Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia)
Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia)
28. veebruar 2015
Investeerimispõhimõtted
Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) on kohustusliku kogumispensioni võimaldamiseks loodud lepinguline investeerimisfond. Fondi eesmärgiks on saavutada vara väärtuse pikaajaline kasv, investeerides kuni 50% varadest aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse ning ülejäänud osa võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse xx xxxxxx xxxxxxx.
Riskiaste
Xxxxxxx risk Kõrgem risk
Väiksem võimalik tulu Kõrgem võimalik tulu
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
Skaalal toodud kategooriad põhinevad Fondi vara väärtuse kõikumisele viimase viie aasta jooksul.
Üldandmed
44.4%
46.3%
Fondivalitseja Swedbank Investeerimisfondid AS
Tootluse standardhälve (viimase 3 a põhjal) 4.5%
Portfell varaklasside järgi
Fondijuht Xxxxxx Xxxx
Asutamisaasta 2002
7.7%
1.6%
Kinnisvara
Fondiosaku puhasväärtus (NAV)
Xxxxx xxxxxx puhasväärtus
1.18835 EUR
581 027 862 EUR
Võlakirjad
Keskmine haldustasu aastas** 1.24%
Sisenemistasu 0.0%
Väljumistasu 1.0%
Fondi tootlus*
Aktsiad
Raha ja deposiidid
1.20
Fondiosaku puhasväärtus (NAV)
Aktsiaportfell regioonide järgi
1.10
1.00
2.1%
Arenenud turud USA
Arenevad turud Aasias
0.90 Kesk‐ ja Xxx‐Euroopa
Ladina‐Ameerika
0.80
Baltikum
3.7%
13.9%
46.1%
16.7%
17.5%
0.70
Võlakirjaportfell regioonide järgi
06.2002
06.2003
06.2004
06.2005
06.2006
06.2007
06.2008
06.2009
06.2010
06.2011
06.2012
06.2013
06.2014
0.60
aasta algusest 1 kuu 3 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat 5 aastat loomisest
Tootlus* | 5.8% | 2.5% | 5.6% | 12.7% | 15.0% | 22.9% | 35.8% | 85.9% |
Aasta baasil | 12.7% | 7.2% | 7.1% | 6.3% | 5.0% | |||
2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | |
Tootlus* | 5.7% | ‐29.1% | 12.2% | 9.9% | ‐3.2% | 10.9% | 3.9% | 6.1% |
Suurimad investeeringud
Aktsiaportfell Osakaal
Arenenud turud Arenevad turud Baltikum
11.7%
18.1%
70.2%
0.2%
0.0%
Portfell valuutade järgi
Vanguard S&P 500 Index Fund ETF Shares USA 7.3%
Xxxxxx Xxxxxxx Europe Equity Alpha Fund | 4.7% | 9.5% | |
Swedbank Robur Indexfond Asien | 4.2% | 9.3% | |
db x‐trackers MSCI AC Asia excl. Japan Index UCITS ETF | 3.5% | TRY | 0.6% |
Lyxor UCITS ETF EURO STOXX 50 5.6%
EUR
SEK USD
80.4%
Võlakirjaportfell Osakaal
Bluebay Inv Grade Bond Fund 6.5% iShares Euro Corporate Bond ex‐Financials (DE) UCITS ETF 6.3% iShares Barclays Euro Corporate Bond Interest Rate Hedged 4.0% iShares Markit iBoxx € Corporate Bond Fund 3.6%
iShares Core Euro Corporate Bond UCITS ETF 3.4%
DKK JPY
* Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta.
** Fondi keskmise haldustasu arvutamise metoodika leiate kohustuslike pensionifondide prospektist.
Käesolev dokument xx xxxxxx esitatud teave ei ole käsiteldav investeerimissoovitusena ega investeerimisnõustamisena. Tutvuge fondi tingimuste ja prospektidega veebilehel xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx. Täiendava info saamiseks pöörduge Swedbanki investeerimistoe xxxxx telefonil x000 000 0000, E‐R kl 8.30‐18.00 või külastage lähimat Swedbanki kontorit.
Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia)
28. veebruar 2015
Fondijuhi kommentaar
Swedbank Pensionifond K3 tootlus oli veebruaris 2.5% ning tootlus aasta algusest on 5.8%.
Turuülevaade
Tänu Euroopa Keskpanga poolt välja lubatud märtsis algava rahatrüki ning võlakirjade kokkuostuprogrammi ootusele jätkus finantsturgudel veebruaris tugev tõus riskantsemates varaklassides. Tugevat positiivset tootlust näitasid nii enamus meie pensionifondis esindatud regionaalsetest aktsiaturgudest kui ka riskantsemad võlakirjavaraklassid. Oluline meeleolumuutus jaanuarikuuga võrreldes toimus investorkonnal Kreeka suhtes. Xxxxxx jõudis sealsetel parlamendivalimistel võidu saavutanud kasinusmeetmete vastane ning Kreeka võlgade restruktureerimist pooldav vasakpartei Syriza siiski esialgsele kokkuleppele kreeditoridega saneerimisprogrammi jätkumise üle. Pikalt languses olnud Kreeka aktsiaturud tõusid veebruaris pea 22%.
Ameerika Ühendriikide majanduses jätkub teiste arenenud tööstusriikidega võrreldes tugev kasv. ISM‐i tööstussektori ostujuhtide konjunktuuri indeks xxxx langes juba neljandat kuud järjest. Siiski näitab indeksi tase (52,9) jätkuvalt kasvu. Veebruari alguses avaldatud tööturustatistika osutas taas jõudsa sammuga paranevale tööhõivele – jaanuaris loodi USA‐s 257 tuhat uut töökohta (põllumajandussektori väliselt). Samuti kiirenes seni tagasihoidlikul tasemel püsinud palgakasv.
Euroala majanduskasvu osas tõi veebruar julgustavaid signaale. Euroala tööstussektori ostujuhtide konjunktuuri indeks püsis kasvu näitaval tasemel (51,0). Euroala SKT kasvas 2014. aasta neljandas kvartalis 0.3%, ületades mõnevõrra analüütikute ootuseid. Lähituleviku osas annab põhjust optimistlik olla ka märgatavalt langenud euro kurss ‐ USA dollari suhtes on euro 2014. aasta tipuga võrreldes nõrgenenud ligi 25%, sealjuures veebruaris nõrgenes ühisraha 0,8%. Positiivset mõju euroala majandusele avaldavad ka nafta hinna xxxxxxx xxxx (ehkki viimastel kuudel on hind siiski tõusnud) ja Euroopa Keskpanga võlakirjade kokkuostuprogramm. Viimane on juba vähendanud euroala ettevõtete finantseerimiskulusid ning uue trendina võib näha muu maailma ettevõtete võlakirjaemissioone euroalal. Varasemast vähem negatiivselt mõjuvad majanduskasvule euroalal valitsuste kasinusmeetmed.
Meie fondi aktsiaportfelli jaoks lõpetasid arenenud piirkondade aktsiaturgudest taaskord parima tulemusega Jaapani aktsiad (+7,0%, kõik tootlused on märgitud eurodes). Euroopa Keskpanga stiimulmeetmete ootuse lainel sõitsid Euroopa aktsiad kuuga 6,9% võrra ülespoole. Positiivset sentimenti Euroopa aktsiaturgudel toetas kindlasti ka Kreeka euroalast lahkumise tõenäosuse xxxxxx. USA aktsiaturg tõusis pea samaväärselt (+6,7%). Fondi portfellis taktikalistelt võetud positsioon Rootsi aktsiates oli veebruaris positiivse panusega, sest Rootsi aktsiaturg tõusis 7,5%. Baltikumi aktsiaturgude tootlus oli samuti suhteliselt tugev (+4,4%) ning kuu koduturgudel oli sündmusterohke. Ettevõtted avaldasid kvartalitulemused, Xxxxxxx teatas kahe vanema laeva müügist ning olulisest kohtuvõidust Soome riigi üle. Investeerimismeeleoludele mõjus positiivselt relvarahu kokkuleppe saavutamine Ukrainas.
Arenevate piirkondade aktsiaturgudest läks kõige paremini Ladina‐Ameerikal (+5,1%), sealjuures mõjutas Brasiilia turgu negatiivselt riikliku naftaettevõtte Petrobras reitingu langetamine investeerimisjärgust allapoole. Areneva Aasia aktsiaturud tõusid 2,7% ning Kesk‐ ja Xxx‐Euroopa (sh. Türgi) aktsiad lõpetasid xxxxx tasemel, xxxx alustasid. Türgi kui naftat importiva riigi aktsiaturud on nafta hiljutise hinnataastumise taustal jäänud suhteliselt nõrgemateks.
Euroala erinevate riskitasemetega võlakirjaturge mõjutas jätkuvalt Euroopa Keskpanga rahatrükiootus. Riskipreemiad nii investeerimisjärgu kui ka sellest madalama riskitaseme jaoks vähenesid märgatavalt. Riskivabade intressimäärade tase palju ei muutunud – Saksamaa 2‐aastase riigivõlakirja intressimäär kukkus 4 baaspunkti ja ning tegi uue madalusrekordi. 10‐aastase riigivõlakirja intressitase tõusis 3 baaspunkti.
Ajalooliselt ja majandusteoreetiliselt on negatiivsete laenuintresside näol mõistagi tegemist äärmiselt ebahariliku nähtusega. Samas pole see tänases maailmas enam mingi haruldus ‐ XX Xxxxxxx hinnangul on euroala riiklikest võlakirjadest üle neljandiku (rahalises väärtuses 1,5 – 1,7 miljardit eurot) negatiivse intressitasemega.
Riskantsematele võlakirjadele oli positiivne ka esialgse kokkuleppe saavutamine Kreeka ning nn. institutsioonide vahel. Sümboolse vastutulekuna Kreeka valitsusele välditi ametlikes avaldustes hoolikalt sõna Troika kasutamist. Investorite kasvanud riskiisu ning kõrgema tootlusega xxxxxx otsingu taustal pakkusid ülimadalate intressimäärade keskkonnas väga tugevat tootlust meie fondi võlakirjaportfellis eurodes denomineeritud arenevate turgude valitsuste võlakirjad (+1,3%). Euroala investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjad tõusid väärtuses 0,5%.
Lähiaja väljavaade
Oleme jätkuvalt aktsiate ning võlakirjade suhtes neutraalselt positsioneeritud. Langenud võlakirjaintresside taustal on aktsiate hinnatase atraktiivne. Samas on viimastel kuudel toimunud turgudel väga kiire tõus ning teatud korrektsioon on lähiperioodil meie hinnangul tõenäoline. Regiooniti eelistame taktikaliselt euroala aktsiaturge peamiselt Euroopa Keskpanga algava massiivse rahatrüki ning kiireneva majanduskasvu tõttu. Lisaks jätkame taktikalise positsiooniga Rootsi aktsiates. Viimaseid toetab xxxx Rootsi krooni kurss. Sarnaselt Euroopa Keskpangaga on ka Riksbank teatanud kvantitatiivsete leevendusmeetmete rakendamisest. Taktikaliselt oleme jätkuvalt xxxxx pessimistlikumad USA aktsiate edasiste väljavaadete osas, sest nende suhteline hinnatase on juba väga kallis. Lisaks on USA ettevõtete kasumid nõrgenenud – põhjuseks eelkõige nafta hinnalanguses kannatada saanud energiasektor ja tugevnenud dollari kurssi, mis avaldab suurt mõju ekspordisektorile.
Võlakirjaturgudel ootame, et lähikuudel jätkub Euroopa Keskpanga tegevuse ning kiireneva euroala majanduskasvu toel riskimarginaalide ahenemine. Euroala valitsuste võlakirjade hindade edasine tõusuruum on seevastu piiratud, kuna väga suur osa neist võlakirjadest kaupleb negatiivse intressiga lõpptähtajani. Seega näeme suuremat väärtust ettevõtete võlakirjade ning eurodes denomineeritud arenevate turgude võlakirjade varaklassis.
USA ning Euroala krediiditurgude riskimarginaalide erinevus on tõusnud väga kõrgele tasemele. Samas näeme USA krediiditurgudel ka oluliselt suuremaid xxxxx, eeskätt võimalust kiireks valitsuse võlakirjade intresside tõusuks, mis mõjutab negatiivselt ka ettevõtete võlakirju. USA spekulatiivsete võlakirjade turul on Euroopaga võrreldes märgatavalt suurem energiasektori ettevõtete võlakirjade osakaal ning ehkki nafta hind veebruaris tõusis ca 15% võrra, ei pääse energiasektor finantsstressist ning see mõjutab tõenäoliselt xx xxxxx USA spekulatiivsete võlakirjade emitente.
*Kommentaaris indeksitele viitamine ei tähenda, et fondi investeerimispoliitika oleks seotud nimetatud või mõne teise indeksi tootluse järgimisega.
* Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta.
** Fondi keskmise haldustasu arvutamise metoodika leiate kohustuslike pensionifondide prospektist.
Käesolev dokument xx xxxxxx esitatud teave ei ole käsiteldav investeerimissoovitusena ega investeerimisnõustamisena. Tutvuge fondi tingimuste ja prospektidega veebilehel xxx.xxxxxxxx.xx/xxxxxx. Täiendava info saamiseks pöörduge Swedbanki investeerimistoe xxxxx telefonil x000 000 0000, E‐R kl 8.30‐18.00 või külastage lähimat Swedbanki kontorit.