Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Töölepingu seadusesse (edaspidi TLS) tehtavad muudatused puudutavad alaealistele lubatud töid, alaealise töötamiseks Tööinspektsiooni loa taotlemist, alaealiste tööaega, igapäevast puhkeaega, põhipuhkust ning Tööinspektsiooni järelevalvepädevust. Lisaks sätestatakse valveaja rakendamise erand IT tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele.
Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) põhiliseks eesmärgiks on kaasajastada alaealiste töötingimuste regulatsiooni selliselt, et need võimaldaksid paindlikemaid töösuhteid, tagades xxxxx xxxx alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes. Alaealiste töötingimuste regulatsioon on püsinud suures osas muutumatuna alates 2001. aastast, mistõttu vajab regulatsioon kaasajastamist. Samuti on kehtiv regulatsioon oluliselt rangem Euroopa Liidu tasandi õigusaktides sätestatust, mistõttu piirab alaealise tööle võtmist, ei ole tööandja jaoks atraktiivne ning alaealisi ei saa tööle rakendada määral, milleks nad tegelikult võimelised on. Seetõttu on alaealise jaoks töö leidmine ja nende tööle võtmine keeruline.
Eelnõuga kaotatakse ära alaealistele lubatud tööde nimekiri ning Tööinspektsioonilt 13-14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks loa taotlemise kohustus. Xxxxxx kohustus jääb edaspidi kehtima xxxx 7-12-aastase alaealise tööle võtmisel. Eelnõuga muudetakse alaealiste tööaega puudutavaid sätteid selliselt, et koolikohustuslike alaealiste1 puhul eristatakse tööaega õppeveerandi jooksul ja koolivaheajal ning võimaldatakse pikemat tööaega 15-17-aastastele mittekoolikohustuslikele alaealistele. Samuti kaotatakse alaealise põhipuhkuse erisus. Kehtiva õiguse kohaselt on alaealise töötaja põhipuhkus 35 kalendripäeva aastas, mille 28 kalendripäeva ületav osa hüvitatakse tööandjale riigieelarvest. Alaealise põhipuhkus viiakse samale tasemele täisealise töötaja põhipuhkusega (28 kalendripäeva).
Eelnõuga sätestatakse Tööinspektsioonile õiguslik alus töö tegemise suhte sisu hindamiseks. Muudatus annab Tööinspektsioonile seadusliku pädevuse kvalifitseerida vajadusel näiteks käsundusleping või töövõtuleping ümber töölepinguks, kui lepingu sisu vastab töölepingu tunnustele. See võimaldab Tööinspektsioonil efektiivsemalt kontrollida tööd tegevate isikute töötingimusi, mis omakorda suurendab nende isikute kaitset töösuhtes. Pädevuse laiendamise vajadus tuleneb asjaolust, et sageli sõlmitakse töötajatega töö tegemiseks töölepingu asemel mõni muu võlaõiguslik leping (käsundusleping, töövõtuleping). Sellisel juhul jäävad töötajad xxxx tööõiguslikest tagatistest ning seadusega töötajatele tagatud kaitsest.
Lisaks muudab eelnõu TLS-s sisalduvat valveaja regulatsiooni. Eelnõuga tehakse IT tugiteenuseid osutavate spetsialistide puhul valveaja rakendamisel erand igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete järgimisest. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada Infotehnoloogia- ja kommunikatsiooni (edaspidi IKT) sektori eripäraga arvestavat valveaja regulatsiooni, et tagada teenuse pakkumine. IKT-sektori puhul on teenuse järjepidev tagamine oluline muuhulgas ka riigi ning sellega seonduvate süsteemide toimimise ja sisejulgeoleku seisukohalt.
1 Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 9 lõike 2 kohaselt on koolikohustuslik isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, xxxxx elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
Kõige olulisem sihtrühm on 15-17-aastased mittekoolikohustuslikud alaealised, keda puudutavad muudatused on kõige mahukamad ning xxxxx xxxxx saamise võimalusi eelkõige eelnõuga parandada soovitakse. Lisaks mõjutavad muudatused 13-17-aastaseid alaealisi ja nende tööandjaid ning IKT- sektori töötajaid ja tööandjaid.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Xxxx Xxxxxxxx (xxxx.xxxxxxxx@xx.xx, 6269 805) ja töösuhete juht Xxxxxxxx Xxxxx (xxxxxxxx.xxxxx@xx.xx; 6269 255).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigus- ja personaliosakonna õigusnõunik Xxxx Xxxx (626 9333, xxxx.xxxx@xx.xx).
1.3. Märkused
13.05.2016 läbis kooskõlastusringi Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud töölepingu seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsuse kohta laekus tagasisidet mitmetelt ministeeriumidelt ja organisatsioonidelt. Paljude laekunud märkuste ja kommentaaridega on eelnõus arvestatud.
Eelnõus kajastuvad enamus väljatöötamiskavatsuses toodud muudatusettepanekud. Mõned ettepanekud on välja jäetud laekunud negatiivse tagasiside tõttu. Eelnõust on välja jäetud alaealise ületunnitööd puudutav muudatus ning ettepanek lubada mittekoolikohustuslikul alaealisel töötada teatud tegevusaladel südaööni. Samuti ei ole eelnõuga kehtestatud tervishoiutöötajate puhul valveaja rakendamisel erandit töö- ja puhkeaja nõuete järgimisest.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevuskava2 punktiga 10.7, mis näeb ette Tööinspektsiooni õiguste suurendamise alaealiste õiguste kaitseks.
Heaolu arengukavas3 nähakse 1. alaeesmärgi „Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist“ meetme 1.1. „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ all ühe tegevusena ette alaealiste õiguste kaitse arendamine töösuhtes (tegevus 1.1.2.3.).
Noortevaldkonna arengukava 2014-20204 üldeesmärgiks on võimaldada noorele avaraid võimalusi arenguks ja eneseteostuseks, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2015-20185 näeb ühe eesmärgina ette inimeste tööleidmise ja töölpüsimise võimaluste suurendamise ning töötingimuste parandamise. Lisaks on arengukavas ette nähtud töökeskkonna- ja töösuhtealaste rikkumiste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks töösuhete ja töökeskkonna järelevalve tõhustamine.
Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisega:
2 Kättesaadav: xxxxx://xxxxxxxx.xx/xxxxx/xxxxxxx/xxxxx/xxxxxxx-xxxxxxx/xxxxxxxxxxx/xx_xxx_xx_xxxx_xxxxxxxxxxxxx_xxxx.xxx
3 Kättesaadav: xxxxx://xxx.xx.xx/xx/xxxxxx-xxxxxxxxxx-0000-0000
4 Kättesaadav: xxxxx://xxx.xx.xx/xxxxx/xxxxxxx/xxxxx/xxxxxxxxxxxxxxx_xxxxxxxxxx_0000-0000.xxx
5 Kättesaadav: xxxx://xx.xx/xxxxx/xxxxxxx/xxxxx/xxxxxxx- editors/Ministeerium_kontaktid/Ministeeriumi_arengukava_ja_tooplaan/sotsiaalministeeriumi_valitsemisala_arengukava_2015- 2018.pdf
1) Euroopa Liidu Nõukogu 22.06.1994 direktiivi 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl6 (edaspidi
direktiiv 94/33/EÜ) ja
2) Euroopa parlamendi ja nõukogu 04.11.2003 direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta7 (edaspidi direktiiv 2003/88/EÜ).
Samuti puudutab eelnõu järgmisi Eesti suhtes kehtivaid rahvusvahelise õiguse norme:
1) Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta8 (edaspidi sotsiaalharta), mis sätestab töötamisega seotud põhiõigused (artikkel 2, mis puudutab õigust õiglastele töötingimustele, ning artikkel 7, mis reguleerib xxxxx xx noorte õigust saada kaitset);
2) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsioon9;
3) Euroopa Liidu põhiõiguste harta10 (artikkel 32, mis keelab kasutada laste tööjõudu ja sätestab noorte töötajate kaitse).
Eelnõuga muudetakse TLS-i 01.01.2017 jõustuvas redaktsioonis (RT I, 08.07.2016, 38). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu seadusena vastu võtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
6 Eestikeelne tekst kättesaadav: xxxx://xxx-xxx.xxxxxx.xx/xxxxx- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31994L0033&qid=1453969307310&from=ET
7 Eestikeelne tekst kättesaadav: xxxx://xxx-xxx.xxxxxx.xx/xxxxx-xxxxxxx/XX/XXX/?xxxx0000000000000&xxxxXXXXX:00000X0000
8 Eestikeelne tekst kättesaadav: xxxxx://xxx.xxxxxxxxxxxx.xx/xxx/00000
9 Eestikeelne tekst kättesaadav: xxxxx://xxx.xxxxxxxxxxxx.xx/xxx/00000000
10 Eestikeelne tekst kättesaadav: xxxx://xxx-xxx.xxxxxx.xx/xxxxx-xxxxxxx/XX/XXX/?xxxxXXXXX%0X00000X%0XXXX
Eelnõu eesmärk on anda alaealisele parem võimalus, arvestades nende arengut ja hariduse omandamist, töötamiseks ning tööharjumuse omandamiseks, mis on oluline hilisemas elus töösuhtesse astumisel ning ka töösuhtes püsimiseks. Samas tuleb alaealisele töötajale tagada tõhus kaitse Lisaks on eesmärgiks võimaldada teatud IKT-sektori töötajatele paindlikumat ning konkreetse valdkonna iseloomu arvestavat valveaega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 13 punktist.
Eelnõu punktidega 1 ja 2 täiendatakse TLS §-i 7 lõikega 41, mis sätestab, et 13-aastase alaealisega võib töölepingu sõlmida põllumajandustööde, kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavate abitööde, toitlustus- või majutusettevõttes tehtavate abitööde tegemiseks Lisanduva lõike 41 kohaselt on 13-aastastel töötajatel lubatud teha xx xxxx töid, mis vastavad TLS § 7 lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuetele. Samas tunnistatakse kehtetuks TLS § 7 lõige 5 xx xxxxx alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrus nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd“.
TLS § 7 lõike 5 alusel sätestab Vabariigi Valitsus määrusega alaealisele lubatud kergete tööde liigid. Määruses on reguleeritud, et 13-14-aastased või 15-16-aastased koolikohustuslikud alaealised võivad teha järgmisi töid:
1) põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine;
2) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks kauba lahtipakkimine või asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine;
3) toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks laudade katmine, nõude koristamine või pesemine, ruumide koristamine;
4) käsitööesemete, näiteks suveniiride valmistamine või abistamine nende müümisel;
5) ravimtaimede kogumine, kuivatamine või pakkimine;
6) kontoritöö, sh töö kuvariga;
7) puhastus- või koristustööd;
8) haljastustööd;
9) kerged tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, eelkõige osalemine etendusasutuse töös loomingulise töötajana, töö modellina.
Direktiivi 94/33/EÜ artikli 4 lõike 2 punkti c kohaselt võib 13-aastane alaealine teha xxxxxx xxxx ainult seaduses määratud tööliikide puhul ning direktiivist 94/33/EÜ ei tulene nõuet kehtestada lubatud tööde nimekiri ka vanematele alaealistele. TLS-s on kehtestatud konkreetsed tööliigid, mille puhul töötamine on lubatud, lisaks 13-aastasele ka 14-aastasele ja 15-16-aastasele koolikohustuslikele alaealisele.
Kuivõrd direktiivi 94/33/EÜ kohaselt tuleb lubatud tööde liigid määrata ainult 13-aastase alaealise puhul, siis TLS puhul lubatud tööde nimekirja kehtestamine ka 14-16-aastaste koolikohustuslike alaealiste puhul piirab oluliselt selles vanuses alaealise võimalusi töö tegemiseks. Seega on võimalik laiendada alaealise võimalust omandada töökogemust, muutes kehtivat reeglistikku alaealise tööle lubamise osas. Eelnõus punktis 1 toodud uus nimekiri on näitlik, seega ei ole välistatud, et 13-aastased võiksid teha xx xxxx töid tingimusel, et järgitakse TLS § 7 lõigetes 2 ja 4
toodut ning töö käigus ei puutu alaealine kokku töökeskkonna ohuteguritega, mille puhul on alaealistel töötamine keelatud. Nimetatud ohutegurid ja keelatud tööd on sätestatud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“.
Eelnõu punktiga 3 muudetakse TLS § 8 lõiget 3 selliselt, et tööandjal on kohustus taotleda Tööinspektsiooni luba töölepingu sõlmimiseks 7-12-aastaste alaealiste puhul. See tähendab, et 13- 14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks puudub edaspidi loa taotlemise kohustus.
Direktiivi 94/33/EÜ artikli 5 lõike 1 kohaselt tuleb laste töölevõtmiseks kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal eelnevalt iga üksikjuhtumi puhul eraldi taotleda pädeva ametiasutuse luba. Direktiiv 94/33/EÜ ei sätesta pädevalt ametiasutuselt loa taotlemise kohustust, kui alaealist soovitakse tööle xxxxx muudele tegevusaladele. Sama artikli lõike 3 alusel võivad liikmesriigid erandina lõikes 1 sätestatud korrast õigusnormidega ning kooskõlas enda määratud tingimustega lubada tööle xxxxx vähemalt 13-aastasi lapsi kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. See tähendab, et siseriiklikus õiguses tuleb ette näha pädevalt ametiasutuselt loa taotlemise kohustus vähemalt kuni 12-aastaste alaealiste tööle võtmiseks. TLS § 8 lõige 3 näeb ette, et töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Taotluses esitab tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuslikkuse kohta. Seega, kuigi direktiiv 94/33/EÜ nõuab loa taotlemist 7-12-aastase alaealiste puhul kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, sätestab TLS üldise loakohustuse ka 13-14-aastaste alaealiste puhul. Tööinspektsioonilt loa küsimise kohustus võib alaealise tööle võtmisel osutuda üheks takistuseks, kuna selle protsessiga kaasneb xxx- xx ressursikulu.
Tööinspektsiooni senine praktika näitab, et nõusoleku andmisest on keeldutud põhiliselt seetõttu, et nõusolekut on taotletud sellises vanuses alaealise tööle võtmiseks, xxxxx puhul nõusoleku andmine ei ole seaduse kohaselt vajalik.
2011. aastal esitati Tööinspektsioonile 101 taotlust 1346 alaealise tööle lubamiseks. 2012. aastal kerkis esitatud taotluste arv 128-ni, milles taotleti luba 1946 alaealisega töölepingu sõlmimiseks. Nõusolek anti 1652 alaealise tööle lubamiseks ning tehti 235 keelduvat otsust. Loa andmisest keelduti enamasti seetõttu, et luba taotleti 15-17-aastase alaealise tööle võtmiseks, kuid nende puhul piisab lapsevanema nõusolekust. Samuti oli loa andmisest keeldumise põhjuseks alaealisele sobimatu töö. 2013. aastal esitati Tööinspektsioonile 107 taotlust 1959 alaealise tööle lubamiseks. Nõusolek anti 1772 alaealise tööle võtmiseks ning keelduv otsus tehti 187 korral. Keeldumise peamiseks põhjuseks oli jätkuvalt alaealiste vanus, mille puhul Tööinspektsiooni luba pole vaja. 2014. aastal esitati 145 taotlust 2014 alaealise tööle lubamiseks, nõusolek anti 1680 alaealisega töölepingu sõlmimiseks ning tehti 188 keelduvat otsust (samadel põhjustel). 2015. aastal esitati 184 taotlust 2450 alaealise tööle lubamiseks. Tööinspektsioon andis nõusoleku 139 taotluse osas ning osaline nõusolek anti 17 taotluse osas – kokku 2372 alaealise töötamiseks. Nõusoleku andmisest keelduti 11 taotluse puhul (13 alaealist). Aastatel 2014-2016 on ohutegurite esinemise tõttu töökeskkonnas tehtud 16 keelduvat otsust, mis puudutas 20 last. Reeglina esitatakse taotlused eakohase töö tegemiseks ning seetõttu ei ole ka keelduvate otsuste arv suur.
Aastatel 2011-2013 viis Tööinspektsioon läbi sihtkontrolle alaealiste töötingimuste kontrollimiseks. 2011. aastal külastati sihtkontrolli läbiviimise eesmärgil kokku 35 tööandjat. Kontrollide käigus tuvastasid tööinspektor-juristid 37 rikkumist, millest 16 kõrvaldamiseks tehti tööandjale ettekirjutus. Kahe juhtumi lahendamiseks viidi läbi väärteomenetlus.
2012. aastal kontrolliti sihtkontrolli käigus alaealiste töötamise tingimusi 17 tööandja juures. Puudused avastati 8 ettevõttes, kokku 34 rikkumist, millest 22 kõrvaldamiseks tehti tööandjale ettekirjutus. Kaks tööandjat võimaldasid alaealistele töötamist neile keelatud töödel: ühes ettevõttes oli alaealise ülesandeks suurte raskuste käsitsi teisaldamine, teises puutus alaealine kokku alkoholi- ja tubakatoodetega.
2013. aastal külastas Tööinspektsioon sihtkontrolli läbiviimise eesmärgil kokku 22 tööandjat. Kontrollide käigus tuvastasid tööinspektorid 42 rikkumist, millest 10 kõrvaldamiseks tehti tööandjale ettekirjutus. Xxxxx töötaval lapsel (üks 13- ja teine 14-aastane) puudus tööinspektori nõusolek tööle asumiseks. Üks tööandja võimaldas 17-aastasel alaealisel töötamist talle keelatud tööl: klienditeenindajana puutus alaealine kokku lahtise alkoholiga.
Sihtkontrollide tulemustest on näha, et juhused, kus rikkumised on seotud alaealiste xxxxx xxxxx sobimatu või keelatud töö tegemisega, on pigem harvad. Seega loa taotlemise kaotamisel 13-14- aastaste alaealise puhul ei halvene alaealiste töötajate töötingimused ning samuti ei xxxx see tööandjale võimalust alaealist rakendada sellisele tööle, mis ei xxx xxxxx sobiv. Tööinspektsiooni järelevalve on jätkuvalt tagatud ning käesolevas eelnõus kavandatavad muudatused aitavad järelevalvet tõhustada.
Lisaks on TLS § 8 lõike 1 kohaselt endiselt alaealisega töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuga või mis on seadusliku esindaja poolt hiljem heaks kiidetud. Lastekaitseseaduse § 21 lõike 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Lapse parimast huvist kui esmatähtsast kaalutlusest tuleb lähtuda näiteks lapsevanemal, aga ka kõigil ülejäänud avalikus või erasektoris tegutsevatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes teevad otsuseid, mis last või lapsi otseselt või kaudselt mõjutavad. Seega on alaealise seaduslikul esindajal, otsustades anda nõusolek alaealisega töölepingu sõlmimiseks, kohustus lähtuda esmajärjekorras lapse huvidest. See tähendab, et seaduslik esindaja peaks teadma, millist tööd alaealine tegema hakkab, et tal oleks võimalik hinnata, kas tööl käimine võib kuidagi kahjustada alaealise huve. Samuti tuleb tööandjal alaealisega töölepingut sõlmides lähtuda esmajoones alaealise huvidest ning xxxxx alaealine tööle ainult sellisele töökohtale, mis on talle sobiv ning vastab seaduses sätestatud nõuetele.
Eelnõu punktidega 4 ja 5 muudetakse TLS §-i 43 alaealiste igapäevase ja iganädalase tööaja osas. Koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse tööaega õppeveerandi xxxxxx väljaspool kooliaega ja koolivaheaegadel. Muudatusega võrdsustub 15-17-aastaste alaealiste tööaeg täisealiste töötajate tööajaga vastavalt TLS § 43 lg-tele 1 ja 2. Samuti lisatakse seadusesse erand, mille kohaselt kutseõppeasutuses õppiv 14-aastane alaealine, kes läbib praktikat kutseõppeasutuse seaduse tähenduses, võib töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas ning vähemalt 15-aastasel alaealise tööaeg võib samadel tingimustel olla 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
Muudatus arvestab koolikohustuse täitmise vajadusega, kuid samas annab 13-14-aastasele või koolikohustuslikule alaealistele võimaluse koolivaheajal rohkem töötada, mis omakorda võimaldab xxxx omandada vajalikku töökogemust ja tööharjumust. Lisaks muutub 15-17-aastane mittekoolikohustuslik töötaja täiskasvanud töötajaga võrdsemaks, mis annab selles vanuses alaealisele parema võimaluse töökoha leidmiseks. Töö leidmise võimalust mõjutab eelkõige see, et tööandjad ei pea alaealise tööle võtmiseks xxx xxxx suures ulatuses ümber korraldama alaealisele kehtivate piirangute järgimiseks, mistõttu ei teki tööandjal olulist töökorralduslikku lisakoormust, kui ta sõlmib täiskasvanud töötaja asemel töölepingu alaealisega.
Alaealiste lühendatud tööaeg kehtivas õiguses
Kehtiva õiguse (TLS § 43 lõike 4) kohaselt on lühendatud täistööaeg:
1) 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
2) 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
3) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
4) 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
7-12-aastase ning 13-14-aastase või koolikohustusliku alaealise tööaeg
Direktiiv 94/33/EÜ eristab koolikohustusliku alaealise puhul tööaega õppetöö xxxx xx õppetöövälisel ajal. Artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt võivad liikmesriigid, kes kasutavad artikli 4 lõike 2 punktides b ja c sätestatud võimalust (vähemalt 14-aastased, kes töötavad praktika raames; vähemalt 14-aastased, kes teevad xxxxxx xxxx; vähemalt 13-aastased, kes teevad xxxxxx xxxx – määratud tööliikide ja piiratud tundide arvu korral) sätestada laste tööajale piirangu 2 tundi koolipäevas ja 12 tundi nädalas töö puhul, mida tehakse kooliaasta jooksul väljaspool kooliaega. Sama sätte kohaselt ei või tööpäeva pikkus mitte mingil juhul ületada 7 tundi. Vähemalt 15- aastaste laste puhul võib see piirang olla 8 tundi. Sama sätte punkti c kohaselt tuleb liikmesriikidel eelnevalt nimetatud laste tööaega piirata 7 tunnini päevas ja 35 tunnini nädalas töö puhul, mida tehakse õppetöövälisel ajal vähemalt ühe nädala jooksul. Vähemalt 15-aastaste laste puhul võivad need piirangud olla kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
Sotsiaalharta artikli 7 punkti 3 kohaselt on sotsiaalharta ratifitseerinud riigid kohustatud tagama, et koolikohustuslikke isikuid ei võeta niisugusele tööle, mis jätab nad xxxx võimalusest täiel määral vastavat haridust saada. Euroopa Sotsiaalõiguse Komitee on oma erinevates järeldustes märkinud, et koolikohustusliku alaealise igapäevane tööaeg ei tohi olla rohkem kui 7 tundi. Samas õppeveerandi jooksul ei tohi koolikohustusliku alaealise tööaeg olla rohkem kui 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas. Euroopa Sotsiaalõiguse Komitee on Eesti puhul tähelepanu juhtinud asjaolule, et 4 tundi päevas õppeveerandi jooksul on 13-14-aastase või koolikohustusliku töötaja jaoks liiga pikk tööaeg.
TLS regulatsioonis ei ole kasutatud võimalust rakendada 13-14-aastase või koolikohustusliku alaealise puhul pikemat tööaega, nt suvevaheajal. Oma võimete poolest on 13-14-aastane eelduslikult suuteline koolivälisel ajal 7 tundi päevas töötama, pidades silmas, et tegemist on kerge tööga. TLS § 7 lõike 4 kohaselt on kerge töö selline, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Samuti on koolivaheaeg koolikohustusliku alaealise jaoks põhiline aeg töötamiseks. Praeguses olukorras on koolikohustusliku alaealise tööaeg õppetöövälisel ajal oluliselt piiratud, mistõttu on tööandjale alaealise tööle võtmine raskendatud ning koormav just töökorralduslikust aspektist (nt ei ole tööandjal võimalik 13-14-aastast alaealist suvevaheajal rakendada tööle rohkem kui 4 tundi päevas ning kui ettevõttes kestab tööpäev 7-8 tundi, siis sisuliselt tuleb tööandjal xxxxx pooleks tööpäevaks teine töötaja).
Arvestades asjaolu, et direktiivi 94/33/EÜ ja sotsiaalharta kohaselt ei või alla 15-aastase alaealise tööaeg ületada rohkem kui 2 tundi koolipäevas ja 12 tundi nädalas õppeveerandi jooksul, siis tuleb ka 7-12-aastase alaealise tööaega selliselt piirata. Samas on mõistlik jätkuvalt lubada 7-12-aastasel töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas õppetöövälisel ajal (koolivaheaegadel).
15-17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise tööaeg
Direktiivi 94/33/EÜ artikli 8 lõike 2 kohaselt tuleb noorukite (vähemalt 15-aastased ja alla 18- aastased noored, kes ei ole koolikohustuslikud) tööaega piirata 8 tunnini päevas ja 40 tunnini nädalas.
Sotsiaalharta artikli 7 lõike 4 kohta on Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee leidnud Tšehhi puhul , et artikliga ei ole kooskõlas olukord, xxx xxxx 16-aastase alaealise, kes ei ole enam koolikohustuslik, igapäevane tööaeg on 8 tundi ja iganädalane tööaeg 40 tundi. Samas on Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee heaks kiitnud Soomes kehtiva süsteemi, kus vähemalt 15-aastase alaealise töötaja igapäevane tööaeg ei tohi ületada sama iseloomuga tööd tegevate vähemalt 18-aastase töötaja igapäevast tööaega. Sealjuures on täiskasvanud töötaja tavapärane tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
Teisest Euroopa Liidu riikidest on näiteks Soome ja Taani kehtestanud regulatsiooni, mille kohaselt vähemalt 15-aastase alaealise töötaja igapäevane tööaeg ei tohi ületada sama iseloomuga tööd tegevate vähemalt 18-aastase töötaja igapäevast tööaega. Täiskasvanud töötaja tavaline tööaeg on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Soomes on vähemalt 15-aastaste alaealiste puhul, kes ei ole koolikohusutslikud, maksimaalseks tööaja piiranguks määratud 9 tundi päevas ja 48 tundi nädalas. Vähemalt 15-aastastele alaealistele, kes ei ole enam koolikohustuslikud, on 8-tunnine tööpäev sätestatud ka Ungaris.
TLS-s ei ole kasutatud direktiivist 94/33/EÜ tulenevat võimalust sätestada 15-17-aastasele töötajale, kes ei ole enam koolikohustuslik, täiskasvanud töötajaga võrdväärne tööaja piirang. Alaealise puhul, võrreldes täiskasvanud töötajaga, on jätkuvalt erisuseks see, et temaga ei ole võimalik kokku leppida iganädalase tööaja piiranguks 48 tundi või 52 tundi ning ei ole lubatud ületunnitöö tegemine. 15-17-aastaste mittekoolikohustuslike seas on neid, kes jätkavad üldkesk- või kutsehariduse omandamist. Neile antakse võimalus õppetöö kõrvalt täistööajaga töötada. Samas on mittekoolikohustuslike alaealiste seas eelduslikult xx xxxx, kes xxxxxx xx käi. Sellisel juhul ei sega töötamine nende hariduse omandamist. Samuti on sellises vanuses inimesed eelduslikult võimelised täistööajaga töötama.
Tööaeg õppepraktika puhul
TLS-i ei ole üle võetud direktiivi 94/33/EÜ artikli 8 lõike 1 punktist a tulenevat erisust, mille kohaselt liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et piirata laste tööaega 8 tunnini päevas ja 40 tunnini nädalas ühendatud töö- ja koolitusplaani või ettevõttepraktika raames tehtava töö puhul. Seega kehtestatakse vähemalt 15-aastasele alaealisele, kes töötab praktika raames, tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas ning 14-aastastele alaealistele, kes töötavad praktika raames, tööaeg 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas, et vältida kuritarvitusi. Direktiivist 94/33/EÜ tulenevat erisust on rakendatud ka nt Soomes, Saksamaal, Taanis.
Praktikaga seonduvat reguleerib kutseõppeasutuse seadus ning selle § 30 lõike 4 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri 12.09.2013 määrus nr 32 „Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused xx xxxx“. Nimetatud õigusaktid ei puuduta praktikat läbiva õpilase tööaega. Seadus ei kohusta praktikandiga töölepingut sõlmima, kuid tööandjal on võimalik xxxx xxxx. Kuivõrd kutseõppes läbitakse praktika osana õppekavast, siis on mõistlik võimaldada alaealisel praktika ajal töötada täistööajaga. Nii on õpilasel praktikast võimalik saada rohkem kogemust ning lisaks
omandada ka tööharjumus. Xxxxxx erisus kehtiks ainult juhul, kui praktika läbimise ajaks sõlmitakse praktikandiga tööleping.
Lisaks praktikale on siinkohal oluline ka töökohapõhine õpe11. Töökohapõhise õppe rakendamise kord on sätestatud kutseõppeasutuse seaduse § 28 lõike 7 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrusega nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lõike 2 kohaselt kohaldatakse töökohapõhise õppe korraldusele TLS töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Seega tööaja erisuse tegemisel rakendub see lisaks praktikale ka töökohapõhise õppe puhul.
Eelnõu punktis 6 täiendatakse TLS §-i 48 IT tugiteenuseid osutavate spetsialistide valveaja rakendamise ja tasustamise erisusega. Nimetatud valdkonna töötajatele võimaldatakse valveaega kestusega maksimaalselt 130 tundi 28-päevase ajavahemiku jooksul, kui sellega ei kahjustata töötaja tervist ja ohutust. Valveaja erisuse rakendamisel tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/5 kokkulepitud töötasust.
Direktiiv 2003/88/EÜ ei reguleeri otseselt valveaega. Samas on valveaeg seotud töö- ja puhkeajaga, mistõttu on Euroopa Xxxxx direktiivi 2003/88/EÜ valguses oma otsustes12 andnud valveaja kohta mõningaid tõlgendusi. Valveajaks loetakse ajavahemikku, millal töötaja peab viibima töökohal (või mõnes teises tööandja määratud kohas) ning olema valmis osutama teenuseid.
Ka sotsiaalharta ei reguleeri otseselt valveajaga seonduvat. Samas on Euroopa Sotsiaalõiguse Komitee töö- ja puhkeaja nõuete puhul võtnud seisukoha, et xxxx tegeliku töö toimumiseta möödunud valveaja lugemine puhkeajaks on vastuolus sotsiaalharta artikli 2 lõikega 1.13 Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee koostatud kaasuspraktika kokkuvõttes14 on välja toodud, et valveaega ei saa lugeda sotsiaalharta artiklis 2 toodud regulatsiooni mõttes puhkeajaks, välja arvatud konkreetsete töökohtade ning olukordade suhtes, mis on kooskõlas asjakohase korraga. Konkreetseid töökohti ja olukordi välja ei tooda.
TLS § 48 kohaselt on valveaeg aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, kuid on kohustatud olema valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma. Valveaega saab rakendada töötaja ja tööandja kokkuleppel. Valveaja eest tuleb maksta tasu, mis ei ole väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Valveaeg ei ole tööaeg ega puhkeaeg, s.t valveaja rakendamisel tuleb töötajale võimaldada igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamine. Osa valveajast, mil töötaja tööd teeb, loetakse tööajaks.
Seadusest tulenev kohustus valveaja rakendamisel järgida eranditult töö- ja puhkeaja piiranguid piirab valveaja kasutamise võimalusi. Kehtiva regulatsiooni alusel on teatud valdkondades keeruline töökorralduse vajadustest lähtuvalt valveaja rakendamine. IKT-sektoris nähakse vajadust valveaja piirangute leevendamiseks teatud IKT-sektori töötajate osas nii, et töötajatel oleks vajadusel võimalik nt mitmel päeval järjest olla töövälisel ajal valves nii, et valveaeg ja igapäevane puhkeaeg kattuks. Tulenevalt IKT-sektori ettevõtete tööst, kus tuleb hoolitseda erinevate IT- teenuste kättesaadavuse ning infosüsteemide toimimise eest, on aeg-ajalt vajalik kasutada xxxx kehtivatest võimalustest suuremas mahus valveaega. Valveaja jooksul peab töötaja vajadusel
11 Töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm, mille puhul praktika ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.
12 C-303/98: Simap; C-151/02: Xxxxxx; C-14/04: Xxxxxx
13 Xxxxx kättesaadav: xxxx://xxxxx.xxx.xxx.xxx/xxx?xx0000/xxx/XXX/0/0/XX
14 Kättesaadav: xxxxx://xx.xxx.xxx/XxXXXXxxxxxXxxxxxXxxxxxXxxxxxxx/XxxxxxxXXXXXxxxxxx?xxxxxxxxXxx000000000000000x
vastama infosüsteemide haldamisega seotud väljakutsetele. Selliseid tõrkeid, mis vajavad kohest reageerimist töövälisel ajal, on aga pigem xxxx. Seetõttu ei pruugi olla otstarbekas, vajalike spetsiifiliste teadmiste või oskustega tööjõu nappuse tõttu ka võimalik, lisatööjõu palkamine.
Valveaja regulatsiooni muudatus puudutab ka sisejulgeoleku tagamiseks vajalike info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste osutamist. Näiteks Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskust (SMIT), mille klientideks on teiste hulgas päästeasutused ning politsei ja piirivalve, kes osutavad avalikke teenuseid. Nende teenuste osutamiseks on vaja infosüsteemide (Ester, SIS, SOS, OPIS, Menetluse infosüsteem, Kairi, m-Kairi jms) ööpäevaringne tõrgeteta töö. See tagab 112 töötamise, kiire piiriületuse või politseiametnikule võimaluse politseiautos operatiivselt päringuid teha. Selleks on omakorda vaja rakendusi käitavaid serveriparke, arvutivõrke ja arvutitöökohti üle terve Eesti, eelkõige häirekeskustes, prefektuurides ning rahvusvahelistes piiripunktides. Xxx XXXX-il ei ole võimalik tagada eelnimetatud infosüsteemide tõrgeteta töö ning teenuse pidev jätkumine, võib see ohustada riigi julgeolekut.
Eelnõu punktidega 7 ja 8 muudetakse TLS §-i 49 sätestatud alaealiste tööle rakendamise piirangut. Muudatusega säilitatakse 7-14-aastase või koolikohustuslik töötaja tööle rakendamise piirang kella 20.00st kuni 6.00ni. 15-17-aastaste alaealiste, kes ei ole enam koolikohustuslikud, puhul sätestatakse tööle rakendamise piirang ajavahemikuks 22.00-6.00.
Mitmetes valdkondades (nt teenindus, majutus, toitlustus) on ettevõtete lahtiolekuaeg pikem ning seetõttu on töö jagatud vahetustesse. See tähendab, et mõned töötajad töötavad nt hommikul ja teised õhtul. Tulenevalt sellest võib tekkida vajadus alaealist töötajat rakendada tööle xxxxxx xxxxx
20.00. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt töötas teeninduse, majutuse ja toitlustuse valdkonnas palju alaealisi. 2015. a oli lisaks avaliku halduse alale enim 15-17-aastaseid töötajaid toidu ja joogi serveerimise alal (1134), jaekaubanduses (1046), sporditegevuses, lõbustus- xx xxxx aja tegevustes (744) ning majutuse valdkonnas (590). Nimetatud tegevusaladel tehtava töö iseloomust tingituna tehakse tööd vahetustes ning õhtuti. Xxxxxxxxx tööle rakendamise keeld xxxxxx xxxxx 20.00 võib seega osutuda takistuseks, kui alaealine soovib töötada nt teenindusettevõttes, kus õhtune vahetus töötab kauem xxx xxxxx 20.00. Xxxxxxxxx tööle võtmine võib sellisel juhul osutuda keeruliseks, kuna see võib endaga xxxxx xxxx vajaduse korraldada teiste töötajate tööd alaealise töötaja järgi.
TLS § 49 lõike 1 alusel on kokkulepe, mille kohaselt alaealine töötaja kohustub tegema xxxx xxxx
20.00 kuni 6.00, tühine. Samas direktiivi 94/33/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti b kohaselt tuleb keelata noorukite (15-17-aastaste noorte, kes ei ole koolikohustuslikud) töö ajavahemikus 22.00-6.00 või 23.00-7.00. TLS-s ei kasutata võimalust lubada vähemalt 15-aastasel töötajal, kes ei ole enam koolikohustuslikud, töötada pärast 20.00 mujal kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevusealal. Xxxxxxxxxx, kes ei ole enam koolikohustuslikud, hulgas on neid, kes ei käi xxxx xxxxxx. Mistõttu ei xxx xxxx õhtust aega kooliks ette valmistamiseks, samuti ei pea alaealine hommikul kooli minema. Seega on mõistlik muuta nende alaealiste tööle rakendamise piirangut, võimaldades 15-17-aastasel alaealisel töötada kuni 22.00.
Soomes on kehtestatud kord, mille kohaselt peab vähemalt 15-aastase alaealise tööaeg langema ajavahemikku 6.00-22.00. Taani xx Xxxxx õiguse järgi on alaealisel xxxx keelatud töötada xxxxxx xxxxx 20.00, kuid tehtud on mitmeid erandeid. Vastavalt tööde iseloomule on lubatud töötamine kas varahommikul või hilisõhtul. Samas tuleb silmas pidada, et Taani ja Saksamaa ei ole ratifitseerinud parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalhartat (1996), mis piirab alaealiste töötamist varahommikul enne koolipäeva algust.
Eelnõu punktiga 9 muudetakse TLS §-i 51 osas, mis puudutab alaealiste igapäevast puhkeaega. Sätestades alaealistele töötajatele kehtivast regulatsioonist erineva igapäevase tööaja, tuleb vähendada seadusega tagatud minimaalset igapäevast puhkeaega. Samas tuleb lähtuda direktiivist 94/33/EÜ ja sotsiaalhartast tulenevatest nõuetest alaealiste igapäevasele puhkeajale.
Kehtiva õiguse (TLS § 51 lõike 2) kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt:
1) 7–12-aastasele alaealisele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 21 tundi järjestikust puhkeaega;
2) 13–14-aastasele alaealisele või koolikohustuslikule töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 20 tundi järjestikust puhkeaega;
3) 15-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 18 tundi järjestikust puhkeaega;
4) 16-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasele töötajale jääb 24- tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 17 tundi järjestikust puhkeaega.
Direktiivi 94/33/EÜ artikli 10 lõike 1 punkti a kohaselt tuleb 13-14-aastaste koolikohustuslike alaealiste puhul tagada, et iga 24-tunnise ajavahemiku kohta on lastel õigus saada 14 tunni pikkune katkematu miinimumpuhkeaeg. Sama sätte punkti b kohaselt tuleb liikmesriikidel xxxxx vajalikud meetmed tagamaks, et iga 24-tunnise ajavahemiku kohta on noorukitel (15-17-aastased noored, kes ei ole koolikohustuslikud) õigus saada 12 tunni pikkune katkematu miinimumpuhkeaeg.
Sotsiaalharta alusel peab koolikohustuslikele alaealistele olema tagatud vähemalt 14 tundi järjestikkust puhkeaega 24-tunnise ajavahemiku jooksul.
Soome, Läti, Taani õiguses on alla 15-aastastele kehtestatud vähemalt 14 tunnine ja 15-17- aastastele vähemalt 12 tunne järjestikune igapäevane puhkeaeg.
Eelnõuga kehtestatakse, et tühine on kokkulepe, mille kohaselt:
1) 7–12-aastasele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul õppeveerandi xxxxxx vähem kui 22 tundi järjestikust puhkeaega ja koolivaheaegadel vähem kui 21 tundi järjestikust puhkeaega;
2) 13–14-aastasele või koolikohustuslikule töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul õppeveerandi xxxxxx vähem kui 22 tundi järjestikust puhkeaega ning koolivaheaegadel vähem kui 16 tundi järjestikust puhkeaega;
3) 15-17-aastasele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 15 tundi järjestikust puhkeaega.
Alaealise töötaja igapäevane puhkeaeg viiakse vastavusse eelnõuga kehtestatava alaealise töötaja igapäevase tööajaga. See tähendab, et 7-14-aastastel koolikohustuslikel alaealistel töötajatel suureneb igapäevane puhkeaeg õppeveerandi jooksul, kuna eelnõuga vähendatakse nende igapäevast tööaega koolipäevadel. Näiteks saab 13-14-aastane koolikohustuslik alaealine õppeveerandi ajal 24-tunnise ajavahemiku jooksul töötada 2 tundi ning talle tuleb tagada 22 tundi järjestikust puhkeaega. Samas vanuses alaealine võib koolivaheajal 24-tunnise ajavahemiku jooksul töötada 7 tundi ning arvestades ka tööpäevasisest vaheaega, tuleb talle tagada 16 tundi järjestikust puhkeaega.
Eelnõus on alaealistele sätestatud pikem igapäevane puhkeaeg kui direktiivis 94/33/EÜ, kuivõrd eelnõus ei ole kasutatud direktiivist 94/33/EÜ tulenevaid tööaja erandeid (nt 15-17-aastastel mittekoolikohustuslikel ületunnitöö tegemine). Seetõttu ei xxx xxxx alaealisele töötajale kehtestada lühemat igapäevast puhkeaega.
Eelnõu punktidega 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks TLS § 56, mis sätestab alaealise põhipuhkuse erisuse. Seoses alaealise põhipuhkuse erisuse kaotamisega muudetakse TLS § 66 lõiget 1, mis näeb ette põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa hüvitamise riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.
TLS § 56 kohaselt eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS § 66 lõike 1 alusel hüvitatakse alaealise põhipuhkuse puhkusetasu põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. Hüvitamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 92 „Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 4 lõike 1 kohaselt täidab tööandja hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks määruse lisas toodud andmiku ja esitab selle kolme kuu jooksul Sotsiaalkindlustusametile, arvates puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmisest töötajale. 1. jaanuaril 2017.a jõustuva TLS redaktsiooniga kaotatakse nimetatud Vabariigi Valitsuse määrus ning puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise kord sätestatakse seaduses.
Direktiiv 94/33/EÜ ei sisalda alaealise puhkust puudutavaid sätteid. Töötajate õigust puhkusele reguleerib direktiiv 2003/88/EÜ, mille artikli 7 lõike 1 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et tagada iga töötaja õigus vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele. Sotsiaalharta artikli 7 lõike 7 kohaselt peab alla 18-aastane töötaja saama aastas vähemalt neli nädalat tasustatavat puhkust.
Puhkuse eesmärgiks on anda töötajale tööst vaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. See on kõigile töötajatele tagatud iga-aastase neljanädalase põhipuhkuse õigusega. Selleks, et põhipuhkus täidaks oma eesmärki, on oluline, et töötaja puhkust kasutaks. Sama kehtib ka alaealise pikema põhipuhkuse puhul.
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) andmete kohaselt on alaealiste arv, xxxxx puhkusetasu hüvitamist taotletakse, aastate lõikes väga erinev, varieerudes 2011-2015. a 104-308 vahel15. Hüvitamist taotlevate tööandjate arv on jäänud vahemikku 25-39. 2015. aastal ei esitatud 12- ja 13-aastaste puhul ühtegi taotlust puhkusetasu hüvitamiseks, 14-aastaste puhul esitati taotlus 1 korral ning 15-17-aastaste puhul 135 korral. SKA hüvitab puhkusetasu 28 kalendripäeva ületava osa eest ainult juhul, kui puhkust kasutatakse ning kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitab töötajale töösuhte lõppemisel rahas tööandja. SKA-lt taotletavad summad on üsna väikesed, olles keskmiselt 5 aasta jooksul 16,78 eurot alaealise kohta ning keskmine puhkusepäevade arv, mille hüvitamist taotletakse, on olnud 1,61 päeva. Seega saab järeldada, et alaealise pikema põhipuhkuse kasutamise määr on väike.
Koolikohustuslikud alaealised töötavad enamasti koolivaheaegadel ning nende töösuhted on pigem lühiajalised. Nii ei xxxx xxxx vajadust kasutada seadusega tagatud pikemat põhipuhkust. Kuivõrd pikemat põhipuhkust ei kasutata, tähendab see alaealise jaoks suurema rahasumma laekumist töösuhte lõppemisel ning alaealine ei saa täiendavat vaba aega töövõime taastamiseks. Seega ei täida alaealise töötaja pikem põhipuhkus oma eesmärki. Eelkõige tervise kaitse, kuid ka koolikohustuse täitmise seisukohalt on oluline koolikohustuslikele alaealistele käesoleva väljatöötamiskavatsusega ette nähtud tööaja piirang õppeveerandi xxxxxx töötamisel ning et koolikohustuslik alaealine võib töötada ainult pool koolivaheaja kestusest. Nii on tervise kaitse ja töövõime taastamise eesmärk pigem tagatud nimetatud töö- ja puhkeaja piirangutega.
15 Andmetes ei ole eristatud koolikohustuslikke ja mittekoolikohustuslikke alaealisi.
Ka mittekoolikohustusliku 15-17-aastase alaealise tööaja puhul puudub sisuline põhjendus, miks mittekoolikohustuslikul 15-17-aastasel alaealisel peab olema õigus pikendatud põhipuhkusele. Alaealisele on tagatud aeg töövõime taastamiseks täiskasvanutega võrdse põhipuhkusega. Samuti võimaldab 28-kalendripäevane põhipuhkus tööandjal töökorralduslikult ühtlustada alaealise töö- ja puhkeaja tingimusi täiskasvanud töötajaga ning pakub seetõttu rohkem võimalusi alaealise tööle värbamiseks.
Alaealise pikem põhipuhkus ning makstava puhkusetasu hüvitamise taotlemine tekitab tööandjale suurenenud ressursi- ja ajakulu.
Sarnaselt on näiteks Lätis sätestatud alla 18-aastastestele töötajatele 1 kuu pikkune iga-aastane põhipuhkus.
Eelnõu punktiga 12 täiendatakse TLS-i §-i 115 lõike 2ga, mis sätestab Tööinspektsiooni laiendatud järelevalvepädevuse võlaõiguslike lepingute üle.
TLS 6. peatüki kohaselt teostab TLS-s sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet Tööinspektsioon. TLS sätted ei kohaldu, kui töötajaga on sõlmitud muu võlaõiguslik leping (nt käsundusleping, töövõtuleping). Seadusega ei ole reguleeritud Tööinspektsiooni õigust muude võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute üle järelevalvet teostada ning järelevalve ei ole tagatud xxxxx xxxx tegevate isikute töötingimuste üle, kes töötavad töö tegemise suhtes, mis vastab töölepingu tunnustele. Paljud vormiliselt käsundus- ja töövõtulepinguna sõlmitud lepingud on sisult töölepingud. Selliste lepingute sõlmimine annab tööandjale võimaluse xxxxx kõrvale töötajatele kehtivate tööõiguslike sätete kohaldamisest. Sellest tulenevalt antakse selge õiguslik alus Tööinspektsiooni järelevalve pädevuse laiendamiseks, et tööinspektoril oleks võimalik hinnata töötegijaga sõlmitud lepingu sisu ning anda hinnang, kas tegemist on töölepinguga või mitte.
Õiguskantsler on leidnud, et Tööinspektsioonile antud volituste kasutamine ei saa sõltuda sellest, kas töölepingule iseloomulike tunnustega suhe on vormistatud töölepinguga või mõne muu võlaõigusliku lepinguga (nt käsunduslepinguga). Õiguskantsleri hinnangul sõltub Tööinspektsiooni järelevalvepädevus töösuhte olemasolust. Xxxxxxxxxxx on töölepingu mõistet käsitlenud materiaalselt, sätestades TLS §-s 1 töölepingu üldised tunnused ja eelduse, et tööd tehakse töölepingu alusel. Kõik materiaalsed töölepingud (sõltumata vormist) alluvad Tööinspektsiooni järelevalvele. Vastasel juhul ehk formaalse tõlgenduse korral oleks töötaja kaitseks kehtestatud nõuete järgimisest lihtne kõrvale xxxxx. Piisaks üksnes töölepingule eksitava pealkirja panemisest (nt töövõtulepinguks nimetamisest) ning järelevalve oleks välistatud. Selline tõlgendus ei ole aga kooskõlas seadusandja eesmärgiga Tööinspektsioonile järelevalvepädevuse ja
-volituste andmisel. Seega on Tööinspektsioonil õigus ja kohustus hinnata poolte vahelist suhet sisuliselt xx xxxxx lähtuda sellest, kuidas pooled lepingu pealkirjastanud on.16
Sarnane regulatsioon sisaldub maksukorralduse seaduses (edaspidi MKS). MKS §-i 84 kohaselt, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.
Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-08-364 kinnitab seisukohta, et maksuhalduril on pädevus hinnata ümber maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehinguid ning maksustada neid seejärel vastavalt tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. MKS §-s 84 väljendatud
16 Õiguskantsleri vastuskiri Tööinspektsioonile 11.02.2014 nr 14-1/140157/1400655
tehingu majandusliku sisu tuvastamise põhimõtte eesmärgiks on vältida olukorda, kus maksukohustuse tekkimine sõltub üksnes tehingu osapoolte poolt tehingule antud juriidilisest vormist. Tehingu õigusliku vormi mittearvestamise tingimuseks maksustamisel on, et pooled on maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil valinud tehingu majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi, millega nad on saavutanud sama majandusliku tagajärje, kuid maksustamisel soodsama tulemuse.
Xxxxxx, miks tööandja xx xxxxx töötajaga töölepingut olukorras, kus tegemist on töölepingu iseloomulikele tunnustele vastava suhtega, on eelduslikult eeskätt TLS-st tulenevate tingimuste kohaldamata jätmine. Seega on tegemist MKS §-s 84 kirjeldatud analoogse olukorraga, kus sõlmitud lepingu sisu xx xxxxx lepingu vormile. Töötingimuste üle tõhusama järelevalve tagamise seisukohast on oluline anda Tööinspektsioonile selge, seadusest tulenev õiguslik alus hinnata lepingu tegelikku sisu. Samuti on Tööinspektsiooni järelevalve tõhustamine vajalik, kuivõrd alaealiste töötamist reguleeriv regulatsioon muutub paindlikumaks ning vajalik on tagada järelevalve alaealise töö tegemise tingimuste üle.
Eelnõu punktiga 13 lisatakse seadusele normitehniline xxxxx, mis viitab nõukogu direktiivile 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl. Nimetatud direktiiv on üle võetud TLS sätetega, mistõttu on vajalik normitehnilise märkuse lisamine seadusele.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu xx xxxx kasutusele uusi termineid, mida riigisisestes õigusaktides varem ei ole kasutatud.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu reguleerimisalaga on seotud järgmised Euroopa Liidu õigusaktid:
1) Euroopa Liidu Nõukogu 22.06.1994 direktiivi 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl ja
2) Euroopa parlamendi ja nõukogu 04.11.2003 direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta.
6. Seaduse mõjud
Eelnõus planeeritud muudatustel võib tuvastada sotsiaalse mõju, mõju majandusele, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning riigi julgeolekule. Muudatustel puuduvad mõjud keskkonnale ja regionaalarengule.
Muudatus 1: Alaealistele lubatud tööde nimekirja kaotamine
• Sihtrühm 1: 13-16-aastased koolikohustuslikud alaealised. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas 2015. aasta jooksul kokku ca 6600 13-16-aastast alaealist, kellest 4400 ehk 2/3 töötas töölepingu alusel (andmetes ei ole võimalik eristada mittekoolikohustuslikke 15-16-aastaseid, sihtrühm on nende võrra väiksem).
Sotsiaalsed mõjud
Muudatusega sätestatakse lisaks 7-12-aastastele ka 13-aastaste alaealiste puhul lubatud tööde nimekiri, 14-16-aastaste koolikohustuslike alaealiste puhul siiani kehtinud lubatud tööde nimekiri aga kaotatakse. Lubatud tööde nimekirja kaotamisega võimaldatakse sihtrühmal teha töid, mille tegemiseks nad ka tegelikult võimelised on, kuid mida ei ole hetkel nimekirjas kajastatud. Nii on
tööandjatel võimalus alaealisi rohkem tööle rakendada ning xxxx xxxx erinevatel töödel. Seega laieneb alaealiste võimalus omandada töökogemust ka teistel kergetel töödel, mistõttu on muudatusel mõningane positiivne mõju sihtrühma ligipääsule tööturule. Töö sobivuse üle alaealisele teostab Tööinspektsioon jätkuvalt järelevalvet ning alaealisega töölepingu sõlmimine peab toimuma tema seadusliku esindaja nõusolekul, mis aitab tagada, et alaealisi rakendatakse xxxxx xxxxx sobivatele, kergetele töödele.
Kuna enamus alaealistele sobivatest töödest on alaealistele lubatud tööde nimekirjas nimetatud, töötavad alaealised ka edaspidi ilmselt kõige enam just xxxxxx töökohtadel, mistõttu ei kaasne muudatusega sihtrühma jaoks eeldatavasti olulisel määral muutusi. Nii muudatuse sagedust, ulatust kui ebasoovitavate mõjude riski võib pidada väikeseks, kuna alaealised töötavad ebaregulaarselt, alaealistele lubatud tööde hulk laieneb, kuid ei eelda sihtrühmalt sihiteadlikku kohanemist (tegemist jätkuvalt kergete töödega) ning töö sobivust alaealistele hindavad jätkuvalt nii Tööinspektsioon järelevalvete käigus kui alaealiste seaduslikud esindajad töölepingu sõlmimisel. Muudatuse sihtrühm võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on väike.
• Sihtrühm 2: Tööandjad, kes palkavad 13-16-aastaseid koolikohustuslikke alaealisi. Kokku palkas 2015. aastal Maksu- ja Tolliameti andmeil alaealisi töötajaid 2300 tööandjat, moodustades 3% kõigist tööandjatest. Neist 20% olid 1-9 töötajaga, 40% 10-49 töötajaga ning 40% 50+ töötajaga tööandjad.
Sotsiaalsed mõjud
Xxxxxxx tööde nimekirja kaotamisel on positiivne mõju nende tööandjate tegevusele, kellel on pakkuda muid kergeid alaealistele sobivaid töid, mida siiani lubatud tööde nimekirjas nimetatud pole. Seega võimaldab muudatus mõningal määral tööandjatel enam töökohti luua. Kuna siiani kehtinud lubatud tööde nimekirjas nimetatud tööd katavad ära peamised kerged alaealistele sobivad tööliigid, on nende tööandjate arv tõenäoliselt väike, kes nimekirja kaotamise tulemusel alaealisi enam palgata saavad.
Kuna alaealised töötavad koolivälisel ajal ning ebaregulaarselt, on muudatuse mõju ka tööandjatele pigem harv ehk sagedus väike. Kuna muudatusega ei kaasne tööandjate jaoks kohustusi, on mõju ulatus väike. Negatiivse iseloomuga mõjud sihtrühma jaoks puuduvad. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju tööandjatele ebaoluline.
• Sihtrühm 3: Tööinspektsioon
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Praktikas tõlgendavad eri regioonide tööinspektorid alaealistele lubatud tööde nimekirja mõnevõrra erinevalt, mistõttu võib olla olulisi erinevusi selles, milliseid töid loetakse alaealisele lubatud töödeks. Muudatus võimaldab tööinspektoritel töö alaealisele sobivuse kontrollimisel ennekõike keskenduda töö sisu hindamisele (töö alaealise võimetele vastavus ja ohutus) ehk suureneb tööinspektorite otsustusõigus alaealiste töötingimuste järelevalves.
Muudatuse sagedus Tööinspektsiooni jaoks on väike, sest alaealiste töötingimuste sihtkontrolle viiakse läbi iga-aastaselt xxxx koolivälisel perioodil (suvevaheaeg), samuti moodustavad sihtkontrollid xxxx väikse osa kõigist Tööinspektsiooni töösuhete kontrollidest (2015. aastal oli töösuhete kontrolliga hõlmatud ettevõtete koguarv 523, alaealiste töötingimuste sihtkontrolliga hõlmatud ettevõtteid kokku 29). Muudatusega kaasneb tööinspektorite jaoks mõnevõrra laiem otsustusõigust, kuid puudub tarvidus kohanemisele suunatud tegevusteks ehk mõju ulatus on väike. Ebasoovitava mõju risk on see, et tööinspektorite arusaamad alaealisele sobivast tööst
võivad regiooniti varasemast enam erineda. Samas tuvastatakse jätkuvalt alaealistele sobimatuid töid Tööinspektsiooni poolt teostatava järelevalve käigus. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale ebaoluline.
Muudatus 2: 13-14-aastastele töötamiseks nõusoleku taotlemise kohustuse kaotamine
• Sihtrühm 1: 13-14-aastased alaealised. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas 2015. aasta jooksul kokku ligikaudu 1900 13-14-aastast, kellest 1200 töötas töölepingu alusel. Xxxxx töötas kõigist 13-14-aastastest Eesti elanikest aasta jooksul 7,8%.
Sotsiaalsed mõjud
Nõusoleku taotlemise kohustuse kaotamine 13-14-aastaste puhul vähendab tööandjate jaoks xxx- xx ressursikulu alaealiste palkamisel ning motiveerib seeläbi neid senisest xxxx xxxxxx vanuses alaealisi tööle võtma. Seetõttu on muudatusel positiivne mõju sihtrühma tööhõivele ja ligipääsule tööturule.
Tööinspektsioonist taotleti 2015. aastal töötamiseks tööluba kokku 2450 alaealise töötamiseks, neist 93% puhul andis Tööinspektsioon töötamiseks nõusoleku. Perioodil 2014-2016 I poolaasta on kokku taotlus esitatud 6500 alaealise palkamiseks. 13-14 aastaste puhul on peamiseks nõusoleku andmisest keeldumise põhjuseks ohutegurite esinemine töökeskkonnas. Samas on selliseid otsuseid viimase 2,5 aasta jooksul kokku olnud xxxx seoses 20 alaealisega vanuses 13-14. Ka Tööinspektsiooni alaealiste töötingimuste sihtkontrollide tulemused näitavad, et juhused, kus rikkumised on seotud alaealiste xxxxx xxxxx sobimatu või keelatud töö tegemisega, on harvad. Alaealiste töötingimuste üle teostab Tööinspektsioon jätkuvalt järelevalvet ka edaspidi, samuti on töölepingu sõlmimiseks jätkuvalt vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuga või mis on seadusliku esindaja poolt hiljem heaks kiidetud. Seetõttu ei ole muudatusel olulisel määral mõju alaealiste töötingimustele.
Muudatuste mõju ulatust sihtrühma jaoks võib pidada väikeseks, kuna töötamiseks nõusoleku taotlemise kohustuse kaotamine ei tekita sihtrühmas tarvidust kohanemisele suunatud tegevusteks. Kuna sihtrühma jaoks on töötamine üldiselt ebaregulaarne tegevus, on ka muudatuste mõju sagedus väike. Ebasoovitava mõju riskiks võib pidada ohtu, et tööandja võib palgata 13-14-aastase tööle, kus esineb töökeskkonna ohutegureid, kuid lähtudes senistest Tööinspektsioonile esitatud nõusoleku saamise taotluste andmetest ja sihtkontrollide tulemustest võib xxxx xxxxx pidada väikeseks. Sihtrühma võib pidada väikeseks, kuna 13–14-aastased töötajad moodustavad xxxx väikse osa kõigist Eesti elanikest. Kokkuvõttes on muudatuste sotsiaalne mõju sihtrühmale ebaoluline.
• Sihtrühm 2: Tööandjad, kes palkavad 13-14 aastaseid alaealisi.
Majanduslikud mõjud
Kuna 13-14-aastaste palkamiseks ei ole enam vajadust taotleda tööluba, väheneb tööandjate jaoks taotlemisega kaasnev aja- ning ressursikulu ehk peamine mõju sihtrühma jaoks on halduskoormuse vähenemine. See võib omakorda motiveerida osa tööandjaid enam palkama selles vanuses alaealisi.
Kokku esitati 2015. aastal Tööinspektsioonile 184 taotlust alaealiste tööle võtmiseks. Neist 7 puhul keeldus Tööinspektsioon nõusolekust, kuna 13-14-aastaste puhul esines töökeskkonna ohutegureid. Seega on tööandjate osakaal, keda 13-14-aastase palkamisel nõusoleku taotlemise muudatus mõjutab, väike. Kuna alaealised töötavad koolivälisel ajal ning ebaregulaarselt, on muudatuse mõju ka tööandjatele pigem harv ehk sagedus väike. Muudatusega ei kaasne tööandjate
jaoks kohustusi, nii et mõju ulatus on väike. Negatiivse iseloomuga mõjud sihtrühma jaoks puuduvad. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju tööandjatele ebaoluline.
• Sihtrühm 3: Tööinspektsioon
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Muudatuse tulemusel väheneb mõnevõrra Tööinspektsiooni töökoormus alaealisega töölepingu sõlmimiseks antavate lubade osas, kuna kaob vajadus läbi vaadata taotlusi 13-14-aastaste tööle võtmiseks. Samas on 13-14-aastaste puhul loakohustuse kaotamise järel Tööinspektsioonil edaspidi jätkuvalt ülesanne järelevalve käigus hinnata tööde sobivust alaealisele.
Muudatustega ei kaasne Tööinspektsiooni jaoks lisanduvaid tegevusi ehk mõju ulatus on väike. Kuna aastas saab Tööinspektsioon kokku alla 200 taotluse alaealise palkamiseks, ei ole koormuse vähenemine seoses taotluste vähenemisega märkimisväärne ning mõju sagedus on väike. Muudatused mõjutavad xxxx xxxx riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Negatiivse iseloomuga mõjud Tööinspektsioonile puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile ebaoluline.
Muudatus 3: Alaealiste igapäevase ja iganädalase tööaja muudatused
• Sihtrühm 1: 7-16-aastased koolikohustuslikud alaealised. 2015. aasta jooksul töötas Xxxxx- ja Tolliameti andmetel kokku ca 300 7-12-aastast, 1900 13-14-aastast ja 4700 15-16-aastast alaealist (andmetes ei ole võimalik eristada 15-16-aastaseid mittekoolikohustuslikke alaealisi). Kokku oli Eestis 2015. aasta alguse seisuga 129 700 alaealist vanuses 7-16.
Sotsiaalsed mõjud
Kavandatavate muudatustega muutub alaealiste töö- ja puhkeaeg. 7-14-aastaste või koolikohustuslike 15-16-aastaste alaealiste puhul piiratakse nende töötamist kooliaasta jooksul, võimaldades xxxx xxxxx töötada pikemalt õppeaasta välisel ajal (nt suvevaheajal). Koos tööaja muudatustega muutub ka alaealiste igapäevase puhkeaja regulatsioon kooskõlas sellega, mitu tundi päevas alaealine töötada võib.
Tööaega puudutava regulatsiooni muudatustel on mõju noorte tööhõivele. Praeguses olukorras on koolikohustusliku alaealise tööaeg õppeveerandi välisel ajal oluliselt piiratud, mistõttu on tööandjale alaealise tööle võtmine raskendatud ning koormav töökorralduslikust aspektist. Muudatuse järgi väheneb sihtrühma lubatud tööaeg õppeveerandi xxxxxx (7-12-aastastel kehtivas õiguses 3 tundi päevas, 13-16-aastastel koolikohustuslikel 4 tundi päevas, muudatuse järgi mõlemal 2 tundi päevas) ning suureneb koolivaheaegadel (kehtivas õiguses sama, mis õppeveerandi xxxxxx, muudatuse järgi 3 tundi päevas 7-12-aastastel ning 7 tundi päevas 13-16- aastastel koolikohustuslikel) ehk muudatustel on vähene negatiivne mõju sihtrühma tööhõivele õppeveerandi xxxxxx ning positiivne mõju tööhõivele koolivälisel ajal. Läbi parema ligipääsu tööturule koolivälisel ajal on alaealistel suuremad võimalused omandada töökogemust, mis omakorda suurendab nende võimalusi xxxxx töökohta ka tulevikus. Samas võimaldavad piirangud tööajale õppeveerandi xxxxxx tagada seda, et töötamine ei segaks koolikohustuste täitmist. Suurim on sihtrühma sees mõju 13-16-aastaste koolikohustuslike alaealiste puhul, kes muudatuse tulemusel saavad koolivaheaegadel töötada pea sama palju kui täiskasvanud ehk enim suureneb tööandjate motivatsioon xxxxx xxxx pakkuda.
Alaealiste töötingimuste muutmine võib mõjutada seda, milliseid lepinguid alaealiste tööle võtmiseks sõlmitakse. Muudatuste tagajärjel võib suureneda alaealiste töötajatega tähtajaliste
töölepingute sõlmimine (nt suvevaheajal) ning väheneda töövõtu- või käsunduslepingute sõlmimine. Üheks töölepingu sõlmimisest hoidumise põhjuseks võib pidada alaealiste töösuhete piiravat regulatsiooni ning võimalust rakendada alaealisi rohkem xxxxx xxx seadus seda lubab. Seega, kui seadus võimaldab alaealistel rohkem töötada, siis ei ole tööandjal vaja hoida kõrvale alaealisega töölepingu sõlmimisest põhjusel, et kehtiv regulatsioon ei võimalda alaealist ettevõtte vajadustele vastavalt tööle rakendada. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt töötas 2015. aastal töövõtu- või käsunduslepingu alusel kolmandik kõigist 7-17-aastastest töötajatest. Kõigist Eesti töötajatest töötas 2015. aasta jooksul võlaõigusliku lepingu alusel 14%, mis tähendab, et sellised lepingud on palju enam kasutatud just alaealiste palkamisel.
Võimalus töötada kauem õppeveerandi välisel ajal mõjutab positiivselt 13-16-aastaste koolikohustuslike alaealiste töötasu suurust. Samas peaks alaealise poolt teenitav tulu olema pigem lisandväärtus kui töötamise eesmärk iseenesest. Seega ei tohiks alaealiste tööaja pikendamine mõjutada nende majanduslikku toimetulekut.
Koos tööaja muudatustega reguleeritakse ka alaealiste kutseõppe praktika tööaega. Vähemalt 15- aastasele alaealisele, kes töötab praktika raames, kehtestatakse tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas ja 14-aastastele 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas, et vältida kuritarvitusi. Xxxxxx erisus kehtib ainult juhul, kui praktika läbimise ajaks sõlmitakse praktikandiga tööleping. Samuti kehtib erisus ka töökohapõhise õppe rakendamisel, kuivõrd töökohapõhise õppe korraldusele kohaldatakse töölepingu seaduse töö- ja puhkeaja regulatsiooni. 7-16-aastaste koolikohustuslike alaealiste sihtrühmast mõjutab muudatus neid, kes õpivad kutseõppeasutuses, kuid pole põhiharidust omandanud. 2015. aastal õppis kutsekoolides kokku 816 xxxx põhihariduseta või erivajadusega noort.
Tööaja muudatuste mõju ulatust võib pidada keskmiseks peamiselt 13-16-aastaste koolikohustuslike alaealiste jaoks, xxxxx lubatud tööaeg õppeveereandi välisel ajal tõuseb märkimisväärselt, mistõttu võib suurendada nende tööhõive ja töökoormus koolivaheaegadel. Kuna alaealised töötavad ebaregulaarselt ning peamiselt xxxx väljaspool õppetööd, on mõju sagedus sihtrühma jaoks väike. Negatiivse iseloomuga mõju riskiks võib pidada seda, et pikem tööaeg koolivälisel ajal võib 13-16-aastaste koolikohustuslike alaealiste jaoks olla väsitav ega võimalda õppetööst piisavalt välja puhata. Samas ei tohi jätkuvalt alaealise seaduslik esindaja anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest, mis tagab, et koolikohustuslik alaealine saab ka piisavalt puhata. Kuna 7- 16-aastased alaealised moodustavad kokku 10% Eesti elanikkonnast, võib sihtrühma pidada keskmiseks. Kokkuvõttes võib järeldada, et muudatustel on oluline mõju 13-16-aastaste koolikohustuslike alaealiste jaoks. Kuna 7-12-aastaste puhul on peamiseks muudatuseks see, et lubatud tööaeg päevas õppeveerandi xxxxxx väheneb ühe tunni võrra, võib tööaja muudatuste mõju 7-12-aastaste jaoks pidada ebaoluliseks.
• Sihtrühm 2: 15-17-aastased mittekoolikohustuslikud alaealised. 2015. aasta jooksul töötas Maksu- ja Tolliameti andmetel kokku 8700 alaealist vanuses 15-17, neist 5900 töölepingu alusel. Kokku oli Eestis 2015. aasta alguse seisuga 34 800 alaealist vanuses 15-17 ehk aasta jooksul töötas kokku veerand vanusegrupist.
Sotsiaalne mõju
15-17-aastased alaealised, kes ei ole enam koolikohustuslikud, võivad muudatuste järgi töötada täistööajaga sarnaselt täiskasvanutele (8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul). Sama tööaeg kehtib ka kutseõppe raames praktikat läbides. Samuti on xxxx lubatud
töötada ajavahemikus 06.00-22.00 (varasemalt 06.00-20.00) ehk õhtust lubatud tööaega pikendatakse kahe tunni võrra.
Kuna muudatustega vähenevad piirangud 15-17-aastaste mittekoolikohustuslike alaealiste palkamisele, muutub alaealise tööle võtmine tööandjale töökorralduslikust seisukohast oluliselt lihtsamaks ning täiskasvanu asemel mittekoolikohustusliku alaealise tööle võtmine ei ole tööandja jaoks enam oluliselt ebasoodsam variant. Võimalus õhtusel ajal pikemalt töötada mõjutab positiivselt sihtrühma tööhõivet valdkondades, kus ettevõtete lahtiolekuaeg on pikem ning seetõttu on töö jagatud vahetustesse (nt teenindus, majutus, toitlustus). 2015. aastal töötas 13% 15-17- aastastest toidu ja joogi serveerimise alal ja 7% majutuse alal.
15-17-aastaste mittekoolikohustuslike seas on neid, kes jätkavad gümnaasiumi- või kutsehariduse omandamist. Neile antakse võimalus õppetöö kõrvalt täistööajaga töötada. Maksu- ja Tolliameti andmed näitavad, et kooliaasta jooksul töötamine on seda levinum, mida vanem alaealine on. Näiteks 2015. aasta suvel töötas 1800 noort vanuses 15, xxxxx xxx kooliaasta jooksul töötas xxxx xxxx 500. 16-aastastest töötas suvel 2100, kooliaasta jooksul aga 1200. 17-aastastest töötas suvel 3000, kooliaasta jooksul aga 2300. Eelduslikult tõuseb muudatuse järel mõnevõrra kogu sihtrühmas kooliaasta jooksul töötamine.
Muudatusega võib kaasneda negatiivne mõju, kui osa sihtrühmast ei suuda töökoormuse tõttu enam õppetööle piisavalt keskenduda või eelistab töötamist koolis käimisele. Samas on nii tööandjal kui alaealise seaduslikul esindajal kohustus nii alaealise tööle võtmisel kui alaealise töötamiseks nõusoleku andmisel arvestada töötava alaealise võimetega ja lähtuda eelkõige tema huvidest. Samas on mittekoolikohustuslike alaealiste seas xx xxxx, kes xxxxxx xx käi. Sellisel juhul ei sega töötamine nende hariduse omandamist. 2015. aastal ei jätkanud põhikooli lõpetajatest 3% haridusteed. Tasemehariduses ei osalenud 2015. aastal 1% 15-aastastest, 3% 16-aastastest ja 8% 17-aastastest noortest ehk kokku ligikaudu 1500 noort.
Muudatuse tulemusel võivad tööandjad hakata sihtrühmaga enam sõlmima töölepinguid muude võlaõiguslike lepingute asemel. 2015. aastal tõusis hüppeliselt võlaõiguslike lepingute sõlmimine 15-17-aastastega – kui aastatel 2010-2014 töötas stabiilselt 21-23% kõigist aasta jooksul töötasu saanud 15-17-aastastest käsundus- või töövõtulepingu alusel, siis 2015. aastal oli neid 32%. Tööinspektsioon on sihtkontrollide puhul toonud välja peamise murena seda, et alaealistega sõlmitakse muid võlaõiguslikke lepinguid, kui tegelikult on tegemist töösuhtega. Piirangute vähendamine 15-17-aastaste mittekoolikohustuslaste tööajale muudab töölepingu sõlmimise tööandja jaoks atraktiivsemaks, mis omakorda tähendab, et sihtrühm on töösuhtes rohkem kaitstud.
Mõju ulatus sihtrühma jaoks on keskmine, sest võimalus täiskoormusega töötada võib sihtrühma jaoks xxxx xxxxx muutusi tööelus, kuid ei kaasne kohanemisraskusi, kuna alaealine ise saab otsustada, kas või kui palju ta töötada soovib või saab. Mõju sagedus on keskmine, kuna sihtrühma sees on neid, kes töötavad nii õppetöö kõrvalt kui koolivälisel ajal ehk tööaja muudatused avaldavad nende tööelule mõju regulaarselt. Ebasoovitava mõju riski (võimalus, et täiskohaga töötamine hakkab segama alaealise õppetööd) võib pidada keskmiseks. Kokkuvõttes mõjutab muudatus sihtrühma olulisel määral.
Majanduslik mõju
Võimaldades 15-17-aastastel mittekoolikohustuslikel alaealistel rohkem töötada, võib suureneda nende igakuine sissetulek. See võib omakorda parandada nende leibkondade majanduslikku toimetulekut. Võimalus teenida suuremat sissetulekut on oluline nende jaoks, kes ei jätka xxxxx
põhikooli kooliteed (ca 1500 noort), samuti nende jaoks, kes keskkooli või kutsekooli omandamise ajal peavad end ise ülal pidama.
Mõju ulatust võib pidada keskmiseks, kuna sihtrühma võimalik töötundide arv suureneb, tekib ligipääs rohkematele töökohtadele ning suureneb võimalus sissetulekut teenida, samas ei eelda muudatused sihtrühmalt sihiteadlikku kohanemist. Mõju sagedus on keskmine, kuna osa sihtrühmast töötab nii kooliveerandi xxxxxx xxx koolivälisel ajal. Negatiivsed majanduslikud mõjud puuduvad. Sihtrühm on väike, kuna eelduslikult töötavad kogu sihtrühmast xxxx vähesed eesmärgil leibkonna majanduslikku toimetulekut parandada ning teenitav tulu on suurema osa jaoks sihtrühmast pigem lisandväärtus ja võimalus taskuraha teenida. Kokkuvõttes võib muudatuse majanduslikku mõju sihtrühmale pidada oluliseks.
• Sihtrühm 3: Tööandjad, kes palkavad alaealisi töötajaid. Kokku palkas 2015. aastal Maksu- ja Tolliameti andmeil alaealisi töötajaid 2300 tööandjat.
Majanduslik mõju
Alaealiste tööaja muutmine teeb alaealise tööle võtmise tööandjale töökorralduslikust seisukohast oluliselt lihtsamaks ning täiskasvanu asemel mittekoolikohustusliku alaealise tööle võtmine ei ole tööandja jaoks enam oluliselt ebasoodsam variant. 2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise uuringu raames vastas veerand tööandjatest, et näeb probleeme või piiranguid alaealistega töösuhtesse astumisel ning üks peamisi põhjuseid selleks on seadusega ettenähtud piirangud alaealiste tööle võtmisel. Piirangute muutmine alaealiste palkamisel mõjutab seega positiivselt ettevõtete võimalusi tööjõu palkamisel.
Eriti mõjutavad muudatused ettevõtteid, mis tegelevad valdkondades, kus on suurem nõudlus tööjõu järele koolivaheaegade perioodidel. Kõige xxxx xxxxx on 2013-2015 aastal töötanud avaliku halduse ja riigikaitse valdkonnas, toidu ja joogi serveerimises, jaekaubanduses, sporditegevuse, lõbustus- xx xxxx ja tegevuste ja majutuse valdkonnas.
Mõju ulatus tööandjate jaoks on keskmine, kuna tekib võimalus rohkem alaealisi palgata, samas ei pane muudatused tööandjatele kohustusi juurde. Ka mõju sagedus võib olla keskmine, kuna tööandja jaoks, kellel on pakkuda alaealistele sobivaid töid, võib vajadus sellise tööjõu järele tõenäoliselt olla regulaarne. Mõjutatava sihtrühma suurus võrreldes kõigi Eesti tööandjate arvuga on väike, 2015. aastal palkas alaealisi tööle 3% tööandjatest, kusjuures muudatuse tulemusel võib see number mõnevõrra tõusta. Ebasoovitavaid mõjusid tööandjate jaoks ei kaasne. Kokkuvõttes on muudatuste mõju tööandjatele oluline.
Muudatus 4: Alaealise põhipuhkuse erisuse kaotamine
• Sihtrühm 1: Alaealised töötajad. Kokku töötas 2015. aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti andmetel töölepingu alusel 7300 7-17-aastast alaealist.
Sotsiaalne mõju
Alaealise töötaja puhul ei pea muudatuse järgi tööandja enam arvestama sellega, et talle tuleb lisaks võimaldada 7 kalendripäeva puhkust aastas, mistõttu mõjutab alaealiste põhipuhkuse erisuse kaotamine negatiivselt puhkuse andmist ja puhkusetasude maksmist alaealistele töötajatele.
Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt on alaealiste arv, xxxxx puhkusetasu hüvitamist taotletakse, aastate lõikes üsna erinev, varieerudes 2011.-2015. aastal 104-308 vahel (2015. aastal 210). Keskmine hüvitatav summa on jäänud 13-26 euro vahele ja keskmine hüvitatavate päevade arv on olnud 1-2 päeva. Olukordades, kus alaealine pikendatud põhipuhkust välja xx xxxx, tuleb
tööandjatel aga see osa töösuhte lõppedes ise töötajale välja maksta. Seetõttu on alaealiste arv, xxxxx puhkusetasud muudatuse tulemusel vähenevad, suurem. Samas on sellistel juhtudel tööandjate poolt välja makstavate puhkusetasude suurused eelduslikult sarnased Sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitatud summadele, jäädes keskmiselt 13-26 euro vahele aastas. Seega ei ole tegemist muudatusega, mis mõjutaks olulisel määral alaealisi töötajaid, kuna pikendatud põhipuhkust kasutavad väga vähesed sihtgrupi liikmed ning seda keskmiselt vähem xxx xxxx päeva aastas, samuti on kaotus puhkusetasu summades väike.
Kuna tööandja ei pea enam arvestama alaealise pikema põhipuhkusega, vähendab muudatus piiranguid alaealiste värbamisel ehk mõjutab positiivselt nende ligipääsu tööturule. Kuigi pikendatud põhipuhkuse kasutamise määr on madal, võib alaealise õigus pikendatud puhkusele siiski pärssida tööandjate soovi palgata alaealisi, kuna alaealisel on õigus pikemale puhkusele ning puhkusetasude hüvitamise taotlemisega kaasneb tööandja jaoks ajakulu.
Arvestades, et alaealised töötavad enamasti koolivaheaegadel ega kasuta täies ulatuses oma põhipuhkust, on põhipuhkuse erisuse kaotamise mõju sihtrühmale ebaoluline. Mõju sagedus ja ulatus on väikesed, kuna muudatusega ei kaasne alaealiste töötajate jaoks kohanemisraskusi ning töötamine üldiselt on sihtrühmas ebaregulaarne tegevus. Negatiivse iseloomuga mõjuks võib pidada osade alaealiste puhkuseaja ja puhkusetasude vähenemist, kuid Sotsiaalkindlustusameti andmeil on selliseid alaealisi xxxx xxxx ning nende kaotatavate puhkusepäevade arv jääb keskmiselt alla kahe aastas. Seega on ebasoovitavate mõjude risk väike.
• Sihtrühm 2: Tööandjad, kes palkavad alaealisi töötajaid. Kokku palkas 2015. aastal alaealisi töötajaid 2300 tööandjat.
Majanduslik mõju
Alaealise põhipuhkuse erisuse kaotamise kaudu väheneb alaealisi palkavate organisatsioonide halduskoormus, kuna kaob vajadus esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlusi alaealise töötaja puhkusetasu hüvitamiseks. Kuna seda on siiani teinud xxxx vähesed tööandjad (25-40 tööandjat aastas), on muudatuse mõju halduskoormusele väike.
Muudatusel on ka mõningane majanduslik mõju, kuna tööandjate kulud vähenevad juhtudel, kus alaealisest töötaja ei ole pikendatud põhipuhkust välja võtnud ning tööandjal on tulnud see osa töösuhte lõppedes ise töötajale välja maksta. Lähtudes Sotsiaalkindlustusameti andmetest on keskmine alaealise puhkusetasu 28 kalendripäeva ületava osa eest 13-26 eurot aastas, mistõttu ei ole tegemist olulise kulude vähenemisega tööandjate jaoks.
• Sihtrühm 3: Sotsiaalkindlustusamet
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Alaealiste põhipuhkuse erisuse kaotamine vähendab vähesel määral Sotsiaalkindlustusameti töökoormust ning kulusid Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2015. aastal taotleti kokku 210 alaealise põhipuhkuse osa hüvitamist keskmiselt summas 26,37 eurot ehk kulu aastas oli ligikaudu 5500 eurot. Muudatuse mõju on ebaoluline, kuna muudatus ei too xxxxx muutusi Sotsiaalkindlustusameti tegevuses, alaealiste töötajate põhipuhkuse hüvitamine on toimunud pigem harva ning ebasoovitavate mõjude risk Sotsiaalkindlustusametile puudub.
Muudatus 5: Tööinspektsiooni pädevuse sätestamine hindamaks töö tegemise suhte sisu
• Sihtrühm 1: töövõtu- või käsunduslepingu alusel töötajad
Sotsiaalne mõju
Tööinspektsiooni järelevalve pädevuse laiendamine selliselt, et tööinspektoril on õigus hinnata sõlmitud lepingu sisu põhjal, kas tegemist on töölepinguga, mõjutab nii järelevalve tõhusust kui ka töötajate õiguseid.
Muudatus annab Tööinspektsioonile selge õigusliku aluse teostada järelevalvet võlaõiguslike lepingute üle, mis oma sisult on töölepingud. Kehtiva õiguse järgi jäävad muude võlaõiguslike lepingute alusel töötavad isikud xxxx töötajale ette nähtud kaitsest. Töötaja puhul kohalduvad aga kõik TLS tulenevad sätted (tööaja piirangud, minimaalne igapäevane ja iganädalane puhkeaeg, samuti ka kaitse töölepingu ülesütlemisel jne) kui ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse regulatsioon. Seega annab muude võlaõiguslike lepingute sõlmimine tööandjale võimaluse xxxxx kõrvale töötajatele kehtivate tööõiguslike sätete kohaldamisest. Kavandatav muudatus tagab kõigile tegelikult töösuhtes olevatele töötajatele, olenemata sellest, xxxxxxx xxxxxx on nendega sõlmitud, võrdse kaitsetaseme.
Muudatusel on positiivne mõju nende töötajate jaoks, kes sisuliselt töötavad töölepingu alusel, kuid kellega vormiliselt on sõlmitud muu võlaõiguslik leping. 2015. aasta jooksul töötas kokku 93 900 inimest muu võlaõigusliku lepingu alusel, moodustades 14% kõigist töötajatest. Kuna Tööinspektsioon ei kogu andmeid juhtumite kohta, kus töölepingule iseloomulike tunnustega suhe on vormistatud näiteks töövõtu- või käsunduslepinguna, ei xxx xxxxx, kui suur osa kõigist sõlmitud muudest võlaõiguslikest lepingutest sisuliselt võivad töölepingud olla.
Muude võlaõiguslike lepingute sõlmimine on enam levinud alaealiste töötajate palkamisel. 2015. aasta jooksul kokku töötas kolmandik 7-17-aastastest töötajatest muu kui töölepingu alusel. Seega on Tööinspektsiooni järelevalve pädevuse suurendamisel ka positiivne mõju alaealiste kaitsele töösuhetes. Tööinspektsioon on ka alaealiste töötingimuste kontrollide puhul välja toonud, et kõige suuremaks probleemiks on alaealistega sõlmitud töövõtu-ja käsunduslepingud. Kui tööinspektor on nõudnud töövõtulepingu ümber vormistamist töölepinguks, on mitmed tööandjad välja toonud, et see pole võimalik – peamiseks põhjuseks noorte vähene vastutusvõime, huvi puudumine töölepingulise suhte vastu ja liiga suur töötasu, mis tuleb töölepinguga välja maksta. Hinnanguliselt võivad üsna paljud sõlmitud käsundus- ja töövõtulepingud olla sisult tegelikult töölepingud.
Sihtrühma suurus osakaaluna kõigist Eesti töötajatest on hinnanguliselt väike – kuigi muu võlaõigusliku lepingu alusel teeb aasta jooksul tööd 14% kõigist töötajatest, on eelduslikult xxxx xxxxx osa neist sisuliselt töölepingud. Otsene mõju ulatus ja sagedus sihtrühma jaoks on väike, kuna Tööinspektsioon kontrollib xxxx väheste töötajate töötingimusi (2015. aastal külastas Tööinspektsioon töösuhete kontrolli raames 523 ettevõtet), mistõttu on kokkupuude muudatusega harv ning puudub tarvidus kohanemisele suunatud tegevusteks. Arvestades, et muudatus võib mõjutada seda, milliseid lepinguid tööandjad töötajatega sõlmivad, mis omakorda mõjutab laiemalt nende töötajate töötingimusi, võib kaudset mõju sagedust ja ulatust samas pidada keskmiseks. Ebasoovitavate mõjude riski töötajate jaoks ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju ebaoluline.
• Sihtrühm 2: tööandjad, kes sõlmivad töövõtu- ja käsunduslepinguid. Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeris muu kui töölepinguga töötajate väljamakseid 2015. aasta jooksul kokku 14 400 tööandjat, moodustades 21% kõigist tööandjatest.
Majanduslik mõju
Muudatus mõjutab peamiselt tööandjaid, kes sõlmivad töötajatega muid võlaõiguslikke lepinguid, mis on sisuliselt töölepingud. Samuti võib suurenenud järelevalve lepingute sisu üle kaudselt mõjutada xx xxxxx tööandjaid, kes sõlmivad muid võlaõiguslikke lepinguid, kuna tööinspektor võib järelevalve käigus vajadusel hinnata ka nende sõlmitud lepingu sisu.
Muudatuse tulemusel võib osa tööandjaid, kes on eelistanud oma töötajatega sõlmida vormiliselt muid võlaõiguslikke lepinguid, olla enam motiveeritud sõlmima töölepinguid. Sellega võib kaasneda nende jaoks lisakulusid, kuna töötajatele tuleb tagada TLS-st tulenevad õigused. Majanduslik kahju võib kaasneda nende ettevõtete jaoks, kus tuvastatakse muid võlaõiguslikke lepinguid, mis sisuliselt on töölepingud ning mille puhul Tööinspektsioon teeb kindlaks TLS nõuete rikkumisi.
Kuna kokkupuude Tööinspektsiooniga on tööandjate jaoks harv, on muudatuse mõju sagedus väike. Mõju ulatus on keskmine, kuna tööandjate jaoks võib kaasneda muutusi, kui tekib vajadus sõlmida muude võlaõiguslike lepingute asemel enam töölepinguid. Kokkuvõttes on mõju tööandjate jaoks siiski pigem ebaoluline.
• Sihtrühm 3: Tööinspektsioon
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Eelnõu mõjutab Tööinspektsiooni ülesandeid ja töökorraldust, kuna muudatustega luuakse õiguslik alus Tööinspektsiooni järelevalvepädevuse laiendamiseks, et tööinspektoril oleks võimalik vajadusel hinnata isikuga sõlmitud lepingu sisu.
Õiguskantsler on 2014. aastal esitanud Tööinspektsioonile oma hinnangu, et Tööinspektsioonil on õigus ja kohustus hinnata poolte vahelist suhet sisuliselt xx xxxxx lähtuda sellest, kuidas pooled lepingu pealkirjastanud on. Lähtuvalt sellest on tööinspektorid hakanud xxxx xx mõningal määral tegema, mistõttu on muudatuse peamine eesmärk luua seaduses õiguslik alus Tööinspektsioonile hinnata sõlmitud lepingute sisu. Seetõttu ei ole tegemist muudatusega, mis muudaks Tööinspektsiooni töökorraldust või ülesandeid olulisel määral. Ebasoovitavate mõjude riski Tööinspektsiooni jaoks ei kaasne.
Muudatus 6: Valveaja regulatsiooni muudatus IKT-sektoris
• Sihtrühm 1: IKT-sektori töötajad, kellele erisus laieneb: IT tugiteenuseid osutavad spetsialistid, xxxxx põhiliseks tööülesandeks on kriitiliste IKT teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine. 2011–2013 keskmisena oli IKT põhikutsealadel kokku hõivatuid ca 22 970 (sh IKT-sektoris 62% ja teistes sektorites 38%), neist 3880 olid põhikutsealalt IT süsteemide arendajad ja haldajad. Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu hinnangul on valveaega vaja rakendada IKT-sektori ettevõtetes umbes 10% IKT spetsialistidest töötajate puhul.
Sotsiaalne mõju
Muudatusel on mõju sihtrühma töö- ja puhkeajale. Sihtrühma valveaja kestus võib xxxx xxxx 130 tundi 28 kalendripäevase ajavahemiku kohta ehk kuni 32,5 tundi nädalas. Valveaja erisuse kasutamisel ei pea töötajale olema tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus eeldusel, et see ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Seega võib muudatuse tulemusel väheneda sihtrühma puhkeaeg xxx xxxxx, mil töötaja peab olema valmis vajadusel vastama infosüsteemide haldamisega seotud väljakutsetele. Mõju puhkeajale sõltub sellest, mil määral valveaja erisust ettevõttes kasutatakse. Kuna valveaja puhkeajaga seotud piirangute kohaldamata
jätmisega kaasneb töötaja jaoks mõnevõrra kõrgem valveajatasu, võib see ka töötajaid motiveerida loobuma oma puhkeajast.
Valveaja erandi rakendamisel ette nähtud kõrgem tasu (1/5 töötasust tavapärase 1/10 asemel) mõjutab positiivselt IT tugiteenuseid osutavate spetsialistide töötasu suurust valveaja erisuse rakendumisel. 2015. aastal oli Statistikaameti andmetel programmeerimise, konsultatsiooni jms tegevuse tegevusalal keskmine brutotunnipalk 14 eurot, mistõttu võib IT tugiteenuseid osutavate spetsialistide valveaja tasu tõusta keskmiselt 1,4 eurolt 2,8 eurole. 130-tunnise valveaja korral oleks sellisel juhul brutotöötasu 364 eurot. Mõju suurus töötasule oleneb sellest, mitu tundi kuus töötaja puhul erandit rakendatakse ning milline on valveajatasu kokkulepe kollektiivlepingus.
Muudatuse sotsiaalset mõju sihtrühma jaoks võib pidada oluliseks. Mõju ulatus on keskmine, kuna pikema valveajaga võib töötajate jaoks kaasneda muudatusi töökorralduses, samas ei eelda need sihiteadlikku kohanemist, kuna valveaega on rakendatud nende töötajate puhul ka siiani. Ka mõju sagedus võib olla keskmine, kuna valveaja erisuse kasutamine toimub tõenäoliselt regulaarselt (kas iganädalaselt või igakuiselt). Sihtrühma suurust võib võrreldes kogu Eesti töötajate arvuga pidada väikeseks, kuna mõjutatud on xxxx teatud IKT-sektori töötajad. Negatiivse iseloomuga mõju on see, et valveaja erisuse kasutamise tõttu on töötajatel vähem aega igapäevaselt või iganädalaselt end tööst välja puhata, mistõttu võib ebasoovitavate mõjude riski pidada keskmiseks. Samas ei ole valveaja näol tegemist tööajaga ning infosüsteemide haldamisega seotud väljakutsed on pigem harvad, mistõttu ei tohiks töötajate töökoormus oluliselt suureneda.
• Sihtrühm 2: IKT-sektori ettevõtted ja asutused, kus on tööl IT tugiteenuseid pakkuvad spetsialistid. IKT sektoris oli 2014. aastal kokku ligikaudu 3500 ettevõtet, millest 94% xxxx xxxx 10 töötajaga mikroettevõtted. IKT ettevõtete osatähtsus ettevõtluses kokku oli 2014. aastal 4,8%. Kuna 38% IKT põhikutsealal hõivatutest töötab väljaspool IKT-sektorit, mõjutab muudatus lisaks xx xxxxx ettevõtteid ja asutusi, kus IT tugiteenuseid pakkuvad spetsialistid tööl on.
Majanduslik mõju
Kavandatav muudatus mõjutab positiivselt infoühiskonnateenuseid pakkuvate ettevõtete tegevust. Muudatuse tulemusel saavad IT-ettevõtted paremini organiseerida oma tegevust, et tagada IT- teenuste kättesaadavus ja infosüsteemide toimimine ning reageerida erinevatele tõrgetele.
Tööjõuvajaduse xxxxx-xx prognoosisüsteem OSKA IKT-sektoripõhise raporti17 tööjõunõudluse- ja pakkumise võrdluses on välja toodud, et IKT valdkonnas kokku on uue tööjõu vajadus aastas üle kolmandiku võrra kõrgem kui uue tööjõu pakkumine. Arvestades, et vajalike oskustega IT- spetsialistide leidmine on ettevõtete jaoks keeruline ning vajadus IT-spetsialistide järele üldiselt on kasvamas, on valveaja erisuse loomine võimalus vajaduse tekkimisel rakendada xxxx xxxxx juba olemasolevaid spetsialiste. Kuna tõrked infosüsteemide töös on harvad, ei ole ettevõtete jaoks ka otstarbekas lisatööjõu palkamine.
Valveaja erandi rakendamisel on ette nähtud, et valveaja eest makstakse töötajale tasu 1/5 töötasust tavapärase 1/10 asemel. See võib sihtrühma ettevõtetele xxxxx xxxx mõningal määral suuremaid tööjõukulusid valveaja erandi rakendamisel. Samas ei ole mõju tööjõukuludele täpselt prognoositav, kuna see sõltub valveaja erisuse rakendamise määrast ning ettevõtetes sõlmitud kollektiivlepingutest.
17 Kättesaadav: xxxx://xxxx.xxxxxxxxx.xx/xx-xxxxxxx/xxxxxxx/0000/00/XXX-Xxxxxx-xxxxxx.xxx
Muudatuse mõju ulatus ja sagedus ettevõtete jaoks on keskmised, kuna valveaja erisus võib mõningal määral regulaarselt xxxxx xxxx muutusi ettevõtete tegevuse organiseerimises. Kuna IKT- sektori ettevõtete osatähtsus ettevõtluses kokku on ligi 5% ning IT tugiteenuseid pakkuvad spetsialistid töötavad lisaks ka väljaspool IKT-sektorit, võib mõjutatavat sihtrühma pidada keskmiseks. Negatiivne mõju sihtrühma jaoks võib olla tööjõukulude suurenemine seoses kõrgemate valveajatasudega, kuid see mõju on väike. Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale oluline.
• Sihtrühm 3: avalik sektor
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Muudatus puudutab olulisel määral ka mitmete riigiasutuste toimimist, kus on oluline tagada infoühiskonnateenuse pakkumist ja kättesaadavust. Nende hulka kuulub näiteks Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskust (SMIT), mille klientideks on teiste hulgas päästeasutused ning politsei ja piirivalve, kes osutavad avalikke teenuseid. Seega on muudatusel positiivne mõju ka konkreetsete riigiasutuste töökorraldusele, põhiülesannete täitmise ja teenuste osutamise võimele ja personalile. Kuna valveaja erisusega kaasneb ka kõrgema valveajatasu nõue, võivad muudatuse tõttu tõusta ka avaliku sektori tööjõukulud. Kuna muudatus mõjutab xxxx väheseid avaliku sektori töötajaid, on mõju kuludele siiski väga väike. XXXX-i töötajate koosseisus on 282 töötajat, kellest on ühes kuus valves keskmiselt 40 töötajat.
Muudatuse mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ja kuludele võib pidada ebaoluliseks, kuna muudatus puudutab xxxx väikest osa asutustest (IKT-teenuseid osutavaid asutusi) ning puudub vajadus kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju sagedust saab pidada keskmiseks seetõttu, et valveaja erisuse rakendamine saab tõenäoliselt olema regulaarne IKT- teenuseid osutavates asutustes. Ebasoovitavate mõjude xxxxx xx tuvastatud.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
IT tugiteenuseid osutavate spetsialistide igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangute leevendamine valveaja kasutamisel võimaldab tagada avalike teenuste osutamiseks vajalike infosüsteemide ööpäevaringse tõrgeteta töö, mis aitab tagada riigi sisejulgeolekut. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus SMIT klientideks on teiste hulgas päästeasutused ning politsei ja piirivalve. Et tagada näiteks 112 töötamine või politseiametnikule võimalus politseiautos operatiivselt päringuid teha, on vaja rakendusi käitavaid serveriparke, arvutivõrke ja arvutitöökohti üle terve Eesti, eelkõige häirekeskustes, prefektuurides ning rahvusvahelistes piiripunktides. Võimalus olemasolevatele vajalike teadmistega IT-spetsialistele rakendada valveaega suuremas määras võimaldab koheselt reageerida oluliste infosüsteemide tõrgete korral.
Muudatuse mõju sagedus riigi julgeolekule ja välissuhetele on eelduslikult väike, kuna tõrked oluliste infosüsteemide töös juhtuvad harva. Ka mõju ulatust võib pidada väikeseks, kuna julgeolekus ei toimu otseselt olulisi muutusi, xxxx pigem võimaldab muudatus paremini organiseerida IT tugiteenuseid osutavate spetsialistide tööd. Muudatuse sihtrühm on avaliku sektori kontekstis väike ning negatiivse iseloomuga mõjud riigi julgeolekule puuduvad. Kokkuvõttes on mõju riigi julgeolekule ebaoluline.
Eelnõu mõju töö- ja halduskoormusele kokku: Muudatuste tulemusel väheneb tööandjate halduskoormus, kuna kaob vajadus taotleda Tööinspektsioonilt tööluba 13-14-aastase palkamiseks ning Sotsiaalkindlustusametist alaealise põhipuhkuse osa hüvitamiseks. Tööinspektsiooni töökoormus võib kokkuvõttes vähesel määral suureneda, kuna nende pädevus järelevalve käigus
laieneb muude võlaõiguslike lepingute hindamisele, samas väheneb töökoormus 13-14-aastaste töölubade taotluste läbivaatamise võrra. Sotsiaalkindlustusameti töökoormus väheneb, kuna tööandjad ei esita enam taotlusi alaealiste põhipuhkuste hüvitamiseks.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud xx xxxxx
Võrreldes kehtiva TLS redaktsiooni rakendamisega seonduvate kuludega ei näe käesolev eelnõu ette olulist kulude kasvu. Eelnõus sätestatud valveaja erandi rakendamisel ette nähtud kõrgem tasu (1/5 töötasust tavapärase 1/10 asemel) võib xxxx xxxxx lisakulusid avaliku sektori asutustele (nt SMIT), kus töötavad IT tugiteenuseid osutavad spetsialistid, xxxxx puhul rakendatakse valveaega. Kulude suurus sõltub sellest, kui palju erandit rakendatakse ning millises valveajatasus on kokku lepitud.
Alaealiste põhipuhkuse erisuse kaotamine vähendab vähesel määral kulusid Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2015. aastal taotleti kokku 210 alaealise põhipuhkuse osa hüvitamist keskmiselt summas 26,37 eurot ehk kulu aastas oli ligikaudu 5500 eurot.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei xxx xxxx rakendusakte kehtestada.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks TLS § 7 lõige 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määruse nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd“.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tööinspektsioonile, Õpilasmalev SA-le, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Lastekaitse Liit MTÜ-le, Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti Xxxxx- xx Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile ja Eesti Lastevanemate Liidule.
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „ “ 2016. a.