PAKKUMUSE ESITAMISE ETTEPANEK
EMASi ÜKSUS
XXXXX TINGIMUSED
PAKKUMUSE ESITAMISE ETTEPANEK
Avatud hankemenetlus
Euroopa Parlamendi, Euroopa Keskpanga, Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee 2019. aasta kasvuhoonegaaside heite ühine kompenseerimine
EMAS-2020-001
1. SISSEJUHATUS
Käesolevad xxxxx tingimused moodustavad kõnealuse xxxxx jaoks koostatud hankedokumentide lahutamatu osa. Hankedokumendid on järgmised:
– pakkumuse esitamise ettepanekut sisaldav kiri;
– pakkumuse esitamise tingimused;
– xxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx
– hanketeade
– ja näidisleping koos xxxxxxxx.
Xxxxx tingimusi täiendavad järgmised lisad, mis moodustavad xxxxx tingimuste lahutamatu osa:
I.A xxxx: Tehniline kirjeldus
I.B xxxx: Xxxxxxxxx
II xxxx: Euroopa Parlamendi keskkonnapoliitika
III xxxx: Pakkuja kirjalik kinnitus menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide ja valikukriteeriumide kohta
IV xxxx: Tarnija finantsteabe vorm
V xxxx: Teave ettevõtjate rühmade kohta VI xxxx: Xxxxxxxx alltöövõtjate kohta
VII xxxx: Finantsteabe vorm
VIII xxxx: Pakkumuse saatmisel välimisele ja sisemisele ümbrikule kinnitatav silt
I OSA – ÜLDTEAVE
2. LEPINGU ESE
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrusele (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid, otsustas Euroopa Parlament kuulutada välja hankemenetluse, et sõlmida otseleping Euroopa Parlamendi, Euroopa Keskpanga, Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee 2019. aasta heitkoguste eest kasvuhoonegaaside heite kompensatsiooni ühikute ostmiseks.
Hankemenetluse kohta on avaldatud hanketeade 230769-2020 Euroopa Liidu Teatajas
2020/S 097-230769 19/05/2020.
3. XXXXX KIRJELDUS JA EESMÄRK NING LEPINGU HINNANGULINE MAKSUMUS
Tegemist on institutsioonidevahelise hankega.
Xxxxxx osalevad järgmised Euroopa Liidu institutsioonid:
• Euroopa Parlament, kes on hankemenetluse põhiinstitutsioon ja kirjutab teenuste hankelepingule teiste institutsioonide nimel alla,
• Euroopa Keskpank,
• Euroopa Liidu Xxxxx,
• Euroopa Kontrollikoda,
• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee,
• Euroopa Regioonide Komitee.
Institutsioonidevahelised menetlused korraldatakse nii, et parlament kuulutab xxxxx välja, hindab pakkumusi koostöös osalevate institutsioonidega ja allkirjastab seejärel teenuste hankelepingu ülalnimetatud osalevate institutsioonide nimel.
Järelikult osutab töövõtja teenuseid kõikidele ülalnimetatud osalevatele institutsioonidele.
Osalevad institutsioonid püüavad oma keskkonnategevuse tulemuslikkust pidevalt parandada kooskõlas määrusega 1221/2009 (mida on muudetud määrusega (EL) 2017/1505) organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja - auditeerimissüsteemis (EMAS).
Arvestades, et osalevate institutsioonide keskkonnapoliitika tugineb esmajärjekorras heite vältimisele või piiramisele, moodustab süsinikdioksiidi kompenseerimine nende kliimamuutustega võitlemise strateegias olulise osa. Kuigi kompenseerimist ei saa nende CO2 jalajälje arvutamisel ja võimalikul vähendamisel arvesse xxxxx, saab xxxx kohaldada juhtudel, kui CO2 xxxxx on vältimatu või xxxx xx saa enam vähendada.
Euroopa Parlamendi juhatus tegi 7. oktoobril 2015. aastal järgmised otsused, mis on kõnealuse heitkoguste kompenseerimise lepingu aluseks:
• „leppis kokku, et kompenseeritakse parlamendi süsinikuheite koguhulk, sealhulgas igal aastal päritoluriigi ning Brüsseli ja Strasbourgi vahel toimuvate parlamendiliikmete lendudega seotud heite koguhulk [...];
• andis loa projektidele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühmas (AKV riikide rühm) või juhul, kui selliseid projekte ei ole, Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides riiklike tegevuskavade projektide raames, või riikides, mis on hõlmatud Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlusega / Vahemere Liiduga, ELiga ühinemise kandidaatriikides või XXx liikmesriikides;
• leppis kokku laialdaselt tunnustatud kuldstandardi kui kvaliteedistandardi rakendamises süsinikuheite tasakaalustamise projektide puhul arenguriikides.“
Kõnealuse teenuste hankelepingu eesmärk on kompenseerida kõigi osalevate institutsioonide 2019. aasta CO2 jalajälje koguhulk vastavalt eelnimetatud otsusele.
Kõigi osalevate institutsioonide vältimatu CO2 heite arvutatud koguhulk 2019. aastal oli 188 000 CO2 ekvivalenttonni, mis on kõnealuse lepingu alusel ühe tehinguna ostetavate kompensatsiooniühikute kogus.
Kompensatsiooniühikuid kasutatakse osalevate Euroopa Liidu institutsioonide kasvuhoonegaaside heitkoguste kompenseerimiseks järgmises vahekorras:
Osalevad institutsioonid | Osakaal | Xxxxx CO2 | Ülempiir eurodes |
Euroopa Parlament | 64,37% | 121 000 | 242 000 |
Euroopa Keskpank | 8,51% | 16 000 | 32 000 |
Euroopa Liidu Xxxxx | 12,23% | 23 000 | 46 000 |
Euroopa Kontrollikoda | 5,85% | 11 000 | 22 000 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee | 9,04% | 17 000 | 34 000 |
KOKKU | 100% | 000 000 | 000 000 |
Ülalnimetatud toetuskõlblike riikide suhtes taotletud arvestusühikud peavad olema tekitatud ajavahemikus 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2019.
Lepingu maksimaalne kogumaksumus on 376 000 eurot.
Lepingu kogu kehtivusaeg on 12 kuud. Lepingu täitmine algab lepingu allkirjastamise hetkest.
Xxxxx laadi arvestades on menetluse ja lepingu täitmise töökeel xxxxxxx xxxx. Erilist tähelepanu tuleks pöörata finantsmääruse I xxxx punktile 20.61.
4. HANKEMENETLUSES OSALEMINE
Hankemenetluses võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik Euroopa Liidu liikmesriigi füüsilised ja juriidilised isikud ning avalik-õiguslikud asutused ning kõik sellise kolmanda riigi füüsilised ja juriidilised isikud ning avalik-õiguslikud asutused, kellega Euroopa Liit on avalike hangete valdkonnas sõlminud erikokkuleppe, mis lubab xxxx xxxxxx kokkuleppes sätestatud tingimustel käesolevas hankemenetluses osaleda.
1 Finantsmääruse I xxxx punkt 20.6: „Avaliku sektori hankija võib järeldada, et ettevõtjal ei ole nõutavat kutsealast suutlikkust lepingu täitmiseks asjakohaste kvaliteedinormide kohaselt, kui avaliku sektori hankija on kindlaks teinud, et ettevõtjal esineb huvide konflikt, mis võib lepingu täitmist negatiivselt mõjutada.“
Selleks et määrata kindlaks, kas pakkuja võib hankemenetluses osaleda, peab pakkuja märkima pakkumuses riigi, kus on tema registrijärgne asukoht või alaline elukoht. Samuti peab ta esitama siseriikliku õiguse kohaselt nõutavad tõendid või muud samaväärsed tõendid, mis võimaldavad Euroopa Parlamendil kontrollida tema päritolu.
Xxxxxx XXx ja Ühendkuningriigi vahelise väljaastumislepingu2, eriti selle artikli 127 lõike 6 ning artiklite 137 ja 138 jõustumist 1. veebruaril 2020 käsitatakse viiteid Euroopa Liidu liikmesriigis elavatele või asutatud füüsilistele või juriidilistele isikutele viidetena ka Ühendkuningriigis elavatele või asutatud füüsilistele või juriidilistele isikutele. Seetõttu võivad Ühendkuningriigi elanikud ja üksused selles xxxxxx osaleda.
5. ETTEVÕTJATE RÜHMAD
Kui pakkumuse esitab ettevõtjate rühm, tuleb täita V xxxx ja lisada see pakkumusele.
Ka ettevõtjate rühmad võivad pakkumusi esitada. Euroopa Parlament xxxxx xxxxxx õiguse nõuda, et välja valitud ettevõtjate rühmal xxxxx xxxxxx õiguslik vorm, kui see on vajalik lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Euroopa Parlament võib xxxx xxxxx nõudmise teatavaks ükskõik millises hankemenetluse etapis, kuid ta peab xxxx xxxx juhul tegema enne lepingu allkirjastamist.
Kui ettevõtjate rühmaga sõlmitakse leping, peab rühma õiguslik vorm olema lepingu allkirjastamise ajaks tõendatud. Õiguslik vorm võib olla üks järgmistest:
- liikmesriigis tunnustatud juriidiline isik;
- mittejuriidiline xxxx, xxxxx puhul on tagatud Euroopa Parlamendi lepinguliste huvide piisav kaitse (sõltuvalt liikmesriigist võib see olla näiteks ettevõtjate rühm või ajutine partnerlus);
- kõikide partnerite allkirjastatud volitus või samaväärne dokument, millega sätestatakse koostöö vorm.
Rühma tegelikku seisundit tõendab dokument või kokkulepe, mille rühma liikmed on allkirjastanud ja mis lisatakse pakkumusele.
Erandkorras võib neid dokumente või kokkuleppeid muuta ja/või esitada pärast pakkumuse esitamise tähtaega, kuid mitte mingil juhul pärast hankemenetluse tulemuste teatamist asjaomastele pakkujatele. Euroopa Parlament xxxxx xxxxxx õiguse lükata pakkumus tagasi, kui rühma liikmete vaheliste kokkulepete tingimusi muudetakse menetluse käigus, kui tingimustes ei ole ette nähtud liikmete solidaarvastutust või xxx xxxx pakkumusega ei esitatud õigusjõuga kokkulepet.
Euroopa Parlament võib aktsepteerida muid õiguslikke vorme, millele ei ole eespool osutatud, tingimusel et nende puhul on tagatud osaliste solidaarvastutus ja need ei ole vastuolus lepingu täitmisega. Euroopa Parlament viitab ettevõtjate rühmaga sõlmitavas lepingus selgesõnaliselt liikmete solidaarvastutuse olemasolule. Lisaks jätab Euroopa Parlament endale õiguse nõuda, et lepingus nimetataks volitatud esindaja, kes võib liikmeid esindada ja on muu hulgas volitatud esitama arveid teiste liikmete nimel.
2 Suurbritannia xx Xxxxx-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping.
Ettevõtjate rühma pakkumuse puhul tuleb täpsustada selle iga liikme roll, kvalifikatsioon ja kogemus. Ettevõtjad esitavad pakkumuse ühiselt ning võtavad pakkumuse esitamise eest solidaarvastutuse.
Ettevõtjate rühma puhul esitab iga liige tõendi xxxxxx osalemise õiguse kohta (pakkuja sobilikkus) ning menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide ja valikukriteeriumidega seotud tõendid. Valikukriteeriumide puhul võib Euroopa Parlament hinnata ettevõtjate rühma teiste liikmete suutlikkust, et otsustada, kas pakkujal on kasutada lepingu täitmiseks vajalikud vahendid. Sellisel juhul nõutakse liikmetelt kinnitust, et nad annavad lepingu täitmiseks vajalikud vahendid teiste liikmete käsutusse.
6. PAKKUJA RIIK
Pakkujad peavad märkima oma asukohariigi ja esitama selle kohta kõnealuse riigi õiguse kohaselt tavapäraselt tunnustatavad tõendavad dokumendid.
7. ALLTÖÖVÕTT
Alltöövõtt on lubatud.
Kui pakkuja kasutab alltöövõtjaid, tuleb täita VI xxxx ja lisada see pakkumusele.
Pakkumuses tuleb täpsustada võimaluse korral lepingu osad, mille suhtes pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid, ja alltöövõtjate andmed. Hankemenetluse ja lepingu täitmise käigus jätab Euroopa Parlament endale õiguse nõuda pakkujatelt teavet kavandatud alltöövõtja(te) finants-, majandusliku, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta. Samuti võib Euroopa Parlament nõuda vajalikke tõendeid, mille alusel otsustada, kas alltöövõtjad vastavad menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumides esitatud tingimustele. Kavandatavad alltöövõtjad ei tohi olla finantsmääruse artiklites 136–141 kirjeldatud olukorras, mis toob xxxxx Euroopa Liidu hankemenetlusest kõrvalejätmise.
Kui alltöövõtt moodustab lepingust märkimisväärse osa, kontrollib Euroopa Parlament, kas kavandatud alltöövõtjad vastavad asjaomastele valikukriteeriumidele.
Euroopa Parlamendil on õigus lükata tagasi kõik alltöövõtjad, kes xx xxxxx menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumides (vt punkti 14) ja/või valikukriteeriumides (vt punkti 15) esitatud tingimustele.
Lisaks peab töövõtja teatama Euroopa Parlamendile hilisemast alltöövõtu kasutamisest, mida ei olnud pakkumuses ette nähtud. Vastutav eelarvevahendite käsutaja xxxxx xxxxxx õiguse kavandatava alltöövõtjaga nõustuda või mitte. Selleks võib ta nõuda vajalikke tõendeid, mille alusel otsustada, kas alltöövõtja(d) vastab/vastavad nõutavatele kriteeriumidele. Euroopa Parlament annab nõusoleku alati kirjalikult.
Kui leping sõlmitakse pakkujaga, xxxxx pakkumuses sisaldub alltöövõtt, loetakse see alltöövõtuga nõustumiseks.
8. ALTERNATIIVSED LAHENDUSED
Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud.
9. HIND
Hinnad on kindlasummalised xx xxxx ei muudeta.
Kooskõlas Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikliga 3 esitatakse hinnapakkumus xxxx käibemaksu ja muude samaväärsete kaudsete maksudeta.
Hinnapakkumuses tuleb näidata koondhind, mis sisaldab kõiki kulusid ja on märgitud eurodes, sealhulgas nende riikide puhul, mis ei kuulu euroalasse. Viimati nimetatud riikide pakkujate puhul ei või xxxxx vahetuskursi kõikumise korral muuta. Vahetuskursi valib pakkuja, kes võtab kursi kõikumisest tuleneva riski.
Hindade esitamisel peavad pakkujad kasutama I.B lisas toodud hinnakirja (midagi lisamata või muutmata) ning selle nõuetekohaselt täitma ja allkirjastama.
10. FINANTSTAGATISED
Ei kohaldata.
11. KESKKONNAASPEKTID
Euroopa Parlamendi keskkonnapoliitika
Kui pakkujaga sõlmitakse leping, kohustub ta järgima asjaomases valdkonnas kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte. Euroopa Parlament rakendab keskkonnajuhtimissüsteemi EMAS vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1221/2009. Eelarvevahendeid käsutav teenistus annab selle kohta teavet xxxxx tingimuste II lisas. Edukas pakkuja peab tagama, et teave, mida Euroopa Parlament edastab EMAS- programmi kohta üldisemalt ja keskkonnameetmete praktilise rakendamise kohta kitsamalt, jõuab kõikide tema töötajateni, kes Euroopa Parlamendi jaoks töötavad. Euroopa Parlament võib nõuda, et edukas pakkuja tõendaks, et kõik lepinguga seotud tööde tegijad on saanud ohutuseeskirjade järgimise ning kasutatavate seadmete ja toodete nõuetekohase kasutamise alase nõutava ja asjakohase koolituse (tehnilisest, ohutuse ja keskkonnaalasest vaatepunktist), sealhulgas väärkasutuse ja teiste võimalike vahejuhtumite korral võetavate meetmete alase koolituse.
12. VÕRDSETE VÕIMALUSTE EDENDAMISE POLIITIKA
Kui pakkujaga sõlmitakse leping, kohustub ta lepingu täitmisel järgima võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse edendamise poliitikat, tagades Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtte täieliku rakendamise. Täpsemalt kohustub pakkuja, kellega leping sõlmitakse, looma avatud ja kaasava töökeskkonna ning seda hoidma ja edendama, tagades, et selle puhul austatakse inimväärikust ning võrdsete võimaluste põhimõtet, lähtudes kolmest peamisest aspektist:
- naiste ja meeste võrdõiguslikkus;
- puuetega inimeste hõive ja kaasamine;
- takistuste kõrvaldamine töölevõtmisel ning soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise kaotamine.
13. RAAMLEPINGUTE TÄITMISE KORD
Ei kohaldata.
II OSA – MENETLUSEST KÕRVALEJÄTMISE, VALIKU- JA HINDAMISKRITEERIUMID
14. MENETLUSEST KÕRVALEJÄTMISE KRITEERIUMID
Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriume ja nende kohaldamist käsitlevate finantsmääruse artiklite 136–141 terviktekstid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teatajas nr L-193, mis avaldati 30. juulil 2018, lk 1–222. Pakkujad peavad kinnitama, et nad ei ole üheski nimetatud artiklites kirjeldatud olukorras.
Finantsmääruse artikkel 136 (väljavõtted): siin esitatakse ainult lõiked 1, 4, 6 ja 7.
1. Vastutav eelarvevahendite käsutaja jätab artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse käesoleva määrusega reguleeritud väljavalimismenetlusest kõrvale või ei vali teda liidu vahendite haldajaks, kui nimetatud isik või üksus on ühes või mitmes järgmises olukorras:
a) isik või üksus on pankrotis, tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või xxxxx, xx on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on liidu õiguse või liikmesriigi õiguse alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;
b) lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on jätnud täitmata kohaldatavast õigusest tulenevad maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustused;
c) lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on süüdi tõsises ametialases rikkumises, olles rikkunud kohaldatavaid õigusnorme või selle kutseala eetilisi norme, mille esindaja ta on, või olles pannud toime süülise teo, mis mõjutab tema ametialast usaldusväärsust, xxx xxxxxxx tegevus osutab süülisele tahtlusele või raskele hooletusele, sealhulgas eelkõige järgmisele:
i) menetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või rahastamiskõlblikkuse või valikukriteeriumide täitmise või juriidiliste kohustuste täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete moonutamine pettuse või hooletuse xxxx;
ii) teiste isikute või üksustega kokkuleppe sõlmimine konkurentsi moonutamise eesmärgil;
iii) intellektuaalomandi õiguste rikkumine;
iv) püüe mõjutada väljavalimismenetluse ajal vastutava eelarvevahendite käsutaja otsustusprotsessi;
v) püüe saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad xxxx xxxxx väljavalimismenetluses põhjendamatu eelise;
d) lõpliku kohtuotsusega on tõendatud, et isik või üksus on süüdi ühes järgnevas rikkumises:
i) xxxxxx Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 3 ja nõukogu
26. juuli 1995. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses;
ii) korruptsioon, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 4 lõikes 2, ja aktiivne korruptsioon, nagu on määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni artiklis 3, nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK
artikli 2 lõikes 1 osutatud käitumine või xxxx kohaldatavas õiguses määratletud korruptsioon;
iii) käitumine, mis on seotud kuritegeliku ühendusega, millele on osutatud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK artiklis 2;
iv) rahapesu või terrorismi rahastamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 1 lõigete 3, 4 ja 5 tähenduses;
v) terroriaktid või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised, nagu on määratletud vastavalt nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK artiklites 1 ja 3, või sellistele aktidele või õigusrikkumisele üleskutsumine, nendele kaasaaitamine või nendele kihutamine ning nende katse, nagu on osutatud kõnealuse otsuse artiklis 4;
vi) lapstööjõu kasutamine või muud inimkaubandusega seotud süüteod, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL artiklis 2;
e) eelarvest rahastatava juriidilise kohustuse täitmisel on isiku või üksuse peamiste kohustuste täitmise osas esinenud märkimisväärseid puudusi, mis:
i) on viinud juriidilise kohustuse ennetähtaegse lõpetamiseni;
ii) on viinud leppetrahvide või muude lepingujärgsete karistuste kohaldamiseni või
iii) avastati eelarvevahendite käsutaja, OLAFi või kontrollikoja poolt tehtud kontrollide, auditite või juurdluste tulemusena;
f) lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on eiranud eeskirju nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses;
g) lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on loonud üksuse teises jurisdiktsioonis kavatsusega xxxxx kõrvale maksu-, sotsiaalsetest või muudest juriidilistest kohustustest, mille täitmine on kohustuslik tema registrijärgse asukoha, juhatuse asukoha või peamise tegevuskoha jurisdiktsioonis;
h) lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et üksus on loodud punktis g osutatud kavatsusega.
(.....)
4. Vastutav eelarvevahendite käsutaja jätab artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse menetlusest kõrvale, kui:
a) füüsiline või juriidiline isik, kes on artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige või kellel on volitused neid isikuid või üksuseid esindada, nende nimel otsuseid teha või neid kontrollida, on ühes või mitmes käesoleva artikli lõike 1 punktides c–h osutatud olukorras;
b) artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse võlgade eest piiramatut vastutust kandev füüsiline või juriidiline isik on ühes või mitmes käesoleva artikli lõike 1 punktis a või b osutatud olukorras;
(.....)
6. Võttes asjakohasel juhul arvesse artiklis 143 osutatud toimkonna soovitust, ei jäta vastutav eelarvevahendite käsutaja artikli 135 lõikes 2 osutatud isikut või üksust väljavalimismenetluses osalemisest ja liidu vahendite haldajaks valimisest kõrvale järgmistel juhtudel:
a) isik või üksus on võtnud käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud parandusmeetmeid, mis on piisavad tema usaldusväärsuse tõendamiseks. Käesolevat punkti ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud juhul;
b) piiratud ajavahemiku jooksul xx xxxx käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud parandusmeetmete vastuvõtmiseni on see vältimatu, et tagada teenuste osutamise jätkumine;
c) selline kõrvalejätmine oleks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kriteeriumide alusel ebaproportsionaalne.
Lisaks ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punkti a asjade ostmise korral, mis tehakse erakordselt soodsatel tingimustel kas oma äritegevust lõpetavalt müüjalt või maksejõuetusmenetlust teostavatelt likvideerijatelt, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe või liidu või liikmesriigi õigusele vastava muu samalaadse menetluse korral.
Vastutav eelarvevahendite käsutaja täpsustab käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud juhtudel, kui ta ei jäta artikli 135 lõikes 2 osutatud isikut või üksust väljavalimismenetluses osalemisest kõrvale, selle otsuse põhjused, ja teavitab nendest artiklis 143 osutatud toimkonda.
7. Lõike 6 esimese lõigu punktis a osutatud parandusmeetmed võivad eelkõige hõlmata järgmist:
a) meetmed kõrvalejätmist põhjustava olukorra tekkepõhjuste kindlaksmääramiseks ning artikli 135 lõikes 2 osutatud isiku või üksuse asjaomases tegevusvaldkonnas võetavad konkreetsed tehnilised ning töökorralduse ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad kõnealust tegevust parandada ja vältida selle kordumist;
b) tõendid, et artikli 135 lõikes 2 osutatud isik või üksus on võtnud meetmeid, et hüvitada või heastada kõrvalejätmist põhjustava olukorra aluseks olevate asjaolude tõttu liidu finantshuvidele tekitatud kahju;
c) tõendid, et artikli 135 lõikes 2 osutatud isik või üksus on maksnud pädeva asutuse poolt määratud trahvi või tasunud käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud maksud või sotsiaalkindlustusmaksed või taganud nende tasumise.
Taotlejal/pakkujal palutakse täita III xxxx, xxxxxx on loetletud menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid.
Finantsmääruse artikkel 141 (väljavõtted): siin esitatakse ainult artikli 141 lõige 1.
Väljavalimismenetluses tehtud pakkumuse tagasilükkamine
Vastutav eelarvevahendite käsutaja lükkab väljavalimismenetluses tehtud pakkumuse tagasi, xxx xxxxx on teinud osaleja, kes on:
a) | artikli 136 kohases kõrvalejätmist põhjustavas olukorras; |
b) | menetluses osalemiseks vajalike andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud; |
c) | varem osalenud väljavalimismenetluses kasutatavate dokumentide ettevalmistamises, kui sellest tulenevalt on tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, sealhulgas konkurentsi moonutamisega, mida ei saa muul moel heastada. |
Vastutav eelarvevahendite käsutaja edastab teistele väljavalimismenetluses osalejatele asjakohase teabe, mida on vahetatud seoses osaleja väljavalimismenetluse ettevalmistamises osalemisega või selle tulemusena, nagu on osutatud esimese lõigu punktis c. Enne sellist
tagasilükkamist antakse osalejale võimalus tõendada, et tema osalemine väljavalimismenetluse ettevalmistamises ei ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.
Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide hindamine
1. Pakkujad peavad esitama nõuetekohaselt allkirjastatud ja kuupäevastatud kirjaliku kinnituse, mis on esitatud III lisas.
2. Ettevõtjate rühma puhul peavad kirjaliku kinnituse esitama kõik rühma liikmed.
3. Pakkuja, kellega leping sõlmitakse, peab kuue kalendripäeva jooksul alates lepingu sõlmimise esialgsest teatest xx xxxx lepingu allkirjastamist esitama järgmised dokumentaalsed tõendid:
a) nõuetekohased tõendid selle kohta, et pakkuja ei ole üheski artikli 136 lõikes 1 osutatud kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;
b) teave füüsiliste või juriidiliste isikute kohta, kes on osaleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed või kellel on volitused osalejat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, sealhulgas omandi- või kontrollistruktuuri kuuluvad isikud ja üksused ning tegelikult kasu saavad omanikud, ning asjakohased tõendid selle kohta, et ükski kõnealune isik ei ole üheski artikli 136 lõike 1 punktides c–f osutatud kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;
c) asjakohased tõendid selle kohta, et asjaomase osaleja võlgade eest piiramatut vastutust kandev füüsiline või juriidiline isik ei ole üheski artikli 136 lõike 1 punktis a või b osutatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras.
4. Pakkuja, kellega leping sõlmitakse, on vabastatud punktis 2 osutatud dokumentaalsete tõendite esitamise kohustusest, kui pakkujana tegutsevad rahvusvahelised organisatsioonid xx xxx avaliku sektori hankija saab tasuta tutvuda dokumentaalsete tõenditega siseriiklikus andmebaasis või kui sellised tõendid on avaliku sektori hankijale juba esitatud mõne muu hankemenetluse jaoks, tingimusel et dokumentide väljaandmise kuupäevast ei ole möödunud üle ühe aasta ja need on veel kehtivad. Sellisel juhul kinnitab pakkuja kirjalikult, et tõendavad dokumendid on juba esitatud varasema hankemenetluse käigus (pakkuja märgib täpselt hankemenetluse) ja et tema olukorras ei ole toimunud muutusi.
15. VALIKUKRITEERIUMID
15.1. Õigus- ja haldusformaalsuste täitmise suutlikkus
Pakkuja peab täitma vähemalt ühe järgmistest tingimustest:
a) ta on kantud xxxxx kutse- või äriregistrisse, välja arvatud rahvusvaheliste organisatsioonide puhul;
b) teenuste hankelepingute puhul on xxx xxxx, mis tõendab, et ta võib oma asukohariigis lepingut täita, või ta kuulub teatavasse kutseorganisatsiooni.
15.2. Majanduslik ja finantssuutlikkus
Pakkujal peavad olema lepingu maksumust ja mahtu arvesse võttes piisavad majanduslikud ja rahalised vahendid, et tal oleks võimalik täita lepingut kooskõlas lepingu sätetega. Xxx
pakkuja esitatud teabe põhjal tekib Euroopa Parlamendil kahtlusi pakkuja rahaliste vahendite suhtes või kui need on lepingu täitmiseks ebapiisavad, võib pakkumuse tagasi xxxxxx, xxxx et pakkujal oleks õigus nõuda rahalist hüvitist.
Lisaks nõuab Euroopa Parlament kõnealuse hankemenetluse puhul pakkujalt minimaalset majanduslikku ja finantssuutlikkust, mida hinnatakse järgmise teabe põhjal:
- minimaalne aastakäive 750 000 eurot viimase kolme majandusaasta jooksul lepinguga hõlmatud tegevusvaldkonnas;
- ametialase vastutuskindlustuse miinimumtase.
Majanduslikku ja finantssuutlikkust hinnatakse järgmistes pakkuja esitatavates dokumentides sisalduva teabe põhjal:
- ametialase vastutuskindlustuse tõend;
- kuni viimase kolme suletud majandusaasta finantsaruanded (bilanss, kasumiaruanne ja muu seotud finantsteave) või väljavõtted finantsaruannetest;
- väljavõte kuni kolme viimase majandusaasta kogukäibe ja lepinguga hõlmatud valdkonna käibe kohta.
Kui pakkuja ei saa nõutavaid dokumente esitada, võib ta tõendada oma majanduslikku ja finantssuutlikkust mis tahes muu dokumendiga, mida Euroopa Parlament peab asjakohaseks.
Pakkuja võib toetuda ka muude üksuste suutlikkusele, olenemata tema ja nende üksuste vaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sellisel juhul peab pakkuja Euroopa Parlamendile tõendama, et tema käsutuses on lepingu täitmiseks vajalikud vahendid, esitades näiteks kinnituse, et üksused kohustuvad andma oma vahendid tema käsutusse. Kui Euroopa Parlamendil on kahtlusi seoses kolmandate isikute kohustustega või nende finantssuutlikkusega, on tal õigus esitatud taotlus või pakkumus tagasi lükata. Parlament võib nõuda, et pakkuja ja nimetatud muud üksused vastutaksid lepingu täitmise eest solidaarselt.
Samadel tingimustel võib ettevõtjate rühm toetuda oma liikmete või muude üksuste suutlikkusele.
Xxxxx xxxxx võib pakkuja alati toetuda ühe või mitme alltöövõtja majanduslikule suutlikkusele, niivõrd kui need kohustuvad lepingu täitmisel osalema. Sellisel juhul hindab Euroopa Parlament alltöövõtja(te) suutlikkust proportsionaalselt tema/nende osalemise ulatusega lepingu täitmisel.
15.3. Tehniline ja kutsealane suutlikkus
Pakkujal peab olema lepingu maksumust ja mahtu arvesse võttes piisav tehniline ja kutsealane suutlikkus, et tal oleks võimalik täita lepingut kooskõlas lepingu sätetega. Kui pakkuja esitatud teabe põhjal tekib Euroopa Parlamendil kahtlusi pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse suhtes või kui see on lepingu täitmiseks selgelt ebapiisav, võib pakkumuse tagasi xxxxxx, xxxx et pakkujal oleks õigus nõuda rahalist hüvitist.
Kõnealuse hankemenetluse puhul nõuab Euroopa Parlament pakkujalt järgmist tehnilist ja kutsealast suutlikkust:
- vähemalt kolmeaastane kogemus lepingus nõutavate teenuste sarnaste teenustega. Ettevõtjate tehnilist ja kutsealast suutlikkust tõendatakse järgmiste dokumentidega:
– loetelu: viimase kolme aasta jooksul osutatud põhilised teenused koos maksumuste, kuupäevade ja avalik-õiguslike või eraõiguslike klientidega, millele lisatakse taotluse korral klientide antud kinnitused;
– allpool kirjeldatud keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemide xxxxxxx xx/või sertifitseerimise tõend.
Pakkuja võib toetuda ka muude üksuste suutlikkusele, olenemata tema ja nende üksuste vaheliste sidemete õiguslikust laadist. Sellisel juhul peab pakkuja Euroopa Parlamendile tõendama, et tema käsutuses on lepingu täitmiseks vajalikud vahendid, esitades näiteks kõnealuste üksuste vastavasisulise kinnituse. Kui Euroopa Parlamendil on kahtlusi seoses kolmandate isikute kohustustega või nende kutsealase ja/või tehnilise suutlikkusega, on tal õigus esitatud taotlus või pakkumus tagasi lükata.
Pakkuja võib alati toetuda ühe või mitme alltöövõtja majanduslikule suutlikkusele, niivõrd kui need kohustuvad lepingu täitmisel osalema. Sellisel juhul hindab Euroopa Parlament alltöövõtja(te) suutlikkust proportsionaalselt tema/nende osalemise ulatusega lepingu täitmisel.
Kui Euroopa Parlament teeb kindlaks, et pakkujal on huvide konflikt, mis võib mõjutada lepingu täitmist, võib parlament järeldada, et pakkuja ei ole suuteline lepingut täitma.
Keskkonnajuhtimisstandardid
Pakkuja peaks pakkumusele lisama koopia tõendist, mille on välja andnud sõltumatu asutus ja mis tõendab, et pakkuja järgib Euroopa keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS), rahvusvahelist standardit ISO 14001 või nendega samaväärset standardit. Euroopa Parlament aktsepteerib tõendeid, mis on samaväärsed Euroopa Liidu liikmesriigis asuvate asutuste välja antud nõutavate tõenditega.
Tõendi välja andnud sõltumatu asutus peab vastama tõendamist käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele või Euroopa või rahvusvahelistele standarditele. Vastasel korral ei aktsepteeri Euroopa Parlament tõendit pakkuja nõuetele vastavuse tõendina.
Kui pakkuja ei saa nõutavaid tõendeid esitada, võib ta esitada muid tõendeid, mis võimaldavad Euroopa Parlamendil hinnata, kas ta on võtnud kasutusele keskkonnajuhtimise meetmed, mis on samaväärsed nendega, mis on ette nähtud nõutavate keskkonnastandarditega.
Kvaliteedijuhtimisstandardid
Pakkuja peab pakkumusele lisama koopia tõendist, mille on välja andnud sõltumatu asutus ja mis tõendab, et pakkuja järgib tunnustatud kvaliteedijuhtimisstandardit, nagu ISO 9000 seeria või samaväärne. Euroopa Parlament aktsepteerib samaväärseid tõendeid, mille on välja andnud Euroopa Liidu liikmesriikides asuvad asutused või muud sõltumatud akrediteeritud asutused.
Igal juhul peab tõendi välja andnud sõltumatu asutus järgima sertifitseerimist käsitlevaid Euroopa standardite seeriaid.
Kui pakkuja ei saa nõutavat tõendit esitada, võib Euroopa Parlament aktsepteerida muid tõendeid meetmete kohta, mis on samaväärsed nendega, mis on ette nähtud nõutavate kvaliteeditagamise standarditega.
16. HINDAMISKRITEERIUMID
Leping sõlmitakse parima xxxxx xx kvaliteedi suhtega pakkumuse esitajaga. Pakkumusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) hind;
2) projekti geograafiline asukoht;
3) kompensatsiooniühikute kvaliteet – järelevalvenõuded;
4) kompensatsiooniühikute kvaliteet seoses kestliku arengu näitajate ja Gold Standardiga.
Hinnakriteerium - 1
Hindajad annavad hinnakriteeriumi alusel kuni 30 punkti.
Pakkumuse koguhinna arvutamisel kaalutakse iga projekti eest pakutavat xxxxx xx xxxxxxx projekti raames pakutavate arvestusühikute summat.
Maksimaalsed 30 punkti antakse madalaima hinnaga pakkumusele, mis vastab nõutavatele menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumidele ning käesolevates xxxxx tingimustes sätestatud tehnilistele miinimumnõuetele.
Teised pakkumused saavad punkte võrdeliselt sellega, kui palju nende pakkumus erineb madalaima hinnaga pakkumusest. Hinnakriteeriumi alusel punktide andmiseks kasutatakse järgmist valemit:
(Pm / Po) * antavate punktide maksimumarv
Pm: madalaima hinnaga pakkumuse hind Po: hinnatava pakkumuse hind
Kvaliteedikriteeriumid
Eri kvaliteedikriteeriumide osakaal on järgmine:
- kvaliteedikriteerium 2: kuni 40 punkti
- kvaliteedikriteerium 3: kuni 15 punkti
- kvaliteedikriteerium 4: kuni 15 punkti
Kõigepealt antakse kvaliteedipunktid igale pakkumuses esitatud projektile eraldi. Seejärel kaalutakse pakkumusele kvaliteedi eest antavate kogupunktide arvutamisel igale projektile antud punkte xx xxxxxxx projekti raames pakutavate arvestusühikute summat.
Kvaliteedikriteerium - 2 - geograafiline asukoht
– Eelistatakse pakkumusi, mis pakuvad kompensatsiooniühikuid projektide raames, mis toimuvad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides (AKV riikides), nagu on määratletud käesoleva pakkumismenetluse tehnilises kirjelduses. Seetõttu antakse nendest riikidest pärit projektidele selle kvaliteedikriteeriumi eest maksimumpunktid (40 punkti).
– Projektid muudes riikides, st riikides, mis on hõlmatud Euroopa naabruspoliitikaga ja mis on kehtestanud riikliku tegevuskava, samuti projektid riikides, mis on hõlmatud Euroopa
– Vahemere piirkonna partnerlusega (EuroMed) / Vahemere Liiduga, ning projektid XXx kandidaatriikides xx XXx liikmesriikides saavad kuni 10 punkti.
Kvaliteedikriteerium - 3 - ostetud arvestusühikute mõju käsitleva teabe kvaliteet
Ostetud arvestusühikute ja projekti(de)ga seotud keskkonnakasu tuleb arusaadavalt selgitada. Projekti(de) mõju kohta tuleb esitada järgmised üksikasjad: projekti täpne geograafiline asukoht / geograafilised asukohad (piirkonnad, linnad) ning projekti(de) mõju kasvuhoonegaaside heite vähenemisele (täpsed arvud, sealhulgas teave koguse kohta CO2 ekvivalenttonnides). Teabematerjali abil tuleks näidata, kuidas ja mil määral toob/toovad projekt(id) xxxxx kasvuhoonegaaside heite vähenemise, mis vastab Euroopa Parlamendi poolt kõigi osalevate institutsioonide nimel ostetud CO2 arvestusühikutele. Selle kriteeriumi alusel võib anda kuni 15 punkti.
Kvaliteedikriteerium - 4 - arvestusühikute kvaliteet seoses Gold Standardiga ja kestliku arengu näitajatega
Vastavalt käesoleva pakkumismenetluse tehnilises kirjelduses esitatud määratlusele arengumaades aset leidvad projektid peavad olema Gold Standardi või Gold Standardi puhta arengu mehhanismi (CDM) projektid.
Selle kvaliteedikriteeriumi eest antakse maksimumpunktid Gold Standardi CDMi projektidele, millel on positiivne mõju kõige suuremale arvule kestliku arengu näitajatele, mis on loetletud Gold Standardi passis. Punktide arv kahaneb võrdeliselt hõlmatud näitajate3 arvuga.
Selle kriteeriumi alusel võib anda kuni 15 punkti. Muu kui (CDM) Gold Standardi projekt võib xxxxx xxxxx kvaliteedikriteeriumi alusel kuni 5 punkti.
Pakkumuse kvaliteedipunktide kogusumma arvutatakse järgmiselt: QT = Q1 x (C1/188000) + Q2 x (C2/188000)+ Q3 x (C3/188000)
QT: pakkumuse kvaliteedipunktid kokku
Q1: esimese pakutava projekti kvaliteedipunktid
C1: I.B lisas (Hinnakiri) märgitud esimesest projektist tulenevate pakutavate kompensatsiooniühikute arv
Seejärel seotakse kvaliteet hinnaga järgmiselt:
hinnakriteeriumi alusel saadud punktide arv [(Pm / Po) * antavate punktide maksimumarv] liidetakse kvaliteedikriteeriumide hindamisel saadud punktide arvule.
Parimaks loetakse pakkumus, mis saab kõige rohkem punkte.
3 Õhu kvaliteet, vee kvaliteet xx xxxxx, pinnase seisund, muud saasteained, bioloogiline mitmekesisus, tööhõive kvaliteet, vaeste elatis, taskukohaste ja puhaste energiateenuste kättesaadavus, inim- ja institutsiooniline suutlikkus, kvantitatiivne tööhõive ja sissetuleku loomine, maksebilanss ja investeeringud, tehnosiire ja tehnoloogiline iseseisvus.