxxxx xx klubile xxxxx xxxxx, jagada järgmise mängu infot (lendlehti).

XXXXX- XXXX

A – nõue, mille täitmine on Premium liiga ja Esiliiga klubidele kohustuslik

B – nõue, mille täitmine on Premium liiga klubidele kohustuslik, kuid Esiliiga klubidele soovituslik

C – nõue, mille täitmine on Premium liiga ja Esiliiga klubidele soovituslik

XXXX XXXX: EJL-i reklaambännerite paigutus Premium liigas

P – Premium liiga logoga bänner;

PL – Premium liiga toetajate bännerid K – Klubi bänner

XXXX XX: Mängu teadustuse näidisleht

Variant A	-90 minutit	Pannakse mängima muusika staadionil
Variant B	-90 minutit	Pannakse mängima muusika staadionil, muusika sisaldab ka heliklippe, mis on sisse loetud oma esindusmeeskonna mängijate poolt tutvustades ennast ja kutsudes klubile xxxxx xxxxx Premium liiga mängudel.
Variant A	-30 minutit	Staadioni teadustaja alustab informeerimist: „Tere kõigile Premium liiga huvilistele, kes on staadionile juba jõudnud. Kohtumise alguseni on jäänud 30 minutit! Xxxx võõrustame kodusel väljakul Premium liiga raames meie lähikonkurenti B, kes asub liigatabelis Y kohal! Kindlasti on oodata suurepärast lahingut kahe meeskonna vahel, ning meie kõik saame aidata xxxxx toetades ja julgustades oma meeskonda!“
Variant A	-15 minutit	Staadioni teadustaja: „15 minuti pärast algab kohtumine, mis on otseülekandes nähtav ka kanalilt Z. (juhul kui kohtumine on otseülekandes) Tervitame kõiki staadionile jõudnud pealtvaatajaid! Meie toitlustaja (firma Z) pakub kõikidele kehakinnitust xxxxxxx/vasakul asuvast telgist/toitlustuskohast.“
Variant A	-5 minutit	Staadioni teadustaja: „Kohtumise alguseni jäänud 5 minutit, kui algab Premium liiga C vooru kohtumine võistkondade A ja B vahel.“
Variant B	-5 minutit	„Xxxx xxxx minutit on jäänud avavileni kui algab klubide A ja B vaheline Eesti Premium Liiga C vooru kohtumine. B võistkonda on iseloomustanud käesoleval hooajal C mängustiil ning meie eelnevad kohtumised on lõppenud järgnevate tulemustega: D,E, F…. Just see, kuidas MEIE, G linna/piirkonna xxx xxxx toetame! Seega – laulame, hüüame ja aplodeerimine OMADE poolt! Tänast mängu esitleb meie toetaja H firma, kes pakub/toodab/vahendab I tooteid xx xxxxxx huvi saab järgi vaadata järgnevalt kodulehelt (www….ee).“
Variant A	I poolaeg	Meeskondade sissemarsiks pannakse mängima EJL hümn. KUI AVAVILE ON KÕLANUD, TUTVUSTAME KOOSSEISE JA KOHTUNIKKE. TEADUSTAJA INFORMEERIB JOOKSVALT KUI LÜÜAKSE VÄRAVAD NING NIMETAB VÄRAVALÖÖJAD, VAHETUSED JA EDASTAB MUU MÄNGUGA SEOTUD INFO.
Variant A	Vaheajal	Xxxxx poolajavile kõlamist: „Esimene poolaeg on lõppenud seisuga J. Meeskonnad lähevad 15 minutilisele puhkepausile. Otsige üles oma piletid, sest kohe saavad 3 õnnelikku auhindade loosimises auhinnaks ... Süüa ja juua leiate meie toitlustaja (firma Z) juurest, mis asub xxxxxxx/vasakul telgis/toitlustuskohas.“
Variant B	Vaheajal	Xxxxx poolajavile kõlamist: „Esimene poolaeg on lõppenud seisuga I. Meeskonnad lähevad puhkama, et tulla tagasi ja selgitada kumb on

		xxxx parem jalgpalliväljakul. Meie vahepeal pakume võimalust kõikidel poolajamängus mis algab 2 minuti pärast. Meie fännitooteid on võimalik osta (näiteks piletikassa/toitlustuse juures asuvast telgist)“. Poolajamängust - 2 minutit pärast vaheaja algust liigub staadioni teadustaja väljakule, alustades poolajamängu. Võimalusel teha poolajamäng pileti ostnute vahel hõigates välja 5 piletinumbrit ja kutsudes inimesed murule mängust osa võtma. Poolajamängu näited: A) penaltilöögid varuväravavahile (eelnevalt kokku lepitud peatreeneri, vv treeneri ja vajadusel klubi juhtkonnaga); B) 5 inimest, xxxxx piletinumber hõigatakse, tulevad murule, kus nad saavad võistelda lõbusas täpsuslöögimängus. Iga osavõtja saab palli. Esimene löökide voor tehakse 5-kasti joonelt ja reegliks on see, et järgmisesse ringi pääseb see, kes lööb palli väravasse nii, et pall puutub kõigepealt väravavõrku, maapõrkest xx xxxxx maad veerenud väravad xx xxx. Teine ring sooritatakse penaltipunktist, kolmas karistusala joonelt, neljas karistusala kaare pealt, viies 25m kauguselt väravast kuni võitja on selgunud. VÕITJATELE VASTAVALT KLUBI VÕIMALUSTELE KAS AUHIND KLUBI POOLT (XXXX, MÜTS, SÄRK) JA KINDLASTI KA LOHUTUSAUHINNAD OSAVÕTJATELE (MÄNGUPILETID JÄRGMISELE KOHTUMISELE, KLEEPSUD VMS).
Variant A	II poolaeg	TUTVUSTAKSE MUUDATUSI KOOSSEISUDES JA MUUD MÄNGUGA SEOTUD INFOT. JOOKSVALT TEADUSTAJA INFORMEERIB KUI LÜÜAKSE VÄRAVAD NING NIMETAB VÄRAVALÖÖJAD, VAHETUSED JA EDASTAB MUU MÄNGUGA SEOTUD INFO.
Variant B	II poolaeg	TUTVUSTAKSE MUUTUSI KOOSSEISUDES JA MUUD MÄNGUGA SEOTUD INFOT. POOLAJA ALGUSES XX XXXXX: „Xxxx õhtul alates kella J võib A mängijatega muljetada kohas K, mis asub …. VAHEPEAL, KUI AEGA ON: „Xxxxxx xxxxx muljed ja tipphetked jõuavad loomulikult ka meie ametlikule Facbook’i leheküljele xxxxxxxx.xxx/xxxxx A.
Variant A	Pärast lõpuvilet	Staadioni teadustaja: „Premium liiga C vooru kohtumine võistkondade A ja B vahel lõppes seisuga S. Meie järgmine kodumäng toimub L kuupäeval, kui võõrustame klubi M. Aitäh kõigile pealtvaatajatele ja kohtumiseni juba järgmisel mängul.“
Variant B	Pärast lõpuvilet	Staadioni teadustaja: „Premium liiga C vooru kohtumine võistkondade A ja B vahel lõppes seisuga S. Meie järgmine kodumäng toimub L kuupäeval, kui võõrustame klubi X. Xxxxxx õhtu jätkuks on võimalik meie mängijate ja treeneritega kohtuda kell J kohas X. Xxxxxx kohtumise aitas Teieni tuua meie toetaja H, kes

pakub/toodab/vahendab I tooteid xx xxxxxx huvi, saab mängu järgi vaadata järgnevalt kodulehelt (www….ee). Aitäh kõigile pealtvaatajatele ja kohtumiseni juba järgmisel mängul.“

XXXX X: Stardiloend

XXXX XX: Sanktsioonid mängude korralduslike põhimõtete rikkumise eest

Rikkumine	Sanktsioon (eurodes)
	PL	EL/ELB
Mängude kohustuslike turunduslike tegevuste mittetäitmine	kuni 100	kuni 25
Mängueelse informatsiooni ankeedi mittetähtaegne saatmine	20	10
Määratud mänguvormi mittekasutamine	50	30
Stardiloendist mittekinnipidamine	20	10
Mänguväljaku puudulik ettevalmistus	kuni 100	kuni 75
Nõutud reklaambännerite puudumine	50	kuni 25
Turvameetmete rikkumine	kuni 500	kuni 500
Mängijate saatjate puudumine	20	10
Riigilipu ja klubi lippude puudumine	20	10
EJL-i hümni mitteesitamine	20	10
Varumängijate pinkide mittevastavus juhendile	50	30
Kanderaami puudumine	50	30
Võistkonna meditsiinilise personali puudumine	50	30
Pallipoiste puudumine	kuni 30	kuni 20
Teadustuse puudumine	50	30
Mängukava puudumine	20	10
Toitlustuse puudumine	50	-
Telemängu otseülekande mittetoimumine klubi süül või ülekandeks tehniliste tingimuste mittetäitmine	kuni 4000	kuni 4000
Telemängul intervjuu andmisest keeldumine	100	kuni 50
Kodumängu videosalvestise mittetähtaegne esitamine	kuni 50	kuni 50
Pealtvaatajate aruande mittetähtaegne saatmine	20	10

XXXX XXX: Tasud ja sanktsioonid

Tasud:	Summa (eurodes)
Liiga liikmemaks Premium liigas	3770
Liiga liikmemaks Esiliigas	2790
Kautsjon protesti esitamisel	100
Kautsjon apellatsioonikomisjonile ja litsentsiasjade apellatsioonikomisjonile	1000
Sanktsioonid:
Loobumiskaotus etteteatamise korral	150
Loobumiskaotus mitteetteteatamise korral	300
Võistkonna võistlustelt mahavõtmine	300
Viis hoiatust ühes xxxxxx	100
Mänguõigust mitteomava mängija/ametiisiku protokolli kandmine või osalemine xxxxxx	100
1999. aastal või hiljem sündinud mängija mängimine seitsme (7) kalendripäeva jooksul rohkem kui kahes (2) xxxxxx	100
Mängija osalemine rohkem xxx xxxx (1) EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx päevas	100

Document Metadata

Table of Contents

SISUKORD

Document Metadata