SISU
TAMSALU LINNA KESKOSA RUUMILISE PLANEERIMISE AVALIKU ARHITEKTUURIVÕISTLUSE TINGIMUSED JA PAKKUMISE KUTSE DOKUMENDID
A. TINGIMUSTE JA PAKKUMISE KUTSE DOKUMENTIDE TEKST
1. Üldtingimused ja võistluse alustamine
2. Võistluse läbiviimine
3. Võistluse ala iseloomustus ja võistlusülesanne
4. Võistlusele järgnev tegevus
XXXX 1: Eesti Raudtee tehnilised tingimused 16.02.2005 nr 9.3-1/1192
B. TOPOGEODEETILINE ALUSPLAAN
C. GRAAFILINE MATERJAL (FOTOD)
D. CD
TAMSALU LINNA KESKOSA RUUMILISE PLANEERIMISE AVALIKU ARHITEKTUURIVÕISTLUSE TINGIMUSED
JA PAKKUMISE KUTSE DOKUMENDID
1. ÜLDTINGIMUSED JA VÕISTLUSE ALUSTAMINE
1.1 Võistluse korraldajad
1.1.1 Tamsalu Vallavalitsus, Ostja
1.1.2 Eesti Arhitektide Liit (EAL)
1.1.3 Eesti Kultuurkapital
1.2 Võistluse eesmärgid
1.2.1 Xxxxx Tamsalu linna keskusele parim ruumilise planeerimise ideelahendus, mis määrab ala maakasutuse, maastiku, hoonestuse, arhitektuuri ja infrastruktuuride arendamise põhimõtted, millega tagatakse kontseptuaalne, funktsionaalne ja visuaalne linnaruumiline tervik.
1.2.2 Võistluse eesmärk on saada parim linnaruumiline ideelahendus Tamsalu kesklinnas asuvale raudteeäärsele xxxxx xxxx võimalike hoonestusmahtude ja funktsionaalsete seostega; xxxxx aktiivseimas tsentrumis asuvale alale parim funktsionaalne ja kujunduslik lahendus, mis on atraktiivne, sobiv ja iseloomulik Tamsalu linnale; siduda kahel pool raudteed paiknev keskusala funktsionaalselt nii üksteisega kui ka Kultuurimaja xx xxxxx xxxxxx paiknev pargialaga; lisada antud alale eelkõige ärilist ja teeninduslikku funktsionaalsust ning muuta see laiemalt kasutatavaks nii kohalike elanike kui xx xxxxx külaliste jaoks.
1.2.3 Võistluse tulemusena leitakse töö (eskiis), mis on edasise detailplaneeringu projekti ja planeerimiseks vajalike otsuste tegemise aluseks. Otsustamisel arvestatakse ka detailplaneeringu koostamise hinnapakkumist, mis on võistlustöö lahutamatuks osaks.
1.3 Võistluse vorm
1.3.1 Võistlus on arhitektuurse ja ruumilise planeerimise ideekavandi võistlus eskiisi staadiumis, mis viiakse läbi vastavalt riigihanke avatud pakkumismenetlusega ideekonkursi tingimustele.
1.3.2 Võistlus on avalik, anonüümne ja üheetapiline.
1.3.3 Võistlustulemuste rakendamine: võitjaga alustatakse läbirääkimisi detailplaneeringu koostamiseks vastavalt Riigihangete seaduse väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlusele (RHS § 57 lg 1 p 10).
1.3.4 Detailplaneeringu eeldatav valmimise aeg on 18 kuud xxxxx lepingu sõlmimist.
1.4 Osavõtuõigus
1.4.1 Võistlusest võivad osa xxxxx kõik arhitektid või grupid, xxxxx esitatava võistlustöö kaasautoriks on isik, kes omab kõrgharidust arhitektuuri või maastikuarhitektuuri erialal.
1.4.2 Võistlusest osavõtjal peab olema õigus teostada Eestis arhitektuurset projekteerimist ehk ta peab olema registreeritud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastavas registris (MTR).
1.4.3 Võistlusest osavõtja esitab võistlusel osalemiseks järgmised dokumendid:
1.4.3.1 kehtiva MTR-i ja volitatud arhitekti V kutsetunnistuse koopia (viimase olemasolul).
1.4.3.2 kirjalik kinnitus selle kohta, et osavõtja või osavõtja tegutsemisinstrumendi (arhitektuuribüroo vms) suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, pankroti- ega kohtumenetlust ja tema varasid ei ole arestitud, samuti et ta ei xxx xxxx sarnases seisundis.
1.4.4 Osavõtja kvalifitseerub konkursist osa võtma, kui ta vastab punktis 1.4.1 ja 1.4.2 esitatud nõuetele.
1.5 Osavõtukeeld
1.5.1 Võistlusest ei tohi osa xxxxx komisjoni esimees, sekretär, liikmed, varuliikmed, eksperdid ja isikud, kes on võistluse korraldamise tõttu eelistatud olukorras ja võiksid mõjutada komisjoni otsuseid ning samuti kõigi nimetatud isikute abikaasad, elukaaslased, esimese xx xxxxx astme sugulased ning omandiga seotud äripartnerid.
1.6 Võistluse keel
Võistluse keel on eesti keel.
1.7 Preemiad ja ostud, nende väljamaksmine
1.7.1 Preemiateks ja ostudeks on ette nähtud 390 000 krooni, mis jaguneb järgnevalt:
1. preemia 120 000 krooni (maksab Eesti Kultuurkapital)
2. preemia 120 000 krooni (xxxxxx Xxxxxxx Xxxxxxxxxxxxx)
3. preemia 70 000 krooni (xxxxxx Xxxxxxx Xxxxxxxxxxxxx)
2 ostupreemiat a´40 000 krooni (maksab Tamsalu Vallavalitsus)
1.7.2 Kui võistlustingimustele ja pakkumise kutse dokumentidele vastavate tööde arv osutub võrdseks või väiksemaks kui kaheksa tööd, on komisjoni ühise otsuse põhjal lubatud preemiate osaline ärajätmine või ümberjagamine. Esimest preemiat ja ostupreemiat ei ole õigus vähendada. Komisjoni ühise otsuse ja põhjendatuse korral on võimalik ostupreemiate ärajätmine.
1.7.3 Preemiad makstakse välja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tulemuste avalikustamist. Preemiad kuuluvad maksustamisele vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. Preemiatelt makstavad maksud tasub preemia saaja. Eesti Kultuurkapitali poolt makstav 1. preemia on maksuvaba.
1.8 Vastutus
1.8.1 Võistluste korraldajad vastutavad esitatud võistlustööde kahjustuste või nende kadumise puhul ajal, kui need on nende valduses.
1.8.2 Korraldajate poolne vastutus piirdub ühe võistlustöö osas kadumise puhul suurusega 10 000 (kümme tuhat) krooni ning kahjustatud töö puhul parandamise kulude hüvitamisega, kuid mitte suuremas summas kui 10 000 (kümme tuhat) krooni.
1.9 Hindamiskomisjon
1.9.1 Võistluse läbiviimiseks, võistlustööde hindamiseks ja võitjate välja selgitamiseks on moodustatud hindamiskomisjon. Komisjon hindab esitatud tööde vastavust nõuetele, arhitektuurset kvaliteeti ja selgitab välja paremuse alljärgnevas koosseisus:
Esimees: Xxxxxx Xxxxxxxx, Tamsalu vallavanem
Liikmed: Xxxx Xxxx, Tamsalu Vallavalitsuse liige - ehitusspetsialist Xxxxxx Xxxxxxxxxx, Tamsalu Vallavolikogu liige
Xxxx Xxxx, arhitekt
Xxxxx Xxxxxxx, arhitekt Xxxx Xxxx, arhitekt
Sekretär: Xxxxx Xxxxxxxxx, arhitekt
Varuliikmed: Xxxxx Xxxxxxxxxxx, Tamsalu Vallavolikogu liige Xxx Xxxx, arhitekt
Xxxxxx Xxxxxx, arhitekt
1.9.2 Xxxxxxxxxxxx omavad hääleõigust komisjoni esimees ja liikmed, sekretäril hääleõigus puudub. Varuliige osaleb komisjoni koosolekutel, kuid omab hääleõigust üksnes komisjoni koosolekult puuduva põhiliikme asendamise korral. Hääletamine on komisjoni koosolekul avalik. Hääletamisel hääletab viimasena komisjoni esimees. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl.
1.9.3 Komisjon võib vajadusel võistluse hindamisele kaasata eksperte. Tingimata on vajalik kaasata eksperdina AS Eesti Raudtee esindaja. Eksperdil on õigus osa xxxxx komisjoni koosolekutest, kuid otsuste tegemisel puudub eksperdil hääleõigus ning tema arvamus on komisjonile soovituslik.
1.10 Võistluse tingimuste ja pakkumise kutse dokumentide kooskõlastamine ja koostamise alus
1.10.1 Võistluse tingimused, pakkumise kutse dokumendid ja lähtematerjalid on koostanud ja kooskõlastatud järgmiste võistlust korraldavate asutuste poolt:
Tamsalu Vallavalitsus
Eesti Arhitektide Liit
1.10.2 Võistluse läbiviimisel jälgitakse käesolevaid võistluse tingimusi, pakkumise kutse dokumente ja EAL "Eestis korraldatavate arhitektuurivõistluste juhendit". Võistluse tingimuste ja pakkumise kutse dokumentide ning EAL “Eestis korraldatavate arhitektuurivõistluste juhendi” vastuolu korral kohaldatakse käesoleva võistluse tingimusi ja pakkumise kutse dokumente.
1.10.3 Komisjonil on õigus muuta võistluse tingimusi ja pakkumise kutse dokumente tööde esitamise tähtaja esimese xxxxx jooksul, avaldades vastavad muudatused samalaadselt võistluse tingimuste ja pakkumise kutse dokumentide avaldamisega.
1.11 Võistluse alusandmete loetelu
1.11.1 Võistluse tingimused ja pakkumise kutse dokumendid;
1.11.2 Tamsalu valla xx xxxxx üldplaneering (koostaja OÜ E-Konsult) .pdf formaadis CD-l;
1.11.3 Topo-geodeetiline alusplaan koos detailplaneeringu ala, võistlusala ja kontaktvööndi piiridega paberkandjal (M 1:500);
1.11.4 Sama .dwg formaadis CD-l;
1.11.5 Fotod võistlusalas.
2 VÕISTLUSE LÄBIVIIMINE
2.1 Võistluse alustamine ja võistlustingimuste ja pakkumise kutse dokumentide väljastamine
2.1.1 Võistlus algab 15. jaanuaril 2006.
2.1.2 Võistluse tingimusi ja pakkumise kutse dokumente saab aadressil: Eesti Xxxxxxxxxxx Xxxx, Xxx xx 00, 00000 Xxxxxxx;
Tamsalu Vallavalitsus, Tehnika 0X, Xxxxxxx, 00000 Lääne-Virumaa.
2.1.3 Võistluse üldtingimusi saab lugeda:
EAL-i koduleheküljelt xxx.xxxxxxx.xx või Tamsalu valla koduleheküljelt xxx.xxxxxxx.xx
2.1.4 Võistluse tingimuste ja pakkumise kutse dokumentide komplekt maksab 300 kr. Tasumine toimub sularahas kohapeal.
2.2 Küsimuste esitamine
2.2.1 Osavõtjatel on õigus esitada ainult kirjalikke küsimusi, arvestades anonüümsuse nõuet. Küsimuste esitamise viimane tähtaeg on 28. veebruar 2007 (laekumise kuupäev). Küsimused tuleb saata:
postiaadress: Eesti Arhitektide Xxxx, Xxx xx 00, 00000 Xxxxxxx või e-posti aadress: xxxx@xxxxxxx.xx või faks 6 117 431
2.3 Vastused küsimustele
2.3.1 Komisjon vastab küsimustele kirjalikult 7 päeva jooksul alates küsimuse laekumisest. Kõiki küsimusi ja vastuseid saab lugeda tööpäevadel:
Eesti Arhitektide Liit, Lai 00, 00000 Xxxxxxx või
EAL-i koduleheküljelt xxx.xxxxxxx.xx ja Tamsalu valla koduleheküljelt xxx.xxxxxxx.xx
2.4 Esitatava töö vajalik maht
2.4.1 Joonised (xxxxxxxxxxxx)
• situatsiooniskeem M 1:5000;
• kontaktvööndi skeem koos funktsionaalsete ja linnaehituslike seostega M 1:2000;
• asendiplaan M 1:500;
Asendiplaanil näidata planeeritava ala kasutuse, maastiku, hoonestuse, arhitektuuri ja infrastruktuuride arendamise üldkontseptsioon. Asendiplaan peab käsitlema kogu võistlusala. Asendiplaanil näidata territooriumi aktiivsustsoonid ja rekreatsioonialad, liikluse ja parkimise (sh jalgratastele) lahendus, kergliikluse ja jalakäijate xxxx (sh eritasandiline raudteeületus), valgustus, haljastus, linnamööbel ning väikevormid.
• visioon planeeritavast alast (sh Tamsalu linna loodavast keskusest ja linnaväljakust) ruumilise mudeli xxxxx;
Üldjuhul on mudeli esitus vaba, kuid see peab olema lihtsalt vaadeldav või käsitletav. Näiteks aksonomeetriline vaade, perspektiivvaated, 3D joonised või makett käsitletavast alast xx xxxxx lähiümbrusest.
• vastavate objektide olemasolul detailijoonised (nt eritasandiline jalakäijate raudteeületus);
• detailsed joonised linnamööblist ja väikevormidest (pingid, infotahvel, varjualused jne) M 1:50.
2.4.2 Seletuskiri, kus on antud
• lahenduse üldkontseptsiooni kirjeldus lähtuvalt püstitatud konkursi ülesandest;
• planeeringu ja arhitektuurse lahenduse idee lühikirjeldus ja linnaehituslikud seosed;
• mahulise ja funktsionaalse lahenduse idee ja hoonestuskava lühikirjeldus (elamud, ärihooned, ühiskondlikud hooned jne);
• avaliku linnaruumi lühikirjeldus;
• valitud liiklusskeemi, parkimise ja tehniliste infrastruktuuride kirjeldus, asumi tervikliku turvakontseptsiooni kirjeldus (näiteks teekond kooli);
• põhiliste konstruktsioonide ja ehitus- ning viimistlusmaterjalide lühikirjeldus;
• planeeritava ala bilanss (kogu ala pind, ala pinnad maa sihtotstarvete järgi, planeeritud suletud brutopind kokku, planeeritud suletud brutopind ehitiste sihtotstarbe järgi, parklakohtade normatiivne vajadus sihtotstarvete järgi ja kokku, hoonete max ehitusalune pind sihtotstarvete järgi ja kokku, arenduskruntide täisehitusprotsent. Esitatud näitajate alusel on eksperdil võimalik hinnata lahendusvariantide orienteeruvat maksumust ja tasuvust.
2.4.3 Edasise detailplaneeringu koostamise hinnaettepanek.
• võistlusest osavõtja esitab kinnises, vastavalt tähistatud ümbrikus detailplaneeringu koostamise hinnaettepaneku.
2.4.3.1 Võistlusest osavõtja hinnaettepanekut arvestatakse realiseeritava auhinnatud töö alusel planeerimise korraldamisel (tellimisel).
2.4.3.2 Avatakse ainult võitnud töö hinnaettepaneku ümbrik.
2.3 Esitatava töö vorm
2.3.1 Võistluse töö materjal peab olema esitatud paberil ja jäigal alusel, vabas formaadis ning digitaalselt trükikõlbulike .pdf, .tiff või .jpg faili(de)na CD-l. Joonised võivad olla teostatud nii arvutis kui käsitsi. Jooniste kvaliteet peab olema esinduslik, trükikõlbulik ja võimaldama korraldajatel demonstreerida võistluse töid.
2.3.2 Makett tuleb esitada vabas formaadis jäigal alusel.
2.3.3 Seletuskiri tuleb esitada jooniste lisana trükitult, köidetult formaadis A4.
2.3.4 Muud dokumendid (nt kvalifitseerimisdokumendid) tuleb esitada eraldi köidetult ning numereeritult eraldi suletud ning märgusõnaga tähistatud ümbrikus, kõik lehed peavad olema identifitseerimiseks allkirjastatud.
2.4 Anonüümsuse tagamine
2.4.1 Võistlus on anonüümne ja märgusõnaline. Kõik üksikud joonised ja seletuskiri peavad olema varustatud märgusõnaga (sümbol, embleem või numbrikombinatsioon ei ole lubatud).
2.4.2 Tööde esitamise hetkel peavad kõik materjalid xxxxx xxxx kinnises ühevärvilises xxxx väliste eraldusmärkideta ja eritunnusteta pakendis pealkirjaga “Tamsalu linna keskosa ruumilise planeerimise avalik arhitektuurivõistlus”.
2.4.3 Pakendisse tuleb lisada neli märgusõnaga varustatud kinnist ja läbipaistmatut ümbrikku:
2.4.3.1 ümbrik märkega „Kvalifitseerimisdokumendid”, millega esitatakse võistlustingimuste ja pakkumise kutse dokumentide punktis 1.4 toodud osavõtuõigust tõendavad dokumendid.
2.4.3.2 ümbrik märkega „Hinnaettepanek” vastavalt punktile 2.4.3.
2.4.3.3 ümbrik märkega "Nimekaart", millega esitatakse töö tegijate nimed, allkirjastatud osaluse protsent ja aadressid ning viide, kellele kuulub töö autoriõigus.
2.4.3.4 ümbrik märkega "Aadresskaart", mis sisaldab aadressi auhindamata tööde tagastamiseks.
2.4.4 Posti xxxx või kulleriga saadetavate tööde puhul tuleb tööde vastuvõtjal tagada saatja anonüümsus. Võistluse tööde vastuvõtja ei tohi olla komisjon esimees, liige, varuliige ega sekretär.
2.5 Võistluse töö esitamine
2.5.1 Tööde esitamine lõpeb 12. aprillil 2007 xxxx 16.00.
2.5.2 Töö tuleb xxxx xxxxxx käsipostiga või saata tähitud postiga või kulleri xxxx esitamise ajaks aadressil:
Eesti Arhitektide Liit, Lai t 00, 00000 Xxxxxxx.
2.5.3 Võistluse töö füüsilisel üleandmisel kirjutab vastuvõtja pakendile töö saabumise järjekorranumbri, kuupäeva ja kellaaja ning annab toojale samade märgetega kviitungi. Tähitud posti või kullerteenuse xxxx saadetud tööd registreeritakse nende saabumisel analoogselt. Registreerimise kviitung ja postitamise või kullerteenuse kviitung on aluseks tööde tagastamisel.
2.5.4 Pärast tööde esitamise tähtaega laekunud pakkumisi ei avata ja tagastatakse võistlejale avamata xxxxx.
2.6 Hindamiskomisjoni töö ja tööde hindamine
2.6.1 Saabunud võistlustööd avatakse hindamiskomisjoni esimesel koosolekul. Avamisel koostatakse tööde avamise protokoll, mis fikseerib tööde koguarvu, saabumise järjekorranumbrile vastava märgusõna ning märgusõnale vastava töö koosseisu. Avamise protokoll kuulub avalikustamisele.
2.6.2 Hindamiskomisjon otsustab, milline töö pääseb hindamisele. Võistlustööd ei hinnata kui:
2.6.2.1 võistlustööd pole esitatud tähtajaks;
2.6.2.2 on rikutud anonüümsusnõuet;
2.6.2.3 võistlustöö xx xxxxx võistlustingimustele;
2.6.2.4 hindamiskomisjon peab esitatud tööd arhitekti kutseala nõuetele mittevastavaks;
2.6.2.5 pakkumine xx xxxxx pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele.
2.6.3 Töödes hindab hindamiskomisjon vastavust võistlustingimustele, sobivust antud asukohas ning tööde arhitektuurset lahendust.
2.6.4 Iga hindamiskomisjon koosolek fikseeritakse eraldi tööprotokolliga, mis ei kuulu avalikustamisele, kui seadusandlusest ei tulene teisiti.
2.6.5 Hindamiskomisjon töö loetakse lõpetatuks pärast võidutööde konsensuslikku või lihthäälteenamusega väljaselgitamist ja järjestamist ning selle otsuse fikseerimist märgusõnaliselt xxxx-protokollis või xxxxx hindamiskomisjoni otsust konkursi nurjumise kohta.
2.6.6 Xxxx-protokoll peab ühtlasi sisaldama:
2.6.6.1 tööde üldiseloomustuse ja ekspertarvamused kõigist töödest;
2.6.6.2 tööde hindamata jätmise põhjendused;
2.6.6.3 otsuse preemiate ja ostude jagamise kohta;
2.6.6.4 soovitused edasise töö kohta.
2.6.7 Xxxx-protokoll kuulub avalikustamisele Eesti Arhitektide Liidu interneti kodulehel xxx.xxxxxxx.xx ja Tamsalu valla koduleheküljel xxx.xxxxxxx.xx. Võistlusele laekunud küsimused ja vastused säilitatakse xxxx-protokolli lisana.
2.6.8 Hindamiskomisjonil tuleb tagada võistlustööde anonüümsus kogu menetluse aja jooksul kuni hindamiskomisjoni lõppotsuse ja sellele järgneva tulemuste avaliku väljakuulutamiseni. Pärast tulemuste avalikku väljakuulutamist kontrollitakse võistlusel osalejate kvalifikatsiooni. Juhul kui selgub premeeritud tööde esitajate mitte-kvalifitseerumine, määrab hindamiskomisjon preemia järgmisele, kvalifitseeruvale võistlustööle.
2.7 Tööde hindamise protseduur:
2.7.1 Hinnatakse ainult vastavaks tunnistatud töid.
2.7.2 Tööde hindamise juures arvestatakse järgnevaid kriteeriume järgmise osatähtsusega:
• Planeeringuline ja arhitektuurne lahendus
ja sobivus antud keskkonda max 35 punkti
• vastavus Tamsalu valla vajadustele max 35 punkti
• lahenduse ökonoomsus max 20 punkti
• vastavus ökoloogia ja säästva arengu printsiipidele max 10 punkti
2.7.3 Komisjoni iga liige esitab oma isikliku pingerea, andes konkreetse kriteeriumi lõikes igale tööle väärtuspunktid väärtuses 1 kuni max, arvestusega, et mida parem lahendus, seda suurem punktide arv.
2.7.4 Igale tööle määratud punktid liidetakse ja moodustatakse pingerida summadest, arvestusega, et 1. koha saab suurima punktisumma kogunud töö.
2.8 Võistluse lõpetamine ja tulemuste avalikustamine
2.8.1 Hiljemalt 24. aprillil 2007 teatab komisjon võitnud tööde märgusõnad meedias ja internetis EAL-i koduleheküljel xxx.xxxxxxx.xx ja Tamsalu valla koduleheküljel xxx.xxxxxxx.xx.
2.8.2 Võistlus lõpeb võidutööde märgusõnadele vastavate ümbrikute avamisega ja autorite avalikustamisega avalikul koosolekul korraldajate poolt 04. mail 2007. Aeg xx xxxx täpsustatakse. Tulemustest teatatakse meedia vahendusel ja EAL-i koduleheküljel pärast avalikustamist.
2.8.3 Peakorraldaja organiseerib pärast avalikku koosolekut kõigist hindamisele kuulunud töödest avaliku näituse. Näituse täpne asukoht ja kestvus teatatakse avalikul koosolekul.
3 VÕISTLUSE ALA ISELOOMUSTUS JA VÕISTLUSÜLESANNE
3.1 Planeeritav ala
3.1.1 Võistlustöö peab andma skeemil esitatud võistlusala tervikliku ruumilise lahenduse, mis loob piisava selguse kvartalis kavandatavast avalikust ruumist, uushoonestuse mahtudest, funktsioonidest ja paiknemise põhimõtetest, säilitatavatest hoonetest ja haljastuse lahendusest, parkimissüsteemist, jalakäijate liikumisest, reljeefist, krundijaotusest. Haaratava ala piires tuleb pakkuda lahendus võistlusala ühendustele ümbrusega ning käsitleda selle hoonestust niivõrd, kuivõrd pakutav võistlusala lahendus on seda ümbritseva ala hoonestuse lahendusest sõltuv.
3.1.2 Võistlusel käsitletav ala asub Tamsalu väikelinna keskosas, kahel pool raudteed. Võistlusala on Koidu tn, Tähise tn, Tähise põik, Tehnika tn, Kesk tn, Sõpruse tn, O. Müntheri tn, Sireli tn, Rahu tn, Paide mnt, Uus põik, Rahu tn, Pääsukese tn, Laane tn piiratud ala. Ala suurus on 27,4 ha. Detailplaneeringu alaks on määratud 8,1 ha suurune keskusala Paide mnt ja Kesk tn lähivööndis.
3.1.3 Tegemist on valdavalt äri-, tootmis- ja teenindushoonetega piiratud alaga. Võistlusala asuvad järgnevad olulised objektid: raudteejaam, politseikeskus, kauplused, pagaritöökoda ja postikeskus. Võistlusala on funktsionaalselt seotud ka kontaktalal asuva Tamsalu Kultuurikeskuse ning selle kõrval paikneva pargialaga, aga ka Tamsalu Gümnaasiumiga. Raudtee ja hoonefrondi vahele on jäetud rohekoridor, mille koosseisus on võimalik lahendada ka kergliiklus. Linnaväljaku asukohaks sobib kõige paremini Kesk tänava ja postikeskuse kõrval paiknev hoonestamata ala.
3.1.4 Antud ala on linnaruumiliselt killustatud ning ta ei mõju ei funktsionaalselt ega ka visuaalselt keskusalana. Sellest tulenevalt soovitakse kujundada kesklinnast kaasaegne, atraktiivne ja funktsionaalne avalik ala – linna keskus, mis ulatuks xxxxxx xxxxx raudteed ning sisaldaks endas ühtset keskväljakut.
3.2 Situatsioon
3.2.1 Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn, mis asub Tamsalu valla keskosas Tapa- Tartu raudtee ääres. Linna õigused omistati Tamsalule 22. oktoobril 1996. aastal.
3.2.2 Tamsalu linnas asuvaid teenindus-, kaubandus-, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalobjekte kasutavad ühiselt nii xxxxx xxx ümbruskonna elanikud. Tamsalu linna pindala on 3,92 km² ning linnas on (01.01.2006 seisuga) 2662 elanikku.
3.2.3 Esimesed teated väikese xxxxx Xxxxxx’i olemasolust pärinevad aastast 1512. Praeguse xxxxx xxxxx sai alguse Tallinn-Tartu raudtee rajamisega 1876. aastal, kui Tamsalu xxxxx maadele tekkis raudteejaama ümber asula. Tööstus hakkas Tamsalus arenema seoses lubjatootmise alustamisega 1880. aastal. Tööstusettevõtted ilmestavad linna praegugi. Neist mitmed - AS Tamsalu EPT (põllumajandusmehhanismide tootmine ja maaparandus), AS E- Betoonelemendi Tamsalu tehas (ehitusmaterjalide tootmine), AS Hallik (pagaritooted), on suuremateks tööandjateks vallaelanikele.
3.2.4 Tamsalu xxxxx Tallinn - Tartu - Pihkva - Moskva raudtee. Raudteejaama hoone on värskelt renoveeritud ning võrreldes teiste Eesti raudteejaamadega väga heas seisukorras. Tamsalu maanteeühendus Vabariigi suuremate keskustega on hea.
3.2.5 Igal aastal peetakse xxxxxx Tamsalu päeva. Elanike aktiivne osavõtt nendest päevadest näitab, et meie inimestele ei ole mitte ükskõik valla xxxxxx xx homne päev. Alates 1996. aastast antakse Tamsalu päeval välja Tamsalu tänuraha inimesele, kes on Tamsalu rahvale majanduse, hariduse või kultuuri arendamisel osutanud erilisi teeneid. Üle paarikümne aasta on Tamsalus peetud xxxxx xx tantsupidu.
3.2.6 Tamsalus on 437 õpilasega eesti õppekeelega gümnaasium. Koolis on hästisisustatud arvuti- ja videoklass, internetipunkt, spordisaal, aula ja kergejõustiku maneež. Lasteaias töötab 6 rühma ca 120 lapsega.
3.2.7 Tamsalu spordihoone sisaldab siseujulat, pallimängu- ja tennisesaali, atleetikasaali, võimlemissaali, sauna, duširuume, majutusruume. Samuti on linnas rannavõrkpalli plats, täismõõtmetes staadion kergejõustiku ja jalgpalli jaoks, tenniseväljakud, suusarajad, 120- meetrine sisejooksurada. Kavas on välja ehitada sporditurismikompleks koos suusastaadioniga. Linnas tegutseb ka tervisekeskus.
3.2.8 Suurimad ettevõtted linnas on: E-Betoonelement AS Tamsalu Tehas (raudbetoonist eelpingestatud ehituskonstruktsioonide tootmine); Tamsalu EPT AS (metallitööstus, maaparandus, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus); AS Hallik (pagari- ja kondiitritoodete valmistamine, toitlustamine).
3.2.9 Tamsalu linna peamisteks arendusprojektideks on tööstusala arendamine (seda soodustab linna läbiv raudtee ning see intensiivistab veelgi raudtee kasutamist); ettevõtlusinkubaator, lubjapark (vabaõhumuuseum) ning spordikompleks.
3.2.10 Tamsalu asula arenes kuni 1960-ndate aastateni stiihiliselt xxxx planeerimiskavata. Esimene Tamsalu generaalplaan koostati 1961. aastal. Esimesed elamud, mis tekkisid lubjatehase ringahjude lähedusse, olid selleks ajaks praktiliselt amortiseerunud. Ühiskondlikud hooned paiknesid hajutatult, puudus asula keskus ja peaväljak. Peamised ühiskondlikud hooned olid koondunud raudteejaama lähedusse.
3.2.11 Tamsalu kujutas endast laia- ja kitsarööpmelise raudteeliinidel liikuvate kaupade ümberlaadimisjaama. Reisijate liikumine väljapoole rajooni piire toimus peamiselt laiarööpmelise raudtee abil. Kitsarööpmeline raudtee omas reisijate transpordis kohalikku tähtsust. Raudteeliinid ristusid tänavatega ühes nivoos. Ainuke ülesõit, mis ühendab xxxxx xxx- xx läänepoolseid osi, ristub jaama peateedega nende keskosas, mistõttu on sageli suletud.
3.2.12 Raskeliiklus koos transiidiga läbis asula keskosa, kuna puudusid ümbersõiduteed. Enne järgmise generaalplaani koostamist 1968. aastal võeti vastu otsus kitsarööpmelise raudtee likvideerimise kohta ning sellega seoses ei tulnud ehitamisele varem plaanitud rööpmete keevitamise xxxxx xx naftabaas. Vabanev ala oli kavas kasutada tööstusettevõtete paigutamiseks. Kavas oli rajada Tamsalu jaama kaubahoov, kuna Tamsalu pidi kujunema üheks sõlmjaamaks. Olemasolev raudteejaamahoone oli ette nähtud raudteeteenistuse ametkondade paigutamiseks (kaubajaam, liiniteenindus, kaubahoov). Raudtee kaubahoov oli ette nähtud paigutada koos sorteerimisteedega asula läänepoolsesse ossa praeguste kitsarööpmeliste teede all olevale maa-alale.
3.2.13 1966 alustati Tamsalu alevisse autobaasi ehitamist.
3.2.14 Lubja põletamisega alustati Tamsalus 1880. aastal. 1909. aastal rajati Tamsallu veel teine lubjatehas. Tsehhil olid laienemisvõimalused talle eraldatud maa-ala piires. Šahtahjude tsehhi kaitsetsooni (500 m) oli aga xx xxxxx generaalplaani väljastamist 1961. aastal ehitatud suur hulk uusi elamuid.
3.2.15 Tamsalu Puiduimmutustehase toodanguks oli 1966. aastal 82 tuhat tihumeetrit ning töötajate arvuks 105 inimest. Puiduimmutustehases töödeldi raudteeliipreid ning elektriposte Eesti raudtee tarbeks ning ka väljapoole. Tootmine oli keskkonnavaenulikult korraldatud: immutusained tungisid põhjavette. Ettevõte lõpetas sanitaarsetel kaalutlustel töö.
3.2.16 1966. aastal oli generaalplaani andmetel Tamsalu alevis 18598 m² elamispinda, sellest individuaalelamufondis 8796 m². Vasara tn äärsed EPT Tamsalu osakonna elamud olid vesivarustusega ja tinglikult kanaliseeritud (settekaev iga kahe maja kohta). Tsentraalne küttesüsteem ja soojaveevarustus asulas puudus. Seoses vahepeal planeeritud linnuvabriku elamutega oli välja ehitatud kanalisatsioonitorustik, mis kulges raudtee alt läbi lõunapoolsesse elamurajooni. Arvestades kanalisatsioonitassi olemasolu projekteeriti 3-5 korruseline uus elamurajoon (ca 7 ha ja 18000 m² elamispinda) selle vahetusse lähedusse koos 6 ha suuruse reservmaa-alaga.
3.2.17 Tamsalu tööstusrajooni planeerimise projektis ja generaalplaanis (RPI Eesti Tööstusprojekt 1981 ja 1984 ning RPI Eesti Maaehitusprojekt 1984) tehti ettepanek muuta raudteeharude lahendust xx xxxxxx väljatõmbe raudteetupik paralleelselt Tapa-Tartu raudteega. Planeeritud oli kogu praeguse tööstustsooni ning autotee vahelise ala kasutamine tööstustsoonina ning täiendavate raudteeharude toomine ala loodeossa ja Tamsalu TERKO tootmishooneteni üle lubjatehase karjääride. Tööstusrajooni juurdesõidu autotee oli kavandatud viia selle lõunapoolsesse ossa. Lubja tootmine oli kavas koondada Rakkesse ning vabastada sellest Rakke Lubjatehase Tamsalu
tsehhi hooned. Tamsalu EPT tootmisterritoorium oli ette nähtud laiendada alevi loodeosas olemasolevas asukohas ümbersõidutee suunas raudtee maa-alani. Territooriumilt väljasõidud olid plaanis lahendada piki raudteed kulgeva perspektiivse tänava abil, et saada ühendus alevi ümbersõiduteega läbimata alevi elurajoone.
3.2.18 1984. aasta generaalplaanis käsitleti esimest korda Tamsalu alevit koos Sääse alevikuga. Liiklusskeemi põhiideeks oli alevi vabastamine transiitliiklusest ning alevi keskosa vabastamine tootmistsoonides formeeruvast liiklusest. Kavandatud oli Koidu tn raudteeülesõidu sulgemine, samuti Tööstuse tänava sulgemine seoses ametkondlike raudteeharude ümberehitamisega Tapa suunale. Plaanis oli uue alevi juurdesõidutee rajamine puhastusseadmete lähedale. Raudteeülesõit Loksaküla – Põdrangu – Tamsalu maanteel oli kavas sulgeda ja ehitada uus piki alevi kagupiiri kulgev tänav uue raudteeülesõidukohaga. Plaaniti rajada üle raudtee jalakäijate viadukt raudteejaama juures olemasoleva ülekäigu xxxxxx ning rajada täiendav ülekäigukoht tagamaks elu- ja tootmistsooni vahelist ühendust. Antud, senini realiseerimata, jalakäijate ühendus on kujunenud Tamsalu Linnavalitsuse prioriteediks.
3.2.19 2000. aastal valmis Tamsalu valla xx xxxxx üldplaneering (koostaja OÜ E-Konsult), millega käsitleti esimest xxxxx xxxxx xx xxxxx ruumiliselt koos toimivate omavalitsusüksustena, mis andis planeeringulised eeldused valla xx xxxxx ühinemiseks. Üldplaneeringu seletuskiri on kättesaadav aadressil: xxxx://xxx.xxxxxxx.xx/xxxxxxxxxx/X000_XXXXXXX_XXXXX_XX_XXXXX_XX_XXXXXXXXX RI_FINAL.pdf
3.3 Võistlusülesanne
3.3.1 Võistlusega soovitakse xxxxx avaliku ala planeerimise ning kujunduse parim lahendus, mis oleks funktsionaalne, esteetiliselt tähelepanuväärne ja lahenduselt omane Tamsalu linnale.
3.3.2 Võistlustöö peab looma tervikvisiooni ala ruumilisest lahendusest, arvestades ja tasakaalustades avalikke ja erahuve, sidudes lahenduse võimalikult hästi ala krundistruktuuriga ning arvestades edasise planeerimise rakendusliku külje keerukust võistlusalal.
3.3.3 Arvestada tuleb asjaoluga, et suur osa aktiivtsoonist, xx xxxxx administratiivne keskus, tervisekeskus, spordikeskused ja päästeameti Tamsalu abikomando, on koondunud linna loodeossa.
3.3.4 Samuti tuleb arvestada reaalseid majanduslikke võimalusi, mis on ca 2700 elanikuga Eesti linnal aastal 2006, xxxxx planeeringuline ja arhitektuurne lahendus uuele multifunktsionaalsele Tamsalu keskusele, milles põimuvad erifunktsioonid ja avalik ruum moodustavad tervikliku linnaruumi.
3.3.5 Soovitakse xxxxx linnas olemasolevaid funktsionaalseid seoseid ja püüdes xxxxx võimalusi neid parendada.
3.3.6 Xxxxx aktiivseimas tsentrumis asuvale alale parim funktsionaalne ja kujunduslik lahendus, mis on atraktiivne, sobiv ja iseloomulik Tamsalu linnale.
3.3.7 Luua Tamsalu linna planeeringulised ja arhitektuursed eeldused investeeringutele keskuse ja keskväljaku ehitamiseks, mis pakuksid elanikele uusi ja alternatiivseid võimalusi.
3.3.8 Kujundada Tamsalu linna keskosas asuv äritsoon aktiivselt toimivaks kohaliku xxx- xx kultuurikeskuse osaks, mis suurendaks elanike sotsiaalset suhtlemist naabruskonnas.
3.3.9 Piiritleda avalik linnaruum nii loodavas keskuses, tänavatel, väljakutel, haljasaladel kui ka konkreetsetel arendamiseks mõeldud aladel.
3.3.10 Selgitada avalikus linnaruumis võimalikud aktiivse tegevuse sõlmpunktid, nende hierarhiline tähendus ja seondumine naabruskonnaga.
3.3.11 Määrata üldised tingimused maakasutusele, hoonestusele ja arhitektuurile, sh elamise, sotsiaalse infrastruktuuri ja äri osas, mis tagaksid kvaliteetse ja uuendusliku ehitamise.
3.3.12 Luua loogiline tänavavõrgustik koos tehnilise infrastruktuuriga ja tagada kahe raudteeäärse kvartali ühendus (jalakäijate sillaga või mõne alternatiivse lahendusena).
3.3.13 Siduda kahel pool raudteed paiknev keskusala funktsionaalselt nii üksteisega kui ka Kultuurimaja xx xxxxx xxxxxx paiknev pargialaga.
3.4 Tõstatatud probleemid
3.4.1 Panna väikelinn nagu Tamsalu funktsionaalselt tööle, parendades erinevate objektide sidusust kui xx xxxxx eri poolte ühendust, mida hetkel poolitab raudtee.
3.4.2 Nimetatud avalik ala peab pakkuma inimestele mitmekesist olemise xx xxxx aja veetmise.
3.4.3 Keskusesse on vaja objekti või tõmbenumbrit, mis tekitab inimestes soovi väljakul pikemalt viibida. Näitena võiks tuua purskkaevu, skulptuurid, jõulukuuse koha ja muud objektid.
3.4.4 Näha ette võimalus xx xxxx ajutiste vabaõhulaatade ja ürituste korraldamiseks.
3.4.5 Tuleb võimaldada mugav kaubandusasutuste kasutamine nii jalakäijatele kui autodega liiklejatele ja tagada ohutu raudtee ja sõidutee ületus.
3.4.6 Pakkuda välja bussijaama asukoht ja arhitektuurne vorm.
3.4.7 Terviklik lahendus tuleb xxxxx kogu võistlusega käsitletavale alale. Lahendus peab sisaldama valgustust, kõnniteede võrgustikku, atraktsioone, viitade ja reklaamtahvlite asetust jms.
3.4.8 Lahendada tuleb raudteejaama funktsionaalsus ja selleks vajalike hoonete planeerimine.
3.4.9 Keskväljakule on vaja objekti või tõmbenumbrit, mis tekitab inimestes soovi väljakul pikemalt viibida.
3.4.10 Keskusesse planeeritavad hooned peavad suhestuma funktsionaalselt planeeritava avaliku alaga.
3.4.11 Vältida tuleb võimalust, et plats oleks tulevikus ühiskonna põhjakihtide kogunemise koht.
3.4.12 Arvestada tuleb Tamsalu kui väikelinna mastaapidega, planeerides maksimaalselt 3-korruselist hoonestust.
3.4.13 Arhitektuursete vormide (sh linnamööbli ja väikevormide) lahendamisel kasutada piirkonnale iseloomulikke materjale, sh lubjakivi (Tamsalu karplubjakivi).
3.4.14 Rekreatsioonialade lahendamisel vältida Kultuurimaja parki kavandatud funktsioonide dubleerimist.
3.4.16 Eesti Raudtee tehnilised tingimused on esitatud 16.02.2005 kirjaga nr 9.3-1/1192 (vt XXXX 1).
4 VÕISTLUSELE JÄRGNEV TEGEVUS
4.1 Võistluse auhinnatud tööde kasutamine ja edasine projekteerimine
4.1.1 Võistluse töödest kasutab võistluse Ostja esimese auhinna saanud tööd edasise planeerimise ja projekteerimise korraldamiseks. Töö (eskiisi) esitamisega käesoleval võistlusel osalemiseks annab töö esitaja oma nõusoleku töö kasutamiseks juhul, kui see auhinnatakse 1. preemiaga, käesolevates võistlustingimustes (eelkõige punktis 4.1.2) toodud eesmärkidel ja tingimustel. Preemiasummaga on kaetud töö (eskiisi) ühekordse kasutamise eest makstav autoritasu ja muud tasud xx xxxxxx, välja arvatud tasu edasise planeerimise, projekteerimise ja projektdokumentatsiooni koostamise eest.
4.2 Autoriõigus, omandiõigus, varalised õigused
4.2.1 Võistluse Ostjale jääb auhinnatud tööde suhtes omandiõigus. Autoriõigus jääb töö autoritele. Esimese preemia autori(te)l on esmaõigus detailplaneerimise projekti koostamiseks vastavalt korraldajate poolt esitatud lähteülesandele ja Eesti Vabariigis kehtivale planeerimis- ja ehitusseadusele. Ostjal on õigus kasutada 1. preemiaga auhinnatud tööd detailplaneeringu koostamiseks, tellides mainitud planeeringu arhitektuurivõistluse võitnud osalejalt (pakkujalt) vastavalt Riigihangete seaduses sätestatud korrale ning tasudes planeerimise, projekteerimise xx xxxxxxx dokumentatsiooni koostamise eest hinnaettepaneku alusel kokkulepitava hinna. Eskiisi maksumus loetakse tasutuks saadud 1. preemiaga.
4.2.2 Võistleja nõusolekul on võimalik Ostja tellimusel teistel isikutel teha võistlustöös mistahes muudatusi, seda täiendada ja parandada, lisades sellele teiste autorite projekti osi.
4.2.3 Ostjal on õigus kõiki esitatud ja hindamiskomisjoni poolt hinnatud võistlustöid mistahes viisil avalikult eksponeerida, eesmärgiga tutvustada võistluse tulemusi.
4.2.4 Korraldajad reserveerivad endale õiguse mitte aktsepteerida esimese preemia saanud autori(te) esmaõigust juhul, kui:
4.2.4.1 töö hind on kõrgem töö harilikust hinnast;
4.2.4.2 töö tegemise tähtaeg on pikem, kui korraldajad peavad mõistlikuks;
4.2.4.3 korraldajad ei pea võimalikuks edasist projekteerimist.
4.2.5 Võistlustöö esitanud pakkuja(te)le jääb õigus teostada oma detailplaneering seaduses ettenähtud korras. Pakkuja vastutab töö autori(te) varaliste õiguste realiseerumise eest.
4.2.6 Võistlejatele ei hüvitata mistahes kahju ega kulusid seoses pakkumisel osalemisega. Võistleja kohustub kandma kõik töö ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud.
4.2.7 Preemiata jäänud tööde omandiõigus ja kõikide esitatud tööde autoriõigused jäävad nende autoritele.
4.2.8 Edasine planeerimine:
Võistluse võitnud töö (või žürii otsusel lisaks veel mõni premeeritud töö) esitatakse žürii poolt Tamsalu Vallavalitsusele, ettepanekuga xxxxx see vallavalitsuse poolt aluseks edasiste planeeringuliste otsuste langetamisel võistlusalal xx xxxxx lähiümbruses. Juhul, kui võistluse võidutöö osutub nii linnaehituslikult kui ka alal asuvate vallas- ja kinnisasjade omandisuhteid arvestades põhimõtteliselt realiseeritavaks, esitab Tamsalu Vallavalitsus oma istungile eelnõu võidutööle heakskiidu saamiseks. Võidutöö realiseeritavust hindab ja istungile heakskiidu saamiseks esitamise otsustab Tamsalu Vallavalitsus žürii arvamusele tuginedes. Nimetatud heakskiit saab võistlusala edasise planeerimise aluseks.
4.3 Preemiata jäänud tööde tagastamine.
4.3.1 Preemiata jäänud tööd saab tagasi registreerimise, postitamise või kullerteenuse kviitungi esitamisel kuni 1. juunini 2007 aadressil XXX, Xxx xx 00, 00000 Xxxxxxx.
4.3.2 EAL-il on kohustus nimetatud kuupäevani säilitada ja vastutada premeerimata jäänud tööde eest.
4.4 Hindamisest kõrvalejäetud tööde tagastamine
4.4.1 Hindamisest kõrvalejäetud tööd saab kuni 1. juunini 2007 tagasi registreerimise, postitamise või kullerteenuse kviitungi esitamisel aadressil XXX, Xxx xx 00, 00000 Xxxxxxx.
4.4.2 Pärast nimetatud kuupäeva pole peakorraldajal enam kohustust vastutada kõnesolevate tööde eest.
4.5 Võidutöö kasutamisest loobumine
4.5.1 Ostjal on õigus loobuda esimese preemiaga auhinnatud töö või, juhul kui esimest preemiat välja ei anta, muu realiseerimiseks väljavalitud töö kasutamisest, xxx xxxx tingivad muutunud majanduslikud võimalused, Tamsalu linna arengukavade, üldplaneeringu või investeerimisplaanide muutmine, kõrgemalseisvate riigiasutuste otsused või muud peakorraldajast sõltumatud asjaolud, mida loetakse tavapäraselt vääramatuks jõuks.
4.5.2 Kui ei saavutata võistlusel esimese preemiaga auhinnatud töö autoritega kokkulepet detailplaneeringu koostamise lepingu osas või autorid ei soovi mingil põhjusel antud lepingut sõlmida, siis on võistluse peakorraldajal lähtuvalt Riigihangete seaduse § 52 lõige 5 alusel õigus asuda läbirääkimistesse paremuselt järgmiste tööde autoritega.
Võistluse tingimused ja pakkumise kutse dokumendid koostasid: Xxxx Xxxxxxxxxx OÜ
Xxxx Xxxxxxxx Xxxxx Xxxxxxxxx Xxxxxx Xxx