VAHEMERE ÜLDISE KALANDUSKOMISJONI ASUTAMISE MUUDETUD LEPING
Euroopa Liidu Nõukogu |
Brüssel, 8. detsember 2014 (OR. en) |
15458/14 |
Institutsioonidevaheline dokument: 2014/0274 (NLE) |
PECHE 528 |
SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID
Teema: |
VAHEMERE ÜLDISE KALANDUSKOMISJONI ASUTAMISE MUUDETUD LEPING
PREAMBUL
Lepinguosalised,
MEENUTADES rahvusvahelist õigust, mis kajastub 10. detsembri 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni asjaomastes sätetes;
MEENUTADES SAMUTI 10. detsembri 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni 4. detsembri 1995. aasta rakenduskokkulepet piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise kohta ning 24. novembri 1993. aasta kokkulepet, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning teisi asjaomaseid mere bioloogiliste ressursside kaitsmist ja majandamist käsitlevaid rahvusvahelisi õigusakte;
VÕTTES ARVESSE XXX Xxxxx- ja Põllumajandusorganisatsiooni poolt 31. oktoobril 1995. aastal toimunud kahekümne kaheksandal istungil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendit xx xxxxx seonduvaid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsil vastu võetud õigusakte;
OLLES VASTASTIKKU HUVITATUD Vahemere xx Xxxxx mere (edaspidi „kohaldamisala”) bioloogiliste ressursside arendamisest ja asjakohasest kasutamisest;
TUNNISTADES kohaldamisala eri allpiirkondade eripära;
OLLES OTSUSTANUD tagada kohaldamisalas mere bioloogiliste ressursside pikaajalise kaitse ja jätkusuutliku kasutamise;
TUNNISTADES kohaldamisala mere bioloogiliste ressursside jätkusuutlikust kasutamisest tulenevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja toitumisalaseid eeliseid;
TUNNISTADES SAMUTI, et rahvusvahelise õiguse kohaselt peavad riigid tegema koostööd, et kaitsta ja majandada mere bioloogilisi ressursse ning kaitsta nende ökosüsteeme;
KINNITADES, et vastutustundlik vesiviljelus vähendab mere bioloogiliste ressursside koormust ja mängib olulist xxxxx xxx bioloogiliste ressursside parema kasutuse, sealhulgas toiduga kindlustatuse edendamises;
TEADVUSTADES, et on vaja vältida kahjulikke mõjusid merekeskkonnale, säilitada bioloogilist mitmekesisust ja vähendada mere bioloogiliste ressursside kasutamisega seotud pikaajalisi või pöördumatuid tagajärgi;
PIDADES MEELES, et tõhus kaitse ja majandamine peab põhinema parimatel kättesaadavatel teaduslikel andmetel ja ettevaatusprintsiibi kasutamisel;
OLLES TEADLIK rannikuäärsete kalurikogukondade tähtsusest ja vajadusest kaasata kalureid ja asjaomaseid kutseorganisatsioone ning kodanikuühiskonna organisatsioone otsustusprotsessi;
OLLES OTSUSTANUD teha tõhusat koostööd xx xxxxx meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ärahoidmiseks;
TUNNISTADES arengumaade erinõudeid eesmärgiga aidata xxxx tõhusalt osaleda mere bioloogiliste ressursside kaitsmises, majandamises ja kasvatamises;
OLLES VEENDUNUD, et kohaldamisala mere bioloogiliste ressursside kaitsmine ja jätkusuutlik kasutamine ning kõnealuste ressursside asualaks oleva mere ökosüsteemide kaitsmine mängib olulist xxxxx meremajanduse kasvu ja jätkusuutliku arengu seisukohast;
TUNNISTADES vajadust asutada kõnealustel eesmärkidel ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni raames selle põhikirja artikli XIV kohaselt Vahemere xxxxxx kalanduskomisjon (akronüüm „GFCM”),
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
ARTIKKEL 1 (MÕISTED)
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „1982. aasta konventsioon” – 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon;
b) „1995. aasta kokkulepe” – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 4. detsembri 1995. aasta rakenduskokkulepe;
c) „vesiviljelus” – vee bioloogiliste ressursside kasvatamine;
d) „lepinguosaline” – riik või piirkondliku majanduskoostöö organisatsioon, mis artikli 4 kohaselt kuulub kalanduskomisjoni;
e) „koostööd tegev mitteühinenud pool” – organisatsiooni liige või assotsieerunud liige xx xxxxxxx kolmas riik, mis kuulub ÜROsse või xxxxx xxxxx spetsialiseeritud asutusse, mis ei ole kalanduskomisjoni ametlik lepinguosaline, kuid järgib artikli 8 punktis b osutatud meetmeid;
f) „kalapüük” – mere bioloogiliste ressursside otsimine, ligimeelitamine, asukoha kindlaks tegemine, püüdmine, loomuse võtmine või muu tegevus, mille tulemuseks võib põhjendatud eelduste kohaselt olla mere bioloogiliste ressursside ligimeelitamine, asukoha kindlaks tegemine, püüdmine või loomuse võtmine;
g) „püügivõimsus” – kala maksimumkogus, mida saaks püüda püügipiirkonnas või mida saaks püüda teatav püügiühik (nt kalur, kogukond, laev või laevastik) teatava ajavahemiku (nt püügihooaeg, aasta) vältel, võttes arvesse kalavaru biomassi, vanusestruktuuri ja tehnoloogia arengutaset ning eeldades, et puuduvad mis tahes püügipiirangud xx xxxxx vahendeid kasutatakse täielikult;
h) „püügikoormus” – teatavat liiki püügivahendite kogus, mida püügipiirkonnas teatava ajaühiku vältel kasutatakse (nt traalpüügi tunde päevas, kasutatud õngekonksude arv päevas või kaldanooda loomuste arv päevas). Kui kasutatakse kahte või enamat püügivahenditüüpi, tuleb vastavad püügikoormused enne liitmist kohandada teatavale standardtüübile;
i) „kalapüügiga seonduvad tegevused” – igasugune kalapüüki toetav või ettevalmistav tegevus, sealhulgas lossimine, pakendamine, töötlemine, kala ümberlaadimine või transportimine ning meeskonna toiduvarude, kütuse, püügivahendite ja muude varude täiendamine merel;
j) „ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük” – ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 2001. aasta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ennetamise, ärahoidmise ja lõpetamise rahvusvahelise tegevuskava punktis 3 loetletud tegevused;
k) „maksimaalne jätkusuutlik saagikus” – kõrgeim teoreetiline tasakaalustatud xxxx, xxxx saab kalavarust püsivalt (keskmiselt) välja püüda olemasolevate (keskmiste) keskkonnatingimuste juures xxxx taastootmisprotsessi mõjutamata;
l) „piirialade kalavarud” – kalavarud, mis paiknevad nii majandusvööndites kui xx xxxxx väljaspool ja nendega piirnevates alades;
m) „laev” – laev, paat või muud liiki alus, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalapüügiks või sellega seotud tegevuseks või millel on xxxxxx varustus.
ARTIKKEL 2 (EESMÄRK)
1. Käesolevas lepingus sätestatud ülesannete ja kohustuste täitmiseks asutavad lepinguosalised Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (edaspidi „FAO”) põhikirja raames komisjoni nimetusega Vahemere xxxxxx kalanduskomisjon (edaspidi
„kalanduskomisjon”).
2. Lepingu eesmärk on tagada mere bioloogiliste ressursside kaitse ja jätkusuutlik kasutamine bioloogilisel, sotsiaalsel, majanduslikul ja keskkonna tasandil ning vesiviljeluse jätkusuutlik areng kohaldamisalas.
3. Kalanduskomisjoni peakorter asub Itaalias Roomas.
ARTIKKEL 3 (KOHALDAMISALA)
1. Käesoleva lepingu geograafiline kohaldamisala hõlmab kõiki Vahemere xx Xxxxx mere merealasid.
2. Ükski käesoleva lepingu säte ega käesoleva lepingu kohane tegu või toiming ei ole aluseks ühegi lepinguosalise nõudmiste või seisukohtade tunnustamisele käesoleva lepinguga reguleeritavate mis tahes vete või mereala õigusliku seisundi ja ulatuse suhtes.
ARTIKKEL 4
(LIIKMESUS)
1. Kalanduskomisjoni liikmed on FAO liikmed ja assotsieerunud liikmed ning FAOsse mittekuuluvad riigid, kes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või xxxx xxxxx spetsialiseeritud asutuse liikmed,
a) ning on:
i) rannikuäärsed riigid või assotsieerunud liikmed, kes asuvad osaliselt või täielikult kohaldamisalas;
ii) riigid või assotsieerunud liikmed, xxxxx laevad tegelevad või kavatsevad kohaldamisalas tegelda käesoleva lepinguga hõlmatud kalavarude püügiga, või
iii) piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, mille liikmeskonda kuulub alapunktides i või ii nimetatud riik ning millele kõnealune riik on üle andnud pädevuse käesoleva lepinguga reguleeritavates küsimustes;
b) ning kes kiidavad käesoleva lepingu heaks kooskõlas artikliga 23.
2. Käesolevas lepingus tähistab sõnaühend „xxxxx laevad” lepinguosalise piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooniga seoses selle lepinguosalise piirkondliku majandusintegratsiooni liikmesriigi laevu.
ARTIKKEL 5 (ÜLDPÕHIMÕTTED)
Käesoleva lepingu eesmärgi saavutamiseks kalanduskomisjon:
a) võtab vastu soovitusi kaitse- ja majandamismeetmete kohta, mille eesmärk on pikas perspektiivis kalandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamine, et säilitada mere bioloogilisi ressursse ning kalanduse ja vesiviljeluse majanduslikku ja sotsiaalset elujõulisust; selliste soovituste vastuvõtmisel pöörab kalanduskomisjon erilist tähelepanu ülepüügi vältimise tagasiheidete vähendamise meetmetele. Samuti pöörab kalanduskomisjon erilist tähelepanu võimalikule mõjule väikesemahulisele kalapüügile ja kohalikele kogukondadele;
b) valmistab artikli 8 punkti b kohaselt ette asjakohased meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel seisukohtadel, võttes arvesse asjaomaseid keskkonna-, majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid;
c) kohaldab ettevaatusprintsiipi vastavalt 1995. aasta lepingule ja FAO vastutustundliku kalapüügi juhendile;
d) käsitleb vesiviljelust, sealhulgas ettekasvatatud maimudel põhinevat kalandust, sissetulekute ja toitumise mitmekesistamise edendamiseks, tagades selle raames mere bioloogiliste ressursside vastutustundliku kasutamise, geneetilise mitmekesisuse säilitamise ja negatiivse mõju vähendamise keskkonnale ja kohalikele kogukondadele;
e) edendab asjakohasel juhul allpiirkonna põhist lähenemist kalanduse juhtimisele ja vesiviljeluse arendamisele, et paremini arvesse xxxxx Xxxxxxxx xx Xxxxx mere eripära;
f) võtab asjakohased meetmed, et tagada oma soovituste täitmine, et xxx xxxxx või lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük;
g) edendab oma otsuste tegemisel xx xxxx tegevuses läbipaistvust ning
h) võtab muid asjakohaseid meetmeid, mis on vajalikud kalanduskomisjoni eespool määratletud eesmärkide saavutamiseks.
ARTIKKEL 6 (KALANDUSKOMISJON)
1. Iga lepinguosalist esindab kalanduskomisjoni istungjärkudel üks delegaat, kellega võib kaasas olla üks asendusliige ning eksperdid ja nõustajad. Kalanduskomisjoni istungitel osalemine ei xxxx asendusliikmetele, ekspertidele ega nõustajatele hääleõigust, v.a juhul, kui asendusliige täidab delegaadi ülesandeid viimase puudumisel.
2. Igal lepinguosalisel on üks hääl, kui lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti. Kalanduskomisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. Kalanduskomisjoni liikmete enamus moodustab kvoorumi.
3. Kalanduskomisjoni lepinguosaliseks oleval piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil on kõigil kalanduskomisjoni või kalanduskomisjoni abistavate organite istungitel nii palju hääli, kui tal on liikmesriike, kellel on sellisel istungil hääleõigus.
4. Kalanduskomisjoni lepinguosaliseks olev piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon xx xxxxx liikmesriigid, kes on kalanduskomisjoni lepinguosalised, kasutavad liikmeksoleku õigust oma pädevuse piires vaheldumisi. Kui kalanduskomisjoni lepinguosaliseks olev piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon kasutab hääleõigust, siis selle koosseisu kuuluvad liikmesriigid oma hääleõigust kasutada ei saa, ja vastupidi.
5. Kalanduskomisjoni iga lepinguosaline võib kalanduskomisjoni lepinguosaliseks olevalt piirkondlikult majandusintegratsiooni organisatsioonilt või selle liikmesriikidelt, kes on kalanduskomisjoni lepinguosalised, taotleda teavet selle kohta, kumb nendest on pädev teatavas konkreetses küsimuses, kas lepinguosaliseks olev piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon või selle koosseisu kuuluvad liikmesriigid. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon või asjaomased liikmesriigid annavad sellise taotluse korral asjakohase teabe.
6. Enne kalanduskomisjoni või kalanduskomisjoni abistava organi istungit teatab kalanduskomisjoni lepinguosaliseks olev piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon või teatavad selle liikmesriigid, kumb neist, kas piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon või liikmesriigid, on pädev küsimustes, mida istungil arutama hakatakse, ning kumb nenist kavatseb kasutada oma hääleõigust igas konkreetses päevakorrapunktis. Käesoleva lõike sätted ei takista kalanduskomisjoni lepinguosaliseks oleval piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil ega selle liikmesriikidel koostamast käesoleva lõike kohaldamiseks ühist deklaratsiooni, mis kehtib kõigil järgmistel istungitel käsitlemisele tulevate küsimuste ja päevakorrapunktide suhtes, xxx xxxx konkreetset istungit ei ole teatatud eranditest või muudatustest.
7. Kui päevakorras on nii piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni pädevusse üleantud kui xx xxxxx liikmesriikide pädevuses olevad küsimused, siis võivad aruteludes osaleda nii piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon kui xx xxxxx liikmesriigid. Sellistel juhtudel võetakse istungil otsuste tegemisel arvesse ainult hääleõigusega lepinguosalise sõnavõttu.
8. Kalanduskomisjoni istungi kvoorumi määramisel võetakse kalanduskomisjoni lepinguosaliseks oleva piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni delegatsiooni arvesse ainult juhul, kui see delegatsioon on hääleõiguslik sel istungil, mille kvoorum tuleb kindlaks määrata.
9. Kalanduskomisjoni egiidi all toimuvate istungite, koosolekute ja muude toimingute sageduse, kestuse ja kavandamise suhtes kohaldatakse kulutasuvuse põhimõtet.
ARTIKKEL 7 (BÜROO)
Kalanduskomisjon valib kahe kolmandiku häälteenamusega eesistuja xx xxxxx kaks asetäitjat. Need xxxx moodustavad kalanduskomisjoni büroo, mis tegutseb vastavalt töökorras sätestatud pädevusele.
ARTIKKEL 8 (KALANDUSKOMISJONI ÜLESANDED)
Kalanduskomisjon täidab vastavalt oma eesmärkidele ja üldpõhimõtetele järgmisi ülesandeid:
a) kontrollib ja hindab regulaarselt mere bioloogiliste ressursside seisukorda;
b) valmistab xxxx xx soovitab vastavalt artiklile 13 asjakohaseid meetmeid, selleks et:
i) kaitsta ja majandada kohaldamisalas paiknevaid mere bioloogilisi ressursse;
ii) minimeerida kalapüügi mõju mere bioloogilistele ressurssidele;
iii) vastu xxxxx kalapüügile ökosüsteemipõhisel lähenemisviisil põhinevaid mitmeaastasi majandamiskavu, mida kohaldatakse kogu asjaomases allpiirkonnas, et tagada kalavarude hoidmine sellisel tasemel, mis võimaldab saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja on kooskõlas riigi tasandil juba võetud meetmetega;
iv) kehtestada kalapüügi keelualasid ohualdiste mereökosüsteemide kaitseks, sealhulgas (kuid mitte ainult) kudemisalad ja noorkalade elualad lisaks või täienduseks muudele meetmetele, mis võivad xxxx xxxx lisatud majandamiskavadesse;
v) tagada andmete ja teabe kogumine, esitamine, kontrollimine, säilitamine ja levitamine, võimaluse korral elektrooniliselt, kooskõlas asjaomase andmete konfidentsiaalsuse põhimõtete ja nõudmistega;
vi) xxxxx meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ennetamiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, sealhulgas mehhanismid tõhusaks seireks, kontrolliks ja järelevalveks.
vii) lahendada eeskirjade rikkumise juhtumid, sealhulgas vastavate meetmete süsteemi kaudu. Kalanduskomisjon määrab nende meetmete süsteemi ja rakendamise viisi kindlaks oma töökorras;
c) edendada vesiviljeluse säästvat arengut;
d) korrapäraselt läbi vaadata kalanduse sotsiaal-majanduslikud aspektid, sealhulgas hankides ja hinnates majandus- xx xxxx andmeid ja teavet, mis on oluline kalanduskomisjoni tööks;
e) edendada kalanduskomisjoni pädevusvaldkonnas institutsioonilise võimekuse ja inimressursi arengut, eelkõige hariduse, väljaõppe ja kutsetegevuse kaudu;
f) tõhustada asjaomase kodanikuühiskonna teabevahetust ja konsulteerimist vesiviljeluse ja kalanduse valdkonna esindajatega;
g) toetada, soovitada, kooskõlastada xx xxxx viia teadus- ja arendustegevust, mis hõlmab ka ühisprojekte kalanduse xxxxxx xx mere elusressursside kaitset;
h) xxxxx liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu kodukord ja finantseeskirjad ning muud sisemised halduseeskirjuad, mis võivad olla vajalikud tema funktsioonide täitmiseks, ning neid vajaduse korral muuta.
i) xxxxx vastu eelarve ja töökava ja täita muid kohustusi, mis võivad olla vajalikud käesoleva lepingu eesmärgi saavutamiseks.
ARTIKKEL 9 (KALANDUSKOMISJONI ABISTAVAD ORGANID)
1. Kalanduskomisjon võib vajaduse korral moodustada ajutisi, eriotstarbelisi ja alalisi abistavaid organeid oma ülesannete hulka kuuluvate küsimuste uurimiseks ja ettekandmiseks ning töörühmi konkreetsete tehniliste probleemide uurimiseks ja soovituste andmiseks. Moodustatud abistavate organite õigused sätestatakse töökorras, võttes arvesse allpiirkonna põhise lähenemise vajadust. Kalanduskomisjon võib Musta mere piirkonna jaoks moodustada ka erimehhanismi, millega püüab tagada rannikuriikide täielikku osalust kalanduse haldamisega seotud otsuste tegemises, kooskõlas nende staatusega kalanduskomisjonis.
2. Kalanduskomisjoni eesistuja kutsub lõikes 1 osutatud abistavad organid ja töörühmad kokku sel ajal xx xxxxxx kohas, mis ta on kindlaks määranud, konsulteerides vajaduse korral FAO peadirektoriga.
3. Lõikes 1 osutatud abistavate organite ja töörühmade moodustamine oleneb kättesaadavatest rahalistest vahenditest ning enne kulude üle otsustamist peab kalanduskomisjonil olema juhtivsekretäri aruanne otsuse halduslike ja rahaliste mõjude kohta.
4. Igal lepinguosalisel on õigus määrata igasse abistavasse organisse ja töörühma üks esindaja, kellega võivad istungjärkudel kaasas olla asendusliikmed, eksperdid ja nõustajad.
5. Lepinguosalised annavad iga abistava organi ja töörühma toimimiseks asjakohast teavet viisil, mis võimaldab xxxx täita nende kohustusi.
ARTIKKEL 10 (SEKRETARIAAT)
1. Sekretariaat koosneb juhtivsekretärist ja ametnikest, kes täidavad kalanduskomisjoni antud ülesandeid. Juhtivsekretär ja sekretariaadi ametnikud määratakse ja nad tegutsevad kooskõlas FAO haldusjuhendi, sisekorraeeskirjade ja personalieeskirjadega, mida kohaldatakse üldiselt ka FAO muu isikkoosseisu suhtes.
2. Kalanduskomisjoni juhtivsekretäri nimetab ametisse peadirektor kalanduskomisjoni heakskiidul või juhul, kui ametisse nimetamine leiab aset korraliste istungjärkude vahelisel ajal, siis lepinguosaliste heakskiidul.
3. Juhtivsekretär vastutab kalanduskomisjoni poliitika ja tegevuse järelevalve ning rakendamise eest ning annab selle kohta kalanduskomisjonile aru vastavalt kodukorras sätestatud pädevusele. Juhtivsekretär tegutseb vajaduse korral ka muude kalanduskomisjoni loodud abistavate organite sekretärina.
ARTIKKEL 11 (RAHASTAMISKORD)
1. Igal korralisel istungjärgul võtab kalanduskomisjon kolmeks aastaks vastu oma iseseisva eelarve, mida võidakse korralistel istungjärkudel korrapäraselt läbi vaadata. Eelarve võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel, seades siiski tingimuseks, et juhul kui kõikidest püüdlustest hoolimata ei saavutata konsensust kõnealuse istungjärgu jooksul, pannakse küsimus hääletamisele ja eelarve võetakse vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.
2. Iga lepinguosaline kohustub tasuma iga-aastase osamaksu iseseisvasse eelarvesse vastavalt osamaksu suurusele, mis kehtestatakse kava põhjal, mille kalanduskomisjon võtab vastu või mida ta muudab konsensuse alusel. Kõnealune kava sätestatakse finantseeskirjades.
3. FAOsse mittekuuluv riik, kes saab lepinguosaliseks, peab osalema FAO selliste kulude katmises, mis on seotud kalanduskomisjoni toimingutega, kalanduskomisjoni määratud summas.
4. Osamaksud tuleb tasuda vabalt konverteeritavas valuutas, kui kalanduskomisjon ei ole FAO peadirektori nõusolekul otsustanud teisiti.
5. Kalanduskomisjon võib oma ülesannete täitmisega seotud eesmärkidel vastu xxxxx annetusi xx xxxx xxxxx osutatud abi organisatsioonidelt, üksikisikutelt ja muudest allikatest. Kalanduskomisjon võib vastu xxxxx xx vabatahtlikke osamakse, mis on kas üldist laadi või seotud kalanduskomisjoni konkreetsete projektide või tegevusega, ning seda teeb sekretariaat. Vabatahtlikud osamaksud, annetused xx xxxx xxxxx abi makstakse sihtfondi, mille asutab xx xxxx haldab FAO vastavalt FAO finantsmäärusele ja -eeskirjadele.
6. Lepinguosalisel, kellel on kalanduskomisjonile osamaksude tasumisel võlgnevusi, ei ole kalanduskomisjonis hääleõigust, kui võlgnevuse summa on sama suur või suurem xxx xxxxx liikme eelneva kahe aasta osamaksud. Sellest olenemata võib kalanduskomisjon lubada sellisel lepinguosalisel hääletada, kui tehakse kindlaks, et tasumata jätmise põhjuseks on kõnealusest lepinguosalisest sõltumatud asjaolud, kuid ühelgi juhul ei pikendata sellist hääleõigust üle kahe järgmise kalendriaasta.
ARTIKKEL 12 (KULUD)
1. Sekretariaadi kulud, sealhulgas trükiste ja teatistega seotud kulud ning kalanduskomisjoni eesistuja või ase-eesistuja kulud seoses kalanduskomisjoni ülesannete täitmisega kalanduskomisjoni istungjärkude vahelisel ajal, määratakse kindlaks ja makstakse kalanduskomisjoni eelarvest.
2. Lepinguosaliste omal algatusel või kalanduskomisjoni soovitusel toimuva uurimis- ja arendustegevuse kulud määravad kindlaks ja maksavad asjaomased lepinguosalised.
3. Lepinguosalised määravad kindlaks uurimist ja arengut käsitlevate koostööprojektide kulud ja tasuvad need omavahel kokkulepitud xxxxx xx ulatuses, kui kulude katmiseks ei kasutata muid rahalisi vaheneid.
4. Kalanduskomisjoni xx xxxxx abistavate organite istungitele üksikisikuna kutsutud ekspertide kulud kaetakse kalanduskomisjoni eelarvest.
5. Kalanduskomisjoni kulud kaetakse tema iseseisvast eelarvest, välja arvatud need, mis on seotud personali või ruumidega, mida võib pakkuda FAO. Kulud, mille katab FAO, määratakse kindlaks ja makstakse peadirektori koostatud kaheaastase eelarve piires, mille on heaks kiitnud FAO konverents kooskõlas FAO finantsmääruse ja -eeskirjadega.
6. Delegaatide, asendusliikmete, ekspertide ja nõunike kulutused, mis on seotud nende osalemisega kalanduskomisjoni xx xxxxx abistavate organite istungjärkudel, samuti istungjärkudel osalenud vaatlejate kulud, maksavad vastavad valitsused või organisatsioonid. Tunnustades arengumaadest lepinguosaliste erivajadusi, võib artikli 17 kohaselt ja vahendite olemasolu korral xxxxx xxxxx kalanduskomisjoni eelarvest.
ARTIKKEL 13 (OTSUSTE TEGEMINE)
1. Artikli 8 punktis b osutatud soovitused võetakse vastu kohalolnud ja hääletanud lepinguosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega. Juhtivsekretär edastab selliste soovituste teksti igale lepinguosalisele, koostööd tegevale mitteühinenud poolele ja asjaomasele mitteühinenud poolele.
2. Kui käesolevas artiklis xx xxxxx ette teisiti, siis kohustuvad kalanduskomisjoni lepinguosalised jõustama kõik artikli 8 punkti b kohaselt vastu võetud kalanduskomisjoni soovitused alates kalanduskomisjoni määratud kuupäevast, mis ei ole varasem kui käesolevas artiklis ette nähtud vastuväidete esitamise tähtpäev.
3. Iga lepinguosaline võib saja kahekümne päeva jooksul alates soovituse teatamise kuupäevast esitada sellele vastuväited ning sellisel juhul ei ole ta kohustatud nimetatud soovitust kohaldama. Vastuväide peab sisaldama kirjalikku põhjendust ja vajaduse korral alternatiivsete meetmete ettepanekut. Xxx xxxx kahekümne päeva jooksul on esitatud vastuväide, siis võib iga lepinguosaline järgmise kuuekümne päeva jooksul samuti vastuväite esitada. Lepinguosaline võib vastuväite xxxx xxxx ka tagasi xxxxx ning seejärel soovitust kohaldada.
4. Kui soovitusele esitab vastuväiteid üle ühe kolmandiku lepinguosalistest, siis teised lepinguosalised vabastatakse viivitamata kõnealuse soovituse kohaldamise kohustusest; sellest olenemata võivad kõik liikmed või mõned liikmetest omavahelise kokkuleppe põhjal soovitust järgida.
5. Juhtivsekretär teatab igale lepinguosalisele viivitamata iga vastuväite saamisest või tagasivõtmisest.
6. Erakorralistel juhtudel, xxx xxxx nõuab lepinguosaline, nagu see on kindlaks määratud juhtivsekretäri poolt pärast eesistujaga konsulteerimist, kui lepinguosalised peavad kalanduskomisjoni istungjärkude vahelisel ajal võtma vastu otsuseid kiireloomulistes küsimustes, võib mis tahes kiireid sidevahendeid, sealhulgas elektronposti, kasutada ainult kalanduskomisjoni, sealhulgas selle abistavate organite menetlus- ja haldusküsimustes otsuste tegemiseks; nende xxxxx xx kuulu lepingu või töökorra muudatuste tõlgendamise ja vastuvõtmisega seotud küsimused.
ARTIKKEL 14 (LEPINGUOSALISTE OTSUSTE RAKENDAMISEGA
SEOTUD KOHUSTUSED
1. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, siis kohustuvad lepinguosalised jõustama kõik artikli 8 punkti b kohased kalanduskomisjoni soovitused alates kalanduskomisjoni määratud kuupäevast, mis ei ole varasem kui artiklis 13 ette nähtud vastuväidete esitamise tähtpäev.
2. Iga lepinguosaline võtab vastuvõetud soovitused asjakohasel juhul üle riiklikku õigusse, eeskirjadesse või asjaomase piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni vastavatesse õigusaktidesse. Nad teatavad igal aastal kalanduskomisjonile, kuidas nad on soovitused rakendanud ja/või üle võtnud, sealhulgas edastavad kõnealuste soovitustega seotud õigusaktidega seotud dokumendid, mida kalanduskomisjon nõuab, samuti teabe oma püügipiirkondade ning püügi seire ja kontrolli kohta. Kalanduskomisjon kasutab kõnealust teavet selleks, et hinnata, kas soovitused on ühetaoliselt rakendatud.
3. Iga lepinguosaline võtab meetmed ja teeb koostööd tagamaks, et tema kohustused lipuriigina ja sadamariigina täidetakse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktidega, millega ta on ühinenud, ning kooskõlas kalanduskomisjoni poolt vastu võetud soovitustega.
4. Kalanduskomisjon, olles menetlustega välja selgitanud mittevastavused, võtab ühendust nende lepinguosalistega, kes ei täida kalanduskomisjoni poolt vastu võetud soovitusi mittevastavused kõrvaldada.
5. Kalanduskomisjon määrab töökorras kindlaks asjakohased meetmed, mida ta võib xxxxx, xxx tehakse kindlaks, et lepinguosalised ei täida tema soovitusi pikaajaliselt ja põhjendamatult.
ARTIKKEL 15 (VAATLEJAD)
1. FAO põhikirja kohaselt võib kalanduskomisjon kutsuda vaatlejaid või lubada vaatlejana tegutseda nende taotluse korral piirkondlikke või rahvusvahelisi riiklikke organisatsioone ning piirkondlikke või rahvusvahelisi või muid valitsusväliseid organisatsioone, sealhulgas erasektorist, kellel on kalanduskomisjoniga ühised huvid ja eesmärgid või xxxxx tegevus on vajalik kalanduskomisjoni või teda abistavate organite töö seisukohast.
2. FAO iga liige või assotsieerunud liige, kes ei ole lepinguosaline, võib soovi korral olla kutsutud vaatlejana kalanduskomisjoni xx xxxxx abistavate organite istungjärkudele. Vaatleja võib esitada memorandumeid ja osaleda aruteludes xxxx hääleõiguseta.
ARTIKKEL 16
(KOOSTOO TEISTE ORGANISATSIOONIDE JA ASUTUSTEGA)
1. Kalanduskomisjon teeb ühist huvi pakkuvates küsimustes tihedat koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega.
2. Kalanduskomisjon püüab luua asjakohaseid võimalusi konsultatsiooniks ja koostööks teiste asjakohaste organisatsioonide ja asutustega, sealhulgas ühineb memorandumite ja partnerluskokkulepetega.
ARTIKKEL 17
(ARENGUMAADE LEPINGUOSALISTE ERINÕUETE TUNNUSTAMINE)
1. Kalanduskomisjon tunnustab täiel määral käesoleva lepingu osalisteks olevate arengumaade erivajadusi kooskõlas 1995. aasta lepingu asjakohaste sätetega.
2. Lepinguosalised võivad teha otse või kalanduskomisjoni kaudu koostööd käesolevas lepingus sätestatud eesmärkidel ja osutada abi tuvastatud vajaduse korral.
ARTIKKEL 18 (MITTEÜHINENUD POOLED)
1. Kalanduskomisjon võib sekretariaadi vahendusel kutsuda üles mitteühinenud xxxxx, xxxxx laevad tegelevad kalapüügiga kohaldamispiirkonnas, eelkõige rannikuäärseid riike, tegema igakülgset koostööd kalanduskomisjoni soovituste rakendamisel, sealhulgas saama koostööd tegevaks mitteühinenud pooleks. Kalanduskomisjon võib lepinguosaliste konsensuse alusel rahuldada iga taotluse anda koostööd tegeva mitteühinenud xxxxx staatuse tingimusel, et kui kõikidele jõupingutustele vaatamata konsensust ei saavutata, pannakse küsimus hääletusele ja koostööd tegeva mitteühinenud xxxxx staatus antakse lepinguosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega.
2. Kalanduskomisjon vahetab sekretariaadi kaudu teavet laevade kohta, mis tegelevad kalapüügiga või sellega seotud tegevusega kohaldamisalas ja mis sõidavad käesoleva lepinguga mitteühinenud riikide lipu all, ning selgitab välja juhtumid (ja asjakohasel juhul tegeleb nendega), sealhulgas kohaldab rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid karistusi, mis on kindlaks määratud töökorras, mil mitteühinenud poolte tegevus kahjustab lepingu eesmärgi saavutamist. Karistuste hulka võivad kuuluda mittediskrimineerivad turumeetmed.
3. Kalanduskomisjon võtab rahvusvahelise õiguse ja käesoleva lepinguga kooskõlas olevaid meetmeid selliste laevade tegevuse takistamiseks, mis vähendavad kohaldatavate soovituste tõhusust, ja teatab korrapäraselt igast meetmest, mis ta on võtnud, et reageerida mitteühinenud poolte kalapüügile või kalapüügiga seotud tegevusele kohaldamisalas.
4. Kalanduskomisjon pöörab kõigi mitteühinenud poolte tähelepanu igasugusele tegevusele, mis kahjustab mis tahes lepinguosalise arvates lepingu eesmärgi saavutamist.
ARTIKKEL 19
(LEPINGU TÕLGENDAMISE JA KOHALDAMISEGA SEOTUD VAIDLUSTE LAHENDAMINE)
1. Käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamise küsimuses kahe või enama lepinguosalise vahel tekkinud vaidluse korral konsulteerivad lepinguosalised omavahel, püüdes xxxxx lahendust läbirääkimiste xxxx, vahendamise, uurimise või mis tahes muu rahumeelse vahendi kaudu.
2. Kui vaidlevad pooled ei jõua artikli 19 lõike 1 kohaselt kokkuleppele, võivad nad ühiselt esitada asjaomase küsimuse komiteele, mis koosneb vaidlevate poolte määratud ühest esindajatest ning kalanduskomisjoni eesistujast. Nimetatud komitee arvamused ei ole siduvad, kuid asjaomased lepinguosalised võtavad need lahkarvamuse tekitanud küsimuse uuel arutamisel aluseks.
3. Artikli 19 lõike 1 ja artikli 19 lõike 2 kohase menetluse xxxx lahendamata jäänud vaidlus edastatakse kõigi vaidluses osalevate poolte nõusolekul lahendamiseks vahekohtusse. Vahekohtu menetluse tulemus vaidlevatele pooltele siduv.
4. Juhul kui vaidlus antakse vahekohtusse, moodustatakse vahekohus vastavalt käesoleva lepingu lisale. Xxxx moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa.
ARTIKKEL 20
(SEOS TEISTE LEPINGUTEGA)
Käesoleva lepingu viited 1982. aasta konventsioonile või muudele rahvusvahelistele lepingutele ei mõjuta ühegi riigi seisundit seoses 1982. aasta konventsioonile või muudele lepingutele allakirjutamise, nende ratifitseerimise ega nendega ühinemisega; samuti ei mõjuta need lepinguosaliste õigusi, jurisdiktsiooni ega kohustusi 1982. aasta konventsiooni või 1995. aasta lepingu raames.
ARTIKKEL 21 (KALANDUSKOMISJONI AMETLIKUD KEELED)
Kalanduskomisjoni ametlikeks keelteks on need FAO ametlikud keeled, mis kalanduskomisjon selleks oma otsusega määrab. Delegatsioonid võivad istungjärkudel ja aruannetes ning teabevahetuses kasutada ükskõik millist kõnealustest keeltest. Ametlike keelte kasutamine sünkroontõlkeks ja dokumentide tõlkeks kalanduskomisjoni korralistel istungitel täpsustatakse töökorras.
ARTIKKEL 22 (MUUDATUSED)
1. Kalanduskomisjon võib käesolevat lepingut muuta kõigi lepinguosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega. Muudatused jõustuvad alates nende kalanduskomisjoni poolt vastuvõtmise kuupäevast, kui lõikega 2 ei ole ette nähtud teisiti.
2. Lepinguosalistele uusi kohustusi xxxxx toovad muudatused jõustuvad pärast xxxx, xxx komisjoni lepinguosalised on need kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtnud ning iga üksiku lepinguosalise puhul pärast xxxx, xxx kõnealune lepinguosaline on need vastu võtnud. Uusi kohustusi sisaldavate muudatuste vastuvõtmisdokument antakse hoiule FAO peadirektorile, kes teavitab kõiki FAO liikmeid ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri vastuvõtmisdokumendi saamisest ja muudatuste jõustumisest. Sellise lepinguosalise õigusi ja kohustusi, kes ei ole täiendavate kohustustega seotud muudatust vastu võtnud, reguleeritakse endiselt käesoleva lepingu tingimuste kohaselt, mis kehtisid enne muudatuse tegemist.
3. Käesolevas lepingus tehtud muudatustest teatatakse FAO nõukogule, kellel on õigus tagasi lükata iga muudatus, mis nõukogu arvates ei ole kooskõlas FAO eesmärgi ja tegevusega või FAO põhikirjaga. Kui FAO nõukogu peab vajalikuks, siis võib ta muudatuse üle otsustamise panna FAO konverentsile, millel on xxxxx volitused.
ARTIKKEL 23 (HEAKSKIITMINE)
1. Käesolev leping on heakskiitmiseks avatud FAO liikmetele ja assotsieerunud liikmetele.
2. Kalanduskomisjon võib oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega liikmeks vastu xxxxx selliseid riike, kes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, xxxx xxxxx eriasutuse või Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri liikmed, kes on esitanud liikmeks saamise taotluse ja deklaratsiooni, millega nad ametlikult kinnitavad käesoleva lepingu heakskiitmist sellisena, nagu see kehtib heakskiitmise ajal.
3. Kalanduskomisjoni lepinguosalised, kes ei ole FAO liikmed ega assotsieerunud liikmed, võivad osaleda kalanduskomisjoni tegevuses, kui nad katavad sekretariaadi kulud ulatuses, mis määratakse kindlaks FAO finantsmääruse ja -eeskirjade asjakohaste sätete alusel.
4. Käesoleva lepingu heakskiitmiseks annavad FAO liikmed või assotsieerunud liikmed heakskiitmiskirja hoiule FAO peadirektorile ning see jõustub päevast, mil peadirektor kõnealuse heakskiitmiskirja kätte saab.
5. Käesoleva lepingu heakskiitmiseks annavad FAOsse mittekuuluvad pooled heakskiitmiskirja hoiule FAO peadirektorile ning see jõustub päevast, mil kalanduskomisjon kiidab heaks liikmeks astumise taotluse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.
6. FAO peadirektor teatab kõigile kalanduskomisjoni lepinguosalistele, kõigile FAO liikmetele ja Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile kõigist jõustunud heakskiitmistest.
7. Käesoleva lepingu heakskiitmise mitteühinenud poolte poolt võib siduda reservatsioonidega, mis jõustuvad üksnes siis, kuikalanduskomisjoni lepinguosalised on need kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiitnud. Lepinguosalised, xxxxx asjaomased pädevad asutused ei ole vastanud kolme kuu jooksul teatamise kuupäevast arvates, loetakse reservatsiooni heakskiitnuks. Reservatsiooni esitanud riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes ei saa kõnealust heakskiitu, ei saa käesoleva lepingu osaliseks. FAO peasekretär teatab igast reservatsioonist viivitamata kõigile kalanduskomisjoni lepinguosalistele.
ARTIKKEL 24 (JÕUSTUMINE)
Käesolev leping jõustub viienda heakskiitmiskirja kättesaamise kuupäeval.
ARTIKKEL 25 (RESERVATSIOONID)
1. Käesoleva lepingu heakskiitmise võib siduda reservatsioonidega, mis ei tohi olla vastuolus käesoleva lepingu eesmärkidega ja mis tehakse kooskõlas 1969. aasta Viini konventsiooni II osa 2. jaos kajastatud rahvusvahelise õiguse üldeeskirjadega.
2. Kalanduskomisjon kontrollib regulaarselt, kas reservatsioon võib tekitada mittevastavust artikli 8 punkti b kohaselt vastu võetud soovitustega ja võib kaaluda asjakohaste meetmete võtmist vastavalt töökorrale.
ARTIKKEL 26 (LEPINGUST TAGANEMINE)
1. Iga lepinguosaline võib käesolevast lepingust xxxx xxxx taganeda, kui lepingu jõustumise kuupäevast selle lepinguosalise suhtes on möödunud kaks aastat, teatades sellest kirjalikult FAO peadirektorile, kes annab lepingust taganemise xxxxx viivitamata edasi kõigile lepinguosalistele ja FAO liikmetele. Lepingust taganemine jõustub xxxx kuud pärast kuupäeva, kui FAO peadirektor xxxxx xxx.
2. Lepinguosaline võib lepingust taganemise teatavaks xxxx xxx või mitme territooriumi suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Kalanduskomisjonile taganemisest teatamisel annab lepinguosaline teada, millise territooriumi või milliste territooriumide suhtes ta lepingust taganeb. Sellise xxxxx puudumise korral loetakse lepingust taganemine kehtivaks kõikide territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest lepinguosaline vastutab, kuid mitte assotsieerunud liikmete suhtes.
3. Iga lepinguosalise FAOst väljaastumist käsitatakse xxxxx xxxx ka kalanduskomisjonist väljaastumisena ning lepingust taganemist loetakse kehtivaks kõigi territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest asjaomane lepinguosaline vastutab, kuid mitte assotsieerunud liikme suhtes.
Artikkel 27 (LÕPETAMINE)
Käesolev leping lõpeb automaatselt, kui lepinguosaliste arv on lepingust taganemise tõttu alla viie, välja arvatud juhul, kui ülejäänud lepinguosalised otsustavad ühehäälselt teisiti.
ARTIKKEL 28
(AUTENTSUSE KINNITAMINE JA REGISTREERIMINE)
Käesoleva lepingu algtekst koostati prantsuse keeles 24. septembril tuhande üheksasaja neljakümne üheksandal aastal Roomas ja [seda on muudetud xx...]. Kalanduskomisjoni eesistuja ja FAO peadirektor kinnitavad käesoleva lepingu kahe araabia-, inglis-, prantsus- ja hispaaniakeelse eksemplari xx xxxxx käesoleva lepingu muudatuste autentsust. Üks kõnealustest eksemplaridest antakse hoiule FAO arhiivi. Teine eksemplar saadetakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks. FAO peadirektor kinnitab lisaks käesoleva lepingu eksemplarid ning saadab ühe eksemplari igale FAO liikmele ning sellistele FAOga mitteühinenud liikmetele, kes on käesoleva lepingu osalised või võivad selleks saada.
XXXX, XXXXXX KÄSITLETAKSE VAHEKOHTUMENETLUST
1. Artikli 19 lõikes 4 osutatud vahekohus koosneb kolmest kohtunikust, kes määratakse järgmiselt.
a) Menetlust alustav lepinguosaline edastab teisele lepinguosalisele vahekohtuniku nime, see omakorda edastab selle nime neljakümne päeva jooksul teisele vahekohtunikule. Kui vaidluses osaleb rohkem kui kaks lepinguosalist, siis samade huvidega lepinguosalised määravad ühiselt ühe vahekohtuniku. Asjaomased lepinguosalised määravad kuuekümne päeva jooksul pärast teise vahekohtuniku määramist kolmanda vahekohtuniku, kes ei tohi olla ühegi lepinguosalise kodanik ega samast rahvusest kui kaks esimest vahekohtunikku. Kolmas vahekohtunik on kohtu eesistuja.
b) Kui ettenähtud aja jooksul ei ole teist vahekohtunikku määratud või kui lepinguosalised ei ole jõudnud kokkuleppele kolmanda vahekohtuniku määramises ettenähtud aja jooksul, siis määrab selle vahekohtuniku FAO peadirektor kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest.
2. Vahekohus otsustab ise oma peakortere asukoha xxx xx võtab vastu töökorra.
3. Vahekohus teeb oma otsused kooskõlas käesoleva lepingu ja rahvusvahelise õigusega.
4. Vahekohtu otsus tehakse liikmete häälteenamusega, kusjuures keegi ei või hääletamisest hoiduda.
5. Iga lepinguosaline, kes ei osale vaidluses, võib vahekohtu loal menetlusse sekkuda.
6. Vahekohtu otsus on lõplik ja siduv vaidlevate lepinguosaliste suhtes ning kõigi lepinguosaliste suhtes, kes menetlusse sekkusid, ning see täidetakse viivitamata. Vahekohus tõlgendab otsust, xxx xxxx soovib vaidlev pool või mõni vaidlusse sekkunud lepinguosaline.
7. Kui vahekohus ei otsusta vaidluse asjaoludest lähtuvalt teisiti, kannavad vaidlevad lepinguosalised võrdsetes osades vahekohtu kulud, xxxxx arvatud kohtu liikmete töötasu.