DET-28178
DET-28178
JÕESUU KINNISTU DETAILPLANEERING
Pärnu maakond Tahkuranna vald Laadi küla
Koostas:
AB Büroo OÜ
XXXXXX-EE10335954-0001
Xxxxx Xxx Ins.geodeet
Allkiri........................................
Detailplaneeringu tellija: Tahkuranna Vallavalitsus
Huvitatud isik: Xxxxxxx Xxxxxxx
Allkiri.......................................
Pärnu 2008
AB Büroo OÜ | J. V. Jannseni 33, 80044 Pärnu
Tel. 000 0000 | e-mail: xxxxx@xxxxxxx.xx | xxxx://xxx.xxxxxxx.xx/
SISUKORD
1. SELETUSKIRI 3
1.1. Üldandmed 3
1.1.1. Detailplaneeringu eesmärgid ja asukoht 3
1.1.2. Planeeringu lähteandmed ja kirjavahetus 3
1.1.3. Alusmaterjalid 3
1.2. Hetkeolukorra kirjeldus 4
1.3. Planeeringuettepanek 4
1.3.1. Üldised põhimõtted 4
1.3.2. Kruntimine ja arhitektuursed nõuded 5
1.3.3. Xxxx xx liikluskorraldus 6
1.4. Tahkuranna valla üldplaneeringu muudatusettepanek 6
1.5. Seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused 6
1.5.1.Servituudi seadmise vajadus 6
1.5.2. Elektripaigaldise kaitsevöönd 7
1.5.3. Kalda ehituskeeluvöönd 7
1.5.4. Kalda veekaitsevöönd 8
1.5.5. Kalda piiranguvöönd 8
1.5.6. Kallasrada 9
1.6 Turvalisuse suurendamise meetmed 9
1.7 Tuleohutusnõuded 10
1.8. Haljastuse ja keskkonnahoiu põhimõtted 10
1.8.1 Haljastus 10
1.8.2 Keskkonnahoid 11
1.9. Tehnovõrgud ja rajatised 11
1.9.1. Elektrivarustus 11
1.9.2. Veevarustus 11
1.9.3. Kanalisatsioon 12
1.9.4. Sadeveed 12
1.9.5. Soojavarustus 12
1.9.6. Side 12
1.10. Planeeringu rakendamise võimalused 12
2. LISAD 13
3. JOONISED 14
1. Seletuskiri
1.1. Üldandmed
1.1.1. Detailplaneeringu eesmärgid ja asukoht
Planeeritav ala, Jõesuu kinnistu, katastritunnus 84801:001:0734 (vt joonis 1), asub Pärnu maakonnas Tahkuranna xxxxxx Laadi xxxxx. Pindala 2,1ha.
Detailplaneeringu eesmärgiks on vastavalt Tahkuranna Vallavalitsuse 01.10.2008.a. koostatud lähteülesandele:
• Kinnistu jagamine kolmeks elamukrundiks;
• Tagada ehitusõiguse andmisel arhitektuurilise lahenduse sobivus antud piirkonda;
• Tagada üldplaneeringust kinnipidamine;
• Avalikkuse ja huvitatud isikute informerimine planeeringust
1.1.2. Planeeringu lähteandmed ja kirjavahetus
Detailplaneeringu lähtedokumendid:
• Tahkuranna Vallavalitsuse 01.10.2008.a. korraldus nr. 337 detailplaneeringu algatamise kohta
• omandiõigust tõendavad dokumendid;
• Tahkuranna valla üldplaneering ja ehitusmäärus;
• Pärnu maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.
• Planeerimisseadus ning teised vastavad Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid.
Planeerimisprotsessi käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega on esitatud planeeringu lisas.
1.1.3. Alusmaterjalid
Maa-ala plaan on mõõdistatud L.Est-97 süsteemis OÜ AB Büroo poolt 2008.a. oktoobrikuus(MÕ-28179). Asendi- ja teiste skeemide koostamisel on kasutatud väljavõtet Maa-ameti koduleheküljelt (xxx.xxxxxxx.xx).
1.2. Hetkeolukorra kirjeldus
Reljeef. Kinnistu asub kohas, kus Xxx xxxx suubub Reiu jõkke. Maapinna xxxxxx on mõlema xxx xxxxx. Kõrguste xxxx ca 3 meetrit.
Naabrid, sihtotstarve. Planeeringuala piirneb põhjas Reiu jõega, idas Silla kinnistuga (84801:001:0014), lõunas T-19342 Reiu teega xx xxxxxx Ura jõega. Jõesuu kinnistu maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa
Taimestik. Kinnistu on hoonestatud. Vana taluhoone paikneb Ura jõele suhteliselt lähedal, kaasaja seaduste kohaselt ehituskeeluvööndis. Kinnistul kasvavad suured tammed, viljapuud ja on suhteliselt metsistunud , hooldamata puude ja põõsastega. Kinnstu idapoolsel küljel kasvavad osaliselt noored kased.
Transport. Kinnistu paikneb Reiu tee 3,516 km, jäädes Tallinn-Pärnu-Ikla teest ca
300 meetri kaugusele. Kahjuks on tänase päeva seisuga sild xxx xxx suletud, mis pikendab juurdepääsu liiklusvahendiga üle 2,5 kilomeetri, kui sõita Laadi-Männiku kõrvalmaanteed mööda.
Tehnilised rajatised. Tehnilistest rajatistest paiknevad kinnistul Pärnaste alajaamast väljuv 0,4kV õhuliin (fiider 1), AS Elionile kuuluv sidekaabel(x.x. xxxx. 2). Ja taluhoonete juurde kuuluv salvkaev. Kinnistut hõlmab ka Laadi I maaparandusobjekt, väline tunnus 9121003000.
1.3. Planeeringuettepanek
Planeeringuettepanekus on esitatud ehitustegevuse ja maakasutuse üldised põhimõtted, kirjeldatud planeeringuala kruntideks jaotamist ja hoonete arhitektuurseid nõudeid, selgitatud liikluskorralduse põhimõtteid.
1.3.1. Üldised põhimõtted
Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine kolmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks, kruntide maakasutuse ja ehitustegevuse põhimõtete määramine, vajalike tehnovõrkude põhimõtteliste lahenduste andmine, kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine ning seadustest tulenevate kitsenduste määratlemine. Planeeringuga on püütud arvestada looduslike tingimuste ja säästva arengu põhimõtetega. Moodustatavate kruntide suurus on üle 4000m², välja arvatud Pos.4 sihtotstarbega üldkasutatav maa, mille suurus on 1694m².
1.3.2. Kruntimine ja arhitektuursed nõuded
Kruntimisel on lähtutud looduslikest tingimustest ja maaomaniku soovist säilitada võimalikult suur pind taluhoonete juurde.
Kruntide sihtotstarbe määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrus nr 155 Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määra- mise kord.
Krundi ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotsarve, pindala, suurim lubatud täisehituse protsent, lubatud ehitiste arv krundil, hoonete maksimaalne kõrgus. Krundi täpsem ehitusõiguse kirjeldus on esitatud põhijoonisel ja seletuskirjas tabelis 1.
number
(m²)
%
Sihtotstarve
Ehitiste arv krundil
Kruntide ehitusõigus Tab.1
Krundi | Krundi | Suurim | Hoone |
positsiooni | pindala | täisehituse | max. |
kõrgus | |||||
Pos. 1 | 9386 | 8 | 8,5/6 | Maatulundusmaa(011;M) | 3 |
Pos. 2 | 4027 | 10 | 8,5/6 | Elamumaa(001;E) | 3 |
Pos.3 | 4978 | 10 | 8,5/6 | Elamumaa(001;E) | 3 |
Pos.4 | 1694 | -- | -- | Üldmaa(017;ÜK) | -- |
8,5/6 - elamu kõrgus/kõrvalhoone kõrgus
Hoonestusala määramisel on arvestatud tuleohutuskujasid ning teisi seadustest tulenevaid kitsendusi (kaitsevööndid, haljastus jms). Väljapoole hoonestusala hooneid ehitada ei tohi. Hoonete tehnilise projekti koostamisel tuleb jälgida, et kahel naaberkrundil(Pos.1 ja Pos.2) paiknevate hoonete omavaheline kaugus oleks maksimaalne, kuid mitte väiksem kui 8m.
Hoonete projekteerimisel tuleb eelistada antud piirkonnas valdavalt kasutusel olevaid naturaalseid materjale (puit, xxxx).
Planeeritud ehitiste katusekalle peab jääma 30-50º vahemikku. Elamu eskiisprojekt ja hilisemad ümberehitused kooskõlastada vallavalitsusega. Piirded lahendada koos hoone ehitusprojektiga tingimusel, et piirded võib rajada õueala ümber, et tagada vaba liikumine kallasrajal ka suurvee ajal.
1.3.3. Xxxx xx liikluskorraldus
Juurdepääs planeeritud katastriüksustele saab toimuma Reiu teelt, üks väljasõit. Hargnemine toimub Pos. 4. Sinna on planeeritud ka teenindavate autode ümberpööramise koht, samuti on sissesõidu äärde paigutatud elektri liitumiskilp ja sidekaabel. Reiu tee kulgeb Tallinn-Pärnu Ikla maantee ja Uulu-Valga maantee vahel. Völjasõit Tallinn-Pärnu-Ikla maanttele käesoleval ajal on lubatud liiklusvahenditele kandejõuga kuni 3 xxxxx. Väljasõit Uulu-Valga maanteele on lubatud kõikidele liiklusvahenditele.
Lääne Teedekeskus on kooskõlastanud detailplaneeringu 05.02.2009 kirjaga nr 1- 4/146.
1.4. Tahkuranna valla üldplaneeringu muudatusettepanek
Alus: Planeerimisseadus §9, lg 7.
Käesoleva detailplaneeringuga ei muuda olemasolevat valla üldplaneeringut
1.5. Seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused
1.5.1.Servituudi seadmise vajadus
Reaalservituut koormab Asjaõiguseseadus § 127, lg 1 järgi teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek järgnevate servituutide seadmiseks:
Teeniv kinnisasi ja objekt, millele Valitsev kinnisasi/xxxx, xxxxx kasuks seatakse servituut servituut seatakse
Juurdepääsutee Pos.4 Pos. 1, Pos.2 ja Pos.3 kasuks
Sidekaabel Pos. 1 ja Pos.4
Liini valdaja kasuks
Elektri õhuliin ja kaabel
Liini valdaja kasuks
Veetrass Pos.4
Veetrassi valdaja kasuks
Servituudilepingute sõlmimine toimub vastavalt krundiomanike ja tehnovõrgu või rajatise valdaja kokkuleppel. Planeeringu järgi puurkaev xx xxxxx juurde kuuluvad veetrassid jäävad Pos.1 omanikule. Lähtuvalt sellest seisukohast, tuleb Pos.4 omanikul või omanikel seada servituut veetrassi valdaja kasuks. Kuna see ei ole ainuke lahendus(puurkaev võib kuuluda ka teisele omanikule), siis servituut xxxxx xxxx konkreetsel juhul eraldi.
1.5.2. Elektripaigaldise kaitsevöönd
Alus: Elektriohutusseadus §15 (RTI, 18.06.2002, 49, 310), Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus (Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1999. a määrus nr 22)
Kaitsevööndi ulatus piki maakaabelliine on 1 m kaablist mõlemas suunas.
Alajaamade ja jaotusseadmete ümber on määratud maa-ala 2m kaugusel piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning korraldada massiüritusi, kui tegemist on üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldisega.
Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:
1) elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, teha mis tahes laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ning langetada puid ja põõsaid;
2) elektri-maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud OÜ Jaotusvõrk Pärnu-Viljandi piirkond 16.01.2009.
1.5.3. Kalda ehituskeeluvöönd
Alus: Ranna xx xxxxx ehituskeeluvöönd §38
Ehituskeeluvööndi laius on üle kümne hektari suurusel xxxxxx xx veehoidlal ning üle
25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga xxxx (sh Ura xxxx xx Xxxx xxxx), xxxx, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 meetrit.
Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on keelatud:
1) puu-ja põõsarinde xxxx xxxx maakonna keskkonnateenistuse nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandustööde tegemisel;
2) majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine;
3) väetise, keemilise taimekaitsevahendite ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või –auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal;
4) uute hoonete ja rajatiste ehitamine.
1.5.4. Kalda veekaitsevöönd
Alus: Veeseadus §29
Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on 10 meetrit.
Veekaitsevööndis on keelatud:
1) 2) puu- ja põõsarinde xxxx xxxx Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel;
2) majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine;
3) väetise, keemilise taimekaitsevahendite ja reoveesette kasutamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal.
1.5.5. Kalda piiranguvöönd
Alus: Looduskaitseseadus §37.
Ranna xx xxxxx piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine.
Xxx xx Reiu xxx piiranguvööndi laius on 100 meetrit.
Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
1) reoveesette laotamine;
2) matmispaiga rajamine;
3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas;
4) xxxx kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine;
5) xxxxxxx xx maa-ainese kaevandamine;
6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid xx xxxx ning maastikusõidukiga sõitmine välja arvatud kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks;
7) lageraie.
1.5.6. Kallasrada
Alus: Veeseadus § 10, Looduskaitseseadus § 36.
Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba.
Rannal asuv kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade xxxx xxxx- xx juurdepääsu kallasrajale.
Kallasraja laius on 4 meetrit. Suurvee ajal, mil kallasrada on üle ujutatud, võib kasutada 2 meetri laiust kaldariba takistamatult veekogu ääres liikumiseks. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara.
Avalik kallasrajale juurdepääs on planeeritud Reiu teelt läbi Pos.1. Krundi omanik ei või sulgeda pääsu kallasrajale. Kallasrajale juurdepääs peab säilima ka suurvee ajal, ms tingib seda, et krundi tarastamine peab jääma kaldaastangust minimaalselt 3m kaugusele.
1.6 Turvalisuse suurendamise meetmed
Turvalisuse suurendamise eesmärgil on tähtis säilitada ja parandada planeeritavate ning olemasolevate hoonete vaadeldavust. Eriti tähtis on xxxxx avatuna vaated kinnistule planeeritavate elamute ning planeeritava juurdepääsutee suunas.
Kruntide hoonestusalad on soovitav tarastada. Turvalisust lisab välisvalgustuse kasutamine. Näiteks hõlbustab valgusvihu suunamine piki juurdepääsuteed tuvastada lähenejaid pikema vahemaa tagant. Planeeringus on välisvalgustus paigutatud ringtee sisse jäävale saarele.
1.7 Tuleohutusnõuded
Piisava tuleohutuse tagamiseks tuleb pidada kinni Siseministri määrusega kinnitatud Tuleohutuse üldnõuetest (08.09.2000, nr. 55, RTL 2000, 99, 1559) ning Keskkonnaministri Xxxxx xx muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded (Keskkonnaministri 01.aug. 2008.a. määrus nr.37).
Planeeringualal saab tuleohtlikuks lugeda kuivanud rooga kaetud ala Xxx xxx ja Reiu xxx xxxxxx. Tõhusaimad meetmed nimetatud tuleohu vältimiseks on talvine roo niitmine ja tulekahju põhjustavate tegevuste vältimine. Parim lahendus on xxx kallaste korrastamine ja haljastamine.
Minimaalne tulepüsivusklass on lahendatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusele nr 315 „Ehitisele xx xxxxx osale esitatavad tuleohutusnõuded“, kus on kehtestatud hoone minimaalseks kauguseks krundi
piirist 4 m ning krundi siseselt erinevatel hoonete omavaheliseks kauguseks 8 m. Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass on TP3, mis ei välista kõrgema tulepüsivusklassiga hoonete ehitamist. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, peab tule leviku piiramise tagama ehituslike või muude abinõudega.
Tuletõrjeveega varustamiseks on planeeringuala Pos. 4 planeeritud tiik koos tuletõrje veevõtukohaga. Xxxxxxxx rajamine on välistatud, kuna rajatav puurkaev ei taga nõutavas hulgas vett. Tiigi pindala on 424m² ja sügavuseks on planeeritud 3m. Aasta kõige kuivemal ajal peaks tiigi sügavuseks(veepinna xx xxxxx xxxx) jääma vähemalt 1,5m, mis teeb vee hulgaks tiigis 300 kuni 350m³.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Lääne-Eesti Päästekeskus 28.01.2009.
1.8. Haljastuse ja keskkonnahoiu põhimõtted
1.8.1 Haljastus
Suure kasvukõrgusega puude istutamine müra- ja tuuletõkke, maastiku ilmestamise jms eesmärgil on lubatud krundi osades, kus need ei ohusta tulevikus naaberkruntidel asuvaid ehitisi, rajatisi ja/ või elanikke. Vastasel juhul tuleb istutus eelnevalt vastavate kruntide omanikega kooskõlastada. Piirinaabritel on otstarbekas teha koostööd tehis- või haljaspiirete rajamise ning hooldamise osas. Suures osas saab kasutada planeeringualale aastate jooksul kasvanud noori puid, välja raiudes
nõrgemad puud. Säilitada tuleb olemasolevad tammed, mis koondplaanil on ümbritsetud ringiga. Ringi suurus näitab xxxx ulatust. Pos. 1, kus haljastust on piisavalt, tuleks põõsad ja puud üle vaadata, välja raiuda vigased ja kuivanud puud-põõsad, avada vaade jõgedele. Soovitav oleks uuendada õunapuuaed. Olemasolevate kõrvalhoonete vajadus selgitada, vajadusel uuendada või ehitada uued.
1.8.2 Keskkonnahoid.
Hoonete ja rajatiste ehitamisel kogunev huumuskiht kasutada loodusliku pinnase tasandamiseks ja projekteeritud kõrguse saavutamiseks.
Komposteerimiseks sobimatud jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon 22.04.2009 (kiri nr PV 6-5/3987-4)
1.9. Tehnovõrgud ja rajatised
Planeeringuala varustatakse elektri, vee ja kanalisatsiooniga. Nimetatud tehnovõrkude asukohad on esitatud Jõesuu koondjoonisel (vt joonis 2). Tehnovõrkude ja –rajatiste lahenduse põhimõtted on antud tehniliste tingimustega.
1.9.1. Elektrivarustus
Vastavalt OÜ Jaotusvõrgu Pärnu-Viljandi piirkonna väljastatud tehnilistele tingimustele nr 154683, on Jõesuu kinnistu elektri toitealajaam Xxxxx xx jaotusalajaam Pärnaste. Alates liitumiskilbist, mis paikneb Pos. 4, on edasi tarbijakaablid kuni hooneni.
1.9.2. Veevarustus
Veega varustamiseks on Pos.1 ette nähtud rajada puurkaev kaitsevööndiga R=10
m. Perspektiivne vee vajadus tulevikus ei ületa 1,5m³ ööpäevas, siis Veeseaduse
§28 lg.(4) Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitsealaks 10m xxx xxxx võetakse põhjaveekihist alla 10m³ ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks.
Veehaarde sanitaarkaitseala on määratud 10 meetrit vastavalt Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kirjale 16.04.2009 nr PV 7-3/7887-2.
1.9.3. Kanalisatsioon
Planeering näeb ette reovete kogumiseks ja puhastamiseks rajada imbväljakud, nagu on näidatud koondplaanil. Immutatava vee kogus on väiksem või võrdne tarbitava vee kogusega.
1.9.4. Sadeveed
Sadeveed immutatakse pinnasesse. Arvestades kinnistu asukohta, siis liigveega probleeme pole olnud.
1.9.5. Soojavarustus
Planeeritava ala soojavarustus lahendatakse lokaalkütte baasil. Selleks võib kasutada kas elektri-, õli-, puidukütet vms. Täpsem soojavarustussüsteemide väljaehitamine tuleb määrata ehitusprojektiga.
1.9.6. Side
AS Xxxxx Xxxxxxxxxx on väljastanud tehnilised tingimused 28.11.2008.a. nr. 8994247, mille alusel sidega varustamine toimub Reiu tee ääres paiknevast sidekaablitrassist. Ühenduskaabel xx xxxxx paiknemine täpsustada tööprojekti raames, milleks xxxxx täiendavad tehnilised tingimused.
1.10. Planeeringu rakendamise võimalused
Planeeringu rakendamise eelduseks on puurkaevu rajamine, elektri ja sidetrasside väljaehitamine kuni liitumispunktini. Tehnovõrkude väljaehitamine toimub kinnistu omaniku kulul vastavalt tehnilistele tingimustele.
Kokkuvõte
Kehtestatud detailplaneering on aluseks edaspidiste toimingute nagu side-ja elektri tehniliste projektide koostamisel, kinnistu jagamisel ja hoonete ehitusprojektide koostamisel. Kõik koostatavad projektid kooskõlastada Tahkuranna Vallavalitsuses ja üks eksemplar projektist jääb Tahkuranna Vallavalitsusse alaliseks säilitamiseks.
Jõesuu detailplaneering on kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu otsusega ……." …………………..........
2. Lisad