TALLINNA BÖRSI VAHEKOHTU REGLEMENT
TALLINNA BÖRSI VAHEKOHTU REGLEMENT
I ÜLDSÄTTED
§ 1 Vahekohus. Vahekohtu kompetents
(1) Tallinna Börsi Vahekohus (edaspidi "Vahekohus") on alaliselt tegutsev sõltumatu vahekohus, mille eesmärgiks on Tallinna Börsil (edaspidi "Börs") tehingute tegemise või väärtpaberite noteerimisega või muul viisil Börsiga seotud vaidluste lahendamine, kui poolte vahel on olemas kehtiv Vahekohtu kokkulepe (vastavalt käesoleva Reglemendi § 2 defineeritule).
(2) Börsi juhatuse või selle liikme, samuti emitendi, xxxxx väärtpaberid on noteeritud Börsil, või Börsi liikme poolt esitatud taotluse alusel annab Vahekohtu Nõukogu arvamusi Börsi Reglemendi tõlgendamise küsimustes.
(3) Vaidluse allumise Vahekohtule otsustab Vahekohtu Nõukogu.
§ 2 Vahekohtu kokkulepe
(1) Vahekohus lahendab vaidlusi, kui poolte vahel on kokkulepe käesoleva Reglemendi
§ 1 sätestatud nõuetele vastava vaidluse lahendamiseks andmise kohta Vahekohtule (edaspidi "Vahekohtu kokkulepe").
(2) Vahekohtu kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult ning see võib sisalduda vaidluse aluseks olevas lepingus, samuti xxxxx xxxx xxxxx või poolte xxxxx xxxx kirjutatud dokumendis, poolte vahetatud kirjades, telefaksides või muul viisil edastatud dokumentides.
(3) Vahekohtu kokkulepe loetakse nõuetekohaselt saavutatuks ning Xxxxxxxxx on pädev vaidlust lahendama ka juhul, kui vaidluse pooled on eelnevalt kirjalikult informeerinud Xxxxx xxx nõusolekust alluda Vahekohtu jurisdiktsioonile.
(4) Vahekohtu kokkulepet sisaldava lepingu kehtetus ei muuda kehtetuks selles lepingus sisalduvat Vahekohtu kokkulepet.
§ 3 Reglemendi rakendusala
(1) Vaidluste lahendamine Vahekohtus toimub käesoleva Reglemendi alusel ning kooskõlas vahekohtute tegevust reguleerivate õigusaktide sätetega.
Tallinna Börs Vahekohtu Reglement 2004
(2) Xxxxxxxx pooltel on õigus kokku leppida käesoleva Reglemendi sätetest erinevas vahekohtunike arvus, määramise viisis või Vahekohtu poolt vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuuluvates protsessinormides.
VAHEKOHTU STRUKTUUR
§ 4 Vahekohtu Nõukogu
(1) Vahekohtu töö juhtimiseks ning muude käesoleva Reglemendiga sätestatud ülesannete täitmiseks moodustatakse Vahekohtu nõukogu (edaspidi "Vahekohtu Nõukogu").
(2) Vahekohtu Nõukogul on esimees, kes koordineerib Vahekohtu Nõukogu tööd ning esimehe asetäitja(d), kes täidab (täidavad) Vahekohtu Nõukogu esimehe kohuseid viimase äraolekul. Vahekohtu Nõukogul võib olla tehnilistest töötajatest koosnev sekretariaat.
§ 5 Vahekohtu Nõukogu liikmed ja nende valimine
(1) Vahekohtu Nõukogul on 6 liiget, kes valitakse 2 aastaseks tähtajaks.
(2) Vahekohtu Nõukogu liikmete volitused jõustuvad eelneva Vahekohtu Nõukogu liikmete koosseisu volituste lõppemise päevale järgneval päeval. Juhul, kui Vahekohtu Nõukogu liikmete volituste lõppemise päevaks ei ole nõuetekohaselt valitud uusi Vahekohtu Noukogu liikmeid, kehtivad Vahekohtu Nõukogu liikmete volitused kuni uute Vahekohtu Nõukogu liikmete valimiseni.
(3) Pooled Vahekohtu Nõukogu liikmed valitakse Börsi aktsionäride üldkoosoleku ning pooled Vahekohtu Nõukogu liikmed Finantsinspektsiooni poolt.
(4) Börsi aktsionäride üldkoosoleku poolt valitavad Vahekohtu Nõukogu liikmed valitakse Börsi põhikirjaga Börsi nõukogu liikmete valimiseks kehtestatud korras.
(5) Vahekohtu Nõukogu liikmeks võib valida isikuid, kellel on Vahekohtu Nõukogu liikmeks olemiseks vajalikud eelteadmised ja kogemused ning laitmatu reputatsioon. Vahekohtu Nõukogu liige peab omama piisavaid eelteadmisi väärtpaberiturust ja tundma Börsi Reglemendi sätteid. Isiku valimiseks Vahekohtu Nõukogu liikmeks peab olema tema nõusolek.
(6) Vahekohtu Nõukogu esimehe ja tema asetäitja(d) valib Vahekohtu Nõukogu oma esimesel koosolekul.
§ 6 Vahekohtu Nõukogu koosolek
(1) Vahekohtu Nõukogu täidab oma ülesandeid Vahekohtu Nõukogu koosolekutel vastu võetud otsuste kaudu. Vahekohtu Nõukogu otsused on lõplikud ja edasikaebamisele ei kuulu.
(2) Vahekohtu Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub kokku Vahekohtu Nõukogu esimees, esimehe äraolekul tema poolt määratud asetäitja. Vahekohtu Nõukogu liikmeid tuleb koosoleku toimumisest kirjalikult informeerida vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Teade peab sisaldama informatsiooni koosolekul arutusele tulevate küsimuste kohta.
(3) Nõukogu koosolekul on õigus xxxxx erakorralisena koosoleku päevakorda küsimus, mille päevakorda võtmisest ei olnud eelnevalt teatatud, xxx xxxxx poolt on vähemalt 2/3 koosolekul osalevatest Vahekohtu Nõukogu liikmetest.
(4) Vahekohtu Nõukogu koosolekut xxxxxxx Xxxxxxxxx Nõukogu esimees, tema äraolekul Vahekohtu Nõukogu esimehe asetäitja.
(5) Vahekohtu Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad vähemalt pooled Vahekohtu Nõukogu liikmed. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Vahekohtu liikmete koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks Nõukogu esimehe, tema äraolekul aga Nõukogu koosolekut juhatava Nõukogu esimehe asetäitja hääl. Nõukogu koosolekul on õigus xxxxx erakorralisena koosoleku päevakorda küsimus, mille päevakorda võtmisest ei olnud eelnevalt teatatud, xxx xxxxx poolt on vähemalt 2/3 koosolekul osalevatest Vahekohtu Nõukogu liikmetest.
(6) Vahekohtu Nõukogu liige xx xxxx osa hääletamisest kui otsustatakse tema vahekohtunikuks kinnitamist või määramist, tema volituste lõpetamist vahekohtunikuna, samuti küsimuste otsustamisel, mis on seotud Vahekohtu Nõukogu liikme tegevusega vaidluse lahendamisel.
(7) Vahekohtu Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli õigsust kinnitavad oma allkirjadega koosoleku juhataja ja protokollija. Koosolekute protokollid säilitatakse Börsi asukohas.
(8) Vahekohtu Nõukogu liikmete ja Vahekohtu Nõukogu esimehe ning tema asetäitja töö tasustamise alused ja ulatuse määrab kindlaks Börsi juhatus.
§ 7 Vahekohtunik
(1) Vaidluse lahendamiseks moodustatakse käesoleva Reglemendiga ettenähtud korras kolmest vahekohtunikust koosnev kohtukoosseis või määratakse üks vahekohtunik (vaidluse lahendamiseks vahekohtunikest moodustatud kohtukoosseis ja määratud vahekohtunik mõlemad edaspidi "Xxxxx". Kohtu liige edaspidi "Vahekohtunik").
(2) Vahekohtunikuks võib xxxx xxxx, kellel on Vahekohtunikuks olemiseks vajalikud eelteadmised ja kogemused ning laitmatu reputatsioon. Vahekohtunik peab omama piisavaid eelteadmisi väärtpaberiturust ja tundma Börsi Reglemendi sätteid.
(3) Xxxxx poolt valitud Vahekohtuniku kandidaadi kinnitab Vahekohtu Nõukogu ning Kohtu liige on Vahekohtuniku staatuses tema kinnitamisest Vahekohtu Nõukogu poolt. Juhul, kui Vahekohtu Nõukogu keeldub xxxxx poolt valitud Vahekohtuniku kandidaati kinnitamast, valib pool uue Vahekohtuniku kandidaadi.
(4) Vahekohtu Nõukogu poolt määratud Vahekohtunik on Vahekohtuniku staatuses tema määramisest Vahekohtu Nõukogu poolt.
(5) Vahekohtuniku staatus lõpeb Vahekohtu menetluse lõppemisega, Vahekohtuniku taandamise või asendamisega või Vahekohtuniku volituste lõpetamisega Vahekohtu Nõukogu poolt.
(6) Vahekohtunik peab olema sõltumatu ja erapooletu.
(7) Vahekohtuniku määramiseks peab olema Vahekohtu Nõukogule esitatud tema kirjalik nõusolek ning sõltumatuse ja erapooletuse deklaratsioon.
§ 8 Vahekohtuniku taandamise alused
(1) Vahekohtunik ei või osa xxxxx xxxx läbivaatamisest ja kuulub taandamisele, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud vaidluse lahendusest või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema sõltumatuses ja erapooletuses.
(2) Asjaolud, mis tekitavad põhjendatud kahtlust Vahekohtuniku kvalifikatsioonis, on tema taandamise aluseks.
(3) Vahekohtunik peab viivitamatult informeerima pooli menetluse käigus tekkinud asjaoludest, mis võivad olla tema taandamise aluseks.
§ 9 Vahekohtuniku taandamise kord
(1) Pool peab taotluse Vahekohtuniku taandamise kohta esitama Kohtule 10 päeva jooksul päevast, mil ta xxx xxxxx Vahekohtuniku taandamise aluseks olevatest asjaoludest. Vastasel korral kaotab ta taanduse esitamise õiguse. Pool, kes oli või pidi olema teadlik Vahekohtuniku taandamise aluseks olevatest asjaoludest enne Vahekohtuniku nimetamist, ei saa taotleda tema enda nimetatud Vahekohtuniku taandamist xxxxxx alustel.
(2) Otsuse Vahekohtuniku taandamise kohta teeb Kohtu kogu koosseis, xxxxx arvatud taandatav Vahekohtunik kohe pärast taotluse esitamist. Xxx Xxxxx koosneb ühest Vahekohtunikust, siis vaatab taotluse läbi see Vahekohtunik. Otsus taandamise taotluse lahendamise kohta tuleb koheselt teatavaks teha vaidluse pooltele ja Vahekohtu Nõukogule.
(3) Vahekohtuniku taandamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse xxxxx on huvitatud poolel õigus esitada 10 päeva jooksul otsusest teada saamisest kaebus Vahekohtu Nõukogule. Vahekohtu Nõukogu otsus Vahekohtuniku taandamise või sellest keeldumise kohta on lõplik.
§ 10 Vahekohtuniku volituste lõpetamine
Kui Vahekohtunik ei täida või ei saa oma ülesandeid mõjuvatel põhjustel xxxx liigse viivituseta täita, võib Vahekohtu Nõukogu huvitatud xxxxx taotluse alusel lõpetada
Vahekohtuniku volitused. Vahekohtu Nõukogu saadab pooltele ärakirjad Vahekohtuniku volituste lõpetamise otsusest.
§ 11 Vahekohtuniku asendamine
(1) Kui Vahekohtunik taandati või tema volitused lõpetati enne menetluse lõppemist, asendatakse Vahekohtunik korras, xxxxxx xx valiti või määrati. Vahekohtuniku asendamine ei muuda kehtetuks toiminguid ja otsuseid, xxxx Xxxxx tegi enne Vahekohtuniku asendamist.
(2) Vahekohtu Nõukogul on huvitatud xxxxx taotlusel õigus kuulutada kehtetuks Kohtu poolt enne Vahekohtuniku asendamist tehtud toiminguid ja otsuseid, kui on alust arvata, et nende tegemisel rikuti Kohtu erapooletuse nõuet. Taotlus otsuse või toimingu kehtetuks tunnistamiseks tuleb Vahekohtu Nõukogule esitada 10 päeva jooksul arvates Vahekohtuniku taandamise või volituste lõpetamise otsusest teada saamist.
III XXXXX
§ 12 Vahekohtunike arv
Xxxxx, kui pooled ei ole kokku leppinud vaidlust lahendavate Vahekohtunike arvus, lahendab vaidluse kolmest Vahekohtunikust koosnev Xxxxx, välja arvatud juhul, kui Vahekohtu Nõukogu otsustab vaidluse iseloomu, xxxx xxxxx või muid asjaolusid arvestades, et vaidluse lahendab üks Vahekohtunik.
§ 13 Kohtu moodustamine
(1) Juhul, kui vaidluse lahendab üks Vahekohtunik, määrab Vahekohtuniku Vahekohtu Nõukogu. Teistel juhtudel valib kumbki vaidluse pool ühe Vahekohtuniku ning Vahekohtu Nõukogu määrab kolmanda Vahekohtuniku, kes on ühtlasi ka Kohtu eesistujaks.
(2) Vaidluse pool on kohustatud valima Vahekohtuniku kandidaadi 10 päeva jooksul vastavasisulise ettepaneku saamisest Vahekohtu Nõukogult ning edastama tema poolt valitud Vahekohtuniku kandidaadi nime koos viimase kirjaliku nõusoleku ning erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooniga Vahekohtu Nõukogule. Juhul, kui vaidluse pool ei täida oma kohustusi Vahekohtuniku valimise osas nimetatud tähtaja jooksul, samuti juhul, kui Vahekohtu Nõukogu on kahel korral jätnud kinnitamata xxxxx valitud Vahekohtuniku kandidaadi, nimetab Vahekohtuniku Vahekohtu Nõukogu.
(3) Vahekohtu Nõukogu on kohustatud otsustama poolte poolt esitatud Vahekohtunike kandidaatide kinnitamise 15 päeva jooksul arvates kõigi käesoleva Reglemendi § 13 lg. 2 sätestatud dokumentide esitamisest viimase Vahekohtuniku kandidaadi kohta.
(4) Juhul, kui vaidluse lahendab üks Vahekohtunik, määrab Vahekohtu Nõukogu Vahekohtuniku 15 päeva jooksul hagiavalduse saamisest. Kohtu eesistujaks oleva Vahekohtuniku määrab Vahekohtu Nõukogu 15 päeva jooksul viimase Vahekohtuniku kandidaadi kinnitamisest. Muudel juhtudel määrab Vahekohtu Nõukogu Vahekohtuniku 15 päeva jooksul Vahekohtuniku määramise vajadusest teada saamisest.
IV VAHEKOHTU MENETLUS
§ 14 Poolte õigused ja kohustused vahekohtu menetluses
(1) Pooltel on vahekohtu menetluses võrdsed õigused.
(2) Pooltel on õigus osaleda vahekohtu menetluses isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osavõtt menetlusest xx xxxx õigust omada esindajat.
(3) Pooltel on õigus esitada vahekohtule selgitusi, tõendeid ja seisukohti, mida pooled peavad vajalikuks vaidluse lahendamiseks.
(4) Vaidluse pool on kohustatud esitama kõik Kohtule esitatud dokumendid koos ärakirjadega teise xxxxx jaoks. Xxxxx edastab saadud ärakirjad vaidluse teisele poolele.
(5) Vaidluse pool on kohustatud tagama, et teine pool oleks teadlik tunnistajatest, keda esimene pool kavatseb vahekohtu menetlusse kaasata, vähemalt xxxx tööpäeva enne vastavat vahekohtu istungit, tingimusel, et Xxxxx xx ole määranud pikemat tähtaega. Xxxxx xx xxxxxxx käesoleva punkti sätteid rikkudes vahekohtu menetlusse kaasatud tunnistajate ütlusi.
(6) Vaidluse pool on kohustatud tagama, et teine pool oleks teadlik tõenditest, mida esimene pool kavatseb Kohtule esitada, vähemalt xxxx tööpäeva enne vastavat vahekohtu istungit, tingimusel, et Xxxxx xx ole määranud pikemat tähtaega. Xxxxx xx xxxxxxx käesoleva punkti sätteid rikkudes Kohtule esitatud tõendeid.
(7) Lisaks käesolevas punktis sätestatud õigustele on pooltel vahekohtu menetluse käigus ka teised, käesoleva Reglemendiga sätestatud õigused ning Kohtu poolt antud õigused.
(8) Pooled on kohustatud kasutama nendele vahekohtu menetluses kuuluvaid õigusi heauskselt.
§ 15 Menetluse reeglid
(1) Juhul, kui poolte vahel ei ole sõlmitud kokkulepet menetluse reeglite, sealhulgas tõendite lubatavuse, asjasse puutuvuse, sisu ja olulisuse üle, toimub menetlus Kohtu poolt määratud viisil, arvestades käesoleva Reglemendi sätteid.
(2) Käesoleva Reglemendiga reguleerimata menetlusküsimustes on Kohtul õigus kohaldada Eesti Vabariigis tsiviilkohtupidamist reguleerivate õigusaktide sätteid ning lähtuda nendes sätestatud põhimõtetest.
(3) Kohtu istungid toimuvad Tallinnas. Kohtupidamise keeleks on eesti keel. Juhul, kui menetluse osaline ei valda eesti keelt, võimaldab Xxxxx menetluse osalise taotlusel ning kulul tõlgi osavõtu menetlusest.
(4) Kõik materjalid, dokumendid ja kogu informatsioon esitatakse Kohtule eestikeelsete originaalidena või tõestatud ärakirjadena eesti keeles. Xxxxx võib lubada nimetatud
dokumentide esitamist ka muudes keeltes. Kõik vajalike materjalide, dokumentide ja informatsiooni esitamisega seotud kulud kannab materjalid, dokumendid või informatsiooni esitav pool.
§ 16 Menetluse algus
(1) Vahekohtu Nõukogu võtab asja menetlusse pärast hageja poolt esitatud hagiavalduse kättesaamist ning tingimusel, et hageja on tasunud nõuetekohaselt registreerimistasu.
(2) Pärast hagiavalduse saamist (§ 17) alustab Vahekohtu Nõukogu Kohtu moodustamist.
§ 17 Hagiavaldus
(1) Vahekohtu menetluse algatamiseks esitab hageja Vahekohtu Nõukogule kirjaliku hagiavalduse koos ärakirja või ärakirjadega vastavalt kostjate arvule. Hagiavalduses peavad sisalduma alljärgnevad andmed:
1) vahekohtu kokkulepe või muud asjaolud, mille alusel hageja taotleb vaidluse lahendamist Vahekohtu poolt;
2) hageja ja kostja nimed ja aadressid, sidevahendite numbrid, esindajate olemasolul esindaja nimi ja postiaadress;
3) hageja nõue xx xxxx hind;
4) hagi alus ja asjaolud, millega hageja xxx xxxxx põhjendab, tõendid, mida hageja esitab või kavatseb esitada;
5) ettepanek vahekohtunike arvu ning isiku(te) osas;
6) muud hageja poolt oluliseks peetavad andmed.
(2) Vahekohtu Nõukogu edastab hagiavalduse ärakirja kostjale.
§ 18 Vastulause
(1) Hagiavalduse ärakirja edastamisel kostjale kohustab Vahekohtu Nõukogu kostjat esitama Vahekohtu Nõukogule Vahekohtu Nõukogu poolt määratud tähtpäevaks kirjaliku vastulause koos selle ärakirjaga hagejale. Vastulause mis peab sisaldama:
1) kostja seisukohta selle kohta, kas ta tunnistab hagi;
2) kostja vastuväiteid hagile ja tõendid, millega ta oma vastuväiteid põhjendab;
3) muid kostja poolt oluliseks peetavaid asjaolusid.
(2) Vahekohtu Nõukogu edastab vastulause ärakirja hagejale.
§ 19 Vastuhagi
(1) Kuni otsuse tegemiseni on Kostjal õigus esitada vastuhagi ühiseks läbivaatamiseks esialgse hagiga.
(2) Vastuhagi esitatakse käesolevas Reglemendis sätetatud hagi esitamise reegleid järgides.
(3) Xxxxx võtab vastuhagi ühiseks läbivaatamiseks esialgse hagiga, kui xxxx xx vastuhagi tulenevad ühest ja samast õigussuhtest.
§ 20 Õigus muuta esitatud seisukohti
Xxxxxx on õigus muuta ja täiendada hagiavalduses või vastulauses esitatud seisukohti ja põhjendusi. Xxxxxx on õigus muuta hagi või vastuhagi alust ja eset, suurendada või vähendada oma nõude suurust, loobuda xxxxxx või vastuhagist.
§ 21 Menetlustähtajad
(1) Menetlustähtajad, mis on määratlemata poolte poolt sõlmitud Vahekohtu kokkuleppes ning käesolevas Reglemendis, määrab Xxxxx.
(2) Xxxxx lähtub menetlustähtaegade määramisel vajadusest lahendada vaidlus võimalikult kiiresti, kindlustades seejuures pooltele õiguse ja võimaluse oma seisukohtade täielikuks selgitamiseks xx xxxxx asjas tähtsust omavate materjalide ja tunnistuste esitamiseks Kohtule.
(3) Menetlustoimingu tegemise õigus lõpeb tähtaja lõppemisega ning hiljem esitatud avaldused ja muud dokumendid jäetakse Kohtu poolt läbi vaatamata ning tagastatakse. Xxxxx xx xxxxxxx hilinemisega esitatud tõendeid. Xxxxx võib xxxx xxxxx määratud või poolte kokkuleppel kehtestatud tähtaegu pikendada või mõjuvatel põhjustel mööda lastud tähtaja ennistada.
(4) Pool loetakse xxxxx või dokumendi kätte saanuks, kui see on edastatud tähitud postiga kirja xxxx aadressil, mis on xxxxx asukohana märgitud õigusaktidega sätestatud ametlikus registris või edastatud sellises ametlikus registris xxxxx sidevahendina märgitud telefaksile või antud poolele üle allkirja vastu.
(5) Kõik kooskõlas eelmise punkti sätetega edastatud dokumendid ja teated loetakse xxxxx poolt kätte saaduks tähitud postiga toimetamise korral 3. tööpäeval nende saatmisest, isiklikul kohaletoimetamisel nende allkirja vastu üleandmisel ning telefaksiga saatmisel teisel tööpäeval nende edastamisest.
§ 22 Toimingute tegemata jätmise tagajärjed
(1) Vastulause tähtajaks esitamata jätmine ei tähenda hagi õigeksvõttu ega takista menetluse jätkamist.
(2) Xxxxx istungile ilmumata jätmine või nõutud tõendite tähtajaks esitamata jätmine ei takista menetluse jätkamist ega otsuse tegemist tingimusel, et poolt on istungi toimumisest või tõendite esitamise vajadusest nõuetekohaselt informeeritud.
§ 23 Eelistung
(1) Kohtul on õigus korraldada eelistung, et määrata kindlaks ja selgitada pooltele vahekohtu menetluse reegleid ning poolte õigusi ja kohustusi.
(2) Eelistungil selgitavad pooled kohtule oma nõudeid ja seisukohti, nimetavad kõik tõendid, mida nad kavatsevad oma nõudmiste toetuseks esitada ning kõik tunnistajad, keda nad kavatsevad vahekohtu menetlusse kaasata.
(3) Kui pooled taotlevad asja sisulist lahendamist eelistungil või xxx Xxxxx ise vaidluse poolte kohalolekul leiab, et kõik asjas tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud ning asja lahendamine on võimalik, võib vahekohtu istungi pidada ja asja sisuliselt lahendada vahetult eelistungi jätkuna.
§ 24 Vahekohtu istung
(1) Xxxxx otsustab, kas vaidluse lahendamiseks toimub vahekohtu istung või lahendatakse vaidlus xxxx istungit pidamata.
(2) Pooltel on õigus taotleda, et vaidlus vaadataks xxxx xxxx vahekohtu istungit pidamata. Vastavasisulise kirjaliku taotluse peavad esitama mõlemad vaidluse pooled.
(3) Kohtul on õigus, vaatamata poolte poolt esitatud taotlustele lahendada vaidlus vahekohtu istungit pidamata, otsustada, et vaidluse lahendamiseks on vajalik vahekohtu istung.
§ 25 Vahekohtu istungi läbiviimine
(1) Kohtul on õigus vahekohtu istung edasi lükata, xxx Xxxxx leiab, et asja läbivaatamine vahekohtu istungil ei ole võimalik asjaolude tõttu, mida sel istungil ei ole võimalik kõrvaldada.
(2) Asja läbivaatamise korra vahekohtu istungil määrab Xxxxx.
§ 26 Tõendid ja tõendite hindamine
(1) Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
(2) Kohtul on õigus nõuda täiendavate tõendite esitamist omal algatusel.
(3) Tõendite lubatavuse, asjasse puutuvuse ning tõendusliku jõu üle otsustab Xxxxx.
§ 27 Ekspert
(1) Kohtul on eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks õigus küsida Kohtu poolt määratud eksperdi arvamust.
(2) Pooltel on õigus taotleda eksperdi kaasamist menetlusse ning esitada eksperdile küsimusi.
§ 28 Konfidentsiaalsus
(1) Kõik vahekohtu menetlusega seotud asjaolud on konfidentsiaalsed ning nende avalikustamine on lubatud ainult poolte eelneval kirjalikul nõusolekul.
(2) Vahekohtu istungil võivad viibida xxxxx vahekohtunike ainult pooled, nende esindajad, tõlgid, eksperdid, tunnistajad. Kohtu loal võivad vahekohtu istungil viibida ka teised asjaga seotud isikud.
§ 29 Poolte kohustus menetlusele xxxxx aidata
(1) Pooled on kohustatud kasutama oma õigusi ja täitma oma kohustusi vahekohtu menetluses heauskselt ning on kohustatud vahekohtu menetlusele xxxxx aitama. Kohtu poolt nõutud menetlustoimingute nõuetekohase teostamisega ning Reglemendiga sätestatud või Kohtu poolt nõutud dokumentide õigeaegse esitamisega.
(2) Pooltel on keelatud igasugune vahekohtu menetlust takistav tegevus, sealhulgas põhjendamatu viivitamine Reglemendiga sätestatud või Kohtu poolt nõutud dokumentide või tõendite esitamisel, menetlustoimingute tegemisel, samuti põhjendamatute nõudmiste esitamine.
V OTSUS
§ 30 Kohaldatavad õigusnormid
(1) Vaidluse sisulisel lahendamisel lähtub Xxxxx Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide ning Börsi Reglemendi sätetest, samuti tavadest, mida lähtudes asjaoludest võib pidada vaidluse xxxxx või poolte suhtes kohustuslikeks käitumisnormideks.
(2) Kohtul on õigus rakendada vaidluse lahendamisel õigluse põhimõtet.
§ 31 Otsuse tegemine
(1) Kui vaidluse lahendab üks Vahekohtunik, teeb asjas otsuse tema.
(2) Xxx Xxxxx koosneb kolmest kohtunikust, tehakse otsus vahekohtunike lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab asja Kohtu eesistujaks oleva Vahekohtuniku hääl.
(3) Kohtu liikmed võivad konsensuse alusel anda Kohtu eesistujale õiguse menetlusküsimuste ainuisikuliseks otsustamiseks. Menetlusküsimuste eristamine sisulistest küsimustest on Kohtu pädevuses.
§ 32 Vahekohtu otsuse lõplikkus
Kohtu poolt tehtud otsus on lõplik ja pooltele siduv ning ei kuulu edasikaebamisele, välja arvatud juhul, kui kehtivate õigusaktidega on ette nähtud teisiti.
§ 33 Xxxx- xx osaotsus
(1) Xxxxx võib teha xxxx- xx osaotsuseid.
(2) Vaheotsus tehakse menetlusküsimustes. Vaheotsuse võib vormistada kirjalikult.
(3) Osaotsus tehakse sisulistes küsimustes, lahendades eraldi otsusega xxxx xxxx menetlusse ühendatud nõudest ja jätkates menetlust lahendamata nõuetes.
(4) Osaotsus vormistatakse käesoleva Reglemendi § 36 sätestatud korras.
§ 34 Poolte kokkulepe
Kui pooled jõuavad menetluse käigus kokkuleppele vaidluse lahendamise suhtes, siis lõpetab Xxxxx menetluse ning vormistab selle kokkuleppe otsusena.
§ 35 Hagi piirid
Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, ei või Xxxxx otsuse tegemisel ületada poolte poolt esitatud nõuete piire.
§ 36 Otsuse xxxx xx sisu
(1) Kohtu otsus vormistatakse kirjalikult.
(2) Kohtu otsus koosneb sissejuhatavast, kirjeldavast ja resolutiivosast. Kohtul või Vahekohtunikul on õigus esitada otsuses põhjendusi.
(3) Otsuse sissejuhatavas osas märgitakse otsuse teinud Vahekohtunike nimed, otsuse tegemise aeg, kohtupidamise koht, poolte ja nende esindajate nimed.
(4) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse hageja nõue ja kostja vastuväited.
(5) Otsuse motiveerivas osas märgitakse menetluse käigus tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud Kohtu järeldused, põhjendused, millele tuginedes Xxxxx tõendid tagasi lükkas, samuti viited kohaldatud õigusaktidele.
(6) Otsuse resolutiivosas märgitakse Kohtu seisukoht hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, osaliselt või tervikuna, samuti Kohtu seisukoht Vahekohtu kulude suuruse ning jaotamise ja poolte vahekohtu menetlusega seotud kulude jaotamise kohta.
(7) Otsusele kirjutavad xxxx xxxx Kohtu liikmed või vaidlust ainuisikuliselt lahendanud Vahekohtunik.
§ 37 Otsuse tegemise tähtaeg
Xxxxx teeb otsuse 7 päeva jooksul pärast asja läbivaatamist viimasel istungil, juhul aga kui istungit ei peetud, siis võimalikult kiiresti pärast asja materjalide läbivaatamist.
§ 38 Otsuse jõustumine
Kohtu otsus jõustub otsuse tegemise päeval.
§ 39 Otsuse väljasaatmine
Xxxxx saadab pooltele otsuse ärakirja otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.
§ 40 Asja materjalide hoidmine
(1) Kõik vahekohtu menetluse toimingud protokollitakse.
(2) Pärast otsuse tegemist antakse asja materjalid säilitamiseks üle Börsi juhatusele. Börsi juhatus korraldab asja materjalide säilitamise vähemalt 5 aastat arvates otsuse tegemise päevast.
§ 41 Menetluse lõppemine
Vahekohtu menetlus lõpeb otsuse tegemisega, välja arvatud juhul, kui on vaja selgitada või parandada otsust või teha täiendav otsus.
§ 42 Täiendav otsus
(1) Xxxxx võib pärast otsuse tegemist xxxxx taotlusel või oma algatusel teha täiendava otsuse nõude osas, mille kohta pooled esitasid tõendeid, kuid mille kohta otsust ei tehtud.
(2) Taotlus täiendava otsuse tegemiseks tuleb esitada Kohtule 7 päeva jooksul otsuse ärakirja saamisest. Taotluse esitamisest tuleb samaaegselt informeerida teist poolt.
(3) Xxxxx võib oma algatusel teha täiendava otsuse 7 päeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.
(4) Täiendav otsus vormistatakse käesoleva Reglemendi § 36 sätestatud korras.
§ 43 Vigade parandamine otsuses
(1) Xxxxx võib oma algatusel või xxxxx taotlusel parandada otsuses kirja- ja arvutusvigu ning muid ilmseid ebatäpsusi, mis ei mõjuta otsuse sisu.
(2) Xxxxxx on õigus 30 päeva jooksul otsuse ärakirja saamisest esitada Kohtule avaldus otsuse vigade parandamiseks, teatades sellest teisele poolele, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsugust tähtaega.
(3) Xxxxx võib oma algatusel parandada otsuse vigu 30 päeva jooksul arvates otsuse tegemisest.
VAHEKOHTU KULUD
§ 44 Registreerimistasu
Vahekohtumenetluse algatamist taotlev pool on kohustatud tasuma Vahekohtule registreerimistasu. Registreerimistasu on ühtne kõigi Vahekohtule lahendamiseks esitatud vaidluste puhul ning selle suuruse kehtestab Vahekohtu Nõukogu. Enne registreerimistasu tasumist vahekohtu menetlust ei algatata.
§ 45 Vahekohtu tasu
(1) Vahekohtu tasust kaetakse Vahekohtunike tasud, menetluse kulud ning Vahekohtu administratiivkulud.
(2) Vahekohtu tasu suuruse määrab Vahekohtu Nõukogu käesoleva reglemendi lisaks oleva Vahekohtu tasu määramise juhendi alusel, lähtudes hagi hinnast ning arvestades vaidluse keerukuse astet xx xxxxx lahendamiseks võimalikult kuluvat aega.
(3) Pärast Vahekohtu tasu suuruse kindlaksmääramist teeb Vahekohtu Nõukogu pooltele ettepaneku tasuda Vahekohtu tasu võrdsetes osades.
(4) Kui kostja ei tasu Vahekohtu Nõukogu poolt määratud osa Vahekohtu tasust, teeb Vahekohtu Nõukogu hagejale ettepaneku tasuda Vahekohtu tasu täies ulatuses. Kui hageja xxxx xx tee, jäetakse hagiavaldus läbi vaatamata.
(5) Kui hageja ei tasu Vahekohtu Nõukogu poolt määratud osa Vahekohtu tasust, jäetakse hagiavaldus läbi vaatamata.
(6) Kui vaidluse lahendamine osutub Vahekohtu Nõukogu poolt arvatust kulukamaks või kui hageja suurendab xxxx xxxxx või kui kostja on esitanud vastuhagi, teeb Vahekohtu Nõukogu Vahekohtunike esildisel pooltele ettepaneku Vahekohtu tasu täiendava maksmise kohta. Juhul, kui pooled ei tee seda käesoleva paragrahvi punktides 3 kuni 5 ette nähtud korras, peatatakse menetlus kuni täiendavalt määratud Vahekohtu tasu maksmiseni.
(7) Xxxxx asub asja sisulise arutamise juurde ainult juhul, kui Vahekohtu tasu on nõuetekohaselt tasutud.
§ 46 Hagi hind
(1) Hagi hinnaks on vaidluse objektiks olevate väärtpaberite turuväärtuste summa arvutatuna viimase sulgemishinna alusel enne hagi esitamist. Uue emissiooni puhul, mille suhtes sulgemishinda ei ole registreeritud, samuti juhul, kui väärtpaberite viimane sulgemishind on xxxxxxx, kui vaidluse objektiks olevate väärtpaberite nimiväärtuste summa, ning muudel juhtudel, kui xxxx xxxxx ei xxx xxxx viisil võimalik määrata, loetakse hagi hinnaks vaidluse objektiks olevate väärtpaberite nimiväärtuste summa. Vaidluse korral määrab xxxx xxxxx Vahekohtu Nõukogu.
(2) Mitme nõude olemasolu korral võrdub hagi hind üksikute nõuete summaga.
(3) Kohtul on õigus parandada või määrata xxxx xxxxx suurus, kui pool on selle ebaõigesti määranud või jätnud xxxx xxxxx määramata.
§ 47 Vahekohtu kulude jagunemine
(1) Xxxxxxx, xxxxx kasuks tehti otsus, mõistab Xxxxx poolelt, xxxxx kahjuks tehti otsus, välja esimese xxxxx poolt tasutud registreerimistasu ja Vahekohtu tasu.
(2) Xxx xxxx rahuldati osaliselt, siis mõistab Xxxxx kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud registreerimistasu ja Vahekohtu tasu proportsionaalselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga proportsionaalselt selle osaga, xxxxxx xxxx rahuldamata jäeti. Hagi osalisel rahuldamisel võib Xxxxx xxxxx poolte poolt tasutud summade jaotuse muutmata.
(3) Menetluse lõpetamisel enne otsuse tegemist, samuti menetluse lõpetamisel poolte kokkuleppe alusel, mis vormistatakse otsusena, poolte poolt makstud registreerimistasu ega Vahekohtu tasu ei tagastata.
VII LEPITAMISMENETLUS
§ 48 Lepitamismenetluse algatamine
(1) Xxxxxxxx pooltel on õigus lahendada vaidlus lepitamise teel enne Vahekohtu menetluse algatamist ning juhul, kui Vahekohtu menetlus on algatatud, siis xxxx xxxx enne otsuse tegemist Kohtu poolt.
(2) Vaidluse pool võib teha ettepaneku lepitamismenetluse algatamiseks enne vahekohtu menetluse algust või pärast seda. Ettepanek lepitamismenetluse algatamiseks tuleb esitada kirjalikult teisele poolele ja Vahekohtu Nõukogule.
(3) Pärast hagiavalduse saamist võib Vahekohtu Nõukogu teha vaidluse pooltele ettepaneku lahendada vaidlus lepitamise xxxx.
(4) Kui lepitamismenetluse ettepaneku saanud pool keeldub lepitamismenetlust alustamast või xx xxxxx ettepanekule 5 tööpäeva jooksul arvates selle kätte saamisest, loetakse lepitamismenetlus nurjunuks.
§ 49 Lepitamismenetluse käik
(1) Pärast xxxx, xxx vaidluse pooled on kirjalikult väljendanud oma nõusolekut lepitamismenetluses osalemiseks, määrab Vahekohtu Nõukogu Vahekohtuniku määramiseks ettenähtud korras lepitaja (edaspidi "Lepitaja") ning teavitab vaidluse pooli Lepitaja määramisest.
(2) Lepitaja viib lepitamismenetluse läbi oma äranägemisel, lähtudes erapooletuse, poolte võrdsuse ja õigluse põhimõtetest.
(3) Lepitamismenetluse käigus on Lepitajal õigus nõuda pooltelt täiendavate andmete, tõendite ja dokumentide esitamist.
§ 50 Lepitamismenetluse konfidentsiaalsus
Lepitamismenetluses osalejad on kohustatud järgima põhimõtet, et lepitamismenetlus ning sellega seonduv on konfidentsiaalne.
§ 51 Lepitamismenetluse lõppemine
(1) Lepitamismenetlus lõpeb poolte poolt vaidluse lahendamise kohta kirjalikult sõlmitud kokkuleppe kinnitamisega Vahekohtu Nõukogu poolt. Kokkulepe peab olema alla kirjutatud kõigi vaidluse poolte poolt ning selle esitab Vahekohtu Nõukogule Lepitaja.
(2) Lepitamismenetlus lõpeb, kui Lepitaja esitab Vahekohtu Nõukogule kirjaliku teatise selle kohta, et vaidluse pooled ei ole saavutanud kokkulepet vaidluse lahendamise suhtes. Lepitaja poolt esitatud teatis ei pea sisaldama põhjendust.
§ 52 Lepitamismenetluse tasu
(1) Pärast xxxx, xxx Vahekohtu Nõukogu on saanud vaidluse pooltelt nõusoleku lepitamismenetluses osalemise kohta, määrab Vahekohtu Nõukogu kindlaks lepitamismenetluse tasu suuruse. Vahekohtu Nõukogu edastab xxxxx lepitamismenetluse tasu suuruse kohta vaidluse pooltele koos teatega Lepitaja määramise kohta.
(2) Lepitamismenetluse tasu suuruse määramisel juhindub Vahekohtu Nõukogu vaidluse iseloomust ja vaidluse objektiks olevast summast ning sellest, et Lepitamismenetluse tasust kaetakse Lepitaja tasu, lepitamismenetluse kulud ning Vahekohtu administratiivkulud. Juhul, kui esialgselt määratud lepitamismenetluse tasu ei ole piisav, on Vahekohtu Nõukogul õigus nõuda vaidluse pooltelt lepitamismenetluse tasu täiendavat tasumist võrdsetes osades.
(3) Vaidluse pooled tasuvad Lepitamismenetluse tasu võrdsetes osades, kui pooltevahelise kokkuleppega ei ole sätestatud teisiti. Muud kulud seoses lepitamismenetluses osalemisega kannavad pooled iseseisvalt.
(4) Juhul, kui lepitamismenetlus on algatatud pärast Vahekohtu menetluse algust ning vaidluse pooled on lepitamismenetluse alguseks tasunud Vahekohtu tasu, on Vahekohtu Nõukogul õigus, arvestades vaidluse keerukuse astet ning selle lahendamiseks kulutatud aega, arvestada poolte poolt juba tasutud Vahekohtu tasu, osaliselt või täies ulatuses, Lepitamismenetluse tasu katteks. Juhul, kui pooled ei saavuta lepitamismenetluse käigus kokkulepet vaidluse lahendamise suhtes, võib Xxxxx nõuda Vahekohtu tasu täiendavat tasumist osas, milles Vahekohtu tasu arvestati Lepitamismenetluse tasu katteks.
§ 53 Lepitaja huvide konflikt
(1) Välja arvatud juhul, kui vaidluse pooled on andnud selleks oma nõusoleku, on Lepitajal keelatud osaleda vahekohtunikuna või xxxxx esindajana kohtu- või vahekohtumenetluses samade poolte vahel sama vaidluse eseme suhtes.
(2) Lepitajaks ei või xxxx xxxx, kes on otseselt või kaudselt huvitatud vaidluse lahendusest ega xxxx, xxxxx suhtes muud asjaolud tekitavad kahtlust tema sõltumatuses või erapooletuses.
§ 54 Lepitamismenetluse tõenduslik jõud
Välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti, ei ole vahekohtu menetluses ega kohtumenetluses siduvad ega oma tõenduslikku jõudu:
1) lepitamismenetluse käigus ühe xxxxx väljendatud seisukohad või tehtud avaldused seoses vaidluse võimaliku lahendamisega;
2) Lepitaja poolt tehtud ettepanekud;
3) asjaolu, et üks pooltest avaldas oma valmisolekut aktsepteerida Lepitaja poolt tehtud ettepanekut vaidluse lahendamiseks.
VIII REGLEMENDI MUUTMINE
§ 55 Reglemendi muutmine
Käesolevat Reglementi võib muuta Vahekohtu Nõukogu liikmete koosoleku otsusega, mille poolt on vähemalt 3/4 kõigist Vahekohtu Nõukogu liikmetest.
Tallinna Börsi Vahekohtu Reglemendi XXXX
TALLINNA BÖRSI VAHEKOHTU TASU MÄÄRAMISE JUHEND
1. Vahekohtu tasu koosneb ning sellest kaetakse Vahekohtunike tasud, menetluse kulud ning Vahekohtu administratiivkulud. Vahekohtu tasu jaotuse nimetatud tasude ja kulude lõikes määrab Vahekohtu Nõukogu, lähtudes põhimõttest, et Vahekohtunike tasu moodustab (70-75%) Vahekohtu tasust.
2. Vahekohtu tasu suuruse määrab Vahekohtu Nõukogu käesoleva juhendi alusel lähtudes hagi hinnast ja arvestades vaidluse keerukuse astet ning selle lahendamiseks võimalikult kuluvat aega.
3. Erandjuhtudel on Vahekohtu Nõukogul õigus määrata Vahekohtu tasu kõrgemana või madalamana käesoleva juhendiga kehtestatud määrast.
4. Vahekohtu tasu määrad on alljärgnevad:
Hagi hind | Vahekohtu tasu määr | |
Madalaim | Kõrgeim | |
1. kuni 50 000 | 8%, kuid vähemalt 3000 EEK | 20% |
2. 50 001 - 100 000 | 5% | 10% |
3. 100 001- 500 000 | 4% | 8 % |
4. 500 001 - 1 000 000 | 2 % | 5 % |
5. 1 000 001 - 5 000 000 | 1% | 3 % |
6. 5 000 001 - 10 000 000 | 0,5 % | 1,5 % |
7. 10 000 001 - | 0,25% | 0,4 % |
5. Vahekohtu Reglemendi § 44 sätestatud registreerimistasu suuruseks on 500 (viissada) EEK.