KOKKULEPE
21996a1223(02)
23.12.1996 EUROOPA ÜHENDUSTE TEATAJA L 334/20
KOKKULEPE
Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise koostöö kohta merekalapüügisektoris
EUROOPa ÜHENDUS,
edaspidi “ühendus” ja maURITaaNIa ISLamIVaBaRIIK, edaspidi “mauritaania”,
edaspidi “lepinguosalised”,
aRVESTaDES tihedaid ja eriti xxxx suhteid ühenduse ja mauritaania vahel, mõlema lepinguosalise tõhusa partnerluse loomise soovi Euroopa-Vahemere projekti raames ning võttes arvesse Lomé konventsioonist tulenevat koostöövalmidust,
mÕISTES merekalapüügisektori ja sellega seotud ettevõtete xxxxx mauritaania ja ühenduse eri piirkondade majanduslikus ja sotsiaalses arengus ning võttes arvesse otsust, mille kohaselt mõlemad lepinguosalised ajakohastavad ja korraldavad ümber oma kalalaevastiku,
mEENUTaDES, et ühendus ja mauritaania on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsioonile allakirjutanud riigid ning mauritaania on kõnealuse konventsiooni kohaselt kehtestanud kaldast kuni 200 meremiili kaugusele ulatuva majandusvööndi, xxxxxx xx kasutab oma suveräänseid õigusi kõnealuse vööndi ressursside uurimisel, kasutamisel, kaitsmisel ja majandamisel,
aRVESSE VÕTTES toitlus- ja põllumajandusorganisatsiooni nõukogu poolt vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendit,
OLLES TEaDLIKUD kalavarude kaitse ja ratsionaalse kasutamise ning merekeskkonna kaitse tähtsusest,
OLLES
OTSUSTaNUD
vastastikustes huvides tagada oma rannikuvete kalavarude kaitse, ratsionaalne
majandamine ning säästev areng ning teha koostööd kogu kalandustegevust hõlmava kontrollisüsteemi loomisel, et kindlustada kõnesolevate ressursside arengu- ja kaitsemeetmete tõhusus,
OLLES VEENDUNUD, et teadus- ja tehnikaalane tihe koostöö kalandussektoris tingimustel, mis kindlustavad kalavarude kaitse ja ratsionaalse kasutamise, edendab vastavate majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamist kõnealuses sektoris,
VÕTTES aRVESSE asjaolu, et merekalapüük moodustab tervikliku majandustsükli ning püüdes tugevdada sidemeid lepinguosaliste tiheda ja laiaulatusliku koostöö abil tsükli kõigis aspektides, et mõlemapoolselt edendada selle arengut,
VÕTTES aRVESSE mauritaania kalandussektori arengupoliitika eesmärke ja suuniseid,
SOOVIDES arendada merekalapüüki ja sellega seotud ettevõtteid hõlmava koostöö eri aspekte vastastikku kasulikel tingimustel,
SOOVIDES kindlaks määrata koostöö korda merekalapüügisektoris ja sellega seotud ettevõtetes,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGmISES:
Artikkel 1
Eesmärk ja mõisted
1. Käesoleva kokkuleppega kehtestatakse ühenduse ja mauritaa- nia koostöö põhimõtted, eeskirjad xx xxxx kalavarude kaitsel ja arendamisel ning otse või töötlusest tuleneva lisandväärtuse xxx- xxxxx ning sätestatakse ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvate kala- laevade püügitingimused mauritaania suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.
2. Käesolevas kokkuleppes, selle lisades ja protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) Mauritaania kalastusvöönd – mauritaania Islamivabariigi suve- räänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed;
b) ühenduse kalalaevad – liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud kalalaevad, mis püüavad kala käesoleva kokku- leppe raames;
c) ministeerium – mauritaania xxxxxxxx- xx mereministeerium;
d) järelevalveorgan – kalanduse järelevalve ja kaitse eest vastutav delegatsioon mauritaanias;
e) Mauritaania õigusnormid – mauritaania eeskirjad ja määrused;
f) komisjon – Euroopa Ühenduste Komisjon;
g) delegatsioon – Euroopa Ühenduste Komisjoni delegatsioon mauritaanias.
Artikkel 2
Koostöövaldkonnad
1. Lepinguosalised teevad koostööd kahepoolselt või pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu või vajaduse korral piir- kondade või allpiirkondade tasandil, et tagada kalavarude kaitse ja ratsionaalne majandamine vastavalt Ühinenud Rahvaste Organi- satsiooni mereõiguse konventsiooni asjakohastele sätetele.
2. Lepinguosalised tõhustavad teadus- ja tehnikaalast koostööd kalandussektorile spetsialiseerunud asutuste vahel.
3. Lepinguosalised edendavad kalandussektoris koostööd majan- duse, kaubanduse ja tööstuse valdkonnas. Nad aitavad seetõttu xxxxx püügitehnoloogia ja -vahendite, kalandustoodete säilitamise ja tööstusliku töötlemise ning merekeskkonna kaitse meetoditega seotud teabe vahetamisele ja levitamisele.
4. merekalapüügisektori säästva arengu tagamiseks ning kooskõ- las käesoleva kokkuleppe artikliga 7 annab ühendus mauritaaniale
rahalist toetust tervishoiukontrolli sisseseadmiseks ning teadus- uuringuteks kalandussektoris ning kalandusalase arengupoliitika rakendamiseks.
Artikkel 3
Arendustegevus
Lepinguosalised kohustuvad arendama mauritaania kalandussek- tori säästvat arengut soodustavat tegevust, mis on suunatud vas- xxxxxx ettevõtjate ühiste huvide solidaarsuse tugevdamisele, ning hõlmab eelkõige:
— rannasõidu kalalaevastiku ja kalandusega seotud ettevõtete moderniseerimist,
— väikesemahulise kalapüügi väljaarendamist,
— sadamainfrastruktuuri arendamist ning kalalaevastike vastu- võtutingimuste parandamist mauritaania sadamates,
— akvakultuuriprojektide arendamist,
— merekeskkonna kaitset,
— eriuuringute tegemist,
— kalavarude ratsionaalset kasutamist soodustavate uute kala- püügiviisidega seotud uurimistöö arendamist,
— kalandustoodete jaotusvõrkude täiustamist ja väljaarendamist,
— mereabi ja -päästeteenistuse täiustamist,
— järelevalvet kalavarude kasutamise üle,
— meresõidujärelevalve tugevdamist,
— käesoleva kokkuleppe haldamist käsitlevate menetluste täius- tamist,
— ettevõtjate ühenduste ja ajutiste ühisettevõtete loomise soo- dustamist xxxxxxxx- xx akvakultuurisektoris ning sellega seo- tud ettevõtetes.
Need programmid ja tegevused võivad saada ühenduse rahalist toetust.
Artikkel 4
Meremeeste koolitus
Ühendus pöörab erilist tähelepanu mauritaania vajadustele mere- meeste koolituse valdkonnas, arendades ja tugevdades inimres- sursse ja infrastruktuuri ning merekoolitusasutuste võimalusi
mauritaanias. Xxxxxx eesmärkidel annab ühendus mauritaaniale rahalist toetust käesoleva kokkuleppe artikli 7 kohaselt.
Artikkel 5
Kalapüügivõimalused
Artikkel 8
Vastavus kalapüügitingimustele
1. Ühendus kohustub võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema laevad täidavad käesoleva kokkuleppe tingimusi ning mauritaania õigusnorme Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
Ühenduse
mauritaaniaga
kokku lepitud kalapüügivõimalused
mereõiguse konventsiooniga sätestatud korras.
mauritaania kalastusvööndis ning artiklis 7 nimetatud rahaline hüvitus sätestatakse käesoleva kokkuleppe protokollis.
Artikkel 6
Kalapüügi üldtingimused
1. Ühenduse laevastik kalastab püügilitsentsi alusel, mille anna- vad välja mauritaania pädevad asutused ühenduse pädevate asu- tuste taotlusel. Litsentsi väljaandmise tasud ja vaatlejate kulude osamaksed xxxxxx xxxxxx.
2. Ühendus teeb mauritaaniale lisades sätestatud korras kättesaa- davaks kogu asjakohase teabe oma laevastike tegevuse kohta, kel- lel on püügiluba mauritaania kalastusvööndis, eelkõige teabe los- situd koguste kohta.
3. Litsentside väljaandmise ning tasude ja teadusvaatlejate kulu- dega seotud osamaksete maksmise kord ning muud ühenduse lae- vastike mauritaania vetes toimuva kalapüügi tingimused on sätes- tatud lisades.
4. Lepinguosalised tagavad kõnealuse korra ja tingimuste nõue- tekohase täitmise pädevate asutuste vahelise asjakohase haldus- koostöö kaudu.
Artikkel 7
Hüvitus ja rahaline osamaks
Ühendus kohaldab käesoleva kokkuleppe artiklis 5 nimetatud kalapüügivõimaluste vastu mauritaania suhtes:
— rahalist hüvitust, ja
— artiklites 2, 3 ja 4 nimetatud rahalisi osamakse.
Eespool nimetatud rahaline hüvitus ja rahalised osamaksud on sätestatud käesoleva kokkuleppe protokollis.
2. mauritaania asutused teatavad delegatsioonile aegsasti kõigist uutest kalapüügiga seotud eeskirjadest ja määrustest. Ühenduse laevadele antakse üks kuu mis tahes selliste uute eeskirjade ja mää- ruste täitmiseks.
3. mauritaania kalapüüki reguleerivad meetmed ei diskrimineeri ühenduse laevu võrreldes kolmandate riikide laevadega, ega takista ühendusele käesoleva kokkuleppe kohaselt antud kalastus- õiguste täielikku kasutamist.
4. meetmeid, mis hõlmavad kalapüügi osalist lõpetamist või tea- xxxxxx liikide bioloogilist taastumist, kohaldatakse kõigi kõnealu- xxxx liike põhipüügina lossivate laevastike suhtes.
5. Kui mauritaania peaks seoses kalavarude muutumisega tegema otsuse xxxxx vastu muid kui lõikes 4 nimetatud kaitsemeetmeid, mis mõjutavad ühenduse kalalaevade tegevust, siis korraldatakse lepinguosaliste vahel nõupidamised, mille eesmärk on protokolli ja lisade kohandamine käesoleva kokkuleppega.
Kõnealuste nõupidamiste eesmärk on hinnata meetmete teadus- likke põhjendusi ning kohandada vajaduse korral ühenduse raha- list toetust vastavalt protokollis sätestatud kalapüügivõimaluste kohandamisele.
Artikkel 9
Halduskoostöö
Lepinguosalised, soovides tagada kalavarude arendus- ja kaitse- meetmete tõhusust:
— arendavad halduskoostööd tagamaks, et nende laevad peavad vastastikku kinni käesoleva kokkuleppe sätetest ning mauri- taania merekalapüüki käsitlevatest õigusnormidest,
— teevad koostööd ebaseadusliku kalapüügi välistamiseks ning selle vastu võitlemiseks eelkõige teabevahetuse ning tiheda halduskoostöö kaudu.
Halduskoostöö rakendamise kord on sätestatud lisades.
Halduskoostöö korra rakendamist kontrollivad mõlemad lepin- guosalised käesoleva kokkuleppe artiklis 10 sätestatud ühiskomi- tee raames.
Artikkel 10
Ühiskomitee
Käesoleva kokkuleppe nõuetekohase kohaldamise tagamiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab muu hulgas järg- misi ülesandeid:
— kontrollib käesoleva kokkuleppe rakendamist, tõlgendamist ja nõuetekohast toimimist, ning lahendab vaidlusi,
— on vajalik kontaktasutus kalandussektorile ühist huvi pakku- vates küsimustes,
— hindab lepinguosaliste koostöö tulemusi käesoleva lepingu lisades sätestatud kontrolli alal,
— jälgib ühenduse laevade lossimis- ja ümberlaadimistoiminguid mauritaania sadamates,
— jälgib koostöömeetmete kohaldamist ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemise ning halduskoostöö valdkonnas, et tagada mauritaania õigusnormide ja käesoleva kokkuleppe tingi- muste täitmine.
Ühiskomitee tuleb kokku üks kord aastas vaheldumisi mauritaa- xxxx xx ühenduses, või erakorraliseks istungjärguks, xxx xxxx taot- leb kumbki lepingupooltest.
Artikkel 11
Vaidluste lahendamine
Lepinguosalised peavad nõu kõigi käesoleva kokkuleppe tõlgen- damist ja kohaldamist käsitlevate vaidluste korral.
Artikkel 12
Lisad ja protokoll
Protokoll ja sellele lisatud kalapüügi teabelehed ning xxxxx xxxx lii- detega moodustavad käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.
Artikkel 13
Mereõigus
Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei mõjuta ega piira mingil viisil kummagi lepinguosalise seisukohti mereõiguse küsimustes.
Artikkel 14
Kohaldamispiirkond
Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ühelt poolt nende territoo- riumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamisle- pingut, selles sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt mauritaania Islamivabariigi territooriumi suhtes.
Artikkel 15
Kestus ja kehtivus
1. Käesoleva kokkuleppe kehtivusaeg on viis aastat, mis algab
1. augustil 1996.
2. Kui kumbki pool ei avalda soovi kokkulepet lõpetada, teata- des sellest ette kuus kuud enne viie aasta möödumist, kehtib kok- kulepe edasi viieaastaste tähtaegade xxxxx, juhul kui lõpetamisest ei ole teatatud vähemalt kuus kuud enne viieaastase tähtaja möö- dumist.
3. Kokkuleppe denonsseerimise korral alustavad lepinguosalised läbirääkimist.
4. Enne protokolli kehtivusaja lõppemist toimuvad lepinguosa- liste vahel läbirääkimised, et otsustada vastastikusel kokkuleppel lisadesse või protokolli tehtavad muudatused.
Artikkel 16
Lõppsätted
Käesolev kokkulepe on koostatud kahes eksemplaris araabia, his- paania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, root- si, saksa, soome ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed; kokkulepe jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised tea- tavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
PROTOKOLL,
millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ning rahaline hüvitus ja rahalised osamaksed ajavahemikuks 1. augustist 1996 kuni 31. juulini 2001
Artikkel 1
Kokkuleppe artiklis 5 ette nähtud kalapüügivõimalused viieks aastaks ala- tes 1. augustist 1996 on sellised, nagu on kindlaks määratud käesoleva protokolli kalapüügi teabelehtedes.
Artikkel 2
1. Kokkuleppe artikliga 7 ettenähtud rahalise kogutoetuse suuruseks käesoleva protokolli artiklis 1 nimetatud kohaldamise ajal määratakse 266,8 miljonit eküüd. Rahaline toetus makstakse välja viie aastase osa- maksuna järgmiselt:
– 1. aasta: 55 160 000 eküüd
– 2. aasta: 54 360 000 eküüd
– 3. aasta: 53 560 000 eküüd
– 4. aasta: 52 160 000 eküüd
– 5. aasta: 51 560 000 eküüd
2. Rahalise toetuse kogusumma jaotamine on mauritaania ainupädevu- ses.
Artikkel 3
1. Kogu rahaline toetus makstakse mauritaania poolt määratud finantsa- sutuse mauritaania keskpangas avatud kontole.
2. Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud aastamaksed maks- takse välja hiljemalt iga aasta 1. augustil. Esimese aasta väljamakse tehakse hiljemalt 30. novembril 1996.
Artikkel 4
Kui kalavarude olukord võimaldab, võib ühenduse taotluse korral käes- oleva protokolli artiklis 1 nimetatud kalapüügivõimalusi suurendada. Sel- lisel juhul kohandatakse artiklis 2 nimetatud rahalist toetust ühisel kok- kuleppel.
Artikkel 5
mauritaania suunab käesoleva protokolli artiklis 2 nimetatud rahalise toe- tuse kogusummast 600 000 eküüd aastas kokkuleppe artiklis 2 sätesta- tud rahalise toetusena tervishoiukontrolli ja kalandusalaste teadusuurin-
Artikkel 6
1. mauritaania suunab käesoleva protokolli artiklis 2 nimetatud rahalise toetuse kogusummast 250 000 eküüd aastas kokkuleppe artikliga 4 sätes- tatud rahalise hüvitusena meresõidu koolituskavade toetamiseks, et aren- xxxx xx tugevdada inimressurssi ning mereharidusasutuste infrastruktuuri ja võimalusi mauritaanias.
2. mauritaania suunab käesoleva protokolli artiklis 2 nimetatud rahalise toetuse kogusummast 200 000 eküüd aastas ministeeriumile seminaridel, rahvusvahelistel kohtumistel ning õppereisidel osalemise kulude katteks.
Artikkel 7
Kui komisjon ei tee käesoleva protokolli artikliga 2 ettenähtud väljamak- xxxx, jätab mauritaania endale õiguse kokkuleppe kohaldamine peatada.
Artikkel 8
Lepinguosalised soodustavad vastastikust koostööd kalandussektoris. Nad toetavad ühenduse ja mauritaania erasektori huvide ühendamist kalava- rude kasutamisel ja töötlemisel ning kalandustoodete turustamisel ette- võtjate ühenduste, ajutiste ühisettevõtete ja muude partnerlusvormide kaudu.
Artikkel 9
Ühenduse reederid on loa alusel püütud kogusaagi omanikud ning võivad ise otsustada selle müügi üle. Lepinguosalised soodustavad siiski alaliste ühisnõupidamiste sisseseadmist asjaomaste ettevõtjate vahel, et xxx xxxxx turu stabiilsust ohustava konkurentsi tekkimist.
Artikkel 10
Ühenduse reederid võivad ise valida oma laeva kohalikud esindajad, kuid esindajad peavad olema mauritaania kodanikud.
Esindajate nimed ja aadressid teatatakse ministeeriumile.
Artikkel 11
gute abistamiseks ning elluviimiseks.
mauritaania
kalavarude arenduspoliitika
Käesolevat protokolli kohaldatakse alates 1. augustist 1996.
Kalapüügi teabeleht nr 1
KALAPÜÜGILIIK: VÄHILAADSETE PÜÜGIKS (LANGUSTID VÄLJA ARVATUD) ETTENÄHTUD KALALAEVAD
1. Kalastusvöönd
1.1. Põhja pool 19o 21’ põhjalaiust: üheksa meremiili Cap Blanci-Cap Timirisi lähtejoonest.
merekalapüügi eest vastutava ministeeriumi korraldusega igal aastal määratud ajavahemikul on keelatud kalapüük alal, mis on ühendatud järgmisi punkte ühendavate sirgetega:
20o 46’ N 17o 03’ W
19o 50’ N 17o 03’ W
19o 21’ N 16o 45’ W.
1.2. Lõuna pool 19o 21’ põhjalaiust: kuus meremiili madalaima veetaseme märgist.
2. Lubatud püügivahend: põhjatraalnoot Noodapära kahekordistamine on keelatud. Noodapära nööride kahekordistamine on keelatud.
3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: 50 mm.
4. Bioloogiline taastumine: kaks kuud: märts xx xxxxxx.
Lepinguosalised võivad ühisel kokkuleppel kohandada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega.
5. Kaaspüük: 20 % kala ja 15 % peajalgseid.
6. Lubatud tonnaaž/tasud:
1.8.1996 | 1.8.1997 | 1.8.1998 | 1.8.1999 | 1.8.2000 | |
ajavahemikud | – 31.7.1997 | – 31.7.1998 | – 31.7.1999 | – 31.7.2000 | – 31.7.2001 |
Lubatud tonnaaž (brt) | 5 500 | 5 500 | 5 500 | 5 500 | 5 500 |
Xxxxx eküüdes brt/aasta kohta | 290 | 304 | 320 | 335 | 352 |
7. Märkused: –
Kalapüügi teabeleht nr 2
KALAPÜÜGILIIK: SENEGALI MERLUUSI TRAALERID1 JA PÕHJAÕNGEJADASID KASUTAVAD LAEVAD
1. Kalastusvöönd
1.1. Põhja pool 19o 21’ põhjalaiust: järgmisi punkte ühendavad sirged: 20o 36’ N 17o 36’ W
20o 03’ N 17o 36’ W
19o 50’ N 17o 12,8’ W
19o 50’ N 17o 03’ W
19o 04’ N 16o 34’ W.
1.2. Lõuna pool 19o 21’ põhjalaiust: 18 meremiili madalaima veetaseme märgist.
2. Lubatud püügivahend: — põhjaõngejada,
— merluusi põhjatraalnoot.
Noodapära kahekordistamine on keelatud. Noodapära nööride kahekordistamine on keelatud.
3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: 60 mm traalnooda puhul.
4. Bioloogiline taastumine: kaks kuud: september ja oktoober.
Lepinguosalised võivad ühisel kokkuleppel kohandada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega.
5. Kaaspüük: 35 % kala, 0 % peajalgseid ja 0 % vähilaadseid.
6. Lubatud tonnaaž/tasud:
1.8.1996 | 1.8.1997 | 1.8.1998 | 1.8.1999 | 1.8.2000 | |
ajavahemikud | – 31.7.1997 | – 31.7.1998 | – 31.7.1999 | – 31.7.2000 | – 31.7.2001 |
Lubatud tonnaaž (brt) | 8 500 | 8 500 | 8 500 | 8 500 | 8 500 |
Xxxxx eküüdes brt/aasta kohta | 000 | 000 | 000 | 149 | 149 |
7. Märkused: (1) Sellesse kategooriasse ei kuulu külmutustraalerid.
Kalapüügi teabeleht nr 3
KALAPÜÜGILIIK: PÕHJALÄHEDASTE KALADE PÜÜGIKS (SENEGALI MERLUUS VÄLJA ARVATUD) ETTENÄHTUD LAEVAD, MIS KASUTAVAD MUID PÜÜGIVAHENDEID KUI TRAALNOOT
1. Kalastusvöönd
1.1. Põhja pool 19o 21’ põhjalaiust: xxxx meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest.
1.2. Lõuna pool 19o 21’ põhjalaiust: 3 meremiili madalaima veetaseme märgist.
2. Lubatud püügivahend (1): — õngejada,
— seisevvõrk,
— ridvata õng.
Võrkude tehnilised omadused, võrgutükkide pikkus ning võrgutükkide xx xxxxx vaheline miinimumkaugus tuleb kindlaks määrata 31. detsembriks 1996 kummagi lepinguosalise määratud tehniliste ekspertide ühisel kokkuleppel.
Kui tehnilised eksperdid ei jõua kokkuleppele 31. detsembriks 1996, kutsutakse kokku ühiskomitee koosolek, et jõuda kõnealuses küsimuses lõpliku lahenduseni 28. veebruariks 1997.
3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: 120 mm nakkevõrgu puhul.
4. Bioloogiline taastumine: kaks kuud: september ja oktoober.
Lepinguosalised võivad ühisel kokkuleppel kohandada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega.
5. Kaaspüük: 0 % peajalgseid ja 0 % vähilaadseid.
6. Lubatud tonnaaž/tasud:
1.8.1996 | 1.8.1997 | 1.8.1998 | 1.8.1999 | 1.8.2000 | |||
ajavahemikud | – 31.7.1997 | – 31.7.1998 | – 31.7.1999 | – 31.7.2000 | – 31.7.2001 | ||
Lubatud tonnaaž (brt) | 4 200 | 4 200 | 4 200 | 4 200 | 4 200 | ||
Tasud eküüdes < 100 brt | brt/aasta | kohta | 140 | 147 | 154 | 162 | 170 |
Tasud eküüdes > 100 brt | brt/aasta | kohta | 210 | 221 | 232 | 243 | 255 |
7. Märkused: (1) Kasutatud kalapüügivahendi liigist tuleks teatada kvartali püügilitsentsi taotlemisel.
Kalapüügi teabeleht nr 4
KALAPÜÜGILIIK: PÕHJALÄHEDASTE KALADE (SENEGALI MERLUUS VÄLJA ARVATUD) PÜÜGI TRAALERID
1. Kalastusvöönd
1.1. Põhja pool laiuskraadi 19o 21’ N: järgmisi punkte ühendavad sirged: 20o 36’ N 17o 36’ W
20o 03’ N 17o 36’ W
19o 50’ N 17o 12,8’ W
19o 50’ N 17o 03’ W
19o 04’ N 16o 34’ W.
1.2. Lõuna pool 19o 21’ põhjalaiust: 18 meremiili madalaima veetaseme märgist.
2. Lubatud püügivahend: traalnoot. Noodapära kahekordistamine on keelatud.
Noodapära nööride kahekordistamine on keelatud.
3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: 70 mm
4. Bioloogiline taastumine: kaks kuud: september ja oktoober.
Lepinguosalised võivad ühisel kokkuleppel kohandada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega.
5. Kaaspüük: 10 %, millest maksimaalselt5% on roosad süvahännakud ning5% on peajalgsed.
6. Lubatud tonnaaž/tasud:
1.8.1996 | 1.8.1997 | 1.8.1998 | 1.8.1999 | 1.8.2000 | |
ajavahemikud | – 31.7.1997 | – 31.7.1998 | – 31.7.1999 | – 31.7.2000 | – 31.7.2001 |
Lubatud tonnaaž (brt) | 5 500 | 5 500 | 5 500 | 5 500 | 5 500 |
Xxxxx eküüdes brt/aasta kohta | 164 | 172 | 181 | 190 | 199 |
7. Märkused:
7.1. 1 500 brt kõnealuses kategoorias reserveeritakse kolmele külmutustraalerile, mis enam ei tohi püüda “senegali merluusi” kategoorias, mis reserveeritakse nüüd jahutustraaleritele.
7.2. Senegali merluus võib pardal olla, kuid ei tohi ühelgi hetkel moodustada olulist osa xxxxxx xxxxx püügi kalaliikidest.
Kalapüügi teabeleht nr 5
KALAPÜÜGILIIK: PEAJALGSED
1. Kalastusvöönd: vastab mauretaania õigusaktiga oma riigi laevadele kehtestatud kalastusvööndile.
merekalapüügi eest vastutava ministeeriumi korraldusega igal aastal määratud ajavahemikul on keelatud kalapüük alal, mis on piiratud järgmisi sirgeid ühendavate joontega:
20o 46’ N 17o 03’ W
19o 50’ N 17o 03’ W
19o 21’ N 16o 45’ W.
2. Lubatud püügivahend: põhjatraalnoot. Noodapära kahekordistamine on keelatud. Noodapära nööride kahekordistamine on keelatud.
3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: 70 mm.
4. Bioloogiline taastumine: kaks kuud: september ja oktoober.
Lepinguosalised võivad ühisel kokkuleppel kohandada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega.
5. Kaaspüük:
6. Lubatud tonnaaž/tasud:
1.8. 1.08 | 1.8.1997 | 1.8.1998 | 1.8.1999 | 1.8.2000 | |
ajavahemikud | – 31.7.1997 | – 31.7.1998 | – 31.7.1999 | – 31.7.2000 | – 31.7.2001 |
Lubatud tonnaaž (brt)1 | 7 500 | 12 000 | 13 500 | 15 000 | 15 000 |
Püügiloaga laevade arv | 25 | 40 | 45 | 50 | 50 |
Xxxxx eküüdes brt/aasta kohta | 365 | 384 | 403 | 423 | 444 |
7. Märkused: (1) Lubatud tonnaaž (brt) võib kõikuda kõige rohkem 3 % esimese xx xxxxx aasta jooksul ning kõige rohkem 2 % viimase kolme aasta jooksul.
Kalapüügi teabeleht nr 6
KALAPÜÜGILIIK: LANGUST
1. Kalastusvöönd
1.1. Põhja pool 19o 21’ põhjalaiust: 20 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest.
1.2. Lõuna pool 19o 21’ põhjalaiust: 15 meremiili madalaima veetaseme märgist.
2. Lubatud püügivahend: lõksud.
3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: –
4. Bioloogiline taastumine: kaks kuud: september ja oktoober.
Lepinguosalised võivad ühisel kokkuleppel kohandada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega.
5. Kaaspüük: 0 %.
6. Lubatud tonnaaž/tasud:
1.8.1996 | 1.8.1997 | .8.1998 | 1.8.1999 | 1.8.2000 | |
ajavahemikud | – 31.7.1997 | – 31.7.1998 | – 31.7.1999 | – 31.7.2000 | – 31.7.2001 |
Lubatud tonnaaž (brt) | 300 | 300 | 300 | 300 | 300 |
Xxxxx eküüdes brt/aasta kohta | 254 | 267 | 280 | 294 | 309 |
7. Märkused: –
Kalapüügi teabeleht nr 7
KALAPÜÜGILIIK: TUUNIKÜLMUTUSSEINERID
1. Kalastusvöönd
1.1. Põhja pool 19o 21’ põhjalaiust: 30 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest.
1.2. Lõuna pool 19o 21’ põhjalaiust: 30 meremiili madalaima veetaseme märgist.
2. Lubatud püügivahend: noot.
3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCaT) soovitatud standard.
4. Bioloogiline taastumine: –
5. Kaaspüük: 0 %.
6. Laevade arv/tasud:
1.8.1996 | 1.8.1997 | 1.8.1998 | 1.8.1999 | 1.8.2000 | |
ajavahemikud | – 31.7.1997 | – 31.7.1998 | – 31.7.1999 | – 31.7.2000 | – 31.7.2001 |
Püügiloaga laevade arv | 40 | 40 | 40 | 40 | 40 |
Ettemaksed eküüdes/laeva kohta | 1 000 | 1 000 | 1 000 | 1 000 | 1 000 |
7. Märkused: –
Kalapüügi teabeleht nr 8
KALAPÜÜGILIIK: TUUNIPÜÜGI RITVÕNGELAEVAD JA TRIIVÕNGEJADAGA KALALAEVAD
1. Kalastusvöönd
1.1. Põhja pool 19o 21’ põhjalaiust: 15 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest.
1.2. Lõuna pool 19o 21’ põhjalaiust: 12 meremiili madalaima veetaseme märgist.
2. Lubatud püügivahend: ritvõnged ja triivõngejadad.
3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: –
4. Bioloogiline taastumine: –
5. Kaaspüük: 0 %.
6. Laevade arv/tasud:
1.8.1996 | 1.8.1997 | 1.8.1998 | 1.8.1999 | 1.8.2000 | |
ajavahemikud | – 31.7.1997 | – 31.7.1998 | – 31.7.1999 | – 31.7.2000 | – 31.7.2001 |
Püügiloaga laevade arv | 17 | 17 | 17 | 17 | 17 |
Ettemaksed eküüdes/laeva kohta | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 |
7. Märkused: Püük elussöödaga.
7.1. Kalastusvöönd, kus on lubatud elussöödaga püük:
— põhja pool 19o21’ põhjalaiust: 3 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest,
— lõuna pool 19o21’ põhjalaiust: 3 meremiili madalaima veetaseme märgist.
7.2. Väikseim lubatud silmasuurus elussöödaga püügil: 8 mm.
Kalapüügi teabeleht nr 9
KALAPÜÜGILIIK: PELAAGILISTE TRAALNOOTADEGA KÜLMUTUSTRAALERID
1. Kalastusvöönd
1.1. Põhja pool 19o 21’ põhjalaiust: järgmisi punkte ühendavad sirged: 20o 46,3’ N 17o 03’ W
20o 10,7’ N 17o 24,2’ W
19o 50’ N 17o 12,8’ W
19o 43’ N 16o 58’ W
19o 21’ N 16o 45’ W
1.2. Lõuna pool 19o 21’ põhjalaiust: 12 meremiili madalaima veetaseme märgist.
2. Lubatud püügivahend: pelaagiline traalnoot. Noodapära kahekordistamine on keelatud. Noodapära nööride kahekordistamine on keelatud.
3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus: 40 mm.
4. Bioloogiline taastumine: –
5. Kaaspüük: 3 % kala, 0 % peajalgseid ja 0 % vähilaadseid.
6. Lubatud tonnaaž/laevade arv/tasud:
1.8.1996 | 1.8.1997 | 1.8.1998 | 1.8.1999 | 1.8.2000 | |
ajavahemikud | – 31.7.1997 | – 31.7.1998 | – 31.7.1999 | – 31.7.2000 | – 31.7.2001 |
Püügiloaga laevade arv | 22 | 22 | 22 | 22 | 22 |
Tasud eküüdes brt/kuu kohta | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |
7. Märkused:
Laevad jagunevad kolme kategooriasse:
— 1. kategooria: kogumahutavus kuni 3 000 brt; ülemmäär: 12 000 t/laev/aasta,
— 2. kategooria: kogumahutavus üle 3 000 brt kuni 5 000 brt; ülemmäär: 17 500 t/laev/aasta,
— 3. kategooria: kogumahutavus üle 5 000 brt kuni 8 000 brt; ülemmäär: 22 500 t/laev/aasta.
I XXXX
ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED MAURITAANIA KALASTUSVÖÖNDIS
I PEaTÜKK
Litsentsi taotlemiseks vajalikud dokumendid
1. Komisjon esitab ministeeriumile iga laeva esimese litsentsitaotluse korral käesoleva xxxx 1. liites esitatud näidisele
vastava, nõuetekohaselt täidetud litsentsitaotluse.
andmed
nagu laeva nimi, mahutavus (brt), väline
registrinumber, raadiokutsung, masina võimsus, kogupikkus ja kodusadam, peavad vastama ühenduse kalalaevade registri andmetele.
2. Xxxxxx lisab esimesele litsentsitaotlusele:
— liikmesriigi poolt kinnitatud mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva brutoregistertonnides väljendatud mahutavus;
— laeva külgvaate hiljutise kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund sel ajal. Foto suurus peab olema vähemalt 15×10 cm.
3. Laeva mahutavuse iga muutmise korral on xxxxxx kohustatud esitama liikmesriigi poolt kinnitatud uue mõõtekirja koopia ning kõik muutmistega seotud täiendavad dokumendid, eelkõige taotluse koopia, mille xxxxxx on esitanud pädevatele asutustele, kõnealuste asutuste nõusoleku ja muutmistega seotud üksikasjalikud andmed.
Laeva ehituse või välisilme muutmise korral tuleb esitada ka uus foto.
4. Püügilitsentsi taotlused esitatakse ainult nendele laevadele, mille kohta on esitatud punktides 1, 2 ja 3 ettenähtud dokumendid.
II PEaTÜKK
Püügilitsentside taotlemine, väljaandmine ja kehtivus
1. Kalapüügiõigus
1.1. Igal laeval, mis soovib käesoleva kokkuleppe alusel kala püüda mauritaania kalastusvööndis, peab olema kalapüügiõigus.
1.2. Kalapüügiõigus saab olla ainult laeval, mille omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole kalapüügikeeldu mauritaanias. Nad peavad suhetes mauritaania ametiasutustega olema täitnud kõik varasemad kohustused, mis tulenevad nende kalastamisest mauritaanias ühendusega sõlmitud kalapüügikokkulepete alusel.
2. Litsentsitaotlused
2.1. Komisjon esitab igas kvartalis vähemalt 30 päeva enne taotletavate litsentside kehtivusaja algust ministeeriumile nimekirjad laevadest, kes taotlevad kalapüügiluba protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes iga kalapüügiliigi kohta kindlaksmääratud piires. Kõnealuste nimekirjadega peab kaasas olema maksetõend. Väljaspool tähtaega saabunud litsentsitaotlusi ei käsitleta.
2.2. Kõnealuses nimekirjas on kalapüügiliikide xxxxx selgesti esitatud mahutavus, laevade arv ja iga laeva põhikarakteristikud, nende hulgas laeva püügivahendid, asjaomase ajavahemiku eest makstavate tasude summa, teadusvaatlejate kulud ning mauritaania meremeeste arv.
Kõik muudatused laeva andmetes, mis on tehtud litsentsitaotluse sisseandmise ajast kuni asjaomase laeva viimase litsentsitaotluseni, märgitakse täiendavasse nimekirja. Ühenduse kalalaevade registri andmetes ei tohi teha ühtegi muudatust enne kõnealuse registri ajakohastamist.
2.3. Litsentsitaotlusele lisatakse alates 1. veebruarist 1998 ka andmefail formaadis, mis vastab ministeeriumis kasutatavale tarkvarale ning sisaldab kõiki püügilitsentsi koostamiseks vajalikke üksikasjalikke andmeid, xxxxx arvatud muudatused laeva andmetes.
2.4. Litsentsitaotlusi võetakse vastu ainult kalapüügiõigusega laevadelt, mis on täitnud kõik punktides 2.1, 2.2 ja 2.3 ettenähtud vorminõuded.
2.5. Kalastusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise hõlpsamaks kontrollimiseks võivad naaberriikide püügilitsentsidega laevad oma litsentsitaotlustele märkida asjaomase riigi ja liigid ning kõnealuse püügilitsentsi kehtivusaja.
3. Litsentside väljaandmine
3.1. ministeerium annab laevale püügilitsentsi välja pärast 4. peatükis nimetatud asjaomaste maksete laekumist vähemalt 10 päeva enne litsentside kehtivusaja algust. Litsentse väljastavad ministeeriumi Nouadhibou või Nouakchotti osakonnad.
3.2. Litsentsid koostatakse protokollile lisatud kalapüügi teabelehtede andmete põhjal. Nendes on märgitud ka kehtivusaeg, laeva tehnilised andmed, mauritaania meremeeste arv ning andmed tasude maksmise kohta.
3.3. Püügilitsentse võib välja anda üksnes laevadele, kes on täitnud kõik litsentside väljastamiseks vajalikud halduslikud vorminõuded.
3.4. Delegatsioonile teatatakse kõigist mauritaania asutuste poolt rahuldamata jäetud litsentsitaotlustest. Vajaduse korral esitab ministeerium pärast kõigi olemasolevate maksmata trahvide jääksumma mahaarvamist selliste litsentsitaotlustega seotud maksete kreeditarve.
4. Litsentside kehtivusaeg ja kasutamine
4.1. Litsentsid kehtivad ainult tasudega kaetud ajavahemiku jooksul ning kõnealuse litsentsiga kindlaksmääratud kalastusvööndi, püügivahendite ja kalapüügiliigi suhtes.
4.2. Litsentsid antakse välja konkreetsele laevale xx xxxx ei saa edasi anda. Lipuliikmesriigi pädevate asutuste poolt nõuetekohaselt kindlaks tehtud vääramatu jõu korral ning vastavalt komisjoni taotlusele asendatakse ühele laevale antud litsents võimalikult kiiresti teisele sama kategooria laevale antud litsentsiga tingimusel, et kõnealuse kategooria puhul lubatud tonnaaži ei ületata.
4.3. asendatav litsents tagastatakse ministeeriumile, kes seejärel annab välja uue litsentsi.
4.4. Kõik enne kehtivusaja esimest päeva tühistatava või edasiantava litsentsiga seoses makstavad summad kohandatakse enne asenduslitsentsi väljaandmist.
4.5. Litsentsid peavad olema kalapüügiõigusega xxxxx xxxxxx ning need esitatakse inspekteerimisorganile igal kontrollimisel.
III PEaTÜKK
Tasud
1. Iga laeva litsentsitasud arvutatakse protokollis sisalduvates kalapüügi teabelehtedes ettenähtud määrade põhjal.
2. Tasud makstakse kvartalite xxxxx, välja arvatud kokkuleppes sätestatud või selle rakendamisest tulenevate lühemate ajavahemike puhul, kui tasud makstakse pro rata põhimõttel litsentsi tegeliku kehtivusaja eest.
3. Üks kvartal koosneb kolme kuu pikkusest ajavahemikust ning algab vastavalt 1. augustil, 1. novembril,
1. veebruaril või 1. mail.
IV PEaTÜKK
Makseviisid
1. maksed tehakse eküüdes järgmiselt:
a) tasud:
— ülekande xxxx ühele Trésor de la mauritanie’ välisvaluutakontodest mauritaania keskpangas,
b) teadusvaatlejate kulud:
— ülekande xxxx ühele Trésor de la mauritanie’ välisvaluutakontodest mauritaania keskpangas,
c) rahatrahvid:
— ülekande xxxx ühele Trésor de la mauritanie’ välisvaluutakontodest mauritaania keskpangas.
2. Punktis 1 nimetatud summad loetakse tegelikult makstuteks riigikassa või ministeeriumi kinnituse alusel, mis järgneb mauritaania keskpanga teatisele.
V PEaTÜKK
Püügiandmete edastamine
1. Ühenduse xxxxx xxx merereisi kestus määratakse järgmiselt:
— ajavahemik mauritaania kalastusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel, või
— ajavahemik mauritaania kalastusvööndisse sisenemise ja ümberlaadimise vahel.
2. Püügipäevik
2.1. muude kui tuunipüügilaevade ja triivõngejadaga kalalaevade kaptenid peavad iga päev kõik kindlaksmääratud toimingud registreerima püügipäevikus, mille näidis on lisatud käesoleva xxxx 2. liitele. Kõnealune dokument peab olema täidetud loetavalt ja sellel peab olema laeva kapteni allkiri.
2.2. Püügipäevikud, milles puuduvad sissekandeid või mis sisaldavad kehtetut teavet, loetakse nõuetele mittevastavalt täidetuks.
2.3. Iga xxxxx xxxxx saadab xxxxx xxxxxx püügipäeviku originaaleksemplari otse järelevalveorganitele. Xxxxxx peab edastama püügipäeviku koopia delegatsioonile.
2.4. Xxxx et see piiraks mauritaania õigusnormidega sätestatud sanktsioonide kohaldamist, kaasneb punktide 2.1, 2.2, või 2.3 sätete täitmata jätmisega automaatne püügilitsentsi peatamine, xxxx xxxxxx on kõnealused kohustused täitnud.
3. Püügipäeviku xxxx
3.1. Laevakaptenid täidavad püügipäeviku xxxx, nagu on ette nähtud käesoleva xxxx 3. liite näidises. Püügipäevikusse kantakse loetavalt iga lossimine ja ümberlaadimine ning sellel peab olema laeva kapteni allkiri.
3.2. Xxxxxx saadab iga lossimise xxxxx xxxx 30 päeva jooksul püügipäeviku xxxx originaaleksemplari posti xxxx järelevalveorganitele.
3.3. Xxxxxx saadab iga loakohase ümberlaadimise xxxxx viivitamata püügipäeviku xxxx originaaleksemplari järelevalveorganitele.
3.4. Punktide 3.1, 3.2 või 3.3 sätete täitmata jätmise korral peatatakse automaatselt püügilitsents, xxxx xxxxxx on kõnealused kohustused täitnud.
4. Kvartali püügideklaratsioonid
4.1. Komisjon teatab iga kvartali kolmanda kuu lõpuks ministeeriumile ühenduse laevade eelmises kvartalis püütud kogused.
4.2. Kõnealune teave esitatakse kuude, püügiliikide, laevade ja kalaliikide xxxxx.
4.3. Kõnealune süsteem võetakse kasutusele kõige rohkem poolteise aasta jooksul pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist.
5. Andmete usaldusväärsus
Teave punktides 1, 2, 3 ja 4 nimetatud dokumentides peab kajastama tegelikku püügiolukorda, et xxxx xxxxx xxxxx kalavarude muutumise seire peamiseks alusteks.
VI PEaTÜKK
Kaaspüük
1. Protokolli teabelehtedes esitatud kaaspüügi protsendimäärad arvutatakse igal püügietapil õigusnormide kohaselt kogusaagi massist.
mauritaania
2. Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse mauritaania õigusaktide kohaselt sanktsioone, mille tagajärjel võidakse lõplikult keelata õigusrikkujate, kaptenite ja laevade kogu kalapüük mauritaanias.
3. Langustide hoidmine muude kui lõkse kasutavate langustipüügilaevade pardal on keelatud. Õigusrikkujaid karistatakse mauritaania õigusaktides ettenähtud korras.
VII PEaTÜKK
Mauritaania meremeeste munsterdamine
1. Kõik ühenduse laevad võtavad reisi ajaks pardale mauritaania meremehi, nende hulgas ohvitsere, kadette ja teadusvaatleja. Nende arv on vähemalt järgmine:
1.1. kokkuleppe esimese kolme rakendusaasta xxxxxx:
— 2 meremeest laeva kohta mahutavusega alla 200 brt,
— 3 meremeest laeva kohta mahutavusega vähemalt 200 brt, kuid alla 250 brt,
— 4 meremeest laeva kohta mahutavusega 250 brt, kuid alla 300 brt,
— 5 meremeest laeva kohta mahutavusega alates 300 brt;
1.2. järgmistel aastatel:
— 3 meremeest laeva kohta mahutavusega alla 200 brt,
— 4 meremeest laeva kohta mahutavusega vähemalt 200 brt, kuid alla 250 brt,
— 5 meremeest laeva kohta mahutavusega vähemalt 250 brt kuid alla 300 brt,
— 6 meremeest laeva kohta mahutavusega alates 300 brt.
1.3. Reederid püüavad xxxxx pardale täiendavalt mauritaania meremehi.
1.4. Reederid võivad mauritaania meremehi, ohvitsere ja kadette oma laevadele vabalt valida.
2. meremeeste töölepingud sõlmitakse mauritaanias reederite või reederite esindajate ja meremeeste vahel. Lepingutega hõlmatakse asjaomaste meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, xxxxx arvatud elu-, õnnetusjuhtumi- ja tervisekindlustus.
3. Töötasutingimused ei tohi olla halvemad mauritaania laevadel töötava meeskonna suhtes kohaldatavatest tingimustest. Kokkuleppe kohased palgad makstakse välja töölepingus sätestatud korras.
4. Ühenduse laevade omanikud tagavad
mauritaania
meremeestele, ohvitseridele ja kadettidele xxxxx
munsterdamistingimused nagu muude riikide meremeestele, ohvitseridele ja kadettidele.
5. meremehed kannavad oma kohalolekust määratud laeva kaptenile ette üks päev enne laeva kavandatavat väljumiskuupäeva. Kui meremees ei xxx xxxxx pardale asumiseks ettenähtud päeval ja kellaajal, siis võib laev lahkuda mauritaania sadamast, olles saanud järelevalveorganitelt tõendi meremehe puudumise kohta.
Xxxxxx teeb kõik vajaliku tagamaks, et hiljemalt enne järgmist reisi oleks tema laeva munsterrollis käesolevas kokkuleppes ettenähtud arv meremehi.
6. Reederid saadavad ministeeriumile kaks korda aastas, 1. jaanuaril ja 1. juulil, munsterrolli kantud mauritaania meremeeste nimekirja laevade xxxxx.
Litsentsi väljaandmine peatatakse nimekirja saabumiseni.
7. Punktis 1 sisalduva mis tahes sätte täitmata jätmine on karistatav mauritaania õigusaktidega ettenähtud korras ning korduva eeskirjade rikkumise korral võib sellega kaasneda litsentsi peatamine või lõplik tagasivõtmine.
VIII PEaTÜKK
Tehniline kontroll
1. Iga ühenduse laev peab kord aastas ning iga kord pärast tonnaaži muutmist või kalapüügiliigiga seotud muudatusi, mis nõuavad eri tüüpi püügivahendite kasutuselevõtmist, minema kehtivate õigusaktidega ettenähtud kontrollimisteks Nouadhibou sadamasse. Kõnealused kontrollimised peavad toimuma 48 tunni jooksul pärast laeva sadamasse saabumist.
Erandina eelmisest lõikest sätestatakse tuunipüügilaevade ja pelaagilisi liike püüdvate, triivõngejadaga laevade tehnilise kontrolli kord käesoleva kokkuleppe XIII ja XIV peatükis.
2. Pärast kontrollimist antakse laeva kaptenile tõend. Tõendit tuleb xxxxx xxxxx pardal.
3. Tehniline kontroll tõendab laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite vastavust kokkuleppe tingimustele ning laeva mauritaania meeskonnaga seotud sätete täitmist.
4. Kontrollimise kulud vastavalt mauritaania õigusnormidega sätestatud määradele kannab xxxxxx. Kulud ei tohi olla suuremad muude laevade sama teenuse eest maksavast summast.
6. Xxx xxxxxx ei täida punktide 1 ja 2 sätteid, peatatakse automaatselt püügilitsentsi kehtivus, kuni kõnealused kohustused on täidetud.
IX PEaTÜKK
Laeva andmed
1. Kõigi ühenduse laevade pardatähised peavad vastama asjakohastele ühenduse õigusaktidele. ministeeriumile tuleb kõnealustest õigusaktidest teatada enne käesoleva kokkuleppe jõustumist. ministeeriumile tuleb edaspidi teatada kõigist õigusaktides tehtud muudatustest vähemalt 30 päeva enne õigusakti jõustumist.
2. Iga laeva suhtes, mis üritab xxxxx xxx pardatähist, rakendatakse kehtivate õigusaktidega sätestatud sanktsioone.
X PEaTÜKK
Litsentside peatamine või tühistamine
Kui mauritaania asutused otsustavad käesolevat kokkulepet ja mauritaania õigusnorme kohaldades peatada või lõplikult tühistada ühenduse laeva litsentsi, siis lõpetab xxxxx xxxxxx kalapüügi ja suundub Nouadhibou sadamasse. Saabumisel Nouadhibou sadamasse saadab kapten litsentsi originaaleksemplari pädevatele asutustele. Niipea kui ettenähtud kohustused on nõuetekohaselt täidetud, teatab ministeerium komisjonile peatamise lõpetamisest ning litsents tagastatakse.
XI PEaTÜKK
Muud rikkumised
1. Välja arvatud käesolevas kokkuleppes spetsiaalselt ettenähtud juhtudel, rakendatakse rikkumiste korral sanktsioone mauritaania õigusaktidega ettenähtud korras.
2. Suurte või väga suurte rikkumiste korral, nagu on määratletud mauritaania õigusaktidega, jätab ministeerium endale õiguse ajutiselt või lõplikult keelata asjaomaste laevade, kaptenite ja vajaduse korral reederite kalastustegevuse mauritaania vetes.
Xff PEaTÜKK
Rahatrahvid
Ühenduse laevadele määratud trahvisumma arvutatakse mauritaania õigusaktidega kindlaksmääratud alam- ja ülemmäärade piires. Otsus kõnealuse summa kohta tehakse ff xxxx Vfff peatüki punktis 3 ettenähtud korras.
Xfff PEaTÜKK
Siirdekalade püügiga tegelevate laevade (tuunipüügilaevad ja triivõngejadaga laevad) suhtes kohaldatavad sätted
1. Erandina f xxxx f ja ff peatükist antakse tuunipüügiseinerite litsentse välja kaheteistkümneks kuuks.
Litsentsi originaaleksemplari peab olema xxxxx xxxxxx ning see esitatakse mauritaania pädevate asutuste nõudmise korral.
Kui mauritaania asutused on komisjoni poolt saadetud teatise ettemakse tasumise kohta kätte saanud, kantakse laev püügiloaga laevade nimekirja, mis saadetakse kalapüügi inspekteerimise eest vastutavatele mauritaania asutustele. Litsentsi algeksemplari kättesaamiseni on võimalik saada litsentsi faksikoopia; kõnealust koopiat tuleb hoida pardal.
2. Enne litsentsi saamist tuleb iga laev esitada kehtivate õigusaktidega ettenähtud kontrollimisteks. Erandina käesoleva xxxx Vfff peatükist võib selliseid kontrollimisi teha kokkulepitud välissadamas. Kõik sellise kontrollimisega seotud kulud kannab xxxxxx.
3. Reederi poolt makstavaks litsentsitasuks määratakse 20 eküüd iga mauritaania kalastusvööndis püütud xxxxx xxxxx.
4. Litsentsid antakse välja pärast protokolli teabelehtedes kindlaksmääratud ettemaksele vastava põhisumma tasumist ühele Trésor de la mauritanie’ välisvaluutakontodest mauritaania keskpangas.
5. Laevadel peetakse mauritaania vetes toimuva iga kalapüügiperioodi kohta käesoleva xxxx 4. liites esitatud fCCaTi näidise kohast logiraamatut. Logiraamatut täidetakse ka siis, kui püüki ei toimu.
ajavahemike kohta, mil kõnealused laevad ei viibi mauritaania vetes, tehakse eespoolnimetatud logiraamatusse xxxxx “väljaspool mauritaania majandusvööndit”.
Käesolevas lõikes nimetatud logiraamatud saadetakse mauritaania asutustele 15 tööpäeva jooksul pärast laeva saabumist sadamasse.
Kõnealuste dokumentide koopiad saadetakse lõike 6 kolmandas lõigus nimetatud teadusasutustele.
6. mauritaania asutused koostavad iga ühenduse laeva püügideklaratsioonide ning kogu nende käsutuses oleva teabe põhjal viimase kalendriaasta eest makstavate tasude arvestuse.
Eelmise aasta tasude arvestus peab komisjonile saabuma 31. märtsiks, ning komisjon edastab selle 15. aprilliks üheaegselt nii reederitele kui ka liikmesriikide asutustele.
Kui reederid vaidlustavad mauritaania esitatud tasude arvestuse, siis võivad nad pöörduda asjaomaste teadusasutuste (näiteks fnstitut de la recherche scientifique et technique d’outre-mer, ORSTOm ja, fnstituto Espańol de Oceanografia (fEO) xxxxx palvega kontrollida püügiandmeid, ning peavad seejärel nõu mauritaania asutustega lõpliku arvestuse koostamise üle jooksva aasta 15. maiks. Kui reederitelt ei ole kõnealuseks kuupäevaks saabunud ühtegi märkust, siis loetakse mauritaania asutuste koostatud tasude arvestus lõplikuks. Liikmesriigid edastavad komisjonile lõplikud tasude arvestused oma laevastike kohta.
Reederid teevad kõik ettemaksete juurdemaksed mauritaania kalandusasutustele hiljemalt kõnealuse aasta
31. maiks.
Kui lõplike tasude summa on väiksem kui lõikes 4 nimetatud ettemakse, siis sellest tulenevat summade vahet reederitele tagasi ei maksta.
7. Erandina ff xxxx f peatükist peavad laevad 3 tunni jooksul alates kalastusvööndisse sisenemisest või sealt lahkumisest otse mauritaania asutustele teatavaks tegema oma asukoha ning pardal xxxxx xxxxx mahu faksi xxxx või raadio kaudu, kui laeval ei ole faksi.
Faksinumbri ja raadiosageduse teatavad järelevalveorganid.
mauritaania asutused ja reederid säilitavad faksikoopiad või raadioteadete salvestused, kuni mõlemad pooled on lõikes 6 nimetatud tasude lõplikus suuruses kokku leppinud.
8. Erandina käesoleva xxxx Vff peatükist püüavad tuunipüügiseinerite omanikud töölepingu sõlmida vähemalt ühe mauritaania meremehega laeva kohta, kusjuures tuunipüügi ritvõngelaevad peavad ühe reisi ajaks munsterdama xxxx mauritaania meremeest laeva kohta. See hõlmab ohvitserid, kadetid ja teadusvaatlejad.
9. Erandina ff xxxx V peatüki punktist 1 on mauritaania asutuste taotluse korral ning ühisel kokkuleppel asjaomase reederiga tuunipüügiseinerile lubatud kokkulepitud ajaks xxxxx üks teadusvaatleja laeva kohta.
XfV PEaTÜKK
Pelaagiliste traalnootadega külmutustraalerite suhtes kohaldatavad sätted
1. Erandina käesoleva xxxx f ja ff peatükist peavad litsentsitaotlused koos maksetõendi ja tehniliste näitajate vastavust tõendavate dokumentidega saabuma ministeeriumisse hiljemalt seitse päeva enne kalapüügi algust.
ministeerium koostab püügilitsentsid maksete tasumist kinnitava tõendi esitamisel, mille on välja andnud mauritaania riigikassa.
fga laev peab püügilitsentsi pardal hoidma. Kui litsentsi originaaleksemplari ei saa praktilistel põhjustel laevale toimetada, võib pardal olla ka litsentsi koopia või faksikoopia.
Väga erakorralistel juhtudel võib ministeerium välja anda piiratud kestusega ajutisi lube laevadele, mille litsentsitasud ei ole veel mauritaania riigikassa arvele laekunud, kui ministeeriumi käsutuses on tõendusmaterjal maksete tasumise kohta.
Litsentsid antakse välja vähemalt üheks kuuks. Litsentsi kehtivusaeg kõigil juhtudel on pool kuud.
Vääramatu jõu korral võivad reederid, olles peatanud asjaomase laeva püügilitsentsi, kasutada kõnealuse litsentsi ülejäänud kehtivusaega asenduslaeva litsentsi krediidina.
2. Erandina käesoleva xxxx Vfff peatükist toimub laevade eelkontroll Euroopas. ministeeriumi poolt kõnealuseks kontrollimiseks määratud isikute reisi- ja elamiskulud tuleb maksta reederitel.
3. Tasud, xxxxx arvatud riiklikud ja kohalikud tasud xx xxxxxx, ning laevatüübi püügi ülemmäärad on kindlaks määratud protokolli teabelehtedel.
Reederid maksavad mauritaania riigikassa kontole 18 eküüd laevatüübile kinnitatud ülemmäära ületava iga xxxxx eest. Püügideklaratsioonid koostatakse ühisel kokkuleppel igal aastal hiljemalt üks kuu pärast aasta lõppu.
Tasud ja mis tahes juurdemaksed makstakse Trésor de la mauretanie’ ühele välisvaluutakontodest mauritaania keskpangas.
4. Juhul, kui mauritaania hariliku stauriidi Nouadhibou kindlaksmääratud hind langeb maailmaturul alla 300 USa dollari või tõuseb üle 500 USa dollari netotonni kohta, alustavad lepinguosalised läbirääkimisi tasumäärade kohandamiseks.
5. Erandina ff xxxx f peatükist teatavad kõik laevad järelevalveorganitele mauritaania kalastusvööndisse sisenemise või kalastusvööndist lahkumise kuupäeva, kellaaja ja asukoha: sisenemisel 12 tundi ette ning lahkumisel 24 tundi ette.
6. Erandina käesoleva xxxx Xxx peatükist peavad laevad sõlmima töölepingu mauritaania meremeestega vähemalt järgmiselt:
— 4 meremehega, nende hulgas ühe teadusvaatlejaga iga xxxxx xxxxxx, mille meeskonnaliikmeid on kokku kuni 30,
— 5 meremehega, nende hulgas ühe teadusvaatlejaga iga xxxxx xxxxxx, mille meeskonnaliikmeid on kokku 30 või rohkem.
7. Laevad ei ole kohustatud sisenema mauritaania sadamasse. Reederid peavad siiski võtma asjakohased meetmed mauritaania meremeeste ja teadusvaatlejate transportimiseks reederite kulul.
8. Laevad ei ole kohustatud lossima kalandustooteid ega ümber laadima tarbekaupa mauritaania territoriaalvetes või sadamates, samuti ei kehti nende suhtes eksporditollimaksud.
9. Kontrollimisel avastatud õigusrikkumise korral annab kapten õigusrikkumise kohta koostatud seletusele allkirja. Erandina ff xxxx Vfff peatüki punktist 2 lubatakse laeval seejärel jätkata kalapüüki. Reederid võtavad olukorra lahendamiseks viivitamata ühendust ministeeriumiga. Kui lahendust ei suudeta xxxxx 72 tunni jooksul, peavad omanikud andma mis tahes määratud trahvisummasid katva pangatagatise.
1. liide
MAURITAANIA JA EUROOPA ÜHENDUSE KALANDUSKOKKULEPE KALAPÜÜGILITSENTSI TAOTLUSE VORM
f. TaOTLEJa
1. Reederi nimi: ……………………………………………………………………………………………………
2. Reederite ühingu või reederi esindaja nimi: ……………………………………………………………………
3. Reederite ühingu või reederi esindaja aadress: …………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………………
4. Telefon: ………………………… Faks: …………………………… Teleks: ……………………………
5. Kapteni nimi: …………………………………………Kodakondsus: …………………………………………
ff.
LaEV:
1. Laeva nimi: ………………………………………………………………………………………………………
2. Xxxx, mille all sõidab: ……………………………………………………………………………………………
3. Väline pardatähis: …………………………………………………………………………………………………
4. Kodusadam: ………………………………………………………………………………………………………
5. Ehitamise aasta xx xxxx: …………………………………………………………………………………………
6. Raadiokutsung:…………………………………………Raadiosagedus:…………………………………………
7. Laevakere tüüp: Teras Puit Polüester muu
fff. TEHNfLfSED NÄfTaJaD Ja VaRUSTUS
1. Kogupikkus: ………………………………………………Laius: ………………………………………………
2. Tonnaaž (BRT): ……………………………………………………………………………………………………
3. Xxxxxxxxx võimsus: …………………………mark: …………………………Tüüp: …………………………
4. Laeva tüüp:……………………………………………Kalapüügiliik:……………………………………………
5. Püügivahendid: ……………………………………………………………………………………………………
6. meeskonnaliikmete arv: …………………………………………………………………………………………
7. Püügi säilitusviis laeval: Jahutamine Külmutamine Segatüüp Sügavkülmutus
8. Külmutusvõimsus tonnides/24 tunni kohta: ……………………………………………………………………
9. Lastimahutavus: ………………………………………………arv ………………………………………………
……………………………………………………… (koht) ………………………………………………………
Taotleja allkiri
……………………………………………………………
2. liide
3. liide
4. liide
II XXXX
KOOSTÖÖ MAURITAANIA KALASTUSVÖÖNDIS KALASTAVATE ÜHENDUSE LAEVADE SEIRE ALAL
f PEaTÜKK
Kalastusvööndisse sisenemine ja kalastusvööndist lahkumine
1. Välja arvatud tuunipüügilaevad, triivõngejadaga laevad ja pelaagilisi traale kasutavad külmutustraalerid, peavad käesoleva kokkuleppe alusel töötavad ühenduse laevad mauritaania kalastusvööndisse sisenema ja sealt lahkuma kahest koridorist ühe kaudu järelevalveorganite juuresolekul:
— põhjakoridor koordinaatidega 20o40’N–17o04’W,
— lõunakoridor koordinaatidega 16o20’N–16o40’W.
2. Reederid teatavad järelevalveorganitele mauritaania kalastusvööndisse sisenemisest ja sealt lahkumisest teleksi, faksi või elektronposti xxxx käesoleva xxxx 1. liites antud numbritel või aadressil.
Delegatsioonile teatatakse kõigist kõnealuste numbrite või aadresside muutmistest viisteist päeva ette.
3. Punktis 2 nimetatud teatamine toimub järgmiselt.
a) Sisenemine
Teatada 24 tundi ette ning esitada järgmised andmed:
— laeva asukoht teatamise ajal,
— sisenemiskoht,
— sisenemise päev, kuupäev ja kellaaeg,
— teatamise ajal xxxxxx xxxxx püügi xxxxx xx liigid, xxx xxxx on varem teatanud muu kalastusvööndi litsentsi olemasolust selles alampiirkonnas; sellisel juhul peab järelevalveorganitele olema kättesaadav kõnealuse vööndi püügipäevik ning kontrollimise aeg võib olla käesoleva peatüki punktis 5 nähtud ajavahemikust pikem.
b) Lahkumine
Põhjakoridori kasutamise korral peab etteteatamise aeg olema vähemalt 48 tundi, lõunakoridori kasutamise korral on etteteatamise aeg vähemalt 72 tundi. Esitada tuleb järgmised andmed:
— laeva asukoht teatamise ajal,
— lahkumiskoht,
— lahkumise päev, kuupäev ja kellaaeg,
— lahkumise ajal pardal olev püügikogus ja liigid.
4. fgal sisenemisel või lahkumisel peavad laevade raadiosaatjad olema seatud järelevalveorganite lainepikkusele vähemalt kuus tundi enne teatises nimetatud kellaaega.
5. Kontrollimised ei tohiks tavapäraselt xxxxx xxx tunni sisenemisel ning üle kolme tunni lahkumisel.
6. Järelevalveorganite hilinemise või puudumise korral võivad laevad jätkata teekonda niipea, kui punktis 5 ettenähtud ajavahemikud on möödunud.
Laeva hilinemise või puudumise korral võivad järelevalveorganid lugeda sisenemis- või lahkumisteatise kehtetuks niipea, kui punktis 5 ettenähtud ajavahemikud on möödunud.
7. Sisenemiste või lahkumiste suure arvu korral kiirendatakse kontrollitoiminguid.
8. Punktide 1–6 sätete täitmata jätmise korral rakendatakse järgmisi sanktsioone:
a) esimesel korral:
— laev suunatakse kõrvale,
— pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,
— laeva trahvitakse mauritaania õigusaktide kohase minimaalse rahatrahviga;
b) teisel korral:
— laev suunatakse kõrvale,
— pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,
— laevale määratakse rahatrahv mauritaania õigusaktides ettenähtud korras,
— litsents tunnistatakse kehtetuks kehtivusajast allesjäänud ajaks;
c) kolmandal korral:
— laev suunatakse kõrvale,
— pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,
— litsents tunnistatakse lõplikult kehtetuks,
— kapteni ja laeva tegevus mauritaanias keelatakse.
ff PEaTÜKK
Rahumeelne läbisõit
Ühenduse kalalaevadel, mis kasutavad rahumeelse läbisõidu ja meresõidu õigust mauritaania kalastusvööndis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni ja asjakohaste siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt, peavad parda püügivahendid olema stoovitud nii, et xxxx xx oleks võimalik viivituseta kasutada.
fff PEaTÜKK
Ümberlaadimine
1. Ühenduse laevade kalasaagid laaditakse ümber mauritaania sadamates.
2. fga saagi ümberlaadimist sooviva ühenduse laeva suhtes kohaldatakse punktides 3 ja 4 ettenähtud korda.
3. Kõnealuste laevade kaptenid teatavad järelevalveorganitele käesoleva xxxx f peatüki punktis 2 nimetatud sidevahendite kaudu vähemalt 24 tundi ette järgmised andmed:
— ümberlaadivate kalalaevade nimed,
— lastilaeva nimi,
— ümberlaaditavad kogused tonnides liikide xxxxx,
— ümberlaadimise päev, kuupäev ja kellaaeg.
4. Ümberlaadimine loetakse väljumiseks
mauritaania
kalastusvööndist. Laevad peavad seetõttu esitama
järelevalveorganitele kalapüügipäeviku originaaleksemplari ning kalapüügipäeviku xxxx ning teatama oma kavatsusest kalapüüki jätkata või lahkuda mauritaania kalastusvööndist.
5. fgasugune muu kui punktide 1–4 kohaselt reguleeritav ümberlaadimine on mauritaania kalastusvööndis keelatud. fga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse mauritaania õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.
fV PEaTÜKK
Järelevalve ja kontrollimised
1. Ühenduse kalalaevade kaptenid võimaldavad ja soodustavad kalapüügi järelevalve ja kontrollimise eest vastutavate mauritaania ametiisikute pardaletulekut ning oma kohustuste täitmist.
Kõnesolevad ametiisikud ei jää pardale kauemaks, kui nende kohustuste täitmiseks vajalik.
2. Ühendus kohustub säilitama eri seireprogrammid ühenduse sadamates. ministeeriumile saadetakse korrapäraselt kontrollimiste kohta koostatud ettekannete kokkuvõtted.
V PEaTÜKK
Mauritaania teadusvaatlejad ühenduse laevadel
Käesolevaga luuakse vaatlussüsteem ühenduse laevadel.
1. fga mauritaania kalastusvööndi litsentsiga ühenduse laev, välja arvatud tuunipüügiseinerid, võtab pardale mauritaania teadusvaatleja. Ühel laeval on korraga üks vaatleja.
ministeerium esitab komisjonile igas kvartalis enne litsentside väljaandmist laevade nimekirja, kes peavad pardale võtma vaatleja.
2. Vaatleja xxxxx xxxxxx viibimise aeg vastab ühele reisi pikkusele. ministeeriumi selgelt väljendatud nõudmise korral võib kõnealust aega konkreetsele laevale ettenähtud keskmisest reisi pikkusest olenevalt pikendada mitme reisi pikkuseni. ministeerium esitab selle nõudmise kõnealusele laevale määratud vaatleja nime teatamise ajal.
Vaatleja võib reisi lühendamise korral teha ka järgmise xxxxx xxxxx laeval.
3. ministeerium teatab komisjonile ametisse määratud ning vajalike dokumentidega varustatud vaatlejate nimed vähemalt seitse tööpäeva enne vaatlejate laevaleminekuks ette nähtud kuupäeva.
4. Kõik vaatlejate tegevusest tulenevad kulud, sealhulgas nende töötasu, rahalised tasud ja toetused, kannab ministeerium. Vaatleja laevalemineku või laevalt lahkumise korral välissadamas maksab reisikulud ja päevaraha xxxxxx, xxxx vaatleja on asunud mauritaania laevale või saabunud mauritaania sadamasse.
5. Laeva kaptenid, xxxxx laevale on määratud teadusvaatleja, võtavad kõik meetmed, et võimaldada vaatleja laevaleminekut ja laevalt lahkumist.
Vaatlejale võimaldatakse pardal samasugused tingimused nagu laeva juhtkonnale.
Vaatleja käsutusse antakse kõik tema kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten võimaldab vaatlejale juurdepääsu kõigile vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, laeva kalapüügiga vahetult seotud dokumentidele, st püügipäevikule, püügipäeviku lisale ja logiraamatule, ning laeva osadele, millele juurdepääs võimaldab vaatlejal täita oma ülesandeid.
6. Vaatleja läheb laevale ja lahkub laevalt tavaliselt mauritaania sadamas reisi alguses, mis järgneb määratud laevade nimekirjast teatamisele.
30 päeva jooksul pärast kõnealust teatamist teevad asjaomased reederid käesoleva xxxx f peatükis nimetatud sidevahendite kaudu teatavaks vaatleja pardalevõtmise kuupäeva xx xxxxxx.
7. Vaatleja peab ettenähtud laeva kaptenile oma kohalolekust teatama üks päev enne kavandatavat laevalemineku kuupäeva. Kui vaatleja ei teata oma kohalolekust kindlaksmääratud ajal, siis on laeval õigus lahkuda mauritaania sadamast järelevalveorganitelt saadud tõendiga, mis kinnitab vaatleja puudumist.
8. Reederid teevad ühe laeva teadusvaatluste kulude katteks osamakse suurusega 3 eküüd brutoregistertonni kohta kvartalis. Xxxxxx maksab kõnealuse osamaksu juurdemaksena litsentsitasuga ühel ajal.
9. Xxx xxxxxx ei täida vaatlejatega seotud tingimusi, peatatakse sellest tulenevalt püügilitsents automaatselt, xxxx xxxxxx on kõnealused kohustused täinud.
10. Teadusvaatlejal peab olema:
— kutsekvalifikatsioon,
— piisav kalanduskogemus xx
— põhjalikud teadmised käesolevast kokkuleppest ja kohaldatavatest mauritaania eeskirjadest.
11. Teadusvaatleja tagab, et ühenduse laeva tegevus mauritaania kalandusvööndis vastaks käesoleva kokkuleppe tingimustele.
Ta koostab selle kohta aruande. Eelkõige teeb ta järgmist:
— jälgib laevade kalapüüki,
— kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta,
— võtab bioloogilisi proove teadusprogrammi raames,
— registreerib püügivahenditega seotud andmed ning kasutatud võrkude silmasuuruse,
— kontrollib püügipäeviku kannete vastavust.
12. Vaatlemisel piirdutakse käesoleva kokkuleppega reguleeritava kalapüügi ja sellega seotud tegevusega.
13. Teadusvaatleja:
— võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,
— kasutab käesoleva kokkuleppe kohaselt kasutatavate võrkude silmasuuruse mõõtmisel kinnitatud vahendeid ja menetlusi, ning
— käsitseb hoolikalt pardal olevat omandit ja seadmeid ning tunnistab kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.
14. Vaatlusperioodi xxxxx xx enne laevalt lahkumist koostab vaatleja käesoleva xxxx 2. liites esitatud näidise kohase aruande. Vaatleja kirjutab aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohasteks peetavad märkused või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. aruande koopia antakse kaptenile, kui vaatleja lahkub laevalt.
15. Pädevad asutused on kohustatud võimalikult kiiresti kontrollima teadusvaatlejatelt saadud aruannete sisu ja järeldusi.
avastatud õigusrikkumiste korral peavad pädevad asutused võtma vajalikud meetmed, xxxxx arvatud siseriiklikele õigusnormidele vastavate haldusmenetluste algatamine vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes. algatatud menetlused peavad vastavalt asjakohastele siseriiklikele õigusnormidele võimaldama kõnealused rikkumiste eest vastutavad isikud xxxx xxxxx rikkumise tulemusena saadud majanduslikust kasust või andma tulemusi, mis olenevad rikkumise raskusest ning aitavad edaspidi tõhusalt xxx xxxxx samalaadseid rikkumisi.
Kui laevalt lahkumise sadam peaks asuma xxxx liikmesriigis kui lipuliikmesriik, teatab kõnealune muu liikmesriik lipuliikmesriigile võetud meetmetest.
Vf PEaTÜKK
Maismaal toimuvate kontrollimiste vastastikune vaatlussüsteem
Lepinguosalised lepivad kokku vastastikuse vaatlussüsteemi loomises, et suurendada maismaal toimuvate kontrollimiste tõhusust.
1. Eesmärgid
Kokkuleppe tingimustele täitmise tagamiseks osaleda riiklike inspekteerimisorganite poolt tehtavatel kontrollimistel ja inspekteerimistes.
2. Vaatlejate staatus
Kummagi lepinguosalise pädevad asutused määravad ametisse vaatleja ning teatavad vaatleja nime teisele lepinguosalisele.
Vaatlejal peab olema:
— kutsekvalifikatsioon,
— vajalik kogemus kalanduse valdkonnas, ning
— lepingu tingimuste põhjalik tundmine.
fnspekteerimisi teevad riigi inspekteerimisorganid ning nendes osalev vaatleja ei tohi omal algatusel kasutada riigiametnikele antud inspekteerimisvolitusi.
Vaatleja peab koos riigiametnikega juurde pääsema laevadele, tööruumidele ja dokumentidele, mida kõnealused ametnikud inspekteerivad.
3. Vaatlejate kohustused
Vaatleja võtab koos riigi inspekteerimisorganitega osa käikudest sadamatesse, dokis seisvatele laevadele, avaliku pakkumise keskustesse, kala hulgimüügikohtadesse, külmhoonetesse ja muudesse tööruumidesse, xxx xxxx enne turuleviimist lossitakse ja hoitakse.
Vaatleja koostab ning esitab iga nelja kuu tagant aruande üksikasjalike andmetega inspekteerimiste kohta, xxxxxx xx on osalenud. Kõnealune aruanne adresseeritakse pädevatele asutustele, kes saadavad aruande koopia teisele lepinguosalisele.
4. Rakendamine
Kummagi lepinguosalise pädev inspekteerimisasutus teatab igal üksikjuhtumil teisele lepinguosalisele kirjalikult 10 päeva ette kavandatavatest maismaal toimuvatest inspekteerimistest.
Teine lepinguosaline teatab viis päeva ette kavatsusest saata vaatleja. Vaatleja lähetus ei tohiks xxxxx xxx 15 päeva.
5. Konfidentsiaalsus
Vaatleja suhtub vastutustundlikult kaubasse ja seadmetesse ning kõigisse seadeldistesse xxxxx xxxxxx, ning tunnistab kõigi dokumentide konfidentsiaalsust, millele tal on juurdepääs.
Ta avalikustab oma töö tulemused ainult asjaomastele pädevatele asutustele.
6. Asukoht
Käesolevat programmi rakendatakse ühenduse lossimissadamates ja mauritaania sadamates.
7. Rahastamine
fga lepinguosaline kannab oma vaatleja kulud, seal xxxxxx xxxxx- xx laevaloleku kulud.
Seni kuni
mauritaania
Vff PEaTÜKK
Pidev satelliitjälgimissüsteem
kalastusvööndis töötavate laevadega sama tüüpi kalalaevadele paigaldatakse riiklik
satelliitjälgimissüsteem, lepivad lepinguosalised kokku erasatelliitjälgimise katseprojekti rakendamises ühenduse laevadel.
1. Eesmärgid
Ühenduse kalalaevade pidev satelliidi abil jälgimine mauritaania kalastusvööndis võimaldab vahetult kontrollida püügikoormust ja geograafilisi piiranguid käsitlevate sätete täitmist. Xxxxx xxxxx võimaldab see sihtotstarbel inspekteerimisi merel ning püügipäevikus märgitud kalastusvööndite tagasiulatuvaid kontrollimisi.
2. Rakendamine
Lepinguosalised lepivad kokku töörühmade asutamises, et kindlaks määrata 1. augustil 1997. aastal jõustuva projekti alustamise, rakendamise ja rahastamise kord.
Vfff PEaTÜKK
Menetlus laeva peatamise korral
1. Andmete edastamine
ministeerium teatab delegatsioonile 48 tunni jooksul igast ühenduse laeva tegevuse peatamisest mauritaania kalastusvööndis ning teeb kõnealuse peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta lühiettekande.
2. Peatamise selgitus
Pärast selgituse koostamist mauritaania järelevalveorganite poolt kirjutab xxxxx xxxxxx sellele alla. Kõnealune allkiri xx xxxxx kapteni õigusi ega vahendeid, mida ta võib kasutada eeldatava rikkumisega seoses.
Kapten viib laeva Nouadhibou sadamasse. Väiksema rikkumise korral võivad järelevalveorganid anda laevale kalapüügi jätkamise loa.
3. Peatamise lahendamine
3.1. Käesoleva kokkuleppe ning mauritaania õigusaktide kohaselt võib rikkumised lahendada haldusmeetmete abil või kohtumenetlusega.
3.2. Haldusmeetmete abil lahendamise korral määratakse trahvisumma mauritaania õigusnormides ettenähtud minimaalsete ja maksimaalsete määrade piires.
3.3. Kui kokkuleppe saavutamiseks ei kasutata haldusmeetmeid ning küsimus antakse menetlemiseks pädevale kohtule, peab xxxxxx andma ministeeriumi määratud pangale tagatise, mis vastab mauritaania õigusnormidega ettenähtud maksimaalsele trahvisummale eküüdes.
3.4. Pangatagatist ei saa tagasi xxxxx enne kohtumenetluse lõppu. ministeerium vabastab tagatise kohe, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Samuti vabastab ministeerium vahesumma süüdimõistva otsuse korral, kui trahvisumma on väiksem kui antud tagatis.
3.5. Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda niipea kui:
— on esitatud tõend haldusmenetlusega ettenähtud kohustuste täitmise kohta, või
— enne kohtumenetluse lõppu on esitatud punktis 3.3 nimetatud pangatagatis ning ministeerium on selle aktsepteerinud.
fX PEaTÜKK
Vette tagasi laskmine merel
Lepinguosalised uurivad kalalaevadelt vette tagasi lastud kogustega seotud probleemi ning kõnealuste koguste ärakasutamise võimalusi.
X PEaTÜKK
Võitlus ebaseadusliku kalapüügi vastu
Lepinguosalised, püüdes piirata kalanduspoliitikat kahjustavat ebaseaduslikku kalapüüki mauritaania kalastusvööndis, lepivad kokku kõnealuse tegevusega seotud teabe korrapärases vahetamises.
Xxxxx olemasolevate õigusnormide alusel juba kasutusele võetud abinõude peavad nad üksteisega nõu ühiselt või eraldi võetavate täiendavate meetmete üle. Nad tõhustavad selleks koostööd, eelkõige võitluses ebaseadusliku kalapüügi vastu.
1. liide
MAURITAANIA NING EUROOPA ÜHENDUSE KALANDUSKOKKULEPE JÄRELEVALVEORGANITE KONTAKTANDMED
1. aadress:
Boīte postale 260 Nouadhibou mauritaania
2. Telefon: (22 22) 456 26
3. Faks: (22 22) 457 01
4. Teleks: ………………………………………….
5. Raadiosagedus: ……………………………….
mauritaania teatab kokkuleppe juurde kuuluvad andmed 15. juuliks 1996.
2. liide
MAURITAANIA JA EUROOPA ÜHENDUSE KALANDUSKOKKULEPE MAURITAANIA TEADUSVAATLEJA ARUANNE
Vaatleja nimi: ………………………………………………………………………………………………………
Laev: ……………………………………………… Riikkondsus: ………………………………………………
Registreerimisnumber xx -xxxxx: …………………………………………………………………………………
märgistus: ………………………… Tonnaaž (brt): ………………… Võimsus (HJ): ……………………
Litsents: ……………………… Nr: ……………………………… Tüüp: ………………………………
Kapteni nimi: ………………………………………… Kodakondsus: …………………………………………
Laevaleminek: kuupäev: ………………………………………… sadam:…………………………………………
Laevalt lahkumine: kuupäev: …………………………………… sadam:. ……………………………………
Lubatud kalapüügiviis: ………………………………………………………………………………………………
Püügivahendid: ………………………………………………………………………………………………………
Võrgusilma suurus ja/või mõõtmed: ………………………………………………………………………………
Kasutatud kalastusvööndid: …………………………………………………………………………………………
Kaugus rannikust:……………………………………………………………………………………………………
mauritaania meremeeste arv laeval: ………………………………………………………………………………
Sisenemine kalastusvööndisse………/……… /……… ja lahkumine………/……… / kalastusvööndist
Vaatleja hinnang
Kogutoodang (kg): ………………………………… sissekanne püügipäevikus
Kaaspüük: liigid …………………………………, arvestuslik protsendimäär %
Vette tagasi laskmine: liigid: ……………………………………Kogus (kg): ……………………………………
Vaatleja märkused (üldised): ………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………… (koht) (kuupäev)
Vaatleja allkiri
……………………………………………………………………
Kapteni märkused: …………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………………… aruande koopia saadud (kuupäev): ………………… Kapteni allkiri
…………………………………………………………
aruanne edastatud: …………………………………………………………………………………………………
Kompetents: …………………………………………………………………………………………………………
(xxxxxx)