ELEKTRI- JA ELEKTRIPAIGALDUSALA KOLLEKTIIVLEPINGU PEAMISED SÄTTED

1

ELEKTRI- JA ELEKTRIPAIGALDUSALA KOLLEKTIIVLEPINGU PEAMISED SÄTTED

ELEKTRI- JA ELEKTRIPAIGALDUSALA KOLLEKTIIVLEPINGU PEAMISED SÄTTED

Sellesse ülevaatesse on kogutud elektri- ja elektripaigaldusala kollektiivlepingu peamised sätted. Sähköliitto saadab

kollektiivlepingu usaldusisikutele ja kõigile uutele liikmetele. Võite kollektiivlepingu hankida ka ametiühingust posti xxxx.

Samuti on elektriala töötajate kollektiivleping kättesaadav internetis aadressil xxx.xxxxxxxxxxx.xx > Edunvalvonta > Työehtosopimukset (> huvide kaitse > kollektiivlepingud).

Kui te ei ole veel Sähköliitto liige, täitke ja saatke xxxxx xxxx xxxxxx xxxx

2

2

kontaktandmete kaart või liituge meiega elektrooniliselt aadressil xxx.xxxxxxxxxxx.xx.

LEPINGU KOHALDAMISALA

Elektri- ja elektripaigaldusala töötajate kollektiivle- pingut kohaldatakse lepingu kohaldamisala käsitle- vas §-s 1 nimetatud tööde suhtes; need on:

• elektripaigaldiste ehitus-, xxxxxxx-, hooldus- ja korrastustööd või muud nendega tihedalt seotud tööülesanded;

• elektriseadmete remondi- ja hooldustööd.

Uusehitusega seonduvad elektripaigaldiste ehitus- tööd kuuluvad elektri- ja elektripaigaldusala xxxxxx- tiivlepingu kohaldamisalasse. Kollektiivlepingu al- la kuuluvad ka laevade elektripaigaldistega seotud tööd ning tööstuse seadmehangetega seonduvad paigaldustööd.

Kui te ei xxx xxxxxx, kas teie töös kohaldatakse õiget kollektiivlepingut, võtke ühendust ametiühingu es- indajaga ja küsige lisateavet. Kontaktandmed leiate ülevaate viimaselt lehelt.

TÖÖLIIK

Elektri- ja elektripaigaldusala tööliigid on tükitöö või ajatöö. Uusehitiste rajamisega seotud töö on ala- ti tükitöö. Ka muud kindlalt piiritletavad tööd kuulu- vad tükitöö alla.

Uusehituse mõiste alla kuuluvad järgmised tööd:

• ehitatud või ehitatav objekt, millel ei ole varem olnud elektrisüsteemi;

• hoone renoveerimine, kui vanad paigaldised on enne uute tegemist demonteeritud;

• tootmisega seotud seadmehangete paigaldustööd tööstusettevõtetes.

Muud tükitööna tehtavad tööd on näiteks:

• hoone renoveerimine, kui vanadele paigaldistele li- satakse uusi;

• elektripaigaldustööd laevadel;

• eraldi paigaldatavad süsteemid,

• osatarned,

• muud piiritletavad tükitööna tehtavad tööd.

Kontrollige alati töö alustamisel, kas tööd on võima- lik teha tükitööna. Kui tükitöö piiritlemise tingimus- ed on täidetud, tuleb teile kollektiivlepingu tingimus- te alusel anda võimalus xxxx xxxx tükitööna.

Tükitöö on tootlikkusel põhinev xx xxxxx innustav töö- liik. Töö tegemise ajal makstakse teile tükitöö miini- mumpalka töö jaoks eraldatud hinnangulisest töövõ- tu summast. Lõplik töövõtu summa selgub pärast töö valmimist, kui arvutate summa kollektiivlepingule vastavate tükitööhindade alusel.

NB!

Vt § 8 B „Tükitööpalgad ja -sätted“

Uusehituse korral kasutatakse tükitööhindu. Kindla summaga töövõttu kasutatakse teiste tükitööna teh- xxxxxx xxxxx korral. Kindla summaga töövõtu kasuta- mine uusehitusel on kohapealse kokkuleppe küsimus ning see on võimalik siis, kui tööandja on tööandja- te organisatsiooni liige ja peausaldusisikuga on sõl- mitud xxxxxx kokkulepe.

Eestööline EI VÕI kindla summaga töövõttu uusehi- tusel kokku leppida!

Tükitöö miinimumpalgad ning katkestusaja, läbi- rääkimisaja ja algusfaasi tööde eest makstavad pal- gad

1.4.2019 - 31.3.2020
Palga-
rühm	€/tund
S	12,03
1	14,78
2	17,03
3	17,52
4	17,94
5	18,67

Kui töötaja individuaalne ajatöö xxxx (põhitunnipalk

+ individuaalne palgaosa) on suurem kui eeltoodud tabeli alusel määratav xxxx, makstakse töötajale in- dividuaalset ajatöö xxxxx.

Tükitöö miinimumpalka makstakse ka algusfaasi tööde eest, töövõtu läbirääkimiste ajal ning töö kat- kemise korral. Läbirääkimisaja arvestus algab siis, kui kannate töötundide deklaratsioonile objekti esi- mesed töötunnid.

Xxx xxxxx xxxx ajatöö palgaga, tuleb teile maksta vä- hemalt kollektiivlepingus olevale tabelile vastavat individuaalset ajatöö xxxxx.

A 3. INDIVIDUAALNE AJATÖÖ XXXX

1.4.2019 - 31.3.2020
Pr	€/tund
S	11,12
1	13,51
2	15,78
3	16,74
4	17,63
5	18,60

INDIVIDUAALNE PALGAOSA

Individuaalne palgaosa ehk IPO määratakse kas ettevõtte peausaldusisiku poolt läbi räägitud IPO- süsteemi alusel või kui sellist süsteemi kokku le- xxxxx ei ole, makstakse vähemalt eeltoodud tabelile vastavat individuaalset ajatöö xxxxx.

NB! Ajatööd ei või teha üldtunnipalga alusel!

ARGIPÄEVALE LANGEVA PÜHA HÜVITIS

Xxx xxxxx tunnipalgaga töötaja, on teil õigus saa- da argipäevale langeva püha hüvitist järgmiste pä- evade eest: uusaasta, kolmekuningapäev, suur ree- de, teine ülestõusmispüha, volbripäev, taevamine-

mispüha, jaanilaupäev, iseseisvuspäev, jõululaupäev ning esimene ja teine jõulupüha.

Argipäevale langeva püha hüvitis ja iseseisvuspä- xxx xxxx makstakse hüvitamise keskmise tunnita- su alusel.

Hüvitise saamise eeldus on, et argipäevale langev

püha oleks muul juhul tööpäev või tööaja ühtlusta- mise päev või teil on puudumiseks tööandja luba.

Xxx xxxxx argipäevale langeval xxxxx tööl, makstakse teile xxxxx siin nimetatud hüvitise xxxxx samamoodi nagu pühapäevase töö eest (argipäevale langeva pü- ha hüvitis + individuaalne palgaosa + 100 protsenti suurem individuaalne palgaosa).

KORRALISE PUHKUSE ARVESTAMINE

Korralist puhkust arvestatakse iga kuu eest, mil- le jooksul te olete töötanud 14 päeva või kui töölt puudumiseks on olnud põhjendus, mis annab puh- kuseseaduse alusel puhkusepäevi.

Xxxxx xxxxx sõltub puhkuse saamise õigus töösuh- te kestusest.

Kui töösuhe on enne 1. aprilli kestnud alla aasta, teenitakse puhkust 2 tööpäeva iga täieliku puhkuse- arvestuskuu eest. Üle aasta kestnud töösuhte korral teenitakse puhkust 2,5 tööpäeva.

Korralise puhkuse eest makstakse puhkusetasu, mi- da arvestatakse keskmise tunnitasu alusel. Keskmi- ne tunnitasu saadakse nii, et puhkusearvestusaastal tööl oldud aja eest kogunenud xxxx jagatakse töö- tundide arvuga. Puhkusetasu makstakse puhkuse- xx xxxxxx.

Pidage meeles, et tükitöö tasu mõjutab keskmist tunnitasu!

Korralise puhkusega seoses makstakse ka puhkuse- raha, mis lepitakse kokku kollektiivlepingus. Puhku- seraha on 50% puhkusetasust. 1/3 sellest makstakse

välja puhkusele xxxxxx xx 2/3 puhkuselt tulles.

Töösuhte lõppemisel makstakse kasutamata puhkus välja puhkusehüvitisena koos lõpparvega.

Puhkusehüvitist makstakse töösuhte lõppemisel 50% suuremas määras xxxxx, xxx töösuhe ei lõpe töö- tajast tuleneval põhjusel või seaduse või lepingu vastaselt.

TÖÖAJA LÜHENDAMISEGA SEOTUD VABADE PÄEVADE ARVESTUS

Xxx xxxxx täisajaga töötaja, koguneb teil tööaja lü- hendamisega seotud vabu päevi. Vabu päevi kogu- neb kokku 8 tundi ja 20 minutit kuus ning 100 tun- di aastas. Xxx xxxx tööaeg on lühem kui 8 tundi pä- evas, toimub vabade päevade xxxxxxxx xxxx tööaja suhtes, nt 7/8 tundi × 8 tundi 20 minutit = 7 tundi 18 minutit.

Vabade päevade arvestuse aluseks on kalendriaasta.

Vaba päev antakse tööandja määratud ajal enne järgmise kalendriaasta märtsikuu lõppu. Vabu päevi antakse tööpäevadena (8 h). Vabu päevi ei määrata neile päevadele, mille te olete mingil muul põhjus- el vabaks saanud.

Teile tuleb anda võimalus vabu päevi kasutada.

Teile tuleb anda võimalus vabu päevi kasutada!

Vabade päevade eest makstakse hüvitist keskmise tunnitasu alusel. Hüvitis makstakse välja vaba pä- eva võtmisel. Tööaja lühendamise eest määratavat vaba päeva ei saa siduda tunnipalgaga.

Vastaanottaja maksaa postimaksun

Sähköliitto Tunnus 5003674

9

00003 VASTAUSLÄHETYS

10

SOOVIN!

✘

SAATKE MULLE SÄHKÖLIITTO LIITUMISAVALDUS / LIIKMEMAKSUDE PALGAST KINNIPIDAMISE LEPINGU BLANKETT

PEREKONNANIMI: EESNIMI: AMETINIMETUS: AADRESS:

TELEFON:

11

E-POSTI AADRESS:

12

ÜLETUNNITÖÖ

Ööpäevase ületunnitöö all mõistetakse tööd, mis li- sandub regulaarsele tööpäeva jooksul tehtavale

8-tunnisele tööajale.

Ööpäevase ületunnitöö eest makstakse palgale li- saks ületunnitöö lisatasu, mille määr on kahel esi- mesel tunnil 50% ja järgmistel tundidel 100% kesk- misest tunnitasust.

Nädalase ületunnitöö all mõistetakse tööd, mis üle- tab kollektiivlepingule vastavat regulaarset iganä- dalast 40-tunnist tööaega. Nädalase ületunnitöö hul- ka ei arvestata sama töönädala jooksul tehtud ööpä- evast ületunnitööd.

Nädalase ületunnitöö eest makstakse palgale lisaks ületunnitöö lisatasu, mille määr on kaheksal esime- sel tunnil 50% ja järgmistel tundidel 100% keskmi- sest tunnitasust.

PÜHAPÄEVATÖÖ

Pühapäeval või kirikupühadel tehtud töö eest maks- takse xxxxx xxxxx ja võimalike ületunnitöö lisata- sude seadusjärgset iga tunni eest arvestatavat pü- hapäevatöö lisatasu, mille määr on 100% keskmisest tunnitasust.

SÕIDUKULUDE HÜVITAMINE

Sõiduhüvitise all mõistetakse hüvitist, mis tuleneb edasi-tagasisõidust eraldi töötegemise kohta ning töölähetuse algamisel, lõppemisel või katkemisel tekkinud reisikuludest.

Sõidukulude hüvitise maksmise aluseks on tegelik läbitav vahemaa ja tegelikud sõidukulud kas kodust või töölevõtmistkohast, olenevalt sellest, xxxx sõit

töö tegemise kohta on lühem.

Töölähetuse piirkonnas makstakse töötajale hüvitist tekkinud sõidukulude eest ning sõiduaja hüvitist elu- ja töökoha vahel sõitmise eest.

SÕIDUAJA HÜVITAMINE

Sõiduaja eest makstakse sõiduaja hüvitist, kui töö- lähetuse kohas kestab igapäevane edasi-tagasisõit elukoha ja töökoha vahel üle ühe tunni.

Töölähetuse kohtades, kus ööbitakse, makstakse sõi- duaja hüvitist põhitunnipalga alusel töölähetuse al- gamisel, lõppemisel või katkemisel vastavalt tege- likule sõiduajale. Kui töötajale on korraldatud ööbi- miskoht, siis kl 22.00–07.00 vahelise aja eest hüvi- tist ei maksta.

SÖÖGIKULUDE HÜVITISE MAKSMINE

Söögikulude hüvitist makstakse siis, kui te töötate või osalete tööandja määratud koolitusel vähemalt 4 tundi väljaspool töölevõtmiskohta. See töötundide arv võib moodustuda ka mitmest lühemast töötami- sest, näiteks ühekordsetest töödest.

Söögikulude hüvitise maksmise eeldus on, et te ei saa tööreisi eest päevaraha.

Söögikulude hüvitise suurus on ¼ maksuameti kin- nitatud päevaraha määrast.

Vähemalt kümme tundi kestnud tööreisi eest maks- takse kahekordset söögikulude hüvitist.

Kui tööreis kestab vähemalt 14 tundi, makstakse kolmekordset söögikulude hüvitist.

Söögikulude hüvitist ei maksta, kui teid on palgatud autojuhiks.

Söögikulude hüvitist ei maksta, kui tööandja pakub töökohas süüa.

PÄEVARAHA MAKSMINE

Päevaraha ja osalise päevaraha maksmise eeldus on see, et eraldi töötegemise koht on üldkasutatava marsruudi järgi mõõdetuna töölevõtmiskohast vä-

hemalt 40 km kaugusel ning kodust vähemalt 15 km kaugusel.

Täispäevaraha makstakse siis, kui tööreis kestab üle kümne tunni. Osalist päevaraha makstakse siis, kui tööreis kestab üle kuue, kuid alla kümne tunni.

Kui viimane täielik reisipäev ületatakse rohkem kui kuue tunniga, makstakse täispäevaraha.

Kui viimane täielik reisipäev ületatakse rohkem kui kahe tunniga, makstakse osalist päevaraha.

Reisipäeva all mõistetakse kuni 24 tunni pikkust pe- rioodi, mis algab siis, kui töötaja suundub tööreisile.

Viimane reisipäev lõpeb pärast xxxx, xxx töötaja on naasnud tööreisilt eelnimetatud lähtepunkti.

NB!

Maksuamet kinnitab mittemaksustatavate hüvi- tiste summa kord aastas.

Kontrollige söögikulude hüvitise, päevaraha ja sõiduauto kasutamise kompensatsiooni määra veebilehelt xxx.xxxx.xx või xxx.xxxxxxxxxxx.xx!

HAIGUSPERIOODI XXXX

Haiguse või õnnetuse tõttu tekkinud töövõimetuse aja eest makstakse teile töötasu kaotamise hüvitist vastavalt hüvitamise keskmisele tunnitasule asja- omase perioodi tööpäevade eest järgmiselt:

Töösuhe on kestnud Periood järjestikku

alla 3 aasta 28 kalendripäeva

3 aastat, aga alla 5 aasta 35 kalendripäeva

5 aastat, aga alla 10 aasta 42 kalendripäeva

10 aastat või kauem 56 kalendripäeva

Alla aasta kestnud töösuhte korral on töövõimetuse alguspäev, või kui töövõimetus algas tööpäeva ajal, siis sellele järgnev tööpäev palgata, kui tegemist ei ole tööõnnetusega. Kui haigusest tulenev töövõime- tus kestab pärast haigestumispäeva vähemalt kuus tööpäeva, maksab tööandja xxxxx alates töövõime- tuse algusest.

Haigusperioodi palga maksmise eeldus on, et töö- võimetuse põhjus ei ole xxxx xxxxx ettevaatama- tus ega kergemeelne suhtumine ning et töövõimetus ei ole tulenenud mujal tehtud tööst ja haigust ei ole töölepingu sõlmimisel teadlikult varjatud.

Teatage kohe tööandjale, et olete haiguspuhku- sel, ja öelge selle hinnanguline kestus!

Tööandja nõudmisel peab töötaja esitama tööter- vishoiuarsti või tööandja heakskiidetud muu arsti tõendi või muu tööandja aktsepteeritava selgituse oma haiguse kohta.

MÕISTED

TÖÖTASU KAOTAMISE HÜVITIS

Töötasu kaotamise hüvitise eesmärk on hü- vitada teile saamata jäänud tulust tulenev majanduslik kahju. Töötasu kaotamise hüvi- tist makstakse hüvitamise keskmise tunnita- su alusel.

HÜVITAMISE KESKMINE TUNNITASU

Hüvitamise keskmise tunnitasuna kasutatak- se eelmise puhkusearvestusaasta kohta ar- vestatud korralise puhkuse keskmist tunni- tasu, mida suurendatakse organisatsioonide vahel kokku lepitud protsendi võrra. Kontrol- lige kehtivat protsenti ametiühingu esindaja- telt või meie kodulehelt.

PÕHITUNNIPALK

Kollektiivlepingus määratletud palgarüh- ma põhitunnipalk, mida kasutatakse nt sõi- duaja hüvitamisel, ooteaja palga arvestami- sel ajatöö korral ja tükitöö jaotamise põhi- palgana. Põhitunnipalka ei või kasutada aja- töö palgana.

INDIVIDUAALNE AJATÖÖ XXXX

Ajatöö korral tuleb maksta vähemalt indivi- duaalset ajatöö xxxxx. Individuaalne ajatöö xxxx määratakse kas ettevõtte IPO-süsteemi alusel või kollektiivlepingu ajatööpalga tabe- li põhjal. Individuaalne ajatöö xxxx peab ala- ti vastama vähemalt kollektiivlepingu ajatöö- palga tabelile.

KONTAKTANDMED

Vastutav lepinguspetsialist XXXX XXXXXX

x000 000 0000

Töötingimuste spetsialist XXXXXX XXX

x000 000 0000

Töötingimuste spetsialist XXXX XXXXXXXXX

x000 000 0000

Töötingimuste spetsialist XXX XXXXXXXX

x000 000 0000

Töötingimuste spetsialist XXXX XXXXX

x000 000 000 000

Ametiühingu sekretär XXXXX XXXXXXXXX

x000 000 0000

Tehniline ekspert, kohakaaslusega usaldusisik PÄIVI HOIVALA

x000 000 0000

SÄHKÖLIITTO

Xxxxxxxxxxxxxxxx 00

PL 747

33101 Tampere

Tel 00 000 0000

Faks 00 000 0000

xxx.xxxxxxxxxxx.xx xxx.xxxxxxxx.xxx/Xxxxxxxxxxx

20