TALLINNA VAHEKOHTU REGLEMENT
1. Üldsätted
1.1. Tallinna Vahekohus (edaspidi “Vahekohus”) on Tallinnas asuv ja alaliselt tegutsev organ, mis lahendab tsiviilõiguslikke vaidlusi, mille osalised on sõlminud kokkuleppe vaidluse lahendamise kohta Vahekohtus.
1.2. Mõistet Vahekohus kasutatakse Reglemendis nii institutsiooni kui vaidlust lahendava vahekohtu koosseisu tähenduses.
1.3. Vahekohtus võib lahendada vaidlusi, mille hagihind ei ületa 100 000 eurot. Xxxxxxxx on võrdne hagis nõutavate rahasummade kogusummana või hagis nõutava hüve rahalise väärtusega. Vahekohus ei lahenda mittevaralisi, tööõiguslikke ja perekonnaõiguslikke nõudeid, samuti eluruumi üürilepingust tulenevaid vaidlusi.
1.4. Vahekohus lahendab vaidlusi kirjalikus menetluses xxxx istungit pidamata.
1.5. Vahekohus lahendab vaidlusi üksnes Eesti õiguse alusel. Vahekohtumenetluse keel on eesti keel.
1.6. Kõik Vahekohtu menetlusega seotud asjaolud, mis ei ole muul viisil avalikult kättesaadavad või varem avalikustatud, on konfidentsiaalsed ning nende avalikustamine on lubatud ainult poolte eelneval nõusolekul.
1.7. Vahekohtu kokkuleppe sõlmimisega kinnitavad pooled, et Xxxxxxxxxx on õigus töödelda menetlusosaliste isikuandmeid.
2. Vahekohtu organid ja nende pädevus seoses Vahekohtus toimuva hagimenetlusega
2.1. Vahekohtu tegevust korraldab juhatus, kus võib olla üks või mitu liiget. Vaidlusi lahendavad üksnes vahekohtunikud.
2.2. Juhatus korraldab Vahekohtu igapäevast tööd xx xxxx vajalikud tingimused ja eeldused vahekohtunike-poolseks vaidluste lahendamiseks. Juhatusel on õigus vajadusel palgata nimetatud ülesannete täitmiseks abitööjõudu või osta sisse erinevaid tugiteenuseid.
2.3. Reglemendi kinnitab Mittetulundusühingu Tallinna Vahekohus liikmete üldkoosolek, vahekohtunike nimekirja kinnitab juhatus.
3. Vaidluse Vahekohtule allutamise kokkulepe ja Vahekohtu pädevus
3.1. Pooled võivad anda Vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tuleneva vaidluse, arvestades Reglemendi p-s 1.3. fikseeritud piirmäära.
3.2. Kui pooled on kokku leppinud vaidluse allutamisel Vahekohtule, hõlmab xxxxxx kokkuleppe ka Reglemendis ettenähtud menetlusreeglite kohaldamist. Reglemendi muutumisel kuulub kohaldamisele menetlustoimingu tegemise ajal kehtiv reglement.
3.3. Juhul, kui teatud Vahekohtu menetlusega seonduv küsimus ei ole reguleeritud Reglemendis, reguleerib vastava küsimuse lahendamise vahekohtunik oma korraldustega, arvestades õiglase ja ökonoomse menetluse põhimõtteid. Vahekohtunik võib juhinduda ka Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluspõhimõtetest, kui see ei too xxxxx xxxx liigset venimist ega kulusid.
3.4. Vahekohtu kokkuleppe võib sõlmida nii enne kui xx xxxxxx vaidluse tekkimist. Kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see võib sisalduda pooltevahelises lepingus või olla sõlmitud eraldi.
3.5. Vastuväide vahekohtu pädevuse suhtes tuleb esitada hiljemalt vastuses hagile. Vastuväide vahekohtu pädevuse piiride ületamise kohta tuleb esitada hiljemalt vahekohtumenetluse alustamisel, mille kohta pädevuse ületamist väidetakse. Vahekohus võib lubada vastuväite esitada hiljem, kui pool on jätnud selle õigel ajal mõjuval põhjusel esitamata. Kui vahekohus peab ennast asjas pädevaks, teeb ta esitatud vastuväite kohta eraldi otsuse.
4. Vahekohtunike nimetamine
4.1. Vahekohtus võib vahekohtunikuna tegutseda teovõimeline füüsiline isik, kes:
4.1.1. On andnud selleks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku;
4.1.2. kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse
§ 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
4.1.3. on kõrgete kõlbeliste omadustega ja vahekohtuniku tööks vajalike võimete ja isikuomadustega;
4.1.4. On kantud Vahekohtu poolt peetavasse vahekohtunike nimekirja.
4.2. Vahekohtunike nimekiri on püsivalt avaldatud Vahekohtu veebilehel.
4.3. Vaidluse lahendab üks vahekohtunik. Vahekohtuniku määrab juhatus vahekohtunike nimekirjast vastavalt avalduste laekumise järjekorrale, andes iga järgneva lahendamist vajava avalduse vahekohtunike nimekirjas olevale järgmisele vahekohtunikule. Juhul, kui Vahekohtule esitatakse ühe hageja poolt mitu samaliigilist hagi, võib need lahendada üks vahekohtunik.
4.4. Vahekohtunik võib soovi korral enda volitused ajutised peatada või vahekohtunikuna tegutsemise lõpetada. Volituste peatamisel või vahekohtunikuna tegutsemise lõpetamisel jagatakse vahekohtuniku menetluses olevad xxxxx teiste vahekohtunike vahel selliselt, et iga lahendamist vajav avaldus antakse vahekohtunike nimekirjas olevale järgmisele vahekohtunikule.
4.5. Mõjuval põhjusel võib juhatus vahekohtuniku nimekirjast eemaldada.
4.6. Kui vahekohtunik ei saa asja objektiivselt lahendada või tema poolt asja lahendamine võib xxxxx erapoolik ja sõltuv, võib vahekohtunik end taandada.
4.7. Vahekohtuniku suhtes võib esitada taandamisavalduse, kui on olemas asjaolu, mis tekitab põhjendatud kahtluse tema erapooletuses või sõltumatuses. Vahekohtuniku taandamise avaldus esitatakse Vahekohtule ja avalduse lahendab kohtunike nimekirja alusel avalduse saav vahekohtunik. Vahekohtunik avalikustab viivitamata kõik asjaolud, mis võivad tekitada kahtlust tema erapoolikuses või sõltuvuses või xxxx xxxx põhjusel tema taandamise aluseks.
4.8. Vahekohtuniku taandumisel või taandamisel antakse asi üle kohtunikule, kes nimekirja kohaselt pidanuks saama uue laekuva vaidluse.
5. Menetluse algatamine
5.1. Menetluse pooled on hageja (hagejad) ja kostja (kostjad). Hageja on isik, kes esitab xxxx xx kostja on xxxx, xxxxx vastu xxxx on esitatud.
5.3. Hagiavaldus peab sisaldama:
5.3.1. Hageja- ja kostja nime, elu- või asukohta, isiku- või registrikoodi ja kontaktandmeid, sh e-maili aadressi, kui see on olemas;
5.3.2. Poolte vahel olnud ja nõudega seonduvaid elulisi asjaolusid, mis on aluseks hageja nõuetele;
5.3.3. hageja selgelt väljendatud nõuet;
5.3.4. tõendeid, mis kinnitavad hageja nõuet, koos selgitusega, mida iga konkreetne tõend tõendab;
5.3.5. tõendit selle kohta, et asi allub Vahekohtule;
5.3.6. registreerimistasu tasumist kinnitavad andmeid.
5.4. Pooltel ei ole kohustust viidata enda väidete ja vastuväidete põhjendamisel õigusnormidele ja muudele õiguslikele põhjendustele.
5.5. Xxx xxxxx ei nõuta kostjalt kindla rahasumma maksmist, peab hageja hagiavalduses määrama hagiga taotletava hüve rahalise väärtuse – hagihinna. Juhul, kui hageja poolt määratud hagihind xx xxxxx vaidluse asjaoludele või nõudele, on vahekohtunikul õigus määrata teistsugune hagihind.
5.6. Xxxxxx on õigus, sõltumata vaidluse allumisest Vahekohtule taotleda hagi tagamist maakohtult, arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
5.7. Vahekohtumenetluses on poolel õigus kasutada esindajat. Esindaja kasutamise korral tuleb Vahekohtule esitada volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Advokaadist esindaja puhul esindusõigust eeldatakse, kuid kahtluse korral on Vahekohtul õigus nõuda esindusõiguse tõendamist.
5.8. Juhul, kui menetlusdokument esitatakse Vahekohtule paberlikul xxxxx, tuleb sellele lisada menetlusdokumendi xx xxxxx lisade koopiad vastavalt menetlusosaliste arvule.
6. Hagiavalduse ja menetlusdokumentide kättetoimetamine
6.1. Xxxx xx muud menetlusdokumentide toimetatakse kätte poolte elu- või asukoha aadressil.
6.2. Kui pooled on kokku xxxxxxxx lepingus vahekohtumenetlusega seonduvate menetlusdokumentide kättetoimetamise koha ja korra, järgib Vahekohus vastavat kokkulepet. Kui kättetoimetamisega kaasnevad tavapärasest postikulust suuremad kulud, võib Vahekohus nõuda nende eelnevat hüvitamist.
6.3. Xxx xxxxx või teadet vastu võtma õigustatud isiku tegutsemis-, elu- või asukoht ei xxx xxxxx, loetakse teade poolele kättetoimetatuks päevast, mil pool või teadet vastu võtma õigustatud isik xxxxx xxxxx kätte saanud tavalise kättetoimetamise korral tähitud kirjaga või muul saabumist tõendaval viisil tema viimati teadaoleval aadressil
7. Toimingu tegemata jätmise tagajärjed
7.1. Kui kostja jätab hagile ettenähtud ajaks vastamata, jätkab Xxxxxxxxx menetlust. Kostja vastuse puudumist ei xxxxx xxxx õigeksvõtuks ja Xxxxxxxxx lahendab vaidluse sisuliselt otsusega.
7.2. Kui pool jätab menetlusdokumendi või dokumentaalse tõendi määratud tähtpäevaks esitamata, võib Xxxxxxxxx menetlust jätkata ja teha otsuse vastavalt senituvastatud asjaoludele.
7.3. Kui toimingu tegemata jätmine oli Vahekohtu arvates piisavalt põhjendatud, jäetakse toimingu tegematajätmine tähelepanuta ning Vahekohus määrab uue toimingu tegemise aja, välja arvatud juhul kui vahekohus on selleks ajaks juba otsuse teinud.
8. Tõendid
8.1. Tõendiks Vahekohtu asjas on igasugune menetlusosaliste poolt tõendite esitamiseks lubatud tähtaja jooksul esitatud teave, mille alusel Vahekohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise antud kirjalik seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus või muu tõendusvahend.
8.2. Xxxxxx on kohustatud tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Xxxxx, kui pool ei vaidle vastu teise xxxxx poolt esitatud faktiväitele, loetakse ta sellega nõustunuks. Vahekohus lahendab asja poolte poolt esitatud tõendite raames. Vahekohus ei kogu tõendeid omal initsiatiivil, kuid võib teha pooltele ettepaneku esitada teatud asjaolude tõendamiseks tõendeid.
8.3. Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt, oma parima siseveendumuse kohaselt, hinnata.
8.4. Kui asjas ilmneb vajadus tunnistaja ülekuulamiseks, esitavad pooled Vahekohtu määratud tähtaja jooksul Vahekohtu kaudu tunnistajale mõeldud kirjalikud küsimused. Küsimused, millele tunnistajalt vastust soovitakse, määrab vaidlust lahendav vahekohtunik. Tunnistaja taotluse esitanud pool peab tagama tunnistaja ilmumise küsimustele vastuse andmiseks Vahekohtu juhatuse juurde. Tunnistaja vastused küsimustele salvestatakse ja juhatus allkirjastab salvestise digitaalselt. Kui vahekohtunik peab seda vajalikuks, koosatakse salvestatud ütluste põhjal täiendavalt ka protokoll. Sellisel juhul allkirjastab juhatus ka protokolli digitaalselt.
8.5. Tunnistaja kirjalikult küsitlemise, vaatluse ja ekspertiisitaotluse rahuldamisel tasub menetlustoimingut taotlenud pool enne menetlustoimingu tegemist vahekohtu lõivu. Lõivu tasumata jätmisel tõendit ei uurita ja vahekohtunik võib menetlust jätkata.
8.6. Muude tõendite osas kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtteid, kuid vahekohtunikul on õigus määrata korraldusega asja õiget, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega läbivaatamist tagav menetlus.
8.7. Juhul, xxx xxxxx xxxx peab seadusest või lepingust tulenevalt olema dokumentaalne tõend ja pool seda Vahekohtuniku korraldusel ei esita, loetakse tõendatuks tõendi väljanõudmist taotlenud xxxxx esitatud xx xxxxx tõendiga seonduvad asjaolud.
9. Menetlus Vahekohtus
9.1. Vahekohus vaatab asja läbi kirjalikus menetluses hagiavalduses märgitud ulatuses.
9.2. Asja arutamisel võib vahekohus lähtuda tsiviilkohtumenetluse kirjaliku menetluse põhimõtetest, kuid vahekohtunikul on õigus määrata korraldusega asja õiget, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega läbivaatamist tagav menetlus.
9.3. Xxxxxx on kohustatud kasutama oma õigusi ja täitma oma kohustusi Vahekohtu menetluses heauskselt ning on kohustatud Vahekohtu menetlusele xxxxx aitama Xxxxxxxxx poolt nõutud menetlustoimingute nõuetekohase teostamisega ning Reglemendiga sätestatud või Kohtu poolt nõutud dokumentide õigeaegse esitamisega. Pooltel on keelatud igasugune Vahekohtu menetlust takistav tegevus, sealhulgas põhjendamatu viivitamine Reglemendiga sätestatud või Kohtu poolt nõutud dokumentide või tõendite esitamisel, menetlustoimingute tegemisel, samuti põhjendamatute nõudmiste esitamine.
10. Vahekohtu otsus
10.1. Vahekohus lahendab lihtsad vaidlused ja õigeks võetud hagid üksnes resolutsioonotsusega xxxx kirjeldava ja põhjendava osata. Keerulised vaidlused lahendab Vahekohus sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast koosneva motiveeritud otsusega.
10.2. Eeldatakse, et vaidlused, millede hagihind on kuni 6 000 eurot, on lihtsad vaidlused ja need lahendatakse üksnes resolutsioonotsusega, mis koosneb sissejuhatusest ja resolutsioonist. Xxxxxx, kes soovib sellises vaidluses motiveeritud otsust, on võimalik esitada xxxxxx taotlus ja tasuda täiendav vahekohtu lõiv reglemendi p-s 11.2. ettenähtud suuruses.
10.3. Vaidlused, mille hagihind on üle 6000 euro, lahendab Vahekohus motiveeritud otsusega, mis koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, põhjendavast osast ja resolutsioonist.
10.4. Otsuse sissejuhatuses märgitakse: otsuse teinud kohtu nimetus; otsuse teinud vahekohtuniku nimi; otsuse tegemise aeg xx xxxx; asja number; hagi ese; tsiviilasja hind; menetlusosaliste nimed ja isiku- või registrikoodid; menetlusosaliste aadressid, kui see on ilmselt vajalik otsuse täitmiseks või tunnustamiseks; menetlusosaliste esindajate nimed, esindajate asendumise korral viimaste esindajate nimed; füüsilise isiku isikukoodi puudumisel märgitakse otsuses tema sünniaeg. Juriidilise isiku registrikoodi puudumisel märgitakse otsuses vajaduse korral viide juriidilise isiku õiguslikule alusele.
10.5. Otsuse resolutsiooniga lahendab Vahekohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
10.6. Motiveeritud otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.
10.7. Motiveeritud otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, xxxx xxxxx kohaldas. Vahekohus peab otsuses põhjendama, xxxx xx ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Xxxxx peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Xxx xxxxx xxxxx tõendit ei arvesta, peab xx xxxx otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.
10.8. Vahekohtu otsus on täidetav xxxx maakohtute poolt tunnustamata.
10.9. Vahekohtu otsus jõustub selle tegemise päeval. Vahekohtu otsusel on poolte suhtes samasugune toime nagu jõustunud kohtuotsusel. Otsus allkirjastatakse vahekohtuniku poolt digitaalallkirjaga ja menetlusosalise soovil tavapäraselt allkirjastatuna.
10.10. Xxxxx, kui pooled on esitanud Vahekohtule kompromissi, kinnitab vahekohtunik selle otsusega, kui kompromissi sisu ei ole vastuolus avaliku korraga või heade kommetega.
10.11. Vahekohus lõpetab otsusega menetluse, kui:
10.11.1. hageja võtab hagi tagasi, välja arvatud juhul, kui kostja sellele vastu vaidleb ja vahekohus tunnustab kostja õiguslikku huvi vaidluse lõpliku lahendamise vastu;
10.11.2. pooled lepivad kokku menetluse lõpetamises;
10.11.3. pooled ei osale menetluses;
10.11.4. vahekohus on seisukohal, et menetlust on võimatu jätkata vahekohtu kokkuleppe lõppemise või muul põhjusel.
10.12. Vahekohus võib xxxxx avalduse alusel või omal initsiatiivil:
10.12.1. parandada vahekohtu otsuses esinevad arvutus-, kirja- ja muud sarnased xxxx;
10.12.2. selgitada otsust taotletavas osas;
10.12.3. teha täiendava otsuse nõude kohta, mis xxxx vahekohtumenetluses esitati, aga mida otsuses ei ole lahendatud.
10.13. Avalduse nimetatud toimingute tegemiseks võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teist tähtaega.
11. Vahekohtu lõiv ja menetluskulud
11.1. Hagi esitamisel tasub hageja Vahekohtule registreerimistasu, summas 55 eurot. Kui registreerimistasu ei ole tasutud või on tasutud ettenähtust vähem, teavitab juhatus hagejat sellest ning annab täiendava tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel jäetakse hagi läbivaatamata.
11.2. Vahekohtu asja läbivaatamise eest võib Vahekohus lisaks registreerimistasule määrata hagejale tasumiseks ka vahekohtu lõivu. Vahekohtu lõiv määratakse suuruses 3-15 % hagihinnast xx xxxxx määramisel võetakse arvesse asja keerukust ja hagihinna suurust. .
11.3. Tunnistaja ülekuulamise eest Vahekohtu menetluses tasub ülekuulamist taotlev pool täiendava lõivu summas 100 eurot. Paikvaatluse läbiviimise eest Vahekohtu menetluses tasub paikvaatlust taotlev pool täiendava lõivu summas 200 eurot.
11.4. Juhul, kui MTÜ Tallinna Vahekohus registreeritakse käibemaksu- kohustuslasena, lisandub registreerimistasule ja vahekohtu lõivule käibemaks.
11.5. Vahekohtu registreerimistasu ja hageja poolt tasutud vahekohtu lõiv mõistetakse hagi rahuldamise korral kostjalt välja hageja kasuks. Juhul xxx xxxx rahuldati osaliselt, mõistetakse ka lõiv ja registreerimistasu kostjalt hageja kasuks välja vastavates proportsioonides.
11.6. Vahekohus otsustab vahekohtu otsuses, millistes osades peavad pooled kandma vahekohtumenetluse ja pooltele vahekohtus käimisest tekkinud vajalikud kulud (sh poolte õigusabikulud), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.