Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut
Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut
Metoodika väljatöötamine ja lähteülesande koostamine ning kooskõlastamine märgalade seisundi hindamiseks ja määramiseks
Koondaruanne
Töövõtu leping nr: 4-1.1/216 Lepingu sõlmimise kuup: 08.09.2010 Lepingu lõpetamise kuup: 28.03.2011
…………………………Xxxxxx Xxxxxx TLÜ Ökoloogia Instituudi direktor
………………………….Xxxx Xxxx Lepingu vastutav täitja
Tallinn, 2011
Annotatsioon
Käesolev „Metoodika väljatöötamine ja lähteülesande koostamine ning kooskõlastamine märgalade seisundi hindamiseks ja määramiseks. Koondaruanne“
on koostatud TLÜ Ökoloogia Instituudi lepingu nr. 4 - 1.1/216 raames.
Koondaruanne koosneb kolmest osast, kus Esimese osa alla tuleks arvata kogu koondaruanne (va Xxxx 1 ja Xxxx 2). Nimetatud teksti osa sisaldab väikest ülevaadet väljaspool Eestit tehtud töödest märgalade integreerimiseks EL veepoliitika raamdirektiiviga (VRD-ga) ning loetelust Eesti sisestest töödest ajavahemikus 2004-2010. Samas on toodud ka väljastpoolt Eestit koostatud soovitused märgalade seisundi hindamiseks ja määramiseks. Teise osa alla tuleks arvata Lisas 1 esitatud „Eesti märgalade integreerimine EL veepoliitika raamdirektiiviga. Metoodika“, milles sisaldub metoodiline tegevusjuhis VRD-põhise Eesti märgalade analüüsi läbiviimiseks. Kolmanda osa alla tuleks arvata Xxxxx 2 toodud „Märgalade seisundi ja hindamise määramise lähteülesanne“, milles sisaldub visioon töö jätkamiseks VRD-põhise Eesti märgalade integreerimises.
Koondaruande pikkus on 19 lk. Aruande juurde kuuluvad Xxxx 1 (60 lk) ning Xxxx 2 (1 lk).
Xxxxxxxx osalesid: Xxxx Xxxxxxx – TLÜ Ökoloogia Instituut, Xxxxxx Xxxxxxx – Keskkonnateabe Keskus, Urve Ratas - TLÜ Ökoloogia Instituut, Xxxxxx Xxxxxx - TLÜ Ökoloogia Instituut.
Koondaruandes sisalduvat on tutvustatud kahel ümarlaua nõupidamisel (02.11.2010, 03.03.2011), kus olid esindatud järgnevad asutused ja organisatsioonid: ELF – Jüri-Xxx Xxxx, EMÜ – Xxxxx Xxxxxxxxx, Xxxxxx Xxx, AS Xxxxx – Xxxxxx Xxxx, Eesti Märgalade Xxxxx xx TLÜ ÖI - Xxxxx Xxxxxx, Eesti Veeühing – Xxxx Xxxxxx, KKA – Xxxxx Xxx, Xxxxxx Xxxx, KKM – Xxx Xxxxxxxxx, Xxxxxx Xxxxxxxx, Xxxxx Xxxxx, Xxxxxx Xxxxxx, Xxxxx Xxxxx, Xxxx Xxxxxxxx, Xxxx Xxxx, Xxxx Xxxxxxx, Xxxx Xxxxxxx, Xxxxx Xxxxxxx, Xxxx Xxxx, Xxxx Xxxxxxx, KTK – Xxxxxx Xxxxxxx, PM – Xxxx Xxxxxxxx, PMA – Xxxx Xxxxxxx, TLÜ ÖI –Mati Ilomets, Xxxx Xxxx, Xxxx Xxxxx, Xxxxxx Xxxxxx.
Lepingu vastutav täitja: Xxxx Xxxx
TLÜ Ökoloogia Instituut
Sisukord
Koondkokkuvõte 4
1. Olemasolev olukord
1.1. Ülevaade märgalade juhendi kasutamisest väljaspool Eestit 6
1.2. Näiteid muudest veekeskkonnaga ja märgaladega seotud projektidest
EL-is 8
1.3. Märgaladega seotud projektidest Eestis 9
1.4. Märgaladega seotud uuringusuundadest tulevikus 12
1.5. Lühidalt märgalade käsitlemisest esimese ringi veemajanduskavades 13
2. Märgalade seisundi hindamine ja määramine 15
Kasutatud kirjandus
Xxxx 1. Eesti märgalade integreerimine EL veepoliitika raamdirektiiviga. Metoodika Xxxx 2. Märgalade seisundi ja hindamise määramise lähteülesanne
Koondkokkuvõte
Xxxxxxx definitsiooni kohaselt loetakse märgaladeks kõiki veega küllastunud maaalasid (nt lodud, sood, pinnaveekogud), nii looduslikke kui ka kunstlikke, nii seisu- kui vooluveelisi, nii alalisi kui ka ajutisi, nii mageda- kui ka riim- ja soolaveelisi, sealhulgas merealad, vee sügavuseni kuni kuus meetrit rannikust (Ramsar Convention Secretariat, 2006).
Esimese ringi Eesti veemajanduskavades (edaspidi VMK) on põhilisteks veekeskkonna seisundi hindamisüksusteks vooluvee- ning seisuveekogude baasil moodustatud pinnaveekogumid ning rannikuvee- ja põhjaveekogumid (Anon1, Anon2, Anon3, 2010). Märgalade (st „…sood, rannarohumaad, lamminiidud…“) eraldamist veekogumitena pole Eesti VMK-des toodud hinnangu järgi vajalik, ehkki märgalade katvuseks tuuakse 30% Eesti territooriumist (Ibid). Siinkohal on vajalik osutada VMK-des oluliselt ahenenud märgalade mõiste olemusele „…soodeks, rannarohumaadeks ja lamminiitudeks…“ (Ibid); - ilmselt EL veepoliitika raamdirektiivist 2000/60/EÜ tulenevalt (edaspidi VRD), kus märgalade mõiste on jäetud ka defineerimata (Guidance Document No 12, 2003).
Vaatamata märgala mõiste sisulisele ebakõlale Ramsari ja VRD vahel, on käesoleva projekti juures jäädud VRD-st lähtuva märgalade (st sood, xxxxx- xx lammirohumaad) kitsenenud mõiste kasutamise juurde.
Otsene osutus märgaladele ja nendega seonduvatele VRD kohustustele on nimetatud dokumendis suhteliselt napp, nn: „..hea ökoloogiline seisund tuleb tagada xxxxxx märgaladel, mis on tervenisti või osaliselt seotud kehtestatud pinnaveekogumiga“ (Ibid). Kaudne osundus aga suurendab oluliselt märgalade xxxxx VRD-s, nn: a) põhjaveekogumitele kehtestatud hea kvaliteedi ja kvantiteedi nõue, mis peab tagama põhjaveekogumist sõltuvate ökosüsteemide e. märgalade hea ökoloogilise seisundi ning b) VRD eesmärkide saavutamiseks kehtestatud nõue läbi märgalade toimemehhanismide identifitseerimise (Ibid).
Kokkuvõtvalt seisnevad märgaladega seonduvad VRD põhised kohustused järgnevas:
a) samaväärsed kohustused pinnavee-, põhjavee-, siirdevee ja rannikuveekogumitega vahetult piirnevatele märgaladele,
b) kohustus minimiseerida hüdromorfoloogiliste tingimuste antropogeenset mõju kõrge ökoloogilise seisundiga pinnaveekogumites, vältimaks märgaladele oluliste maastikuelementide muutusi,
c) kohustus kaitsta, parendada ja taastada iseseisva veekogumi staatusega märgalasid,
d) kohustus tagada põhjaveelise toituvusega märgaladele vajalik vee kvaliteet ja kvantiteet,
e) kohustus kaitsta ja viia läbi taastamine vastavatel Elupaiga (Habitats (92/43/EEC) Directive) ja Linnu (Wild Birds (79/409/EEC) Directive) Direktiividega seotud märgaladel (Ibid).
Otsene märgaladele omistatud roll VRD-s seisneb järgnevas:
1. Biogeokeemiliste protsesside mõjutajad/regulaatorid (Heathwaite et al., 2005)
2. Liigvee reguleerijad
3. Veekvaliteedi modifitseerijad (Guidance Document No 12, 2003).
Kaudne märgaladele omistatud roll VRD-s seisneb järgnevas:
1. Kliimamuutuste indikaatorid
2. Süsiniku akumuleerijad
3. Kasvuhoonegaaside produtseerijad
4. Sotsiaalmajanduslike tingimuste peegeldajad (Xxxxxx et al., 2003).
Esimese ringi VMK-d on enamuses (sh Eestis) veekogumite akvatooriumite põhised, kus veekogumite kvaliteedi tingimused on seostatud valgalal moodustuva reostuskoormusega. VRD-ga seotud eesmärkide saavutamiseks on märgalade osakaalu määrangud väga nõrgad. Enamuses juhtudest on piirdutud veekogumitega vahetult piirnevatele märgadele viitamisega, kuid puudub Guidance Document No 12-s (2003) toodud märgalade põhine andmeanalüüs, tulemuste kirjeldused, meetmete ja kontrollisüsteemide ettepanekud. Nõrgalt on esindatud ka märgalaliste ökosüsteemide eksisteerimiseks hädavajaliku veekeskkonna analüüs ja tulemuste sidumine VRD- ga, kusjuures mõjutatud ja degradeerunud märgalade teemakäsitlus (nn taastamine) puudub täielikult. Toodud seisukohad on detailsemalt ära toodud IWRM-net (Regional and national research programmes network on Integrated Water Resource Management) aruandes (Midgley, 2009; xxxx://xxx.xxxx-xxx.xx/XXX/xxx/Xxxxxxxx_xxxxxxxx_xxxxxx_xx_xxxxxxxx_Xxxxx00x0-0.xxx
), mille ideestiku väljatöötamisel oli ka Eesti esindatud.
Ehkki Eesti märgalade uuringud on suhteliselt pika traditsiooniga puuduvad märgalade veekeskkonna suunalised uuringud xx xxxx just VRD-s püstitatud suundadest lähtuvalt. Kuna VRD ellurakendamisel on oluline operatiivsete andmebaaside olemasolu, siis VRD-põhise märgalade andmebaasi loomisel Eestis tuleks alustada koondatud, ametkondade-ülese, märgalade andmebaasi loomisest, mille üheks väljundiks oleks ka veekeskkonna põhiste tegevuste teenindus.
Käesolev koondaruanne koosneb kolmest osast:
Esimese osa alla tuleks arvata kogu koondaruanne (va Xxxx 1 ja Xxxx 2). Nimetatud teksti osa sisaldab väikest ülevaadet väljaspool Eestit tehtud töödest märgalade integreerimiseks EL veepoliitika raamdirektiiviga (VRD-ga) ning loetelust Eesti sisestest töödest ajavahemikus 2004- 2010. Samas on toodud ka väljastpoolt Eestit koostatud soovitused märgalade seisundi hindamiseks ja määramiseks.
Teise osa alla tuleks arvata Lisas 1 esitatud „Eesti märgalade integreerimine EL veepoliitika raamdirektiiviga. Metoodika“, milles sisaldub metoodiline tegevusjuhis VRD-põhise Eesti märgalade analüüsi läbiviimiseks.
Kolmanda osa alla tuleks arvata Xxxxx 2 toodud „Märgalade seisundi ja hindamise määramise lähteülesanne“, milles sisaldub visioon töö jätkamiseks VRD-põhise Eesti märgalade integreerimiseks.
1. Olemasolev olukord
1.1. Ülevaade märgalade juhendi kasutamisest väljaspool Eestit
Nimetatud teemakäsitluse raames peeti vajalikuks lähemalt refereerida kahte projekti:
Projekt nr. 1
„Using science to create a better place. A wetland framework for impact assessment at statutory sites in England and Wales”
Projekti teostaja: Inglismaa ja Wales (Xxxxxxx et al., 2009) ja
Projekt nr. 2
Integration of European Wetland Research in Sustainable Managemnt of the Water Cycle EUROWET. Technical Guidance. Eurowet
Osalejad maad: Prantsusmaa ja Inglismaa (Maltby et al., 2003) (hiljem: Technical Guidance).
Alljärgnevalt lühiülevaade nimetatud projektidest.
Projekt nr.1
Projekti eesmärk: - märgalade säilitamine, loodushoid, kaitse.
Püstitatud ülesanded: 1) märgaladele kahjulike keskkonnategurite tuvastamine; 2) märgaladele eriti ohtlike/kriitiliste keskkonnategurite nimetamine vähem mõjukate tegurite hulgast (st. vähem oluliste ja oluliste tegurite määramine); 3) oluliste põhimõtete väljatöötamine märgaladele kahjulike keskkonnategurite tuvastamiseks ja klassifitseerimiseks (st. metoodika väljatöötamine). Tulemus: koostati ökohüdroloogiline märgalade klassifitseerimise raamistik, mille aluseks saadi 3
- happesuse („base-richness (pH)”) ja 3 - toitelisusega („fertility”) seotud kriteeriumi ning 20 - märgalade veevarustusega seotud kriteeriumi koos vastavate alamkriteeriumitega (st „wetland water supply mechanisms (WETMECs)”).
Olulisus: a) märgalade klassifikatsioon hüdroloogilise funktsioneerimise järgi, b) hüdrogeoloogiliste ja maastikuliste elementide olulisuse rõhutamine märgalade funktsioneerimises, c) lasundikihi olulisuse rõhutamine märgalade veekeskkonna kujundamisel, d) ökohüdroloogiliste aspektide avamine ning sellest lähtuvalt märgalade klassifitseerimisaluste kujundamine, e) olemasolevate märgalade baasil etalonalade nimetamine (nn kõrg-rabad (raised bogs), õõtsik-rabad (quag bogs), siirdesood (transition bogs), kuivendatud xxxxx xx madalsood,
„suvi-kuivad” lammialad (summer dry floodplains), pinnavett imendavad lammialad (surface water percolation floodplains), põhjaveetoitelised lammialad, jne) – kokku 20 etalonala, f) taimkatte, hüdroloogia xx xxxxxxx mõjutustegurite integreerimine märgala seisundi hindamiseks.
Kõik töösse haaratud mõisted on defineeritud, tüüpmärgalad on varustatud hüdroloogilise funktsioneerimise kontseptuaalsete mudelitega.
Olulisus Eestile: põhimõtteline lähenemine.
Projekt nr. 2
Projekti eesmärk: - teaduslik-tehniline metoodika märgalade integreerimiseks EL veepoliitika raamdirektiiviga. Metoodika välja töötamisel lähtuti 2003. a. EL juhiste nr. 12 dokumendist - Horizontal Guidance on the Role of Wetland in the Water Framework Directive. Guidance Document n.o 12. Common Implementation Startegy for Water Framework Directive (2000/60/EC) (Horisontaaljuhend märgalade määratlemiseks EL veepoliitika raamdirektiivis) (edaspidi: Horizontal Guidance).
Püstitatud ülesanded: veekeskkonnapõhise märgalade klassifikatsiooni aluste loomine. Tulemus: veekeskkonnapõhise märgalade klassifikatsiooni alused, lähtudes: 1) valdavast märgala veevarustuse mehhanismist (water transfer mechanism); 2) märgala maastikulisest paiknemisest;
3) märgala biogeokeemilisest toimevõimest (biogeochemical functional capability); 4) märgala
olulisusest ühiskonnale.
Olulisus: a) kontseptuaalsed mudelid märgala valdavast toitelisusest (Tabel 1), b) märgalade maastikulise paiknevuse klassifikatsioon integreerituna märgala toitelisusega (Tabel 2), c) märgalade maastikulise paiknevuse ja toitelisuse integratsioon ökoloogilise klassifikatsiooniga – põhineb WETMEC-i tulemustel, millele lisandusid fütosotsioloogilised, biogeograafilised, edaafilised (mullastikulised) ning detailsemad maastikulise paiknevuse aspektid.
Olulisus Eestile: põhimõtteline lähenemine (Tabel 3, 4)
Tabel 1. Mõningad Technical Guidance-s toodud märgalade toiteallikad ja xxxxxx toitelisus
Toiteallikas Toitelisus
sademed pinnaveeline
äravool pinnaveeline
külg- e. lähijuurdevool pinnaveeline ja pinnaseveeline
kaldaimmutus e. üleujutus pinnaveeline
niisutus, kastmine, täitmine pinnaveeline
surveline põhjavesi põhjaveeline
Tabel 2. Mõningad Technical Guidance-s toodud märgalade maastikuline paiknevus ja xxxxxx toitelisus
Maastikuline paiknevus Toitelisus
nõlva märgalad pinnavee toiteline segatoiteline põhjavee toiteline
xxxxx märgalad pinnavee toiteline segatoiteline põhjavee toiteline
nõo märgalad pinnavee toiteline
segatoiteline põhjavee toiteline
ranniku märgalad pinnavee toiteline segatoiteline põhjavee toiteline
Tabel 3. Põhilised eesmärgid ja küsimused märgalade integreerimisel VRD-ga (kohandatud
Horizontal Guidance järgi)
Eesmärgid Küsimused
Märgalade defineerimine lähtuvalt VRD-st Mis on „märgala” VRD-st
lähtuvalt?
Märgalade, kui iseseisvate pinnaveekogumite
identifitseerimine (nn madaliku sood, lammialad), defineeritud pinnaveekogumite piires (Horizontal Guidance §2.3 – Surface water bodies)
Otseselt põhjaveekogumitest sõltuvate märgalade, kui maismaa ökosüsteemide, identifitseerimine (Horizontal Guidance §2.4 – Terrestrial ecosystems directly depending on groundwater bodies)
Märgalade, kui pinnaveekogumite oluliste elementide identifitseerimine (st märgalad ei ole defineeritavad iseseisvate veekogumitena)
(Horizontal Guidance §2.5 – Small elements of surface water bodies but not identified as water bodies)
Teiste oluliste märgalade identifitseerimine, mis oluliselt mõjutavad pinnaveekogumite kvantiteeti ja kvaliteeti (Horizontal Guidance §2.6 – Ecosystems significantly influencing the quality and quantity of water reaching surface water bodies, or surface waters connected to surface water bodies.
Märgalade bioloogilise kvaliteedi määramaine (Horizontal Guidance §3.2 – Surface water objectives and wetlands)
Kas nimetatud märgala vajab
kaitset ja tingimuste parendamist?
Kas nimetatud märgala ökosüsteem on põhjaveelise toituvusega ja mil määral?
Kas nimetatud märgala on pinnavee kogumile oluline?
Kas nimetatud märgala on pinnaveekogumile oluline?
Missugused bioloogilise kvaliteedi näitajad on olulised pinnaveekogumite seisundi hoidmiseks, parendamiseks, taastamiseks?
Tabel 4. VRD-sse integreeritud märgalade klassifitseerimise olulised elemendid (Technical Guidance järgi)
Nr Elemendid
1 märgalade toitumus ja dünaamika
2 märgalade maastikuline paiknevus
3 märgalade geoloogiline/mullastikuline lasuvus
4 märgalade hüdroloogilise režiimi seos biogeokeemilise ringega – toitainete ringlus
5 märgalade taimestik – selle vastavus märgala looduslikule seisundile
6 märgalade seisundi üldhinnang, muutuste kirjeldused
1.2. Näiteid muudest veekeskkonnaga ja märgaladega seotud projektidest EL-is
1. Saksamaa (2004) Economic valuation of conservation oriented floodplain development in the Elbe River Basin. German Federal Ministry of Education and Research (Fkz:0339594). Sisu: majanduslik hinnang Xxxx xxx kaitsealustele lammialadele.
Tulemus: suurte jõgede lammialade kaitse.
2. Kreeka (released date 13/06/2007) Water Framework Directive, Wetlands and Biological Quality Elements.
xxxx://xxx.xxxxxx-xxx.xx/xxxxxxxxxxx/xxx000000/xxxxx000000 Sisu: pinnaveekogude bioloogilised kvaliteedi elemendid Tulemus: ei peegelda märgalasid.
3. IWRM-Net (Integrated Water Resource Management Network) (2008) European research programmes related to Integrated Water Resource Management. xxxx://xxx.xxxx- xxx.xx/XXX/xxx/XXXX-Xxx_xxx_xx_xxxxxxxx_xxxxxxxxxx-0.xxx
Sisu: pinna- ja põhjaveekogumitega seotud projektid; esindatud maad: Soome, Läti, Rootsi, Austria, Ungari, Rumeenia, Kreeka Portugal, Hispaania, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Inglismaa.
Tulemus: ei peegelda märgalasid.
4. IWRM-Net (Integrated Water Resource Management Network) (2009) Strategic Issues for European Wetlands. Priority research proposed by the European Wetlands Network. xxxx://xxx.xxxx-xxx.xx/XXX/xxx/Xxxxxxxx_xxxxxxxx_xxxxxx_xx_xxxxxxxx_Xxxxx00x0-0.xxx Sisu: Prioriteetsed teadussuunad märgalade integreerimiseks VRD-sse; esindatud maad ja organisatsioonid: Austria, Bulgaaria, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Ungari, Inglismaa, Holland, Poola, Sloveenia, Hispaania, Türgi, Ramsar.
Tulemus: nimetatakse viis EL märgaladega seotud olulist tegevussuunda (1. Identifying functional water supply linkages, conceptual modelling, linking hydrological and ecological models. 2. Improving governance and management. 3. Optimal monitoring strategies. 4. Harmonasing wetland typologies to produce a functional ecoregion-based understanding with an interoperable platform to share data. 5. Significant damage and reference conditions. 6. Qualitative and Quantitative criteria.).
5. INTERREG IIIc project (2008) Mapping Wetlands Using Earth Observation Techniques. Inventory, assessment and Monitoring of Mediterranean wetlands. (Fitoka and Keramitsoglou, 2008).
Sisu: märgalade kaardistamine.
Tulemus: suurte jõgede lammialade kaitse.
6. Rootsi (2000-2009). Restoration of cut over peatlands by rewetting.
Sisu: kaevandatud sooala taastamine.
Tulemus: endine freesturbaväli taastati madalaveeliseks järveks. Toimusid taastamisega seotud keskkonna muudatuste uuringud alal xx xxxxx piirnevas piirkonnas.
7. Rootsi (2009-2011) Eco-hydrological conditions and study of man-made disturbances of xxxxx identified by inventory programs of VMI and XXXX.
Sisu: maastikulise kaugseire tulemuste kasutamine sooalade häiringute identifitseerimiseks.
Tulemus: kaugseire vahendite kasutamise laiendamine sooalade seisundi hindamiseks.
1.3. Märgaladega seotud projektidest Eestis
Ajavahemikus 2004 – 2010 valminud ja käesoleval ajal veel töös olevad Eesti märgaladega
seotud projektid ja uuringud:
1. Häädemeeste xxxxxx Rannametsa-Soometsa looduskaitseala Tolkuse sihtkaitsevööndisse kuuluva Maasika xxxx xx Tolkuse raba taastumise käivitamiseks vajalike lähte-eelduste analüüs ja teostus. LIFE00NAT/EE/7082 alamprojekt. 2004. TLÜ ÖI. Töö käigus uuriti Maasika xxxx xx Tolkuse raba erinevate mõjutustega sooalade seisundit, koostati detailsed seisundi kirjeldused ja taastamistegevuste ettepanekud.
2. Ruunasoo hüdroloogilise seisundi ja toitumistingimuste selgitamine ning taimkatte analüüsid. Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 4.2 projekt 4.0204-0107 "Sooserva elupaikade taastamine Põhja-Liivimaa linnualal I etapp" lepingu nr. 4.0204-0107/009 xxxx- aruanne. TLÜ ÖI. 2004-2005. Uuriti kuivenduse mõju suurust ja ulatust Ruunasoo rabaserva taimkattele, veetaseme ruumilist dünaamikat ning vee liikumise iseloomu lasundis. Turbalasundi stratigraafia alusel rekonstrueeriti Ruunasoo lääneserva kuivenduseelne taimkate. Koostati soovitused Ruunasoo lääneserva kasvukohtade taastamiseks.
3. Restoration of the Tõrga-Kodaja bog lagg area. Integrated wetland and forest management in the transbounder area of North-Livonia. 2005. PIN/MATRA project 2002/014. TLÜ ÖI. Töös uuriti Tõrga-Kodaja raba kuivendatud ja kaevandatud ning nüüdseks looduslikult uuenenud märeala veekeskkonna seisundit ning koostati ettepanekud märeala veerežiimi taastamiseks.
4. Characterisation of the water flow in a pool-ridge microtope in a bog. A case study of Männikjärve bog, Estonia. Xxxxxxx Xxxxxxx and Xxxxxx Xxxxxxxxx, March 2005 (magistri töö). Männikjärve xxxxx uuriti vee liikumist turbalasundi akrotelmis. Selleks mõõdeti vee läbivoolu kiirust, veetasemeid, filtratsioonikiirust ja hüdraulilist gradienti raba mikromaastikes.
5. Eeluuring looduslähedase veerežiimi kaitseks ja taastamiseks Nigula soostikus. 2005. TLÜ ÖI. Töö raames koostati kirjanduse ülevaade Nigula xxxx xxxx viidud hüdroloogilistest uuringutest, koostati esimene sooala 3D mudel Eestis, analüüsiti mudelipõhiselt sooala topograafiat ja mudeldati põhised sooala valglad.
6. Soode ressursside jätkusuutlik kasutamine. KIK „Maapõue programmi projekt“. TLÜ ÖI. 2005 – 2006. Projekti eesmärgiks oli koostada ettepanekud soode ressursside mõistliku kasutamise arendamiseks riiklikul ja maakondlikul tasandil, mis võimaldaks paremini ühildada turba kaevandamise, maastikukaitse, veekaitse ja looduskaitse vajadusi. Töös saadud tulemusi saab kasutada märgalade kaitse ja kasutamise strateegia väljatöötamisel.
7. Hüdrometeoroloogilise seirejaama rajamine Ruunasoo xxxxx. Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 4.2 projekt 4.0204-0107 "Sooserva elupaikade taastamine Põhja-Liivimaa linnualal I etapp" leping. TLÜ ÖI. 2006. Koostati hüdrometeoroloogilise seirejaama rajamise põhjendus ja tarviliku riistvara nimekiri ning korraldati seirejaama rajamine Ruunasoo xxxxx.
8. Freesturbaväljade kuivendusvete puhastamine lodumeetodil Lavassaare turbamaardlas. OÜ Toosti Turvas. TLÜ ÖI, 2006.
9. Eksperthinnang Kaseraba turba kaevandamisloa taotlusega kavandatava tegevuse mõju kohta kaevandamisalaga piirnevatele Natura 2000 võrgustiku aladele. KKM. TLÜ ÖI, 2006. Planeeritava kaevanduslaga piirnevad liigirikkad madalsookooslused. Näidati, et turba kaevandamisega xxxxx alaneb veetase niivõrd, et hävivad soolaama äärealadel olevad madalsoo taimekooslused.
10. Ekspertarvamus keskkonnamõju olulisuse kohta turba kaevandamise jätkamisel Meenikonna turbamaardla Meenikonna turbatootmisalal. TLÜ ÖI, 2006.
11. Eesti turba balneoloogiliste kasutamisvõimaluste uuring I, II ja III etapp. KIK
„Maapõue programmi projekt“. Eesti Geoloogiakeskus, 2004 – 2007.
12. Märgalade taastamine (Eesti-Läti-Vene INTERREG IIIA programmi raames). TLÜ ÖI. 2006-2007. Kuresoo lõunaküljel Hüpassaare peakraavist läände jääva vana turbatootmisala ning selle vahetu ümbruse kohta anti botaaniline ja hüdroloogiline iseloomustus. Turbalasundi stratigraafia ja teiste kättesaadavate andmete alusel kirjeldati projektiala ajalugu. Iseloomustati pinnavee füüsikalis-keemiliste omaduste (pH, elektrijuhtivus) muutlikkust projektiala piires. Kogutud andmete alusel koostati projektiala
taastamiskava ja xxxx soovitused projektiala edasise seire korraldamiseks. Samuti rajati botaanilise ja hüdroloogilise seire püsipunktid ja püsitransektid.
13. Mahajäetud turbatootmisalade revisjon, 1 - 4 etapp. KIK „Maapõue programmi projekt“. Eesti Geoloogiakeskus, 2005 – 2008. Inventeeriti kõigis Eesti maakondades paiknevad mahajäetud freesväljad ja esitati ettepanekud nende edasiseks majandamiseks.
14. Looduslähedase seisundi taastamine kaitstavatel liigirikastel madalsoodel. KIK
„Looduskaitse. Liikide kaitse korraldamise alamprogrammi projekt. TLÜ ÖI. 2007 – 2009. Projekti eesmärk on selgitada liigirikaste madalsoode taimkatte liigilise koosseisu ja toitumistingimuste vahelised seosed ja katseliselt määratleda kuivendusest mõjutatud liigirikaste madalsoode liigirikkuse taastamiseks vajalikud tegevused. Esimesel aastal selgitati taimkatte liigilise struktuuri, hüdroloogiliste ja hüdrokeemiliste tingimuste vahelisi seoseid Paraspõllu soo näitel. Teisel aastal alustati taastamise katsetega Paraspõllu madalsoos. Ühel osal rajatud katselappidel lõigati maha Molinia caerulea xxxxxx, teistel eemaldati puurinne. Samuti tehti täiendavad taimkatte analüüsid ja kogutud vee ja turbaproovidest määrati N ja P ning metallide (Ca, Mg, Fe, Na ja K) sisaldused. Projekt oli kavandatud viiele aastale. Kahjuks rahastamine peatati töö tulemustest mitteseotud põhjustel xxxxx kaheaastast tegevust.
15. Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevanduse mõju hindamiseks. TÜ TI, 2007 – 2009. Uuriti Xxx-Virumaal Estonia põlevkivikaevanduse mõjupiirkonnas paikneva Selisoo hüdroloogilist seisundit. Leiti, et kaevandamisega kaasnev põhjavee depressioon võib mõjutada raba veerežiimi.
16. Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete väljatöötamiseks. TTÜ, GK, TLÜ, 2009-2010.
17. Ratva raba hüdrogeoloogiline uuring ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. KIK projekt. TÜ TI, 2010- 2011.
18. Turbajääkväljade rekultiveerimine turbasammaldega. KIK „Keskkonnakorraldus, maapõue alamprogramm“ programmi projekt. TLÜ ÖI. 2006 – 2010. Kasutades nn. Kanada tehnoloogiat, katsetatakse mahajäetud freesväljade taastaimestamist turbasammaldega. Esimesel aastal külvati erinevaid turbasamblaliike Xxxx xxxx ühele freesväljale sfagnumturbale ja alustati katseala taimestiku ja hüdroloogiliste tingimuste jälgimist. Teisel aastal kirjeldati püsiruutudel samblataimede seisundit ja katvust ning mõõdeti veetaset. Alustati uue katsega tarna-sfagnumturbaga jääkväljal. Ühel edukalt isetaimestunud ja ca 30 a. varem mahajäetud freesväljal analüüsiti taimkatte liigilist koostist ja kogutud proovide alusel selgitati taimestiku suktsessiooni. Kolmandal aastal alustati suuremapinnalise katsega Viru raba mahajäetud freesväljal. Leiti, et turbasammaldega on võimalik mahajäetud freesvälju taastaimestada juhul kui veetaset väljal hoitakse aastaringselt pinna lähedal xx xxxxxx miinimum ei ole sügavamal kui 30 cm.
19. Riikliku eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire alaprogramm "Soode taimekooslused: rabad". TLÜ ÖI. 2006 – 2010 seirati igal aastal 10 Eesti raba. Kirjeldati taimekooslused ja anti hinnang nii rabakoosluste kui rabalaama tervikuna seisundile.
20. Eesti turbaalade looduskaitseline inventeerimine (I etapp) (reg. Nr. 104648). 2008 – 2010. KKM. Projekti eesmärk oli hinnata väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid olevate soometsade seisundit ja koostada ettepanekud kaitset, säilitamist ja taastamist väärivate soometsa kasvukohtadele. Väljaspool kaitse- ja hoiualasid kasvab turbal metsa umbes 840 000 hektaril. Inventeeriti ca 400 soometsa kasvukohta, millised valiti välja ca 700 vastavast kasvukohast. Töö tulemusena leiti, et väljaspool kaitsealasid olevad soometsad on valdavas osas kuivendatud ja tootlikud kõdusoometsad. Enam-vähem looduslikus seisundis on vähesed väikesepindalalised soometsa alad. Leiti, et kaitseväärtust omab 40 soometsa kasvukohta kogupindalal 1900 ha. Neist pooled on rabamännikud. Tehti
ettepanek xxxxx kaitse alla mitmed looduslähedases seisundis olevad ohustatud või haruldased madalsoo- ja siirdesoometsa kasvukohad.
21. Eesti soode looduskaitseline hindamine. ELF. 2009 – 2011. Projekti eesmärk on viia lõpuni kõigi Eesti soode geobotaaniline inventeerimine ning koostada selle tulemuste põhjal soovitused märgalade potentsiaalseks kasutamiseks, sh looduskaitseliselt vajalike piirangute kehtestamiseks. Eesmärgiks on xxxxx viisid ja võimalused, et säilitada soode mitmekesiseid väärtusi ka tulevikus. Algav projekt põhineb 1997. aastal Maailmapanga / Eesti Vabariigi Valitsuse põllumajandusprojekti raames Norra valitsuse poolt rahastatud projekti “Eesti märgalade kaitse- ja majandamise strateegia” tulemustel ja kogemustel. Projekti tegevused hõlmavad: ligikaudu 8000 eri tüüpi soode väliinventuuri, mille eesmärgiks on saada täielik ülevaade nende koosluste looduskaitselistest väärtustest; märgalade andmebaasi täiendamist, vahetades asjakohaseid andmeid Keskkonnaministeeriumi Natura 2000 andmebaasiga ja EELISE (Eesti Looduse Infosüsteem) andmebaasiga; soovituste koostamist soode võimalikuks kasutamiseks (sh ettepanekuid vajalike piirangute seadmiseks ja nende vajalikkuse tõestamist); projekti tulemuste kirjastamist – sh ülevaatekogumiku koostamist Eesti soode seisundist nii eesti kui inglise keeles; soode väärtustele ja kaitsemeetmetele keskenduva rahvusvahelise konverentsi korraldamist. Konverentsile oodatakse osalejaid peamiselt Läänemeremaadest.
22. Sirtsi LKA soode kaardistamine, seisundi hindamine ja seire. KKA. TLÜ ÖI, 2010- 2011. Töö eesmärkideks on: a) taimkatte kaardistamine, registreerides sealjuures kõik inventuuri käigus leitavad kaitsealused taimed; b) taimkatte seirepunktide paigaldamine ja taimkatte analüüs; c) hüdroloogiliste seirepunktide paigaldamine ja seire läbiviimine; d) seirekava koostamine ning kaitsekorralduslike soovituste formuleerimine.
23. Nõrglubja allikad ja nõrglubja sood Eestis - otsing ja seisund I. KIK „Looduskaitse. Liikide kaitse korraldamise alamprogrammi projekt. TLÜ ÖI. TLÜ ÖI, 2010-2011. Töö I etapi eesmärgiks on selgitada Otepää xx Xxxxxx kõrgustiku nõrglubja allikate ja nõrglubja allikasoode seisund.
24. Rannu raba hüljatud freesturbaväljade uuringud ja taastamiskava. Eesti Märgalade Xxxxx. 2009. Uuriti Rannu raba hüljatud freesväljade taimestikku, veerežiimi ja esitati taimkatte taastamise põhjendatud kava.
25. Adraku mahajäetud turbaala korrastamine. KKM. 2010-2011.
26. Alu mahajäetud turbaala korrastamise projekti koostamine. KKM. 2010-2011.
27. Häiringute mõju märgalaökosüsteemidele Eestis. 2007-2012. ÖI TLÜ Alusuuringute SF0280009s07 projekt.
1.4. Märgaladega seotud uuringusuundadest tulevikus
Märgadega seotud uudsemaks uuringu suunaks ilmselt kujunevad:
Märgaladega seotud ökosüsteemide poolt osutatavad teenused (de Groot et al., 2002).
Suuna olulisus:
✓ viimasel kümnendil kiirelt arenev distsipliin
✓ ökosüsteemide teenuseid ei saa me otsuste tegemiseks korralikult hinnata enne xxx xxxx pole piisava detailsusega kirjeldatud ja mõistetud;
VRD-põhised märgaladega seotud suunaprojektid (Midgley, 2009):
1. Märgalade toitemehhanismide seosed veekogumitega; kontseptuaalne modelleerimine, hüdroloogiliste ja ökoloogiliste mudelite sidumine (Identifying functional water supply linkages, conceptual modelling, linking hydrological and ecological models.)
2. Märgalade majandamise ja poliitiliste otsuste sidusus (Improving governance and management.)
3. Optimaalse monitooringu strateegiad märgaladel (Optimal monitoring strategies.)
4. Märgalade tüpiseerimise ühtlustamine rahvusvahelise kogemuse arendamiseks (Harmonasing wetland typologies to produce a functional ecoregion-based understanding with an interoperable platform to share data.)
5. Märgalade mõjutuseelsete seisundite tuvastamine ja referents alade leidmine (Significant damage and reference conditions.)
6. Märgalade erinevate majandamisviiside kvaliteedi ja kvantiteedi kriteeriumite integratsioon (Qualitative and Quantitative criteria.)
Suundade olulisus:
✓ aitavad xxxxx märgalade veekeskkonnaga seotud teaduse ja rakendusteaduse arengule
✓ on olulised veemajanduskavade täiendamisel
✓ kergendavad vastavate poliitiliste otsusteni jõudmist.
1.5. Lühidalt märgalade käsitlemisest esimese ringi veemajanduskavades
Enamuses EL liikmesriikide sh ka Eesti esimese ringi VMK-es puudub EL juhisest nr. 12 (Horizontal Guidance) lähtuv märgalade teemakäsitlus.
Eesti VMK-des on soodega seotud majandamiseviisidest esile tõstetud turba kaevandamine (Anon1, Anon2, Anon3). Fookuses on turba kaevandamisega seotud veekvaliteedi näitajad pinnaveekogumites. Mitmete uuringute baasil saab aga väita (nn Paal, 2007, Ramst et al., 2005, 2006, 2007, 2008), et turba kaevandamisega mõjutatud sooalade üldpindala haarab ca 2% Eesti märgalade katvusest. Suurem osa, ca 60% (st ca 600000 ha) Eesti märgaladest on aga kuivendatud metsa- ja põllumajanduslikuks majandamiseks (vt näit. Xxxx et. al., 1998).
Veekogumite veekvaliteedi aspektid on põhilised ka hajureostuskoormustega seotud töös, kus loodusmaastikult tekitatud koormuse tekitajatena on vaadeldud ka soid (Xxxxx xx Iital, 2007).
Eesti VMK-des on osutatud võimaliku konfliktse situatsiooni tekkele seoses maaparanduslike eesvoolude korrashoidmisega veekogude kasutamise ja kaitse teiste funktsioonidega nn kalade ja jõevähi elupaikade kaitsega, aga ka märgalade taimestiku kaitsega. Kaitsealade peatükis on ära toodud eesti Ramsari märgalad, kuid meetmeprogrammis märgalasid käsitletud ei ole.
Teiste riikide VMK-dest oli kahjuks võimalik tutvuda xxxx xxxxxxx ja soome kavadega, sest kõik riigid esitasid kavad riigikeeles ja tõlked ei ole saadaval.
Soome VMK-des on märgalade olulisust rõhutatud eelkõige põllumajandusest, metsakuivendusest ja turbatootmisest pärineva hajukoormuse piiramise meetmena. Sel eesmärgil on kavas rajada/taastada enam kui pooltuhat märgala. Näiteks Vuoksi vesikonna VMK-s on perioodil 2010- 2015 kavas kulutada märgalade rajamisele ca 3 miljonit €.
Samuti mainitakse, et intensiivne maakasutus on hävitanud ja muutnud märgalasid.
Vaatama sellele, et Inglismaal on välja töötatud detailne VRD põhine märgalade juhend on esimese ringi VMK-es märgalad esindatud suhteliselt tagasihoidlikult, nn:
o tugevasti muudetud veekogude puhul osutatakse muutustest tingitud negatiivsele mõjule
märgaladel;
o survetegurite mõju kirjeldamisel mainitakse sageli, et nende mõju avaldub lisaks veekogumitele ka märgaladele;
o mainitakse, et VMK eesmärgiks on lisaks veekogumite heale seisundile kaitsta ka
põhjaveest sõltuvaid märgalasid;
o põhjaveekogumi hea kvantitatiivse ja kvalitatiivse seisundi juures on mainitud, et kogum ei tohi avaldada negatiivset mõju temaga seotud märgalale.
2. Märgalade seisundi hindamine ja määramine
VRD-põhise märgalade seisundi hindamine ja määramine sõltub nende asukohast ning ulatusest pinnavee võrgustikus, hüdroloogilisest funktsionaalsusest ja toitelisusest, märgala geneesist, tüübist ning seisundist. Vastavad põhimõttelised alused on ära toodud käesoleva lepingu raames valminud „Eesti märgalade integreerimine EL veepoliitika raamdirektiiviga. Metoodika“-s (hiljem
– Märgalade metoodika) (Xxxx 1).
Lisaks valminud Märgalade metoodikale tuleks märgalade integreerimisel VMK-ga silmas pidada järgnevaid Technical Guidance-s toodud momente:
a) veekogumitele oluliste märgalade sotsiaalse olulisuse hindamisel on soovitav lähtuda
märgalade ökoloogilistest teenustest, väljendatuna rahalistes vääringutes;
b) VRD-põhiselt on eriti olulised Tabelis 5 toodud viis märgala tüüpi ja nendele vastavad ökoloogilise seisundi tagatised;
Tabel 5. VRD-le olulised märgalad ja vastavad ökoloogilise seisundi tagatised (Technical Guidance järgi)
Tüüp Kirjeldus
1 Kaitsealused märgalad (nt Natura 2000 jms alad) - tuleb tagada nende väga ökoloogiline seisund
2 Märgala on VRD-s defineeritud, kui iseseisev veekogum - tuleb tagada tema hea ökoloogiline seisund
3 Märgalad, mis on moodustunud tugevasti muudetud pinnaveekogude kaldatsoonides - tuleb tagada nende hea ökoloogiline seisund või hea ökoloogiline potentsiaal
4 Põhjaveelise toitumusega märgalad - tuleb kontrollida põhjavee kvaliteeti ja kvantiteeti, et tagada põhjaveelise märgala eksistents
5 Märgalad, mis ise mõjutavad oluliselt pinnaveekogude kvaliteeti ja kvantiteeti -
tuleb läbi viia kaitse/taastamise tegevused märgalal
c) meetmete formuleerimisel Tabelis 5 toodud märgalade ökoloogilise staatuse saavutamiseks on oluline silmas pidada märgaladele omaseid keskkonna seisundi näitajaid:
✓ happesus: karedaveelised kuni pehmeveelisteni
✓ toitelisus: oligotroofsed kuni eutroofseteni (N ja P kättesaadavus)
✓ hüdroloogiline režiim: nn sesoonse muutlikkusega lammialadel, piigiline ombrotroofsetel, xxxx muutlik – põhjaveetoitelistel märgaladel
✓ soolsus: soolsuse gradiendimuutused ülemineku ja rannikuala märgaladel
✓ reostustase: nt pestitsiidid või raskmetallid
✓ xxxxxxx xxxxx morfoloogia ja olulised maastiku elemendid märgalale (nt kaldavallid lammialadel);
d) märgala öko-hüdroloogiliste vajaduste defineerimisel tuleb lähtuda märgala:
✓ maastikulisest paiknevusest ja topograafiast
✓ lamamist
✓ valdavast toituvuse mehhanismist
✓ veetasemetest: nii keskmiselt normaalsetest kui ka ökoloogilist seisundit negatiivselt mõjutavatest
✓ toiteainete vajadusest ja vee hüdrokeemiast
✓ vajalikust majandamise viisist
✓ ökoloogilisest tundlikkusest ja taastatavusest;
e) inimtegevusega seotud otsesed mõjutused märgaladele:
✓ põllumajanduslik kuivendus
✓ veekogumite süvendamine ja kanaliseerimine
✓ teedeehitus, linnastumine, tööstuse areng
✓ vesiviljelus nii mere kui ka magevee kultuuridele
✓ erinevad pinnavee tõkendid (nt tammid jms)
✓ väetised ja pestitsiidid
✓ kaevandamised (nt turba, liiva, kruusa kaevandamine)
✓ põhjavee võtt;
f) peamised inimtegevusega seotud kaudsed mõjutused märgaladele on:
✓ sette kuhjumine tammide xxxx xx vooluvee kanalitesse
✓ pinnavee vooluvõrgustiku muutmine
✓ põhjaveevõtust ja kaevandamisest tekkinud muutused;
g) märgalade survetegurite määramisel tuleb lähtuda märgalade ja veekogumite omavahelise seose loomulikust toimemehhanismist (Tabel 6);
h) märgaladele rakendatavad põhimeetmeprogrammid peavad põhiliselt toetuma Elupaiga
(Habitats (92/43/EEC) Directive) ja Linnu (Wild Birds (79/409/EEC) Direktiividele;
i) märgalade meetmeprogrammide väljatöötamine peab põhinema:
✓ defineeritud/määratletud märgala hüdroloogilisel süsteemil
✓ märgala hüdroloogilise süsteemi parameetriseerimisel veekogumis, mis iseloomustaks märgala öko-hüdroloogilisi seoseid veekogumiga;
j) märgaladele suunatud meetmeprogrammid on kahesuunalised:
✓ märgalale orienteeritud:
• kaitse
• taastamine
✓ keskkonnale orienteeritud, kus märgalasid kasutatakse VRD eesmärkide saavutamiseks nn :
• puhvertsoonid ja kraavid - veekogumitesse suunatud koormuse (põhiliselt hajureostuse) alandamise roll,
• tehismärgalad (mõningatel juhtudel ka olemasolevad märgalad) - veekogumitesse suunatud koormuse (põhiliselt punktreostuse) alandamise roll;
k) märgalade seisundi seire on indikaatorite seire, milleks võib olla mistahes ökoloogiline komponent, mis
✓ peegeldab piisavalt olemasolevat keskkonna seisundit
✓ on piisavalt kõrge tundlikkusega keskkonna tingimuste muutustele
✓ toimib kui ökoloogiliste trendimuutuste mõõtur;
l) märgalade seire tüübid ühtivad veekogumites ettenähtud seire tüüpidega:
✓ ülevaateseire (surveillance - VRD Annex V, 1.3.1)
✓ operatiivseire (operational – VRD Annnex V, 1.3.2)
✓ uuriv seire (investigative – Annex V, 1.3.3);
m) põhilisteks seiratavateks parameetriteks märgaladel võiksid olla:
1. veekogumi vee kvantiteedi kontrollis:
✓ vee bilanss
✓ kliima
✓ vooluvee võrgustik (kraavid jms)
✓ vee tase
Tabel 6. Märgalade survetegurid seostatuna VRD-ga (lühendatult Technical Guidance järgi)
Survetegur Mõju iseloomustus Oluline toimemehhanismi teave
Mõjutused VRD-s
Lammialade kuivendamine | Muutub lammiala ja veekogumi bioloogia, hüdromorfoloogia, taimestik, vee kvaliteet ja režiim | Lammiala hüdroloogilise funktsioneerimise seos veekogumiga | Pinnaveekogumiga seotud eesmärgid |
Üleujutusalade | Muutub lammiala ja | Erineva suurusega | Pinnaveekogumiga |
piiramine | veekogumi bioloogia, | lammialade | seotud eesmärgid |
lammialadel | hüdromorfoloogia, taimestik, | funktsioneerimine ja seos | |
vee kvaliteet ja režiim | veekogumiga | ||
Märgalade/sood | Muutub veekogumi valgla | Veekogumi valglal | Pinnaveekogumiga |
e kuivendamine | hüdroloogia ning allvoolude | paiknevate märgalade/soode | seotud eesmärgid |
veekogumi | hüdroloogiline ja | toimemehhanism | |
valglal | hüdrokeemiline režiim | veekogumiga | |
Põhjaveevõtt | Kahjustub põhjaveetoiteliste | Põhjaveetoiteliste märgalade | Põhjaveekogumiga |
märgalade ökosüsteem | kvantitatiivne | seotud eesmärgid | |
toimemehhanism | |||
Põhjavee | Kahjustub märgalade | Põhjaveetoiteliste märgalade | Põhjaveekogumiga |
reostus | toiteevee kvaliteet | kvalitatiivne | seotud eesmärgid |
toimemehhanism | |||
Pinnaveevõtt | Kahjustub Natura2000 | Natura2000 märgalade | Kaitsealadega seotud |
veekogumist | märgalasid toitev | püsimajäämiseks olulise | eesmärgid |
pinnaveesüsteem | veekoguse toimemehhanism | ||
ja seos veekogumiga | |||
Pinnaveekogu | Kahjustub Natura2000 | Natura2000 märgalade | Kaitsealadega seotud |
reostus | märgalasid toitev | püsimajäämiseks olulise | eesmärgid |
pinnaveesüsteem | veekvaliteedi | ||
toimemehhanism ja seos | |||
veekogumiga | |||
Kliimamuutus- | Muutuvad märgalade | Temparetuuri muutustega | Pinnaveekogumiga |
tega seotud | biogeokeemilised protsessid, | soetud biokeemilise ja | seotud eesmärgid |
temperatuuri | veebilanss | veeringe muutuste | |
muutused | toimemehhanism märgaladel | ||
ja seos veekogumiga | |||
Kliimamuutus- | Märgalade pinna- ja | Sademete jaotuse muutustega | Pinnaveekogumiga |
tega seotud | pinnasevee hüdraulilised | soetud veeringe muutuste | seotud eesmärgid |
sademete | muutused, biokeemiliste | toimemehhanism märgaladel | |
jaotuse | protsesside muutused | ja seos veekogumiga | |
muutused | |||
Kliimamuutus- | Muutuvad märgalade | Kliimamuutustega seotud | Kaitsealadega seotud |
tega seotud | taimkate | taimekatte muutuste | eesmärgid |
taimkatte | toimemehhanism märgaladel | ||
muutused | |||
Kliimamuutus- | Muutuvad veega seotud | Kliimamuutustega seotud | Üldiste mõjutustega |
tega seotud | tegevused põllumajanduses, | inimtegevusse muutuste | seotud eesmärgid |
inimtegevuse | turismis, veetarbimises jne | toimemehhanism | |
muutused | |||
Mereveetaseme | Muutub rannikumärgalade | reveetaseme tõusuga seotud | Üldiste mõjutustega, |
tõus | seisund ja inimmõjutused | udatuste toimemehhanism | põhjaveekogumitega |
ning kaitsealadega | |||
seotud eesmärgid |
✓ vooluvee kiirus, kogus
✓ üleujutuse ulatus
✓ põhjavesi
✓ sesoonne veedefitsiit ja küllastatus/üleujutus
✓ tõusu üleujutus
✓ tõusu/mõõna vooluvee võrgustik
✓ lainete mõju
2. veekogumi vee kvaliteedi kontrollis:
✓ vee üldkeemia
✓ toitainete tase
✓ soolsus
✓ reostusnäitajad
✓ „ohtlikud” näitajad;
n) märgalade üldiste näitajate genereerimine:
✓ kaugseire/kaugmõõdistamine - maakatte määramine, pindala jne
✓ taimestiku seire, mille aluseks on:
i. rahvuslikud ja rahvusvahelised märgalade seire programmid,
ii. spetsiifilised märgalade seire programmid (nt märgala taastamise programm),
iii. rahvuslik – spetsiifilised programmid
✓ selgrootute seire
✓ ornitoloogiline seire;
o) põhjaveelise toitumusega märgalade seire arendamiseks on oluline määrata:
✓ märgalade püsimiseks oluliste veekeskkonna näitajad (kvaliteet, kvantiteet)
✓ põhjaveeseisundit peegeldav taimestik/kooslused
✓ häiringutega märgalal määrata häiringu tase;
p) olulisemad põhjaveelise toitumusega märgalade näitajad:
✓ märgala tüüp (Xxxxxxx and Xxxx, 2001)
✓ märgala toitemehhanism (Xxxxxxx and Xxxx, 2001)
✓ aastane veetase ja amplituud
✓ veejuhtivus, filtratsiooni moodul
✓ põhjavee moodustumise tingimused
✓ veedefitsiidi ja aeratsiooni stressi näitajad (Xxxxxx et al., 2002)
✓ toitainete omandamine, produktsioon, viljakus jms näitajad.
Kasutatud kirjandus
Anon1 (2010) Xxx-Eesti veemajanduskava. Keskkonnaministeerium: 222 lk. Anon2 (2010) Lääne-Eesti veemajanduskava. Keskkonnaministeerium: 213 lk.
Anon3 (2010) Koiva vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium: 116 lk.
Xxxxxx, X., Xxxxxxxxxxxxx, I. (ed-s) (2008). Inventory, Assessment and Monitoring of Mediterranean Wetlands: Mapping wetlands using Earth Observation techniques. EKBY and NOA. MedWet publication. Xxxxxxxxx, N.J. (Scientific reviewer).
xx Xxxxx R.S., Xxxxxx M.A., Xxxxxxx R.M.J. (2002). A typology for the classification, description and valuation of ecosystem functions, goods and services. Ecological Economics 41, SPECIAL ISSUE: The Dynamics and Value of Ecosystem Services: Integrating Economic and Ecological Perspectives: 393–408.
Xxxxxx, D.J.G., Xxxxxx, X.X., Xxxxxx, E.G., Xxxxxx, X.X., Xxxxxxx, X.X., Xxxxxxx, X.X., Xxxxxxx, X.X., Xxxxxxxxxx, X.x., Xxxxx, X. (2002). The water regime requirements and the response to hydrological change of grassland plant communities. Final report for DEFRA-commissioned project BD 1310. silsoe: Cranfield Iniversity.
Guidance Document No 12 (2003). Horizontal Guidance on the Role of Wetlands in the Water Framework Directive. Office for Official Publications of the European Communities.
Xxxxxxxxxx, A.L., Xxxx, B., Xxxxxxxxxx, D., Xxxxxx, D., Xxxxxx, M. (ed-s) (2005). Dynamics and Biogeochemistry of River Corridors and Wetlands. IAHS Publication 294: 192 lk.
Xxxxx, E., Iital, A. (2007). Hajureostuse koormuse andmete täpsustamine. Tallinn: 20 lk.
Xxxxxx, X., Xxxxxxxxx, F., Xxxxxx, Ph., Xxxxxxx-Xxxxxx, X. (2003). Integration of European Wetland research in sustainable managemnt of the water cycle. EUROWET. Technical Guidance. EU Contract GOCE-CT-2003-505586: 150 lk.
Xxxxxxx, X. (ed-r), (2009). Strategic Issues for European Wetlands. Priority research proposed by the European Wetlands Network. Project IWRM-net. Report v3.1. SNIFFER, iwrm-net: 14 lk. xxxx://xxx.xxxx-xxx.xx/XXX/xxx/Xxxxxxxx_xxxxxxxx_xxxxxx_xx_xxxxxxxx_Xxxxx00x0-0.xxx
Xxxx, J., Xxxxxxx, M., Xxxxxxxx, E., Xxxx, A., Xxxxxx, E., Xxxxxxxxx, V., Xxxxx, L., Xxxxxx, E. (1998) Eesti märgalade inventeerimine. 1997. a. projekti “Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia” aruanne. Eesti Loodusfoto, Tartu: 166 lk.
Xxxx, X. (koost) (2007). Jääksoode korrastamise käsiraamat. Tartu: 113 lk. xxxx://xxx.xxxxx.xx/xxx.xx/xxxxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxx/xxx000000/X%X0%X0xxxxxxxxxxxxxxxxx se+k%E4siraamat.pdf (märts, 2011).
Ramsar Convention Secretariat, (2006). The Ramsar Convention Manual: a guide to the Convention on Wetlands (Ramsar, Iran, 1971), 4th ed., Gland, Switzerland.
Xxxxx, X., Xxxx, M., Halliste, X. (2005). Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjon 1. etapp.
Harju, Rapla xx Xxxxx maakond. Tallinn: 132 lk.
Xxxxx, X., Xxxx, M., Salo, V., Xxxxxxxx, L. (2006). Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjon 2. etapp. Xxx-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva, Xxxxx xx Tartu maakond. Tallinn: 173 lk.
Xxxxx, X., Xxxx, M., Salo, V., Xxxxxxxx, L. (2007). Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjon 3. etapp. Viljandi, Pärnu, Xxxxx xx Hiiu maakond. Tallinn: 164 lk.
Xxxxx, X., Salo, V., Xxxxxxxx, L. (2008). Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjon 4. etapp.
Valga, Võru ja Põlva maakond. Tallinn: 88 lk.
Xxxxxxx, X.X., Xxxx, X., Xxxxxx, X. (2009). Using science to create a better place. A wetland framework for impact assessment at statutory sites in England and Wales. Science Report: SC030232/SR1. Environment Agency: 748 lk.
Projekti teostaja: Inglismaa ja Wales xx
Xxxxxxx, B.D., Xxxx, S.C. (2001). A Wetland Framework for Impact Assessment at Statutory Sites in Eastern England. Environment Agency R&D Note. W6-068/TR1 and TR2.