TÖÖTAJATE ÕIGUS SAADA TEAVET, OLLA ÄRA KUULATUD JA OSALEDA OTSUSTAMISEL

TÖÖTAJATE ÕIGUS SAADA TEAVET, OLLA ÄRA KUULATUD JA OSALEDA OTSUSTAMISEL

Euroopa Liit täiendab liikmesriikide meetmeid töötajate teavitamise ja ärakuulamise alaste õiguste valdkonnas meetmetega, mille eesmärk on ergutada koostööd liikmesriikide vahel või kehtestada direktiivide abil miinimumnõuded.

ÕIGUSLIK ALUS

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 5, 114, 115, 151 ja 153.

EESMÄRGID

Euroopa Liit toetab ja täiendab töötajate kaasamisega seotud liikmesriikide meetmeid, et aidata xxxxx selliste Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151 sätestatud Euroopa sotsiaalpoliitika põhieesmärkide saavutamisele, mis hõlmavad parandatud elamis- ja töötingimusi, piisavat sotsiaalkaitset, kestvat kõrget tööhõivet ja võitlust tõrjutusega.

SAAVUTUSED

A. Taust

Töötajate teavitamine, ärakuulamine ja osalemine otsustamisel on olnud Euroopa-teemalise arutelu põhiteemaks alates esimese sotsiaaltegevuse programmi vastuvõtmisest nõukogus 1974. aastal. Ühenduse 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta (sotsiaalharta) rõhutatakse, et on soovitatav edendada töötajate osalemist otsustamisel. Komisjoni ettepanekutele selles valdkonnas on aga sageli avaldatud vastuseisu. Asjakohane õiguslik alus ühenduse õigusaktidele töötajate teavitamise ja ärakuulamise valdkonnas loodi alles siis, kui Amsterdami lepinguga inkorporeeriti sotsiaalpoliitika kokkulepe EÜ asutamislepingu teksti. Varem vastuvõetud õigusaktid põhinesid peamiselt aluslepingu artiklitel, millega sätestatakse ühenduse meetmed, mille eesmärk on saavutada asutamisvabadus või õigusnormide ühtlustamine ühis- või siseturul. Esimene selle valdkonna asjakohane direktiiv Euroopa töönõukogu kohta (nõukogu direktiiv 94/45/EÜ) võeti vastu kooskõlas sotsiaalpoliitika kokkuleppega ja see laienes Ühendkuningriigile 1997. aastal. Töötajate osalemise osas antakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 153 Euroopa Parlamendile ja nõukogule volitused vastu xxxxx:

— meetmed, mille eesmärk on ergutada koostööd liikmesriikide vahel;

— direktiivid, millega kehtestatakse järkjärgulise rakendamise miinimumnõuded.

Selles valdkonnas kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, millele eelneb konsultatsioon Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komiteega.

B. Kehtivad õigusaktid

Kuigi mõnede liikmesriikide avalikes haldusasutustes eksisteerivad töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise süsteemid, ei kohaldata senini avaliku sektori haldusasutuste suhtes ühtegi direktiivi, mis käsitlevad töötajate õigust teavitamisele ja nendega konsulteerimisele (vt Euroopa Kohtu otsuseid kohtuasjas C-583/10, Xxxxx xx C-108/10, Scattolon), või siis on riigi osalusega äriühingud hõlmatud juhul, kui nad tegelevad majandustegevusega, kas kasumi teenimise eesmärgil või mitte. 2001. aastal Euroopa Ühenduses toimunud läbirääkimistel direktiivi üle, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik, püüdis Euroopa Parlament laiendada direktiivi kohaldamisala avalikule sektorile, kuid nõukogu lükkas selle tagasi. Detsembris 2015 sõlmis keskvalitsuse üksuste valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee sotsiaalpartnerite kokkuleppe keskvalitsuse üksuste töötajate teavitamise ja ärakuulamise alaseid õigusi käsitlevate ühtsete miinimumstandardite kohta restruktureerimise, töö- ja eraelu tasakaalu, tööaja ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Et kokkulepe muutuks kõigi liikmesriikide jaoks siduvaks, tuleb see rakendada nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku alusel. Komisjoni praktika kohaselt (5.10.7) algatatakse selle ülevõtmise võimalike mõjude hindamiseks varsti mõjuhinnang. Komisjon kavatseb lähemalt uurida eelkõige allakirjutanute representatiivsust, kokkuleppe tingimuste õiguspärasust XXx õigusraamistiku suhtes ning seda, kas on peetud kinni subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest.

Esimene direktiivide rühm käsitleb töötajate õigust teavitamisele ja ärakuulamisele riigi tasandil mitmetes olulistes küsimustes, mis puudutavad ettevõtte majandustulemusi, finantsalast usaldusväärsust ja tulevasi arengukavasid, mis võivad tööhõivet mõjutada:

— nõukogu 17. veebruari 1975. aasta direktiiv 75/129/EMÜ kollektiivsete koondamiste kohta, mida on muudetud nõukogu direktiividega 92/56/EMÜ ja 98/59/EÜ; selle direktiivi kohaselt peavad tööandjad pidama massilise koondamise puhul töötajatega läbirääkimisi, et määrata kindlaks kollektiivsete koondamiste ärahoidmise viisid ja vahendid või vähendada töötajate arvu, keda need mõjutavad, ja leevendada tagajärgi. Selles direktiivis on sätestatud ka avalike ametiasutuste teavitamise kohustus;

— nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õiguste kaitsmise kohta (konsolideerib direktiivid 77/187/ EMÜ ja 98/50/EÜ), mille kohaselt tuleb töötajaid ülemineku põhjustest ja tagajärgedest teavitada; direktiiv sisaldab ka sisulisi sätteid töötajate töökohtade ja õiguste kaitse kohta üleminekujuhtumite korral;

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses: direktiivis sätestatakse minimaalsed menetlusstandardid töötajate õiguse kohta teavitamisele ja nendega konsulteerimisele seoses nende töökohta mõjutava majandusliku ja tööhõivealase olukorraga.

Komisjon on läbi viinud nende kolme direktiivi toimivuskontrolli, mille tulemusel järeldas ta 2013. aasta juulis, et direktiivid täidavad üldiselt oma eesmärki ja nendest tulenev kasu on suurem kui nendega kaasnevad kulud, kuid mõned lüngad on siiski jäänud – näiteks direktiivide kohaldamine avaliku sektori töötajatele, meremeestele ja VKEdele – ning teatavad määratlused tuleb täiendavalt läbi vaadata xx xxxx arutada (SWD(2013)0293). On kaalutud töötajate teavitamist ja ärakuulamist käsitlevate direktiivide uuesti sõnastamist (C(2015) 2303), kuid praegu näib see küsimus olevat kõrvale jäetud, kuna xxxx xx mainita komisjoni 2016. aasta ega ka 2017. aasta tööprogrammis.

Mis puudutab merelaevade töötajaid, siis võttis Euroopa Parlament 2015. aasta juuli täiskogu istungil vastu raporti merelaevade töötajaid käsitleva direktiivi kohta, mille üle pidasid sotsiaalpartnerid meretranspordi valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee raames läbirääkimisi. Selle direktiiviga hõlmatakse merelaevade töötajad ELis kehtivate direktiividega, mis käsitlevad töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist.

Teine direktiivide rühm hõlmab töötajate õigust teavitamisele ja nendega konsulteerimisele mitut riiki hõlmavate olukordade lahendamiseks. Need direktiivid on:

— nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiiv 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/38/EÜ: kõnealune direktiiv sisaldab üldeeskirju, millega tagatakse, et suurte rahvusvaheliste äriühingute ja ühinevate ettevõtete töötajaid teavitatakse ja nad kuulatakse ära. Euroopa töönõukogu toob üleeuroopaliselt kokku ettevõtete tippjuhtkonna ja töötajate esindajad, et arutada selliseid probleeme nagu ettevõtte majandusnäitajad, väljavaated, tööhõive, restruktureerimine ja personalipoliitika. Samuti on töötajatele on antud teatavad teavitamis- ja ärakuulamisõigused seoses töökeskkonnaga. 2011. aasta aprilli seisuga esindasid Euroopa töönõukogudes osalevad 18 000 töötajate esindajat 18 miljoni töötaja huve;

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta, mille kohaselt tuleb asjaomaste äriühingute töötajatele või nende esindajatele anda võimalus esitada oma seisukoht eeldatava mõju küsimuses, mida selline ülevõtmine tööhõivele avaldab; samuti kohaldatakse tavapäraseid eeskirju töötajate teavitamise ja ärakuulamise kohta;

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/35/EL, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist (ning millega kodifitseeritakse ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 78/855/EMÜ), mille kohaselt ühinevate aktsiaseltside töötajad on kaitstud samas ulatuses, nagu on sätestatud äriühingute ülemineku direktiivis.

2017. aasta jooksul avaldab komisjon REFIT-hinnangu Euroopa töönõukogu direktiivile ning juhenddokumendi, mis käsitleb sama direktiivi, eesmärgiga parandada selle rakendamist ja tagada suurem õiguskindlus.

Kolmanda direktiivide rühma eesmärk on kehtestada eeskirjad mitut riiki hõlmavate olukordade lahendamiseks, mis annavad osaliselt töötajatele õiguse osaleda otsustamisel. Need direktiivid on:

— nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes: Euroopa aktsiaseltsi põhikirja, mis võeti vastu nõukogu määrusega (EÜ) nr 2157/2001, täiendatakse direktiiviga, millega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad töötajate osalemist äriühingu strateegilist arengut puudutavates otsustes. Lisaks töötajate teavitamisele ja ärakuulamisele Euroopa töönõukoguga sarnanevas organis nähakse ette ka töötajate osalemine ettevõtete juhatuse tasandil, kui sellist osalemise vormi kohaldati riiklike asutamisettevõtete tasandil, nagu see paljude liikmesriikide riiklikes süsteemides on (nn enne xx xxxxxx põhimõte);

— nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja (nõukogu määrus (EÜ) nr 1435/2003) töötajate kaasamise osas: direktiivis sätestatakse eeskirjad Euroopa ühistutes ette nähtud mehhanismide kohta, et tagada töötajate esindajatele võimalus mõjutada äriühingu tegevust. Ühistutel on konkreetne juhtimismudel, mis põhineb ühisel vastutusel, liikmete demokraatlikul osalemisel ja kontrollil;

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta sisaldab samuti eeskirju töötajate osalemiskorra kohta, mida kohaldatakse ühinenud ettevõtete suhtes.

Pärast xxxx, xxx komisjon oli oma ettepanekud 2006. aastal tagasi võtnud, esitas ta 2012. aastal ettepaneku Euroopa sihtasutuse põhikirja kohta. Seejärel võttis komisjon selle ettepaneku 2015. aasta märtsis tagasi. 14. märtsil 2013 palusid Euroopa Parlamendi liikmed komisjonil kiiresti esitada ühe ettepaneku või mitu ettepanekut, mis võimaldaks vastastikustel ühingutel tegutseda piiriüleselt Euroopa ulatuses. Sellele ideele avaldavad vastuseisu mõned liikmesriigid, kellest igaüks võib blokeerida ettepaneku, mis on koostatud praegu eelistatult õiguslikuks aluseks võetava Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 352 alusel (subsidiaarsuse põhimõte) ning mis nõuab ühehäälsust ja parlamendi nõusolekut. Seetõttu otsustas komisjon hiljuti, et ei vii läbi avalikku konsultatsiooni ja mõjuhindamist, mida tavapäraselt õigusakti ettepaneku puhul tehakse. Selle asemel, nagu teatati sotsiaalettevõtluse algatuses (COM(2011)0682), lõi komisjon xxxx xxx liikmesriikide ja välisekspertidega mitmeid osalisi kaasava sotsiaalettevõtluse konsultatiivrühma, et hinnata, kuidas kehtivas õigusraamistikus kõige paremini lahendada probleeme, millega vastastikused ühingud kokku puutuvad, kui nad tahavad piiriüleselt tegutsema hakata. Oktoobris 2016 valmis selle eksperdirühma aruanne, milles antakse teadusuuringutel põhinevaid soovitusi konkreetseteks sotsiaalmajanduse ja sotsiaalsete ettevõtete arengu edendamise meetmeteks, sh suurendada nende nähtavust, aidata xxxx xxxxx ligipääsu rahastamisele, tagada soodne õiguslik ja reguleeriv raamistik ning suurendada XXx rahastamistoetust.

Neljandasse rühma kuuluvad kaks nõukogu rakendatud valdkondadevahelist kokkulepet sotsiaalpartnerite vahel (nõukogu direktiiv 97/81/EÜ osalise tööaja xxxxx xx nõukogu direktiiv 99/70/EÜ tähtajalise töö kohta), direktiiv 2008/104/EÜ renditöö xxxxx xx mitmed töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad direktiivid, mis kõik sisaldavad kaudseid töötajate teavitamise ja ärakuulamise alaseid sätteid. Näiteks peab tööandja informeerima tähtajalisi töötajaid vabadest alalistest töökohtadest.

C. Muud algatused

Ettevõtted ja töötajad on hakanud sõlmima piiriülese ettevõtja kollektiivlepinguid, võttes arvesse ettevõtete korralduse kasvavat rahvusvahelist mõõdet ja järjest suuremat tähelepanu pööramist ettevõtja sotsiaalsele vastutusele, sh uusi lähenemisviise ettevõtte juhtkonna ja töötajate vahelisele dialoogile. Piiriülese ettevõtja kollektiivlepingud on mitmesuguses vormis dokumendid, mille koostavad rohkem xxx xxxx liikmesriigis rakendamiseks ühiselt ühelt poolt ettevõte või ettevõtete rühma esindajad ja teiselt poolt töötajate organisatsioonid. 2016. xxxxx xxxxx oli maailmas 178 ettevõtet sõlminud 265 sellist lepingut, mis hõlmasid rohkem kui 10 miljonit töötajat. Siiski võib selline xxxx xxxxx xxxx õiguslikke ja poliitilisi küsimusi seoses sotsiaalse dialoogi erinevate vertikaalsete tasandite (rahvusvaheline, Euroopa, riiklik) ja horisontaalse kohaldamisala (valdkondadevaheline, valdkonnapõhine ja ettevõtte tasand) vaheliste seostega. Lisaks võivad tekkida vastuolud vastuvõetud piiriülese ettevõtja kollektiivlepingute riikidevahelise mõõtme ning riiklike normide ja õigusaktide vahel, ja olemas on xxxx vaidluste lahendamise vahendeid.

EL toetab ja jälgib piiriülese ettevõtja kollektiivlepingute väljatöötamist, toetades kogemuste ja teadusuuringute tulemuste vahetamist.

Parlament tegi oma 12. septembri 2013. aasta resolutsioonis piiriüleste kollektiivläbirääkimiste ja riikidevahelise sotsiaalse dialoogi kohta ettepaneku, et komisjon kaaluks suurema õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides Euroopa piiriülese ettevõtja kollektiivlepingute jaoks sellise Euroopa Liidu mittekohustusliku õigusraamistiku rajamist, mis sisaldaks sätteid,

millega tagatakse, et piiriülese ettevõtja kollektiivlepingu sõlmimisega ei põhjustata riiklikest kollektiivlepingutest möödahiilimist.

Pärast 2016. aastal toimunud avalikku konsulteerimist avaldas komisjon 2017. aasta aprillis Euroopa sotsiaalõiguste samba, mis annab kõigi sektorite kõigile töötajatele õiguse olla teavitatud ja konsulteeritud otse või esindajate kaudu mis tahes nende jaoks olulistes küsimustes, näiteks seoses ettevõtete ülemineku, ümberkorraldamise ja ühinemisega või kollektiivse koondamisega. See läheb kaugemale praegusest liidu õigustikust, kuna seda kohaldatakse sõltumata asjaomaste töötajate arvust, selle reguleerimisala hõlmab nii ettevõtete ümberkorraldamist kui ka ühinemist ning, sisaldades õigust saada mitte üksnes teavet xxxx xx õigust olla konsulteeritud seoses ettevõtte sellise tegevusega, eeldab see arvamuste vahetust ja pideva dialoogi sisseseadmist tööandjaga.

EUROOPA PARLAMENDI ROLL

Euroopa Parlament on võtnud vastu mitmeid resolutsioone, milles nõutakse töötajatele õigust osaleda ettevõtte otsustusprotsessis. Õigus saada teavet, olla ära kuulatud ja osaleda otsustamisel peaks kehtima nii riiklikes kui ka rahvusvahelistes ettevõtetes nende õiguslikust seisundist olenemata. Euroopa Parlament xxxxxx xxx üleskutset hõlmata avaliku sektori töötajad teavitamist ja töötajatega konsulteerimist käsitlevate direktiivide kohaldamisalasse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsioonis üldraamistikku käsitleva direktiivi kohaldamise kohta, et kõiki töötajaid koheldaks võrdselt.

Euroopa Parlament on seisukohal, et töötajatel peab lisaks teavitamis- ja ärakuulamisõigusele olema ka õigus osaleda otsustamisel selliste küsimuste üle, nagu uute tehnoloogiate kasutusevõtt, muutused töökorralduses, tootmine ja majanduslik planeerimine. Parlamendis on praegu arutlusel algatusraport nõukogudes otsuste tegemisel osalemise kohta. Raporti projektis (2015/2222(INI)) soovitatakse kehtivate direktiivide puhul kasutusele xxxxx XXx miinimumnõuded, sealhulgas nõue, et äriühingu registrijärgne asukoht xx xxxxx tegelik tegevuskoht peab olema sama, et sellega välistada töötajate esindatuse õigustest kõrvalehoidumine. Raporti projektis nõutakse standardite väljatöötamist nõuetele, mis käsitlevad töötajate esindatust nõukogu tasandil, mida saaks universaalse mudelina kohaldada kõigile Euroopa äriühinguõiguse direktiividele. Lisaks soovitatakse raporti projektis miinimumnõudeid, nt samu õigusi töötajate ja juhatuse esindajatele ning soolist tasakaalu nõukogus.

Euroopa Parlament nõudis oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti seadusandliku ettepaneku, milles nähtaks ette, et töötajate esindajaid tuleb piisavalt varakult täielikult teavitada kavandatavatest restruktureerimistoimingutest, sealhulgas põhjendada kavandavate meetmete valikut, ning kehtestataks konsulteerimiseks piisav ajavahemik. Õigeaegne konsulteerimine peaks võimaldama asjaomastel ettevõtetel ja nende töötajate esindajatel pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, mis hõlmavad restruktureerimisega seotud küsimusi. Seepärast võttis komisjon 13. detsembril 2013 vastu teatise „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev XXx kvaliteediraamistik“ (COM(2013)0882), milles nähakse ette, et nii ettevõtted kui ka riigiasutused peavad paremini määratlema ja jälgima muutusteks valmisoleku ja restruktureerimismeetmete juhtimise teatavaid põhimõtteid xx xxxx tavasid. Euroopa Parlament xxxxxx sellegipoolest oma 22. oktoobri 2014. aasta resolutsioonis majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta prioriteetide rakendamise kohta üleskutset koostada õigusakt, et tagada XXx tööstuses majanduslikult ja sotsiaalselt vastutustundlik

muutustega kohanemine, mille käigus säilitatakse töötajate õigused, põhjustamata seejuures ettevõtjatele ja eriti VKEdele ülemäärast regulatiivset koormust.

Komisjon esitab 2017. aasta jooksul aruande kvaliteediraamistiku rakendamise kohta, milles võetakse arvesse sõltumatu uuringu järeldusi, kogemusi hiljutistest ümberkorraldustest (Caterpillari juhtum) ning 31. detsembril 2016 lõppenud avaliku konsultatsiooni tulemusi Euroopa sotsiaalõiguste samba teemal, et hinnata, kas on vaja xxxxx jõulisemaid meetmeid.

Hiljuti tuletas Euroopa Parlament oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta meelde kasutegureid, mis kaasnevad töötajate kaasamisega otsustusprotsessi ja äriühingute juhtimisse selleks, et kasutada hästi ära uusi töökorraldusvorme ning prognoosida majanduse muutusi, ning juhtis tähelepanu asjaolule, et sotsiaal- majanduslikud ettevõtted, näiteks ühistud, on hea näide kvaliteetsete töökohtade loomisest, sotsiaalse kaasatuse toetamisest ja kaasava majanduse edendamisest.

Oma 5. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Xxxxxxxxxxxx ja Alstomi juhtumite valguses kutsus parlament kõiki asjaomaseid asutusi xxxx xxxxxx, et kõik pooled peaksid täielikult kinni töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevatest siseriiklikest ja Euroopa õigusaktidest, eriti restruktureerimise ajal.

Xxxxxx Xxxxxx-Xxxxxx 06/2017