SISUKORD

Eesti jalgpalli meistrivõistlused on Eesti Jalgpalli Liidu (edaspidi EJL) põhikirjaga sätestatud klubidevahelised võistlused, kus selgitatakse Eesti xxxxxxx, xxxxxx paremusjärjestus ning UEFA klubivõistlustel osalevad Klubid.

I ÜLDSÄTTED ‌

Artikkel 1 – Reguleerimisala ‌

1.1 Juhend sätestab Eesti jalgpalli meistrivõistlustel Teises, Xxxxxxxxx ja Neljandas liigas (edaspidi Võistlused) osalevate ning Võistluste organiseerimisega seotud osapoolte õigusi, kohustusi ja vastutust.

Artikkel 2 – Mõisted ‌

2.1 Juhendi kontekstis on mõisted defineeritud alljärgnevalt:

Ametiisik	Klubiga seotud isik, kes on Klubisse registreeritud ja omab kehtivat ametiisiku litsentsi – treener, võistkonna esindaja, Klubi president, meditsiinitöötaja jne.
Aus mäng	Kontseptsioon, mis väärtustab ausas konkurentsis saavutatud tulemust. Ausa mängu (inglise keeles Fair Play) kontseptsioonis tegutsevad isikud lojaalsuse, ausameelsuse, sportlikkuse ja eetika printsiipe järgides. Aus mäng välistab pettuse, äraostmise, korruptsiooni, dopingu, vägivalla (nii füüsilise kui moraalse), diskrimineerimise, ekspluateerimise ja liialdatud kommertslikkuse. Loetelu tegevustest, mida loetakse Ausa mängu põhimõtete rikkumisteks on fikseeritud Distsiplinaarmääruse artiklis 4 ning juhendi lisas 1.
CAS	Court of Arbitration for Sport on Šveitsis Lausanne’s asuv Rahvusvaheline Spordi Arbitraažkohus.
Duubelvõistkond	Põhivõistkonnaga seotud madalamal liigatasandil mängiv võistkond. Duubelvõistkond saab xxxx xxxx sama Klubi võistkond. Ühel võistkonnal saab xxxx xxxx üks duubelvõistkond ja üks võistkond tohib olla duubelvõistkonnaks xxxx ühele võistkonnale.
„Eestis treenitud mängija“ ehk ETM	Mängija, kes on kas Eesti kodanik või mängija, kellel on määramata kodakondsus ja tal on Eestis välja antud välismaalase pass. Lisaks loetakse ETM-ks mängija, kes on sündinud Eestis või kes on mänginud Eesti jalgpalli meistrivõistlustel vähemalt seitse (7) hooaega, sõltumata tema rahvusest ja kodakondsusest. Mängija puhul, kes on Eesti jalgpalli meistrivõistlustele olnud üles antud pool hooaega (hooaja algusest kuni suvise ülesandmisperioodini või suvisest ülesandmisperioodist kuni hooaja lõpuni) läheb kõnealune pool hooaega arvesse juhul, kui mängija on selle perioodi jooksul osalenud vähemalt ühes Eesti jalgpalli meistrivõistluste xxxxxx.
EJL-i egiidi all	Kõik EJL-i poolt korraldatud võistlused.

Eliitliiga	Eesti noorte jalgpalli meistrivõistlused tütarlaste ja poiste Eliitliigades
Elukutseline jalgpallur	Xxxxxxx, kellel on litsentseeritud jalgpalliklubiga elukutselise jalgpalluri leping, mis vastab Mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriva korra artiklis 9 toodud nõuetele ning xxxx xxxxx lepingu alusel tasustatakse jalgpallialaseks tegevuseks valmistumise või jalgpallialase tegevuse eest, ja kellele tasutakse tema jalgpallialase tegevuse eest enam, kui ta sellele tegevusele kulutab. Elukutselise jalgpalluri staatus on ka mängijal, kes saab EJL-i noormängija arengustipendiumi.
ERIS	EJL-i registreerimise ja informatsiooni süsteem ehk ERIS on internetipõhine süsteem Klubidele, mängijatele ja teistele jalgpallis tegutsevatele isikutele EJL-i andmebaasis olevate jalgpallialaste andmete ja õiguste (sh litsents) haldamiseks ning info andmiseks, vahetamiseks ja saamiseks.
FIFA	Fédération Internationale de Football Association ehk Rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon.
FIFA TMS	FIFA Transfer Matching System. Veebipõhine infosüsteem elukutseliste ja harrastusjalgpallurite rahvusvaheliste üleminekute haldamiseks ning alaealiste mängijate rahvusvaheliste üleminekute ja esmakordsete registreerimiste haldamiseks.
Harrastusjalgpallur	Mängija, kellel ei ole jalgpalliklubiga kehtivat lepingut või xxxxx xxxxxx xx xxxxx EJL-i Mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriva korra artiklis 9 toodud miinimumnõuetele.
Hoiatused ja eemaldamised	Hoiatused on kohtuniku poolt mängijale ja/või ametiisikule antud kollased kaardid. Eemaldamised on kohtuniku poolt mängijale ja/või ametiisikule antud punased kaardid.
Hooaeg	Ajavahemik, mis algab Võistluste esimese ametliku mänguga ning lõppeb viimase ametliku mänguga, sh üleminekumängud.
IFAB	The International Football Association Board ehk Rahvusvaheline Jalgpalli Nõukogu.
Jalgpalli ametiisiku litsents	Jalgpalli ametiisiku litsents annab isikule juriidilise aluse tegutseda EJL-i egiidi all toimuvatel võistlustel osaleva võistkonna ametiisikuna, xx xxxx ametiisikuna märgitud mänguprotokollis ja viibida mängu ajal tehnilises alas. Ametiisiku litsentseerimine toimub vastavalt Jalgpalli ametiisikute registreerimise ja litsentseerimise korrale. Ametiisiku litsents kehtib ühe kalendriaasta.
Jalgpalluri litsents	Õigus, mis annab mängijale juriidilise aluse osaleda Eesti jalgpalli meistri- ja karikavõistlustel. Jalgpalluri litsents kehtib ühe kalendriaasta.
Järelkasvuvõistkonnad	Klubi Eliitliigas osalevad noortevõistkonnad.

Kevad- ja sügisringid	Kolmeringilise võistlussüsteemi järgi on kevadring Võistluste 1.ring ning sügisringid 2. ja 3. ring. Kaheringilise võistlussüstemi järgi on kevadring 1. ring ning sügisring 2. ring.
Klubi (jalgpalliklubi)	Eestis registreeritud mittetulundusühing, mille võistkond osaleb ametlikel mängudel xx xxxxx põhitegevus on seotud jalgpalli arendamise, harrastajate koondamise, jalgpallivõistluste korraldamise jms jalgpallilise tegevusega; mis asub EJL-i territooriumil, mängib oma kodumängud Eestis; omab õigust Klubi xxxx xx atribuutika kasutamiseks.
Madalamad liigad	Eesti jalgpalli meistrivõistluste Xxxxxx xx Neljas liiga.
Mängija osalemine xxxxxx	Mängija osalemiseks xxxxxx loetakse mängija protokolli kandmist, k.a juhul, kui mängija on protokolli kantud vahetusmängijana, kuid teda sisse ei vahetata. Saalijalgpallis loetakse mängija osalemiseks xxxxxx tema protokolli kandmist.
Mängija mängimine xxxxxx	Mängija mängimiseks xxxxxx loetakse xxxx, xxx mängija on viibinud väljakul ja mänginud kasvõi ühe (1) minuti. Mängudes, kus toimuvad edasi-tagasi vahetused, loetakse mängija mängimiseks xxxxxx tema protokolli kandmist, k.a vahetusmängijana.
Noormängija	Mängija, kellel on oma vanuse järgi õigus osaleda Eliitliigas ja Noorte Võistlustel, olenemata sellest, kas mängija osaleb täiskasvanute või noorte meistrivõistlustel.
Noorte võistlused	Eesti noorte jalgpalli meistrivõistlused tütarlaste ning poiste erinevates vanuseklassides (va. Eliitliigad) ja Eesti noorte klubidevahelised võistlused tütarlaste ning poiste erinevates vanuseklassides.
Oma Klubi uus mängija	Mängija, kes ei ole jooksva hooaja Xxxxxxxxxxxxx meistrivõistlustel olnud üles antud ühtegi võistkonda ega osalenud ühegi võistkonna eest järelkasvu- või duubelvõistkonnamängijana ja on klubisse registreeritud hiljemalt jooksva aasta 31. juulil.
Premium liiga	Eesti jalgpalli meistrivõistluste kõrgeim liiga, kus selgitatakse välja Eesti xxxxxxx jalgpallis.
Põhiturniir	Mängud, mis algavad Võistluste esimese vooruga ja lõppevad viimase vooruga. Üleminekumängud ei ole põhiturniiri mängud.
Põhivõistkond	Võistkond, kellel on duubel- ja/või järelkasvuvõistkond.
Saalijalgpall	Jalgpall, mida mängitakse vastavalt FIFA kinnitatud saalijalgpalli reeglitele (Futsal Laws of the Game).
Sari	EJL-i poolt korraldatavad erinevad jalgpallivõistlused, näiteks Eesti meistrivõistlused, Eesti karikavõistlused, Superkarika finaal, Eesti väikesed karikavõistlused, Eesti noorte meistri- ja

	klubidevahelised võistlused Eliitliigades, Eesti noorte meistrivõistlused jms.
Tavajalgpall	Xxxx, xxxx mängitakse vastavalt IFAB-i poolt vastu võetud mängureeglitele (Laws of the Game).
Tehniline tsoon	Tehniline ala, neljanda kohtuniku positsioon, võistkondade ja kohtunike riietusruumid, mängijate ja kohtunike teekond riietusruumidest mänguväljakule.
Transfer ehk rahvusvaheline üleminek	Mängija registreerimine ühe riigi jalgpalliliidust teise riigi jalgpalliliitu. Transferi peab xxxxxx xx saama 10-aastase ja vanema mängija registreerimiseks teises jalgpalliliidus xx xxxxx taotlemine käib vastavalt FIFA mängijate staatuse ja üleminekute korra (FIFA Regulations on the Status and Transfer of Players) artiklile 9.
Täiskasvanute meistrivõistlused	Eesti jalgpalli meistrivõistlused Premium, Esi- ja Esiliigas B ning Teises ja madalamates liigades, samuti Eesti naiste jalgpalli meistrivõistlused Meistri-, Esi ja Teises liigas.
U21 laiendiga duubelvõistkond	Premium, Esi- või Esiliigas B mängiva võistkonna duubelvõistkond mis koosneb valdavalt alla 22-aastastest mängijatest.
U19 laiendiga duubelvõistkond	Premium, Esi- või Esiliigas B mängiva duubelvõistkonna duubelvõistkond (nn Klubi kolmas võistkond) mis koosneb valdavalt alla 20-aastastest mängijatest.
UEFA	Union des Associations Européennes de Football ehk Euroopa jalgpalliliitusid ühendav organisatsioon.
UEFA klubivõistlused	UEFA poolt korraldatavad või tema egiidi all toimuvad võistlused UEFA liikmesriikide Klubidele, näiteks Meistrite Liiga.
Uus mängija	Mängija, kes ei ole jooksvatel Xxxxxxxxxxxxx meistrivõistlustel olnud üles antud ühtegi võistkonda.
Võistkondlik xxxxxx paremusjärjestus	Edetabel, mis pannakse kokku pärast Võistluste lõppu xx xxx on sportlike tulemuste alusel ühtsesse paremusjärjestusse pandud kõik Täiskasvanute meistrivõistlustel osalenud võistkonnad. Paremusjärjestuse väljaselgitamisel lähtutakse põhimõttest, et kõrgemas liigas mistahes koha saavutanud võistkond on kõrgemal xxxxx, xxx sellest madalamal liigatasandil osalenud võistkond. Sama liigataseme korral võetakse esmalt arvesse liigavõitjate mängude tulemusi, seejärel kohta liigatabelis koos punktide arvuga ning seejärel keskmist punktide arvu mängu kohta. Kui ka siis on punktid võrdsed, võetakse aluseks punktis 16.6 toodud kriteeriumid.

Artikkel 3 – Organiseerimine ‌

3.1 Võistlusi organiseerib ja juhib EJL.

3.2 EJL organiseerib Võistlusi igal aastal.

3.3 EJL-i peadirektor (edaspidi Peadirektor) on kõrgeim tegevjuhtimisorgan, kes vastutab kõigi Võistlustega seotud küsimuste eest, v.a distsiplinaarküsimused. Peadirektor võib osa talle juhatuse poolt määratud kohustustest delegeerida EJL-i võistluste osakonnale.

3.4 Võistlusi administreerib EJL-i võistluste osakond.

3.5 Distsiplinaarorganid käsitlevad distsiplinaarrikkumistega seotud küsimusi vastavalt EJL-i distsiplinaarreeglistikule.

Artikkel 4 – Kommertsõigused ‌

4.1 Juhendis tähendavad "kommertsõigused" kõiki Võistlustega seotud kommerts- ja meediaõigusi ning võimalusi, muuhulgas:

4.1.1 kõiki kehtivaid ja/või tulevasi ülemaailmseid visuaalsete, audiovisuaalsete ja heliliste ringhäälingusaadete (staatiliste ja/või liikuvate kujutiste) edastamise õigusi raadio, televisiooni või muude olemasolevate ja/või tulevaste elektrooniliste levitamisvahendite abil (k.a internet ja traadita tehnoloogia);

4.1.2 turundus-, sponsorlus-, reklaami-, litsentsi- ja frantsiisiõigusi koos Võistlustega seotud andmete ja statistikaalaste õigustega.

4.2 Kõik Võistlustega seotud kommertsõigused kuuluvad Võistluste organiseerijale – EJL- le.

4.3 Võistluste liigade logodega seonduvad õigused kuuluvad EJL-le, kuid Klubidel on õigus logo sihipäraselt kasutada.

Artikkel 5 – Intellektuaalomandi õigused ‌

5.1 Kõik Võistlustega seotud õigused intellektuaalomandile kuuluvad ainuisikuliselt EJL- le. Õigused intellektuaalomandile hõlmavad muuhulgas olemasolevaid või tulevasi õigusi liigade, võistluste ja sarjade nimede, logode, brändide, medalite ning trofeede suhtes. Nimetatud õiguste kasutamiseks on EJL-xx xxxx saada eelnev kirjalik nõusolek ning nende kasutamine peab alati vastama EJL-i juhenditele ja juhistele.

5.2 Mängupaiku ja -aegu kajastava mängukalendri ning Võistlustel peetavate mängudega seotud andmed ja statistikaalased õigused kuuluvad ainuisikuliselt EJL-le.

5.3 Võistlustel on muusika esitusõiguseks EJL sõlminud lepingu Eesti Autorite Ühinguga xx xxxxx esitamine on Klubidele tasuta.

Artikkel 6 – Aus mäng ‌

6.1 Kõik Võistluste mängud tuleb pidada järgides Ausa mängu põhimõtteid, mis on kirjeldatud juhendi lisas 1.

6.2 Igal Võistluste mängul hinnatakse võistkondade vastavust juhendi lisas 1 toodud Ausa mängu hindamise kriteeriumitele ning võistkonnale antakse Ausa mängu hinded, mille põhjal koostatakse hooaja xxxxx Ausa mängu edetabel.

6.3 EJL autasustab Ausa mängu edetabeli parimat võistkonda Ausa mängu diplomiga.

II OSAPOOLTE KOHUSTUSED ‌

Artikkel 7 – EJL-i kohustused ‌

7.1 EJL loob parimad tingimused Võistluste organiseerimiseks. Need tingimused puudutavad muuhulgas Võistluste edendamist, kooskõlastamist ja administreerimist, litsentside väljastamist, võistlejate ülesandmist, loa andmist Võistlustel osalemiseks, võistlussüsteemi, mängureegleid, kohtunike tegevust, kontrolli ja distsiplinaarküsimusi ning kommertsõiguste kasutamist.

7.2 EJL kannab Võistluste organiseerimiskulud.

Artikkel 8 – Jalgpalliklubide kohustused ‌

8.1 Võistlustel osaledes kohustuvad Klubid:

8.1.1 järgima EJL-i põhikirja, juhendeid, otsuseid xx xxxx EJL-i poolt kehtestatud jalgpallialast tegevust reguleerivaid dokumente;

8.1.2 järgima FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid;

8.1.3 järgima kõikides Eesti-sisestes jalgpallialastes vaidlustes EJL-i põhikirjas ning muudes EJL-i dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda ning täitma vaidluse lahendanud organi otsust;

8.1.4 pöörduma vaidlusalases küsimuses lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eesti-siseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-l pädevus, mitte tavakohtusse, xxxx sõltumatusse, erapooletusse, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevasse jalgpallialasesse vahekohtusse, tunnustama selle otsust lõplikuna ning seda täitma;

8.1.5 tunnustama rahvusvahelistes jalgpallialastes vaidlustes CAS jurisdiktsiooni ning nõustuma selle menetluskorraga (Code of Sports-related Arbitration of the CAS).

8.2 Klubid vastutavad oma mängijate, ametiisikute, liikmete, toetajate ja mängude juures ametikohustusi täitvate isikute käitumise eest.

8.3 Klubi peab arvestust liikmemaksu, treeningtasude xx xxxxx antud varustuse kohta.

8.4 Kodumängu korraldav Klubi vastutab turvalisuse ja ohutuse eest enne mängu, mängu ajal ning pärast mängu.

8.5 Kodumängu korraldav Klubi vabastab EJL-i igasuguste kahjutasunõuete maksmisest või kohustustest kolmandate isikute suhtes, v.a juhul, xxx xxxx ei toimunud kohtunike mitteilmumise tõttu.

8.6 Klubi on kohustatud kooskõlas artiklitega 26 ja/või 27 pidama oma kodumängud EJL- le teatatud kodustaadioni(te)l, mis asub/asuvad Eesti Vabariigi territooriumil. Mänge võidakse erandkorras korraldada mõnel teisel väljakul EJL-i otsusega.

8.7 Klubi on kohustatud tegema igakülgset koostööd EJL-i ametnikega Võistluste (sh mängude) parimaks korraldamiseks ja läbiviimiseks.

8.8 Kodumängu korraldav Klubi peab mängud korraldama vastavalt EJL-i dokumentides toodud nõuetele. Klubi on ainuisikuliselt vastutav kõikide mängu korraldamisega seotud kohustuste täitmise eest, kui EJL-i juhatus ei ole otsustanud teisiti.

8.9 Kodumängu korraldav Klubi kannab kõik mängu korraldamisega seotud kulud, v.a mängukohtunike kulud.

8.10 Külalisvõistkonna Klubi kannab kõik võistkonna lähetuskulud.

8.11 Klubid on kohustatud tasuma tähtaegselt kõik EJL-i dokumentide alusel määratud maksud, trahvid ja tasud.

8.12 Klubid on kohustatud andma EJL-ile tasuta õiguse mitteärilisel eesmärgil jalgpalli arendamiseks kasutada ja volitada teisi kasutama Võistlustel osalevate Klubide kõigi mängijate ning ametiisikute fotosid ja nende kohta koostatud audiovisuaalseid ning visuaalseid materjale (k.a nende nimed, asjassepuutuv statistika, andmed ja kujutised) koos Klubi nime, logo, embleemi ja mängijate särgiga (k.a särgisponsorite ja varustuse tootjate reklaam).

8.13 Klubidel ei ole volitusi tegutseda EJL-i või Eesti meistrivõistluste nimel EJL-i eelneva kirjaliku loata.

Artikkel 9 – Mängijate ja Klubi ametiisikute kohustused ‌

9.1 Võistlustel osalevad mängijad peavad omama kehtivat jalgpalluri litsentsi.

9.2 Klubi ametiisikud, kes viibivad Võistlustel tehnilises tsoonis (sh treenerid, meditsiiniline personal, võistkonna esindaja jne) või tegutsevad Võistlustel Klubi ametiisikutena (näiteks võistkonna esindaja) peavad omama kehtivat ametiisiku litsentsi vastavalt Jalgpalli ametiisikute registreerimise ja litsentseerimise korrale.

9.3 Klubi ametiisikud, kellel on seadusjärgne õigus või volitus Klubi nimel toiminguid sooritada ja/või dokumente allkirjastada, peavad omama kehtivat ametiisiku litsentsi vastavalt Jalgpalli ametiisikute registreerimise ja litsentseerimise korrale.

9.4 Litsentsi omades kohustuvad mängijad ja Klubi ametiisikud:

9.4.1 kinni pidama lojaalsuse, ausameelsuse ja sportlikkuse printsiipidest vastavalt Ausa mängu põhimõtetele;

9.4.2 tunnustama kehtivaid jalgpallireegleid, mis on vastu võetud IFAB-i poolt;

9.4.3 täitma EJL-i, FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid;

9.4.4 järgima kõikides Eesti-sisestes jalgpallialastes vaidlustes, mis on seotud või tekivad seoses EJL-i põhikirja või muude EJL-i dokumentide täitmisega, käesolevas juhendis ning muudes EJL-i dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda;

9.4.5 vaidlusalases küsimuses lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eesti-siseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-il pädevus, mitte pöörduma tavakohtusse, xxxx edastama küsimuse lahendamiseks sõltumatule, erapooletule, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevale jalgpallialasele vahekohtule, tunnustades vahekohtu otsust lõplikuna ja kohustudes seda tingimusteta täitma;

9.4.6 tunnustama rahvusvahelistes jalgpallialastes vaidlustes CAS jurisdiktsiooni ning nõustuma selle menetluskorraga (Code of Sports-related Arbitration of the CAS);

9.4.7 hoiduma igasugusest käitumisest, mis kahjustab või võib kahjustada EJL-i poolt organiseeritud või korraldatud võistluste aususe põhimõtet, ja kohustuvad tegema EJL-iga täielikku koostööd võitlemaks selliste tegude vastu.

9.5 Kõik mängijad ja ametiisikud annavad EJL-le tasuta õiguse mitteärilisel eesmärgil jalgpalli arendamiseks kasutada ning volitada teisi kasutama Võistlustel osalevate Klubide kõigi mängijate ja ametiisikute fotosid ning nende kohta koostatud audiovisuaalseid ja visuaalseid materjale (k.a nende nimed, asjassepuutuv statistika, andmed ja kujutised) koos Klubi nime, logo, embleemi ja mängijate särgiga (k.a särgisponsorite ja varustuse tootjate reklaam).

III AUTASUSTAMINE ‌

Artikkel 10 – Karikas, diplomid jm auhinnad ‌

10.1 EJL autasustab kõikide liigade võitjaid karikate ja diplomitega ning nende liikmeid medalitega.

10.2 Liigavõitjate finaalmängus teiseks tulnud võistkondi autasustatakse diplomitega ning nende liikmeid medalitega.

10.3 EJL autasustab Xxxxx xx madalamate liigade piirkondade võitjaks tulnud võistkondi karikate ja diplomitega ning selle liikmeid diplomitega.

10.4 Teisele ja kolmandale xxxxxx tulnud võistkondi ja nende liikmeid autasustatakse diplomitega.

10.5 EJL autasustab meenega mängijat/mängijaid, kes lööb/löövad oma liigas kõige rohkem väravaid.

10.6 Medalid, diplomid ja muud auhinnad antakse võistkondadele ja mängijatele üle pärast hooaja lõppu.

IV OSAVÕTJATE REGISTREERIMINE ‌

Artikkel 11 – Võistlustest osavõtjad ‌

11.1 Klubi, kes aktsepteerib EJL-i põhikirja, Võistluste juhendit xx xxxxx EJL-i poolt välja antud dokumente ning on tasunud tähtajaks liiga liikmemaksu xx xxxx teised EJL-i dokumentide alusel määratud trahvid ja tasud, võib registreerida igasse liigasse sportliku tulemuse alusel kvalifitseerunud ühe võistkonna. Erandkorras võib Klubi Xxxxx xx madalamasse liigase registreerida rohkem xxx xxx võistkonna.

11.2 Hooajal 2023 lubatakse Teise liiga kahe 14 võistkonnaga piirkondliku turniiri osavõtjateks eelmise hooaja tulemuste põhjal Esiliigas B 9. ja 10. xxxxxx tulnud võistkonnad, Esiliiga B üleminekumängu kaotajad, Teise liiga piirkondades 3.-11. xxxxxx tulnud võistkonnad, Teise liiga üleminekumängude võitjad ning Kolmanda liiga piirkondades 1. xxxxxx tulnud võistkonnad.

11.3 Hooajal 2023 lubatakse Kolmanda liiga nelja 12 võistkonnaga piirkondliku turniiri osavõtjateks eelmise hooaja tulemuste põhjal Teise liiga piirkondades 13. ja 14. xxxxxx tulnud võistkonnad, Teise liiga üleminekumängude kaotajad, Kolmanda liiga piirkondades 3.–9. xxxxxx tulnud võistkonnad, Kolmanda liiga üleminekumängude võitjad ning neljanda liiga piirkondades 1.-4. xxxxxx tulnud võistkonnad.

11.4 Hooajal 2023 lubatakse Neljanda liiga turniiri osavõtjateks kõik ülejäänud registreerunud võistkonnad.

11.5 Võistlustel osalemiseks ei pea Klubile olema EJL-i poolt väljastatud litsentsi.

11.6 Teise liiga Klubid võivad taotleda Premium, Esi- või Esiliiga B litsentsi vastavalt EJL-i Klubide litsentseerimise korrale. Premium, Esi- või Esiliiga B võistkond, xxxxx Klubile ei ole väljastatud vastavat litsentsi, langeb Teise liigasse xx Xxxxx liiga võistkond, xxxxx Klubi omab Premium, Esi- või Esiliiga B litsentsi, tõuseb Esiliigasse B. Xxx Xxxxx liigasse langes litsentsi puudumise tõttu Premium, Esi- või Esiliiga B võistkond, tõuseb tema asemele võistkond, kes saavutas eelmise hooaja meistrivõistlustel kõrgema koha xx xxxxx Klubile on väljastatud xxxxxx litsents.

11.7 Kui võistkond loobub Võistlustel osalemast enne meistrivõistluste algust, saab osalemise õiguse tema asemel võistkond, kes saavutas eelmise hooaja meistrivõistlustel kõrgema koha, v.a võistkond, kes loobus üleminekumängudest xx xxx saab üles tõusta xxxx Xxxxxxxx otsuse alusel.

11.8 Juhul kui sama Klubi registreerib Eesti jalgpalli meistrivõistlustele rohkem xxx xxx võistkonna ja madalamal liigatasandil osalev võistkond on kõrgemas liigas osaleva võistkonna duubelvõistkonnaks, peab see duubelvõistkond järgmisel hooajal osalema vähemalt samas või aste madalamas liigas kui Klubi kõrgemas liigas osalenud võistkond olenemata saavutatud tulemusest.

11.9 Juhul kui Klubi duubelvõistkond saavutab turniiritabelis koha, mis annab talle õiguse järgmisel hooajal tõusta või mängida üleminekumänge tõusmiseks liigasse, kus asub tema põhivõistkond, siis õigus üles tõusta ja mängida üleminekumänge kandub üle liigas järgmisele võistkonnale sportliku tulemuse alusel, v.a juhul kui duubelvõistkonna põhivõistkond paikneb kõrgema liiga hooaja lõppedes kohal, mis annab talle õiguse tõusta järgmisel hooajal üles (sh mängida üleminekumänge kõrgemasse liigasse tõusmiseks).

11.10 Teisest liigast Esiliigasse B on õigus tõusta xxxx sellisel oma Klubi duubelvõistkonnal, kes kannab 2023 hooajal laiendit U21 või U19 ja arvestab xxxxx xxxx punktis 11.11 toodud tingimusi.

11.11 Ühel hooajal ei saa Esiliigas ega Esiliigas B kokku osaleda rohkem kui kaheksa (8) U21 ja/või U19 laiendiga duubelvõistkonda. Juhul kui U21 ja/või U19 laiendiga duubelvõistkond saavutab Teise liiga turniiritabelis koha, mis annab talle õiguse järgmisel hooajal tõusta Esiliigasse B või mängida üleminekumänge Esiliigasse B tõusmiseks xx xxxxx tulemusel mängiks järgmisel hooajal Esiliigas ja Esiliigas B kokku üheksa (9) või rohkem U21 ja/või U19 laiendiga duubelvõistkonda, juhindutakse punktidest 11.11.1 – 11.11.4. Samuti juhindutakse eeltoodud punktidest juhul, xxx Xxxxx liiga hooaja lõppedes paikneb üks U21 ja/või U19 laiendiga võistkond Esiliigas B kohal, mis mängib üleminekumängu Esiliigasse B püsimajäämise eest.

11.11.1 Teises liigas esimesena õiguse tõusta saanud U21 ja/või U19 laiendiga duubelvõistkond (k.a võistkond, kes saavutab turniiritabelis koha, mis annab talle õiguse mängida üleminekumänge) mängib üleminekumänge Esiliigas B kõige madalama koha saavutanud U21 ja/või U19 laiendiga duubelvõistkonnaga.

11.11.2 Teises liigas teisena õiguse tõusta saanud U21 ja/või U19 laiendiga duubelvõistkond (k.a võistkond, kes saavutab turniiritabelis koha, mis annab talle õiguse mängida üleminekumänge) mängib üleminekumänge Esiliigas B osalenud

U21 ja/või U19 laiendiga duubelvõistkonnaga, kes duubelvõistkondade arvestuses saavutab eelviimase koha. Kui õiguse tõusta saanud kaks (2) U21 ja/või U19 laiendiga võistkonda on võitnud kumbki xxx Xxxxx liiga piirkonna, mängivad nad omavahel üleminekumänge, mille võitja mängib üleminekumänge Esiliigas B viimaseks jäänud U21 ja/või U19 laiendiga võistkonnaga ja kaotaja Esiliigas B U21 ja/või U19 laiendiga duubelvõistkondade arvestuses eelviimase võistkonnaga.

11.11.3 Kui Teises liigas osalev U21 ja/või U19 laiendiga duubelvõistkond, kes saavutab turniiritabelis koha, mis annab talle õiguse tõusta Esiliigasse B (samuti koha, mis annab talle õiguse mängida üleminekumänge Esiliigasse tõusmiseks), mängib üleminekumänge Esiliigas B mänginud U21 ja/või U19 laiendiga duubelvõistkonna vastu, kes Esiliigas B saavutas 7. või kõrgema koha, siis õiguse otse üles tõusta saab xxxx U21 ja/või U19 laiendita võistkond, kes saavutas Teise liiga piirkonnas parima iseseisva Klubina 2. kuni 4. koha ja üleminekumängudele pääseb neist järgmisel xxxxx xxxx xxxx U21 ja/või U19 laiendita võistkond. Kui parim iseseisev Klubi saavutas Teise liiga piirkonnas 5. või madalama koha, saab ta õiguse mängida üleminekumänge.

11.11.4 Xxxx (3) U21 ja/või U19 laiendiga duubelvõistkonda ühel hooajal Esiliigasse B tõusta ei saa, v.a juhul, xxx Xxxxx liiga mõlema piirkonna turniiritabelis 1. koha saavutanud võistkonnad on U21 ja/või U19 laiendiga duubelvõistkonnad, Teise liiga võistkondade omavahelise Esiliiga B üleminekumängu võidab U21 või U19 laiendiga duubelvõistkond ja Esiliiga B turniiritabelis vähemalt kaks viimast võistkonda on U21 ja/või U19 laiendiga duubelvõistkonnad.

11.12 Xxx Xxxxx või Kolmanda liiga võistkond, kes turniiritabelis saavutab koha, mis annab talle õiguse tõusta kõrgemasse liigasse või mängida üleminekumänge kõrgemasse liigasse tõusmiseks, ei soovi või ei saa üles tõusta või üleminekumänge mängida, kandub ülestõusmise õigus üle vastava liiga vastavas piirkonnas järgmisele võistkonnale sportliku tulemuse alusel, kuid mitte kaugemale xxx xxxxxxx liiga vastavas piirkonnas 4. koha saavutanud võistkonnale. Ühtlasi kandub edasi ka üleminekumängu mängimise õigus vastava liiga vastavas piirkonnas järgmisele võistkonnale sportliku tulemuse alusel, kuid mitte kaugemale xxx xxxxxxx liiga vastavas piirkonnas 6. koha saavutanud võistkonnale. Xxx xxxx ülestõusmise ja üleminekumängu mängimise õigust omavad võistkonnad loobuvad ülestõusmisest / üleminekumängu mängimisest, komplekteeritakse Teine liiga ja Esiliiga B üldise paremusjärjestuse alusel.

11.13 Võistkonnad, kellel on vastavalt juhendi punktidele 11.11 - 11.12 õigus tõusta järgmisel hooajal kõrgemasse liigasse või mängida üleminekumänge, peavad saatma EJL-i võistluste osakonnale hiljemalt üks (1) päev pärast viimase vooru mängu kirjaliku kinnituse selle kohta, kas võistkond soovib / ei soovi tõusta või mängida üleminekumängusid kõrgemasse liigasse tõusmiseks.

11.14 Kolmanda liiga üleminekumängude süsteem selgub pärast Neljanda liiga võistlussüsteemi selgumist.

11.15 Liigade koosseisu kinnitab EJL-i juhatus.

Artikkel 12 – Võistkonna registreerimine ‌

12.1 Klubi, kes soovib Võistlustele registreerida võistkonna(-d), peab EJL-le ERIS-e kaudu esitama Klubi allkirjaõigusliku esindaja poolt allkirjastatud Klubi kinnituse, mis on toodud juhendi lisas 2.

12.2 Võistkond registreeritakse Võistlustele ERIS-e kaudu.

12.3 Teise liiga võistkonna registreerimise viimane kuupäev on 15. detsember 2022. a (k.a).

12.4 Madalamates liigades on võistkonna registreerimise viimane kuupäev 15. jaanuar 2023. a (k.a).

12.5 Hilinejaid registreeritakse Võistlustele ainult Peadirektori otsuse alusel ja nende liiga liikmemaks on kahekordne. Pärast liiga registreerimistähtaega võistlustest loobunud võistkond tasub artiklis 54 toodud sanktsiooni.

12.6 Võistkonna nime ei ole lubatud Võistluste jooksul muuta.

12.7 Klubi võib enne hooaja algust koos põhivõistkonna registreerimisega määrata võistkonna ankeedil duubelvõistkonnaks ühe sama Klubi madalama liiga võistkonna.

Madalamas liigas on lubatud duubelvõistkonnaks määrata sama Klubi rahvaliiga A tasandil osalev võistkond. Rahvaliiga duubelvõistkonna määramiseks tuleb sellekohane taotlus saata EJL-i kirjalikult hiljemalt 1. veebruariks 2023. a.

12.8 Kui Klubi Premium, Esi- või Esiliigas B mängiva võistkonna duubelvõistkond või duubelvõistkonna duubelvõistkond (nn Klubi kolmas võistkond) registreeritakse Teise või madalamasse liigasse, siis võib selle võistkonna xxxx xxxxx laiendit U21 või U19. Sellisel juhul peab U21 laiendit kandev võistkond järgima punktis 43.12 toodud nõudeid ning U19 laiendit kandev võistkond järgima punktis 43.13 toodud nõudeid.

12.9 Kõik sama Klubi Eliitliiga võistkonnad on automaatselt selle Klubi täiskasvanute meistrivõistlustel osalevate võistkondade järelkasvuvõistkonnad.

Artikkel 13 – Liiga liikmemaks ‌

13.1 Võistlustel on kehtestatud liiga liikmemaks, mis on võistkonna kohta:

13.1.1 Teises liigas 1600 eurot;

13.1.2 madalamates liigades 1100 eurot.

13.2 Kõik eelmiste hooaegade võlgnevused tuleb tasuda hiljemalt 10. detsembriks 2022. a.

13.3 Liiga liikmemaks peab olema tasutud hiljemalt 1. veebruariks 2023. a või EJL-i poolt esitatud xxxxx märgitud tähtajaks.

13.4 Liiga liikmemaksu mittetähtaegse tasumise korral on EJL-il õigus kohaldada Klubi suhtes sanktsioone vastavalt EJL-i distsiplinaarreeglistikule.

13.5 Kahtluse korral, et võistkonna nime on muudetud eesmärgiga mitte maksta eelmise hooaja trahve, on EJL-il õigus uut võistkonda mitte registreerida enne eelmise hooaja trahvide ja maksude tasumist.

V MÄNGUREEGLID, VÕISTLUSTE SÜSTEEM JA ÜLEMINEKUMÄNGUD ‌

Artikkel 14 – Mängureeglid ‌

14.1 Mängimisel järgitakse IFAB-i poolt välja töötatud ja avaldatud Mängureegleid (IFAB Laws of the Game).

Artikkel 15 – Vaheaeg poolaegade vahel ‌

15.1 Vaheaeg poolaegade vahel kestab 15 minutit.

15.2 Mängudel, kus minnakse lisaajale, tehakse pärast normaalaja lõppu xx xxxx lisaaja algust 5-minutiline paus. Reeglina jäävad mängijad selle 5-minutilise pausi ajal mänguväljakule, kui kohtunik ei otsusta teisiti.

Artikkel 16 – Võistluste süsteem ‌

16.1 Teise liiga võistluste süsteemi otsustab EJL-i võistluste osakond pärast võistkondade registreerumist.

16.2 Kolmandas liigas koosnevad Võistlused kaheringilisest põhiturniirist, kus turniirisüsteemis kodus-väljas printsiibil mängitakse üks ring kevadel ja teine sügisel.

16.3 Neljanda liiga võistlussüsteemi otsustab EJL-i võistluste osakond lähtudes Neljandasse liigasse kvalifitseerunud ja registreerunud võistkondade arvust.

16.4 Juhul kui Võistlustel mängitakse xxxx (3) ringi, siis viimases ringis kodus mängivad võistkonnad selgitatakse välja xxxxx xxxx.

16.5 Võistlustel selgub võistkondlik paremusjärjestus saavutatud punktide üldsumma järgi, kusjuures xxxx annab xxxx (3), viik ühe (1) ja kaotus null (0) punkti. Võistkonnale, kes annab loobumiskaotuse või xxxxx xxxx tühistatakse, arvestatakse kaotus ja vastasvõistkonnale xxxx ning turniiritabelisse märgitakse - : + (tühistatud mängu korral vastase löödud väravate arv).

16.6 Xxxxx xx madalamate liigade turniiritabeli paremusjärjestuse määramisel võrdsete punktide korral arvestatakse:

16.6.1 väiksemat antud loobumiskaotuste ja tühistatud tulemuste arvu turniiritabelis;

16.6.2 omavaheliste mängude punkte;

16.6.3 omavaheliste mängude väravate vahet;

16.6.4 suuremat võitude arvu;

16.6.5 üldist väravate vahet;

16.6.6 suuremat löödud väravate arvu;

16.6.7 suuremat võõrsil löödud väravate arvu;

16.6.8 kohta Ausa mängu edetabelis;

16.6.9 loosimistulemust.

16.7 Xxxxx põhiturniiri lõppu tõusevad Teise liiga piirkondade võitjad kooskõlas punktiga

11.11 ja 11.12 Esiliigasse B.

Piirkondades 2. xxxxxx tulnud võistkonnad mängivad omavahel kodus-väljas printsiibil õiguse eest mängida Esiliiga B üleminekumänge.

Esiliiga B 9. ja 10. koht langevad Teise liigasse ning 8. koht mängib üleminekumänge kodus-väljas printsiibil Teise liiga piirkondades 2. xxxxxx tulnud võistkondade omavaheliste mängude võitjaga.

Piirkondades 12. xxxxxx tulnud võistkonnad mängivad kodus-väljas printsiibil üleminekumänge vastavalt Kolmanda liiga Xxxxx xx Xxx piirkondades 2. xxxxxx tulnud võistkondade omavaheliste mängude võitjaga ning Lõuna xx Xxxxx piirkondades 2. xxxxxx tulnud võistkondade omavaheliste mängude võitjaga.

Teise liiga piirkondades 13. ja 14. xxxxxx tulnud võistkonnad langevad Kolmandasse liigasse.

16.8 Kolmanda liiga piirkondade võitjad tõusevad Teise liigasse vastavalt territoriaalsele paiknevusele.

Piirkondades 2. xxxxxx tulnud võistkonnad mängivad omavahel kodus-väljas printsiibil vastavalt Põhi Idaga ja Lõuna Läänega ning nende mängude võitjad mängivad kodus- väljas printsiibil üleminekumänge Teise liiga vastavates piirkondades 12. xxxxxx tulnud võistkondadega.

Kõikide piirkondade 11. ja 12. xxxxxx tulnud võistkonnad langevad Neljandasse liigasse.

Kolmanda liigasse tõusjate ja üleminekumängude süsteem pannakse paika pärast Neljanda liiga komplekteerimist.

16.9 Kui Neljandas liigas moodustatakse vähem xxx xxxx piirkonda, otsustab Võistluste osakond, kuidas toimub langemine Kolmandast liigast Neljandasse ja tõusmine Neljandast liigast Kolmandasse.

16.10 Võistlused katkestanud või diskvalifitseeritud võistkond saab järgmistel meistrivõistlustel osaleda Võistluste kõige madalamas liigas Võistlused vahele jätnud võistkond saab uuesti alustada kõige madalamast liigast.

Artikkel 17 – Liigavõitjate mängud ‌

17.1 Pärast vastava liiga põhiturniiri lõppu viiakse liigade võitjate väljaselgitamiseks kõikide piirkondade võitjate vahel läbi lisamängud.

17.2 Teises liigas mängivad piirkondade võitjad ühe nn finaalmängu, mille tulemusena selgitatakse välja Teise liiga võitja.

17.3 Madalamates liigades mängivad Xxxxx xx Xxx piirkondade võitjad omavahel ning Lõuna xx Xxxxx piirkondade võitjad omavahel nn poolfinaalmängu, mille võitjad kohtuvad finaalis, et selgitada välja liiga võitja. Kui Neljandas liigas moodustatakse vähem xxx xxxx piirkonda, otsustab liigavõitjate väljaselgitamiseks peetavate lisamängude süsteemi EJL-i Võistluste osakond.

17.4 Liigavõitja mängu võitja on võistkond, kes lööb mängu jooksul rohkem väravaid. Kui väravate arv mängu lõppedes on võrdne, selgitatakse võitja viie penaltilöögi tulemuse põhjal. Kui ka siis on seis viigiline, jätkatakse penaltilöökide löömist kuni võitja selgumiseni.

17.5 Lisamängud liiga võitja väljaselgitamiseks peetakse selle võistkonna kodustaadionil, kellel on turniiritabelis rohkem punkte. Võrdsete punktide korral lähtutakse punktis 16.6 toodud kriteeriumitest. Kui liigavõitja poolfinaalis osalevad võistkonnad ei ole hooaja jooksul mänginud võrdne arv mänge (v.a saadud loobumisvõidud), siis mängitakse liigavõitja poolfinaal selle võistkonna kodustaadionil, kes saavutas keskmiselt rohkem punkte ühe mängu kohta.

EJL võib kaaluda finaalmängu viimist mõnele teisele staadionile.

17.6 Liigade võitjate väljaselgitamiseks peetavad poolfinaalmängud korraldab koduvõistkonna Klubi ning kannab kõik korraldamisega seotud kulud.

17.7 Liigade võitjate finaalmängud korraldab EJL koostöös koduvõistkonna Klubiga vastavalt juhendi lisale 3. Osalevate võistkondade Klubid kannavad oma võistkondade lähetuskulud.

17.8 Mängija õigust osaleda liigavõitja mängudes reguleerib artikkel 33.

17.9 Mängijate ja ametiisikute mängukeeldusid liigavõitjate mängudes reguleerib artikkel 53.

17.10 Liigavõitjate xxxxxx tohivad mõlemad võistkonnad mängu vältel teha Teises liigas kuni viis (5) vahetust ja Kolmandas ja neljandas liigas kuni seitse (7) vahetust.

Artikkel 18 – Üleminekumängud ‌

18.1 Üleminekumängud toimuvad pärast Võistluste põhiturniiri lõppu vastavas liigas.

18.2 Üleminekumängud viiakse läbi lähtudes kõrgemas liigas osaleva võistkonna liiga Võistluste mängude korraldamise nõuetest.

18.3 Üleminekumängudel mängitakse esmalt turniiritabelis madalamal liigatasandil mängiva võistkonna kodustaadionil. Kui omavahel mängivad ühe liiga erinevates piirkondades xxxxx xxxxx olevad võistkonnad, siis mängitakse esimesena selle võistkonna kodustaadionil, kellel on turniiritabelis vähem punkte. Kui üleminekumängudel osalevad võistkonnad ei ole hooaja jooksul mänginud võrdne arv mänge (v.a saadud loobumisvõidud), siis mängitakse esimene üleminekumäng selle võistkonna kodustaadionil, kes saavutas keskmiselt vähem punkte ühe mängu kohta.

18.4 Üleminekumängudel mängitakse karikasüsteemis kodus-väljas põhimõttel. Üleminekumängude võitja on võistkond, kes lööb kahe mängu kokkuvõttes rohkem väravaid, v.a punktis 18.5 kirjeldatud juhul. Kui väravate arv on võrdne, siis, mängitakse pärast teist mängu lisaaeg 2x15 minutit. Üleminekumängude lisaaja järel loetakse võitjaks võistkond, kes lööb lisaaja jooksul rohkem väravaid. Kui lisaajal võitja ei selgu, selgitatakse võitja viie (5) penaltilöögi tulemuse põhjal. Kui ka siis on seis viigiline, jätkatakse penaltilöökide löömist kuni võitja selgumiseni.

18.5 Esimesel üleminekumängul diskvalifitseeritud või loobumiskaotuse andnud võistkond loetakse üleminekumängude kaotajaks. Juhul kui teisel üleminekumängul võistkond diskvalifitseeritakse või annab loobumiskaotuse, loetakse see võistkond üleminekumängude kaotajaks sõltumata esimese mängu tulemusest.

18.6 Mängija õigust osaleda üleminekumängus reguleerib artikkel 33.

18.7 Mängijate ja ametiisikute mängukeeldusid üleminekumängudes reguleerib artikkel 53.

Artikkel 19 – Mängujärgsed penaltilöögid ‌

19.1 Mängu puhul, kus võitja selgitatakse penaltilöökidega (liigavõitjate ja üleminekumängud), järgitakse Mängureeglites kirjeldatud „Võitja selgitamise protseduuri“.

19.2 Kui penaltilöökide löömist ei ole võimalik lõpule viia halbade ilmastikutingimuste või olukorra kontrolli alt väljumise tõttu, kohaldatakse juhendi artiklis 24 sätestatut.

19.3 Xxx xxx Klubi süül ei ole penaltilöökide löömist võimalik lõpule viia, kohaldatakse juhendi artiklis 25 sätestatut.

VI MÄNGUKALENDRI KOOSTAMINE ‌

Artikkel 20 – Mängupäevad ‌

20.1 Mängud toimuvad vastavalt EJL-i juhatuse poolt kinnitatud Eesti jalgpalli tüüpkalendrile koostatud mängukalendrile.

20.2 Võistlustel algab hooaeg märtsis ning lõppeb hiljemalt detsembris.

20.3 Ühe võistkonna kahe meistri- ja/või karikavõistluste mängu vahele peab jääma vähemalt kaks mänguvaba kalendripäeva.

20.4 Duubelvõistkonna mänge ei peeta põhivõistkonna mängudega, v.a viimase vooru mängudega, xxxxx päeval.

20.5 Klubi võib kinnitatud mängukalendris muudatuste tegemist taotleda järgmistel juhtudel:

20.5.1 kui üks (1) või enam võistkonna mängijat on seotud Eesti rahvuskoondise mänguga;

20.5.2 kui Klubi osaleb UEFA klubivõistlustel või teistes rahvusvahelistes mängudes, mis omavad olulist tähtsust;

20.5.3 lähtuvalt staadioni seisukorrast.

Artikkel 21 – Mängu alguse kellaajad ‌

21.1 Tööpäevadel alustatakse mängudega mitte varem kui 17.00 xx xxxxx hiljem kui 21.00. Laupäeval, pühapäeval ning riiklikel pühadel alustatakse mängudega mitte varem kui

10.00 ning mitte hiljem kui 21.00.

21.2 Ausa mängu põhimõtetest lähtudes tuleb vastava liiga viimases mänguvoorus alustada kõiki mänge xxxxx päeval ja kellaajal, v.a juhul, kui viimase vooru tulemused ei mõjuta võistkondade paremusjärjestust.

21.3 Xxxxx xx madalamate liigade mänge ei peeta üldjuhul Premium liiga ja rahvuskoondise kohapealsete ega televisiooni vahendusel ülekantavate mängudega xxxxx xxxx.

21.4 Mängu kohtunikul on õigus objektiivsete asjaolude ilmnemisel alustada xxxxx xxxx 15 minutit pärast EJL-i poolt määratud mängu alguseaega.

Artikkel 22 – Mängukoha ja –aja muutmine ‌

22.1 Kodustaadionit on lubatud vahetada kahe ringi vahel. Kodustaadioni vahetamise otsustab esitatud dokumentide alusel Võistluste osakond. Muul ajal on kodustaadioni vahetus lubatud xxxx Võistluste osakonna otsusega.

22.2 Mängukohta on lubatud muuta, kui see on tingitud väljaku mängukõlbmatusest või staadioni hõivatusest, mille eest ei vastuta Klubi.

22.3 Mängukoha ja/või -aja muutmiseks tuleb EJL-le ja vastasvõistkonnale esitada kirjalik vastasvõistkonnaga eelnevalt kooskõlastatud taotlus koos põhjendusega hiljemalt kümme (10) päeva enne kalendriga kinnitatud esialgset mängupäeva või kui taotletakse mängu toomist esialgsest mängupäevast ettepoole, hiljemalt kümme (10) päeva enne uut mängupäeva, v.a kui taotlus esitatakse punkti 20.5.1 alusel.

22.4 Kui Klubi esitab taotluse vähem xxx xxxxx (10) päeva enne esialgset või uut mängu,

v.a artiklis 23 toodud juhul, peab Klubi tasuma EJL-le 50 euro suuruse mänguaja muudatuse tasu koos taotluse esitamisega või vastavalt EJL-i poolt esitatud arvele. Taotlust mänguaja ja/või –koha muutmiseks, v.a artiklis 23 toodud juhul, ei ole võimalik esitada, xxx xxxxxxx on jäänud vähem kui 3 tööpäeva.

22.5 Mänguaja muutmiseks vastavalt punktides 22.3 ja 22.4 on vajalik vastasvõistkonna ja kodustaadioni haldaja nõusolek, mille kohta peab taotlusel olema xxxxx.

22.6 Mänguaja muutmiseks punktis 20.5.1 toodud põhjusel peab Klubi esitama taotluse hiljemalt 24 tunni jooksul xxxxx EJL-i poolse rahvuskoondise kogunemise kutse väljasaatmist.

22.7 Mängukoha ja/või -aja muutmise otsustab EJL-i võistluste osakond lähtudes Klubi poolt esitatud taotluse esitamise ajast, põhjendusest ja mänguaja muudatuse tasu laekumisest.

22.8 EJL-il on õigus teha mängukalendrisse muudatusi teavitades sellest xxxxxx osalevate võistkondade Klubi hiljemalt xxxx (3) tööpäeva enne kalendrisolevat mänguaega, v.a artiklis 23 kirjeldatud juhtul.

22.9 Muudatus jõustub pärast EJL-i võistluste osakonna poolt vastava kinnituse saatmist xxxxxx osalevate võistkondade Klubidele.

Artikkel 23 – Mängu ärajäämine ‌

23.1 Kui kodumängu korraldav Klubi leiab, et xxxx xx saa toimuda, nt mängimiseks sobimatu väljaku tõttu, peab ta sellest hiljemalt 24 tundi enne mängu algust teavitama EJL-i võistluste osakonda ja vastasvõistkonda ning mäng jääb ära, v.a. juhul kui EJL ja mõlemad Klubid ei leia lahendust mängu toimumiseks kalendris määratud ajal.

23.2 Kui võistkonnad on saabunud mängupaika ja kohtunik leiab, et mängu ei saa alustada mänguväljaku sobimatuse või halbade ilmastikutingimuste tõttu, jääb xxxx xxx.

23.3 Kui EJL-i poolt määratud kohtunik ei ilmu mingil põhjusel võistluspaika ja EJL-i kohtunike osakonnal ei ole võimalik xxxxx xxxxx asendajat, jääb xxxx xxx.

23.4 Ärajäänud mängu uue toimumise xxx xx koha lepivad kokku võistkonnad ning koduvõistkonna Klubi teatab selle EJL-le kinnitamiseks hiljemalt ärajäänud mängule

järgneva tööpäeva jooksul. Vaidluse korral määrab ärajäänud mängule uue aja EJL, xxxxx otsus on lõplik.

23.5 Edasilükatud mängule sõitva võistkonna transpordikulud katab EJL v.a juhul, xxx xxxx on edasi lükatud mängule sõitva Klubi süül.

Artikkel 24 – Mängu katkestamine ‌

24.1 Mängimiseks sobimatu väljaku, halbade ilmastikutingimuste, kohtuniku terviserikke või muu ettearvamatu põhjuse tõttu peatab kohtunik mängu. Xxx xxxxx ei ole mõistliku aja jooksul võimalik jätkata, katkestab xx xxxxx.

24.2 Kui kohtunik otsustab mängu katkestada, peavad võistkonnad mängu lõpuni mängimiseks kokku leppima uue xxx xx vajadusel ka koha. Katkestatud mäng tuleb üldjuhul lõpuni mängida enne xxxxxx osalevate võistkondade järgmisi Võistluste mänge. Uue mänguaja peab koduvõistkonna Klubi EJL-le kinnitamiseks teada andma hiljemalt mängule järgneva tööpäeva jooksul. Vaidluse korral määrab mängu lõpuni mängimiseks uue aja EJL, xxxxx otsus on lõplik.

24.3 Mängu jätkamisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

24.3.1 mängu jätkatakse samalt seisult, mis see oli mängu katkestamise hetkel;

24.3.2 taasalustatud xxxxxx võivad osaleda kõik mängijad, kellel on vastavalt juhendi artiklile 33 õigus selle võistkonna eest xxxxxx osaleda, v.a mängijad, kes olid katkestatud xxxxxx välja vahetatud, eemaldatud või kes pidid katkestatud mängu mängukeelu tõttu vahele jätma. Katkestatud mängul põhikoosseisus olnud mängija ei tohi taasalustatud mängu alustada vahetusmängijana;

24.3.3 kõik katkestatud mängul saadud kollased ja punased kaardid kehtivad taasalustatud mängu lõpuni;

24.3.4 katkestatud xxxxxx saadud üksikud kollased kaardid ei kandu edasi mängudele, mis peetakse enne katkestatud mängu taasalustamist;

24.3.5 katkestatud mängul eemaldatud mängijat ei saa asendada ning mängu peab taasalustama sama arv mängijaid, xxx xxxx oli väljakul mängu katkestamise hetkel;

24.3.6 mängija, kes eemaldati katkestatud mängule järgneval mängul, tohib taasalustatud xxxxxx osaleda;

24.3.7 võistkond tohib taasalustatud xxxxxx xxxx mängu katkestamise hetkel järelejäänud arv vahetusi;

24.3.8 mäng taasalustatakse samast kohast ja momendist, mis hetkel see katkestati (nt vabalöök, audi sissevise, väravaesine lahtilöök, nurgalöök, penalti jne). Xxx xxxx katkestati hetkel xxx xxxx oli xxxxxx, siis jätkatakse samast kohast kohtuniku palliga.

24.4 Mängimiseks sobimatu väljaku, halbade ilmastikutingimuste, kohtuniku terviserikke või muu ettearvamatu põhjuse tõttu katkestatud mängu korral katab EJL edasilükatud mängule sõitva võistkonna transpordikulud v.a juhul, xxx xxxx on edasi lükatud mängule sõitva Klubi süül.

Artikkel 25 – Mängu ärajäämine või katkestamine Klubi süü tõttu, mängimisest keeldumine ja muud sarnased olukorrad ‌

25.1 Kui võistkond keeldub mängimisest või kui Klubi süü tõttu ei ole võimalik mängu läbi viia või lõpuni mängida, arutab vastavat juhtumit EJL-i distsiplinaarorgan, kes võib sanktsioneerida rikkujat ning määrab kindlaks rakendatavad meetmed, mille hulka kuuluvad ka kaotuse määramine ja/või Võistlustelt diskvalifitseerimine.

25.2 EJL-i distsiplinaarorgan võib kinnitada mängu katkestamise hetkel kehtinud mängutulemuse, xxx xxxxx tulemus oli selle Klubi kasuks, kes ei olnud mängu katkestamise eest vastutav.

VII STAADIONID ‌

Artikkel 26 – Staadionite hindamine ja nõuded staadionile ‌

26.1 Võistluste mänge tohib pidada staadionitel, mille andmeid on Spordiregistris viimase

12 kuu jooksul uuendatud ja millele EJL-i staadionite komisjon on määranud kategooria vastavalt dokumendile EJL-i Staadionite Standard – Teises liigas vähemalt

4. ja madalamates liigades 5. kategooria. Erandina on lubatud Teise liiga mänge korraldada 5. kategooria staadionil enne 15. maid xx xxxxxx 15. oktoobrit.

26.2 Kodustaadioni registreerimisega kinnitab Klubi kokkulepet staadioni omaniku ja/või haldajaga.

26.3 Üks naturaalmuruga staadion tohib olla kodustaadioniks:

26.3.1 ühele Premium liiga võistkonnale ja veel xxxxxx meeste-, naiste- või noortevõistkonnale;

26.3.2 erandkorras ainult xxxxxx Premium liiga võistkonnale;

26.3.3 ühele Esiliiga või Esiliiga B võistkonnale ning veel neljale meeste-, naiste- või noortevõistkonnale;

26.3.4 xxxxxx Esiliiga ja/või Esiliiga B võistkonnale ning veel xxxxxx meeste-, naiste- või noortevõistkonnale.

26.4 Staadioni mänguväljak ja rajatised peavad olema heas seisukorras ning vastama Mängureeglites esitatud ja pädevate ametiasutuste määratletud ohutus- ja turvanõuetele.

26.5 Naturaalmuruga staadioni mänguväljakul peab muru olema niidetud terve väljaku ulatuses ühekõrguselt ning muru kõrgus peab jääma vahemikku 20 – 40 mm.

26.6 On soovituslik, et kõikidel staadionitel oleks olemas elustamise ehk AED aparaat.

26.7 Kodumängu korraldav Klubi peab tegema maksimaalseid jõupingutusi, et mänguväljak oleks mänguks sobiv. Juhul kui mänguväljak on mängimiseks sobimatu halbade ilmastikutingimuste tõttu, juhindutakse artiklitest 23 või 24.

26.8 Xxxxx xx madalamate liigade naturaalmuruga kodustaadioni väljaku koormus ei tohi olla suurem kui 24 tundi nädalas (soovituslikult 12 – 18 tundi).

26.9 Võistlustel osalevad Klubid peavad tagama staadioni ohutuse korrapärase kontrollimise, mis hõlmab ka mahutavuse kindlaksmääramist pädevate ametiasutuste või nende poolt tunnustatud organi poolt.

Artikkel 27 – Nõuded kunstmuruväljakutele ‌

27.1 Võistluste mänge lubatakse pidada EJL staadionite komisjoni poolt heakskiidetud elastikkihi või kummi-liivatäidisega 3. põlvkonna kunstmuruväljakutel. Kunstmuruväljak peab vastama Teises liigas vähemalt 4. kategooria, madalamates liigades vähemalt 5. kategooria nõuetele vastavalt dokumendile EJL-i Staadionite Standard.

27.2 Madalamates liigades on lubatud mängida kunstmuruväljakutel, millel on EJL-i staadionite komisjoni heakskiit.

27.3 Kui võistkonna koduväljakule on talveperioodiks paigaldatud hall, siis on Võistluste mänge lubatud mängida xxxxxx, v.a perioodil 1. xxx xxxx 30. september.

Artikkel 28 – Riietusruumid ja pesemisvõimalus ‌

28.1 Teises liigas peavad mängijate ja kohtunike riietus- ja tualettruumid vastama järgmistele nõuetele:

28.1.1 duširuumid peavad xxxxx xxxxxx, puhtad ja korrakohaselt hooldatud (vähemalt 3 töökorras dušši ühe võistkonna xxxxx xx vähemalt üks töökorras dušš kohtunikele);

28.1.2 mängijatel ja kohtunikel peavad olema WC-d, mis on eraldi vaatajatele mõeldud WC-dest;

28.1.3 võistkondade riietusruumid peavad olema piisavalt suured (vähemalt 18 istekohta ühe võistkonna kohta);

28.1.4 kohtunike riietusruum peab olema piisavalt suur (vähemalt 3 istekohta ja 1 laud).

28.2 Madalamate liigade võistkondade kodustaadionil, kus puuduvad riietusruumid, peab kodumängu korraldav Klubi kindlustama vastasvõistkonnale ja kohtunikele riiete vahetamise ja pesemisvõimaluse kodustaadioni vahetus läheduses. Riietusruumide kasutamise ja pesemisvõimalustega kaasneva kulu kannab kodumängu korraldav Klubi.

Artikkel 29 – Valgustus ‌

29.1 Mänge võib korraldada nii päevavalguse xxxx xxx ka kunstvalgustusega. Kunstvalgustuse keskmine valgustihedus peab vastama vähemalt 200 luksile.

Artikkel 30 – Xxxx xx tabloo ‌

30.1 Mängu toimumise ajal võib staadioni kellal näidata mänguaega tingimusel, et xxxx peatatakse mõlema poolaja normaalaja lõppedes, st pärast 45. minutit ja 90. minutit. Sama tingimus kehtib ka mängimisel lisaajaga (st xxxx tuleb peatada pärast 15. ja 30. minutit).

30.2 Teises või madalamas liigas on võistkonna kodustaadionil mänguseisu kajastava tabloo olemasolu soovituslik.

Artikkel 31 – Tehniline ala ja vahetusmängijate pink ‌

31.1 Staadionil peavad olema mõlemale võistkonnale vähemalt kaheksa (8) istekohaga (soovituslikult 14 istekohaga ja varikatusega) vahetusmängijate pingid.

31.2 Vahetusmängijate pingid peavad asetsema märgistatud tehnilises alas. Tehnilised alad peavad asetsema vähemalt 1 m kaugusel küljejoonest ning keskjoonest võrdselt minimaalselt 5 m kaugusel.

VIII MÄNGIJATE ÜLESANDMINE JA ÕIGUS OSALEDA XXXXXX x

Artikkel 32 – Mängijate ülesandmine ‌

32.1 Mängijate ülesandmine Võistlustele käib ERIS-e kaudu ja üles saab xxxx xxxx Klubisse registreeritud mängijaid, kes on täitnud järgmised nõuded:

32.1.1 omab kehtivat jalgpalluri litsentsi;

32.1.2 Euroopa Liidu (v.a Eesti), Euroopa Liidu Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik (edaspidi EL kodanik) omab kehtivat Eestis registreeritud elamisõigust;

32.1.3 Euroopa Liidu, Euroopa Liidu Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsust mitteomav mängija omab kehtivat Eestis registreeritud elamisluba;

32.1.4 teise riigi Klubist tulevale mängijale (x.x xxxxx riigi Klubisse mängima siirdunud ja tagasipöörduvale eestlasele) on endine jalgpalliliit väljastanud transferi kooskõlas FIFA Mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriva korraga;

32.1.5 2004. aastal või hiljem sündinud mängija on läbinud spordimeditsiinilise asutuse poolt teostatud terviseuuringu;

32.1.6 elukutselise jalgpalluri staatust omava mängija Klubi on esitanud EJL-le koopia mängija õnnetusjuhtumikindlustuse poliisist, mis kehtib vähemalt hooaja lõpuni; Harrastusjalgpalluri kindlustamine on soovituslik;

32.1.7 ERIS-e profiilile on üles laetud dokumendifoto.

32.2 Mängijate registreerimine Klubisse ja klubivahetus toimuvad vastavalt EJL-i mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivale korrale.

32.3 Klubi võib punktides 32.1.2 ja 32.1.3 toodud seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) viibivaid elukutselisi mitte ETM mängijaid erandkorras Võistlustele üles anda, juhul kui nende töötamine jalgpallurina on enne ülesandmist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.

32.4 Klubi võib piiriäärsete elanike ülesandmiseks punktides 32.1.2 ja 32.1.3 toodud nõuetele taotleda Peadirektorilt erandit, juhul kui ülesantav mängija ei ela Klubi asukohast alaliselt kaugemal kui 100 km. Koos taotlusega tuleb EJL-le esitada mängija elukoha tõend, mis tõendab, et mängija on elanud oma registreeritud elukohas vähemalt 8 kuud enne mängija ülesandmist. Mängija ülesandmisel uue Klubi võistkonda, tuleb Klubil taotleda uus erand. Igasse võistkonda on eelpool toodud erandi alusel lubatud üles anda xxxx xxxx (3) mängijat.

32.5 Võistlustele võib üles xxxx xxxx harrastusjalgpallureid v.a punktis 32.6 toodud juhul.

Mitte ETM mängijatest harrastusjalgpallureid saab Võistlustele üles xxxx xxxx juhul, kui mängija elamisõigus või –luba on välja antud vähemalt kaheksa (8) kuud enne tema Võistlustele ülesandmist. Elamisluba ei tohi olla väljastatud töötamiseks jalgpallurina.

32.6 Juhul, kui U21 laiendit kandev Teise liiga võistkonna põhivõistkond mängib Premium liigas, on Klubil õigus Võistlustele üles anda xxxx xxxx (3) elukutselise lepingut omavat mitte ETM staatuses olevat mängijat.

Lisaks on Esiliigast B langenud iseseisvatel Klubidel õigus Teise liiga võistkonda üles anda sellist elukutselise jalgpalluri staatust omavat mängijat, xxxxx xxxxxx sõlmiti hiljemalt 30. juuli 2022. a ja see ei ole veel lõppenud või lõpetatud.

32.7 Mängija tohib Täiskasvanute meistrivõistlustel olla samaaegselt üles antud xxxx xxxx võistkonda.

32.8 Teises liigas toimub mängijate ülesandmine võistkonda ainult punktides 32.9 ja 32.10 nimetatud ülesandmisperioodidel, v.a punktis 32.12 kirjeldatud juhul.

32.9 Hooajaeelne ülesandmisperiood Teises liigas on 2. jaanuarist kuni 3. aprillini 2023 a (k.a).

32.10 Hooajasisene ülesandmisperiood on Teises liigas 3. juulist kuni 31. juulini 2023. a (k.a).

32.11 Madalamates liigades toimub mängijate ülesandmine võistkonda järgnevalt:

32.11.1 uusi mängijaid saab võistkonda üles anda 1. veebruarist kuni 31. augustini 2023. a (k.a);

32.11.2 mängija üleminekut ühe Klubi võistkonnast teise Klubi võistkonda saab teha 1. veebruarist kuni 31. juulini 2023. a (k.a);

32.11.3 oma Klubi uusi mängijaid saab üles anda kuni hooaja lõpuni;

32.11.4 mängijat saab duubelvõistkonnast põhivõistkonda üles anda kogu hooaja jooksul;

32.11.5 mängijat saab põhivõistkonnast duubelvõistkonda üles anda ühe (1) korra hooaja jooksul;

Lisaks saavad mängijad võistkonda vahetada kuni 31. augustini 2023. a (k.a) 200 euro suuruse ülesandmistasu eest.

32.12 Pärast ülesandmistähtaega saab Võistlustele üles anda mängijat, xxxxx siseriiklik või rahvusvaheline üleminek on sisestatud ERIS-es või FIFA TMS-is hiljemalt punktides

32.9 või 32.10 toodud ülesandmisperioodil ning seda hiljemalt 10 päeva jooksul pärast mängija klubisse registreerimist.

32.13 Teises liigas on duubel- ja järelkasvuvõistkonna mängijate ülesandmine põhivõistkonda lubatud terve hooaja jooksul juhul, kui mängija oli duubel- või järelkasvuvõistkonda üles antud hooajaeelsel üleminekuperioodil enne punktis 32.9 ja hooajasisesel ülesandmisperioodil enne punktis 32.10 nimetatud ülesandmisperioodide lõppu ja ei ole võistkonnast maha võetud.

32.14 Võistlustele lubatakse ühte võistkonda üles anda kuni 30 mängijat, kuid mitte vähem kui 11 mängijat. Võistkonda peab olema üles antud vähemalt kaks (2) väravavahti.

32.15 Võistlustele lubatakse üles anda mängijaid, kes on sündinud 2006. aastal või varem.

2007. aastal sündinud mängijat tohib Võistlustele üles xxxx xxxx juhul, kui ta ei ole üles antud jooksva hooaja Noorte võistlustele või Eliitliigasse, v.a U19 Eliitliiga Meistriliigasse. Selliste mängijate üleminek noorte võistlustel osalevast võistkonnast täiskasvanute meistrivõistlustel osalevasse võistkonda ja vastupidi on lubatud xxxx xxx korra hooaja jooksul.

32.16 Xxxxx xx madalama liiga võistkonda on lubatud üles anda Eesti 2022/23. a saalijalgpalli meistrivõistlustel osalenud ning Eesti 2023. a rannajalgpalli meistrivõistlustel osalenud või osalevat mängijat.

32.17 Eesti 2023. a rahvaliiga võistlustele ülesantud mängijaid saab madalamatesse liigadesse üles xxxx xxxx juhul, kui mängija on rahvaliiga võistkonnast maha võetud enne Võistlustele ülesandmist.

32.18 EJL-le esitatud dokumentide õigsuse ja mängija vastavuse eest ülesandmistingimustele vastutab Klubi.

Artikkel 33 – Õigus osaleda xxxxxx x

33.1 Võistluste xxxxxx tohib võistkonna eest osaleda mängija, kes on enne mängu algust sellesse võistkonda üles antud, v.a punktides 33.7 - 33.12 ja 33.18 – 33.20 toodud juhtudel. Mängija võistkonda ülesandmine ja mahavõtmine fikseeritakse kuupäevapõhiselt, st mängijal on õigus osaled võistkonna eest xxxxx kuupäeval, mil mängija võistkonda üles anti ja ülesandmine kehtib kuni võistkonnast mahavõtmise kuupäeva kella 23:59-ni.

33.2 Rahvaliiga võistkonna mängijad, kes osalevad Võistlustel duubelvõistkonna mängijatena, peavad olema eelnevalt Klubisse registreeritud ja vastama punktis 32.1 toodud nõuetele.

33.3 Mängija tohib ühel päeval osaleda xxxx xxxx (1) EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx.

33.4 Mängija, kes on sündinud 2007. aastal või hiljem, tohib seitsme (7) kalendripäeva jooksul mängida kuni kahes (2) EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx, mille xxxxx xx xxxxx rahvuskoondiste mänge.

Kui võistkonnal on seitsme kalendripäeva jooksul mängukalendrist tingituna rohkem, kui kaks (2) mängu seitsme kalendripäeva jooksul, siis reeglit ei rakendata, kuid noormängija mängukoormust tuleb siiski jälgida.

33.5 Mängija, kes on olnud üles antud 2023. a täiskasvanute meistrivõistlustele, ei tohi pärast hooajasisest siseriikliku klubivahetust uue Klubi võistkonna eest Võistluste xxxxxx osaleda viie (5) järgneva kalendripäeva jooksul, v.a juhul, kui ta teeb ülemineku madalama liigataseme võistkonnast kõrgema liigataseme võistkonda ja ta ei ole mänginud 50% või rohkem mänge kõrgemas liigas;

33.6 Mängijal, xxxxx elukutselise jalgpalluri leping on lõppenud xx xxx antakse Võistlustele üles harrastusjalgpallurina, ei ole lubatud Võistluste xxxxxx osaleda mitte varem kui 30 päeva pärast tema viimast ametlikku mängu elukutselise jalgpallurina.

33.7 Kui Premium, Esi- ja Esiliiga B võistkonna duubelvõistkonnaks on Teise liiga võistkond, mis kannab laiendit U21 või U19, võib igas põhivõistkonna xxxxxx vabalt kasutada

kõiki duubelvõistkonna mängijaid ning igas duubelvõistkonna xxxxxx kõiki põhivõistkonna mängijaid.

33.8 Kui Premium, Esi- ja Esiliiga B võistkonna duubelvõistkonnaks on Teise liiga võistkond, mis ei kanna laiendit U21 või U19, võib põhivõistkonna xxxxxx osaleda kuni viis (5) duubelvõistkonna mängijat ning duubelvõistkonna xxxxxx xxxx xxxx (3) põhivõistkonna mängijat.

33.9 Kui Premium, Esi- ja Esiliiga B liiga võistkonna duubelvõistkonnaks on Kolmanda või Neljanda liiga võistkond, siis võib põhivõistkonna xxxxxx osaleda kuni viis (5) duubelvõistkonna mängijat ning duubelvõistkonna xxxxxx xxxx xxxx (3) põhivõistkonna mängijat.

33.10 Xxx Xxxxx või Kolmanda liiga võistkonna duubelvõistkonnaks on Kolmanda või Neljanda liiga võistkond, siis võib põhivõistkonna xxxxxx osaleda kuni viis (5) duubelvõistkonna mängijat ning duubelvõistkonna xxxxxx xxxx xxxx (3) põhivõistkonna mängijat.

33.11 Kui Kolmanda või Neljanda liiga võistkonna duubelvõistkonnaks on rahvaliiga A tasandi võistkond, võib xxxx xxxx (3) duubelvõistkonna mängijat osaleda kolmes (3) põhivõistkonna xxxxxx xxxx esimese sügisringi täisvooruni xx xxxx xxxxxx (3) põhivõistkonna xxxxxx xxxx Võistluste põhiturniiri viimase mänguni vastavas liigas. Sügisringide mängudes osalevad duubelvõistkonna mängijad ei pea xxxxx xxxxx, kes osalesid kevadringide mängudes.

33.12 Kui võistkonnal on järelkasvuvõistkonnad vastavalt punktile 12.9, siis võib Võistluste põhiturniiri igas xxxxxx vabalt kasutada kõiki 2007. aastal või varem sündinud järelkasvuvõistkonda üles antud mängijaid. Mängijad peavad vastama punktis 33.14 toodud tingimustele.

Noormängija saab olla kevadringides järelkasvuvõistkonna mängijaks ühele võistkonnale ja sügisringides teisele võistkonnale, kui see ei lähe vastuollu „Mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriva“ korraga.

Järelkasvuvõistkonna mängija peab olema registreeritud Klubisse, mille eest ta Võistlustel osaleb.

33.13 Kui noormängija on üles antud täiskasvanute meistrivõistlustel osalevasse võistkonda, ei saa ta enam osaleda järelkasvuvõistkonna mängijana mõne teise täiskasvanute meistrivõistlustel osaleva võistkonna xxxxxx.

33.14 Duubel- või järelkasvuvõistkonda üles antud mängija osalemine põhivõistkonna xxxxxx on lubatud ainult juhul, kui mängija on duubel- või järelkasvuvõistkonda üles antud enne põhivõistkonna liiga ülesandmistähtaja lõppu, Teises liigas hooajaeelsel üleminekuperioodil enne punktis 32.9 ja hooajasisesel ülesandmisperioodil enne punktis 32.10 nimetatud ülesandmisperioodide lõppu, ei ole võistkonnast maha võetud ja täidab kõiki teisi juhendi tingimusi.

33.15 Kui võistkond kasutab lubatud arvust rohkem duubelvõistkonna mängijaid, käsitletakse xxxx xxx mänguõigust mitteomavaid mängijaid.

33.16 Mängijal, kes on samaaegselt üles antud saalijalgpalli ja tavajalgpalli meistrivõistlustele, ei ole lubatud osaleda duubelvõistkonna mängijana Premium liiga mängudes.

33.17 Liigade võitjate väljaselgitamiseks peetavates kohtumistes tohivad osaleda xxxx need mängijad, kes on sellesse võistkonda üles antud 30. septembril 2023. a või varem.

Premium, Esi- või Esiliiga B võistkonna duubelvõistkonna liigavõitja xxxxxx xx tohi osaleda sellesse võistkonda üles antud mängija, kes on alates 31. juulist 2023. a (k.a) kuni duubelvõistkonna hooaja lõpuni mänginud põhivõistkonna eest rohkem kui 50% oma mängudest.

33.18 Põhivõistkonna üleminekumängus on lubatud osaleda mängijal, kes on sellesse võistkonda üles antud 30. septembril 2023. a või varem ja duubelvõistkonda üles antud mängijal, kes on alates 31. juulist 2023. a kuni duubelvõistkonna hooaja lõpuni mänginud põhivõistkonna eest rohkem kui 50% mängudest.

Duubelvõistkonna väravavaht võib põhivõistkonna üleminekumängus osaleda sõltumata tema ülesandmise kuupäevast ja mängitud mängude arvust.

33.19 Duubelvõistkonna üleminekumängus on lubatud osaleda mängijal, kes on sellesse võistkonda üles antud 30. septembril 2023. a või varem.

Mängijal, kes on alates 31. juulist 2023. a kuni duubelvõistkonna põhiturniiri lõpuni mänginud põhivõistkonna eest rohkem kui 50% mängudest, ei ole lubatud duubelvõistkonna üleminekumängudes osaleda.

Põhivõistkonna väravavaht võib duubelvõistkonna üleminekumängus osaleda juhul, kui ta on alates 31. juulist 2023. a kuni duubelvõistkonna põhiturniiri lõpuni mänginud duubelvõistkonna eest rohkem kui 50% mängudest.

IX MÄNGUVORMID ‌

Artikkel 34 – Mänguvormid ‌

34.1 Mänguvorm peab vastama Mängureeglitele (Reegel 4). Kui mänguvorm xx xxxxx reeglitele, ei lubata mängijat väljakule.

34.1 Klubi registreerib koos võistkonna registreerimisega hooajaks vähemalt kaks erineva ja võimalikult kontrastse põhivärviga mänguvormi komplekti, põhimänguvormi ja varumänguvormi(-d). Koduvõistkond mängib xxxxx xxx põhimänguvormiga. Külalisvõistkond võib põhimänguvormiga mängida juhul, xxx xxxxx värvid ei kattu koduvõistkonna põhimänguvormi värvidega. Kui külalisvõistkonna põhimänguvormi värvid kattuvad koduvõistkonna omadega, peab ta mänguks kombineerima põhi- ja varumänguvormide baasil mänguvormi, mille värvid koduvõistkonna mänguvormi värvidega ei kattu.

34.2 Väravavahi särk ning põlvikud peavad erinema nii xxx xxx ka vastasvõistkonna väljakumängijate vormist (väravavahi põlvikud võivad olla sama xxxxx, xxx oma võistkonna väljakumängijate põlvikud). Juhul kui väravavahi mänguvormi värvid kattuvad väljakumängijate mänguvormi värvidega, vahetab mänguvormi alati väravavaht, olenemata sellest, kas ta on kodu- või külalisvõistkonna väravavaht.

34.3 Mängusärgi alt välja paistev alussärk peab olema ühevärviline ja ühtima mängusärgi varruka põhivärviga või olema täpselt sama mustriga nagu varrukas. Pükste alt välja paistev alusriietus peab ühtima pükste põhi- või alumise osa värviga. Kõik võistkonna mängijad peavad kandma samasugust alusriietust.

34.4 Numbrid mängusärkidel peavad olema vahemikus 1-99. Numbri kõrgus mängusärgi tagaküljel peab olema 25-35 cm ja joonte paksus 3-5 cm ning personaalne number mängusärgi esikülje keskosas kõrgusega 10-15. Erinevates värvitoonides mängusärkidel peab numbri alus ning nime alus xxxxx xxxx xxxxx.

34.5 Numbrid mängupükstel peavad olema vahemikus 1-99 ja paiknema pükste xxxxxxx küljel. Numbri suurus peab olema 10-15 cm.

34.6 Ühe mänguvormi särgil ja pükstel peavad xxxxx xxxxx numbrid.

34.7 Sponsorite logode arv ja suurus võistkonna mänguvormil ei ole piiratud.

34.8 Kõik ülejäänud küsimused, mis ei ole antud artiklis käsitletud, tuleb lahendada lähtuvalt UEFA poolt välja antud dokumendist „UEFA Equipment Regulations“.

X MÄNGUDE KORRALDAMINE ‌

Artikkel 35 – Lipud ‌

35.1 Mängudel on Eesti lipu ja osalevate Klubide lippude heiskamine soovituslik.

35.2 Eesti lipu heiskamine peab olema vastavuses „Eesti lipu seadusega“.

35.3 Solvava sisuga ja provotseerivate lippude kasutamine Võistlusel on keelatud. Kodumängu korraldav Klubi peab vastavasisulised lipud eemaldama koheselt.

Artikkel 36 – Turvalisus ja ohutus ‌

36.1 Kodumängu korraldav klubi peab järgima juhendis või EJL-i poolt välja antud käitumisjuhistes kehtestatud nõudeid.

36.2 Kodumängu korraldav Klubi vastutab turvalisuse ja ohutuse eest enne mängu, mängu ajal xx xxxxxx mängu. Mängijate ja mänguga seotud ametiisikute turvalisuse tagamiseks peab kodumängu korraldav Klubi hoolitsema, et nimetatud isikud saaksid staadionile ja mänguväljakule siseneda, seal viibida ja sealt lahkuda ohutult.

36.3 Teise liiga mängudel on turvalisuse eest vastutava isiku kohalolek soovituslik.

36.4 Vältimaks konflikti võistkondade fännide vahel ning ohutuse tagamiseks on koduklubi kohustatud panema vastasvõistkonna xxxxxx xxxxxx sektoritesse või erinevatesse tribüüni otstesse.

36.5 Kodumängu korraldav Klubi peab tagama staadionil sisekorraeeskirjade täitmise ning mängijate, kohtunike, ametiisikute ja pealtvaatajate turvalisuse.

36.6 Turvalisuse tagamiseks ei tohi staadionile lubada alkoholi- või narkojoobes isikuid, tuua esemeid/aineid, mis võivad olla ohtlikud.

36.7 Staadionile ei tohi tuua ega kasutada mistahes pürotehnikat ega teisi sama efekti tekitavaid vahendeid, v.a juhul, kui pürotehniliste vahendite kasutamine on lubatud staadioni omaniku poolt ning nende kasutamine on EJL-is eelnevalt registreeritud vastavalt kehtestatud korrale.

36.8 Mängu ajal ei ole lubatud staadioni territooriumil lennutada drooni, kui selleks ei ole taotletud EJL-iga kooskõlastatud luba vastavalt EV seadusandlusele

36.9 Pealtvaatajatel ei ole lubatud viibida mänguväljakul ning alal, mis jääb tribüünide ning väljaku külje- või otsajoone vahele.

36.10 Kodumängu korraldav Klubi peab kindlustama, et staadioni territooriumil oleks piisaval arvul xxxx desinfitseerimise punkte, mis asuksid enimkäidavates kohtades.

Artikkel 37 – Meditsiiniline abi ‌

37.1 Igal võistkonnal peab xxxxx xxxxxx kaasas esmaabikott, mis sisaldab järgmist:

a) kummikindad,

b) käärid,

c) ühekordsed külmakotid või külmakotid eraldi termoses,

d) haavapuhastusvahendid (nt antiseptiline aerosool Acept, 3%-line vesinikülihapendilahus),

e) haavapuhastuspadjad,

f) erineva suurusega plaastrid,

g) elastikside,

h) steriilsed sidemed,

i) xxxx desinfitseerimise vahend,

j) digitaalne termomeeter;

37.2 Kodumängu korraldav Klubi on vastutav vajaduse korral kiirabi kutsumise eest.

Artikkel 38 – Mängupallid ‌

38.1 Mängupallid peavad vastama Mängureeglitega kehtestatud nõuetele ja kandma xxxxxx FIFA Quality või FIFA Quality Pro.

38.2 Teises liigas peab kodumängu korraldav Klubi tagama mänguks vähemalt kaheksa (8), madalamates liigades vähemalt xxxx (3) nõuetele vastavat ühesugust ja puhast mängupalli. Juhul xxx xxxx toimub lumesajus, peavad mängupallid olema ühevärvilised ja punast, oranži või muud hästinähtavat värvi.

38.3 Mängutempo hoidmiseks peavad Teises liigas olema pallid asetatud ümber väljaku.

Artikkel 39 – Pallilapsed ‌

39.1 Teise liiga võistkondade soojenduse xx xxxxx ajal peab staadionil olema vähemalt neli (4) pallilast, kes on mängijatest erinevas ühtses riietuses ning on vähemalt 8- aastased.

39.2 Pallilapsed peavad olema asjatundlikud ja instrueeritud asetama palle tagasi ümber väljaku selleks ettenähtud kohtadele.

39.3 Madalamates liigades on pallilaste olemasolu soovituslik.

Artikkel 40 – Teadustus ‌

40.1 Xxxxx xx madalamate liigade mängudel on teadustus soovituslik.

40.2 Mängu ajal edastatav informatsioon peab olema neutraalne ja informatiivne. Keelatud on poliitiliste sõnumite edastamine, vägivallale õhutamine ja vastase või kohtunike halvustamine.

Artikkel 41 – Mängukava ‌

41.1 Kodumängu korraldaval Klubil on soovituslik pakkuda külastajatele mängukava/koosseisulehti või võimaldada koosseisule ligipääs QR-koodiga.

XI MÄNGUGA SEOTUD TEGEVUSED ‌

Artikkel 42 – Võistkondade saabumine ‌

42.1 Võistkonnad peavad saabuma võistluspaika hiljemalt 30 minutit enne mängu algust.

42.2 Mängu alustamise üle otsustab kohtunik. Mängu alustamisega ei tohi viivitada üle 15 minuti.

Artikkel 43 – Mänguprotokoll ‌

43.1 Mänguprotokoll on digitaalne dokument ERIS-es, kuhu kantakse xxxxxx osalevate võistkondade koosseisud ja ametiisikud ning kus fikseeritakse xxxxx xxxx. Mängu alustamise eelduseks on võistkondade koosseisu kinnitamine ERIS-es.

43.2 Xxxxxx osalevad võistkonnad on kohustatud täitma võistkonna koosseisud vastavalt punktile 43.3 ja kinnitama need hiljemalt 15 minutit enne mängu algust.

43.3 Võistkonna esindaja kannab ERIS-es mänguprotokolli kõigi xxxxxx osalevate mängijate numbrid ja nimed ning tehnilises alas viibivate ametiisikute nimed. Mängijana mänguprotokolli kantud isikut ametiisikuna enam mänguprotokolli kanda ei ole lubatud. Kõik mänguprotokolli kantud tehnilises alas viibivad isikud peavad omama jalgpalli ametiisiku litsentsi. Mängijal, keda pole enne mängu algust mänguprotokolli kantud, ei ole õigust xxxxxx osaleda.

43.4 Mänguprotokolli kantud mängijate ja ametiisikute nimede õigsuse ja nende õiguse eest osaleda antud xxxxxx vastutab Klubi ning xxxx xx siis, kui ERIS sellekohast hoiatust ei xxxx.

43.5 Juhul, kui Klubi poolt enne mängu protokolli kantud mängija või ametiisik ei tulnud mängule, tuleb sellest enne või xxxxx xxxxx, kui see selgub mängu jooksul, teavitada kohtunikku, kes mängija protokollist eemaldab ja sellekohase teavituse protokolli kirjutab.

43.6 Juhul, kui võistkondade koosseisu lehed ei ole tehnilistel põhjustel võimalik enne mängu algust ERIS-es täita, esitatakse need võistkondade poolt kohtunikele paberil.

43.7 Teises liigas võib võistkond võib ühes kohtumises mänguprotokolli kanda kuni kaheksateist (18) mängijat ja madalamates liigades kuni kakskümmend (20) mängijat. Mängu peavad alustama need üksteist (11) mängijat, kes on märgitud algkoosseisu mängijateks. Ülejäänud mängijad on vahetusmängijad. Kapteni ja väravavahi nimed tuleb mänguprotokollis ära märkida.

43.8 Iga mängija peab mänguprotokolli olema kantud erineva numbriga ja numbrid mänguvormidel peavad vastama mänguprotokollis toodud numbritele.

43.9 Kapteni ja väravavahi nimed tuleb mänguprotokollis ära märkida.

43.10 Minimaalne mängijate arv väljakul on seitse (7). Vähema mängijate arvu korral mängu ei alustata, võistkonnale arvestatakse kaotus, vastasvõistkonnale xxxx ning mängutulemuseks märgitakse -:+.

43.11 Xxx xxxxx jooksul jääb võistkonna koosseisus väljakule vähem kui seitse (7) mängijat, siis mäng lõpetatakse ja vähemusse jäänud võistkonnale arvestatakse kaotus ning vastasvõistkonnale xxxx, mängutulemuseks märgitakse - : ... (vastaste poolt löödud väravate arv).

43.12 Premium, Esi- või Esiliigas B mängiva võistkonna duubelvõistkond, mille nimi kannab laiendit U21, peab koosnema enamasti alla 22-aastasest mängijatest ehk kes on sündinud 2002. aastal või hiljem. Mänguprotokolli on lubatud xxxxx xxxx väravavahid xx xxxx xxxx (3) väljakumängijat, kes on sündinud 2001. aastal või varem.

43.13 Premium, Esi- või Esiliigas B mängiva võistkonna duubelvõistkond, mille nimi kannab laiendit U19, peab koosnema enamasti alla 20-aastasest mängijatest ehk kes on sündinud 2004. aastal või hiljem. Mänguprotokolli on lubatud xxxxx xxxx väravavahid xx xxxx xxxx (3) väljakumängijat, kes on sündinud 2003. aastal või varem.

43.14 Xxxxxx võivad mängida ainult need vahetusmängijad, xxxxx nimed on kantud mänguprotokolli. Mängija, kes on välja vahetatud, enam uuesti xxxxxx mängida ei saa.

43.15 Kõigil mänguprotokolli kantud mängijatel ja ametiisikutel peavad mängul kaasas olema isikut tõendavad dokumendid. Kohtunikul on õigus enne mängu algust, vaheajal või pärast mängu identifitseerida mänguprotokolli kantud mängijaid isikut tõendava dokumendi alusel.

Artikkel 44 – Mänguprotokollis esitatud mängijate asendamine ‌

44.1 Kui mänguprotokolli võistkondade koosseisu lehed on mõlema Klubi poolt elektrooniliselt täidetud ja kinnitatud ning xxx xxxx ei ole veel alanud, tuleb kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

44.1.1 kui keegi mänguprotokollis esimesena esitatud üheteistkümnest (11) mängijast ei saa mingil põhjusel mängu alustada, v.a kohtuniku poolt eemaldatud mängija, võib teda asendada ükskõik millise protokolli kantud vahetusmängijaga. Sellisel juhul tehakse mänguprotokolli xxxxxx xxxxx, kusjuures vastavasisuline taotlus tuleb kohtunikule esitada hiljemalt 5 minutit enne mängu algust. Asendatud mängijat võib sellisel juhul kanda mänguprotokolli vahetusmängijana, samuti on lubatud teda mänguprotokollist välja xxxxx ning vahetusmängijat asendada uue ülesantud mängijaga. Vahetusmängijate arv selle tulemusena ei väheneks.

44.1.2 kui keegi mänguprotokollis esitatud vahetusmängijast ei saa ükskõik millisel põhjusel mängida, v.a kohtuniku poolt eemaldatud vahetusmängija, võib teda asendada uue üles antud mängijaga. Sellisel juhul tehakse mänguprotokolli xxxxxx xxxxx, kusjuures vastavasisuline taotlus tuleb kohtunikule esitada hiljemalt 5 minutit enne mängu algust.

44.1.3 kohtuniku poolt enne mängu algust eemaldatud väljakumängija võib asendada ükskõik millise protokolli kantud vahetusmängijaga. Kohtuniku poolt enne mängu algust eemaldatud vahetusmängijat asendada ei ole võimalik. Mõlemal juhul väheneb vahetusmängijate arv, kuid lubatud vahetuste arv xxxxxx jääb samaks.

Artikkel 45 – Mängijate ülesrivistus ja kätlemine ‌

45.1 Enne mängu algust rivistab kohtunik mõlemad võistkonnad üles.

45.2 Ausa mängu tunnustamiseks soovitatakse mängijatel ülesrivistuse järel ning pärast mängu lõpuvilet xxxxxx xxx vastasmängijate ja kohtunikega kätt.

Artikkel 46 – Mängijate vahetamine ‌

46.1 Mängu vältel tohivad mõlemad võistkonnad teha Teises liigas viis (5) vahetust ja madalamates liigades kuni seitse (7) vahetust. Vahetuste tegemiseks on lubatud kasutada kuni viite (5) mänguseisakut. Mängu vaheajal tehtavad vahetused ei vähenda seejuures tehtavate mänguseisakute arvu.

46.2 Mängu vältel tohivad vahetusmängijad lahkuda tehnilisest alast soojenduse tegemiseks. Ala, kus soojendust tehakse, määrab kohtunik. Korraga tohib soojendust teha mõlemast võistkonnast kuni viis (5) vahetusmängijat koos soojendust läbiviiva juhendajaga, kes on mänguprotokolli kantud ametiisikuna.

46.3 Soojendust tegevad mängijad ja nende juhendaja peavad olema väljakumängijatest erinevat värvi riietusega.

Artikkel 47 – Nõuded tehnilises alas viibivatele ametiisikutele ja mängijatele ‌

47.1 Kõik ametiisikud, sh treenerid, kes viibivad tehnilises alas, peavad omama jalgpalli ametiisiku litsentsi vastavalt EJL-i Jalgpalli ametiisikute litsentseerimise ja registreerimise korrale.

47.2 Teises liigas tohib tehnilises alas viibida kuni kuus (6) Klubi ametiisikut xx xxxx seitse

(7) vahetusmängijat, st kokku kuni kolmteist (13) inimest.

Madalamates liigades tohib tehnilises alas viibida kuni kuus (6) Klubi ametiisikut xx xxxx üheksa (9) vahetusmängijat, st kokku kuni viisteist (15) inimest.

Mänguprotokollis peavad olema välja toodud nende isikute nimed ja funktsioonid ning nad peavad viibima mängu ajal tehnilises alas.

47.3 Tehnilises alas ei ole lubatud mängu ajal suitsetada.

47.4 Mängust eemaldatud mängija ei tohi viibida tehnilises alas, xxxx peab lahkuma tribüünile või riietusruumi.

47.5 Kohtuniku poolt tehnilisest alast eemaldatud ametiisik peab lahkuma tehnilisest tsoonist pealtvaatajatele mõeldud alale. Eemaldatud ametiisik ei tohi kuni mängu lõpuni mitte mingil viisil juhendada ega kontakteeruda võistkonnaga ega viibida tehnilises tsoonis.

Artikkel 48 – Mänguprotokolli täitmine, edastamine EJL-le ja avalikustamine ‌

48.1 30 minuti jooksul pärast mängu lõppu kannab kohtunik ERIS-es mänguprotokolli xxxxxx löödud väravad ja vahetused koos minutiga ning hoiatused ja eemaldamised koos minuti, mängija nime, võistkonna ja põhjendusega ning kinnitab selle. Lisaks xxxxx xx mänguprotokolli intsidentide lehel võimalikult üksikasjalikult teada kõikidest juhtumitest, mis leidsid aset enne mängu, mängu jooksul või pärast mängu.

48.2 Võistkonna esindaja on kohustatud pärast mängu lõppu tutvuma mänguprotokolliga EJL-i kodulehel veendumaks, et kõik mängusündmused on õiged. Kuni 72 tundi pärast mängu lõppu on võistkonna esindajatel õigus paranduste tegemiseks saata e-kiri aadressile xxxxxxxxxxx@xxxxxxxx.xx.

48.3 Mänguprotokoll avalikustatakse EJL-i kodulehel.

48.4 Protesti esitamise korral toimitakse vastavalt artiklile 55.

XII KOHTUNIKUD ‌

Artikkel 49 – Kohtunikud ‌

49.1 EJL määrab Võistluste mängudele määratletud kriteeriumitele vastava väljakukohtuniku ja kaks abikohtunikku.

49.2 Kohtunikud ja abikohtunikud on EJL-i ametlikeks isikuteks mängul.

49.3 Kohtunikud peavad mängupaika saabuma hiljemalt 30 minutit enne mängu algust.

49.4 Pärast mängu paneb väljakukohtunik võistkondadele Ausa mängu hinded.

Artikkel 50 – Kohtunike hilinemine/mitteilmumine ‌

50.1 Kui kohtunik ja/või abikohtunikud ei ole saabunud mängupaika 30 minutit enne mängu algust, tuleb sellest otsekohe teatada EJL-i. EJL võtab vastu otsuse, kuidas olukorda lahendada. Kui EJL otsustab kohtuniku, abikohtunikud ja/või neljanda ametniku välja vahetada, on selline otsus lõplik.

Artikkel 51 – Kohtuniku terviserike ‌

51.1 Kui kohtunik ei saa haiguse, vigastuse vm terviserikke tõttu mängu alustada või xxx xxxx jätkata, vahetab kohtuniku välja esimene abikohtunik. Kui abikohtunik puudub, jääb xxxx xxx või see katkestatakse ning toimitakse vastavalt artiklile 23 või 24.

XIII DISTSIPLINAARKÜSIMUSED JA NENDE MENETLEMINE ‌

Artikkel 52 – EJL distsiplinaareeskirjad ‌

52.1 Klubide, ametiisikute, liikmete või Klubi nimel mänguga seotud ametikohustusi täitvate isikute sooritatud distsiplinaarrikkumiste korral kohaldatakse EJL-i Distsiplinaarmäärust.

Artikkel 53 – Hoiatused ja eemaldamised ‌

53.1 Mänguväljakult eemaldatud mängija ja tehnilisest alast eemaldatud treener või muu ametiisik on diskvalifitseeritud üheks järgmiseks antud Võistlustel peetavaks mänguks. EJL-i distsiplinaarorganil on õigus karistusi muuta (sh raskendada) ja laiendada teiste sarjade mängudele.

53.2 Mänguväljakult või tehnilisest alast eemaldatud mängija peab lahkuma mänguväljakult või tehnilisest alast ning siirduma koheselt riietusruumi või tribüünile.

53.3 Tehnilisest alast eemaldatud treener, mängiv treener või muu ametisik (va. meditsiinitöötaja või arst) peab lahkuma tehnilisest tsoonist pealtvaatajatele mõeldud alale. Eemaldatud ametiisik ei tohi kuni mängu lõpuni mitte mingil viisil juhendada ega kontakteeruda võistkonnaga ega viibida tehnilises tsoonis.

53.4 Mängija ja võistkonna ametiisik on automaatselt diskvalifitseeritud üheks järgmiseks antud Võistlustel peetavaks mänguks pärast igat kolmandat erinevas xxxxxx saadud hoiatust, mille eest ta ei ole karistust kandnud. Ühes xxxxxx saadud kaks hoiatust, mille eest mängija või võistkonna ametiisik eemaldatakse, eraldi hoiatuste arvestusse ei lähe.

53.5 Mängija, kes on diskvalifitseeritud, ei tohi olla mänguprotokolli kantud ega viibida tehnilises tsoonis ei mängija, treeneri ega mistahes muu ametiisikuna selle võistkonna xxxxxx, xxx xxx mängijana vastavalt juhendile on võimalik osaleda enne, kui ta on jätnud nõutud arvu mänge vahele liigas, xxx xx sai karistuse, mis tingis mängu või mängude vahelejätmise.

53.6 Kui treener või muu ametiisik on diskvalifitseeritud, ei tohi ta mitte üheski täiskasvanute meistrivõistluste xxxxxx xxxx treeneri või muu ametiisikuna mänguprotokolli kantud ega viibida tehnilises alas enne, kui ta on jätnud nõutud arvu mänge vahele liigas, xxx xx sai karistuse.

Mängijana ei ole diskvalifitseeritud treeneril või muul ametiisikul lubatud osaleda xxxx xxxxx võistkonna järgmises/järgmistes xxxxxx/mängudes, mille eest ta treeneri või muu ametiisikuna eemaldati.

Diskvalifitseeritud treener ja muu ametiisik ei tohi kaks (2) tundi enne mängu algust kuni mängu lõpuni viibida tehnilises tsoonis xx xxxxx mingil viisil juhendada ega kontakteeruda võistkonnaga.

53.7 Hoiatused ei kandu ühest liigast, sarjast ega hooajast teise.

53.8 Mängukeeld, v.a tähtajaline mängukeeld, ei kandu ühest sarjast teise.

53.9 Üksikud kollased kaardid, millele ei ole järgnenud mängukeeldu, aeguvad xxxxx põhiturniiri lõppu ja üleminekumängudele / liigavõitjate mängudele edasi ei kandu.

Kui Võistluste põhiturniiri lõppedes jääb mängijale mängukeeld või treenerile juhendamise/tehnilises alas viibimise keeld, siis kandub see automaatselt üleminekumängudele / liigavõitjate mängudele.

53.10 Kandmata kollaste kaartide karistused aeguvad xxxxx Võistluste lõppu ja järgnevatesse hooaegadesse edasi ei kandu. Hooajal 2022 saadud kandmata kollaste kaartide karistused ei kandu hooaega 2023.

53.11 Kui mängija eemaldatakse võistkonna viimasest Võistluste põhiturniiri, ülemineku- või liigavõitjate mängust, jääb talle kandmata mängukeeld, mis kandub automaatselt järgnevatesse hooaegadesse. Kandmata mängukeeld aegub viie (5) aasta pärast xxxxx xxxxx saamist. Mängukeeld ei laiene automaatselt teise sarja mängudele.

53.12 Kui treener või ametiisik eemaldatakse võistkonna viimasest Võistluste põhiturniiri, ülemineku- või liigavõitjate mängust, jääb talle kandmata võistkonna juhendamise / tehnilises alas viibimise keeld, mis kandub automaatselt järgnevatesse hooaegadesse. Kandmata juhendamise/tehnilises alas viibimise keeld aegub viie (5) aasta pärast xxxxx xxxxx saamist. Juhendamise/ tehnilises alas viibimise keeld ei laiene automaatselt teise sarja mängudele.

53.13 Mängija, kes mängib mitmes liigas, ei tohi enne mängida teistes liigades, kui ta on jätnud nõutud arvu mänge vahele liigas, xxx xx sai karistuse, mis tingis mängu või mängude vahelejätmist, v.a punktides 53.16 – 53.18 kirjeldatud juhtudel. Xxxxxx

mängu vahelejätmist võib mängija teistes liigades osaleda mitte varem kui järgmisel päeval.

53.14 Duubelvõistkonna mängija puhul arvestatakse rahvaliiga põhivõistkonnas saadud karistuse eest vahele jäetud mäng kolme (3) xxxxx xxxxx, xxxx xxx vastavalt juhendi punktile 33.11 on lubatud põhivõistkonna eest mängida.

53.15 Kui duubelvõistkonna mängija antakse xxxxx karistuse, mille tõttu ta peab mängu/mänge vahele jätma, saamist üles põhivõistkonda, ei tohi ta põhivõistkonna xxxxxx osaleda enne, kui duubelvõistkonnal on toimunud piisav arv mänge.

53.16 Kui mitmes liigas mängiv mängija saab duubelvõistkonna viimases xxxxxx enne suvist mängupausi või hooaja viimases xxxxxx (k.a üleminekumängus ja liigavõitjate xxxxxx) karistuse, mille tõttu ta saab oma karistuse duubelvõistkonna eest xxx xxxxx alles pärast suvist mängupausi või uuel hooajal, saab ta oma karistuse xxx xxxxx järgmises/järgmistes põhivõistkonna xxxxxx/mängudes (k.a üleminekumängus ja liigavõitjate xxxxxx), xxx xx on karistuse saamise hetkeks põhivõistkonna eest mänginud vähemalt sama palju või rohkem mänge kui duubelvõistkonna eest.

53.17 Juhul kui mängija vahetab hooaja sees kahe hooaja vahel Klubi või võistkonda, peab ta nõutud arvu mänge vahele jätma liigas, kus mängib võistkond, millesse mängija üles antakse v.a punktis 53.15 toodud juhul.

53.18 Juhul kui võistkond, millesse mängija oli eelmisel hooajal üles antud, tõuseb järgmisel hooajal üles või langeb madalamasse liigasse, peab mängija nõutud arvu mänge vahele jätma liigas, kuhu tema võistkond tõuseb või langeb.

53.19 EJL ei ole kohustatud teavitama võistkondi mängudes saadud hoiatustest ja eemaldamistest. Mängijate saadud hoiatuste ja eemaldamiste arvestuse eest vastutab Klubi.

Artikkel 54 – Sanktsioonid juhendist tulenevatele rikkumistele ‌

54.1 Osavõtvad võistkonnad on kohustatud ilmuma võistluskohta juhendi punktis 42.1 ettenähtud ajal. Võistluskohta ettenähtud ajal mitteilmunud võistkonnale, xxxxx süü tulemusena xxxx xx toimunud, loetakse mäng kaotatuks. Mängule mitteilmunud võistkonnale kantakse turniiritabelisse loobumiskaotus ning vastasvõistkonnale xxxx (-

: +).

54.2 Loobumiskaotuse, xxxxx arvatud üleminekumängul antud loobumiskaotuse puhul, jäävad kehtima loobumise andnud võistkonna eelnevad karistused. Vastasvõistkonna karistused loetakse kantuks.

54.3 Loobumiskaotuse andnud võistkonna Klubi, kes on EJL-i ja vastasvõistkonna Klubi loobumiskaotuse andmisest teavitanud vähemalt mängule eelneva tööpäeva jooksul, tasub EJL-ile 150 euro suuruse summa. Klubi, kes EJL-i ja vastasvõistkonna Klubi oma võistkonna loobumiskaotuse andmisest ei teavita või teavitab sellest mängupäeval, tasub EJL-ile 300 euro suuruse summa. Ühe hooaja jooksul kaks (2) loobumiskaotust andnud võistkond diskvalifitseeritakse.

54.4 Võistlustest pärast registreerimistähtaega loobunud võistkonna Klubil tuleb EJL-ile tasuda 300 euro suurune trahvisumma.

Võistlustest pärast esimest mängu loobunud võistkond diskvalifitseeritakse ning Klubil tuleb EJL-le tasuda 300 euro suurune trahvisumma.

54.5 Kui võistkond diskvalifitseeritakse pärast xxxx, xxx ta on mänginud 50% või rohkem mänge, siis toimumata mängude eest loetakse talle kaotus ning tabelisse märgitakse

– : +. Kui võistkond on mänginud vähem kui 50% mänge, siis toimunud mängude tulemused annulleeritakse. Kõik nendes mängudes saadud hoiatused ja eemaldamised jäävad jõusse.

54.6 Juhul kui diskvalifitseeritud, ülesandmata või mõnel muul põhjusel mänguõigust mitteomav mängija on kantud mänguprotokolli vahetusmängijana, kuid xx xxxxx xxxxx või mistahes muu ametiisikuna, karistatakse Klubi 100 euro suuruse rahatrahviga. Diskvalifitseeritud mängija karistust ei loeta kantuks ning karistus tuleb xxx xxxxx järgmises Võistluste xxxxxx.

54.7 Juhul kui diskvalifitseeritud või ametiisiku litsentsi mitteomav treener või muu ametiisik on kantud mänguprotokolli, karistatakse Klubi 100 euro suuruse rahatrahviga. Diskvalifitseeritud treeneri või muu ametiisiku karistust ei loeta kantuks ja see tuleb xxx xxxxx järgmises Võistluste xxxxxx.

54.8 Juhul kui mänguprotokolli kandmata mängija, kes xx xxxxx xxxxx või mistahes muu ametiisik viibib tehnilises alas, karistatakse Klubi 100 euro suuruse rahatrahviga. Kui mänguprotokolli kandmata mängija mängib xxxxxx, rakendatakse punktis 54.9 sätestatut.

54.9 Juhul kui võistkonnas mängib xxxxx diskvalifitseeritud, ülesandmata või mõnel muul põhjusel mänguõigust mitteomav mängija, tühistatakse mängu tulemus ja määrusi rikkunud võistkonnale arvestatakse kaotus ning tal tuleb tasuda 100 euro suurune rahatrahv. Vastasvõistkonnale arvestatakse xxxx xx tabelisse kantakse xxxx (3) punkti. Määrusi rikkunud võistkonna väravad annulleeritakse ja mängutulemuseks märgitakse

– : … (vastaste poolt löödud väravate arv). Vastasvõistkonna poolt löödud väravad jäävad kehtima. Samuti jäävad jõusse kõik xxxxxx saadud hoiatused ja eemaldamised. Määrusi rikkunud võistkonna diskvalifitseeritud mängijate, xx xxxxxx osalenud mängija, eelnevad karistused loetakse kantuks.

54.10 Juhul, kui Klubi on rikkunud juhendit mille tulemusel tuleb võistkonnal sama vea eest tühistada rohkem, xxx xxxx (3) mängu, otsustab sanktsiooni Distsiplinaarkomisjon.

54.11 Juhul, kui võistkonna treener rikub kolmandat (3) või rohkem korda hooaja jooksul punkti 33.4, mis ütleb, et 2007. aastal või hiljem sündinud noormängija ei tohi seitsme (7) kalendripäeva jooksul mängida rohkem kui kahes (2) EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx, karistatakse reeglit rikkunud võistkonna treenerit automaatselt ühe (1) mängulise võistkonna juhendamise ja tehnilises alas viibimise keeluga võistlustel, kus reeglit rikuti. Treeneri süsteemne juhendipunkti rikkumine edastatakse menetlemiseks Distsiplinaarinspektorile.

Diskvalifitseeritud treener ei tohi kaks (2) tundi enne mängu algust kuni mängu lõpuni viibida tehnilises tsoonis xx xxxxx mingil viisil juhendada ega kontakteeruda võistkonnaga.

54.12 Kui mängija osaleb ühe (1) päeva jooksul rohkem xxx xxxx (1) EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx, karistatakse määrusi rikkunud võistkonna Klubi 100 euro suuruse rahatrahviga.

54.13 Kui võistkond saab hooaja jooksul kolmandat või xxxx xxxxx ühes (1) Võistluste xxxxxx viis (5) või rohkem hoiatust, seejuures võrdsustatakse eemaldamine kahe hoiatusega, esitatakse asi distsiplinaarorganile menetlemiseks.

54.14 Muude artiklis käsitlemata juhendi nõuete rikkumiste korral rakendatakse Klubi suhtes lisas 4 toodud sanktsioone või esitatakse asi distsiplinaarorganile menetlemiseks. Lisaks võib EJL edastada asja distsiplinaarorganile täiendava karistuse määramiseks.

Artikkel 55 – Protesti esitamine ‌

55.1 Protesti saab esitada:

a) mänguõigust mitteomava mängija osalemisel xxxxxx;

b) kohtuniku ilmse vea korral otsuse tegemisel vale isiku suhtes;

c) kohtunikupoolsel mängureeglite jämedal rikkumisel, mis olulisel määral mõjutas mängu lõpptulemust;

d) mõne muu erakordse sündmuse korral, mis olulisel määral mõjutas mängu lõpptulemust.

55.2 Protesti ei saa esitada kohtuniku poolt langetatud faktiliste otsuste vastu.

55.3 Võistkond peab kohtuniku protesti sisseandmisest teavitama mängu lõppedes, misjärel kohtunik märgib 15 minuti jooksul ERIS-e mänguprotokolli märkuste lahtris info protesti sisseandmise kohta.

55.4 Protesti esitamisel tuleb hiljemalt 24 tunni jooksul xxxxx xxxxx lõppu klubil saata kirjalikult pikem selgitus distsiplinaarinspektorile. Protesti sisseandja on kohustatud protestiga seotud dokumendid saatma samaks tähtajaks ka vastaspoolele, et vastaspool saaks koostada asjasse puutuva omapoolse selgituse.

55.5 Protest, mis ei ole fikseeritud mängu mänguprotokollis või ei ole esitatud õigeaegselt, arutamisele ei kuulu.

55.6 Protesti esitamisel tuleb 24 tunni jooksul maksta EJL-i arveldusarvele kautsjon, mille suurus on 100 eurot.

55.7 Protesti rahuldamisel kautsjon tagastatakse.

55.8 Protesti arutamine toimub EJL-i distsiplinaarinspektori ja –komisjoni reglemendis sätestatud protseduurireegleid järgides.

55.9 Protesti suhtes tehtud otsusele rakendatakse EJL-i distsiplinaarinspektori ja – komisjoni reglemendis distsiplinaarorgani otsuse kohta sätestatut.

XIV DOPING. MÄNGUKÄIGU JA TULEMUSE EELNEV FIKSEERIMINE ‌

Artikkel 56 – Doping ‌

56.1 Dopingu kasutamiseks loetakse dokumendis „Eesti dopinguvastased reeglid” sätestatud dopinguvastaste reeglite ühe- või mitmekordset rikkumist.

56.2 Dopingu kasutamine on keelatud ja karistatav. Dopinguvastaste reeglite rikkumise korral algatab EJL rikkuja suhtes distsiplinaarmenetluse.

56.3 Mängijat võidakse dopingu suhtes testida mistahes ajal. Klubid ja mängijad on kohustatud tegema Eesti Antidopingu Sihtasutuse esindajatega (sh ametnike ja dopingutestijatega) igakülgset koostööd, sh andma infot treeningute kohta.

56.4 Iga mängija peab olema valmis dopingukontrolliks. Dopingkontrollist keeldumist või dopingukontrollist kõrvalehoidmist käsitletakse dopingureegli rikkumisena.

56.5 Võistlustel viiakse dopingukontroll läbi pisteliselt. Mängijaid, kes peavad andma dopinguproovi, teavitatakse esimesel võimalusel xxxxx xxxxx lõppu.

56.6 Klubi peab tagama, et dopingukontrolliks valitud mängija vahetult xxxxx väljakult lahkumist või mängu lõppedes siirdub koheselt dopingukontrolliks ettenähtud ruumi ja täidab kõiki teisi protseduurireegleid. Dopinguproovile mitteilmumine loetakse võrdseks positiivse dopinguprooviga.

56.7 Kodumängu korraldav Klubi peab tagama dopinguproovi võtmiseks vastavad tingimused.

Artikkel 57 – Mängukäigu ja tulemuse eelnev fikseerimine ‌

57.1 Võistlustel osaleval mängijal on otseselt või kaudselt talle lähedase isiku (pereliige, sugulane, elukaaslane, xxxxx xx) kaudu keelatud osaleda panustamises või sellega sarnases tegevuses ennustusmängudes mängu tulemuse või käigu xxxxx Võistlustel, millest mängija osa võtab.

57.2 Mängija või Klubi ametiisiku otsesel või kaudsel seotusel ükskõik millise tegevusega, mis viib või võib viia mängukäigu või tulemuse eelneva fikseerimiseni, kohaldatakse mängija ja/või Klubi suhtes sanktsioone vastavalt EJL-i Distsiplinaarmäärusele. EJL teeb mängukäigu ja tulemuse eelneva võimaliku fikseerimise avastamiseks ning peatamiseks koostööd UEFA ja teiste rahvusvaheliste ning riiklike asutuste ja organisatsioonidega.

XV LÕPPSÄTTED ‌

Artikkel 58 – Vaidluste lahendamine ‌

58.1 Juhendist tulenevate vaidluste lahendamiseks kohaldatakse „EJL-i põhikirja“ IV peatükis sätestatut.

Artikkel 59 – Täpsustav asjaolu ‌

59.1 Juhendi mõistes loetakse Klubiks xx xxxxxxx meistrivõistlustel osalev iseseisev võistkond, kes ei ole välja pandud ühegi Klubi poolt.

Artikkel 60 – Ettearvamatud asjaolud ja erandid ‌

60.1 Juhendis käsitlemata küsimustes on otsuste, v.a distsiplinaarasjad, ja erandite tegemise pädevus juhendi rakendusalas Peadirektoril. Peadirektori otsused on lõplikud.

60.2 Erakorraliste asjaolude ja vääramatu jõuga seotud otsuste tegemise pädevus juhendi rakendusalas on xxxx Xxxxxxxxx.

Artikkel 61 – Lisad ‌

61.1 Kõik lisad moodustavad juhendi lahutamatu osa.

Artikkel 62 – Jõustumine ‌

62.1 Juhend on kinnitatud EJL-i juhatuse poolt 20. novembril 2022. a ja kehtib jalgpalli 2023. a hooajal.

XXXX 1: Aus mäng ‌

Ausa mängu määratlus

Aus mäng väärtustab ausas konkurentsis saavutatud tulemust. Ausa mängu kontseptsioonis tegutsevad isikud lojaalsuse, ausameelsuse, sportlikkuse ja eetika printsiipe järgides. Aus mäng välistab pettuse, äraostmise, korruptsiooni, dopingu, vägivalla (nii füüsilise kui moraalse), diskrimineerimise, ekspluateerimise ja liialdatud kommertslikkuse.

Ausa mängu põhimõtteid kohustuvad järgima Klubid ja nende esindajad ning ametiisikud xx xxxx isikud, kes täidavad Klubi poolt määratud ametikohustusi, sh treenerid, mängijad, Klubi/võistkonna toetajad ja teised pealtvaatajad.

Eeltoodud isikud peavad hoiduma igasugusest käitumisest, mis kahjustab või võib kahjustada EJL-i poolt organiseeritud või korraldatud mängu või Võistluste aususe põhimõtet ning kohustub tegema EJL-ga täielikku koostööd võitlemaks selliste tegude vastu.

Ausa mängu põhimõtteid ei ole muuhulgas järginud isik, kes:

- on aktiivselt või passiivselt seotud või üritab ennast siduda pettuse, altkäemaksu või korruptsiooniga jalgpallialases tegevuses;

- kasutab tema jalgpallialase tegevuse kaudu talle teatavaks saanud mitteavalikustatud informatsiooni, mis kahjustab või võib kahjustada mängu või EJL-i poolt tunnustatud võistluste aususe põhimõtteid;

- otseselt või kaudselt mõjutab või üritab mõjutada ükskõik millise otsese või kaudse tegevusega mängukäiku ja/või eelnevalt fikseerida mängu või võistluse tulemust (kokkuleppeline mängu tagajärg) olenemata sellest, kas isiku eesmärgiks on saada sellest isiklikku kasu (varalist või mittevaralist); luua kasu saamise võimalus kolmandale isikule või on vastavaks käitumiseks mistahes muu põhjus. Kasu saamise all mõistetakse nii finantsilist kui igasugust muud kasu sh mittevaralist kasu;

- käitub endale või kolmandale isikule eelise saamiseks viisil, mis avaldab või võib avaldada mõju mängu või võistluse käigule ja/või tulemusele, ning mis on vastuolus EJL-i põhikirjaliste eesmärkidega;

- isikliku või kolmandate isikute kasu eesmärgil osaleb otseselt või kaudselt panustamises või sellega sarnases tegevuses ennustusmängudes mängu tulemuse või käigu xxxxx EJL-i või tema poolt korraldavatel võistlustel, milles osaleb tema või tema lähedase isiku võistkond. Kasu saamise all mõistetakse nii finantsilist kui igasugust muud kasu;

- kasutab ja/või edastab teistele talle jalgpallialase tegevuse kaudu teatavaks saanud mitteavalikku infot, teeb ebaeetilisi avaldusi, kutsub üles provokatiivsele käitumisele, rikub või võib oma käitumisega rikkuda jalgpalli mainet või EJL-i poolt tunnustatud mängu või võistluste aususe põhimõtet;

- rikub oma käitumisega üldisi xxxx käitumisnorme- ja tavasid;

- edastab spordiüritusel ükskõik millisel viisil üritusega sobimatu sõnumi, sh poliitilise või solvava jms;

- ei järgi EJL-i ja/või tema organite (sh distsiplinaarorganite) poolt tehtud otsuseid või juhiseid või FIFA või Rahvusvahelise Spordi Arbitraažkohtu (CAS) poolt tehtud otsuseid;

- põhjustab süüliselt mängu hilinemise või ärajäämise;

- põhjustab süüliselt mängu katkemise või peatamise või kes vastutab mängu süülise katkemise või peatamise eest;

- käitub vägivaldselt, provokatiivselt või kasutab ebatsensuurseid väljendeid;

- käitub eelise saamiseks ebasportlikult;

- kasutab või üritab kasutada dopingut või kes annab või üritab anda dopingut mängijale kasutamiseks;

- vabatahtlikult ja viivitamatult ei teavita EJL-i temale tehtud ettepanekust mõjutada mängu või võistluse käiku ja/või tulemust;

- vabatahtlikult ja viivitamatult ei teavita EJL-i ükskõik millisest xxxxx xxxxx olevast rikkumisest ülaltoodud käitumispõhimõtetes.

B - Ausa mängu hindamine

Sissejuhatus

Ausa mängu propageerimiseks korraldab EJL igal hooajal Xxxxx xx madalamte liigade võistkondadele Ausa mängu konkursi. Ausa mängu konkursi kokkuvõtte tegemisel summeeritakse võistkonna poolt kogutud hindepunktid ning jagatakse hinnatud mängude arvuga. Suurima hinde saanud võistkond on võitja.

Võrdse hinde korral Ausa mängu konkursi paremusjärjestuse määramisel arvestatakse:

a) väiksemat eemaldamiste arvu liigas;

b) väiksemat hoiatuste arvu liigas, v.a kaks (2) hoiatust ühes xxxxxx, xxxx võetakse arvesse punktis a);

c) väiksem loobumiskaotuste ja tühistatud tulemuste arvu liigas;

d) suuremat maksimumhinnete arvu kõikide kriteeriumite arvestuses;

e) paremat kohta turniiritabelis.

Hooaja jooksul võistlustelt loobunud või diskvalifitseeritud võistkond langeb edetabeli lõppu.

Pärast mängu täidab mängu kohtunik mänguprotokolli sisestades Ausa mängu hindamise vormi.

Hindamismeetodid

Hindamisvormil on esitatud xxxx kriteeriumit, mille alusel Klubide Ausa mängu väärilist käitumist hinnatakse. Hindamine peaks põhinema pigem positiivsetel kui negatiivsetel aspektidel. Reeglina ei tohiks kõige kõrgemaid punkte anda, kui Klubi ei ole välja näidanud positiivset suhtumist.

Hindamiskriteeriumid

1. Punased ja kollased kaardid. Maksimaalsest kümnest (10) punktist arvatakse maha:

- kollase kaardi eest üks (1) punkti,

- punase kaardi eest xxxx (3) punkti.

Kui mängija või võistkonna ametiisik saab samas xxxxxx teise kollase kaardi, millele järgneb vastavalt reeglitele punane kaart, siis võetakse arvesse ainult punane kaart, st maksimaalsest kümnest (10) punktist arvatakse xxxx xxxx (3) punkt.

Kui aga mängija või võistkonna ametiisik, kes on mängu jooksul saanud kollase kaardi, sooritab uue rikkumise, mille eest talle näidatakse otse punast kaarti, siis võetakse maksimaalsest kümnest (10) punktist maha kokku neli (4) punkti (1+3 punkti).

2. Vastase austamine

- maksimaalselt kümme (10) punkti,

- minimaalselt üks (1) punkt.

Mängijatelt oodatakse, et nad austavad Mängureegleid, võistlusjuhendit ja vastaseid. Samuti oodatakse kõigilt Klubiga seotud ametiisikutelt, et xx xxxxx käituksid vastavalt Ausa mängu põhimõtetele.

Hinnates mängijate käitumist vastasmängijate suhtes, ei tohiks "Punaste ja kollaste kaartide" kriteeriumiga kajastatud rikkumisi arvesse xxxxx kahekordselt. Samas aga võib kohtunik arvestada nende rikkumiste, mille eest kaart mängijale määrati, tõsidust.

Hindamine peaks põhinema positiivse hoiaku (nt vigastatud vastasmängija aitamine) kajastamisel, mitte rikkumiste rõhutamisel.

3. Kohtuniku austamine

- maksimaalselt kümme (10) punkti,

- minimaalselt üks (1) punkt.

Mängijatelt oodatakse, et nad austavad kohtunikke nii inimestena kui ka otsuste langetajatena. Vältida tuleks "Punaste ja kollaste kaartide" kriteeriumiga kajastatud rikkumiste arvesse võtmist kahekordselt. Samas võib kohtunik arvestada nende rikkumiste tõsidust, mille eest kaart mängijale määrati.

Üldhinne

Üldhinde väljaarvutamiseks liidetakse ühele võistkonnale kõikide kriteeriumite eest antud punktid ja jagatakse 3-ga.

Ühes xxxxxx on võimalik saada maksimaalselt kolmkümmend (30) punkti. Üldhinne tuleb kajastada tuhandik-täpsusega, so xxxx kohta pärast koma.

XXXX 2: Klubi kinnitus ‌

KLUBI KINNITUS 2023. A EESTI MEISTRIVÕISTLUSTEL OSALEMISEKS

Osaledes Eesti 2023. a jalgpalli meistrivõistlustel kohustume ja tagame, et klubi mängijad, treenerid, esindajad, ametiisikud xx xxxx isikud, kes täidavad klubi poolt määratud ametikohustusi, kohustuvad:

- järgima EJL põhikirja, juhendeid, otsuseid xx xxxx EJL poolt kehtestatud jalgpallialast tegevust reguleerivaid dokumente;

- järgima FIFA ja UEFA põhikirju, juhendeid, direktiive ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastu võetud otsuseid;

Vahekohtu kokkulepe

- järgima kõikides Eesti-sisestes jalgpallialastes vaidlustes EJL põhikirjas ning muudes EJL dokumentides ette nähtud vaidluste lahendamise korda ning täitma vaidluse lahendanud organi otsust;

- pöörduma vaidlusalases küsimuses lõpliku (viimase astme) lahendi saamiseks, samuti nende Eesti-siseste jalgpallialaste vaidluste korral, mille lahendamiseks puudub EJL-l pädevus, mitte tavakohtusse, xxxx sõltumatusse, erapooletusse, Eesti seaduse alusel asutatud ja Eestis tegutsevasse jalgpallialasesse vahekohtusse, tunnustama selle otsust lõplikuna ning seda täitma;

- tunnustama rahvusvahelistes jalgpallialastes vaidlustes Šveitsis Lausanne’s asuva Rahvusvahelise Spordi Arbitraažkohtu (CAS) jurisdiktsiooni ning nõustuma selle menetluskorraga (Code of Sports-related Arbitration of the CAS).

Klubi nimi:

Allkirjaõiguslik isik:

Allkiri:

Koht/Kuupäev:

XXXX 3: Liigade võitjate finaalide korraldamine ‌

VALDKOND	KIRJELDUS/TEGEVUS	KOHUSTUSLIK/ SOOVITUSLIK	VASTU- TAJA	FINANT- SEERIJA
Staadion xx xxxxx varustus
Staadion	Mäng toimub selle võistkonna kodustaadionil, kellel on turniiritabelis rohkem punkte.	Kohustuslik	Klubi	Klubi
Mänguväljak	Mänguväljaku ettevalmistamine vastavalt „Mängureeglitele“	Kohustuslik	Klubi	Klubi
Riietusruumid	Mõlemale võistkonnale ning kohtunikele peavad olema tagatud riiete vahetamise ja pesemisvõimalused staadionil või selle vahetus läheduses	Kohustuslik	Klubi	Klubi
Vahetusmän- gijate pingid	Staadionil peavad olema mõlemale võistkonnale vähemalt 6 istekohaga (soovituslikult 13 istekohaga ning varikatusega) vahetusmängijate pingid	Kohustuslik	Klubi	Klubi
Neljanda kohtuniku positsioon	Teise liiga finaaliks peab neljandale kohtunikule olema tagatud kahe tehnilise ala vahel väljaku keskjoone läheduses iste koos lauaga	Kohustuslik	Klubi	Klubi
Lipud	Mängul peavad olema heisatud Eesti ja osalevate Klubide lipud. Lisaks võivad olla heisatud UEFA, FIFA, UEFA Respect, xxxxx xx lipud	Soovituslik	EJL	EJL
Tabloo	Staadionil peab olema mänguseisu kajastav tabloo	Soovituslik	Klubi	Klubi
Kohtunikud
Kohtunike määramine	EJL määrab mängule kohtuniku, kaks abikohtunikku ning Teise liiga finaalile lisaks neljanda kohtuniku	Kohustuslik	EJL	EJL
Vahetusmän- gijate tabloo	Teises liigas peab neljanda kohtuniku varustuse hulka kuuluma vahetusmängijate tabloo	Kohustuslik	EJL	EJL
Meedia
Pressiteade	Pressiteate koostamine ja edastamine	Kohustuslik	EJL	EJL
Mängueelne xxxxxx	Mängueelse informatsiooni ankeedi täitmine ERIS-es hiljemalt 3 tööpäeva enne mängu.	Kohustuslik	Klubi
Mänguinfo	Mänguinfo levitamine meedias ning Klubi kodulehel	Soovituslik	Klubid	Klubid

Fotograafid mängul	Fotograafid peavad olema eristatavad ja viibima mängu ajal selleks ettenähtud kohtadel	Kohustuslik	EJL	EJL
Mängu salvestamine	Koduklubi võib mängu salvestada algusest lõpuni kaameraga võimalikult heas kvaliteedis ja toimetama mängu salvestuse EJL-i hiljemalt mängule järgneva tööpäeva jooksul	Soovituslik	Klubi	Klubi
Mängukava	Koduklubi võib koostada ja trükkida mängukava, mis sisaldab mängu nimetust, kohta xx xxxx, mängivate võistkondade koosseise koos mängijate numbritega, kodumängu korraldava Klubi kontaktandmeid ja muud informatsiooni. Mängukava võib asendada ka „start-list“	Soovituslik	Klubi	Klubi
Ohutus ja turvalisus
Turvatöötajad	Mängul on soovituslik turvalisuse eest vastutava isiku kohalolek.	Soovituslik	EJL	EJL
Meditsiinitöö- taja	Arsti või meditsiinitöötaja kohalolek mängul on soovituslik.	Soovituslik	EJL	EJL
Kanderaamid	On soovituslik, et mängu ajal oleks väljaku ääres kanderaam.	Soovituslik	Klubi	Klubi
Mängukor- raldus
Mängu korraldaja	Mängu korraldaja on EJL koos koduvõistkonna Klubiga
Helitehnika	Staadionil peab olema piisava võimsusega helisüsteem	Kohustuslik	Klubi	Klubi
Teadustus	Mängudel peab olema teadustaja, kes edastab teateid eesti ning enamusele pealtvaatajatele arusaadavas keeles	Kohustuslik	Klubi	Klubi
Piletimüük	Piletimüügi korraldamine mängudel on soovituslik, piletite eest saadav tulu kuulub mängu korraldavale Klubile	Soovituslik	Klubi	Klubi
Toitlustus	Mängudel võib olla korraldatud karastusjookide ja suupistete müük pealtvaatajatele. Lubatud on müüa xxxx vähese alkoholisisaldusega (alla 6 protsendi) xxxxx	Xxxxxxxxxxx	Klubi	Klubi
Mängupallid	Mänguks peab olema tagatud vähemalt viis (5) ühesugust ja „Mängureeglitele“ vastavat mängupalli	Kohustuslik	Klubi	Klubi
Pallilapsed	Võistkondade soojenduse xx xxxxx ajal peab staadionil olema vähemalt neli (4) pallilast, kes on vähemalt 8-	Kohustuslik	Klubi	Klubi

	aastased. Pallilapsed peavad olema asjatundlikud ja instrueeritud asetama palle tagasi ümber väljaku selleks ettenähtud kohtadele.
Sildid ja viidad	Mängijate ja kohtunike riietusruumid ning varumängijate pingid peavad olema sildistatud, muud viited staadionil on soovituslikud	Kohustuslik/ soovituslik	Klubi	Klubi
Mängueelne koosolek	45 minutit enne mängu algust toimub staadionil koosolek, millest võtavad osa EJL-i poolt mängule määratud kohtunikud, mõlema võistkonna esindajad, ning mängu korraldaja	Kohustuslik	EJL	EJL
Ametlik mängu fotograaf	Mängul peab olema ametlik fotograaf. Liiga võitjast tehakse xxxxx autasustamist ametlik foto liigavõitja bänneri taustal, mille tagab EJL	Kohustuslik	EJL	EJL
Autasusta- mine
Karikas	EJL autasustab liiga võitjat karikaga	Kohustuslik	EJL	EJL
Medalid, diplomid	EJL autasustab kõikide liigade võitjaid diplomitega ning nende liikmeid diplomite ja medalitega. Liigavõitjate finaalmängus teiseks tulnud võistkondi autasustatakse diplomitega ning nende liikmeid diplomite ja medalitega	Kohustuslik	EJL	EJL
Autasustaja	Auhinnad annab üle EJL esindaja	Kohustuslik	EJL	EJL

XXXX 4: Tasud ja sanktsioonid ‌

Tasud:	Summa (eurodes)
Liiga liikmemaks Teises liigas	1600
Liiga liikmemaks madalamates liigades	1100
Kautsjon protesti esitamisel	100
Kautsjon apellatsioonikomisjonile	1000
Mänguaja ja -koha muutmise taotluse esitamine tähtajast hiljem	50
Täiendav mängijate ülesandmine xxxxx ettenähtud tähtaega	200
Sanktsioonid:
Loobumiskaotus etteteatamise korral	150
Loobumiskaotus mitteetteteatamise korral	300
Võistkonna Võistlustelt mahavõtmine	300
Mänguõigust mitteomava mängija/ametiisiku mänguprotokolli kandmine või osalemine xxxxxx	100
Jalgpalli ametiisiku litsentsi mitteomava ametiisiku või treeneri kandmine mänguprotokolli.	100
Mängija osalemine rohkem xxx xxxx (1) EJL-i egiidi all toimuvas xxxxxx päevas	100
Mänguväljaku puudulik ettevalmistus	kuni 75
Riietusruumide ja/või pesemisvõimaluse puudumine Teises liigas	kuni 100
Pesemisvõimaluse puudumine madalamates liigades	kuni 100
Piisava arvu pallide puudumine Teises liigas	50
Piisava arvu pallide puudumine madalamates liigades	30
Pallilaste puudumine Teises liigas	30
Koosseisude mittetähtaegne sisestamine/kinnitamine ERISes	30

Document Metadata

Table of Contents

SISUKORD

Document Metadata