VABATAHTLIK PARTNERLUSLEPING,

Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vaheline

VABATAHTLIK PARTNERLUSLEPING,

milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist (FLEGT)

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”, ühelt xxxxx

XX KAMERUNI VABARIIK, edaspidi „Kamerun”, teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse xx xxxxx liikmesriikide vahel sõlmitud partnerluslepingut, millele on alla kirjutatud Cotonous (Benin) 23. juunil 2000 (1) xx xxxx on muudetud Luxembourgis 23. juunil 2005, edaspidi „Cotonou leping”,

ARVESTADES ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES), eriti selle nõuet, et CITESi osalised annaks I, II või III lisas loetletud liikidesse kuuluvate isendite eksportimiseks ekspordilube üksnes teatavatel tingimustel, eelkõige tingimusel, et kõnealuste isendite omandamisel ei oleks rikutud asjaomase riigi loomastiku ja taimestiku kaitse seadusi,

ARVESTADES Kameruni kehtivat metsaõigust, eelkõige metsaseadustikku xx xxxx asjakohaseid metsandussektori suhtes kohaldatavaid õigusakte,

ARVESTADES nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (2),

ARVESTADES, et Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) XXx tegevuskava kohta (3) on esimene samm kiireloomu­ liseks võitluseks ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu,

ARVESTADES 16. oktoobri 2003. aasta Yaoundé ministrite deklaratsiooni metsaõigusnormide täitmise järelevalve ja metsahalduse kohta Aafrikas,

ARVESTADES Kameruni ja Euroopa Komisjoni 28. septembril 2007. aastal Yaoundés allakirjutatud ühisavaldust läbirää­ kimiste kohta FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimiseks,

ARVESTADES 14. augustil 1994. aastal vastu võetud õiguslikult mittesiduvat ametlikku teatist igat liiki metsade majan­ damise, säilitamise ja säästva arengu ülemaailmse konsensuse põhimõtete kohta ning 31. jaanuaril 2008. aastal ÜRO Peaassamblee poolt vastuvõetud kõiki metsaliike käsitlevat õiguslikult mittesiduvat dokumenti (4),

ARVESTADES 2. märtsil 2005. aastal Pariisis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kõrgetasemelisel foorumil vastu võetud arenguabi tõhusust käsitleva deklaratsiooni põhimõtteid, mida toetab 2008. aasta septembri Accra tegevuskava ning mida osapooled on taas kord kinnitanud,

ARVESTADES, kui tähtsaks peavad lepinguosalised rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud arengueesmärke ja ÜRO aasta­ tuhande arengueesmärke,

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(3) KOM(2003) 251 lõplik, 21.5.2003.

(4) A/RES 62/98, 31. jaanuar 2008.

OLLES TEADLIKUD, kui olulised on 1992. aasta Rio de Janeiro keskkonna- ja arengudeklaratsioonis sätestatud põhi­ mõtted metsade kaitse ja säästva majandamise kontekstis, eelkõige 10. põhimõte üldsuse teadlikkuse tõstmise ja kesk­ konnaalastes aruteludes osalemise tähtsuse kohta ning 22. põhimõte põliselanike ja teiste kohalike kogukondade esma­ tähtsa xxxxx kohta keskkonnajuhtimises ja arengus,

OLLES OTSUSTANUD tegutseda selle nimel, et käesoleva lepingu rakendamisel oleks võimalikult xxxx otseseid kahjulikke tagajärgi kohalikele ja põliselanikele ning vaesele elanikkonnale,

KINNITADES, et lepinguosalised peavad tähtsaks mitmepoolseid kaubavahetussüsteeme reguleerivaid põhimõtteid ja eeskirju, eelkõige õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning teistes mitmepoolsetes lepingutes, millele on osutatud 15. aprillil 1994 Marrakechis sõlmitud Maailma Kaubandus- organisatsiooni asutamislepingu IA lisas, samuti vajadust neid kohaldada,

ARVESTADES Kameruni püsivaid jõupingutusi xxxxx xx loomastiku säästva majandamise üldiseks edendamiseks kogu riigi territooriumil, eriti kogu puiduvoo õiguspärasuse tagamiseks,

ARVESTADES, kui tähtsaks peavad lepinguosalised kodanikuühiskonna, erasektori ning kohalike elanike, sealhulgas põlisrahvaste osalemist metsakorralduspoliitika edukas teostamises, eelkõige avalikkusega konsulteerimise ja avalikkuse teavitamise kaudu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „xxxx xx puittooted” – I-A lisas loetletud tooted;

b) „läbiveetav xxxx xx puittooted” – kolmandast riigist pärit xxxx xx puittooted, mis siseneb tollikontrolli läbides Kameruni territooriumile ja väljub/väljuvad sealt xxxxx xxxxx, säilitades oma päritolu;

c) „import Euroopa Liitu” – puidu ja puittoodete Euroopa Liidus vabasse ringlusse lubamine 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (1) artikli 79 tähenduses, tingimusel et kõne­ aluseid tooteid ei saa lugeda „mittekaubanduslikku laadi kaubaks” vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 1 punktis 6 sätestatud määratlusele;

d) „vabasse ringlusse lubamine” – liidu tolliprotseduur, mis annab väljastpoolt liitu pärit kaubale liidu kauba tollistaatuse (vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtesta­ takse ühenduse tolliseadustik) ning mis hõlmab tasumisele

(1) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(2) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

kuuluvate imporditollimaksude sissenõudmist, vajaduse korral muude maksude sissenõudmist, kaubanduspoliitika meetmete, keeldude ja piirangute kohaldamist ning muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste täitmist;

e) „eksport” – Kamerunis toodetud või omandatud puidu ja puittoodete füüsiline väljaviimine või üleandmine Kameruni territooriumilt, välja arvatud xxxx xx puittooted, mida veetakse läbi Kameruni territooriumi Kameruni tolliasutuste kontrolli all;

f) „HS-kood” – neljanumbriline kood kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis, mis on loodud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjel­ damise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konvent­ siooni alusel kooskõlas Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse (CEMAC) kombineeritud nomenklatuuridega;

g) „FLEGT-litsents” – litsents, mis viitab õiguspärase päritoluga ja käesolevas lepingus sätestatud kriteeriumide alusel kont­ rollitud saadetisele;

h) „litsentse väljastav asutus” – asutus, mille Kamerun on määranud väljastama ja kinnitama FLEGT-litsentse;

i) „pädevad asutused” – asutused, mille liidu liikmesriigid on määranud FLEGT-litsentse kontrollima;

j) „saadetis” – FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu- ja puittoodete kogus, mille saadab Kamerunist kaubasaatja või vedaja ning mis esitatakse tolliasutusele Euroopa Liidus vabasse ringlusse lubamiseks;

k) „õiguspäraselt toodetud või omandatud puit” – puit, mis pärineb või on saadud ühe või mitme tootmis- või omanda­ misprotsessi xxxx, sealhulgas imporditud puit, mis vastab täie­ likult kõigile Kameruni kehtivates metsandussektori suhtes kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimustele ning mille vastavus neile on tõendatud/kontrollitud II lisas kirjel­ datud korras.

Artikkel 2

Eesmärk

1. Käesoleva lepingu (edaspidi VPL) eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis tagaks, et kogu käesoleva lepinguga hõlmatud Kamerunist liitu imporditav xxxx xx puittooted oleks õiguspära­ selt toodetud või omandatud.

2. Seda eesmärki silmas pidades lepivad lepinguosalised muu hulgas kokku järgmises:

a) tuleb edendada puidu ja puittoodete kaubandust;

b) luua alus dialoogile ja koostööle;

c) edendada Kameruni metsatööstuse arengut ja parandada sel moel sektori konkurentsivõimet;

d) luua kohalike elanike ja ettevõtjate jaoks uusi ja parandada olemasolevaid majanduslikke võimalusi;

e) parandada Kameruni sidusrühmade suutlikkust, aidates xxxxx säästvasse metsamajandusse investeerimiseks soodsa kesk­ konna loomisele.

Artikkel 3

Kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse kogu puidu xx xxxxx puittoo­ dete suhtes, mis on hõlmatud FLEGT-litsentsimissüsteemiga ja loetletud I-A lisas.

Artikkel 4

FLEGT-litsentsimissüsteem

1. Luuakse lepinguosaliste vaheline litsentsimissüsteem, mis hõlmab metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (edaspidi „FLEGT-litsentsimissüsteem”). Kõ­ nealuse süsteemiga luuakse menetluste ja nõuete kogum, mis

võimaldab kontrollida ja tõendada FLEGT-litsentside abil, et liitu saadetav xxxx xx puittooted on toodetud või omandatud õiguspäraselt. Liit kiidab sellised Kameruni saadetised liitu im­ portimiseks heaks üksnes siis, kui nimetatud saadetised on varustatud FLEGT-litsentsidega.

2. FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse I-A lisas loetletud puidu ja puittoodete suhtes. I-B lisas loetletud puitu ja puittoo­ teid ei tohi Kamerunist eksportida.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad võtavad kõik vaja­ likud meetmed FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldamiseks.

Artikkel 5

Litsentse väljastav asutus

1. Kamerun määrab litsentse väljastava asutuse ja teatab Euroopa Komisjonile selle kontaktandmed. Mõlemad lepingu­ osalised avalikustavad kõnealuse teabe.

2. Litsentse väljastav asutus kontrollib, et xxxx xx puittooted oleksid toodetud või omandatud õiguspäraselt vastavalt II lisas esitatud õigusaktidele. Ta väljastab vastavalt III-A lisas kindlaks­ määratud korrale FLEGT-litsentse, mis hõlmavad puidu- või puittoodete saadetisi, mis on Kamerunis õiguspäraselt toodetud või omandatud ja mõeldud eksportimiseks liitu.

3. Litsentse väljastav asutus ei väljasta FLEGT-litsentse puidule ja puittoodetele, mis koosnevad sellisest puidust xx xxxxx toodetest või sisaldavad sellist puitu ja puittooteid, mis on imporditud Kameruni kolmandast riigist xxxxx, xxxxxx asjaomase riigi seadused ei xxxx xxxx eksportida, või mille kohta on tõen­ deid, et need on toodetud või omandatud vastuolus selle riigi seadustega, xxxx puud pärinevad.

4. Litsentse väljastav asutus dokumenteerib ja avalikustab oma FLEGT-litsentside väljastamise menetlused.

Artikkel 6

Liidu pädevad asutused

1. Euroopa Komisjon edastab Kamerunile liidu liikmesriikide pädevate asutuste kontaktandmed ja teabe iga asutuse pädevus­ piirkonna kohta.

2. Pädevad asutused kontrollivad, et kõik saadetised oleksid enne liidus vabasse ringlusse lubamist varustatud kehtiva FLEGT-litsentsiga. FLEGT-litsentsiga varustatud saadetiste liidus vabasse ringlusse lubamist reguleerivaid menetlusi kirjeldatakse IV lisas.

3. Iga pädev asutus peab saadud FLEGT-litsentside üle arves­ xxxx xx avaldab igal aastal selle kohta ülevaate.

4. Kooskõlas siseriiklike andmekaitset käsitlevate õigusak­ tidega võimaldavad pädevad asutused Kameruni poolt sõltuma­ tuks audiitoriks määratud isikutele ja organitele juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja andmetele.

5. FLEGT-litsentsiga varustatud puidule ja puittoodetele, mis on saadud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvus­ vahelise kauplemise konventsiooni (CITES) lisades loetletud liiki- dest, kohaldatakse liitu sisenemisel üksnes kontrolli, mis on ette nähtud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta (1) nendega kauplemise reguleerimise xxxx, sest ka FLEGT-litsents tõendab, et asjaomane puit on toodetud või omandatud õigus­ päraselt.

Artikkel 7

FLEGT-litsentsid

1. FLEGT-litsentsi väljastab litsentse väljastav asutus, et tõen­ dada, et xxxx xx puittooted on toodetud või omandatud õigus­ päraselt.

2. FLEGT-litsents väljastatakse kakskeelsel (prantsus- xx xxxxxxx keelsel) vormil ja täidetakse prantsuse või inglise keeles.

3. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel luua FLEGT-litsentside väljastamise, edastamise ja kättesaamise elekt- roonilise süsteemi.

4. FLEGT-litsents väljastatakse vastavalt V lisas kirjeldatud menetlusele.

et liitu saadetakse üksnes kontrollitud saadetised. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem sisaldab vastavuse kontrolle, mis võimal­ davad tagada, et liitu eksportimiseks mõeldud xxxx xx puittooted on toodetud või omandatud õiguspäraselt ning et FLEGT- litsentse ei ole väljastatud puidu- ja puittoodete saadetistele, mis ei ole õiguspäraselt toodetud või omandatud või mille pärit- olu ei xxx xxxxx. Süsteem hõlmab ka menetlusi, mille eesmärk on tagada, et ebaseadusliku või tundmatu päritoluga puit ei satuks tarneahelasse.

2. Puidu ja puittoodete õiguspärasuse kontrollimise süsteemi on kirjeldatud III-A lisas.

3. Kamerun kontrollib ka väljaspool liitu asuvatele turgudele eksporditava, riigi siseturul müüdava ja imporditava puidu ja puittoodete õiguspärasust.

Artikkel 10

Konsultatsioonid FLEGT-litsentside kehtivuse üle

1. Kui tekib kahtlus seoses FLEGT-litsentsi nõuetekohasusega, võib asjaomane pädev asutus nõuda litsentse väljastavalt asutu­ selt täiendavat teavet.

2. Kui litsentse väljastav asutus xx xxxxx 21 kalendripäeva jooksul alates teabenõude kättesaamisest või kui saadud täiendav teave kinnitab, et FLEGT-litsents xx xxxxx nõuetele, või kui litsentsil esitatud andmed xx xxxxx saadetisele, jätab asjaomane pädev asutus FLEGT-litsentsi aktsepteerimata ning otsustab kehtivate siseriiklike õigusaktide alusel edasise menetluse. Litsentse väljastavat asutust teavitatakse sellest.

Artikkel 8

Õiguspäraselt toodetud või omandatud puit

1. Õiguspäraselt toodetud või omandatud puidu mõiste xxxxx xxxxx lepingu tähenduses on määratletud artikli 1 punktis k xx XX lisas.

2. II lisas on loetletud ka Kameruni õigusaktid, millest tuleb kinni pidada, et FLEGT-litsentsi saaks väljastada. Xxxx sisaldab vastavushindamise tabeleid, milles on esitatud kriteeriumid, näitajad ja tõendusmaterjalid, mille alusel saab teha kindlaks vastavuse kehtivatele õigusaktidele.

Artikkel 9

Toodetud või omandatud puidu õiguspärasuse kontrollimine

1. Kamerun loob süsteemi, mille abil kontrollida, et xxxx xx puittooted oleksid toodetud või omandatud õiguspäraselt ning

(1) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

3. Kui litsentse väljastava asutuse täiendavast teabest selgub, et FLEGT-litsents vastab nõuetele, võetakse FLEGT-litsents vastu ja järgitakse IV lisas kirjeldatud menetlust.

Artikkel 11

Sõltumatu audiitor

1. Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses kasutada kokku­ lepitud ajavahemike järel sõltumatu audiitori teenuseid, et veen­ xxxx FLEGT-litsentsimissüsteemi tulemuslikkuses ja tõhususes, nagu kirjeldatud VI lisas.

2. Sõltumatu audiitori palkab Kamerun, konsulteerides selles küsimuses liiduga.

3. Sõltumatu audiitor esitab lepinguosalistele oma tähelepa­ nekud aruannetes, mille ta koostab vastavalt VI lisas kirjeldatud menetlusele.

4. Lepinguosalised lihtsustavad sõltumatu audiitori tööd, tagades talle eelkõige mõlema lepinguosalise territooriumil juur­ depääsu tema ülesannete täitmiseks vajalikule teabele. Kumbki lepinguosaline võib kooskõlas oma andmekaitsealaste õigusak­ tidega siiski jätta esitamata igasuguse teabe, mida tal ei ole lubatud esitada.

5. Kamerun avaldab sõltumatu audiitori aruande vastavalt VI ja VII lisas ettenähtud korrale ja mehhanismidele.

Artikkel 12

Teabe vahetamine FLEGT-süsteemi toimimise kohta

1. Pidades silmas ühist eesmärki kaitsta käesoleva lepingu raames kehtestatud FLEGT-litsentsimissüsteemi terviklikku toimimist ja mainet, kohustuvad lepinguosalised teavitama teineteist viivitamata kõigist kahtlustest seoses võimalike xxxxxxx tega FLEGT-litsentside kasutamisel või väljastamisel, sealhulgas seoses kolmandatest riikidest imporditud kahtlase päritoluga puidu või sellist puitu sisaldavate puittoodetega ning sobimatu või ebaausa kõrvalehoidmisega FLEGT-litsentsimissüsteemi eeskirjadest.

2. Käesoleva artikli tähenduses ei loeta kõrvalehoidmiseks õiguspäraseks tunnistatud puidu ja puittoodete eksporti väljas­ pool liitu asuvatesse puitu importivatesse riikidesse, kellega Kamerun on kaubavahetuses.

Artikkel 13

FLEGT-litsentsimissüsteemi käivitumine

1. Lepinguosalised lepivad kokku kuupäeva, millest alates FLEGT-litsentsimissüsteem toimima hakkab.

2. Enne kui FLEGT-litsentse väljastama hakatakse, tehakse ühine tehniline hindamine, mille eesmärgid ja kriteeriumid on sätestatud VIII lisas.

Artikkel 14

Lepingu rakendamise ajakava

1. Lepinguosalised lepivad kokku IX lisas esitatud rakenda­ mise ajakava.

2. Artikliga 19 ette nähtud lepingu rakendamise ühisnõu­ kogu hindab järelevalve ühiskomitee vahendusel rakendamisel tehtud edusamme, pidades silmas IX lisas esitatud ajakava.

Artikkel 15

Kaasnevad meetmed

1. Lepinguosalised on määratlenud X lisas esitatud xxxxx xxxxxx kui valdkonnad, mis vajavad käesoleva lepingu raken­ damiseks täiendavaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid.

2. Täiendavate vahendite eraldamine toimub liidu xx xxxxx liikmesriikide poolt Kamerunile antava abi kavandamise tavame­ netluste ning Kameruni enda eelarvemenetluste alusel.

3. Lepinguosalised kaaluvad vajadust luua ühine kord, mille abil kooskõlastatakse Euroopa Komisjoni ja liidu poolset liik­ mesriikide rahastamist ja tehnilist abi, et toetada kõnealuseid meetmeid metsanduse ja keskkonna valdkondliku tegevuskava (Programme Sectoriel Forêt Environnement) raames.

4. Kamerun jälgib, et käesoleva lepingu rakendamisega seotud suutlikkuse suurendamine kajastuks riiklikus planeeri­ mises, näiteks metsanduse ja keskkonna valdkondlikus tegevus­ xxxxx xx vaesuse vähendamise strateegiates.

5. Lepinguosalised jälgivad, et käesoleva lepingu rakendami­ sega seotud meetmed kooskõlastatakse asjakohaste arengualga­ tustega, näiteks järgmistega:

a) kohaliku arengu toetamine;

b) metsandussektori industrialiseerimise edendamine;

c) suutlikkuse suurendamine.

6. Täiendavate ressursside eraldamine toimub vastavalt menetlustele, millega reguleeritakse liidu abi, nagu see on ette nähtud Cotonou lepinguga, ning liidu liikmesriikide Kamerunile mõeldud kahepoolset abi, xxxx et see piiraks huvitatud rahasta­ jate endi menetluskorda, ning järgides arenguabi tõhusust käsit­ levas Pariisi deklaratsioonis sätestatud põhimõtteid. Sellele vasta­ valt rahastatakse lõikes 5 käsitletud tegevust täiendavate vahen­ ditega metsanduse ja keskkonna valdkondliku tegevuskava raames ja loogikat järgides.

Artikkel 16

Sidusrühmade osalemine lepingu rakendamises

1. Kamerun konsulteerib regulaarselt Kameruni sidusrühma­ dega käesoleva lepingu rakendamise küsimustes riikliku järele­ valvekomitee kaudu või muid nõupidamisvorme kasutades, võttes arvesse oma xxxxx xx loomastiku korraldust käsitlevaid õigusakte ning kõiki kehtivaid õigus- ja haldusnorme, mis regu­ leerivad teabe kättesaadavust, üldsuse osalemist ja kohtu xxxxx pöördumist keskkonnaga seotud küsimustes.

2. Riikliku järelevalvekomitee loomise menetlust ja Kameruni eri sidusrühmade xxxxx lepingu rakendamises kirjeldatakse muu hulgas III-A, III-B ja X lisas.

3. Liit konsulteerib regulaarselt Euroopa sidusrühmadega käesoleva lepingu rakendamise küsimustes, nagu on ette nähtud 1998. aasta Århusi konventsiooniga, mis käsitleb keskkonnainfo kättesaadavust ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osale­ mist ning xxxx asjus kohtu xxxxx pöördumist, samuti liidu õiguse ülevõtmist.

Artikkel 17

Kohalike kogukondade ja põliselanike ühiskondlike, majanduslike ja keskkonnatingimuste kaitse klauslid

1. Selleks et vähendada FLEGT-litsentsimissüsteemi võima­ xxxxx kahjulikku mõju asjaomastele põliselanikele ja kohalikele kogukondadele, lepivad lepinguosalised kokku, et nad hindavad käesoleva lepingu mõju nende eluviisidele.

2. Lepinguosalised jälgivad eelkõige käesoleva lepingu majan­ duslikku ja keskkonnamõju kõnealustele kogukondadele ning võtavad tarvitusele mõistlikud ja asjakohased meetmed kõigi ebasoodsate mõjude leevendamiseks.

Artikkel 18

Turustiimulid

Käesoleva lepingu alusel Kamerunist imporditava puidu xx xxxxx toodete juurdepääsuga liidu turule kaasnevad sellist puitu ja puittooteid edendavad meetmed. Nimetatud meetmed on järg­ mised:

a) sellise riigi- ja erahangete poliitika toetamine, mis tunnustaks jõupingutusi õiguspärase päritoluga metsasaaduste, eelkõige puidu ja puittoodete tarnete tagamiseks;

b) FLEGT-litsentsiga puidu ja puittoodete edendamine liidu turul;

c) käesoleva lepinguga kehtestatud õiguspärasuse kontrollimise süsteemi edendamine rahvusvahelisel tasandil.

Artikkel 19

Lepingu rakendamise institutsiooniline raamistik

1. Pärast käesoleva lepingu ratifitseerimist asutavad lepingu­ osalised otsustusorgani, milleks on lepingu rakendamise ühis­ nõukogu, edaspidi „nõukogu”, ja nõuandva organi, milleks on järelevalve ühiskomitee.

2. Nõukogu koosneb kahest esindajast, kellest kumbki lepin­ guosaline nimetab ühe. Nõukogu saab lepinguosalistelt volitused lepingu rakendamise järelevalveks ja teeb otsuseid konsensuse alusel. Otsused vormistatakse resolutsioonidena, millele kirju­ tavad alla lepinguosaliste esindajad. Nõukogu ülesandeks on

käesoleva lepingu rakendamine. Xxxxx xxxxx teeb nõukogu järg­ mist:

a) tuleb kokku kuupäevadel, milles lepinguosalised on omavahel kokku leppinud;

b) koostab oma töökorra;

c) avalikustab igal aastal aruande, mille sisu üksikasjad on esitatud käesoleva lepingu VII lisas;

d) tagab, et järelevalve ühiskomitee töö oleks läbipaistev ning et sellega seotud teave ja töö tulemused oleksid üldsusele kätte­ saadavad;

e) määrab kindlaks erimeelsuste lahendamise viisid ja osaleb mõlemat poolt rahuldavate lahenduste otsimises, et tagada käesoleva lepingu nõuetekohane toimimine, nagu sätestatud artiklis 24;

f) vaatab läbi käesoleva lepingu kohta tehtud muudatusettepa­ nekud ja võtab vastu lisade kohta tehtud muudatusettepa­ nekud, nagu sätestatud artiklis 29.

3. Nõukogule alluv järelevalve ühiskomitee, mille liikmed määravad lepinguosalised, tagab käesoleva lepingu rakendamise järelevalve ja hindamise. Nõukogu lihtsustab ka lepinguosaliste vahelist dialoogi ja teabevahetust. Xxxxx xxxxx teeb järelevalve ühiskomitee järgmist:

a) tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas nõukogu määratud kuupäevadel ja kohtades ning teeb nõukogule ettepanekuid konsensuse alusel;

b) koostab oma töökava ja sätestab ühismeetmete puhul voli­ tused;

c) koostab oma töökorra, mille kinnitab nõukogu;

d) korraldab oma koosolekuid kaaseesistumise vormis;

e) võib luua töörühmi või muid abiorganeid eriteadmisi xxxxx xxxxx töövaldkondades.

4. Järelevalve ühiskomitee ülesanded on määratletud XI lisas.

Artikkel 20

Lepingu rakendamist käsitlevad teatised

1. Käesoleva lepingu rakendamisega seonduvate ametlike teatiste eest vastutavad lepinguosaliste esindajad on:

a) Kameruni esindab metsanduse eest vastutav minister;

b) liitu esindab Euroopa Liidu delegatsiooni juht Kamerunis.

2. Lepinguosalised edastavad üksteisele õigeaegselt käesoleva lepingu rakendamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 21

Avalikustatav teave

1. Teabe avalikustamine on üks keskse tähtsusega elemente, mille eesmärk on tõhustada haldamist käesoleva lepingu raken­ damisel. Selleks et tagada kõnealuse eesmärgi saavutamine, mille sihiks on FLEGT-litsentsimissüsteemi läbipaistev toimimine Kamerunis ja liidus, lepivad lepinguosalised kokku, et kasutavad kõige asjakohasemaid teavitusviise, see tähendab trüki- ja audio­ visuaalmeediat, internetti, seminare ja erinevaid väljaandeid. Avalikustatav teave on esitatud VII lisas.

2. Samuti lepivad lepinguosalised kokku, et avalikuks tehakse nõukogu ja järelevalve ühiskomitee ülesanded, menetlused ja töökorrad.

Artikkel 22

Konfidentsiaalne teave

1. Kumbki lepinguosaline kohustub oma seadustega ette­ nähtud piirides mitte avalikustama käesoleva lepingu raames vahetatud konfidentsiaalset teavet. Lepinguosalised ei avalikusta ega luba lepingu rakendamisega seotud ametiasutustel avalikus­ tada käesoleva lepingu raames vahetatud teavet, mis sisaldab ärisaladusi või konfidentsiaalset äriteavet.

2. Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, ei loeta konfidentsiaalseks järgmist teavet:

a) Kameruni väljastatud ja liidu saadud FLEGT-litsentside arv ning Kamerunist eksporditud ja liidus vastu võetud puidu ja puittoodete maht;

b) FLEGT-litsentsi omanike ja importijate nimed ja aadressid.

Artikkel 23

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumil, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Kameruni territooriumil.

Artikkel 24

Erimeelsuste lahendamine

1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega seotud erimeelsused kiirkonsul­ tatsioonide abil.

2. Juhul kui vaidlust ei ole õnnestunud lahendada kiirkonsul­ tatsioonide xxxx, võib üks pooltest suunata vaidluse nõukogule,

kes püüab teha lepinguosalistele lahendusettepanekuid. Nõuko­ gule esitatakse olukorra põhjalikuks uurimiseks kogu asjakohane teave, et tal oleks võimalik xxxxx vastuvõetav lahendus. Nõukogu võib volitada juhtumiga tegelema järelevalve ühiskomitee. Järe­ levalve ühiskomitee peab nõukogu määratud tähtpäevaks esitama oma lahendusettepaneku nõukogule, kes püüab uurida kõiki võimalusi käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise taga­ miseks.

3. Kui nõukogu ei suuda vaidlust lahendada, võivad lepingu­ osalised:

a) taotleda ühiselt kolmanda xxxxx xxx või vahendamist;

b) pöörduda vahekohtu xxxxx, xxx vaidlust ei ole võimalik lahendada vastavalt lõike 3 punktile a.

4. Nõukogu määrab kindlaks konsultatsioonide, vahenduste­ gevuse ja vahekohtumenetluse korra kooskõlas korraga, mis on kokku lepitud ühelt poolt liidu xx xxxxx liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika lepinguosalise (Kamerun) vahelises majan­ duspartnerlusepingus või vaheperioodiks enne selle sõlmimist sõlmitavas vahepealses majanduspartnerluslepingus.

Artikkel 25

Peatamine

1. Kumbki lepinguosaline võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise. Peatamise otsus xx xxxxx põhjused teatatakse kirja­ likult teisele lepinguosalisele.

2. Käesoleva lepingu sätete kohaldamine lõppeb 90 kalend­ ripäeva pärast eespool osutatud xxxxx esitamist.

3. Käesoleva lepingu kohaldamine algab uuesti kolmküm­ mend kalendripäeva pärast xxxx, xxx lepingu peatanud lepingu­ osaline teavitab teist lepinguosalist, et peatamise põhjused enam ei kehti.

Artikkel 26

Lisad

Lisad moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 27

Kehtivusaeg ja pikendamine

Käesolev leping kehtib seitse aastat alates selle jõustumisest ning seejärel pikeneb see lepinguosaliste vaikimisi kokkuleppel seitsme xxxxx xxxxx, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline sellest keeldub, teavitades teist lepinguosalist oma sellekohasest otsusest vähemalt kaksteist kuud enne jooksva seitsmeaastase perioodi lõppemist.

Artikkel 28

Lepingu lõpetamine

Olenemata artiklist 27 võib kumbki lepinguosaline käesoleva lepingu lõpetada, teavitades sellest teist lepinguosalist. Käesolev leping kaotab kehtivuse kaksteist kuud pärast osutatud xxxxx esitamist.

Artikkel 29

Lepingu muutmine

1. Lepinguosaline, kes soovib käesolevat lepingut muuta, teavitab teda nõukogus esindava isiku vahendusel teist lepingu- osalist oma ettepanekust vähemalt xxxx kuud enne järelevalve ühiskomitee järgmist koosolekut. Nõukogu teeb järelevalve ühis­ komiteele ülesandeks ettepanek läbi vaadata. Konsensuse korral koostab järelevalve ühiskomitee soovituse ja esitab selle nõuko­ gule hindamiseks. Xxxxxx esindaja vaatab soovituse läbi xx xxx ta on sellega nõus, teatab ta sellest teisele esindajale, et leppida kokku allakirjutamise kuupäev, ning kumbki lepinguosaline võtab soovituse vastu vastavalt oma menetlustele.

2. Kõik muudatused, mille mõlemad lepinguosalised sel viisil heaks kiidavad, jõustuvad alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ning piiramata järele­ valve ühiskomitee menetlust, võtab lepingu lisade muudatused vastu nõukogu.

4. Teatised kõigi muudatuste kohta saadetakse käesoleva lepingu hoiulevõtjatele ning need jõustuvad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtpäeval xx xxxxxx.

Artikkel 30

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi xx xxxxxx keeles ning kõik tekstid on autentsed. Tõlgenduse erinevuste korral on ülimuslik prant­ suskeelne tekst.

Artikkel 31

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised on teatanud teinetei­ sele kirjalikult selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Teatis saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Kameruni välisministrile, kes on käesoleva lepingu ühised hoiu­ levõtjad.

Съставено в Брюксел на шести октомври две хиляди и десета година. Hecho en Bruselas, el seis de octubre de dos mil diez.

V Bruselu dne šestého října dva tisíce deset.

Udfærdiget i Bruxelles den sjette oktober to tusind og ti. Geschehen zu Brüssel am sechsten Oktober zweitausendzehn.

Kahe tuhande kümnenda aasta oktoobrikuu kuuendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες δέκα.

Done at Brussels on the sixth day of October in the year two thousand and ten. Fait à Bruxelles, le six octobre deux mille xxx.

Fatto a Bruxelles, addì sei ottobre duemiladieci. Briselē, divi tūkstoši desmitā gada sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai dešimtų metų spalio xxxxx xxxxx Briuselyje.

Xxxx Xxxxxxxxxxx, a kétezer-tizedik év október hatodik napján. Magħmul fi Xxxxxxxx, fis-xxxx xxx ta’ Ottubru tas-sena elfejn u għaxra. Gedaan te Brussel, de zesde oktober tweeduizend tien.

Sporządzono w Brukseli dnia szóstego października roku dwa tysiące dziesiątego. Feito em Bruxelas, xx xxxx de Outubro de dois mil e dez.

Întocmit la Bruxelles la șase octombrie două mii zece. V Bruseli dňa šiesteho októbra dvetisícdesať.

V Bruslju, dne šestega oktobra leta dva tisoč deset.

Tehty Brysselissä kuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattakymmenen. Som skedde i Bryssel den sjätte oktober tjugohundratio.

За Европейския съюз Por la Unión Europea Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union Für die Europäische Union Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση For the European Union Pour l’Union européenne Per l’Unione europea Eiropas Savienības vārdā – Europos Sąjungos vardu Az Európai Unió részéről Għall-Unjoni Ewropea Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo Euroopan unionin puolesta För Europeiska unionen

За Република Камерун

Por la República de Camerún Za Kamerunskou republiku For Republikken Cameroun Für die Republik Kamerun Kameruni Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία του Καμερούν For the Republic of Cameroon Pour la République du Cameroun Per la Repubblica del Camerun Kamerūnas Republikas vārdā – Kamerūno Respublikos vardu

A Kameruni Köztársaság részéről Għar-Repubblika tal-Kamerun Voor de Republiek Kameroen

W imieniu Republiki Kamerunu Pela República dos Camarões Pentru Republica Camerun

Za Kamerunskú republiku Za Republiko Kamerun

Kamerunin tasavallan puolesta För republiken Kamerun

XXXXXX XXXXXXXX

I-A ja I-B xxxx A – FLEGT-litsentsi vajavad tooted

B – Tooted, mille eksport on keelatud

II xxxx Vastavushindamise tabelid

III-A ja III-B xxxx A – Õiguspärasuse kontrollimise süsteem

B – Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi institutsiooniline raamistik

IV xxxx Xxxxxxxxxx Kamerunist eksporditud ja FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu ja puittoodete vabasse ringlusse lubamiseks liidus

V xxxx FLEGT-litsentside väljastamise tingimused

VI xxxx Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi sõltumatu auditi juhised

VII xxxx Avalikustatav teave

VIII xxxx Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi hindamise kriteeriumid IX xxxx Xxxxxxx rakendamise ajakava

X xxxx Xxxxxxxxx meetmed ja rahastamismehhanismid

XI xxxx Xxxxxxxxxxx ühiskomitee

I-A XXXX

FLEGT-LITSENTSI VAJAVAD TOOTED

FLEGT-litsentsi on vaja järgmistele toodetele.

TOOTED	HS-kood
Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud	4403
Raudteede ja trammiteede puitliiprid	4406
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm	4407
Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitma­ terjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm	4408
Vineer, spoonitud plaadid JMS kihtpuitmaterjal	4412
Puidust tööriistad, tööriistade korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja -käepi­ demed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed	4417
Puidust kontorimööbel	9403 30
Puidust köögimööbel	9403 40
Puidust magamistoamööbel	9403 50
Muu puitmööbel	9403 60

Illustratiivsel eesmärgil kirjeldatakse alljärgnevalt üksikasjalikult asjaomaseid tooteid ja liike, tingimusel, et Kamerun kohandab Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse (CEMAC) tollitariifistikku Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) harmoneeritud süsteemi (HS) nomenklatuuriga, milles klassifitseeritakse xxxxxxx xx iroko saepuit vastavalt koodide 4407 27 ja 4407 28 alla. Sõltuvalt turusuundumustest võib tooteid ja liike muuta, xxxx et selleks xxxxx xxxx muuta lepingut.

TOOTED CEMAC-KOOD

ERITOOTED

Eebenipuu	44 07 29 15
Palgid	44 03 49 00

1. kategooria edendatavad liigid

Bilinga	44 03 49 09
Framiré	44 03 49 17
Kosipo	44 03 49 21
Kotibé	44 03 49 22
Limba	44 03 49 24
Ayous/obéché	44 03 49 46
Azobé	44 03 49 47
Koto	44 03 49 75
Okoumé	44 03 49 88
Tali	44 03 49 94

TOOTED	CEMAC-KOOD
Tiama	44 03 49 95

2. kategooria edendatavad liigid

Abura/Bahia	44 03 49 01
Ako	44 03 49 05
Andoung	44 03 49 06
Avodire	44 03 49 07
Dabéma	44 03 49 12
Niové	44 03 49 30
Olon	44 03 49 31
Ovoga/Angalé	44 03 49 32
Ozigo	44 03 49 33
Tchitola	44 03 49 36
Abalé/xxxxx	44 03 49 39
Okan/Adoum	44 03 49 40
Amvout/ekong	44 03 49 41
Asila/omang	44 03 49 45
Bodioa	44 03 49 48
Cordia/ebe/mukumari	44 03 49 49
Dambala	44 03 49 50
Xxxxx/celtis/odou	44 03 49 51
Ebiara/abem	44 03 49 53
Ekaba	44 03 49 54
Ekop Evene/Evene	44 03 49 56
Gombé/Ekop Gombé	44 03 49 57
Naga/Ekop Naga	44 03 49 58
Emien/ekouk	44 03 49 59
Essak	44 03 49 60
Eseng/lo	44 03 49 61
Essessang	44 03 49 62
Xxxxx	44 03 49 63
Etimoe	44 03 49 64
Xxxxx/Ngon	44 03 49 65
Evoula/Vitex	44 03 49 66
Eyeck	44 03 49 67

TOOTED	CEMAC-KOOD
Faro	44 03 49 68
Xxxxxxx/Evouvous	44 03 49 69
Kanda	44 03 49 72
Kapokier/Bombax/Esodum	44 03 49 73
Kondroti/Ovonga	44 03 49 74
Kumbi/Okoa	44 03 49 76
Xxxxx	44 03 49 77
Lati/Edjil	44 03 49 78
Limbali	44 03 49 79
Lotofa/Nkanang	44 03 49 81
Mambodé/Amouk	44 03 49 82
Moambé	44 03 49 84
Mukulungu	44 03 49 85
Mutundo	44 03 49 86
Oboto/Abodzok	44 03 49 87
Onzabili/Angongui	44 03 49 89
Osanga/Xxxxx	44 03 49 90
Ouochi/Albizia/Angoyeme	44 03 49 91
Tsanya/Akela	44 03 49 97
Muu troopiline puit (Agba, Ekoune, Alumbi, Miama…)	44 03 49 99
Raudteede ja trammiteede puitliiprid	44 06
Saepuit	44 07 29 00
Abura/Bahia	44 07 29 01
Acajou	44 07 29 02
Afrormosia	44 07 29 03
Aiele	44 07 29 04
Ako	44 07 29 05
Andoung	44 07 29 06
Avodire	44 07 29 07
Beté	44 07 29 08
Bilinga	44 07 29 09
Xxxxx	44 07 29 10
Bubinga	44 07 29 11
Dabéma	44 07 29 12

TOOTED	CEMAC-KOOD
Douka	44 07 29 13
Doussié	44 07 29 14
Ebène	44 07 29 15
Eyong	44 07 29 16
Framiré	44 07 29 17
Fromager	44 07 29 18
Igaganga	44 07 29 19
Izombé	44 07 29 20
Kosipo	44 07 29 21
Kotibé	44 07 29 22
Kodrodus	44 07 29 23
Limba	44 07 29 24
Moabi	44 07 29 25
Movingui	44 07 29 26
Mutényé	44 07 29 27
Niangon	44 07 29 28
Niové	44 07 29 29
Olon	44 07 29 30
Ovoga	44 07 29 31
Ozigo	44 07 29 32
Padouk	44 07 29 33
Xxx xxxx	44 07 29 34
Tchitola	44 07 29 35
Tola	44 07 29 36
Zingana	44 07 29 37
Abalé/xxxxx	44 07 29 38
Okan/adoum	44 07 29 39
Amvout/ekong	44 07 29 40
Angueuk	44 07 29 41
Aningré	44 07 29 42
Apa/paschiloba	44 07 29 43
Asila/omang	44 07 29 44
Ayous/obéché	44 07 29 45
Azobé	44 07 29 46

TOOTED	CEMAC-KOOD
Bodioa	44 07 29 47
Cordia/ebe/mukumari	44 07 29 48
Dambala	44 07 29 49
Xxxxx/celtis/odou	44 07 29 50
Dibetou	44 07 29 12
Ebiara/abem	44 07 29 52
Ekaba	44 07 29 53
Ekone	44 07 29 54
Ekop evene	44 07 29 55
Ekop gombé mamelle	44 07 29 56
Ekop naga	44 07 29 57
Emien/ekouk	44 07 29 58
Essak	44 07 29 59
Eseng/lo	44 07 29 60
Essessang	44 07 29 61
Xxxxx	44 07 29 62
Etimbé	44 07 29 63
Xxxxxx/gon	44 07 29 64
Evoula/vitex	44 07 29 65
Eyeck	44 07 29 66
Faro	44 07 29 67
Iatandza/evouvous	44 07 29 68
Alomba	44 07 29 69
Iroko	44 07 29 70
Kanda	44 07 29 71
Kapokier/bombax	44 07 29 72
Kondroti/ovonga	44 07 29 73
Koto	44 07 29 74
Kumbi/ekos	44 07 29 75
Xxxxx	44 07 29 76
Lati/edjil	44 07 29 77
Limbali	44 07 29 78
Longhi	44 07 29 79
Lotofa/nkanang	44 07 29 80

TOOTED	CEMAC-KOOD
Mambode/amouk	44 07 29 81
Mansonia	44 07 29 82
Moambé jaune	44 07 29 83
Mukulungu	44 07 29 84
Mutundo	44 07 29 85
Oboto/abodzok	44 07 29 86
Okoumé	44 07 29 87
Onzabili/angonga	44 07 29 88
Osanga/xxxxx	44 07 29 89
Ouochi/albizia	44 07 29 90
Ovangkol	44 07 29 91
Sapelli	44 07 29 92
Sipo	44 07 29 93
Tali	44 07 29 94
Tiama	44 07 29 95
Tsanga/akela	44 07 29 96
Wengué	44 07 29 97
Muu troopiline puit	44 07 29 98
Parkett	44 09 20 00
Spoon	44 08 39 00
Vineer	44 12 13 00
Puidust valmistooted	94 03 30 00
	94 03 40 00
	94 03 50 00
	94 03 60 00
	44 17 00 00

I-B XXXX

TOOTED, MILLE EKSPORT ON KEELATUD

TOOTED CEMAC-KOOD

Palgid

Acajou	44 03 49 02
Afrormosia	44 03 49 03
Bété/Mansonia	44 03 49 08
Xxxxx	44 03 49 10
Bubinga	44 03 49 11
Douka	44 03 49 13
Doussié rouge	44 03 49 14
Fromager	44 03 49 18
Moabi	44 03 49 26
Movingui	44 03 49 27
Padouk	44 03 49 34
Xxx xxxx	44 03 49 35
Zingana	44 03 49 38
Apa/doussié blanc	44 03 49 44
Aningré	44 03 49 43
Dibétou	44 03 49 52
Ilomba	44 03 49 70
Iroko	44 03 49 71
Longhi/abam	44 03 49 80
Ovangkol	44 03 49 92
Sapelli	44 03 49 93
Sipo	44 03 49 94
Wengué	44 03 49 98

II XXXX

VASTAVUSHINDAMISE TABELID

I Õiguspärasuse mõiste

Turustatava puidu õiguspärasuse aluseks on kinnipidamine riigi õigus- ja haldusnormidest ning nõuetekohaselt rati­ fitseeritud rahvusvahelistest õigusaktidest, mille kohaldamine on vajalik selleks, et tagada metsade säästev majanda­ mine tootja ja/või eksportija ning tema tarnijate ja alltöövõtjate poolt metsa omaniku (riigi, kommuuni, eraomaniku või kogukonna) nimel.

Seda silmas pidades on sidusrühmad konsensuse alusel vastu võtnud õiguspärasuse määratluse, mille võib kokku xxxxx järgmiselt:

„Õiguspäraseks puiduks loetakse puitu, mis pärineb või on saadud ühe või mitme sellise tootmis- või oman­ damisprotsessi xxxx, mis vastavad täielikult kõigile Kameruni kehtivates metsandussektori suhtes kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimustele ning mille vastavus neile on tõendatud/kontrollitud.”

Kaubandusliku puidu õiguspärasuse määratlus põhineb Kamerunis kehtivate õigus- ja haldusnormide tundmisel ja kohaldamisel, samuti kinnipidamisel Kameruni poolt nõuetekohaselt ratifitseeritud rahvusvahelistest õigusaktidest metsanduse, kaubanduse, keskkonna, sotsiaal- ja inimõiguste valdkonnas. Kõnealuste õigus- ja haldusnormide hulka kuuluvad eelkõige järgmised:

— Kameruni Vabariigi põhiseadus;

— 27. novembri 1981. aasta seadus nr 81–13, millega kehtestatakse metsandus-, loomastiku ja kalanduskorraldus (seadust ei ole täielikult kehtetuks tunnistatud), ning selle rakendusaktid (sh 12. aprilli 1983. aasta rakendusdekreet nr 83–169, mida ei ole kehtetuks tunnistatud);

— 20. jaanuari 1994. aasta uus metsaseadus nr 94–01, millega kehtestatakse metsandus-, loomastiku ja kalandus­ korraldus, ning selle rakendusaktid (sh peaministri 23. augusti 1994. aasta dekreet nr 94–436 (mille kõik sätted ei ole kehtetuks tunnistatud), peaministri 1995. aasta dekreet nr 95-531 ja muud kehtivad otsused ja ringkirjad);

— 5. augusti 1996. aasta raamseadus nr 96/12, mis käsitleb keskkonnajuhtimist, xx xxxxx rakendusaktid;

— Keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) (1) 25. mai 2001. aasta otsus nr 222, millega kehtestatakse alaliselt metsamaana kasutatavatel aladel asuvate metsade (DFP-metsade) (2) metsakorralduskavade rakendamise kord;

— 19. aprilli 2002. aasta seadus nr 2002/003, millega kehtestatakse xxxxxx maksuseadustik;

— investeeringuid reguleerivad õigusaktid (19. aprilli 2002. aasta seadus nr 2002/004, millega kehtestatakse inves­ teeringute harta ning mida on muudetud ja täiendatud 22. juuli 2004. aasta seadusega nr 2004/020);

— 13. oktoobri 1999. aasta dekreet nr 99/781/PM, millega kehtestatakse 20. jaanuari 1994. aasta metsaseaduse nr 94/01 (millega kehtestatakse metsandus-, loomastiku ja kalanduskorraldus) artikli 71 lõike 1 rakenduseeskirjad;

— 23. veebruari 2005. aasta dekreet nr 2005/577 keskkonnamõju hindamise (EIE) kohta ning keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi (MINEP) (3) 8. märtsi 2005. aasta otsus nr 0069 kategooriate kohta, mille puhul tuleb teha keskkonnamõju hindamine (EIE) (4);

— iga-aastased eelarveseadused;

— tööseadustik, 14. augusti 1992. aasta seadus nr 92–007;

— sotsiaalkindlustust reguleerivad õigusaktid (5);

— põllumajandus- ja maaelu arengu ministeeriumi (MINADER) (6) fütosanitaareeskirjad;

(1) Ministère de l’environnement et des forêts.

(2) Domaine forestier permanent.

(3) Ministère de l’environnement et de la protection de la nature.

(4) Étude d’impact environnemental.

(5) Vt riikliku sotsiaalkindlustusfondi tekstide kogumikku „Caisse nationale de prévoyance sociale, Recueil des textes de base” (1979).

(6) Ministère de l’agriculture et du développement rural.

— metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik xxxxxxx tiivleping (aprill 2002) (organiseerumisõiguse kasutamine, töötajate usaldusisik, tööleping, töö- ja palgatingimused, hügieen, ohutus ja tervis jne).

Eespool osutatud rahvusvaheliste õigusaktide hulka kuuluvad muu hulgas järgmised:

— Kesk-Aafrika metsade säilitamise ja säästva majandamise leping, millega loodi Kesk-Aafrika metsade komisjon – COMIFAC (veebruar 2005);

— 3. märtsil 1973. aastal allakirjutatud ja 22. juunil 1979. aastal muudetud ohustatud looduslike looma- xx xxxxxx liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES);

— 1992. aasta juunis allakirjutatud bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (CBD).

Kõnealuseid rahvusvahelisi õigusakte kohaldatakse riigi õigusaktidesse ülevõtmise järel.

Kui kõnealuseid õigusakte muudetakse või selles valdkonnas võetakse vastu uusi õigusakte, muudetakse ka käesolevat xxxx.

Õiguspärasuse määratluse väljatöötamisel on arvesse võetud ka järgmisi elemente:

— erinevad õiguspärasuse valdkonna algatused (TFT-TTAP, (1) REM, (2) TRAFFIC, (3) CoC, (4) FSC (5) jne);

— 6. septembri 2005. aasta jälgitavust käsitlev ettepanek PROFOREST (6);

— Euroopa Liidu välja antavad „FLEGT-teabekirjad (7)”;

— teave nõuetekohasuse võrdlussüsteemis FORCOMS, mille esimene versioon pärineb aastast 2005 ning Kameruni käsitlev konsolideeritud versioon veebruarist 2007;

— õiguspärasust käsitlevad vahendid OLB-BVQI (8) ja TLTV-SGS, (9) veebruar 2006;

— aruanne „Puidu õiguspärasuse määratlus Kamerunis kehtivate õigusnormide alusel” (GTZ/PGDRN (10) – MINFOF) (11), 15. veebruar 2006;

— aruanne „Puidu õiguspärasus ja vabatahtlik partnerlusleping Kamerunis (eri süsteemide võrdlus)”, mai 2006, GTZ;

— COMIFACi (12) aruanne (WRI (13)-IUCN (14)-IFIA) (15) projekti FORCOMS II etapi kohta, veebruar 2007;

(1) Erasektori ühendus Tropical Forest Trust xx xxxxx hallatav puidukaubanduse tegevuskava (Timber Trade Action Plan) projekt, mille raames toetatakse erasektorit õiguspärasuse tõendamise valdkonnas.

(2) Vabaühendus Resource Extraction Monitoring.

(3) Maailma Looduse Fondi (WWF) jälgitavuse ja õiguspärasuse valdkonna projekt.

(4) Chain of Custody, jälgitavussüsteem.

(5) Forest Stewardship Council (metsahoolde nõukogu).

(6) Euroopa Liidu rahastatav projekt.

(7) Teabekirjad seoses Euroopa Liidu metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskavaga (Forest Law Enforcement, Governance and Trade).

(8) Puidu õiguspärane päritolu / Bureau Véritas.

(9) Puidu jälgitavus ja õiguspärasus/Société Générale de Surveillance (järelevalveühing).

(10) Gesellschaft für Technishe Zusammenarbeit (Saksamaa tehnilise koostöö ühendus)/loodusvarade säästva majandamise programm (Programme de gestion durable des ressources naturelles).

(11) Metsandus- ja loomastiku ministeerium (Ministère des forêts et de la faune).

(12) Kesk-Aafrika metsade komisjon (Commission des forêts d’Afrique centrale).

(13) Maailma Loodusvarade Instituut (World Resources Institute).

(14) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Xxxxx (International Union for Conservation of Nature).

(15) Rahvusvaheline Metsatööstuse Liit (International Forest Industry Association).

— COMIFACi eelnõu metsandussektori kontrolli kohta Kesk-Aafrikas, oktoober 2007;

— PCI (1) (OAB/OIBT) (2) ja auditikäsiraamat/OIBT seeria nr 14-2003.

II Vastavushindamise tabelid

Õiguspärasuse määratluse alusel on Kamerun töötanud välja vastavushindamise tabelid, mille abil kontrollitakse Kamerunis tegutsevate metsandusüksuste (3) toimimise vastavust ja samuti nende toodete vastavust õigusaktidele. Tabelid on kaasava ja kestva töö tulemus ning xxxx on arvesse võetud eri sidusrühmade huve.

Vastavushindamise tabeleid on nii palju seetõttu, et Kameruni metsaõigusega on ette nähtud erinevad puidu tarnimise viisid, mille puhul on õiguspärasuse kaalutlused erinevad. Tabelid on seega koostatud selliselt, et xxxx kajastuksid selgelt kõik konkreetsed õiguslikud nõuded, mis seatud igale Kameruni õigusaktidega ette nähtud tarneviisile. Neid eripärasid arvestades on puidu päritolu alusel koostatud kaheksa vastavushindamise tabelit: alaliselt metsamaana kasutatav ala (domaine forestier permanent, DFP), mis koosneb alaliselt metsamaana kasutamiseks ette nähtud maadest; muudetava sihtotstarbega metsamaade ala (domaine forestier non permanent, DFNP), mis koosneb metsamaadest, mida võib xxxxx kasutusele xx xxxx kui metsanduslikul otstarbel (põllumajanduslik-metsanduslik tsoon), ning puidutöötle­ misüksused (UTB, unités de transformation du bois).

Alaliselt metsamaana kasutatav ala (DFP)

— 1. vastavushindamise tabel (VT1): majandamisleping (CE)

— 2. vastavushindamise tabel (VT2): kommuunimets (FCle); metsamajandamine avalik-õigusliku üksuse poolt Muudetava sihtotstarbega metsamaade ala (DFNP)

— 3. vastavushindamise tabel (VT3): puude raadamise luba (ARB)

— 4. vastavushindamise tabel (VT4): puude äravedamise luba (AEB)

— 5. vastavushindamise tabel (VT5): raieõiguse müük (VC) riigimetsas

— 6. vastavushindamise tabel (VT6): kogukonnamets (FC); metsamajandamine avalik-õigusliku üksuse poolt

— 7. vastavushindamise tabel (VT7): eriluba (PS); eebenipuidu ülestöötamine riigimetsas ja kommuunimetsades Puidutöötlemisüksused (UTB)

— 8. vastavushindamise tabel (VT8): puidutöötlemisüksused (UTB)

Alljärgnevas tabelis on kokku võetud puidu eri päritolukohad xx xxxxx vastavad vastavushindamise tabelid.

Alus Päritolukoht	CE	VC	ARB	AEB	Avalik- õiguslik üksus	PS	PBO	APC
Majandatavad metsad (FD)	VT1			VT4
Kommuunimetsad (Cle)				VT4	VT2	VT7
Riigimetsad (FDN)		VT5	VT3	VT4		VT7
Kogukonnametsad (FC)				VT4	VT6
Erametsad (FP)
Puidutöötlemisüksus (UTB)	VT8

(1) Põhimõtted, kriteeriumid, näitajad (Principes, critères, indicateurs).

(2) Aafrika Puiduorganisatsioon (Organisation africaine du bois) / Rahvusvaheline Troopilise Puidu Organisatsioon (Organisation internationale des bois tropicaux).

(3) „Metsandusüksus” – füüsiline või juriidiline isik, kogukond või kommuun, xxxxx käsutuses on õiguspärane puidu ja puittoodete tootmise, omandamise või töötlemise allikas.

Selleks et katta kõik kehtivates õigusaktides lubatud ja eespool tabelis osutatud juurdepääsuvõimalused puiduressurs­ sidele, koostatakse süsteemi käivitamise etapis nende kohta täiendavad vastavushindamise tabelid, kui need osutuvad asjakohaseks.

Need tabelid on järgmised:

— vastavushindamise tabel erametsadele (FP);

— vastavushindamise tabel raielubadele (PBO);

— vastavushindamise tabel isiklikele raielubadele (APC);

— vastavushindamise tabel kommuunimetsadele (FCle) ja kogukonnametsadele (FC), kui metsamajandamine ei toimu avalik-õigusliku üksuse poolt (VC, PBO, APC).

Vastavushindamise tabelid koosnevad kriteeriumidest, näitajatest ja tõendusmaterjalidest ning need moodustavad osa lisas III-A kirjeldatud üldisest õiguspärasuse kontrollimise süsteemist.

Kõigi tabelite kriteeriume ja näitajaid on analüüsitud ja koha peal katsetatud ning igasse tabelisse on lisatud üksnes asjakohased kriteeriumid ja näitajad.

III Kasutusjuhend

Kõik vastavushindamise tabelid xxxxx puidutöötlemisüksuste tabeli koosnevad viiest (5) ühisest kriteeriumist, mille abil hinnatakse vastavust järgmistes aspektides:

— halduslikud ja õiguslikud aspektid (1. kriteerium);

— metsamajandamine ja -korraldus (2. kriteerium);

— vedu (3. kriteerium);

— sotsiaalsed aspektid (4. kriteerium);

— keskkonnaga seotud aspektid (5. kriteerium).

Igas tabelis on need kriteeriumid xxxxx kirjutatud eri arvu näitajate abil, mis kajastavad erinevate puidu tarneviiside suhtes kehtivaid erinevaid õiguslikke kohustusi.

Näitajate vastavuse hindamise aluseks on tõendusmaterjalid. Näitaja vastab kõnealustes aspektides normidele, xxx xxxx sellega seotud tõendusmaterjalid on eelnevalt nendele vastavaks tunnistatud.

Tõendusmaterjali vastavuse aluseks on eri ametiasutuste väljastatud ning eeskirjadega ettenähtud tehniliste dokumen­ tide olemasolu, millest enamikuga on võimalik tutvuda metsanduse eest vastutava ministeeriumi keskandmebaasis SIGIF II (Système informatique de gestion de l’information forestière de seconde génération (metsandusteabe haldamise teise põlvkonna infosüsteem)).

Õiguspärasuse sertifikaat, mis on üks FLEGT-litsentsi väljastamise eeltingimustest (vt xxxx III-A), võidakse väljastada üksnes juhul, xxx xxxx näitajad vastavad normidele.

1. TABEL: MAJANDAMISLEPING

1. kriteerium. Majandav/töötlev metsandusüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1. Metsandusüksus on seaduslikult tunnustatud, omab metsamajandaja tegevuslitsentsi ja on registreeri­ tud puidutöötlejana

Viited õigusaktidele ja -normidele

— 20. jaanuari 1994. aasta seaduse nr 94/01 artikkel 41

— Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1, artiklid 36 ja 114 ning artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

— 14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

— 9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] xxxxxxx xx käitamise kord

— Kaevanduste ja vee ministeeriumi (MINEE) 19. aprilli 1977. aasta otsus nr 013/MINEE/DMG/SL, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 28. märtsi 1957. aasta otsus nr 154, millega luuakse ohtlike, ebater­ vislike või sobimatute tootmisüksuste nimekiri

Tõendusmaterjalid

1.1.1. Elukohatõend (füüsiline isik)

1.1.2. Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte

1.1.3. Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents

1.1.4. Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädeva apellatsioonikohtu kantseleis

1.1.5. Tööstuse eest vastutava ministeeriumi luba esimese klassi tootmisüksuse loomiseks ja käitamiseks

1.1.6. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi tõend puidutöötlejana registreerimise kohta

Näitaja 1.2. Metsandusüksusel on metsakontsessioon ja metsanduse eest vastutava ametiasutusega sõlmitud majandamisleping

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 46, artikli 47 lõiked 1, 2 ja 3 ning artikli 50 lõige 1

— Dekreedi nr 95/531 artikkel 61, artikli 75 lõige 1, artikli 76 lõige 4 ja artikkel 77

— Dekreedi nr 95/53 artiklid 68, 69 ja 70

Tõendusmaterjalid

A – Ajutine või alaline majandamisleping

1.2.1. Avalik hanketeade

1.2.2. Metsakontsessiooni andmise täieliku dokumentatsiooni registreerimise kviitung

1.2.3. Ministeeriumidevahelise komisjoni teatis xxxxx tulemuste kohta, mille kohaselt metsanduse eest vastutav minister on tunnistanud metsandusüksuse parimaks pakkujaks

1.2.4. Tõend selle kohta, et tagatisraha on ettenähtud tähtpäevaks riigikassasse tasutud

1.2.5. Metsanduse eest vastutava ministri allkirjaga ajutine majandamisleping

1.2.6. Taotleja ja kontsessionääri metsanduse eest vastutavale ministrile esitatud kontsessiooni üleandmistaotlu­ sed/vastuvõtukviitungid

1.2.7. Pädeva asutuse teatis kontsessiooni üleandmise kohta

1.2.8. Maksekviitung seadusega ettenähtud üleandmismaksu tasumise kohta B – Alaline majandamisleping

1.2.9. Ajutise majandamislepingu tingimustele vastavuse tunnistus

1.2.10. Metsanduse eest vastutava ministri otsus metsakorralduskava heakskiitmise kohta

1.2.11. Viie aasta majandamiskava ja jooksva aasta tegevuskava

1.2.12. Xxxxxx asutuse ja metsandusüksuse allkirjastatud spetsifikaat

1.2.13. Klassifitseerimisakt

1.2.14. Tööstuse eest vastutava ministeeriumi luba esimese klassi tootmisüksuse loomiseks ja käitamiseks või deklaratsiooni vastuvõtukviitung (2. klass)

1.2.15. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi tõend puidutöötlejana registreerimise kohta

Näitaja 1.3. Allhanke korras majandaval/töötleval metsandusüksusel on dokumendid, mis tõendavad tema tege­ vuse seaduslikkust

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 41 ja 42

— Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1, artiklid 36 ja 114 ning artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

1.3.1. Allhanke- või koostööleping

1.3.2. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi kiri allhankelepingu heakskiitmise kohta

1.3.3. Kviitung heakskiidetud lepingu registreerimise kohta metsanduse eest vastutava ministeeriumi kohalikus asutuses

1.3.4. Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte

1.3.5. Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents (majandamine)

1.3.6. Tööstuse eest vastutava ministeeriumi luba esimese klassi tootmisüksuse loomiseks ja käitamiseks (xxxxxxx mine)

1.3.7. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi tõend puidutöötlejana registreerimise kohta (töötlemine)

1.3.8. Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädevas kohtukantseleis

Näitaja 1.4. Ametiasutused ei ole metsandusüksuse litsentsi või luba peatanud ega tühistanud

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 146, 150 ja 152

— Seaduse nr 94/01 3. peatükk

— Dekreedi nr 95-531 artiklid 130, 131 ja 132, artikli 135 lõige 2 ning artiklid 136 ja 137

Tõendusmaterjalid

1.4.1. Pädevate asutuste avaldatud rikkumiste registrid/toimikud

1.4.2. Pädevate kohalike talituste vaidluste register

1.4.3. Metsanduse eest vastutava ministri põhjendatud ja rikkujale edastatud peatamisotsus (olemasolu korral)

Näitaja 1.5. Metsandusüksus on täitnud oma üldised maksukohustused

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 66 ja 69

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

— Ajakohastatud xxxxxx maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

— Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

1.5.1. Ettevõtlusmaksu tasumise tõend

1.5.2. Pädeva maksuameti tõend võlgnevuste puudumise kohta

2. kriteerium. Majandav/töötlev metsandusüksus täidab metsamajandamise ja metsakorralduse alaseid kohustusi

Näitaja 2.1. Metsandusüksusel on metsakorraldustöödeks piisavalt pädevat tööjõudu kas üksuse siseselt või mõne füüsilise või juriidilise isiku vahendusel

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 23, artikli 40 lõige 3 ning artiklid 63 ja 64

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 35

Tõendusmaterjalid

2.1.1. Ettevõtte või teatavates metsakorraldustöödes (metsa inventeerimine, metsakasvatus) osalenud allhankijate tegevuslitsents

2.1.2. Teenuslepingud litsentsitud organisatsiooni(de)ga või avalik-õigusliku üksusega

Näitaja 2.2. Metsandusüksusel on seaduslik raieluba

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 44 ja 46

— Ajutise ja alalise majandamislepingu näidis ning nende juurde kuuluvate spetsifikaatide näidised 2. ja 3. teabelehel (PROC)

— 5. augusti 1996. aasta seaduse nr 96/12 (millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus) artikkel 17

— 23. veebruari 2005. aasta dekreedi nr 0577 artikkel 20

Tõendusmaterjalid

2.2.1. Kiri keskkonnamõju hindamise / keskkonnaauditi tingimuste heakskiitmise kohta

2.2.2. Tõend keskkonnanõuetele vastavuse kohta

2.2.3. Aastase raiemahu tõend või aastane tegevusluba

2.2.4. Tööde alustamise teatis

Näitaja 2.3. Metsandusüksus täidab talle eraldatud aladel kehtivaid majandamiseeskirju

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 51 lõige 1 ja artikli 73 lõiked 1 ja 2

— Otsuse nr 222 artikli 4 lõiked 1, 2, 3 ja 4, artikkel 6, artikli 12 lõiked 1 ja 2 ning artikli 13 lõiked 1 ja 2

— PROC, 6., 14. ja 17. teabeleht

— Metsamajanduse inventeerimiseeskirjad

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

Tõendusmaterjalid

2.3.1. Raiejärgse järelevalve tõend või metsamajanduseeskirjade järgimise tõend

Näitaja 2.4. Metsandusüksus peab xxxxx xxxxx aastase loa/sertifikaadi alusel eraldatud puidukogustest (tüvede arv/maht).

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 46 lõige 3, artikli 72 lõige 1 ja artikli 125 lõiked 2 ja 3

— Otsuse nr 222 artikkel 6

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

— PROC, 6. teabeleht

Tõendusmaterjalid

2.4.1. Raietööde päevikud (DF10) või SIGIFi deklaratsioon

2.4.2. Raiejärgse järelevalve tõend

Näitaja 2.5. Metsandusüksus on täitnud oma maksukohustused ja tasunud oma tegevusega seotud metsandus­ maksud

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94 artiklid 66, 67 ja 69

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

— Ajakohastatud xxxxxx maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

— Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

2.5.1. Tõend pangatagatise tasumise kohta, kui metsandusüksuse staatus seda nõuab

2.5.2. Maksude (iga-aastane metsandusmaks (RFA), langetamismaks (TA), töötlemisüksusesse sisenemise maks (TEU), kohaliku arengu maksud või muud metsandusmaksud, kui need on spetsifikaadis ette nähtud) tasumist tõendavad dokumendid jooksva aasta ja kontrollimise aastale eelneva aasta kohta

3. kriteerium. Majandav/töötlev metsandusüksus täidab puiduveo nõudeid

Näitaja 3.1. Metsandusüksus tagab, et tema rajatistes töötlemise eesmärgil toodetud või kohalikult turult ostetud saepalgid on varustatud kõigi nõutavate dokumentide ja nõuetekohaste märgistustega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 115 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.1.1. Pädeva asutuse kinnitusega turvalised saatelehed

3.1.2. Tarnija(te) õiguspärasuse sertifikaat

Näitaja 3.2. Metsandusüksus tagab, et tema rajatistes töötlemise eesmärgil imporditud saepalgid on varustatud nõutavate dokumentidega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.2.1. Pädevate metsanduse ja rahanduse valdkonna ametiasutuste väljastatud impordiload

3.2.2. Teekonnal kinnitatud rahvusvahelised saatelehed

3.2.3. Eksportiva riigi päritolu- ja fütosanitaarsertifikaadid

3.2.4. Päritoluriigi FLEGT-litsents või muu eraõiguslik õiguspärasuse/säästva majandamise sertifikaat, mida Kamerun tunnustab (kuivõrd eraõigusliku sertifitseerimise süsteemi hindamisraamistik hõlmab Kameruni vastavushindamise tabelite peamisi elemente)

Näitaja 3.3. Metsandusüksus tagab, et tema rajatistest pärinevaid puittooteid veetakse igati õiguspärasel viisil ning et need on varustatud kõigi nõutavate dokumentidega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.3.1. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepalkide ja saepuidu maanteeveoks

3.3.2. Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

3.3.3. Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos laadimiskoha metsandustalituse laadimisaruandega

4. kriteerium. Majandav/töötlev metsandusüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 4.1. Metsandusüksus täidab oma kohustusi tööõiguse ja sotsiaalkindlustusõiguse valdkonnas ning puidu­ sektori kollektiivlepingute raames

Viited õigusaktidele ja -normidele

— 14. augusti 1992. aasta seaduse nr 92/007 (millega kehtestatakse tööseadustik) artikli 61 lõige 2 ja artikli 62 lõige 2

— 24. jaanuari 2008. aasta dekreet nr 2008/2115/PM tagatud riikliku alampalga (SMIG) ümberarvutamise kohta

— 22. mai 1973. aasta korraldus nr 73-17 sotsiaalkindlustuse korralduse kohta

— 11. jaanuari 1974. aasta dekreet nr 74-26, millega kehtestatakse 22. mai 1973. aasta korralduse nr 73-17 (millega kehtestatakse riikliku sotsiaalkindlustusfondi korraldus) teatavad rakendussätted

— 12. augusti 1974. aasta dekreet nr 74-723, millega kehtestatakse peretoetuste ning vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionitega seoses riiklikku sotsiaalkindlustusfondi tehtavate kindlustusmaksete määrad

— 10. novembri 1969. aasta seadus nr 69-LF-18, millega luuakse vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite kindlustussüsteem ning mida on muudetud 4. juuli 1984. aasta seadusega nr 84/007

— Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) otsus nr 039/MTPS/IMT, millega kehtestatakse üldised hügieeni- ja ohutusmeetmed töökohtadel

— Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) 26. mai 1993. aasta otsus nr 019/MTPS/SG/CJ, millega kehtestatakse töötajate usaldusisikute valimise ja nende ülesannete täitmise kord

— Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002)

— 25. mai 1978. aasta otsus nr 11/DEC/DT, millega kehtestatakse osapoolte tööinspektori ette kutsumise ja ilmumise kord töövaidluste lahendamisel

— Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevusjuhendid

— 13. novembri 1964. aasta seadus nr 64/LF/23 rahvatervise kaitse kohta

— 14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

— 9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] xxxxxxx xx käitamise kord

— Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete kehtivad palgamäärad

Tõendusmaterjalid

4.1.1. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi registri tõend

4.1.2. Pädeva kohtu või tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja allkirjastatud kolmeosalised tööandja registrid

4.1.3. Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud sisekorraeeskiri

4.1.4. Töötajate usaldusisikute valimise protokollid

4.1.5. Visiitide ja raviprotseduuride kokkulepe raviarstiga

4.1.6. Töötervishoiu ja tööohutuse komitee loomise akt, millele on alla kirjutanud ettevõtte juht

4.1.7. Tervishoiuministeeriumi inspekteerimisaruanded

4.1.8. Tegevuskohajärgsele tööinspektorile adresseeritud deklaratsioon ettevõtte asutamise kohta

Näitaja 4.2. Metsandusüksus täidab metsaseadustikuga ette nähtud sotsiaalseid kohustusi

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 36 ning artikli 61 lõiked 1 ja 3

— Dekreedi nr 95/531 artikkel 85

— Otsuse nr 222 (millega kehtestatakse metsakorralduskavade koostamise ja heakskiitmise kord) artiklid 5 ja 6

— Alalise lepingu spetsifikaadi näidise artikkel 14

— Keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) 26. novembri 1999. aasta otsus nr 135/B/MINEF/CAB, millega kehtestatakse alaliselt metsamaana kasutatavatel aladel asuvate metsade (DFP-metsade) klassifitseerimise kord

— Keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) 9. veebruari 1998. aasta otsus nr 0108/D/MINEF/CAB metsa­ keskkonda sekkumise eeskirjade kohaldamise kohta

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade II peatükk

Tõendusmaterjalid

4.2.1. Spetsifikaadid

4.2.2. Spetsifikaatidega ettenähtud sotsiaalsete kohustuste täitmise protokollid

4.2.3. Metsamajandusloa kasutamist käsitleva teabekoosoleku protokoll kõigi sidusrühmade allkirjadega

4.2.4. Maakasutuskaart

4.2.5. Sotsiaalmajanduslike uuringute aruanne

4.2.6. Sotsiaalmajandusliku uuringu üleandmise koosoleku protokoll

4.2.7. Rikkumiste/protokollide register/toimik

5. kriteerium. Majandav/töötlev metsandusüksus täidab oma kohustusi bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja keskkon­ nakaitse valdkonnas

Näitaja 5.1. Metsandusüksus on võtnud nõutavad meetmed, millega ta keelab oma töötajatel osaleda salakütti­ mises, kaubanduslikus jahipidamises ning jahisaaduste ja jahipidamisvahendite xxxx xx nendega kauplemises. Metsandusüksus soodustab, toetab ja/või algatab kõikvõimalikke meetmeid, et tagada jahipidamiseeskirjade ja loomastikukaitse eeskirjade täitmine tema lankidel

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 95 ja artikli 101 lõige 1

— Otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 3

— Keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) 9. veebruari 1998. aasta otsus nr 0108/D/MINEF/CAB metsa­ keskkonda sekkumise eeskirjade kohaldamise kohta

— Alalise lepingu spetsifikaat

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade VI peatükk (artiklid 28, 29 ja 30)

Tõendusmaterjalid

5.1.1. Sisekorraeeskiri

5.1.2. Käskkiri, millega keelatakse salaküttimine ja ulukiliha vedu

5.1.3. Käskkiri võimalike sanktsioonide kohta

5.1.4. Toiduainete tarnekava

5.1.5. Rikkumiste register

Näitaja 5.2. Metsandusüksus täidab keskkonnaalaseid õigusakte ja rakendab ettenähtud keskkonnamõju leevenda­ mise meetmeid

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikli 18 lõiked 1, 2 ja 3

— Keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi (MINEP) 8. märtsi 2005. aasta otsuse nr 0069/MINEP artiklid 3 ja 4

— 23. veebruari 2005. aasta dekreet nr 0577

— 25. mai 2001. aasta otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 2

— Alalise majandamislepingu spetsifikaadi artikkel 16, milles määratletakse metsamajandamise erisused kaitsealade äärealadel (puhvertsoonis) (metsakorraldusüksus (UFA, Unité Forestière d’Aménagement))

— Keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) 9. veebruari 1998. aasta otsus nr 0108/D/MINEF/CAB metsa­ keskkonda sekkumise eeskirjade kohaldamise kohta

— 5. augusti 1996. aasta seaduse nr 96/12 (millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus) artiklid 17, 79 ja 82

— Metsamajanduslike keskkonnameetmete juhend

Tõendusmaterjalid

5.2.1. Keskkonnajärelevalve aruanne

5.2.2. Keskkonnanõuete järgimise tunnistus

5.2.3. Keskkonnarikkumiste register

2. TABEL: KOMMUUNIMETSA MAJANDAMINE AVALIK-ÕIGUSLIKU ÜKSUSE POOLT

1. kriteerium. Majandav metsandusüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1. Metsandusüksus on seaduslikult tunnustatud ning tal on tema nimele klassifitseeritud või tema enda istutatud mets

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 30 ja 35

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 17

Tõendusmaterjalid

1.1.1. Kommuuni loomise akt

1.1.2. Metsanduse eest vastutatava ametiasutuse kiri metsamajandamiskava heakskiitmise kohta

1.1.3. Kommuunimetsa klassifitseerimisakt

1.1.4. Istutatud metsa korral omandiõigust tõendav dokument

Näitaja 1.2. Allhanke korras majandaval metsandusüksusel on dokumendid, mis tõendavad tema tegevuse seadus­ likkust

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 41 ja 42

— Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1, artikkel 36 ning artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

1.2.1. Allhanke- või koostööleping

1.2.2. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi kiri allhankelepingu heakskiitmise kohta

1.2.3. Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte

1.2.4. Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents (majandamine)

1.2.5. Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädevas kohtukantseleis

Näitaja 1.3. Metsandusamet ei ole kohaldanud metsandusüksuse suhtes peatamismeedet heakskiidetud metsama­ jandamiskavaga vastuolus oleva tegevuse pärast

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikli 32 lõiked 1 ja 2

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 80

Tõendusmaterjalid

1.3.1. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi avaldatud rikkumiste register

1.3.2. Nõuetekohaselt edastatud ametlik teatis metsamajandamiskavaga vastuolus oleva tegevuse kindlakstegemise kohta

1.3.3. Metsanduse eest vastutava ministri peatamisotsus (olemasolu korral)

Näitaja 1.4. Metsandusüksus on täitnud oma üldised maksukohustused

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 66 ja 69

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

— Ajakohastatud xxxxxx maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

— Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

1.4.1. Pädeva maksuameti tõend võlgnevuste puudumise kohta

1.4.2. Maksude tasumist tõendavad dokumendid (käibemaks, tulumaks)

2. kriteerium. Majandav/töötlev metsandusüksus täidab metsamajandamise ja metsakorralduse alaseid kohustusi

Näitaja 2.1. Metsandusüksusel on metsakorraldustöödeks piisavalt pädevat tööjõudu kas üksuse siseselt või mõne füüsilise või juriidilise isiku vahendusel

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 23, artikli 40 lõige 3 ning artiklid 63 ja 64

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 35

Tõendusmaterjalid

2.1.1. Ettevõtte või teatavates metsakorraldustöödes (metsa inventeerimine, metsakasvatus) osalenud allhankijate tegevuslitsents

2.1.2. Teenuslepingud litsentsitud organisatsiooni(de)ga või avalik-õigusliku üksusega

Näitaja 2.2. Metsandusüksusel on seaduslik raieluba

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 44 ja 46

— 5. augusti 1996. aasta seaduse nr 96/12 (millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus) artikkel 17

— 23. veebruari 2005. aasta dekreedi nr 0577 artikkel 20

Tõendusmaterjalid

2.2.1. Kiri keskkonnamõju hindamise/keskkonnaauditi tingimuste heakskiitmise kohta

2.2.2. Keskkonnamõju hindamise/keskkonnaauditi nõuetele vastavuse tõend

2.2.3. Aastane tegevusluba

2.2.4. Tööde alustamise teatis

Näitaja 2.3. Metsandusüksus täidab talle eraldatud aladel kehtivaid majandamiseeskirju

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95.531 artikli 51 lõige 1 ja artikli 73 lõiked 1 ja 2

— Otsuse nr 222 artikli 4 lõiked 1, 2, 3 ja 4, artikkel 6, artikli 12 lõiked 1 ja 2 ning artikli 13 lõiked 1 ja 2

— PROC, 6., 14. ja 17. teabeleht

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

— Metsamajanduse inventeerimiseeskirjad

Tõendusmaterjalid

2.3.1. Raiejärgse järelevalve tõend või metsakeskkonda sekkumise eeskirjade järgimise tõend

Näitaja 2.4. Metsandusüksus peab xxxxx xxxxx aastase loa alusel lubatud kogustest (tüvede arv/maht)

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 46 lõige 3, artikli 72 lõige 1 ja artikli 125 lõiked 2 ja 3

— Otsuse nr 222 artikkel 6

— PROC, 6. teabeleht

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

Tõendusmaterjalid

2.4.1. Raietööde päevikud (DF10) või SIGIFi deklaratsioon

2.4.2. Raiejärgse järelevalve tõend

Näitaja 2.5. Metsandusüksus on täitnud oma maksukohustused ja tasunud oma tegevusega seotud metsandus­ maksud

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94 artiklid 66, 67 ja 69

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

— Ajakohastatud xxxxxx maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

— Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

2.5.1. Spetsifikaadis ettenähtud metsandusmaksude tasumist tõendavad dokumendid jooksva aasta ja kontrollimise aastale eelneva aasta kohta

3. kriteerium. Majandav/töötlev metsandusüksus täidab puiduveo nõudeid

Näitaja 3.1. Metsandusüksus tagab, et puittooted on varustatud kõigi nõutavate dokumentidega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.1.1. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepalkide ja saepuidu maanteeveoks

3.1.2. Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

3.1.3. Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos metsandustalituse laadimisaruan­ dega

4. kriteerium. Majandav/töötlev metsandusüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 4.1. Metsandusüksus täidab oma kohustusi tööõiguse ja sotsiaalkindlustusõiguse valdkonnas ning puidu­ sektori kollektiivlepingute raames

Viited õigusaktidele ja -normidele

— 14. augusti 1992. aasta seaduse nr 92/007 (millega kehtestatakse tööseadustik) artikli 61 lõige 2 ja artikli 62 lõige 2

— 24. jaanuari 2008. aasta dekreet nr 2008/2115/PM tagatud riikliku alampalga (SMIG) ümberarvutamise kohta

— 22. mai 1973. aasta korraldus nr 73-17 sotsiaalkindlustuse korralduse kohta

— 11. jaanuari 1974. aasta dekreet nr 74-26, millega kehtestatakse 22. mai 1973. aasta korralduse nr 73–17 (millega kehtestatakse riikliku sotsiaalkindlustusfondi korraldus) teatavad rakendussätted

— 12. augusti 1974. aasta dekreet nr 74-723, millega kehtestatakse peretoetuste ning vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionitega seoses riiklikku sotsiaalkindlustusfondi tehtavate kindlustusmaksete määrad

— 10. novembri 1969. aasta seadus nr 69-LF-18, millega luuakse vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite kindlustussüsteem ning mida on muudetud 4. juuli 1984. aasta seadusega nr 84/007

— Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) otsus nr 039/MTPS/IMT, millega kehtestatakse üldised hügieeni- ja ohutusmeetmed töökohtadel

— Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) 26. mai 1993. aasta otsus nr 019/MTPS/SG/CJ, millega kehtestatakse töötajate usaldusisikute valimise ja nende ülesannete täitmise kord

— Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002)

— 25. mai 1978. aasta otsus nr 11/DEC/DT, millega kehtestatakse osapoolte tööinspektori ette kutsumise ja ilmumise kord töövaidluste lahendamisel

— Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevusjuhendid

— 13. novembri 1964. aasta seadus nr 64/LF/23 rahvatervise kaitse kohta

— 14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

— 9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] xxxxxxx xx käitamise kord

— Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete kehtivad palgamäärad

Tõendusmaterjalid

4.1.1. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi registri tõend

4.1.2. Pädeva kohtu või tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja allkirjastatud kolmeosalised tööandja registrid

4.1.3. Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud sisekorraeeskiri

4.1.4. Töötajate usaldusisikute valimise protokollid

4.1.5. Visiitide ja raviprotseduuride kokkulepe raviarstiga

4.1.6. Töötervishoiu ja tööohutuse komitee loomise akt, millele on alla kirjutanud ettevõtte juht

4.1.7. Tervishoiuministeeriumi inspekteerimisaruanded

4.1.8. Tegevuskohajärgsele tööinspektorile adresseeritud deklaratsioon ettevõtte asutamise kohta

Näitaja 4.2. Metsandusüksus järgib spetsifikaadis (spetsifikaatides) kehtestatud kohustusi oma tegevuspiirkonna (-piirkondade) kohalike elanike ees

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94 artikkel 36

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade II peatüki artiklid 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

4.2.1. Spetsifikaat

4.2.2. Spetsifikaadiga ettenähtud sotsiaalsete kohustuste täitmise protokollid

4.2.3. Metsamajandusluba käsitleva teabekoosoleku protokoll ameti või prefekti allkirjaga

5. kriteerium. Metsandusüksus täidab oma kohustusi bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja keskkonnakaitse valdkonnas

Näitaja 5.1. Metsandusüksus on võtnud nõutavad meetmed, millega ta keelab oma töötajatel osaleda salakütti­ mises, kaubanduslikus jahipidamises ning jahisaaduste ja jahipidamisvahendite xxxx xx nendega kauplemises. Metsandusüksus soodustab, toetab ja/või algatab kõikvõimalikke meetmeid, et tagada jahipidamiseeskirjade ja loomastikukaitse eeskirjade täitmine tema lankidel

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 3

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade VI peatüki artiklid 28, 29 ja 30

Tõendusmaterjalid

5.1.1. Sisekorraeeskiri

5.1.2. Käskkiri, millega keelatakse salaküttimine ja ulukiliha vedu

5.1.3. Käskkiri võimalike sanktsioonide kohta

5.1.4. Rikkumiste register

5.1.5. Toiduainete tarnekava

Näitaja 5.2. Metsandusüksus järgib keskkonnamõju hindamist käsitlevaid õigusakte ja rakendab või laseb raken­ dada xxxx sätestatud keskkonnamõju leevendamise meetmeid

Viited õigusaktidele ja -normidele

— 23. veebruari 2005. aasta dekreet nr 0577

— 25. mai 2001. aasta otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 2

— Keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi (MINEP) 8. märtsi 2005. aasta otsuse nr 0069/MINEP artiklid 3 ja 4

— Xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx spetsifikaadi artikkel 16

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad (üldiselt)

— 5. augusti 1996. aasta seaduse nr 96/12 (millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus) artiklid 17, 79 ja 82

— Metsamajanduslike keskkonnameetmete juhend

Tõendusmaterjalid

5.2.1. Keskkonnajärelevalve aruanne

5.2.2. Keskkonnanõuete järgimise tunnistus

5.2.3. Keskkonnarikkumiste register

3. TABEL: KASVAVATE PUUDE RAADAMISE LUBA (ARB)

1. kriteerium. Majandav metsandusüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1. Metsandusüksus on seaduslikult tunnustatud ja omab metsamajandaja tegevuslitsentsi

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 41 ja 42

— Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1 ja artikkel 36

Tõendusmaterjalid

1.1.1. Elukohatõend (füüsiline isik)

1.1.2. Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte (juriidiline isik)

1.1.3. Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents

1.1.4. Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädeva apellatsioonikohtu kantseleis

Näitaja 1.2. Metsandusüksusel on puude raadamise luba, mille on seaduslikult väljastanud metsanduse eest vastutav amet

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 73

— Dekreedi nr 95/531 artikli 110 lõiked 1 ja 2

— Metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) ringkiri nr 0354/LC/MINFOF/SG/DF/SDAFF/SN

Tõendusmaterjalid

1.2.1. Projektidokument

1.2.2. Keskkonna valdkonna eest vastutava ministri poolt projekti arendajale väljastatud tõend keskkonnanõuetele vastavuse kohta

1.2.3. Pädeva ministri kiri, milles täpsustatakse vajadust puude raadamiseks enne projekti käivitamist

1.2.4. Asjaomase puidu inventeerimise tulemused

1.2.5. Avalik hanketeade

1.2.6. Ministeeriumidevahelise komisjoni akt, millega metsandusüksus tunnistatakse parimaks pakkujaks

1.2.7. Kviitungid müügihinna tasumise kohta

1.2.8. Metsandusameti pädeva ametniku väljastatud luba puude raadamiseks

1.2.9. Tööde alustamise teatis

Näitaja 1.3. Allhanke korras raadaval metsandusüksusel on dokumendid, mis tõendavad tema tegevuse seaduslik­ xxxx

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 41 ja 42

— Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1, artikkel 36 ning artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

1.3.1. Allhanke- või koostööleping

1.3.2. Kviitung heakskiidetud lepingu registreerimise kohta metsanduse eest vastutava ministeeriumi kohalikus asutuses

1.3.3. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi kiri allhankelepingu heakskiitmise kohta

1.3.4. Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte

1.3.5. Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents (majandamine)

1.3.6. Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädevas kohtukantseleis

Näitaja 1.4. Ametiasutused ei ole metsandusüksuse litsentsi või luba peatanud ega tühistanud

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artiklid 130, 131, 132 ja 146

Tõendusmaterjalid

1.4.1. Pädevate asutuste avaldatud rikkumiste registrid/toimikud

1.4.2. Pädevate kohalike talituste vaidluste register

1.4.3. Metsanduse eest vastutava ministri põhjendatud ja rikkujale edastatud peatamisotsus (olemasolu korral)

Näitaja 1.5. Metsandusüksus on täitnud oma üldised maksukohustused

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

— Ajakohastatud xxxxxx maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

— Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

1.5.1. Ettevõtlusmaksu tasumise tõend

1.5.2. Pädeva maksuameti tõend võlgnevuste puudumise kohta

2. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab metsamajandamise alaseid kohustusi

Näitaja 2.1. Metsandusüksus peab kinni projekti asukohast

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Otsuse nr 222 artikli 4 lõiked 1, 2, 3 ja 4, artikkel 6, artikli 12 lõiked 1 ja 2 ning artikli 13 lõiked 1 ja 2

— PROC, 6., 14. ja 17. teabeleht

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

Tõendusmaterjalid

2.1.1. Projektidokumendid, milles on täpsustatud projekti täpne asukoht ning mille on heaks kiitnud vastutava ministeeriumi (põllumajandusministeerium, riiklike ehitustööde ministeerium) pädevad ametnikud

2.1.2. Raiejärgse järelevalve tõend või kontrollkäigu aruanne

Näitaja 2.2. Metsandusüksus peab xxxxx xxxxx loa alusel lubatud kogustest (tüvede arv/hinnanguline maht) Viited õigusaktidele ja -normidele

— Otsuse nr 222 artikkel 6

Tõendusmaterjalid

2.2.1. Raiejärgse järelevalve tõend või metsandusameti kontrolliaruanded

Näitaja 2.3. Metsandusüksus on täitnud oma maksukohustused ja tasunud oma tegevusega seotud metsandus­ maksud

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikli 73 lõige 2

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 122 ja artikli 110 lõige 1

— Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

2.3.1. Müügihinna tasumist tõendavad dokumendid (enampakkumisel kujunenud hind + 13 %)

2.3.2. Muude spetsifikaadiga ette nähtud maksude tasumist tõendavad dokumendid

3. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab puiduveo nõudeid

Näitaja 3.1. Metsandusüksus tagab, et raadatud puitu veetakse igati õiguspärasel viisil ning et see on varustatud kõigi nõutavate dokumentidega, mis tõendavad selle õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.1.1. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepalkide ja saepuidu maanteeveoks

3.1.2. Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

3.1.3. Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos laadimiskoha metsandustalituse laadimisaruandega

4. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 4.1. Metsandusüksus täidab oma kohustusi tööõiguse ja sotsiaalkindlustusõiguse valdkonnas ning puidu­ sektori kollektiivlepingute raames

Viited õigusaktidele ja -normidele

— 14. augusti 1992. aasta seaduse nr 92/007 (millega kehtestatakse tööseadustik) artikli 61 lõige 2 ja artikli 62 lõige 2

— 24. jaanuari 2008. aasta dekreet nr 2008/2115/PM tagatud riikliku alampalga (SMIG) ümberarvutamise kohta

— 22. mai 1973. aasta korraldus nr 73-17 sotsiaalkindlustuse korralduse kohta

— 11. jaanuari 1974. aasta dekreet nr 74-26, millega kehtestatakse 22. mai 1973. aasta korralduse nr 73-17 (millega kehtestatakse riikliku sotsiaalkindlustusfondi korraldus) teatavad rakendussätted

— 12. augusti 1974. aasta dekreet nr 74-723, millega kehtestatakse peretoetuste ning vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionitega seoses riiklikku sotsiaalkindlustusfondi tehtavate kindlustusmaksete määrad

— 10. novembri 1969. aasta seadus nr 69-LF-18, millega luuakse vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite kindlustussüsteem ning mida on muudetud 4. juuli 1984. aasta seadusega nr 84/007

— Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) otsus nr 039/MTPS/IMT, millega kehtestatakse üldised hügieeni- ja ohutusmeetmed töökohtadel

— Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) 26. mai 1993. aasta otsus nr 019/MTPS/SG/CJ, millega kehtestatakse töötajate usaldusisikute valimise ja nende ülesannete täitmise kord

— Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002)

— 25. mai 1978. aasta otsus nr 11/DEC/DT, millega kehtestatakse osapoolte tööinspektori ette kutsumise ja ilmumise kord töövaidluste lahendamisel

— Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevusjuhendid

— 13. novembri 1964. aasta seadus nr 64/LF/23 rahvatervise kaitse kohta

— 14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

— 9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] xxxxxxx xx käitamise kord

— Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete kehtivad palgamäärad

Tõendusmaterjalid

4.1.1. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi registri tõend

4.1.2. Pädeva kohtu või tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja allkirjastatud kolmeosalised tööandja registrid

4.1.3. Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud sisekorraeeskiri

4.1.4. Töötajate usaldusisikute valimise protokollid

4.1.5. Visiitide ja raviprotseduuride kokkulepe raviarstiga

4.1.6. Töötervishoiu ja tööohutuse komitee loomise akt, millele on alla kirjutanud ettevõtte juht

4.1.7. Tervishoiuministeeriumi inspekteerimisaruanded

4.1.8. Tegevuskohajärgsele tööinspektorile adresseeritud deklaratsioon ettevõtte asutamise kohta

Näitaja 4.2. Metsandusüksus järgib spetsifikaadis (spetsifikaatides) kehtestatud kohustusi oma tegevuspiirkonna (-piirkondade) kohalike elanike ees

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 36

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade II peatüki artiklid 4 ja 5 Tõendusmaterjalid

4.2.1. Spetsifikaat

4.2.2. Spetsifikaadiga ettenähtud sotsiaalsete kohustuste täitmise protokollid

4.2.3. Metsamajandusluba käsitleva teabekoosoleku protokoll ameti või prefekti allkirjaga

5. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab oma kohustusi bioloogilise mitmekesisuse kaitse valdkonnas

Näitaja 5.1. Majandav metsandusüksus on võtnud nõutavad meetmed, millega ta keelab oma töötajatel osaleda salaküttimises, kaubanduslikus jahipidamises ning jahisaaduste ja jahipidamisvahendite xxxx xx nendega kauplemises. Metsandusüksus soodustab, toetab ja/või algatab kõikvõimalikke meetmeid, et tagada jahipidamiseeskirjade ja loomastikukaitse eeskirjade täitmine tema lankidel

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 3

— Spetsifikaat

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade VI peatüki artiklid 28, 29 ja 30

Tõendusmaterjalid

5.1.1. Sisekorraeeskiri

5.1.2. Käskkiri, millega keelatakse salaküttimine ja ulukiliha vedu

5.1.3. Käskkiri võimalike sanktsioonide kohta

5.1.4. Rikkumiste register

4. TABEL: (LANGETATUD, RANNALE UHUTUD, MAHAJÄETUD VÕI KONFISKEERITUD) PUUDE ÄRAVEDAMISE LUBA (AEB)

1. kriteerium. Majandav metsandusüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1. Metsandusüksus on seaduslikult tunnustatud ja omab metsamajandaja tegevuslitsentsi

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 41

— Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1 ja artikkel 36

Tõendusmaterjalid

1.1.1. Elukohatõend (füüsiline isik)

1.1.2. Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte (juriidiline isik)

1.1.3. Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents

1.1.4. Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädeva apellatsioonikohtu kantseleis

Näitaja 1.2. Metsandusüksusel on puude äravedamise luba, mille on seaduslikult väljastanud metsanduse eest vastutav amet

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artiklid 56, 111 ja 112

Tõendusmaterjalid

1.2.1. Pettuste ja ebaseaduslikult raiutud puude kohta koostatud õigusrikkumist konstateerivad konfiskeerimise protokollid (konfiskeeritud puit)

1.2.2. Metsanduse eest vastutava ameti kohaliku ametniku koostatud protokoll mahajäetud palkide xxxxx xx omanikele saadetud hoiatuskiri (metsa jäetud palgid või rannale uhutud puud)

1.2.3. Avalik hanketeade (konfiskeeritud, mahajäetud või rannale uhutud puud)

1.2.4. Müügikomisjoni akt, millega metsandusüksus tunnistatakse parimaks pakkujaks

1.2.5. Enampakkumise protokoll ja maksekviitungid (müügihind + 13 %)

1.2.6. Varude kontrollimise protokoll (seaduslikult langetatud xx xxx kehtivusaja lõpuks äravedamata jäetud puit)

1.2.7. Metsandusameti pädeva ametniku väljastatud luba puidu äravedamiseks

1.2.8. Tööde alustamise teatis

Näitaja 1.3. Ametiasutused ei ole metsandusüksuse litsentsi või luba peatanud ega tühistanud ja metsandusüksus ei ole seotud rikkumisega, mille tõttu puit konfiskeeriti

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 3. peatükk

— Seaduse nr 94/01 artiklid 146,150 ja 152

— Dekreedi nr 95-531 artiklid 130, 131, 132, 135 ja 146

Tõendusmaterjalid

1.3.1. Pädevate asutuste avaldatud rikkumiste registrid/toimikud

1.3.2. Metsanduse eest vastutava ministri põhjendatud ja rikkujale edastatud peatamisotsus (olemasolu korral)

1.3.3. Lõpetatud ja pädevate kohalike talituste vaidluste registrisse kantud rikkumismenetluse protokoll

Näitaja 1.4. Metsandusüksus on täitnud oma üldised maksukohustused

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 122

— Ajakohastatud xxxxxx maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

— Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

1.4.1. Ettevõtlusmaksu tasumise tõend

1.4.2. Pädeva maksuameti tõend võlgnevuste puudumise kohta

2. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab metsamajandamise alaseid kohustusi

Näitaja 2.1. Metsandusüksus peab xxxxx xxxxx loa alusel lubatud kogustest (maht)

Viited õigusaktidele ja -normidele

— 20. jaanuari 1994. aasta seaduse nr 94/01 artiklid 144 ja 148

Tõendusmaterjalid

2.1.1. Avaliku enampakkumise protokollid

2.1.2. Saatelehtede talongid või SIGIFi deklaratsioon

2.1.3. Raiejärgse järelevalve tõend

Näitaja 2.2. Metsandusüksus on täitnud oma maksukohustused ja tasunud oma tegevusega seotud metsandus­ maksud

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 111 lõige 2, artikli 112 lõige 3, artikli 113 lõige 2 ning artikkel 122

— Ajakohastatud xxxxxx maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

— Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

2.2.1. Müügihinna tasumist tõendavad dokumendid

2.2.2. Müügihinnale lisanduva 13 % tasumist tõendavad dokumendid

3. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab puiduveo nõudeid

Näitaja 3.1. Metsandusüksus tagab, et äraveetud puid veetakse igati õiguspärasel viisil ning et need on varustatud kõigi nõutavate dokumentide ja nõuetekohaste märgistustega, mis tõendavad nende õiguspärast pä- ritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.1.1. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepalkide ja saepuidu maanteeveoks

3.1.2. Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

3.1.3. Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos laadimiskoha metsandustalituse laadimisaruandega

4. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 4.1. Metsandusüksus täidab oma kohustusi tööõiguse ja sotsiaalkindlustusõiguse valdkonnas ning puidu­ sektori kollektiivlepingute raames

Viited õigusaktidele ja -normidele

— 14. augusti 1992. aasta seaduse nr 92/007 (millega kehtestatakse tööseadustik) artikli 61 lõige 2 ja artikli 62 lõige 2

— 24. jaanuari 2008. aasta dekreet nr 2008/2115/PM tagatud riikliku alampalga (SMIG) ümberarvutamise kohta

— 22. mai 1973. aasta korraldus nr 73-17 sotsiaalkindlustuse korralduse kohta

— 11. jaanuari 1974. aasta dekreet nr 74-26, millega kehtestatakse 22. mai 1973. aasta korralduse nr 73-17 (millega kehtestatakse riikliku sotsiaalkindlustusfondi korraldus) teatavad rakendussätted

— 12. augusti 1974. aasta dekreet nr 74-723, millega kehtestatakse peretoetuste ning vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionitega seoses riiklikku sotsiaalkindlustusfondi tehtavate kindlustusmaksete määrad

— 10. novembri 1969. aasta seadus nr 69-LF-18, millega luuakse vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite kindlustussüsteem ning mida on muudetud 4. juuli 1984. aasta seadusega nr 84/007

— Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) otsus nr 039/MTPS/IMT, millega kehtestatakse üldised hügieeni- ja ohutusmeetmed töökohtadel

— Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) 26. mai 1993. aasta otsus nr 019/MTPS/SG/CJ, millega kehtestatakse töötajate usaldusisikute valimise ja nende ülesannete täitmise kord

— Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002)

— 25. mai 1978. aasta otsus nr 11/DEC/DT, millega kehtestatakse osapoolte tööinspektori ette kutsumise ja ilmumise kord töövaidluste lahendamisel

— Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevusjuhendid

— 13. novembri 1964. aasta seadus nr 64/LF/23 rahvatervise kaitse kohta

— 14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

— 9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] xxxxxxx xx käitamise kord

— Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete kehtivad palgamäärad

Tõendusmaterjalid

4.1.1. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi registri tõend

4.1.2. Pädeva kohtu või tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja allkirjastatud kolmeosalised tööandja registrid

4.1.3. Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud sisekorraeeskiri

4.1.4. Töötajate usaldusisikute valimise protokollid

4.1.5. Visiitide ja raviprotseduuride kokkulepe raviarstiga

4.1.6. Töötervishoiu ja tööohutuse komitee loomise akt, millele on alla kirjutanud ettevõtte juht

4.1.7. Tervishoiuministeeriumi inspekteerimisaruanded

4.1.8. Tegevuskohajärgsele tööinspektorile adresseeritud deklaratsioon ettevõtte asutamise kohta

5. TABEL: RAIEÕIGUSE MÜÜK (VC) RIIGIMETSAS

1. kriteerium. Majandav metsandusüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1. Metsandusüksus on seaduslikult tunnustatud ja omab metsamajandaja tegevuslitsentsi

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94 artikkel 41

— Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1 ja artikkel 36

Tõendusmaterjalid

1.1.1. Elukohatõend (füüsiline isik)

1.1.2. Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte (juriidiline isik)

1.1.3. Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents

1.1.4. Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädeva apellatsioonikohtu kantseleis

Näitaja 1.2. Metsandusüksusel on raieõigus, mille on talle seaduslikult andnud metsanduse eest vastutav amet

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 57

— Dekreedi nr 95-531 artikli 51 lõiked 1 ja 2, artikli 58 lõiked 2, 3 ja 4 ning artiklid 60, 81, 82 ja 83

Tõendusmaterjalid

1.2.1. Avalik hanketeade, milles võetakse arvesse ostueesõigust

1.2.2. Ministeeriumidevahelise komisjoni akt, millega metsandusüksus tunnistatakse kõrgeima metsandustasu pakkujaks

1.2.3. Raieõiguse andmise täieliku dokumentatsiooni registreerimise kviitung

1.2.4. Tõend tagatisraha tasumise kohta riigikassasse

1.2.5. Metsanduse eest vastutava ministri allkirjastatud raieõiguse andmise otsus, mis põhineb hanketeates sisalduval teabel

1.2.6. Prefekti allkirjastatud teabekoosoleku protokoll

Näitaja 1.3. Allhanke korras majandaval metsandusüksusel on dokumendid, mis tõendavad tema tegevuse seadus­ likkust

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 41 ja 42

— Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1, artikkel 36 ning artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

1.3.1. Allhanke- või koostööleping

1.3.2. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi kiri allhankelepingu heakskiitmise kohta

1.3.3. Kviitung heakskiidetud lepingu registreerimise kohta metsanduse eest vastutava ministeeriumi kohalikus asutuses

1.3.4. Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte

1.3.5. Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents

1.3.6. Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädevas kohtukantseleis

Näitaja 1.4. Ametiasutused ei ole metsandusüksuse litsentsi või luba peatanud ega tühistanud

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 3. peatükk

— Dekreedi nr 95-531 artiklid 130, 131 ja 132

Tõendusmaterjalid

1.4.1. Pädevate asutuste avaldatud rikkumiste registrid/toimikud

1.4.2. Pädevate kohalike talituste vaidluste register

1.4.3. Metsanduse eest vastutava ministri põhjendatud ja rikkujale edastatud peatamisotsus (olemasolu korral)

Näitaja 1.5. Metsandusüksus on täitnud oma üldised maksukohustused

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Ajakohastatud xxxxxx maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

— Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

1.5.1. Ettevõtlusmaksu tasumise tõend

1.5.2. Pädeva maksuameti tõend võlgnevuste puudumise kohta

2. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab metsamajandamise alaseid kohustusi

Näitaja 2.1. Metsandusüksusel on metsamajanduse inventeerimistöödeks piisavalt pädevat tööjõudu kas üksuse siseselt või mõne füüsilise või juriidilise isiku vahendusel

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikli 40 lõige 3 ja artikkel 64

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 35

Tõendusmaterjalid

2.1.1. Ettevõtte või teatavates inventeerimis- või metsakasvatustöödes osalenud allhankijate tegevuslitsents

2.1.2. Teenuslepingud litsentsitud organisatsiooni(de)ga või avalik-õigusliku üksusega

Näitaja 2.2. Metsandusüksus täidab talle eraldatud aladel kehtivaid metsamajandamiseeskirju

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 45

— Otsuse nr 222 artikli 4 lõiked 1, 2, 3 ja 4

— PROC, 14. ja 17. teabeleht

— Metsamajanduse inventeerimiseeskirjad

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

Tõendusmaterjalid

2.2.1. Raiejärgse järelevalve tõend või metsakeskkonda sekkumise eeskirjade järgimise tõend

Näitaja 2.3. Metsandusüksusel on seaduslik raieluba

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikli 45 lõige 1

— 5. augusti 1996. aasta seaduse nr 96/12 (millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus) artiklid 17, 79 ja 82

— 23. veebruari 2005. aasta dekreedi nr 0577 artikkel 20

Tõendusmaterjalid

2.3.1. Kiri keskkonnamõju hindamise/keskkonnaauditi tingimuste heakskiitmise kohta

2.3.2. Tõend keskkonnanõuetele vastavuse kohta

2.3.3. Aastane raiesertifikaat

2.3.4. Tööde alustamise teatis

Näitaja 2.4. Metsandusüksus peab xxxxx xxxxx aastase sertifikaadi alusel eraldatud puidukogustest (tüvede arv/maht)

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 72 lõige 1 ja artikli 125 lõiked 2 ja 3

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

— PROC, 6. teabeleht

Tõendusmaterjalid

2.4.1. Raietööde päevikud (DF10) või SIGIFi deklaratsioon

2.4.2. Raiejärgse järelevalve tõend

Näitaja 2.5. Metsandusüksus on täitnud oma maksukohustused ja tasunud oma tegevusega seotud metsandus­ maksud

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 66, 67 ja 69

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

— Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

2.5.1. Tõend pangatagatise tasumise kohta

2.5.2. Maksude (iga-aastane metsandusmaks (RFA), langetamismaks (TA), kõik spetsifikaadis ette nähtud metsan­ dusmaksud) tasumist tõendavad dokumendid jooksva aasta ja kontrollimise aastale eelneva aasta kohta

3. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab puiduveo nõudeid

Näitaja 3.1. Metsandusüksus tagab, et toodetud saepalgid oleksid varustatud kõigi nõutavate dokumentide ja nõuetekohaste märgistustega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.1.1. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepalkide ja saepuidu maanteeveoks

3.1.2. Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

3.1.3. Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos laadimiskoha metsandustalituse laadimisaruandega

4. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 4.1. Metsandusüksus täidab oma kohustusi tööõiguse ja sotsiaalkindlustusõiguse valdkonnas ning puidu­ sektori kollektiivlepingute raames

Viited õigusaktidele ja -normidele

— 14. augusti 1992. aasta seaduse nr 92/007 (millega kehtestatakse tööseadustik) artikli 61 lõige 2 ja artikli 62 lõige 2

— 24. jaanuari 2008. aasta dekreet nr 2008/2115/PM tagatud riikliku alampalga (SMIG) ümberarvutamise kohta

— 22. mai 1973. aasta korraldus nr 73-17 sotsiaalkindlustuse korralduse kohta

— 11. jaanuari 1974. aasta dekreet nr 74-26, millega kehtestatakse 22. mai 1973. aasta korralduse nr 73-17 (millega kehtestatakse riikliku sotsiaalkindlustusfondi korraldus) teatavad rakendussätted

— 12. augusti 1974. aasta dekreet nr 74-723, millega kehtestatakse peretoetuste ning vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionitega seoses riiklikku sotsiaalkindlustusfondi tehtavate kindlustusmaksete määrad

— 10. novembri 1969. aasta seadus nr 69-LF-18, millega luuakse vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite kindlustussüsteem ning mida on muudetud 4. juuli 1984. aasta seadusega nr 84/007

— Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) otsus nr 039/MTPS/IMT, millega kehtestatakse üldised hügieeni- ja ohutusmeetmed töökohtadel

— Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) 26. mai 1993. aasta otsus nr 019/MTPS/SG/CJ, millega kehtestatakse töötajate usaldusisikute valimise ja nende ülesannete täitmise kord

— Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002)

— 25. mai 1978. aasta otsus nr 11/DEC/DT, millega kehtestatakse osapoolte tööinspektori ette kutsumise ja ilmumise kord töövaidluste lahendamisel

— Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevusjuhendid

— 13. novembri 1964. aasta seadus nr 64/LF/23 rahvatervise kaitse kohta

— 14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

— 9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] xxxxxxx xx käitamise kord

— Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete kehtivad palgamäärad

Tõendusmaterjalid

4.1.1. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi registri tõend

4.1.2. Pädeva kohtu või tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja allkirjastatud kolmeosalised tööandja registrid

4.1.3. Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud sisekorraeeskiri

4.1.4. Töötajate usaldusisikute valimise protokollid

4.1.5. Visiitide ja raviprotseduuride kokkulepe raviarstiga

4.1.6. Töötervishoiu ja tööohutuse komitee loomise akt, millele on alla kirjutanud ettevõtte juht

4.1.7. Tervishoiuministeeriumi inspekteerimisaruanded

4.1.8. Tegevuskohajärgsele tööinspektorile adresseeritud deklaratsioon ettevõtte asutamise kohta

Näitaja 4.2. Metsandusüksus täidab metsaseadustikuga ette nähtud sotsiaalseid kohustusi

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 36 ning artikli 61 lõiked 1 ja 3

— Dekreedi nr 95/531 artikkel 85

— Keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) 9. veebruari 1998. aasta otsus nr 0108/D/MINEF/CAB metsa­ keskkonda sekkumise eeskirjade kohaldamise kohta

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade II peatükk

Tõendusmaterjalid

4.2.1. Spetsifikaadid

4.2.2. Spetsifikaatidega ettenähtud sotsiaalsete kohustuste täitmise protokollid

4.2.3. Metsamajandusloa kasutamist käsitleva teabekoosoleku protokoll kõigi sidusrühmade allkirjadega

4.2.4. Rikkumiste/protokollide register/toimik

5. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab oma kohustusi bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja keskkonnakaitse valdkonnas

Näitaja 5.1. Metsandusüksus on võtnud nõutavad meetmed, millega ta keelab oma töötajatel osaleda salakütti­ mises, kaubanduslikus jahipidamises ning jahisaaduste ja jahipidamisvahendite xxxx xx nendega kauplemises. Metsandusüksus soodustab, toetab ja/või algatab kõikvõimalikke meetmeid, et tagada jahipidamiseeskirjade ja loomastikukaitse eeskirjade täitmine tema lankidel

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 3

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade VI peatüki artiklid 28, 29 ja 30

Tõendusmaterjalid

5.1.1. Sisekorraeeskiri

5.1.2. Käskkiri, millega keelatakse salaküttimine ja ulukiliha vedu

5.1.3. Käskkiri võimalike sanktsioonide kohta

5.1.4. Rikkumiste register

Näitaja 5.2. Metsandusüksus täidab keskkonnamõju hindamist käsitlevaid õigusakte ja rakendab ettenähtud kesk­ konnamõju leevendamise meetmeid

Viited õigusaktidele ja -normidele

— 23. veebruari 2005. aasta dekreet nr 0577

— 25. mai 2001. aasta otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 2

— Keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi (MINEP) 8. märtsi 2005. aasta otsuse nr 0069/MINEP artiklid 3 ja 4

— Xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx spetsifikaadi artikkel 16

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad (üldiselt)

— 5. augusti 1996. aasta seadus nr 96/12, millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus (artiklid 17, 79 ja 82)

— Metsamajanduslike keskkonnameetmete juhend

Tõendusmaterjalid

5.2.1. Keskkonnajärelevalve aruanne

5.2.2. Keskkonnanõuete järgimise tunnistus

5.2.3. Keskkonnarikkumiste register

6. TABEL: KOGUKONNAMETSA MAJANDAMINE AVALIK-ÕIGUSLIKU ÜKSUSE POOLT

1. kriteerium. Majandav metsandusüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1. Kogukond on seaduslikult tunnustatud juriidiline isik

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 28 lõige 3

— Metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) otsus nr 0098/D/MINFOF/SG/DF/SDFC, millega võetakse vastu dokument „Kogukonnametsade eraldamise ja haldamise korra menetlusjuhend – 2009. aasta versioon”. Juhendi punktid 3.1, 3.2 ja 3.5

— Seadus nr 90 ühenduste kohta

— Seadus nr 92 ühistute ja ühisalgatuslike ühingute (groupes d’initiatives communes, GIC) kohta

— Aafrikas äriõiguse ühtlustamise organisatsiooni (OHADA) ühisakt äriühingute ja tulundusühingute kohta

Tõendusmaterjalid

1.1.1. Kinnitus deklaratsiooni vastuvõtmise kohta (ühendused)

1.1.2. Registreerimistõend (ühisalgatuslikud ühingud ja ühistud)

1.1.3. Kohtusekretäri akt (tulundusühingud (groupements d’intérêts économiques, GIE))

Näitaja 1.2. Kogukonnal on talle seaduslikult eraldatud kogukonnamets ja asjaomase ametiasutusega sõlmitud haldusleping

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 37 ja artikli 38 lõige 1

— Dekreedi nr 95-531 artikli 27 lõiked 2 ja 3, artikli 28 lõiked 1 ja 2 ning artikli 29 lõiked 1 ja 2

— Metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) otsus nr 0098/D/MINFOF/SG/DF/SDFC, millega võetakse vastu dokument „Kogukonnametsade eraldamise ja haldamise korra menetlusjuhend – 2009. aasta versioon”. Juhendi punktid 5.1; 5.12.1; 5.13 ja 5.17 (2009. aasta versioon)

Tõendusmaterjalid

A – Ajutine haldusleping

1.2.1. Kogukonnametsa eraldamise täieliku taotluse dokumentatsiooni registreerimise kviitung

1.2.2. Kogukonna ja pädeva ametiasutuse vahel sõlmitud ajutine haldusleping B – Alaline haldusleping

1.2.3. Alalise lepingu sõlmimiseks esitatud lihtsa halduskava (plan simple de gestion, PSG) täieliku dokumentatsiooni registreerimise kviitung

1.2.4. Metsandus- ja loomastikuministri allkirjastatud akt lihtsa halduskava heakskiitmise kohta

1.2.5. Pädeva ametiasutuse allkirjastatud alaline haldusleping

Näitaja 1.3. Allhanke korras majandaval metsandusüksusel on dokumendid, mis tõendavad tema tegevuse seadus­ likkust

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 41 ja 42

— Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1, artikkel 36 ning artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

1.3.1. Allhanke- või koostööleping

1.3.2. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi kiri allhankelepingu heakskiitmise kohta

1.3.3. Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte

1.3.4. Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents

1.3.5. Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädeva apellatsioonikohtu kantseleis

Näitaja 1.4. Metsanduse eest vastutav amet ei ole kogukonna kehtivat halduslepingut tühistanud ega peatanud

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikli 38 lõige 2 ja artikkel 65

— Dekreedi nr 95-531 artikli 31 lõige 1 ja artikli 32 lõige 3

Tõendusmaterjalid

1.4.1. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi avaldatud rikkumiste register või metsanduse eest vastutava minis­ teeriumi vannutatud inspektori koostatud rikkumis(te) protokoll

1.4.2. Metsanduse eest vastutava ministri peatamisotsus (olemasolu korral)

1.4.3. Pädevate kohalike talituste vaidluste register

2. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab metsamajandamise ja metsakorralduse alaseid kohustusi

Näitaja 2.1. Metsandusüksusel on lihtsa halduskavaga ette nähtud inventeerimistöödeks piisavalt pädevat tööjõudu kas üksuse siseselt või mõne füüsilise või juriidilise isiku vahendusel

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikli 40 lõige 3 ja artikkel 64

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 35

Tõendusmaterjalid

2.1.1. Teatavates metsakorraldustöödes (metsa inventeerimine) osalenud allhankijate tegevuslitsents

2.1.2. Teenuslepingud litsentsitud organisatsiooni(de)ga või avalik-õigusliku üksusega

2.1.3. Inventeerimistööde nõuetekohasuse tõend

Näitaja 2.2. Metsandusüksusel on seaduslik raieluba

Viited õigusaktidele ja -normidele

— 5. augusti 1996. aasta seaduse nr 96/12 (millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus) artikkel 17

— 23. veebruari 2005. aasta dekreedi nr 0577 artikkel 20

— 23. augusti 1995. aasta dekreedi artikli 96 lõige 2

— Metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) otsus nr 0098/D/MINFOF/SG/DF/SDFC, millega võetakse vastu dokument „Kogukonnametsade eraldamise ja haldamise korra menetlusjuhend – 2009. aasta versioon”. Juhendi punkt 8.2.2.1 (2009. aasta versioon)

Tõendusmaterjalid

2.2.1. Kiri keskkonnamõju hindamise/keskkonnaauditi tingimuste heakskiitmise kohta

2.2.2. Tõend keskkonnanõuetele vastavuse kohta

2.2.3. Aastane majandamissertifikaat

2.2.4. Tööde alustamise teatis

Näitaja 2.3. Metsandusüksus täidab majandamiseks lubatud maatükkidel kehtivaid metsamajandamiseeskirju

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Metsamajanduse inventeerimiseeskirjad

— Metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) 16. jaanuari 2009. aasta ringkiri nr 0048/LC/MIN­ FOF/SG/DF/SDFC

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

Tõendusmaterjalid

2.3.1. Raiejärgse järelevalve tõend või metsakeskkonda sekkumise eeskirjade järgimise tõend

2.3.2. Iga-aastane tegevusaruanne

Näitaja 2.4. Metsandusüksus peab kinni aastase majandamissertifikaadi alusel lubatud kogustest (tüvede arv/maht)

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 125

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

Tõendusmaterjalid

2.4.1. Raietööde päevikud (DF10) või SIGIFi deklaratsioon ja saatelehed

2.4.2. Raiejärgse järelevalve tõend

2.4.3. Iga-aastane tegevusaruanne

3. kriteerium. Majandav/töötlev metsandusüksus täidab puiduveo nõudeid

Näitaja 3.1. Metsandusüksus tagab, et puittooteid veetakse igati õiguspärasel viisil ning et need on varustatud kõigi nõutavate dokumentide ja nõuetekohaste märgistustega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 2 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.1.1. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepalkide ja saepuidu maanteeveoks

3.1.2. Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

3.1.3. Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos laadimiskoha metsandustalituse laadimisaruandega

4. kriteerium. Majandav/töötlev metsandusüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 4.1. Metsandusüksus täidab lihtsas halduskavas kehtestatud kohustusi oma tegevuspiirkonna (-piirkondade) kohalike elanike ees

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 36 ning sellega seotud dekreedi artikli 26 lõiked 1 ja 2

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade II peatüki artiklid 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

4.1.1. Lihtne halduskava

5. kriteerium. Majandav/töötlev metsandusüksus täidab oma kohustusi bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja keskkon­ nakaitse valdkonnas

Näitaja 5.1. Metsandusüksus on võtnud nõutavad meetmed, millega ta keelab elanikkonnal osaleda salaküttimises, kaubanduslikus jahipidamises ning jahisaaduste ja jahipidamisvahendite xxxx xx nendega kauplemises. Metsandusüksus soodustab, toetab ja/või algatab kõikvõimalikke meetmeid, et tagada bioloogilise mitmekesisuse kaitset käsitlevate eeskirjade täitmine kogukonnametsas

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad (üldiselt)

— Metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) otsus nr 0098/D/MINFOF/SG/DF/SDFC, millega võetakse vastu dokument „Kogukonnametsade eraldamise ja haldamise korra menetlusjuhend – 2009. aasta versioon”. Juhendi punkt 8.1

— Dekreedi artikli 32 lõige 2

— Seaduse artikkel 78 jj

Tõendusmaterjalid

5.1.1. Teadlikkuse tõstmise ja teabevahendid (plakatid, aruanded, videofilmid, kassetid jne) ja/või sisekorraeeskiri

5.1.2. Lihtne halduskava

Näitaja 5.2. Metsandusüksus täidab keskkonnaalaseid õigusakte ja rakendab ettenähtud keskkonnamõju leevenda­ mise meetmeid

Viited õigusaktidele ja -normidele

— 23. veebruari 2005. aasta dekreet nr 0577

— Keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi (MINEP) 8. märtsi 2005. aasta otsuse nr 0069/MINEP artiklid 3 ja 4

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad (üldiselt)

— 5. augusti 1996. aasta seaduse nr 96/12 (millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus) artiklid 17, 79 ja 82

— Metsamajanduslike keskkonnameetmete juhend

Tõendusmaterjalid

5.2.1. Lihtne halduskava

5.2.2. Keskkonnanõuete järgimise tunnistus

5.2.3. Keskkonnarikkumiste register

7. TABEL: ERILOAD (eebenipuidu ülestöötamine)

1. kriteerium. Majandav metsandusüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1. Metsandusüksus on seaduslikult tunnustatud ja omab metsamajandaja tegevuslitsentsi

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 9, 41 ja 42

— Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1 ning artiklid 36 ja 114

Tõendusmaterjalid

1.1.1. Elukohatõend (füüsiline isik)

1.1.2. Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte (juriidiline isik)

1.1.3. Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents

Näitaja 1.2. Metsandusüksusel on eriluba, mille on talle seaduslikult andnud metsanduse eest vastutav amet

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 86 lõige 2 ja artikkel 87

Tõendusmaterjalid

1.2.1. Avalik teadaanne

1.2.2. Eriloa andmise täieliku dokumentatsiooni registreerimise kviitung

1.2.3. Metsanduse eest vastutava ministri allkirjaga otsus eriloa andmise kohta

Näitaja 1.3. Allhanke korras majandaval/töötleval metsandusüksusel on dokumendid, mis tõendavad tema tegevuse seaduslikkust

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 41 ja 42

— Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1, artiklid 36 ja 114 ning artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

1.3.1. Allhanke- või koostööleping

1.3.2. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi kiri allhankelepingu heakskiitmise kohta

1.3.3. Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte

1.3.4. Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents (majandamine)

1.3.5. Luba tööstuse eest vastutava ministeeriumi poolt klassifitseeritud tootmisüksuse loomiseks ja käitamiseks (töötlemine)

1.3.6. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi tõend puidutöötlejana registreerimise kohta (töötlemine)

Näitaja 1.4. Ametiasutused ei ole metsandusüksuse litsentsi või luba peatanud ega tühistanud

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artiklid 150 ja 152

— Dekreedi nr 95-531 artiklid 130, 131 ja 132

Tõendusmaterjalid

1.4.1. Pädevate asutuste avaldatud rikkumiste registrid/toimikud

1.4.2. Pädevate kohalike talituste vaidluste register

1.4.3. Metsanduse eest vastutava ministri põhjendatud ja rikkujale edastatud peatamisotsus (olemasolu korral)

Näitaja 1.5. Metsandusüksus on täitnud oma üldised maksukohustused

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Ajakohastatud xxxxxx maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

— Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

1.5.1. Ettevõtlusmaksu tasumise tõend

1.5.2. Pädeva maksuameti tõend võlgnevuste puudumise kohta

2. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab metsamajandamise alaseid kohustusi

Näitaja 2.1. Metsandusüksusel on seaduslik raieluba

Viited õigusaktidele ja -normidele

— PROC, 2. ja 3. teabeleht

— Dekreedi nr 95-531 artikli 88 lõiked 1 ja 2

Tõendusmaterjalid

2.1.1. Eriluba

Näitaja 2.2. Metsandusüksus peab xxxxx xxxxx eriloa alusel lubatud kogustest (mass tonnides/maht)

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 125

Tõendusmaterjalid

2.2.1. Saatelehtede talongid või SIGIFi deklaratsioon

2.2.2. Raiejärgse järelevalve tõend

Näitaja 2.3. Metsandusüksus on täitnud oma maksukohustused ja tasunud oma tegevusega seotud metsandus­ maksud

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

— Seaduse nr 94/01 artikli 86 lõige 6

— Ajakohastatud xxxxxx maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

— Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

2.3.1. Metsauuendusmaksu tasumist tõendavad dokumendid jooksva aasta ja kontrollimise aastale eelneva aasta kohta

2.3.2. Spetsifikaat

3. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab eritoodete vedamise nõudeid

Näitaja 3.1. Metsandusüksus tagab, et tema rajatistes töötlemise eesmärgil ülestöötatud või kohalikult turult ostetud eritooted on varustatud kõigi nõutavate dokumentidega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 115 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.1.1. Pädeva asutuse kinnitusega saatelehed

3.1.2. Tarnija(te) kehtiv õiguspärasuse sertifikaat/luba

Näitaja 3.2. Metsandusüksus tagab, et tema rajatistes töötlemise eesmärgil imporditud eritooted on varustatud nõutavate dokumentidega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.2.1. Pädevate metsanduse ja rahanduse valdkonna ametiasutuste väljastatud impordiload

3.2.2. Teekonnal kinnitatud rahvusvahelised saatelehed

3.2.3. Eksportiva riigi päritolu- ja fütosanitaarsertifikaadid

3.2.4. Päritoluriigi FLEGT-litsents või muu eraõiguslik õiguspärasuse/säästva majandamise sertifikaat, mida Kamerun tunnustab

Näitaja 3.3. Metsandusüksus tagab, et tema rajatistest pärinevaid eritooteid veetakse igati õiguspärasel viisil ning et need on varustatud kõigi nõutavate dokumentidega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 128

— Seaduse nr 94/01 artikli 86 lõige 6

Tõendusmaterjalid

3.3.1. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepalkide ja saepuidu maanteeveoks

3.3.2. Spetsifikaadid

3.3.3. Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

3.3.4. Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos laadimiskoha metsandustalituse laadimisaruandega

3.3.5. Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES) hõlmatud toodete spetsifikaat

4. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 4.1. Metsandusüksus täidab tööseadustikust tulenevaid kohustusi (töötleja ja tööstusettevõtja)

Viited õigusaktidele ja -normidele

— 14. augusti 1992. aasta seadus nr 92/007, millega kehtestatakse tööseadustik

— Sotsiaalkindlustusseadustik

— Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002) (organiseerumisõiguse kasutamine, töötajate usaldusisik, tööleping, töö- ja palga­ tingimused, hügieen, ohutus ja tervis jne)

— Riikliku kollektiivlepingu artikkel 49

— Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevusjuhendid

Tõendusmaterjalid

4.1.1. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi tõend palgaliste töötajate mittekasutamise kohta

4.1.2. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi registri tõend

4.1.3. Pädeva kohtu või tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja allkirjastatud kolmeosalised tööandja registrid

4.1.4. Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud sisekorraeeskiri

4.1.5. Töötajate usaldusisikute valimise protokollid

4.1.6. Visiitide ja raviprotseduuride kokkulepe raviarstiga

4.1.7. Töötervishoiu ja tööohutuse komitee loomise akt, millele on alla kirjutanud ettevõtte juht

4.1.8. Tervishoiuministeeriumi inspekteerimisaruanded

4.1.9. Tegevuskohajärgsele tööinspektorile adresseeritud deklaratsioon ettevõtte asutamise kohta

5. kriteerium. Majandav metsandusüksus täidab oma kohustusi keskkonnakaitse valdkonnas (tööstusettevõtja xx xxxxx xxxx)

Näitaja 5.1. Metsandusüksus täidab keskkonnamõju hindamist käsitlevaid õigusakte ja rakendab ettenähtud kesk­ konnamõju leevendamise meetmeid

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Kameruni metsamajanduslike keskkonnameetmete juhend

Tõendusmaterjalid

5.1.1. Keskkonnanõuete järgimise tunnistus

5.1.2. Keskkonnarikkumiste register

8. TABEL: PUIDUTÖÖTLEMISÜKSUS (UTB)

1. kriteerium. Töötlemisüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1. Töötlemisüksus on seaduslikult tunnustatud ja on registreeritud puidutöötlejana

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 114

— 14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

— 9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] xxxxxxx xx käitamise kord

— Kaevanduste ja vee ministeeriumi (MINEE) 19. aprilli 1977. aasta otsus nr 013/MINEE/DMG/SL, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 28. märtsi 1957. aasta otsus nr 154, millega luuakse ohtlike, ebater­ vislike või sobimatute tootmisüksuste nimekiri

Tõendusmaterjalid

1.1.1. Elukohatõend (füüsiline isik)

1.1.2. Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte (juriidiline isik)

1.1.3. Tööstuse eest vastutava ministeeriumi luba esimese klassi tootmisüksuse loomiseks ja käitamiseks või deklaratsiooni vastuvõtukviitung (2. klass)

1.1.4. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi tõend puidutöötlejana registreerimise kohta

1.1.5. Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädeva apellatsioonikohtu kantseleis

Näitaja 1.2. Kui töötlemisüksus on töötlemise andnud allhanke korras teha metsandusloa valdajale, on tal lisaks näitaja 1.1 juures osutatud dokumentide olemas ka tema kõnealuse tegevuse seaduslikkust tõendavad dokumendid

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Seaduse nr 94/01 artikkel 42

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 114 ja artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

1.2.1. Allhanke- või koostööleping

1.2.2. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi kiri allhankelepingu heakskiitmise kohta

1.2.3. Elukohatõend

1.2.4. Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte (majandamine)

1.2.5. Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents (majandamine)

1.2.6. Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädeva apellatsioonikohtu kantseleis (majandamine)

Näitaja 1.3. Töötlev üksus on täitnud oma maksukohustused

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Ajakohastatud xxxxxx maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

— Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

1.3.1 Pädeva maksuameti tõend võlgnevuste puudumise kohta või tõend moratooriumi kohta (olemasolu korral)

1.3.2 Ettevõtlusmaksu tasumise tõend

2. kriteerium: Töötlemisüksus hangib õiguspärase päritoluga puitu ja täidab oma kohustusi seoses puiduveoga

Näitaja 2.1. Töötlemisüksus tagab, et tema rajatistes töötlemise eesmärgil kohalikult turult ostetud puit on varus­ tatud kõigi nõutavate dokumentidega, mis tõendavad selle õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 115 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

2.1.1. Pädeva asutuse kinnitusega turvalised saatelehed

2.1.2. Tarnija(te) õiguspärasuse sertifikaat

Näitaja 2.2. Töötlemisüksus tagab, et tema rajatistes töötlemise eesmärgil imporditud puit on varustatud nõutavate dokumentidega, mis tõendavad selle õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 128

Tõendusmaterjalid

2.2.1. Pädevate metsanduse ja rahanduse valdkonna ametiasutuste väljastatud impordiload

2.2.2. Teekonnal kinnitatud rahvusvahelised saatelehed

2.2.3. Eksportiva riigi päritolu- ja fütosanitaarsertifikaadid

2.2.4. Päritoluriigi FLEGT-litsents või muu eraõiguslik õiguspärasuse/säästva majandamise sertifikaat, mida Kamerun tunnustab

Näitaja 2.3. Töötlemisüksus tagab, et tema rajatistest pärinevaid puittooteid veetakse igati õiguspärasel viisil ning et need on varustatud kõigi nõutavate dokumentidega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

2.3.1. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepuidu maantee­ veoks

2.3.2. Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

2.3.3. Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos metsandusadministratsiooni laadimisaruandega

Näitaja 2.4. Töötlemisüksus on täitnud oma maksukohustused ja tasunud oma tegevusega seotud metsandus­ maksud

Viited õigusaktidele ja -normidele

— Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

— Ajakohastatud xxxxxx maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

— Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

2.4.1. Töötlemisüksusesse sisenemise maksu (TEU) ja muude spetsifikaadis ettenähtud metsandusmaksude tasumist tõendavad dokumendid jooksva aasta ja kontrollimise aastale eelneva aasta kohta

3. kriteerium. Töötlemisüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 3.1. Metsandusüksus täidab oma kohustusi tööõiguse ja sotsiaalkindlustusõiguse valdkonnas ning puidu­ sektori kollektiivlepingute raames

Viited õigusaktidele ja -normidele

— 14. augusti 1992. aasta seaduse nr 92/007 (millega kehtestatakse tööseadustik) artikli 61 lõige 2 ja artikli 62 lõige 2

— 24. jaanuari 2008. aasta dekreet nr 2008/2115/PM tagatud riikliku alampalga (SMIG) ümberarvutamise kohta

— 22. mai 1973. aasta korraldus nr 73-17 sotsiaalkindlustuse korralduse kohta

— 11. jaanuari 1974. aasta dekreet nr 74-26, millega kehtestatakse 22. mai 1973. aasta korralduse nr 73-17 (millega kehtestatakse riikliku sotsiaalkindlustusfondi korraldus) teatavad rakendussätted

— 12. augusti 1974. aasta dekreet nr 74-723, millega kehtestatakse peretoetuste ning vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionitega seoses riiklikku sotsiaalkindlustusfondi tehtavate kindlustusmaksete määrad

— 10. novembri 1969. aasta seadus nr 69-LF-18, millega luuakse vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite kindlustussüsteem ning mida on muudetud 4. juuli 1984. aasta seadusega nr 84/007

— Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) otsus nr 039/MTPS/IMT, millega kehtestatakse üldised hügieeni- ja ohutusmeetmed töökohtadel

— Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) 26. mai 1993. aasta otsus nr 019/MTPS/SG/CJ, millega kehtestatakse töötajate usaldusisikute valimise ja nende ülesannete täitmise kord

— Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002)

— 25. mai 1978. aasta otsus nr 11/DEC/DT, millega kehtestatakse osapoolte tööinspektori ette kutsumise ja ilmumise kord töövaidluste lahendamisel

— Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevusjuhendid

— 13. novembri 1964. aasta seadus nr 64/LF/23 rahvatervise kaitse kohta

— 14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

— 9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] xxxxxxx xx käitamise kord

— Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete kehtivad palgamäärad

Tõendusmaterjalid

3.1.1. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi registri tõend

3.1.2. Pädeva kohtu või tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja allkirjastatud kolmeosalised tööandja registrid

3.1.3. Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud sisekorraeeskiri

3.1.4. Töötajate usaldusisikute valimise protokollid

3.1.5. Visiitide ja raviprotseduuride kokkulepe raviarstiga

3.1.6. Töötervishoiu ja tööohutuse komitee loomise akt, millele on alla kirjutanud ettevõtte juht

3.1.7. Tervishoiuministeeriumi inspekteerimisaruanded

3.1.8. Tegevuskohajärgsele e tööinspektorile adresseeritud deklaratsioon ettevõtte asutamise kohta

4. kriteerium. Töötlemisüksus täidab oma kohustusi keskkonnakaitse valdkonnas.

Näitaja 4.1. Töötlemisüksus täidab keskkonnamõju hindamist käsitlevaid õigusakte ja rakendab ettenähtud kesk­ konnamõju leevendamise meetmeid

Viited õigusaktidele ja -normidele

— 23. veebruari 2005. aasta dekreet nr 0577

— 25. mai 2001. aasta otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 2

— Keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi (MINEP) 8. märtsi 2005. aasta otsuse nr 0069/MINEP artiklid 3 ja 4

— Xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx spetsifikaadi artikkel 16

— Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad (üldiselt)

— 5. augusti 1996. aasta seadus nr 96/12, millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus (artiklid 17, 79 ja 82)

— Metsamajanduslike keskkonnameetmete juhend

Tõendusmaterjalid

4.1.1. Kiri keskkonnamõju hindamise/keskkonnaauditi tingimuste heakskiitmise kohta

4.1.2. Keskkonnamõju hindamise/keskkonnaauditi nõuetele vastavuse tõend

4.1.3. Keskkonnajärelevalve aruanne

4.1.4. Keskkonnanõuete järgimise tunnistus

4.1.5. Keskkonnarikkumiste register

Viited kehtivatele õigusaktidele ja -normidele

1. 20. jaanuari 1994. aasta seadus nr 94-01, millega kehtestatakse metsaseadustik

2. 5. augusti 1996. aasta seadus nr 96-12, millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus

3. Keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) 25. mai 2001. aasta otsus nr 222, millega kehtestatakse alaliselt metsamaana kasutataval alal asuvate tulundusmetsade metsakorralduskavade koostamise, heakskiitmise, järelevalve ja rakendamise kontrolli kord

4. 23. veebruari 2005. aasta dekreet nr 2005/577, millega määratakse kindlaks keskkonnamõju hindamise üksikas­ xxxxx xxxx

5. Keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi (MINEP) 8. märtsi 2005. aasta otsus nr 0069, millega määratakse kind­ laks tegevuskategooriad, mille puhul tuleb teha keskkonnamõju hindamine

6. 19. aprilli 2002. aasta eelarveseadus nr 2002/003, millega kehtestatakse xxxxxx maksuseadustik

7. Kameruni 14. augusti 1992. aasta tööseadustik

8. Metsamajandajate kollektiivleping:

a) organiseerumisõiguse kasutamise kord (2. jaotis);

b) töötajate usaldusisik (3. jaotis);

c) tööleping (4. jaotis);

d) töö- ja palgatingimused (4. jaotis);

e) hügieeni-, ohutus- ja tervishoiuküsimused (5. jaotis).

Eeskirjad ja muud dokumendid

1. Kameruni alaliselt metsamaana kasutataval alal asuvate tulundusmetsade metsakorralduskavade koostamise, heakskiit­ mise, järelevalve ja kontrolli kord (vastavushindamise tabelites tähistatud lühendiga „PROC”). TEHNILISTE TEABELEH­ TEDE loetelu (2001. aasta juulikuu versioon):

1. teabeleht. Metsamajandamist käsitlevate eeskirjade ja dokumentide loetelu

2. teabeleht. Ajutise lepingu ja spetsifikaadi näidis

3. teabeleht. Alalise lepingu ja spetsifikaadi näidis

4. teabeleht. Mõisted

5. teabeleht. Metsakorralduskava skeem

6. teabeleht. Liikide loetelu, kood, minimaalne kasutuskõlblik läbimõõt ja juurdekasv

7. teabeleht. Metsakorralduse inventuuri näidisaruanne

8. teabeleht. Tulundusmetsade sisealade kasutusotstarbe määramine ja seotud tegevus

9. teabeleht. Viie aasta majandamiskava skeem

10. teabeleht. Metsakorralduse inventuuri heakskiitmise protokoll

11. teabeleht. Metsakorralduskava kontrollimise ja heakskiitmise protokoll

12. teabeleht. Viie aasta hindamise protokoll, lepingu lõppemine ja rotatsiooni lõppemine

13. teabeleht. Metsamajanduse iga-aastaste menetluste vormid

14. teabeleht. Raiemahu realiseerimise tõend

15. teabeleht. Metsamajanduse inventuuri kontrolli tõend

16. teabeleht. Tööstusliku kasutamise kontrolli protokoll

17. teabeleht. Tööstusliku raie järgse järelevalve tõend

18. teabeleht. Metsakorraldustööde vastuvõtmise protokoll

2. Metsakorralduse inventeerimise ja eelinvesteeringute eeskirjad. ONADEF (Office National de Développement des Forêts, Kameruni riiklik metsaarendusamet), juuni 1991.

3. Metsamajanduse inventeerimiseeskirjad. ONADEF, mai 1995.

4. Kameruni metsamajanduslike keskkonnameetmete juhend (keskkonna- ja looduskaitseministeerium – 2005. aasta maikuu versioon)

a) Üldised seisukohad, mõistete määratlused

b) Elanikkonna huvide kaitse

c) Eritingimustega alade kaitse

d) Veevarude kaitse

i. veekogude kallaste kaitse

ii. veekvaliteedi kaitse

e) Bioloogilise mitmekesisuse kaitse

i. loomastiku kaitse

ii. taimestiku kaitse

f) Pinnase kaitse

i. teedevõrgustiku planeerimine

ii. teedeehitus ja -parandus

iii. takistuste kõrvaldamine

g) Palgiladude sisseseadmine

h) Majutuspaigad ja tööstusrajatised metsas

i) Lõppsätted

5. Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad (keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) 9. veebruari 1998. aasta otsus nr 0108/D/MINEF/CAB)

a) Üldsätted

b) Suhted kohaliku elanikkonnaga

c) Teatavatest territoriaalüksustest või kaitsealadest sõltuv metsakorraldustegevus

d) Kallaste ja veekogude kaitse

e) Loomastiku kaitse

f) Metsateede planeerimine, ehitus ja parandus

g) Majutuspaigad ja tööstusrajatised metsas

h) Palgiladude sisseseadmine

i) Metsade kasutamine

j) Väljavedamine

k) Lõppsätted

6. Metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) otsus nr 0098/D/MINFOF/SG/DF/SDFC, millega võetakse vastu dokument „Kogukonnametsade eraldamise ja haldamise korra menetlusjuhend – 2009. aasta versioon”.

III-A XXXX

ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEM

I Sissejuhatus

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem on usaldusväärne vahend seaduslikku päritolu metsasaaduste eristamiseks ebasea­ duslikku päritolu toodetest, lähtudes käesolevas vabatahtlikus partnerluslepingus esitatud õiguspärase puidu määratlusest. See võimaldab xxxx xxxx ja kogu Kameruni territooriumil tagada, et ringluses oleks ainult õiguspäraselt toodetud või omandatud puit ning et sellisele puidule võib vajaduse korral anda FLEGT-litsentsi. Süsteemi toimimine põhineb järgmistel elementidel:

1) metsandusüksuse (1) õiguspärasuse kontrollimine;

2) metsandustegevuse riiklik järelevalve;

3) metsandustegevuse riiklik kontroll;

4) tarneahela nõuetele vastavuse kontrollimine;

5) FLEGT-litsentside väljastamine;

6) sõltumatu audit.

II Kohaldamisala

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kohaldatakse kõigi riigi territooriumil ringluses oleva puidu ja puittoodete tootmise või omandamise allikate suhtes.

Kamerunis asuvate metsandusüksuste imporditud puit (2) säilitab oma staatuse Kameruni õigus- ja haldusnormides kind­ laksmääratud tingimustel. Kameruni litsentse väljastavad asutused annavad neile FLEGT-litsentsi välja üksnes juhul, kui need vastavad päritolueeskirjadele (mis on määratletud majanduspartnerluslepingutes) ning vähemalt ühele järgmistest nõuetest:

— xxxx on päritoluriigi FLEGT-litsents;

— xxxx on eraõiguslik sertifikaat, mille puhul Kameruni valitsus tunnustab, et see on välja antud vähemalt Kameruni vastavushindamise tabelites nõutavaid kriteeriume hõlmava säästva metsamajandamise võrdlusmaterjali alusel.

Igal juhul kontrollitakse Kamerunis asuvate metsandusüksuste imporditud puidu õiguspärasust enne Kameruni territoo­ riumile sisenemist piirikontrollis ning seejärel töötlemisüksusesse sisenemisel, kus need kantakse „CEMACi tehasesse sisenemise” eripäevikusse. Tihe koostöö teiste Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse (CEMAC) riikidega võimaldab vältida ebaseaduslike metsasaaduste importimist Kameruni.

Kameruni territooriumilt läbiveetavat puitu tuleb kontrollida jälgitavuse süsteemi abil (metsandusteabe haldamise infosüs­ teemi SIGIF II tasandil loodud andmebaasis) ning see peab läbima selleks otstarbeks määratud tollikoridori. Kehtivate CEMACi menetluste põhjal määratakse rakendusperioodi ajal hiljem üksikasjalikult kindlaks läbiveetava puidu järelevalve menetlused ning teave, mida on vaja sellise puidu tunnustamiseks läbiveetava puiduna.

III Metsandusüksuse õiguspärasuse kontrollimine

Õiguspärasuse määratlus ja metsandusüksuste õiguspärasuse tagamise vahendid on loetletud käesoleva lepingu II lisas. See xxxx sisaldab kaheksat vastavushindamise tabelit, mis on koostatud eesmärgiga hõlmata alaliselt metsamaana kasutatavalt alalt, muudetava sihtotstarbega metsamaade alalt või puidutöötlemisüksustest pärit puidu eri allikad.

— Alaliselt metsamaana kasutatav ala

— 1. vastavushindamise tabel: majandamisleping (CE)

(1) „Metsandusüksus” – füüsiline või juriidiline isik, kogukond või kommuun, xxxxx käsutuses on õiguspärane puidu ja puittoodete tootmise, omandamise või töötlemise allikas.

(2) Praegu hõlmab süsteem puidu importi ja transiiti ainult CEMACi riikidest (xxxxx Kameruni mõnest muust Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse riigist pärinev puit), kuid süsteemi kohaldamisala võib laiendada CEMACi riikide xxxxxx xx mõnest teisest riigist pärit puidu suhtes.

— 2. vastavushindamise tabel: kommuunimets (FCle); metsamajandamine avalik-õigusliku üksuse poolt

— Muudetava sihtotstarbega metsamaade ala

— 3. vastavushindamise tabel: puude raadamise luba (ARB)

— 4. vastavushindamise tabel: puude äravedamise luba (AEB)

— 5. vastavushindamise tabel: raieõiguse müük (VC) riigimetsas

— 6. vastavushindamise tabel: kogukonnamets (FC); metsamajandamine avalik-õigusliku üksuse poolt

— 7. vastavushindamise tabel: eriluba (PS); eebenipuidu ülestöötamine riigimetsas ja kommuunimetsades

— Puidutöötlemisüksused

— 8. vastavushindamise tabel: puidutöötlemisüksused (UTB)

Kõik vastavushindamise tabelid, välja arvatud puidutöötlemisüksusi käsitlev tabel, millel on teatavad eripärad, koosnevad viiest (5) ühesugusest kriteeriumist, mis on seotud halduslike aspektide (1. kriteerium), metsamajandamise ja -korralduse (2. kriteerium), veo (3. kriteerium), sotsiaalsete aspektide (4. kriteerium) ja keskkonnaaspektidega (5. kriteerium). Sõltuvalt tabelist on nende kriteeriumide kohta esitatud erineval arvul näitajaid, mille kohta omakorda esitatakse tõendusmaterjalid.

Metsandusüksuse nõuetele vastavuse kontrollimisel kõnealuste tõendusmaterjalide abil lähtutakse eri ametiasutuste eeskir­ jadega ette nähtud tehnilistest dokumentidest, millest enamikuga on võimalik tutvuda metsanduse eest vastutava minis­ teeriumi keskandmebaasis (SIGIF II). Metsandusüksuse õiguspärasust kontrollitakse metsanduse eest vastutava ministee­ riumi ametlikus struktuuriüksuses Yaoundés (vt xxxx III-B) paindliku ja range meetodi abil, mis võimaldab majandavale/­ töötlevale metsandusüksusele õiguspärasuse sertifikaadi välja anda iga talle antud loa xxxxx xx/või iga talle kuuluva puidutöötlemisüksuse kohta. Õiguspärasuse sertifikaadi väljaandmise kord (haldustoimiku dokumentide kontrollimine, erinevate asjaomaste ministeeriumide andmete sidumise süsteemi toimimine, õiguspärasuse sertifikaadi kehtivuse xxxxxx xxxxxx menetlus jne) määratakse kindlaks metsanduse eest vastutava ministeeriumi regulatiivse erikorraldusega (1).

Õiguspärasuse sertifikaat antakse välja mis tahes majandusaasta kohta järgmise kehtivusajaga:

— üks aasta või enam alaliselt metsamaana kasutatava ala jaoks antud lubade puhul (haldusleping ja kommuunimetsad);

— kuus kuud või enam muudetava sihtotstarbega metsamaade ala jaoks antud lubade puhul;

— üks aasta või enam töötlemisüksuste puhul.

V jaos kirjeldatud vaidluse korral võib õiguspärasuse sertifikaadi xxxx xxxx peatada.

Õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavatel kesktalitustel on võimalus teha kohapealseid kontrolle, et kontrollida asja­ omase vastavushindamise tabeliga ette nähtud tõendusmaterjalide autentsust, mida ei xxx xxxxx võimalik hinnata ainult dokumendianalüüsi põhjal. Need kontrollid hõlmavad ka vastavushindamise tabelites nõutavaid dokumente väljastavate partnerasutuste (tervishoiu, töö-, sotsiaal-, keskkonna ja looduskaitse valdkonna eest vastutavad ministeeriumid jne) antavat teavet.

Metsandusüksuse õiguspärasuse kontrollimise üksikasjalik kord, eelkõige kontrollimise eest vastutavate kesktalituste kasu­ tatavad meetodid, töötatakse välja ettevalmistusetapis.

Need metsandusüksused, kellel on eraõiguslik õiguspärasuse ja/või säästva metsamajandamise sertifikaat, i) mida on tunnustanud xx xxxxx on kinnitanud metsanduse eest vastutav minister, kes määrab kindlaks eraõiguslike sertifikaatide väljaandjate ja eraaudiitorite tunnustamise tingimused; ii) mida on kontrollinud usaldusväärne ja sõltumatu audiitor; iii) mille puhul rakendatakse võrdlusalust, mis hõlmab kõiki Kameruni vastavushindamise tabelite nõudeid, tunnistatakse Kamerunis õiguspäraseks. Kõnealused metsandusüksused saavad õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavatelt kesktali­ tustelt seejärel õiguspärasuse sertifikaadi, mille kehtivust tuleb igal aastal pikendada ning mis tuleb esitada järelevalveauditi käigus.

(1) See korraldus kehtestatakse süsteemi kasutusele võtmise etapis.

Metsandus- ja loomastiku ministeerium (MINFOF) tunnustab eraõiguslikke õiguspärasuse ja/või säästva majandamise sertifikaate pärast xxxx, xxx ta on analüüsinud heakskiidetud büroode kasutatavaid võrdlusmaterjale, et kontrollida, kas nendes on arvesse võetud kõiki Kameruni vastavushindamise tabelite kriteeriume, näitajaid ja tõendusmaterjale (haldus­ likud aspektid, metsamajandamine ja -korraldus, vedu, sotsiaalsed ja keskkonnaga seotud aspektid). Ettevalmistusetapis hindab MINFOF ametlikult Kameruni metsakontsessioonide eraõigusliku sertifitseerimise standardeid, lähtudes vastavus­ hindamise tabelist. Hindamise tulemusel koostatakse aruanne, mis avaldatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks. Posi­ tiivse hindamistulemuse korral kiidab metsanduse eest vastutav minister eraõigusliku sertifitseerimise süsteemi määrusega heaks. Heakskiitev otsus avalikustatakse. See võimaldab väljastada õiguspärasuse sertifikaadi sellise süsteemi alusel serti­ fitseeritud ettevõtetele xxxx xxxxxx kontrollkäiguta, vältides niiviisi õiguspärasuse hindamise töö dubleerimist sertifitseeritud metsakontsessioonide puhul. Siiski peab sel viisil heakskiidetud sertifitseeritud metsandusettevõte edastama õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavatele kesktalitustele kõik eraõigusliku sertifitseerimise süsteemi sertifitseerimisauditite aruanded, et xxxx xxxxx võimalik jälgida õiguspärasuse nõudest kinnipidamist kõnealuses menetluses ning seega väljastada ettevõttele õiguspärasuse sertifikaat xx xxxx asjaomase tegevuse jaoks.

IV Metsandustegevuse riiklik järelevalve

Metsandustegevuse üle teostavad metsanduse eest vastutava ministeeriumi koordineerimisel riiklikku järelevalvet pädevad talitused ning sellesse on kaasatud kõik muud riigi maakasutuse planeerimisega seotud ametiasutused. Järelevalvemehha­ nismina kasutatakse metsandusteabe haldamise teise põlvkonna infosüsteemi (SIGIF II), mille keskandmebaas asub metsan­ duse eest vastutavas ministeeriumis ning mis on ühendatud (elektrooniliste ühenduste kaudu, mis võimaldavad teavet reaalajas üles laadida ja vastu xxxxx) rahanduse eest vastutava ministeeriumi süsteemidega MESURE (maksundus) ja SYDONIA (tolliküsimused). Seega ei sõltu järelevalve mitte üksnes nende talituste tõhusast toimimisest kogu riigi ulatuses, xxxx xx metsandussektori kõikide osapoolte tulemuslikust koostööst.

XXXXX XX on IT-vahend, mille metsanduse eest vastutavas ministeeriumis asuvas keskandmebaasis talletatakse kõiki metsan­ dussektoriga seotud andmeid, mida esitavad metsa- ja jahipidamiskontrolli üksused, kontrollpunktid, departemangude ja regioonide esindused, metsandusüksused, maksu- ja tolliasutused jne. Selle kaudu on xxxx xxxx võimalik tutvuda ükskõik millise metsandusüksuse seisuga ning xxxxx vastu kõik tema tegevuse õiguspärasusega seotud otsused. Seega on see peamine teabeallikas FLEGT-litsentsi väljastamise protsessi peatamiseks, juhul kui litsentsi taotleb eeskirju eirav metsan­ dusüksus; seetõttu nimetatakse seda blokeerimissüsteemiks.

MESURE (maksutulu parema järelevalve süsteem – Meilleur suivi du rendement fiscal) on klient-serverrakendus, mida kasutatakse suurettevõtete osakonnas (division des grandes entreprises, DGE), metsandusest saadava tulu kindlustamise programmis (programme de sécurisation des recettes forestières, PSRF) ja maksuameti keskmise suurusega ettevõtete maksusta­ mise keskustes (centres des impôts de moyennes entreprises, CIME). Rakenduse peamine ülesanne on maksude, tollimaksude, lõivude ja tasudega seonduv järelevalve ning haldamine. Metsandusmaksude puhul pakub rakendusplatvormi deklaratsioo­ nides sisalduvate andmete kogumiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. Pärast ühendamist SIGIF IIga on selle rakenduse kaudu kättesaadavad järgmised andmed:

— üldise maksusüsteemi andmed (ettevõtlusmaksud, riiklik sotsiaalkindlustusfond, üldised maksud);

— järelevalvetabel langetamismaksu tasumise kohta;

— järelevalvetabel tehasesse sisenemise maksu tasumise kohta;

— avalike enampakkumiste ja tehingute summade sissenõudmise tabel;

— järelevalvetabel iga-aastase metsandusmaksu sissenõudmise ja jaotamise kohta;

— pisimaksude tasumise tabel;

— lõivud lubade ja õiguste omandamise eest jms.

Kogu see teave aitab kontrollida nõuetele vastavust ning käivitab mittevastavuse korral blokeerimissüsteemi.

SYDONIA: tolliinfosüsteem SYDONIA on ülemaailmse ulatusega rakendus, mida ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (Unctad) kasutab paljudes Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) liikmesriikides. See on klient-serverrakendus, mida praegu kasutab Kameruni tolliamet. SIGIF II-ga ühendatuna edastatakse selle kaudu reaalajas järgmist teavet:

— statistilised andmed eksporditavate koguste kohta:

— Kamerunist pärit palkide eksport;

— läbiveetavate palkide eksport (CEMAC);

— Kamerunist pärit saematerjali eksport;

— läbiveetava saematerjali eksport (CEMAC);

— parketi eksport;

— vineeri eksport;

— spooni eksport;

— eritoodete eksport;

— puidust valmistoodete eksport;

— statistilised andmed eksporditavate koguste maksustatavate koguväärtuste kohta;

— statistilised andmed puiduekspordist saadava eelarvetulu kohta;

— andmed metsandusüksuste xxxxx, xxxxx puhul tollitegevus on peatatud, ning peatamise põhjused;

— andmed lõpparvelduste tegemise ning maksude peadirektoraadi (Direction Générale des Impôts, DGI) või MINFOFi eraldatud mahtude kohta;

— andmed teatavate metsandusüksuste poolt erilubadega (esimese kategooria edendatavatesse liikidesse kuuluvate palkide eksport) palkide ekspordimahtude kohta;

— andmed tegelikult pealelaaditud saadetistega kaasas olevate FLEGT-litsentside arvu kohta;

— andmed läbiveetava või imporditava CEMACi riikide puidu koguste kohta.

Sarnaselt MESURE süsteemiga aitab kogu SYDONIA süsteemis sisalduv teave kontrollida nõuetele vastavust ning käivitab mittevastavuse korral blokeerimissüsteemi.

V Metsandustegevuse riiklik kontroll

Metsandustegevuse riiklik kontrollimine toimub igapäevaselt kogu tarneahela ulatuses. Kogu asjakohane teave võetakse vastu jälgitavuse süsteemis ning saadetakse SIGIF II keskandmebaasi. Kontrolli teostavad kõik metsanduse eest vastutava ministeeriumi spetsialiseerunud talitused, keda abistavad õiguskaitseorganid ja justiitsministeerium. Kontrollimine toimub kooskõlas riikliku metsanduse ja loomastiku kontrolli strateegiaga, mida kohaldatakse tarneahela eri etappides ning mis muu hulgas tugineb käesolevas lisas kirjeldatud jälgitavuse süsteemile. Ettevalmistusetapis töötatakse välja muudetud kontrollimenetlused, et xxxxx arvesse õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõudeid.

Metsandussektori kontroll võib tekitada vaidlusi, mille lahendamisel kasutatakse rikkumiste ja metsandusalaste vaidluste infotehnoloogilise halduse järelevalve tarkvara (Suivi des infractions et de la gestion informatique du contentieux forestier – SIGICOF), mis on SIGIF IIga seotud moodul. Metsandusalaste vaidluste tulemused mõjutavad blokeerimissüsteemi iga seaduserikkujast metsandusüksuse puhul, niipea kui pädevad asutused on viimase süüd kinnitanud. Seejärel kantakse need tulemused SIGIF II andmebaasis rikkumiste registrisse ning asjaomane metsandusüksus on blokeeritud (st õiguspärasuse sertifikaat on peatatud), kuni ta parandab olukorra kehtivate õigusaktidega ette nähtud korras.

VI Tarneahela nõuetele vastavuse kontrollimine

Tegemist on puidu ja puittoodete jälgitavuse süsteemiga Kamerunis.

VI a Eesmärk

Jälgitavuse süsteem on ette nähtud puidu ja puittoodete liikumise jälgimiseks metsast ekspordikohani, hõlmates kõiki vahepealseid punkte. Seega võimaldab süsteem hõlmata metsamajanduse inventeerimise tulemusi, langetatud, transpor­ ditud, tehasesse viidud ja töödeldud puidu kõiki mahtusid ning kõiki imporditud või läbiveetud CEMACi tooteid.

VI b Kohaldamisala

Tarneahela nõuetele vastavuse kontrollimine hõlmab kogu riigi territooriumi, kõiki tootmise ja omandamise viise (metsa­ kontsessioon, raieõiguse müük, kogukonnametsad, kommuunimetsad, puude raadamise load ja müük avalikul enampak­ kumisel) ning kõiki eksporditud, imporditud, läbiveetud või riigisiseselt vahetatud metsasaadusi.

VI c Põhimõtted

Süsteem põhineb järgmistel põhimõtetel:

— tegemist on kõikidele metsatööstuse sidusrühmadele internetis kättesaadava keskandmebaasiga (SIGIF II);

— süsteem on ühendatud teiste ametiasutuste või talituste andmebaasidega [SIGIF II, SIGICOF, SYDONIA, MESURE], mis võimaldab teavet reaalajas siduda ja koondada;

— see on klient-serverrakendus, kus juurdepääs serverile on reguleeritud (rühm, õigused jne); andmeid sisestavad reaalajas kõik süsteemi kasutajad (metsandus- ja tööstusettevõtjad, eksportijad, importijad, maksuamet, tolliamet ja metsandus­ amet);

— see soodustab sektori läbipaistvust, tehes metsandusküsimustega seotud osalejatele veebis kättesaadavaks usaldusväärse ja asjakohase teabe;

— süsteem algab metsamajanduse inventeerimisest: igale kehtivate õigusaktide raames inventeeritud puule antakse iden­ tifitseerimisnumber (vöötkood);

— süsteem on elektrooniline (kiire ja usaldusväärne) ning paralleelselt dokumenteeriv (saatelehed, raietööde päevikud jne);

— süsteem on võimaldab aruandlust ja suurendab vastutust (maksude tasumise xx xxxxx tasandil). Metsandusüksus vastutab ise blokeerimiste või viivituste eest – kui metsandusüksus xx xxxxx xxx xxxx- või muid deklaratsioone, on ta edasiste toimingute (eksport) viibimises ise süüdi;

— süsteem on koostalitlusvõimeline naaberriikides rakendatavate ning metsandusüksuste kasutatavate süsteemidega;

— blokeerimisel lähtub süsteem päritolurühmast, igale rühmale antud õigustest ning kesksel tasandil turvatud baasand­ mete kodeerimisest. Jälgitavuse süsteem peab igas etapis sisestatud andmed kinnitama (nt keskse MINFOFi välja antud loa jaoks on vaja sisestada metsamajandusega hõlmatud puude inventeerimise andmed);

— süsteemi eesmärk on lihtsustada kontrollimenetlusi, eelkõige vähendades kontrollipunktide arvu (kohustuslike läbisõi­ dupunktide kindlaksmääramine), kasutades teabevahetust hõlbustavaid elektroonilisi ühendusi jms.

VI d Osalejad ja nende roll

Nagu eespool osutatud, võivad osalejad jälgitavuse ahela eri tasemetel SIGIF II süsteemis andmeid kodeerida, edastada või konsulteerida. Osalejate vahel toimuva andmete edastamise/konsulteerimise voog on näitlikustatud alljärgneval skeemil.

Andmete edastamise/konsulteerimise skeem

Selgitus: noolte tähendused

Nr	Andme- või teabevoog
1	— Veodokumentide kontroll (saatelehed, spetsifikaadid, päritolusertifikaadid ja tollidokumendid) — CEMACi riikide puidu füüsilise kontrolli andmete kodeerimine — Spetsiaalsed vöötkoodid

Nr	Andme- või teabevoog
2	— Oma tegevuse kohta andmete esitamine (inventuurid, raie, transport, töötlemine, import ja eksport) — Langetamismaksu, tehasesse sisenemise maksu, iga-aastase metsandusmaksu ja üldiste maksude kohta teabe esitamine vastavuse kontrollimiseks
3	— Tootmisstatistika, arvestatud maksude ja vaidluste lahenduste kohta käiva teabe kättesaadavaks tegemine konsulteerimise eesmärgil
4	— Füüsilise kontrolli andmete kodeerimine
5	— Konsulteerimine seoses tootmisstatistika, arvestatud maksude, vaidluste lahendustega
6	— MESURE süsteemis töödeldud andmete kodeerimine
7	— Konsulteerimine seoses piiripunktides registreeritud füüsilise kontrolli andmetega
8	– SYDONIA süsteemis töödeldud andmete kodeerimine
9	— Konsulteerimine seoses CEMACi riikidest pärinevaid imporditud ja läbiveetavaid puittooteid käsitleva statistikaga
10	— Vajaduse korral konsulteerimine seoses puidu õiguspärasust käsitlevate andmetega
11	— Konsulteerimine seoses tootmisstatistika ja teaduslike analüüsidega
12	— Ekspordiks ettenähtud puidu ja puittoodete jälgitavus
13	— Ekspordiandmete kodeerimine (eksporditava puidu spetsifikaat) — FLEGT-litsentside numbrite kodeerimine
14	— Konsulteerimine seoses inventuuride, tootmisstatistika, töötlemise, transporditud toodete mahu statistika, arvestatud maksude, vaidluste lahenduste, õiguspärasuse sertifikaatidega jne
15	— Füüsilise kontrolli andmete kodeerimine — Vaidlusi käsitlevate andmete kodeerimine (konfiskeerimise protokoll, konfiskeeritud toodete avalikul enampakkumisel müümise protokoll)

Osalejate xxxxx kindlaksmääramine

— Keskne MINFOF:

— süsteemi haldamine ja menetluste reguleerimine;

— alusteabe kodeerimine;

— järelevalve kontrolli üle;

— ühendus teiste ametiasutustega;

— andmete kinnitamine kesktasandil;

— sõltumatu audit.

— Metsandusüksused:

— andmete sisestamine oma tegevuse kohta (inventuurid, raie, transport, töötlemine, import ja eksport) või nende edastamine pädevatele asutustele andmebaasidesse üles laadimiseks;

— langetamismaksu, tehasesse sisenemise maksu, iga-aastase metsandusmaksu ja üldiste maksude kohta teabe si- sestamine vastavuse kontrollimiseks või nende edastamine pädevatele asutustele andmebaasidesse üles laadimiseks.

— Piirivalve ühisrühmad:

— andmete sisestamine naaberriikide puidu kohta;

— dokumentide kontroll;

— vajaduse korral läbiveetavale puidule vöötkoodide andmine.

— Metsandusküsimustega tegelevad regioonide ja departemangude esindused:

— eksporditava puidu spetsifikaatide (BSE) andmete sisestamine;

— andmete sisestamine metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktis (PCFC) tehtud dokumendikontrolli kohta;

— andmete sisestamine konfiskeeritud toodete müügi kohta avalikel enampakkumistel (VEB).

— Kontrollipunktid:

— füüsilise kontrolli andmete sisestamine;

— vöötkoodide lugemine.

— FLEGT-litsentse väljastav asutus:

— väljastatud FLEGT-litsentsidel sisalduvate andmete sisestamine;

— dokumentide olemasolu kontrollimine;

— FLEGT-litsentside väljastamine.

— Maksuamet:

— langetamismaksu, tehasesse sisenemise maksu, iga-aastase metsandusmaksu ja üldiste maksude kohta teabe si- sestamine vastavuse kontrollimiseks.

— Tolliamet:

— teabe sisestamine pealelaaditavate, imporditavate, läbiveetavate koguste kohta;

— füüsiline kontroll ja dokumentide kontrollimine;

— tollitulu sisestamine.

— Muud riigid:

— konsulteerimine jälgitavuse süsteemide IT-ühenduste kaudu.

— Muud osalejad:

— lugemine, jälgimine, rikkumistest teatamine ja ettepanekute esitamine.

Xxxxx XXX-B kirjeldatakse õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamises põhirolli täitvate institutsioonide tegevuse korraldust.

VI e Teabehaldus

Alljärgnevas tabelis kirjeldatakse üldjoontes rakendatavat jälgitavuse süsteemi. Konkreetsed tarneahela etappide puhul kasutatavad menetlused töötatakse välja ettevalmistusetapis, kasutades piiratud ajavahemiku jooksul tehnilist välisabi ning olles eelnevalt kõnealuseid menetlusi koha peal katsetanud. Kontrollide sageduse, valimi moodustamise meetodite, kohapealse kontrollimise, rikkumistest teatamise, CEMACi riikide puidu töötlemisega jms seotud konkreetseid menetlusi käsitletakse menetluste käsiraamatus, mis töötatakse välja ja seejärel levitatakse kõigi asjaomaste osalejate hulgas. Jälgita­ vuse kontrollimise eest vastutavate talituste käsutusse antakse spetsiaalne varustus ja vahendid.

Etapid	Tegevused	Vastutus tegevuse eest	Kodeeritavad andmed	Vastutus kodeerimise eest	Kontrollimine (füüsiline kontroll ja dokumentide kontrollimine)	Andmete kooskõlastamine
1. Metsad (1)	Metsamajanduse inventeerimine	— Ettevõtjad inventuuride tegemiseks määratud konsultatsioonibüroode kaudu — MINFOF (eelnevad inventuurid puude raadamise lubade (ARB) puhul) → Iga inventeeritud puu märgistamine vöötkoo­ diga etiketiga	— Vöötkood — Metsamajandaja — Majandusaasta — Liigi kood — Tüve rinnasdiameeter (1,3 m) — GPS koordinaadid — Loa nr/metsakor- raldusüksus (UFA)/blo­ keering/lubatud aastane raiemaht (assiette annuel de coupe, AAC)	Ettevõtjad sisestavad andmed ning need re- gistreeritakse SIGIF II süsteemis Metsandusdirektoraadi kaardistamise kesküksuses (Unité Centrale de la Carto­ graphie de la Direction des Forêts, UCECAF) registreeri­ tud inventuurikaart	MINFOF kontrollib koha peal inventuuri kvaliteeti/ usaldusväärsust (kesk- ja detsentraliseeritud talitused) valimi moodustamise xxxx (kontrollimisnormid)	Metsakorralduse inventuuri­ tulemustega vastavuse kont­ rollimine (eelkõige inventee­ ritud liikide puhul)
	Raie	— Ettevõtjad → Xxxxx xx raiutud tüve märgistamine uue vööt­ koodi kandva etiketiga (sama vöötkood mis kasvaval puul)	— Vöötkood — Raietööde päeviku DF10 nr — Metsamajandaja — Alltöövõtja — AAC nr — Ala — Liigi kood — Pikkus — Tüvepoolne ots — Ladvapoolne ots — Kuupäev	Ettevõtjad sisestavad andmed raietööde päeviku­ tesse (DF10) ning need andmed registreeritakse SIGIF II süsteemis	MINFOFi kohapealne kont­ roll (detsentraliseeritud tali­ tused, riiklik kontrollüksus ja sõltumatu vaatlus)	Raiutud ja raieloa saanud mahu/tüvede arvu vaheline automaatne vastavuskontroll SIGIF II süsteemis Ühendus rahandusministee­ riumi (MINFI) MESURE süsteemi andmebaasiga (langetamismaks)

ET

6.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 92/75

Etapid	Tegevused	Vastutus tegevuse eest	Kodeeritavad andmed	Vastutus kodeerimise eest	Kontrollimine (füüsiline kontroll ja dokumentide kontrollimine)	Andmete kooskõlastamine
2. Palkide transport: mets – eksport mets – tehas mets – saeveski saeveski – eksport saeveski – tehas	Puidu ettevalmistamine ja koormasse laadimine metsas asuval raieplatsil (tehasesse, ekspordiks või saeveskisse)	— Ettevõtjad — à Ettevalmistatud palgid märgistatakse uue vööt­ koodi kandva etiketiga (seotud esialgse palgi vöötkoodiga)	— Vöötkood — Palkide saatelehe nr — Raietööde päeviku DF10 nr (+ xxxx xx asend) — AAC nr — Lähtekoht (raieplatsi nr) — Sihtkoht — Vedaja — Liigi kood — Pikkus — Tüvepoolne ots — Ladvapoolne ots — Kuupäev — Töötaja (+ märgistamis­ xxxxx xx) — Sõiduki registreerimisnumber	Ettevõtjad kannavad andmed palkide saatelehele ning need registreeritakse SIGIF II süsteemis	MINFOFi kohapealne kont­ roll (detsentraliseeritud tali­ tused, riiklik kontrollüksus ja sõltumatu vaatlus) süste­ maatilise kontrollina ning kontrollpostide tasandil, kus kontrollitakse dokumentide kehti- vust/usaldusväärsust, vööt­ koodide registreerimist ning kontrollitakse füüsili­ selt, millised on tegelikud mahud võrreldes palkide saatelehe deklaratsioonidel märgituga	Automaatne vastavuskont- roll SIGIF II süsteemis (eelkõige transporditud ja raiutud mahtude vahel, siht­ kohaga seoses jms)
	Ettevalmistamine xx xxxxx xxxxx laadimine saeveskis või jaamas	— Ettevõtjad	— Vöötkood — Palkide saatelehe nr (saeveski)/raudteeveo saatekiri — Raietööde päeviku DF10 nr (+ xxxx xx asend) — AAC nr — Lähtekoht (saeveski nimi) — Sihtkoht — Vedaja — Liigi kood — Pikkus — Tüvepoolne ots — Ladvapoolne ots — Kuupäev — Töötaja (+ märgistamis­ xxxxx xx) — Sõiduki registreerimisnumber	Ettevõtjad kannavad andmed saeveski saatele­ hele ning need registreeri­ takse SIGIF II süsteemis	MINFOFi kohapealne kont­ roll (detsentraliseeritud tali­ tused, riiklik kontrollüksus, sõltumatu vaatlus ja kont­ rollpostid), süstemaatilise kontrollina, kus kontrolli­ takse dokumentide kehti­ vust/usaldusväärsust, vööt­ koodide registreerimist ning kontrollitakse füüsili­ selt, millised on tegelikud mahud võrreldes palkide saatelehe ja saeveski saate­ lehe deklaratsioonidel märgituga	Palkide saatelehel ja saeveski saatelehel esitatud teabe automaatne vastavuskontroll SIGIF II süsteemis

ET

L 92/76

Euroopa Liidu Teataja

6.4.2011

Etapid	Tegevused	Vastutus tegevuse eest	Kodeeritavad andmed	Vastutus kodeerimise eest	Kontrollimine (füüsiline kontroll ja dokumentide kontrollimine)	Andmete kooskõlastamine
3. Tehas	Tehasesse vastuvõtmine	— Ettevõtjad	— Vöötkood — Töötleja — Liigi kood — Päritolu — Raietööde päeviku DF10 nr — Palkide saatelehe või saeveski saatelehe nr — Pikkus — Tüvepoolne ots — Ladvapoolne ots — Kuupäev — Töötaja	Ettevõtjad sisestavad andmed ning need re- gistreeritakse SIGIF II süsteemis	MINFOFi ja MINFI süste­ maatiline ühiskontroll Palkide füüsiline kontrolli­ mine ning teabe võrdle­ mine saatelehtedel esitatuga → Vöötkoodide lugemine ja palkide saatelehe ja saeveski saatelehe andmete sisestamine MINFOFi tööta­ jate poolt	Transporditud ja tehasesse toodud mahtude auto­ maatne vastavuskontroll SIGIF II süsteemis Ühendus MINFI MESURE süsteemi andmebaasiga (tehasesse sisenemise maks)
	Töötlemisahelasse sisene­ mine (saeraam)	— Ettevõtjad → Lõigatud nottide märgistamine vöötkoo­ diga (seotud algse palgi vöötkoodiga)	— Vöötkood — Tehasesse sisenemise päeviku (CEU) nr — Liigi kood — Päritolu — Raietööde päeviku DF10 nr – liin – asend — Saatelehe nr — Pikkus — Tüvepoolne ots — Ladvapoolne ots — Kuupäev (saeraami sise­ nemine)	Ettevõtjad kannavad andmed puidu töötlemiste­ hasesse sisenemise päeviku­ tesse ning need registreeri­ takse SIGIF II süsteemis	MINFOFi ja MINFI süste­ maatiline ühiskontroll Nottide füüsiline kontrolli­ mine ja teabe võrdlemine tehasesse sisenemise päevi­ kutes sisalduva teabega	Tehasesse sissetoodud mahtude ja tootmisahelasse (saeraami) sisenenud mahtude automaatne xxxxxx vuskontroll SIGIF II süsteemis
	Töötlemisahelast väljumine	— Ettevõtjad → Töödeldud tooted märgistatakse uue vööt­ koodiga (seotud sisse­ tulnud tükeldatud palkidega)	— Vöötkood — Tehasest väljaviimise päeviku (CSU) nr — Lepingu nr — Töötleja — Majandusaasta — Liigi kood — Pikkus — Laius — Paksus — Ühikute arv — Kuupäev (väljumine)	Ettevõtjad kannavad andmed tehasest väljavii­ mise päevikutesse ning need registreeritakse SIGIF II süsteemis	MINFOFi ja MINFI süste­ maatiline ühiskontroll	Tootmisahelasse sisenenud ja sellest väljunud mahtude võrdlus ning materjali kesk­ mise kasumlikkuse vastavus­ kontroll (liikide xxxxx) Võimaluse korral seos töödeldud toodete (tehasest väljaviimine) ja tehasesse sisenemise päevikus regist­ reeritud palkide vahel igapäevaseks andmete võrdlemiseks

ET

6.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 92/77

Etapid	Tegevused	Vastutus tegevuse eest	Kodeeritavad andmed	Vastutus kodeerimise eest	Kontrollimine (füüsiline kontroll ja dokumentide kontrollimine)	Andmete kooskõlastamine
4. Töödeldud toodete trans­ port: tehas – xxxxx xxxxx – tehas tehas – saeveski saeveski – sadam		— Ettevõtja	— Vöötkood — Saepuidu saatelehe nr/raudteeveo saateleht — Lepingu nr — Pakkide nr — Töötleja — Vedaja — Lähtekoht — Sihtkoht — Majandusaasta — Liigi kood — Pikkus — Laius — Paksus — Ühikute arv — Kuupäev	Ettevõtjad sisestavad andmed saepuidu saatele­ hele ning need registreeri­ takse SIGIF II süsteemis	MINFOFi kohapealne kont­ roll (detsentraliseeritud tali­ tused, riiklik kontrollüksus, sõltumatu vaatlus ja kont­ rollpostid) süstemaatilise kontrollina, kus kontrolli­ takse dokumentide kehti­ vust/usaldusväärsust, vööt­ koodide registreerimist ning kontrollitakse füüsili­ selt, millised on tegelikud mahud võrreldes palkide saatelehe ja saeveski saate­ lehe deklaratsioonidel märgituga	Automaatne vastavuskont- roll SIGIF II süsteemis
5. Sadam	Palkide eksport	Ettevõtja	— Vöötkood — Sihtriik — Metsamajandaja — Majandusaasta — Loa nr — AAC nr — Liigi kood — Pikkus — Tüvepoolne ots — Ladvapoolne ots — Kuupäev — Töötaja — Lepingu nr — Palkide saatelehe nr	Ettevõtjad kodeerivad eksporditava puidu spetsifi­ kaadis (BSE) sisalduvad andmed ning need re- gistreeritakse SIGIF II süsteemis Selle kinnitab äärealadel õiguspärasuse kontrollimise eest vastutav üksus	— Toimiku dokumentide läbivaatamine — Iga partii füüsiline kont­ rollimine xx xxxxx võrdle­ mine spetsifikaadiga — Tollitöötajad teevad valimipõhiselt füüsilise kontrolli (järelevalve- ühingu Société Générale de Surveillance (SGS) abiga)	— Automaatne vastavus­ kontroll SIGIF II süsteemis (metsandus­ kontrolli punkt Douala sadamas) seoses toodete määratluse, päritolu ja ajalooga, kontrolliahela varasemate osalejatega jms — Automaatne vastavus­ kontroll MINFI andme­ baasis (MESURE) — Automaatne vastavus­ kontroll tolliameti andmebaasis (SIDONIA) → FLEGT-litsents

ET

L 92/78

Euroopa Liidu Teataja

6.4.2011

Etapid	Tegevused	Vastutus tegevuse eest	Kodeeritavad andmed	Vastutus kodeerimise eest	Kontrollimine (füüsiline kontroll ja dokumentide kontrollimine)	Andmete kooskõlastamine
	Saepuidu eksport	Ettevõtja	— Vöötkood — Sihtriik — Töötleja — Majandusaasta — Pikkus — Laius — Paksus — Ühikute arv — Liigi kood — Maht — Kuupäev — Töötaja — Lepingu nr — Saatelehe nr	Ettevõtjad sisestavad andmed eksporditava puidu spetsifikaatidesse (BSE) ning SIGIF II süsteemi	— Toimiku dokumentide läbivaatamine — Iga partii füüsiline kont­ rollimine xx xxxxx võrdle­ mine spetsifikaadiga — Tollitöötajad teevad valimipõhiselt füüsilise kontrolli (järelevalve- ühingu Société Générale de Surveillance (SGS) abiga)	— Automaatne vastavus­ kontroll SIGIF II süsteemis (metsandus­ kontrolli punkt Douala sadamas) seoses toodete määratluse, päritolu ja ajalooga, kontrollimis- ahela varasemate osaleja­ tega jms — Automaatne vastavus­ kontroll MINFI andme­ baasis (MESURE) — Automaatne vastavus­ kontroll tolliameti andmebaasis (SIDONIA) → FLEGT-litsents
	Palkide eksport konteinerites	Ettevõtja ja MINFOF/MINFI	— Vöötkood — Sihtriik — Töötleja — Majandusaasta — Pikkus — Laius (saepuit) — Paksus (saepuit) — Ühikute arv (saepuit) — Tüvepoolne ots (palgid) — Ladvapoolne ots (palgid) — Liigi kood — Maht — Kuupäev — Töötaja — Lepingu nr — Saatelehe nr	Ettevõtjad kodeerivad eksporditava puidu spetsifi­ kaadis (BSE) ja SIGIF II süsteemis sisalduvad andmed	MINFOF ja tollitöötajad kontrollivad konteinerisse laadimist füüsiliselt Kinnitus laadimissertifikaadil	Douala rahvusvahelise termi­ nali (DIT) andmete ja eksporditava puidu spetsifi­ kaadi andmete vastavuse hindamine SIGIF II andmebaasis

ET

6.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 92/79

Etapid	Tegevused	Vastutus tegevuse eest	Kodeeritavad andmed	Vastutus kodeerimise eest	Kontrollimine (füüsiline kontroll ja dokumentide kontrollimine)	Andmete kooskõlastamine
Läbiveetav puit	Läbiveetava puidu sise­ nemine	MINFOF	Veodokumendid (saate­ lehed, spetsifikaadid, pä- ritolusertifikaadid xx xxxxxx dokumendid). SIGIF II süsteemis kodeeritud andmed — Spetsiaalsed vöötkoodid — Päritoluriik — Tüvepoolne ots (palgid) — Ladvapoolne ots (palgid) — Laius (saepuit) — Paksus (saepuit) — Ühikute arv (saepuit) — Liigi kood — Äriühing — Sihtkoht — Sisenemise kuupäev — Kontrollpost — Töötaja	Piiripunkt	Kontrollpostis kontrolli­ takse veodokumente xx xxxx päritoluriigi dokumente	Väljumissadamate ja sisene­ mispunktide andmete koos­ kõlastamine SIGIF II andmete põhjal
	Importpuidu sisenemine	Ettevõtja (importija)	Veodokumendid (saate­ lehed, spetsifikaadid, pä- ritolusertifikaadid xx xxxxxx dokumendid) Õiguspärased impordido­ kumendid SIGIF II süsteemis kodee­ ritud õiguspärasust või säästvat majandamist tõen­ davad sertifikaadid (kuni nende riikide FLEGT- litsentsi väljastamiseni) — Spetsiaalsed vöötkoodid	Piiripunkt ja tehasesse sise­ nemise ettevõtja	Kontrollpostis kontrolli­ takse impordilitsentsi, veodokumente xx xxxx päritoluriigi dokumente Puit siseneb tarneahela järe­ levalve tavapärasesse voogu	Andmete kooskõlastamine tehasesse sisenemise andme­ tega päritoluriikide xxxxx SIGIF II süsteemis kodee­ ritud andmete põhjal

ET

L 92/80

Euroopa Liidu Teataja

6.4.2011

Etapid	Tegevused	Vastutus tegevuse eest	Kodeeritavad andmed	Vastutus kodeerimise eest	Kontrollimine (füüsiline kontroll ja dokumentide kontrollimine)	Andmete kooskõlastamine
			— Päritoluriik — Tüvepoolne ots (palgid) — Ladvapoolne ots (palgid) — Laius (saepuit) — Paksus (saepuit) — Ühikute arv (saepuit) — Liigi kood — Äriühing — Sihtkoht — Sisenemise kuupäev — Kontrollpost — Töötaja

ET

6.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 92/81

(1) Ükskõik millises etapis konfiskeeritud ja avalikel enampakkumistel müüdud puit siseneb jälgitavusahelasse sellel tasemel ning xxxxx ahela kõik järgmised etapid.

VII FLEGT-litsentside väljastamine

FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi kaudu kinnitatakse metsandusüksuste õiguspärasuse, tarneahela nõuetele vastavuse ja metsandustegevuse riikliku järelevalve kontrollimise tulemused puidusaadetiste puhul, mille kohta esitatakse FLEGT- litsentsi taotlus. Seega on FLEGT-litsents, nagu õiguspärasuse sertifikaatki, üks õiguspärasuse kontrollimise süsteemi väljunditest.

Asjaomase puidusaadetise olukorra kontrollimisel vaadatakse läbi turvalised dokumendid, mida on interneti xxxx vahetanud õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavad kesktalitused (Yaoundés) ja õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavad de- tsentraliseeritud talitused (ekspordikohtades), kordumatute numbritega nummerdamise süsteemiga ning automaatse regis­ treerimisega keskandmebaasis või elektroonilise süsteemi xxxxx korral paberkandjal väljastatud turvalisi dokumente kasu­ tades.

FLEGT-litsentsi väljastavad metsanduse eest vastutava ministeeriumi õiguspärasuse kontrollimisega tegelevate detsentrali­ seeritud talituste (regioonide või departemangude esindused, metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid) vastutavad isikud SIGIF II süsteemis välja antud lõpparuande põhjal, mis kinnitab eksporditava puidu nõuetele vastavust. Kõnealune aruanne koostatakse blokeerimissüsteemi kolme peamise signaali kontrollimise tulemusena:

— 1. signaal: näitab nõuetele vastavust õiguspärasuse sertifikaadi puhul;

— 2. signaal: näitab nõuetele vastavust vaidluste puhul (SIGICOF);

— 3. signaal: näitab nõuetele vastavust riikliku järelevalve puhul (tarneahel, MESURE ja SYDONIA).

Kui FLEGT-litsents on nõutav, lisatakse see metsanduse eest vastutava ministeeriumi kohaliku pädeva talituse välja antud spetsifikaatidele (BSE) ning see võimaldab iga eksporditava puidusaadetise laadimistoimingute xxxxx xxxxx tolliameti väljastatava laadimisloa. Igal juhul tagavad metsanduse eest vastutava ministeeriumi ametnikud enne saadetiste teeleasu­ mist, et need vastavad asjaomastele FLEGT-litsentsidele. FLEGT-litsentsile kirjutatud allkirjad on ametlikult tunnustatud.

FLEGT-litsentside väljastamise menetlus kehtestatakse metsanduse eest vastutava ministri sellekohase aktiga. Teavet tunnustatud allkirjade kohta edastatakse korrapäraselt liidu pädevatele asutustele, kes teavitavad sellest liidu tolliasutusi. Lähtesadamas antakse enne pealelaadimist kontrollijate käsutusse FLEGT-litsentside kontrollimiseks ja registreerimiseks vajalik spetsiaalne varustus ja vahendid.

FLEGT-litsentse ja nende väljastamise menetlusi kirjeldatakse V lisas ning neid täiendatakse ettevalmistusetapi käigus.

Kameruni tolliametnike järelevalve all läbiveetava puidu ja puittoodete puhul ei pea Kamerun nende liitu eksportimiseks väljastama FLEGT-litsentsi.

VIII Sõltumatu audit

Kogu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi auditeeritakse korrapäraselt sõltumatu auditi vormis, et tagada selle usaldus­ väärsus ja läbipaistvus tootmisest eksportimiseni, kusjuures kõnealune auditeerimine ulatub isegi liidu pädevate asutuste toimimise tasandini.

Sõltumatu audiitori xxxxx, pädevust ja töölevõtmise tingimusi kirjeldatakse käesoleva lepingu VI lisas. IX Kokkuvõte

Kokkuvõttes kujutab õiguspärasuse kontrollimise süsteem endast ressursside ühendamist, mille eesmärk on tagada funkt­ sionaalne sünergia metsandustegevuse järelevalve, kogu tarneahelat hõlmava riikliku kontrolli ja metsandussektori teenuste osutamise vahel, kusjuures kogu süsteemi suhtes tervikuna kohaldatakse sõltumatut auditit, mis tagab usaldusväärsuse.

Metsandustegevuse riikliku järelevalve kaudu täiendatakse ja hallatakse metsandusdirektoraadi keskandmebaasi, mis on ühendatud partnerasutuste süsteemidega. Metsandustegevuse riiklik kontroll toimub kogu puidu tarneahela ja metsandus­ sektori asjaomaste toimikute menetlemise ulatuses ning see võimaldab xxxx xxxx ning kogu riigi territooriumil tagada, et metsandussektori iga kasutaja olukord ning esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Samuti võimaldab see tuvastada ja kõrvaldada õigusrikkumisi, mis lisatakse SIGICOFi kaudu andmebaasi.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendatakse üksikasjalikult kindlaks määratud institutsioonilises raamistikus.

INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem kuulub metsanduse eest vastutava ministeeriumi kehtivasse institutsioonilisse xxxxxxx xxxxx. Sellest tulenevates institutsioonilistes korraldustes võetakse arvesse vabatahtliku partnerluslepinguga loodud uut olukorda, xxxx xxxx uusi struktuure loomata. Seega hõlmab institutsiooniline raamistik kõiki struktuure, inim-, materiaal­ xxxx xx rahalisi ressursse, mis õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamiseks kasutusse võetakse, mille tulemusena antakse välja õiguspärasuse sertifikaadid ja FLEGT-litsentsid.

Institutsioonilist raamistikku kirjeldatakse III-B lisas ning sellega seotud vajadusi X lisas.

III-B XXXX

ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEMI INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

I Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendusstruktuurid

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendatakse Kamerunis metsanduse eest vastutava ministeeriumi (MINFOF) juurde kuuluvate struktuuriüksuste töö raames. Need struktuuriüksused sekkuvad eri tasanditel (kesk- ja detsentraliseeritud talitused) ning erineval määral järgmiste õiguspärasuse kontrollimise süsteemi aluseks olevate elementide rakendamisse:

— majandava/töötleva metsandusüksuse õiguspärasuse kontrollimine;

— metsandustegevuse riiklik järelevalve;

— metsandustegevuse riiklik kontroll;

— tarneahela nõuetele vastavuse kontrollimine;

— FLEGT-litsentside väljastamine;

— sõltumatu audit.

Alljärgnevalt kirjeldatakse erinevaid õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamise eest vastutavaid üksusi ning nende xxxxx, keskendudes eelkõige vabatahtlikust partnerluslepingust tuleneva kahe uue dokumendi – õiguspärasuse sertifikaadi ja/või FLEGT-litsentsi – väljastamisega seotud uutele aspektidele.

I a Õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavad kesktalitused

Kesktalitused kuuluvad metsandusdirektoraadi (Direction des Forêts, DF) organisatsioonistruktuuri. Asjaomased talitused on metsakeskkonda sekkumise eeskirjade talitus (Service des Normes d’Intervention en Milieu Forestier, SN) ja metsandusteabe haldamise talitus (Service de la Gestion de l’Information Forestière, SEGIF). Nende talituste tegevust juhib metsandusdirekto­ raadi koosseisu kuuluv metsandusvaldkonna lubade väljastamise ja maksunduse alldirektoraat (Sous-Direction des Agréments et de la Fiscalité Forestière, SDAFF). Metsandusdirektoraat on omakorda aruandekohustuslik metsanduse ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) peasekretariaadi (Secrétariat Général, SG) ees, mis allub metsanduse ja loomastiku ministrile.

Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade talitus (SN) vaatab muude ülesannete hulgas, mida tal organisatsiooniskeemist lähtuvalt täita tuleb, läbi õiguspärasuse sertifikaatide taotlustega seotud dokumendid ning kontrollib metsandusüksuste tegevuse vastavust vastavushindamise tabelite sätetele (vt II xxxx). Sellega seoses suhtleb kõnealune talitus (konsulteerimine ja kirjalikud või elektroonilised päringud) kõikide MINFOFi sisetalituste (metsandusdirektoraat (DF), metsasaaduste eden­ xxxx xx töötlemise direktoraat (Direction de la Promotion et de la Transformation des Produits Forestiers, DPT), loomastiku ja kaitsealade direktoraat (Direction de la Faune et des Aires Protégées, DFAP), riiklik kontrollüksus (Brigade Nationale de Contrôle, BNC) jt) ning muude ametiasutuste pädevate talitustega, kes on seotud vastavushindamise tabelites nõutavate dokumentide väljastamisega (keskkonna, rahanduse, tolli, tervishoiu, tööstuse, kaevanduse, töö-, sotsiaal- ja põllumajanduse valdkondade eest vastutavad ministeeriumid). Lisaks lepingu riiklikule järelevalvekomiteele luuakse IT-süsteemide ühendamise järelevalve ministeeriumidevaheline komitee.

Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade talitus kinnitab pärast kontrollimist õiguspärasuse sertifikaatide taotluste toimikud ning edastab need metsandusteabe haldamise talitusele õiguspärasuse sertifikaatide kavandite koostamiseks ning asjaomas­ te andmete kodeerimiseks andmebaasis.

Metsandusteabe haldamise talitus (SEGIF) tegeleb, nagu tema nimigi viitab, kogu metsandussektorit käsitleva teabe halda­ misega, mis on kättesaadav metsandusteabe haldamise teise põlvkonna infosüsteemi (SIGIF II) andmebaasis, mille kaudu talitus vastab kõikidele teabepäringutele ja/või koostab muude metsandustoimingute iga-aastaste lubade ja sertifikaatide eeskujul õiguspärasuse sertifikaate. Seega asub selle talituse juures SIGIF II keskandmebaas, mille abil kogu metsandus­ sektori teave koondatakse ja töödeldakse samaaegselt andmebaasiühenduste kaudu teistelt ametiasutustelt saadud teabega. Keskandmebaasis väljastatakse teateid ja signaale, et vajaduse korral (vt xxxx XXX-A) oleks võimalik väljastada FLEGT-litsentse, samuti õiguspärasuse sertifikaatide kavandeid. SEGIFi väljastatud õiguspärasuse sertifikaatide kavandid esitatakse hindami­ seks metsandusvaldkonna lubade väljastamise ja xxxxxxxxxx alldirektorile, st otsesele ülemusele, kes saadab need edasi toimikute menetlemise tavapärast xxxx pidi, läbi peasekretariaadi, kuni need allkirjastab metsanduse ja loomastiku eest vastutav minister.

Kokkuvõttes osalevad talitused õiguspärasuse sertifikaatide väljastamises järgmises järjekorras: SN-SEGIF-SDAFF-DF-SG- MINFOF.

I b Õiguspärasuse eest vastutavad detsentraliseeritud talitused

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamises osalevad kõik MINFOFi detsentraliseeritud struktuuriüksused. Põhirolli mängivad üksused, mis on määratud vastavalt nende olulisusele puidu ringluses ja/või laadimisel, eelkõige: piiripunktid, puidu tootmise/omandamise kohtade metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid (PCFC), kontrollipostid, regioonide esindused, departemangude esindused, puidu pealelaadimiskohtade ja lennujaamade metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid.

Need talitused vastutavad metsandustegevuse riiklikku järelevalvet ning puidu jälgitavust ja kontrolli käsitlevate õigus- ja haldusnormide kohaldamise eest, eelkõige nende eksporditava puidu ja puittoodete laadimiskohtade tasemel, kus väljas­ tatakse FLEGT-litsentse.

Metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid piiripunktides, mille kaudu puit riiki siseneb:

— kontrollivad imporditava puidu õiguspärasust (transporditavate toodete kohta esitatavate dokumentide nõuetele xxxxxx vuse kontrollimine);

— kohaldavad läbiveetava puidu tollikoridori paigutamise korda koostöös tollitalitustega;

— kodeerivad andmeid SIGIF II süsteemis;

— loevad ja kontrollivad imporditava puidu vöötkoode xx xxxx, et veodokumendid oleksid nõuetekohaselt kinnitatud;

— varustavad läbiveetavat ja imporditavat puitu vöötkoodidega.

Metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid, mis kontrollivad puidu tootmise või omandamise kohtasid:

— kontrollivad metsamajandamise toiminguid (füüsiline kontroll ja dokumentide kontroll);

— märgistavad palke;

— loevad ja kontrollivad vöötkoode;

— registreerivad andmeid;

— kinnitavad saatelehed väljasõidul raieplatsilt.

Kontrollipostid (eristatakse tehasesse sisenemise kontrolliposte ja maanteede kontrolliposte, millest mõned on kohustus­ likud läbisõidupunktid): vastavalt olukorrale tegelevad need järgnevaga:

— kontrollivad tehasesse sisenemist ja tehasest väljaviimist;

— kontrollivad koormaid füüsiliselt;

— kontrollivad saatelehti;

— kodeerivad andmeid SIGIF II süsteemis;

— loevad ja kontrollivad vöötkoode;

— registreerivad andmeid PDA-s (1) ja käsitsi täidetavates registrites.

Metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid, mis tegutsevad eksporditava puidu pealelaadimiskohtades (Douala, Kribi, Limbé, Idenau, Campo sadamad xx xxxx lennujaamad):

— kontrollivad puidu jälgitavusega seotud elemente (füüsiline kontroll ja dokumentide kontroll);

— registreerivad andmeid;

— võtavad vastu ja vaatavad läbi FLEGT-litsentside taotlustega seotud dokumente ning edastavad need seejärel pädevale departemangu esindusele litsentside väljastamiseks, juhul kui asjaomased dokumendid on kooskõlas käesoleva lepingu III-A lisas nõutavate tingimustega või juhul kui nad ei ole ise FLEGT-litsentsi välja andnud asutus;

(1) PDA: Personal Data Assistance.

— väljastavad FLEGT-litsentse pärast selleks nõutava uurimise läbiviimist keskandmebaasi SIGIF II tasemel või juhul kui nad on ise FLEGT-litsentsi välja andnud asutus.

Departemangude esindused:

— teostavad järelevalvet nende pädevusterritooriumil asuvate metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktide tegevuse üle;

— kontrollivad koormaid füüsiliselt (metsandussektsioon);

— kontrollivad saatelehti (metsandussektsioon);

— kodeerivad andmeid SIGIF II süsteemis;

— jälgivad ja kontrollivad metsamajandamist käsitlevate andmete sidusust;

— loevad ja kontrollivad vöötkoode;

— kinnitavad saatelehti ja/või spetsifikaate ning edastavad need pädevale regiooni esindusele;

— koguvad nõuetekohaselt täidetud DF10 vormide (raietööde päevikud) ja saatelehtede koopiaid;

— registreerivad andmeid;

— pealelaadimiskohtades tegutsevad departemangu esindused väljastavad FLEGT-litsentse, tuginedes täielikule ja nõuete­ kohasele toimikule, mille on neile edastanud eksporditava koorma pealelaadimise koha metsandus- ja jahipidamis- kontrolli punktid. Sel eesmärgil on nende süsteem ühendatud SIGIF II andmebaasiga, mis xxxxx xxxxx kooskõlas III-A lisaga signaale majandava/töötleva metsandusüksuse ja eksporditavate puidusaadetiste õiguspärasuse kohta. Väljastatud FLEGT-litsentsid saadetakse tagasi pealelaadimiskohtade metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktidele, kus täidetakse pealelaadimisformaalsused tollitalituste juures.

Regioonide esindused:

— teostavad järelevalvet departemangude esinduste tegevuse üle;

— kontrollivad koormaid füüsiliselt (regioonide üksused);

— kontrollivad saatelehti (regioonide üksused);

— jälgivad ja kontrollivad metsamajandamist käsitlevate andmete sidusust;

— kodeerivad andmeid SIGIF II süsteemis;

— loevad ja kontrollivad vöötkoode;

— märgistavad avalikel enampakkumistel müüdavat puitu vöötkoodidega;

— allkirjastavad spetsifikaate ja edastavad neid pealelaadimiskoha pädevale metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktile järgmisteks tollitalitustega seotud ekspordiformaalsusteks;

— koguvad raietööde päevikute DF10 ja saatelehtede koopiaid;

— registreerivad andmeid;

— annavad välja FLEGT-litsentse, tuginedes täielikule ja nõuetekohasele toimikule, mille on neile edastanud eksporditava koorma pealelaadimise koha metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid.

Kokkuvõttes osalevad õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamise ahelas peaaegu kõik MINFOFi detsentraliseeritud talitused ja kesktasandil metsandussektorile spetsialiseerunud MINFOFi tehniliste direktoraatide talitused; seejuures esinevad teatavad eripärad metsandusdirektoraadi tasandil, kus õiguspärasuse sertifikaatide koostamine algatatakse, ning teatud piirkondlike esinduste, departemangude esinduste või pealelaadimiskoha pädevate metsandus- ja jahipidamis- kontrolli punktide tasandil, kus väljastatakse FLEGT-litsentsid.

Loomulikult tegelevad puidu tootmise/omandamise ahela ja ringluse kontrollimise ning järelevalvega korrapäraselt ja pidevalt riikliku kontrollüksuse ja regioonide esinduste kontrollijad, departemangude esinduste töötajad ning kogu riigi territooriumil asuvad metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi käivitamisel osutab selle rakendamise eest vastutavatele struktuuridele kindlaksmää­ ratud ajavahemiku jooksul tehnilist abi konsultatsioonibüroo, kes xxxx xxxxx jälgitavuse süsteemi tehnilise varustuse ja tehnoloogiad.

Alljärgnevalt on esitatud institutsionaalse süsteemi skeem.

INSTITUTSIOONILISE RAAMISTIKU SKEEM

SELGITUS

Noolte tähendus

1: SIGIF II ühendus MESURE ja SYDONIAga 2: Teabepäringud asjaomastelt ametiasutustelt

3: Taotluse korral konkreetse teabe kättesaadavaks tegemine

4: Õiguspärasuse sertifikaatide taotluste dokumentide esitamine

5: Andmete kodeerimine SIGIF II süsteemis või metsade kasutamist käsitlevate andmete esitamine 6: FLEGT-litsentside taotluste dokumentide esitamine

7: Taotlused eriteabe saamiseks

8: Andmebaasis sisalduva teabe kättesaadavaks tegemine 9: Taotlused vaidlustega seotud teabe saamiseks

10: Andmebaasis sisalduva eriteabe kättesaadavaks tegemine 11: Eriteabe kättesaadavaks tegemine

12: Ühendus andmebaasiga, andmete kodeerimine 13: Õiguspärasuse sertifikaatide väljastamine

14: FLEGT-litsentside väljastamine

II Riigi tasandi järelevalveorgan

Selleks et tagada Kameruni sidusrühmade vaheline korrapärane konsulteerimine ning nende kaasamine partnerluslepingu järelevalvesse ja rakendamisse, moodustatakse kooskõlas lepingu artikliga 16 riiklik järelevalvekomitee. See koondab kõiki sidusrühmasid, kes on eelkõige järgmised:

— asjaomaste ametiasutuste esindajad;

— parlamendisaadikud;

— metsanduskogukondade esindajad (erametsaomanikud, riigi omandis xxxxx xxxxxxxx valdajad või metsandusmaksu saajad);

— kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad;

— metsanduse ja puidu erasektori esindajad;

— asjaomase majandussektori ametiühingud.

Komitee koosseis ja töökorraldus määratakse kindlaks metsanduse eest vastutava ministri määrusega pärast partnerlusle­ pingu allakirjutamist.

IV XXXX

TINGIMUSED KAMERUNIST EKSPORDITUD JA FLEGT-LITSENTSIGA HÕLMATUD PUIDU JA PUITTOODETE VABASSE RINGLUSSE LUBAMISEKS LIIDUS

I Põhimõtted

FLEGT-litsentsimissüsteemi tõhususe tagamiseks Kamerunis peavad liidu liikmesriigid kontrollima, et Kamerunist väljasaa­ detud ja liidus vabasse ringlusse lubatud puidul ja puittoodetel oleks nõuetekohane FLEGT-litsents (vt artiklid 6 ja 10).

FLEGT-litsentsi olemasolu ja nõuetele vastavust tuvastavad liikmesriikide määratud pädevad asutused dokumentide kont­ rollimise põhjal.

Saadetisse kuuluv xxxx xx puittooted lubatakse vabasse ringlusse ainult siis, kui tolliasutustele on teatatud, et asjaomasel saadetisel on FLEGT-litsents ning et see vastab nõuetele. Enne FLEGT-litsentsimissüsteemi käivitamist teatab Euroopa pool Kameruni poolele iga liikmesriigi määratud pädevate asutuste loetelu ning nende asutuste kasutatava menetluse.

II Tähtpäevad

FLEGT-litsentsimissüsteemiga seatakse sisse nõuded ja menetlused, mille abil tagada, et liitu eksporditav xxxx xx puittooted oleksid toodetud õiguspäraselt. Selle süsteemi rakendamine ei tohiks toimuda Kameruni päritolu puidu ja puittoodete konkurentsivõime arvelt. Eelkõige tuleks järgida nende toodete liidus vabasse ringlusse lubamise tähtpäevi, et vältida konkurentsimoonutusi võrreldes puidu ja puittoodetega, mis on pärit riigist, kus FLEGT-litsentsimissüsteemi ei ole kasu­ tusele võetud.

Seda aspekti võtab arvesse järelevalve ühiskomitee ning see on selgesõnaliselt sätestatud järgmistes dokumentides:

— süsteemi sõltumatu auditi juhised (VI xxxx XX.4 jagu);

— liidus FLEGT-litsentside vastuvõtmiseks kehtestatud süsteemi hindamise kriteeriumid (VIII xxxx VI jagu). III Menetlus

Saadetisega kaasasoleva litsentsi edastab importija selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus täidetakse tollideklaratsioon asjaomase saadetise vabasse ringlusesse lubamiseks.

Importijal on tungivalt soovitatav edastada litsents enne asjaomase saadetise liidu territooriumile jõudmist, et liidu asutused saaksid seda aegsasti menetleda.

Pädevad asutused vaatavad litsentsi läbi, lähtudes viiest punktist (dokumentide kontroll):

— vastavus Kameruni näidislitsentsile või spetsifikaatidele, mille Euroopa Komisjon on eelnevalt pädevatele asutustele edastanud;

— litsentse väljastava asutuse väljastatud originaali olemasolu või xxxxxx „duplikaat” kandva asendusdokumendi olemas­ olu;

— läbivaatamise kuupäev peab olema varasem kui litsentsile märgitud kehtivuse lõppkuupäev;

— läbikriipsutuste ja paranduste puudumine, välja arvatud juhul, kui need on kinnitanud litsentse väljastav asutus;

— litsentsi kehtivusaeg ei tohi olla pikendatud, välja arvatud juhul, xxx xxxx on teinud litsentse väljastav asutus.

Pärast läbivaatamist teavitavad pädevad asutused tolliasutusi kehtiva riikliku korra kohaselt litsentsi olemasolust, nõuetele vastavusest xx xxxxx numbrist. Seda teavet on vaja vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni menetlevatele tolliasutus­ tele. Importija märgib sellele deklaratsioonile litsentsi numbri.

Litsentsi läbivaatamise ajal võivad pädevad asutused küsida Kameruni litsentse väljastavatelt asutustelt lisateavet, et saada kinnitust litsentsi olemasolu ja nõuetele vastavuse kohta.

Xxxxx xxxxx võidakse otsustada teha kontrolle, et teha kindlaks, kas asjaomane saadetis vastab litsentsis esitatud andmetele (füüsiline kontroll).

Kui otsustatakse teha füüsiline kontroll, püüavad liikmesriikide asutused teha oma kontrollimised xxxxx xxxx xx xxxxx kohas, et asjaomast saadetist kontrollitaks ainult üks kord.

Füüsilise kontrolli puhul loetakse saadetise maht ja netomass vastavaks litsentsil esitatud andmetele, kui saadetises sisalduva puidu või puittoodete maht või netomass ei erine vastavas litsentsis osutatud mahust või netomassist rohkem kui 10 %.

IV Skemaatiline kokkuvõte

Alljärgnevalt on esitatud Kamerunist eksporditud ja FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu ja puittoodete liidus vabasse ring­ lusse lubamise menetluse skeem.

V XXXX

FLEGT-LITSENTSIDE VÄLJASTAMISE TINGIMUSED

1. PEATÜKK

LITSENTSIDE VÄLJASTAMISE FORMAALSUSED

Artikkel 1

1. FLEGT-litsents on dokument, mille metsanduse eest vastutava ministeeriumi detsentraliseeritud talitused väljastavad selleks otstarbeks määratud Kameruni piiripunktides.

2. FLEGT-litsentsid allkirjastavad selleks otstarbeks määratud FLEGT-litsentse väljastavad asutused.

3. FLEGT-litsentse väljastavad asutused on kindlaksmääratud struktuuriga üksuste vastutavad isikud; nendeks võivad olla:

— regioonide esindajad;

— departemangude esindajad;

— metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktide juhatajad.

Artikkel 2

FLEGT-litsents antakse välja järgmistest dokumentidest koosneva toimiku põhjal:

— tempelmargiga taotlus, milles on märgitud:

— nimed, eesnimed, kodakondsus, amet ja elukoht, kui taotleja on füüsiline isik;

— ärinimi, registrijärgne asukoht ja direktori nimi, kui taotleja on juriidiline isik;

— koopia kehtivast õiguspärasuse sertifikaadist, mis on välja antud selle loa kohta, mille alusel on asjaomane puit omandatud;

— eksporditava puidu või puittoodete spetsifikaat.

Artikkel 3

1. FLEGT-litsentsi väljastamine pealelaadimiskohas tõendab puidu ja puittoodete õiguspärasust (seoses vastavushinda­ mise tabeli, jälgitavuse süsteemi ning metsanduse ja loomastiku riikliku kontrolli süsteemiga) ning annab xxx xxxxx ekspordiks liidu turule.

2. Kõnealune menetlus hõlmab järgmist:

— pidev elektroonilise teabe või turvaliste dokumentide vahetus metsandusüksuste ja pädevate metsandustalituste vahel (dokumentaalne jälgitavus);

— interneti xxxx teabe vahetamine Yaoundé õiguspärasuse eest vastutava kesktalituse ja metsanduse eest vastutava minis­ teeriumi detsentraliseeritud talituste vahel, kasutades kordumatute numbritega nummerdamise süsteemi ja automaatset registreerimist keskandmebaasis (metsandusteabe haldamise teise põlvkonna infosüsteem (SIGIF II) ning elektrooniline jälgitavus).

2. PEATÜKK

LITSENTSITASUD

Artikkel 4

FLEGT-litsentsi väljastamiseks tuleb tasuda lõiv FLEGT-litsentsi tempelmargi eest, mille xxxxx xx kasutamise kord määra­ takse kindlaks metsamajanduse eest vastutava ministri sellekohase aktiga.

3. PEATÜKK

FLEGT-LITSENTSIDEGA SEOTUD NÕUDED

Artikkel 5

1. FLEGT-litsentsi võib väljastada paberkandjal või elektrooniliselt.

2. Nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt väljastatud litsents sisaldab 1. liites osutatud teavet vastavalt 2. liites esitatud selgitavatele märkustele.

Artikkel 6

1. FLEGT-litsents kehtib ühele saadetisele alates selle väljastamise kuupäevast.

2. FLEGT-litsentsi kehtivusaeg on kuus kuud. Kehtivuse lõppkuupäev on märgitud litsentsil.

3. Pärast lõppkuupäeva loetakse FLEGT-litsents kehtetuks. Litsentse väljastav asutus võib otsustada kehtivusaega kolme kuu võrra pikendada. Sellisel juhul teeb litsentse väljastav asutus paranduse ja kehtestab uue lõppkuupäeva.

4. Kui asjaomane xxxx xx puittooted enne pealelaadimist riknevad, kaotab FLEGT-litsents kehtivuse ning see saadetakse tagasi litsentse väljastavale asutusele.

Artikkel 7

Paberkandjal litsentsid vastavad 1. liites kirjeldatud vormile.

Artikkel 8

1. FLEGT-litsents koostatakse lepinguosaliste heakskiidetud ning 1. ja 2. liites kirjeldatud vormil.

2. Kasutatakse A4 formaadis paberit ning litsents koostatakse neljas eksemplaris.

3. Iga litsentsivormi eksemplari puhul kasutatakse järgmist värvi paberit:

a) 1. eksemplar on taotleja originaal („Original destiné au demandeur”) – valge;

b) 2. eksemplar on Kameruni tolliasutustele mõeldud eksemplar („Destinée aux douanes camerounaises”) – oranž;

c) 3. eksemplar on XXx tolliasutustele mõeldud eksemplar („Destinée aux douanes de la CE”) – kollane;

d) 4. eksemplar on litsentse väljastava asutuse arhiivi kandmiseks mõeldud eksemplar („Destinée aux archives du service émetteur”) – roheline.

Artikkel 9

1. Litsentsid täidetakse kirjutusmasinal või arvutis. Kui vormid on isekopeeruvad, võib litsentse täita ka käsitsi.

2. Litsentse väljastava asutuse templid lüüakse metallpitsatiga, mis on soovitavalt terasest. Siiski võib litsentse väljastava asutuse sellise pitseri asendada survereljeefpitseriga, kombineerides seda tähtede ja numbrite perforeerimisega. Lubatud koguse märgib litsentse väljastav asutus, kasutades võltsimiskindlaid võtteid, mis teevad võimatuks numbrite või sõnade lisamise.

3. Litsentsid trükitakse ja täidetakse prantsuse või inglise keeles.

Artikkel 10

1. Litsents koostatakse neljas eksemplaris.

2. Kui litsentse väljastav asutus on litsentsi täitnud, allkirjastanud ja ametlikult kinnitanud, antakse esimene eksemplar (valge), märkega „originaal”, taotlejale esitamiseks selle Euroopa Liidu liikmesriigi pädevatele asutustele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse.

3. Teine eksemplar (oranž), märkega „Kameruni tolliasutustele mõeldud eksemplar”, antakse taotlejale Kameruni tol- liasutustele esitamiseks.

4. Kolmas eksemplar (kollane), märkega „XXx tolliasutustele mõeldud eksemplar”, antakse taotlejale esitamiseks selle liidu liikmesriigi tolliasutustele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse.

5. Neljandat eksemplari (roheline), märkega „Litsentse väljastava asutuse arhiivi kandmiseks mõeldud eksemplar”, säilitatakse litsentse väljastava asutuse arhiivis.

4. PEATÜKK

FLEGT-LITSENTSI KADUMINE, XXXXXX VÕI HÄVIMINE

Artikkel 11

1. Originaali või tolliasutustele mõeldud koopiate kadumise, varguse või hävimise korral võib taotleja või tema volitatud esindaja taotleda, et litsentse väljastav asutus väljastaks talle asenduslitsentsi asutusse hoiule jäänud dokumendi alusel.

2. Originaali ja tolliasutustele mõeldud koopiate kadumise, varguse või hävimise korral võib taotleja või tema volitatud esindaja taotleda, et litsentse väljastav asutus väljastaks talle mõlema dokumendi asendusdokumendid.

3. Litsentse väljastav asutus väljastab asenduslitsentsi(d) ühe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist.

4. Asenduslitsentsid sisaldavad asendataval litsentsil märgitud teavet xx xxxxxxx, sealhulgas selle litsentsi numbrit.

5. Asenduslitsents sisaldab xxxxxx „DUPLIKAAT”.

6. Kui kadunud või varastatud litsents leitakse üles, ei tohi seda kasutada ning see tuleb saata tagasi litsentse väljastavale asutusele.

MENETLUSED KAHTLUSTE KORRAL LITSENTSI KEHTIVUSES

Artikkel 12

1. Kahtluse korral FLEGT-litsentsi või asenduslitsentsi kehtivuses nõuab liidu pädev asutus litsentse väljastavalt asutuselt selle kontrollimist. Kehtiv on ainult litsentse väljastava asutuse vastus.

2. Kui litsentse väljastav asutus peab vajalikuks, võib ta nõuda pädevalt asutuselt, et see saadaks talle kahtluse alla seatud litsentsi või asenduslitsentsi koopia.

3. Kui litsentse väljastav asutus peab vajalikuks, võtab ta litsentsi tagasi ja väljastab parandatud eksemplari, millele on märgitud tühistatud dokumendi viiteandmed, ning saadab selle liidu pädevale asutusele.

4. Kui litsentsi kehtivus leiab kinnitust, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevat asutust eelistatavalt elektroo­ nilisel xxxx xx saadab tagasi litsentsi koopiad.

5. Sel viisil tagasi saadetud litsentsi koopiatel on pitseriga kinnitatud/tõendatud xxxxx „Kinnitatud … [kuupäev]”.

6. Kui kahtluse alla seatud litsents ei ole kehtiv, teavitab litsentse väljastav asutus sellest liidu pädevat asutust eelista­ tavalt elektroonilisel xxxx.

ELEKTROONILISE FLEGT-LITSENTSI TEHNILISED NÄITAJAD

Artikkel 13

1. FLEGT-litsentsi võib väljastada ja kasutada elektrooniliste süsteemide abil.

2. Paberkandjal antakse litsents välja nende liidu liikmesriikide puhul, kes ei ole elektroonilise süsteemiga liitunud.

LIITED

1. Litsentsi vorm

2. Selgitavad märkused

NB! Vormil peavad olema Kameruni vapp ja templid.

1. liide

FLEGT-LITSENTSI VORM

2. liide

SELGITAVAD MÄRKUSED

ÜLDTEAVE

— Täita trükitähtedes.

— ISO-koodid osutavad siin ühtsele rahvusvahelisele kahetähelisele riigikoodile.

Lahter	1	Väljastav asutus		Märkige litsentse väljastava asutuse nimi ja aadress.
Lahter	2	Õiguspärasuse viide	sertifikaadi	Lahtri täidab väljaandev riik.
Lahter	3	FLEGT-litsentsi number		Märkige väljaantud litsentsi number.
Lahter	4	Kehtivuse lõppkuupäev		Litsentsi	kehtivusaeg
Lahter	5	Ekspordiriik		Partnerriik, xxxx xxxx xx puittooted liitu eksporditi
Lahter	6	ISO-kood		Märkige lahtris 5 osutatud partnerriigi kahetäheline kood.
Lahter	7	Transpordivahend		Märkige transpordivahend eksportimisel.
Lahter	8	Litsentsiomanik		Märkige eksportija nimi ja aadress.
Lahter	9	Kaubanduslik kirjeldus		Märkige puidu ja puittoodete kaubanduslik kirjeldus.
Lahter	10	HSi rubriik ja kirjeldus		Märkige kauba nelja- või kuuekohaline kood vastavalt kaupade kirjelda­ xxxx xx kodeerimise harmoneeritud süsteemile.
Lahter	11	Teaduslik või tavanimi		Märkige tootes kasutatud puidu liigi teaduslik või tavanimi. Kui tootes on kasutatud rohkem xxx xxxx liiki puitu, märkige iga liik xxxxxx xxxxx. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitmeid liike, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter	12	Ülestöötamisriigid		Märkige riigid, kus lahtris 10 osutatud puiduliigid üles töötati. Liittoote puhul märkige kõigi kasutatud puidu liikide päritoluriigid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitmeid liike, mille liigiehtsus on kaduma läinud.
Lahter	13	ISO-koodid		Märkige lahtris 12 osutatud riikide ISO-koodid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitmeid liike, mille liigiehtsus on kaduma läinud.
Lahter	14	Maht (m3)		Märkige kogumaht kuupmeetrites. Lahtri võib tühjaks xxxxx, xxx lahtris 15 osutatud teave on esitatud.
Lahter	15	Netomass		Märkige kogumass kilogrammides. Netomassi määratletakse puittoodete kaaluna xxxx kontaktmahutite või muu pakendita, v.a aluspuu, tugipostid, kleepmärgid jne. Lahtri võib tühjaks xxxxx, xxx lahtris 14 osutatud teave on esitatud.
Lahter	16	Ühikute arv		Märkige ühikute arv, xxx xxxxx kogust on sel viisil kõige parem kindlaks määrata. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter	17	Eristusmärgid		Vajaduse korral märkige eristusmärgid, nt partii number, veokirja või konossemendi number. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter	18	Allkiri ja litsentse väljastava asutuse tempel		Volitatud ametnik kirjutab sellesse lahtrisse oma allkirja ja paneb litsentse väljastava asutuse ametliku templi. Märkida tuleb ka xxxx xx kuupäev.

VI XXXX

ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEMI SÕLTUMATU AUDITI JUHISED

I Sissejuhatus

Vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise raames lepivad liit ja Kamerun kokku sõltumatu auditi korraldamise vaja­ duses, et tagada FLEGT-litsentside väljastamise protsessi toimimine ja tõhusus.

II Peamised ülesanded

Süsteemi sõltumatul audiitoril on järgmised ülesanded.

1. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi auditeerimine

— Eri liiki lubade andmise menetluse nõuetele vastavuse kontrollimine

— Inimressursid ja suutlikkus

— Eri liiki lubade andmise menetlus

— Eri liiki lubade andmise kontrollimine (valimipõhiselt)

— Lubade registreerimise süsteem

— Lubade lisamine metsandusteabe haldamise infosüsteemi (SIGIF II)

— Vajaduse korral riigikassasse tagatise maksmise kontrollimine

— Lubade määramise kohta teabe avaldamine

— Õiguspärasuse sertifikaatide väljastamise süsteemi hindamine

— Inimressursid ja suutlikkus

— Õiguspärasuse sertifikaatide väljastamise menetlus (vastavushindamise tabeli kohaldamine)

— Väljastatud õiguspärasuse sertifikaatide kontrollimine (valimipõhiselt)

— Väljastatud sertifikaatide registreerimise süsteem

— SIGIF II süsteemi kasutamine ja toimimine

— Kohapealse kontrolli menetlused (metsas, maanteel ja töötlemisüksustes)

— Kohapealse kontrolli aruannete registreerimine

— Mehhanism, mille alusel tunnustatakse eraõiguslikke sertifikaate Kamerunis kohaldatavate põhimõtete, xxxxxxx riumide ja näitajate kohaselt, ning nende vastavushindamise tabeli nõuetele vastavuse kontrollimine

— Jälgitavuse süsteemi hindamine

— Inimressursid ja suutlikkus

— Xxxxxxxxxx kontrolli menetlused (riikliku metsanduse ja loomastiku kontrolli strateegia rakendamine)

— Kontrollitegevuse hindamine (hõlmab võimalikke kohapealseid kontrolle)

— Jälgitavuse ahela eri etappide registreerimine

— Eri süsteemide koostoime hindamine: metsandusteabe haldamise infosüsteem (SIGIF II), rikkumiste ja metsan­ dusalaste vaidluste infotehnoloogilise halduse järelevalve tarkvara (SIGICOF), tolliinfosüsteem (SYDONIA) ja maksutulu parema järelevalve süsteem (MESURE)

— Teabe kontrollimise/kooskõlastamise hindamine kogu tarneahela ulatuses

— FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi hindamine

— Inimressursid ja suutlikkus

— Litsentside väljastamise menetlused

— SIGIF II, SIGICOFi, SYDONIA ja MESURE kasutamine ja toimimine

— Väljastatud FLEGT-litsentside kontrollimine (valimipõhiselt)

— Väljastatud FLEGT-litsentside registreerimise süsteem

— Statistika või muude konsolideeritud andmete koostamine

2. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi puuduste tuvastamine ning nõukogule nende kohta aruande esitamine.

3. Auditiaruannetes märgitud puuduste kindlakstegemise järel võetud parandusmeetmete tõhususe hindamine.

4. Liidus FLEGT-süsteemiga hõlmatud toodete liidu turul vabasse ringlusse lubamiseks rakendatud menetluse tõhususe hindamine, eelkõige seoses järgmisega:

— kontrollimise tähtpäev;

— institutsionaalsed probleemid pädevate asutuste ja litsentse väljastava asutuse vahel.

5. Läbiveetava puidu järelevalvesüsteemi hindamine.

6. Mõlema lepinguosalise ühise taotluse korral kõigi muude õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamise käigus ilmnevate küsimuste läbivaatamine.

III Nõutav kvalifikatsioon

Süsteemi sõltumatu auditi eest vastutab sõltumatu organisatsioon, kellel on tõendatud pädevus auditeerimisvaldkonnas ning kes suudab tõestada oma põhjalikke teadmisi Kameruni ja/või Kongo xxx vesikonna metsasektori kohta. Samuti peaksid sellel organisatsioonil olema järgmised omadused:

— organisatsioon ei ole otseselt kaasatud Kameruni metsasektori tegevuse juhtimisse (majandamine, töötlemine, puidu­ kaubandus, samuti kontrollitegevus). Metsasektori kontrolli raames Kameruni valitsusega lepingu sõlminud tee- nuseosutajatel ei ole õigust sõltumatut auditit teha;

— organisatsioonil ei tohi olla otseseid või kaudseid huve seoses mõne Kameruni ja/või liidu metsasektoris osalejaga;

— organisatsioonil on sisene kvaliteedisüsteem, mis on vastavuses standardiga ISO 17021, või samaväärne süsteem;

— organisatsioon on võimeline tõendama, et tema meeskonnas on olemas metsamajanduse, töötleva tööstuse ja jälgi­ tavuse süsteemide auditeerimise eksperdid ning teadmised liidu turu kohta;

— organisatsioon on võimeline tõendama, et tema meeskonnas on olemas eksperdid, kellel on piisav kogemus Kameruni ja/või Kongo xxx vesikonnas;

— allpiirkonna ekspertide kaasamist tuleb edendada paralleelselt rahvusvaheliste ekspertide kasutamisega. IV Metoodika

Süsteemi sõltumatu audit toimub dokumenteeritud menetluste kohaselt.

— Xxxxxxxx sõltumatu audiitor tegutseb kooskõlas dokumenteeritud haldusstruktuuri, poliitika ja menetlustega, mis vastavad rahvusvaheliselt heakskiidetud heade tavade suunistes kindlaksmääratud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud tingimustele.

— Süsteemi sõltumatu audiitor valmistab ette järgmise sagedusega auditeerimise ajakava: kuus kuud pärast kontrollimise süsteemi tegelikku rakendamist ning seejärel üks kord aastas pärast esialgset ajavahemikku, kui süsteemide tõhus toimimine on kinnitust leidnud.

— Süsteemi sõltumatu audit tehakse võimaluse korral aasta esimeses kvartalis.

— Dokumentide, registrikirjete ja toimingute hoolikal kontrollimisel (valimipõhiselt) tuleb juhinduda dokumenteeritud menetlustest.

— Kõik auditeerimisel tehtavad tähelepanekud tuleb dokumenteerida.

— Auditeerimisel tehtavate tähelepanekute põhjal selgitatakse välja süstemaatilised probleemid.

— Auditiaruanne peab sisaldama kogu kasulikku teavet programmi kohta ning kõiki tehtud tähelepanekuid. Au- ditiaruande xx xxxxx kokkuvõtte kava peab olema esitatud dokumenteeritud menetlustes.

— Xxxxxxxx sõltumatu audiitor loob tema kohta esitatud kaebuste vastuvõtmise ja käsitlemise süsteemi. V Teabeallikad

Süsteemi sõltumatul auditeerimisel kasutatakse kõiki kättesaadavaid teabeallikaid, eelkõige järgmisi.

1. Riikliku metsanduse ja loomastiku kontrolli strateegia (SNCFF) raames tehtud alalise metsanduskontrolli kontrollkäi­ kude aruanded.

2. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemist xx xxxxx neljast komponendist saadav teave:

— lubade andmise menetluse nõuetele vastavuse kontrollimine;

— õiguspärasuse sertifikaatide väljastamise süsteemi kontrollimine;

— jälgitavuse süsteemi kontrollimine;

— litsentside väljastamise süsteemi kontrollimine.

3. Muud asutused:

— tolliasutused;

— maksuamet (metsandusest saadava tulu kindlustamise programm (PSRF)).

4. Välistest kontrollimehhanismidest saadav teave:

— sõltumatu vaatlus metsandusalaste rikkumiste kontrolliks ja järelevalveks, mille eesmärk on metsanduse eest vastu­ tava ministeeriumi kontrollisuutlikkuse suurendamine ning mis on sõltumatuks teabeallikaks metsandussektori kohta;

— järelevalveühing (Société Générale de Surveillance), mille ülesanne on palkide füüsiline inspekteerimine tollitulu tagamiseks;

— õiguspärasuse ja jälgitavuse eraõiguslikud vabatahtlikud sertifitseerimissüsteemid, mida tunnustatakse Kamerunis kohaldatavate põhimõtete, kriteeriumide ja näitajate kohaselt, samuti tunnustatud säästva metsamajanduse sertifi­ kaadid (nt metsahoolde nõukogu xxxxxx (Forest Stewardship Council, FSC));

— muud Kameruni metsamajanduse järelevalvemehhanismid, mis annavad olulist teavet ebaseadusliku tegevuse kohta.

5. Kolmandate isikute kontrollkäigud.

6. Muudest organisatsioonidest (spetsialiseerunud valitsusvälised organisatsioonid jne) saadav teave.

7. Liidu pädevate asutuste aruanded.

8. Kõik muud süsteemi sõltumatu audiitori hinnangul kasulikud teabeallikad.

9. Muudes FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendavates riikides avaldatud auditid.

VI Aruanded

Süsteemi sõltumatu auditi aruanne sisaldab järgmist:

i) lepinguosalistele ettenähtud täielik aruanne, mis sisaldab kogu asjaomast teavet auditiprogrammi, õiguspärasuse kont­ rollimise süsteemi toimimise ja FLEGT-litsentside väljastamise kohta;

ii) üldsusele ettenähtud kokkuvõte aruandest; kokkuvõte põhineb täielikul aruandel ning selles antakse ülevaade peamis­ test järeldustest ja süsteemis tuvastatud puudustest.

Süsteemi sõltumatu audiitor esitab esialgse aruande lepingu järelevalve ühiskomitee kaudu lepingu rakendamise ühisnõu­ kogule. Aruande kohta tehtud tähelepanekud edastatakse süsteemi sõltumatule audiitorile lõpliku aruande koostamiseks. Süsteemi sõltumatu audiitor peab esitama kogu vajaliku teabe ja vastused nõutavatele selgitustele. Lõplik aruanne põhineb esialgsel aruandel, millele lisatakse kõik ühe või teise lepinguosalise selgitused ning süsteemi sõltumatu audiitori võima­ likud kommentaarid neile selgitustele. Süsteemi sõltumatu audiitor esitab oma lõpliku aruande nõukogule. Nõukogu positiivse arvamuse järel avaldab Kamerun selle aruande. Süsteemi sõltumatu audiitori aruandeid xx xxxxx vajalikke parandusmeetmeid arutatakse nõukogus. Neist parandusmeetmetest teavitatakse süsteemi sõltumatut audiitorit.

VII Töölevõtmise kord

Süsteemi sõltumatu audiitor valitakse vastavalt Kamerunis kehtivale korrale. Kameruni valitsus sõlmib süsteemi sõltumatu audiitoriga lepingu pärast liiduga konsulteerimist ning dokumenteeritud ja läbipaistva valikumenetluse põhjal.

VII XXXX

AVALIKUSTATAV TEAVE

1. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et vabatahtlik partnerlusleping ja FLEGT-litsentsimissüsteem oleks kõigile osale­ jatele hästi mõistetav. Juurdepääs eesmärke, rakendamist, järelevalvet ja kontrolli käsitlevale teabele võimaldab protsessi igakülgselt arusaadavaks teha ning kaasata kõik osalejad lepingu eesmärkide saavutamisse. Selline läbipaistvus tugevdab Kameruni metsandussaaduste kuvandit liidu turul ning parandab investeerimiskeskkonda liitu puitu eksportivate ette­ võtjate jaoks.

2. FLEGT-litsentsimissüsteemiga seotud toiminguid käsitlev teave esitatakse lepingu rakendamise ühisnõukogu igal aastal avaldatavas aruandes. Sel eesmärgil korraldab järelevalve ühiskomitee korrapäraseid ühiseid kontrollkäike partnerlusle­ pingu tõhususe ja mõju hindamiseks. Mõlema lepinguosalise teabe põhjal peaks FLEGT-litsentsimissüsteemi aasta­ aruanne sisaldama eelkõige järgmist teavet:

a) FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel liitu eksporditud puidu ja puittoodete kogused HS-koodide/CEMAC-koodide asja­ omaste rubriikide ja liidu sihtliikmesriikide lõikes;

b) Kameruni väljastatud FLEGT-litsentside arv; lepingus kindlaksmääratud tähtpäevaks eesmärkide ja meetmete ellu­ viimisel tehtud edusammud ning kõik lepingu rakendamisega seotud küsimused;

c) tegevus, mille eesmärk on xxxxx xxx igasugune võimalus eksportida ebaseaduslikku puitu ja puittooteid väljaspool liitu asuvatele turgudele või turustada neid riigi kohalikul turul;

d) Kameruni imporditava või Kamerunist läbiveetava puidu ja puittoodete kogused;

e) meetmed, mis on võetud selleks, et xxx xxxxx ebaseaduslikku päritolu puidu ja puittoodete importi ning tagada sellega FLEGT-litsentsimissüsteemi terviklikkus;

f) FLEGT-litsentsimissüsteemi rikkumise juhtumid Kamerunis ning nende juhtumite lahendamiseks võetud meetmed;

g) FLEGT-litsentsimissüsteemi raames liitu imporditud puidu ja puittoodete kogused HS-koodide/CEMAC-koodide asjaomaste rubriikide ja tooted importinud liidu liikmesriikide lõikes;

h) FLEGT-litsentsimissüsteemi raames liitu imporditud puidu ja puittoodete kogused päritoluriikide lõikes (liidu esitatav teave);

i) teave rahvusvahelise turu hinnataseme kohta;

j) liidu saadud FLEGT-litsentside arv;

k) selliste juhtumite arv ning nendega seotud puidu ja puittoodete kogused, mille puhul kohaldati artikli 10 lõikeid 1 ja 2 (1).

3. Muid andmeid ja aruandeid avaldatakse eesmärgiga anda osalejatele juurdepääs partnerluslepingu rakendamise järele­ valve jaoks vajalikule teabele. Juurdepääs teabele peaks samuti võimaldama tugevdada juhtimist metsandussektoris. Kõnealune teave avaldatakse mõlema lepinguosalise veebisaitidel. Täpsemalt sisaldab see teave järgmisi elemente.

Õigusalane teave:

— vastavushindamise tabelid;

— kõik II lisas osutatud kehtivad õigus- ja haldusnormid ning eeskirjad;

— kõigi metsandussektoris kohaldatavate seaduste ja muudatuste tekstid;

(1) Artikli 10 lõiked 1 ja 2: Konsultatsioonid FLEGT-litsentside kehtivuse üle: Kui tekib kahtlus seoses litsentsi nõuetekohasusega, nõuab asjaomane pädev asutus litsentse väljastavalt asutuselt täiendavat teavet.

Kui litsentse väljastav asutus xx xxxxx 21 kalendripäeva jooksul alates teabenõude kättesaamisest või kui saadud täiendav teave kinnitab, et FLEGT-litsents xx xxxxx nõuetele, või kui litsentsil esitatud andmed xx xxxxx saadetisele, jätab asjaomane pädev asutus FLEGT-litsentsi aktsepteerimata ning otsustab kehtivate siseriiklike õigusaktide alusel edasise menetluse. Litsentse väljastavat asutust teavitatakse sellest.