Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 09.08.1995
Avaldamismärge: XX XX 1995, 11, 57
1. artikkel. Konventsiooni kehtivuspiirkond
2. artikkel. Mõisted
3. artikkel. Põhiprintsiibid ja kohustused
6. artikkel. Maal paiknevate reostusallikate puhul rakendatavad põhimõtted ja kohustused
7. artikkel. Keskkonnaekspertiis
Xxxx X. KAHJULIKUD AINED
I osa. PÕHIPRINTSIIBID II osa. KEELATUD AINED III osa. PESTITSIIDID
Xxxx XX. PARIMA KESKKONNAPRAKTIKA JA PARIMA VÕIMALIKU TEHNOLOOGIA KASUTAMISE KRITEERIUMID
Xxxx XXX. MAAL PAIKNEVATEST REOSTUSALLIKATEST PÄRINEVA REOSTUSE VÄLTIMISE MEETMED JA KRITEERIUMID
Xxxx XX. LAEVADELT LÄHTUVA REOSTUSE VÄLTIMINE
Xxxx X. LÄÄNEMERE PIIRKONNAS JÄÄTMETE VÕI MUU AINE KAADAMISE ÜLDISEST KEELUST VABASTUSED
Xxxx XX. KALDALÄHEDASEST TEGEVUSEST TINGITUD REOSTUSE VÄLTIMINE
Xxxx XXX. REOSTUSJUHTUDELE REAGEERIMINE
Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon
Vastu võetud 09.04.1992
Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seadus Helsingi 1992. aasta konventsiooni IV xxxx «Laevade põhjustatud merereostuse vältimine» muudatused
Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatused
Mitteametlik tõlge
Konventsiooni osapooled,
olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asendamatutest väärtustest, selle erakordsest hüdrograafilisest ja ökoloogilisest iseloomust ning elustiku tundlikkusest keskkonna muutustele;
pidades meeles Läänemere piirkonna ajaloolist ja tänapäevast majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist tähtsust regiooni rahvaste heaolule ja arengule;
täheldades xxxxxx xxxxxx Läänemere veelgi jätkuvat reostamist;
deklareerides oma vankumatut otsust kindlustada Läänemere ökoloogiline taastumine, tagada ja säilitada merekeskkonna isetaastumisvõime ja ökoloogiline tasakaal;
tunnistades, et Läänemere merekeskkonna kaitsmine ja seisundi parandamine on ülesanded, mida ei saa efektiivselt teostada ainuüksi riiklike jõupingutustega, xxxx ainult tiheda regionaalse koostöö ja teiste asjakohaste rahvusvaheliste meetmete abil;
tunnustades keskkonnakaitse alaseid saavutusi 1974. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni raames ja Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni osa selles;
tuletades meelde 1972. a. Stockholmi inimkeskkonna kaitse konverentsi deklaratsiooni vastavaid otsuseid ja põhimõtteid ning 1975.
a. Euroopa julgeoleku ja koostöö konverentsi lõppakti;
soovides laiendada koostööd selliste pädevate piirkondlike organisatsioonidega, xxxx xxxx on 1973. x. Xxxxxxx Läänemere ja Belti väinade elusressursside kaitse konventsiooni alusel asutatud Läänemere Rahvusvahelise Kalamajanduse Komisjon;
tervitades Läänemere deklaratsiooni, mis on vastu võetud Läänemere- ja teiste asjast huvitatud riikide, Euroopa Majandusühenduse ja kaasatud rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide poolt 1990. a. Ronnebys ning keskkonnakaitse koondprogrammi, mille eesmärk on koostada ühine tegevuskava Läänemere ökoloogilise tasakaalu taastamiseks;
olles teadlik nii avalikustamise ja rahvahariduse kui ka mitteriiklike organisatsioonide töö tähtsusest Läänemere edukal kaitsmisel;
tervitades paranenud tihedama koostöö võimalusi, mis on avanenud tänu hiljutisele, rahumeelsele koostööle ja vastastikusel mõistmisel rajanevale poliitilisele arengule Euroopas;
otsustades uue konventsiooni koostamisel arvestada rahvusvahelise keskkonnapoliitika ja -seadusandluse arengut, et laiendada, tugevdada ja kaasajastada Läänemere merekeskkonna kaitse õiguslikku korda;
on kokku leppinud järgnevas:
1. artikkel. Konventsiooni kehtivuspiirkond
Käesolev Konventsioon kehtib Läänemere territooriumil. Konventsioonis tähistab «Läänemere territoorium» Läänemerd xxxx Xxxxx väinadega, mis on piiratud Xxxx paralleeliga Skagerraki väinas põhjalaiusel 57o 44,43’. See hõlmab ka riikide sisemerd, s.t. antud Konventsioonis mereala, mis jääb maa xxxxx sellest baasjoonest, millest alates mõõdetakse territoriaalvete ulatust kuni Konventsiooni osapoolte poolt määratud maapoolse piirini.
Konventsiooni osapoolel tuleb ratifitseerimis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerimisel informeerida depositaari oma sisemere määratlusest.
2. artikkel. Mõisted
Käesolevas Konventsioonis:
1. «Reostus» tähendab selliste ainete või energia, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele, kahjustada elusressursse ja mere ökosüsteeme, olla takistuseks mere õiguspärasele kasutamisele, s.h. kalapüügile, kahjustada merevee kasutamist ja viia heaolu vähenemisele, inimesepoolset otsest või kaudset sisselaset merre (sealhulgas estuaaridesse);
2. «Reostus maal paiknevatest allikatest» tähendab mere reostamist kõigi maal paiknevate punkt- ja hajureostusallikate poolt, millede sisaldis jõuab merre vee xx xxx kaudu või otse rannikult. See haarab ka igasuguse tahtliku merepõhja-aluse reostuse, mis pärineb maapealsetest tunnelitest, torujuhtmetest või teistest vahenditest;
3. «Laev» tähendab iga tüüpi merekeskkonnas tegutsevat ujuvvahendit, xxxxx arvatud ka tiiburlaevad, õhkpatjadel töötavad liikurvahendid, allveelaevad, teisaldatavad ujuvvahendid ja statsionaarsed või ujuvplatvormid;
4. a) «Kaadamine» tähendab:
i) igasugust tahtlikku jäätmete või muude ainete, mis pärinevad laevadelt, teistelt inimese poolt valmistatud merel asuvatelt konstruktsioonidelt või lennuvahenditelt, xxxxxx xxxxx või merepõhjale;
ii) igasugust tahtlikku laevade, inimese poolt valmistatud teiste merel asuvate konstruktsioonide või lennuvahendite uputamist merre;
b) kaadamiseks ei loeta:
i) laevade, muude mererajatiste ja lennuvahendite või nende seadmete tavapärase tegevusega kaasnevat jäätmete ja ainete merre uputamist, välja arvatud juhud, mil on tegemist merre uputamise eesmärgil selliste jäätmete või ainete veoks spetsiaalselt kohaldatud laevade, muude mererajatiste või lennuvahenditega; või jäätmete veoga neile laevadele, muudele mererajatistele ja lennuvahenditele; või xxxxxx toimuva jäätmete töötlemise saadustega;
ii) ainete paigutamist merre, xxx xxxxx eesmärk erineb tavalisest ainete heitest, kusjuures paigutamise eesmärk ei tohi olla vastuolus käesoleva Konventsiooni eesmärkidega;
5. «Tuhastamine» tähendab jäätmete või teiste ainete tahtlikku põletamist merel eesmärgiga neid termiliselt lagundada. Laevade või inimese poolt muude tehiskonstruktsioonide tavapärase ekspluatatsiooniga kaasnev samalaadne juhuslik tegevus ei kuulu nimetatud mõiste alla;
6. «Õli» tähendab naftat ükskõik millises vormis, xxxxx arvatud toornafta, kütteõli, masuut, naftatöötlemisjäätmed ja naftadestilleerimissaadused;
7. «Kahjulik aine» tähendab igasugust ainet, mis merre viiduna võib põhjustada reostuse;
8. «Ohtlik aine» tähendab igasugust kahjulikku ainet, mis oma omaduste tõttu on püsiv, toksiline ja võimeline bioakumuleeruma;
9. «Reostusjuhtum» tähendab juhtumit või ühesuguse päritoluga juhtumite jada, mis põhjustab või võib põhjustada õli või teiste kahjulike ainete xxxxx xxxxx ja mis kujutab või võib kujutada ohtu Läänemere merekeskkonnale või rannikule või Konventsiooni ühe või mitme osapoole huvidele, ja mis nõuab päästeoperatsioone või teistsugust kiiret reageeringut.
10. «Piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon» tähendab suveräänsete riikide poolt asutatud organisatsiooni, millele osalejad riigid on delegeerinud oma volitused käesoleva Konventsiooni poolt reguleeritud valdkonnas.
11. «Komisjon» tähendab vastavalt 19. artikli määratlusele Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni.
3. artikkel. Põhiprintsiibid ja kohustused
1. Konventsiooni osapooled võtavad igaüks eraldi või ühiselt tarvitusele kõik seadusandlikud, administratiivsed või muud reostuse ennetamiseks ja vältimiseks vajalikud meetmed, et saavutada Läänemere ökoloogilist taastumist xx xxxxx ökoloogilise tasakaalu säilimist.
2. Konventsiooni osapooled rakendavad ettevaatuspõhimõtet, s.t. võtavad tarvitusele ennetavaid meetmeid, kui on põhjust eeldada, et otseselt või kaudselt merekeskkonda viidud aine või energia võib ohustada inimese tervist, kahjustada mere elusressursse ja ökosüsteeme, kahandada heaolu ning takistada mere õiguspärast kasutamist, isegi kui puuduvad lõplikud tõendid heite xx xxxxx oletatavate tagajärgede põhjusliku seose kohta.
3. Ennetamaks ja vältimaks Läänemere reostamist, edendavad Konventsiooni osapooled parima keskkonnapraktika ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamist. Kui parima keskkonnapraktika ja parima võimaliku tehnoloogia (kriteeriumid lisas II) kasutamisest tulenev reostuskoormuse vähenemine ei vii keskkonna seisukohalt vastuvõetavatele tulemustele, rakendatakse täiendavaid abinõusid.
4. Konventsiooni osapooled rakendavad põhimõtet – saastaja maksab.
5. Konventsiooni osapooled kindlustavad, et punkt- ja difuussetest allikatest pärineva vee- ja õhukeskkonna reostuskoormuse mõõtmised ja arvutused, mis viiakse läbi Läänemere merekeskkonna seisundi hindamise ja käesoleva Konventsiooni täitmise kindlustamise eesmärgil, toimuvad teaduslikult kindlaks määratud viisil.
6. Konventsiooni osapooled teevad Konventsiooni täitmisel oma parima selleks, et see ei põhjustaks reostust väljaspool Läänemere piirkonda. Ka ei tohi vastavad meetmed xxxx xxxxx kahjulikku mõju õhu kvaliteedile, atmosfäärile, veekogudele, põhjaveele ega pinnasele, samuti mitte jäätmete hulga suurenemist, kahjulike jäätmete teket ega kasvavat riski inimese tervisele.
4. artikkel. Rakendamine
1. Konventsiooni rakendatakse, et kaitsta Läänemere merekeskkonda, mis hõlmab veekogu ja merepõhja koos elusressursside ja mere teiste eluvormidega.
2. Kahjustamata oma suveräänsust, täidab iga Konventsiooni osapool riiklike võimustruktuuride kaudu Konventsiooni sätteid oma territoriaal- ja sisemeres.
3. Konventsiooni ei rakendata sõjalaevade, mereväe abilaevade, lennuväe ega ka teiste riigile kuuluvate või riigi poolt ekspluateeritavate laevade ja õhusõidukite suhtes, mida kasutatakse mittekommertslikel eesmärkidel.
Siiski tagab iga Konventsiooni osapool, et need laevad ja õhusõidukid tegutsevad võimaluste ja teostatavuse piires kooskõlas Konventsiooni põhimõtetega. Selleks tuleb rakendada vastavaid meetmeid, mis ei kahjusta tema omanduses või kasutuses olevate vastavate laevade ja õhusõidukite kasutamist ega ekspluatatsiooniomadusi.
5. artikkel. Kahjulikud ained
Konventsiooni osapooled kohustuvad vältima ja likvideerima Läänemere merekeskkonna reostust mis tahes allikatest pärinevate kahjulike ainetega ja täitma sel eesmärgil I lisas esitatud abinõusid ja tingimusi.
6. artikkel. Maal paiknevate reostusallikate puhul rakendatavad põhimõtted ja kohustused
1. Konventsiooni osapooled kohustuvad vältima ja likvideerima Läänemere merekeskkonna reostust maal paiknevatest reostusallikatest, kasutades seejuures ka parimat keskkonnapraktikat kõigi reostusallikate ja parimat võimalikku tehnoloogiat punktreostusallikate suhtes. Selleks võtab iga Konventsiooni osapool Läänemere vesikonnas tarvitusele vastavad abinõud oma suveräänseid õigusi loovutamata.
2. Konventsiooni osapooled rakendavad III lisas esitatud menetlusi ja abinõusid. Sellel eesmärgil teevad nad koostööd, et töötada välja ja rakendada spetsiaalseid programme, juhtnööre, standardeid või eeskirju xxxxx xx õhku suunatud emissioonide ja heidete kohta, keskkonna seisundi ning kahjulikke aineid sisaldavate toodete ning materjalide kohta.
3. Punktallikatest pärinevaid kahjulikke aineid ei tohi juhtida otseselt või kaudselt Läänemere merekeskkonda, välja arvatud tühistes kogustes, xxxx eelneva eriloata, mida võidakse perioodiliselt revideerida ja mis antakse välja pädevate riigiorganite poolt vastavalt III xxxx 3. juhises esitatud printsiipidele. Konventsiooni osapooled kindlustavad õhku xx xxxxx suunatavate lubatud emissioonide monitooringu ja kontrolli.
4. Xxx xxxxx vooluveekogusse, mis xxxxx kahe või enama Konventsiooni osapoole territooriumi või on piiriveekoguks nende vahel, võib põhjustada Läänemere merekeskkonna reostamist, võtavad Konventsiooni osapooled ühiselt või võimaluse korral koostöös kolmanda asjast huvitatud riigiga kasutusele vajalikud abinõud sellise reostuse vältimiseks ja likvideerimiseks.
7. artikkel. Keskkonnaekspertiis
1. Xxxxx xxx mingi Konventsiooni osapool kavandab tegevust, millel võib eeldatavalt olla märkimisväärne ebasoovitav mõju Läänemere merekeskkonnale ja mis nõuab rahvusvahelise õiguse järgi või asjasse puutuvale Konventsiooni osapoolele rakenduvate siseriiklikest õigusaktidest kõrgemalseisvate aktide järgi keskkonnaekspertiisi, peab see osapool sellest teatama Komisjonile xx xxxxx Konventsiooni osapoolele, keda võib mõjustada piireületav reostus Läänemere piirkonnas.
2. Asjassepuutuv Konventsiooni osapool konsulteerib iga tõenäoliselt piireületava reostuse läbi mõjutatud Konventsiooni osapoolega, xxx xxxx nõuavad rahvusvahelise õiguse sätted või asjassepuutuva Konventsiooni osapoolele rakenduv siseriiklikest õigusaktidest kõrgemalseisv akt.
3. Kui kaks või enam Konventsiooni osapoolt jagavad Läänemere vesikonnas asuvat piiriveekogu, teevad nad koostööd, et kindlustada käesoleva artikli 1. paragrahvis nimetatud keskkonnaekspertiisi käigus Läänemere merekeskkonnale tekitatava võimaliku mõju põhjalik uurimine. Asjaosalised Konventsiooni osapooled võtavad ühiselt tarvitusele vajalikke meetmeid, et vältida ja likvideerida reostust, xxxxx arvatud selle kahjulikku kumulatiivset mõju.
8. artikkel. Laevadelt pärineva reostuse vältimine
1. Kaitsmaks Läänemerd laevadelt pärineva reostuse eest, rakendavad Konventsiooni osapooled IV lisas märgitud meetmeid.
2. Konventsiooni osapooled töötavad välja ja rakendavad ühtseid nõudeid rajatistele laevajäätmete vastuvõtuks, võttes seejuures arvesse ka Läänemerel sõitvate reisilaevade erivajadusi.
9. artikkel. Lõbusõidulaevad
Konventsiooni osapooled rakendavad lisaks neile Konventsiooni sätetele, mida saab otseselt rakendada lõbusõidulaevadele, erimeetmeid, et vähendada lõbusõidulaevade tegevusest tulenevat
kahjulikku mõju Läänemere merekeskkonnale. Meetmed sisaldavad muu hulgas abinõusid nii õhureostuse, xxxx xx hüdrodünaamiliste mõjude vastu kui ka lõbusõidulaevade jäätmete vastuvõtuks vajalike seadmete kohta.
10. artikkel. Tuhastamise keelustamine
1. Konventsiooni osapooled keelustavad tuhastamise Läänemerel.
2. Iga Konventsiooni osapool kohustub kindlustama selle artikli tingimuste järgimise laevadel:
a) mis on registreeritud tema territooriumil või sõidavad tema lipu all;
b) mis lossivad tema territooriumil või territoriaalvetes tuhastamiseks määratud aineid;
c) mis usutavasti tegelevad tuhastamisega tema territoriaalvetes või sisemeres.
3. Tuhastamise kahtluse korral teevad Konventsiooni osapooled koostööd juhtumi uurimiseks vastavalt IV xxxx 2. juhisele.
11. artikkel. Kaadamise vältimine
1. Konventsiooni osapooled keelustavad Läänemeres kaadamise, välja arvatud käesoleva artikli 2. ja
4. paragrahvis toodud erandid.
2. Merepõhjast väljakaevatud aine kaadamise puhul on vajalik eelnev eriluba, mille annavad pädevad riigiorganid vastavalt V lisas esitatud tingimustele.
3. Iga Konventsiooni osapool kohustub kindlustama selle artikli tingimuste järgimise laevadel ja õhusõidukitel:
a) mis on registreeritud tema territooriumil või sõidavad tema lipu all;
b) lossivad tema territooriumil või territoriaalvetes kaadamiseks määratud aineid;
c) mis usutavasti tegelevad kaadamisega tema territoriaalvetes või sisemeres.
4. Selle artikli sätteid ei rakendata laeva või lennuki täieliku hävimise tõttu inimelule või laevale või õhusõidukile tekkinud ohu korral, või juhtumitel, mis seavad ohtu inimelu ja mil kaadamine on ainus viis ohu ärahoidmiseks ning sellise kaadamise poolt põhjustatav kahju on tõenäoliselt väiksem kui teistel viisidel põhjustatu. Sellist kaadamist teostatakse, et vähendada ohtu inimelule ja mereelustikule.
5. Käesoleva artikli 4. paragrahvi sätete järgi teostatud kaadamisest teatatakse xx xxxx käsitletakse vastavalt VII lisale ning vastavalt V xxxx 4. juhises toodud sätetele teatatakse sellest koheselt Komisjonile.
6. Kahtluse korral, et kaadamine on vastuolus käesoleva Konventsiooni sätetega, teevad Konventsiooni osapooled koostööd juhtumi uurimiseks vastavalt IV xxxx 2. juhise sätetele.
12. artikkel. Merepõhja xx xxxxx pinnase uurimine ja kasutamine
1. Iga Konventsiooni osapool rakendab kõiki meetmeid, et vältida temale kuuluva merepõhja xx xxxxx pinnase uurimisest ja kasutamisest või sellega seotud tegevusest tulenevat Läänemere merekeskkonna reostamist ja kindlustab kohese valmisoleku vastuaktsioonideks nimetatud toimingute poolt põhjustatud reostusjuhtude korral.
2. Et vältida ja likvideerida sellistest tegevustest tulenevat reostust, kohustuvad Konventsiooni osapooled rakendama võimaluse piires VI lisas esitatud tingimusi ja abinõusid.
13. artikkel. Reostusjuhtumitest teatamine ja läbirääkimiste pidamine
1. Xxxxx xxx reostusjuhtum Konventsiooni osapoole territooriumil võib põhjustada Läänemere merekeskkonna reostamist väljaspool tema territooriumi ja sellega külgnevat mereala, xxx xx teostab oma suveräänseid õigusi ja kohustusi vastavalt rahvusvahelisele õigusele, teatab Konventsiooni osapool sellest koheselt neile Konventsiooni osapooltele, xxxxx huvisid on kahjustatud või tõenäoliselt kahjustatakse.
2. Kui paragrahvis 1 nimetatud Konventsiooni osapooled peavad vajalikuks, tuleb pidada reostuse vältimise, vähendamise ja kontrollimise eesmärgil läbirääkimisi.
3. 1. ja 2. paragrahvi rakendatakse ka juhtudel, mil Konventsiooni osapool on kannatanud kolmanda riigi territooriumilt pärineva reostuse läbi.
14. artikkel. Koostöö merereostuse vastu võitlemisel
Konventsiooni osapooled rakendavad nii igaüks xxxxxx xxx ühiselt, nagu on sätestatud VII lisas, kõiki vajalikke meetmeid, et olla võimelised reageerima reostusjuhtumitele ning et vähendada või kõrvaldada nende poolt Läänemere merekeskkonnale avaldatavat mõju.
15. artikkel. Looduse kaitse ja bioloogiline mitmekesisus
Konventsiooni osapooled rakendavad Läänemere xx xxxxx poolt mõjutatavate ranniku ökosüsteemide suhtes nii üksikult kui ühiselt kõiki vajalikke meetmeid, et säilitada taime- ja loomakoosluste elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust ning kaitsta ökoloogilisi protsesse. Selliseid meetmeid rakendatakse ka selleks, et kindlustada loodusressursside säästlikku kasutamist Läänemere piirkonnas. Nimetatud eesmärgil püüavad Konventsiooni osapooled välja töötada vastavad õigusaktid, mis sisaldavad vajalikke juhiseid ja tingimusi.
16. artikkel. Aruandlus ja informatsiooni vahetamine
1. Konventsiooni osapooled esitavad Komisjonile kindlaksmääratud ajavahemike järel aruandeid:
a) Konventsiooni xx xxxxx lisade sätete ning Konventsiooni raames vastu võetud soovituste täitmiseks rakendatud õiguslike, administratiivsete ja muude meetmete kohta;
b) käesoleva paragrahvi punktis a esitatud meetmete efektiivsuse kohta;
c) käesoleva paragrahvi punktis a esitatud meetmete rakendamisel ettetulnud probleemide kohta.
2. Konventsiooni osapoole või Komisjoni palvel esitavad osapooled olemasoleva informatsiooni saastelubade, emissiooniandmete ja keskkonnaseisundi kohta.
17. artikkel. Avalikkuse informeerimine
1. Konventsiooni osapooled kindlustavad Läänemere xx xxxxx vesikonna veekogude seisundi, reostuse vältimise ja likvideerimise meetmete rakendamise ja planeerimise ning nende meetmete efektiivsuse kohta käiva informatsiooni kättesaadavuse avalikkusele. Sel eesmärgil kindlustavad Konventsiooni osapooled järgmise informatsiooni kättesaadavuse avalikkusele:
a) väljaantud saasteload xx xxxx nõutavad tingimused;
b) monitooringu ning hinnangute andmise eesmärgil veekogudest ja reovee heitmetest võetud proovide tulemused;
c) täpsed andmed vee kvaliteedi kohta.
2. Iga Konventsiooni osapool kindlustab, et selline informatsioon oleks avalikkusele sobival ajal kättesaadav, ja võimaldab mõõduka hinna eest registreeritud sissekannetest koopia.
18. artikkel. Informatsiooni kaitsmine
1. Käesoleva Konventsiooni sätted ei mõjuta ühegi Konventsiooni osapoole õigust või kohustust kaitsta oma siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingute alusel informatsiooni, mis on seotud intellektuaalse omandiga, sealhulgas tööstuse- ja kaubandusalaste saladustega, samuti riikliku julgeoleku ja isikuandmete konfidentsiaalsusega.
2. Kui üks Konventsiooni osapool siiski otsustab anda sellist kaitstud informatsiooni teisele Konventsiooni osapoolele, austab informatsiooni saanud osapool selle konfidentsiaalsust ja tingimusi, millistel see saadi, ning kasutab seda ainult xxxx eesmärkidel, milleks see anti.
19. artikkel. Komisjon
1. Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjon, edaspidi «Komisjon», on asutatud käesoleva Konventsiooni eesmärkide saavutamiseks.
2. Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjon, mis asutati vastavalt 1974. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonile, on Komisjon.
3. Komisjoni esimehe koht antakse igale Konventsiooni osapoolele nende ingliskeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Xxxxxxx on tegev kaks aastat ja ei või esimeheks olemise ajal esindada esimehe kohta hoidvat Konventsiooni osapoolt. Kui esimees ei saa tegutseda oma tähtaja lõpuni, nimetab esimehe kohta hoidev Konventsiooni osapool talle järglase, kes jääb esimehe xxxxxx xxxx Konventsiooni osapoole tähtaja lõppemiseni.
4. Komisjoni istungid toimuvad esimehe kokkukutsumisel vähemalt kord aastas. Erakorralised istungid, mida taotleb üks Konventsiooni osapool ja toetab teine Konventsiooni osapool, kutsub kokku esimees ja need toimuvad niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 90 päeva pärast taotluse esitamisest.
5. Kui Konventsioon ei sätesta teisiti, võtab Komisjon oma otsused vastu ühehäälselt.
20. artikkel. Komisjoni kohustused
1. Komisjoni kohustused on:
a) jälgida pidevalt Konventsiooni täitmist;
b) soovitada vajalikke abinõusid Konventsiooni eesmärkide saavutamiseks;
c) jälgida Konventsiooni sätteid, xxxxx arvatud selle lisasid, ja soovitada Konventsiooni osapooltele Konventsioonile xx xxxxx lisadele vajalikke parandusettepanekuid, xxxxx arvatud muudatusi ainete ja materjalide nimekirjades ning uute lisade vastuvõtmist.
d) määratleda reostuskontrolli kriteeriumid, reostuse vähendamise eesmärgid ning rakendatavad, eriti III lisas sätestatud abinõud;
e) koostöös asjaomaste riiklike struktuuridega edendada täiendavate abinõude rakendamist, võttes arvesse käesoleva artikli punkti f, et kaitsta Läänemere merekeskkonda, ja selleks:
i) xxxxx vastu, töödelda, resümeerida ja levitada vastavat teadaolevatest allikatest pärinevat teaduslikku, tehnoloogilist ja statistilist informatsiooni; xx
xx) edendada teaduslikku ja tehnoloogilist uurimistööd; ja
f) vajaduse korral taotleda pädevate piirkondlike ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide abi ühiseks teaduslik- tehniliseks uurimistööks, samuti muudeks Konventsiooni eesmärkidega kokkusobivateks üritusteks.
2. Komisjon võib enesele xxxxx täiendavaid funktsioone, mida ta peab vajalikuks Konventsiooni eesmärkide saavutamisel.
21. artikkel. Komisjoni tööks vajalikud administratiivsed sätted
1. Komisjoni töökeeleks on xxxxxxx xxxx.
2. Komisjon kehtestab oma protseduurireeglid.
3. Komisjoni ametiruumid, edaspidi «Sekretariaat», asuvad Helsingis.
4. Komisjon nimetab peasekretäri ja korraldab vajaliku personali töölevõtu ning määrab kindlaks peasekretäri kohustused, volitused ja töötingimused.
5. Peasekretär on Komisjoni kõrgeim ametiisik, kes täidab funktsioone, mis on vajalikud Konventsiooni elluviimiseks, Komisjoni tööks, samuti teisi Komisjoni poolt xx xxxxx protseduurireeglitega temale usaldatud ülesandeid.
22. artikkel. Komisjoni jaoks kehtestatud finantssätted
1. Komisjon kehtestab oma finantsreeglid.
2. Komisjon võtab vastu ühe või kahe aasta eelarve ja arutab läbi järgneva finantsaasta eelarve.
3. Kogu eelarve, xxxxx arvatud iga Komisjoni poolt vastuvõetud lisaeelarve, moodustub Konventsiooni osapoolte (v.a. Euroopa Majandusühendus) võrdsetest osamaksetest, kui Komisjon ei otsusta ühehäälselt teisiti.
4. Euroopa Majandusühenduse osamaks ei ületa 2,5% eelarve administratiivkuludest.
5. Iga Konventsiooni osapool kannab oma esindajate, ekspertide ja nõunike Komisjoni töös osalemisega seotud kulud.
23. artikkel. Hääleõigus
1. Välja arvatud käesoleva artikli 2. paragrahvis sätestatud juhul, on igal Konventsiooni osapoolel Komisjonis üks hääl.
2. Euroopa Majandusühendus ja iga teine piirkondlik majandusühendus võib oma pädevuse piires kasutada hääleõigust nii mitme häälega, xxx xxxx tema liikmesriiki on Konventsiooni osapooled. Sellised organisatsioonid ei kasuta oma hääleõigust juhul, xxx xxxx teevad nende liikmesriigid ja vastupidi.
24. artikkel. Teaduslik ja tehniline koostöö
1. Konventsiooni osapooled kohustuvad otseselt või vajaduse korral läbi pädevate regionaalsete või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide tegema koostööd teaduse, tehnika ja muu uurimistöö xxxxxx ning vahetama andmeid ja muud teaduslikku informatsiooni Konventsiooni eesmärkide saavutamiseks. Et edendada monitooringut ja uuringuid Läänemere piirkonnas, kohustuvad Konventsiooni osapooled ühtlustama lubade andmise korda monitooringu ja uuringute läbiviimiseks.
2. Minemata vastuollu Konventsiooni 4. artikli 2. paragrahviga, kohustuvad Konventsiooni osapooled otseselt või vajaduse korral läbi pädevate regionaalsete või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide edendama uuringuid ja toetama või xxxxx aitama programmidele, mille eesmärgiks on arendada meetodeid reostuse liigi, ulatuse, levikuteede, avaldusvormide, xxxxx xx vastuabinõude kindlaksmääramiseks. Eriti kohustuvad Konventsiooni osapooled arendama Läänemere merekeskkonda tõenäoliselt reostavate ainete ja materjalide käitluse, ladustamise ja kõrvaldamise alternatiivseid meetodeid.
3. Minemata vastuollu Konventsiooni 4. artikli 2. paragrahviga, kohustuvad Konventsiooni osapooled otseselt või vajaduse korral läbi pädevate regionaalsete või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, toetudes käesoleva artikli 1. ja 2. paragrahvile, vastavalt saadud andmetele ning informatsioonile tegema koostööd, et arendada võrreldavaid vaatlusmeetodeid, teostamaks baasuuringuid ja koostamaks üksteist täiendavaid või ühiseid monitooringuprogramme.
4. Artikli eelnevates paragrahvides viidatud ülesannete täideviimise organiseerimine ja töö ulatus tuleb peajoontes kujundada Komisjoni poolt.
25. artikkel. Kahju eest vastutamine
Konventsiooni osapooled kohustuvad ühiselt välja töötama ja vastu võtma Konventsiooniga vastuolus olevast tegevusest või tegevusetusest tuleneva kahju eest vastutamise reeglid, xxxxx arvatud vastutuse piirid, kohustuste kindlaksmääramise kriteeriumid ja protseduurid ning võimalikud kahju heastamise xxxx.
26. artikkel. Vaidluste lahendamine
1. Konventsiooni osapoolte vahel tekkinud vaidlused Konventsiooni tõlgendamise või rakendamise üle lahendatakse läbirääkimiste xxxx. Kui asjaosalised osapooled ei jõua kokkuleppele, otsivad nad sobivat läbirääkimiste kohta või paluvad ühiselt vahendajaks kolmanda Konventsiooni osapoole, pädeva rahvusvahelise organisatsiooni või kvalifitseeritud isiku.
2. Kui asjaosalised osapooled ei suuda lahendada vaidlusi läbirääkimiste xxxx või ei suuda kokku leppida eelpool kirjeldatud meetmete suhtes, esitatakse sellised vaidlused ühisel kokkuleppel lahendamiseks erakorralisele või korralisele vahekohtule või rahvusvahelisele kohtule.
27. artikkel. Vaieldamatute õiguste kaitse
Konventsiooni sätteid ei saa tõlgendada kui piiranguid navigeerimis- ja kalastamisvabadusele, mere teadusliku uurimise või muule avamere seadusliku kasutamise vabadusele ega ka õigusele territoriaalvete kahjutuks läbimiseks.
28. artikkel. Lisade staatus
Käesoleva Konventsiooni lisad on Konventsiooni lahutamatuks osaks.
29. artikkel. Suhted teiste konventsioonidega
Käesoleva Konventsiooni sätted ei kahjusta Konventsiooni osapoolte õigusi ja kohustusi teiste olemasolevate ja tulevaste lepingute osas, mis edendavad ja arendavad käesoleva Konventsiooni aluseks oleva mereõiguse põhimõtteid, eriti merekeskkonna reostuse vältimisega seotud sätteid.
30. artikkel. Nõupidamine Konventsiooni parandamiseks või täiendamiseks
Nõupidamise Konventsiooni üldiseks läbivaatamiseks või paranduste tegemiseks võib kokku kutsuda Konventsiooni osapoolte nõusolekul või Komisjoni soovil.
31. artikkel. Parandused Konventsiooni artiklite kohta
1. Iga Konventsiooni osapool võib esitada Konventsiooni artiklite kohta parandusettepanekuid. Kõik parandusettepanekud esitatakse depositaarile ja osapool teatab nendest kõigile Konventsiooni teistele osapooltele, kes pärast xxxxx saamist informeerivad niipea kui võimalik depositaari paranduse heakskiitmisest või tagasilükkamisest. Konventsiooni osapoole soovil arutatakse esitatud parandusettepanekut Komisjonis. Sel puhul rakendatakse 19. artikli 4. paragrahvi. Kui parandus on Komisjoni poolt heaks kiidetud, rakendatakse käesoleva artikli 2. paragrahvis esitatud protseduuri.
2. Komisjon võib soovitada parandusi Konventsiooni artiklite kohta. Iga selline parandusettepanek esitatakse depositaarile ja sellest teatatakse viimase poolt kõigile Konventsiooni osapooltele. Pärast xxxxx saamist teatavad osapooled niipea kui võimalik depositaarile paranduse heakskiitmisest või tagasilükkamisest.
3. Parandus jõustub üheksakümne päeva möödumisel sellest, kui depositaar on saanud kõigilt Konventsiooni osapooltelt xxxxx paranduse vastuvõtmise kohta.
32. artikkel. Lisade parandused ja lisade vastuvõtmine
1. Igast Konventsiooni osapoole poolt lisade kohta esitatud parandusettepanekust teatatab depositaar teistele Konventsiooni osapooltele xx xxxx arutatakse Komisjonis. Kui see on Komisjonis vastu võetud, edastatakse parandus Konventsiooni osapooltele soovitusega see vastu xxxxx.
2. Igast Komisjoni poolt soovitatud lisade kohta käivast parandusettepanekust teatab depositaar Konventsiooni osapooltele soovitusega see vastu xxxxx.
3. Selline parandus otsustatakse komisjoni poolt määratud tähtaja möödumisel vastu xxxxx, xxx xxxxx xxx jooksul ükski Konventsiooni osapool ei ole depositaarile saadetud kirjaliku teatega parandust tagasi lükanud. Vastuvõetud parandus jõustub Komisjoni poolt määratud tähtajal.
Komisjoni poolt määratud tähtaega pikendatakse täiendavalt kuue kuu xxxxx xx paranduse jõustumist lükatakse vastavalt edasi, kui erandjuhtudel keegi Konventsiooni osapooltest informeerib depositaari enne Komisjoni poolt määratud tähtaja möödumist sellest, et kuigi ta kavatseb parandust aktsepteerida, ei ole põhiseaduslikud eeltingimused paranduse vastuvõtmiseks veel täidetud.
4. Konventsiooni xxxx võetakse vastu vastavalt käesoleva artikli sätetele.
33. artikkel. Reservatsioonid
1. Konventsiooni sätete osas ei saa olla reservatsioone.
2. Käesoleva artikli 1. paragrahvi säte ei takista Konventsiooni osapoolel ajavahemiku jooksul, mis ei xxxxx xxxx aastat, keelduda Konventsiooni jõustunud xxxx või xxxxx osa või selle paranduse rakendamisest. 1974. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni osapool, kes keeldub rakendamast käesoleva Konventsiooni xxxx või xxxxx osa, rakendab keeldumise perioodil 1974. a. Konventsiooni xxxxxxxx xxxx.
3. Xxx xxxxxx käesoleva Konventsiooni jõustumist Konventsiooni osapool järgib käesoleva artikli 2. paragrahvi sätetega kehtestatud õigusi, informeerib ta Komisjoni xxxxx xxxx paranduse või uue xxxx vastuvõtmise ajal teisi Konventsiooni osapooli nendest sätetest, millede täitmisest xx xxxxxx kooskõlas käesoleva artikli 2. paragrahviga.
34. artikkel. Allakirjutamine
Ajavahemikul 9. aprillist 1992. a. kuni 9. oktoobrini 1992. a. on käesolev Konventsioon avatud allakirjutamiseks Euroopa Majandusühendusele xx xxxxx riikidele, kes osalevad 9. aprillil 1992. a. Helsingis toimuval Läänemere merekeskkonna kaitse diplomaatilisel konverentsil.
35. artikkel. Ratifitseerimine, kinnitamine, ühinemine
1. Käesolev Konventsioon kuulub ratifitseerimisele või kinnitamisele.
2. Käesolev Konventsioon on pärast jõustumist avatud ühinemiseks igale riigile või piirkondlikule majandusühendusele, kes soovib järgida Konventsiooni põhimõtteid, eeldusel, et selle riigi või organisatsiooni ühinemise poolt on kõik Konventsiooni osapooled. Kui piirkondlik majandusühendus on piiratud pädevusega, lepitakse osalemise tingimused kokku Komisjoni ja huvitatud organisatsiooni vahel.
3. Ratifitseerimise, kinnitamise või ühinemise dokumendid deponeeritakse depositaari juures.
4. Euroopa Majandusühendus ja iga teine piirkondlik majandusühendus, saades käesoleva Konventsiooni osapooleks, kasutab oma pädevuse piires õigusi ja kannab vastutust selles ulatuses, millise käesolev Konventsioon oma liikmesriikidele omistab. Sellisel juhul ei ole nende organisatsioonide liikmesriikidel üksikult õigust neid õigusi kasutada.
36. artikkel. Jõustumine
1. Käesolev Konventsioon jõustub kahe kuu möödumisel kõigi allakirjutanud Läänemere-äärsete riikide ja Euroopa Majandusühenduse ratifitseerimis- või kinnitamisdokumetide deponeerimisest depositaari juures.
2. Iga riigi jaoks, kes ratifitseerib või kinnitab käesoleva Konventsiooni enne või pärast viimase rarifitseerimis- või kinnitamisdokumendi deponeerimist vastavalt käesoleva artikli 1. paragrahvi sätetele, jõustub käesolev Konventsioon kahe kuu möödudes selle riigi poolt ratifitseerimis- või kinnitamisdokumendi deponeerimisest või Konventsiooni jõustumise päeval, sõltuvalt sellest, kumb neist tähtaegadest on hilisem.
3. Iga ühineva riigi või piirkondliku majandusühenduse jaoks jõustub käesolev Konventsioon kahe kuu möödudes ühinemisdokumendi deponeerimisest.
4. Pärast käesoleva Konventsiooni jõustumist kaotab kehtivuse Helsingis 22. märtsil 1974. a. allakirjutatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon.
5. Hoolimata käesoleva artikli 4. paragrahvist, rakendatakse eelnimetatud Konventsiooni lisade parandusi, mis on Konventsiooni osapoolte poolt vastu võetud käesoleva Konventsiooni allakirjutamise ja jõustumise vahelisel perioodil, kuni käesoleva Konventsiooni vastavad lisad on vastavalt parandatud.
6. Hoolimata käesoleva artikli 4. paragrahvist, rakendatakse eelnimetatud Konventsiooni raames vastuvõetud soovitusi ja otsuseid sel määral, kuivõrd nad on kas käesoleva Konventsiooniga ühtesobivad ega ole Konventsiooni või xxxx xxxxx raames vastuvõetud otsusega selgesõnaliselt kehtetuks tunnistatud.
37. artikkel.Väljaastumine
1. Igal Konventsiooni osapoolel on õigus viie aasta möödumisel käesoleva Konventsiooni jõustumisest xxxx xxxx Konventsiooni liikmeskonnast välja astuda, teatades sellest depositaarile kirjalikult ette. Konventsiooni osapoole väljaastumine jõustub 30. juunil depositaarile väljaastumisest teatamise aastale järgneval aastal.
2. Saanud xxxxx Konventsiooni osapoole väljaastumisest, kutsub depositaar kokku Konventsiooni osapoolte nõupidamise, arutamaks väljaastumise tagajärgi.
38. artikkel. Depositaar
1. Soome Vabariigi valitsus, tegutsedes depositaarina:
a) teatab kõigile Konventsiooni osapooltele ja peasekretärile:
i) allakirjutamistest;
ii) iga ratifitseerimis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisest;
iii) käesoleva Konventsiooni jõustumise kuupäevast;
iv) igast mis tahes artikli või xxxx xxxxx esitatud või soovitatud parandusest või uue xxxx vastuvõtmisest, samuti nende paranduste või uute lisade jõustumise tähtajast;
v) igast 31. ja 32. artikli kohta käivast dokumendist ning selle laekumise ajast;
vi) igast väljaastumise teatest ning selle väljaastumise jõustumise ajast;
vii) igast Konventsiooniga seotud seadusaktist või dokumendist;
b) saadab käesoleva Konventsiooni kinnitatud koopiad kõigile ühinenud riikidele ja piirkondlikele majandusühendustele.
Ülaltoodu tõenduseks kirjutasid selleks vajalikul viisil volitatud allakirjutanud alla käesolevale Konventsioonile. Koostatud Helsingis,
9. aprillil 1992. aastal ühes autentses ingliskeelses eksemplaris, mis deponeeritakse Soome Vabariigi valitsuse juures. Soome Vabariigi valitsus saadab kinnitatud koopiad kõigile allakirjutanutele.
Xxxx X. KAHJULIKUD AINED
I osa. PÕHIPRINTSIIBID
1.0. Sissejuhatus
Käesoleva Konventsiooni vastavate osade tingimuste täitmiseks kasutavad Konventsiooni osapooled kahjulike ainete identifitseerimisel ja hindamisel 2. artikli 7. paragrahvis määratletud menetlust.
1.1. Ainete määramise kriteeriumid
Ainete identifitseerimine ja hindamine põhineb järgmistel aineomadustel:
– püsivus;
– toksilisus või teised kahjulikud omadused;
– kalduvus bioakumulatsiooniks; samuti ka eeldatavalt reostust põhjustavatel omadustel: – vaatlusandmete kontsentratsioonide ja kahjutute kontsentratsioonide vaheline suhe;
– antropogeense eutrofeerumise risk;
– piireületav ja kauglevi tähtsus;
– mereökosüsteemi ebasoovitavate muutuste risk ja nende pöördumatus ning kestvus;
– radioaktiivsus;
– mere elusressursside kasutuse ja teiste seaduslike merekasutusviiside tõsine häirimine;
– aineringe iseloom (s.t. ringlevad kogused, kasutamine ja merekeskkonda jõudmise tõenäosus);
– kantserogeensed, teratogeensed ja mutageensed omadused merekeskkonnas või selle kaudu omandatud omadused.
Konkreetsete ainete või ainerühmade identifitseerimisel ja hindamisel ei pruugi kõigil karakteristikutel olla võrdne tähtsus.
1.2. Kahjulike ainete prioriteetsuse grupid
Konventsiooni osapooled peavad reostust ennetavate meetmete rakendamisel prioriteetseks järgmisi ainete gruppe, mis on üldtunnustatud kui kahjulikud ained:
a) raskmetallid ja nende ühendid;
b) organohalogeensed ühendid;
c) fosfori ja xxxx orgaanilised ühendid;
d) pestitsiidid, nagu fungitsiidid, herbitsiidid, insektitsiidid, slimitsiidid ja kemikaalid, mida kasutatakse puidu, saematerjali, puidumassi, tselluloosi, paberi, naha ja riide säilitamisel;
e) xxxx xx nafta päritoluga süsivesinikud;
f) teised, eriti merekeskkonnale kahjulikud orgaanilised ühendid;
g) lämmastiku- ja fosforiühendid;
h) radioaktiivsed ained, sealhulgas jäätmed;
i) raskestilagundatavad ained, mis võivad ujuda, hõljuda või settida;
j) ained, mis mõjutavad tõsiselt inimese tarbeks merest saadud toodete maitset ja/või lõhna või mõjutavad tunduvalt vee maitset, lõhna, värvi, läbipaistvust või teisi omadusi.
II OSA. KEELATUD AINED
Kaitsmaks Läänemere piirkonda ohtlike ainete eest, keelustavad Konventsiooni osapooled täielikult või osaliselt Läänemerel xx xxxxx vesikonnas järgmiste ainete või ainerühmade kasutamise:
2.1. Ained, mille igasugune kasutamine v.a. ravimitena on keelatud
DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis(kloorfenüül)-etaan) ning selle derivaadid DDE ja DDD;
2.2. Ained, mille igasugune kasutamine on keelatud, v.a. nende kasutusaja lõpuni olemasolevates suletud süsteemiga seadmetes või uurimistöö ja analüütilistel eesmärkidel
a) PCB-d (polükloreeritud bifenüülid);
b) PCT-d (polükloreeritud terfenüülid).
2.3. Ained, mille kasutamine on teatud valdkondades keelatud
Orgaanilised ühendid alla 25 m pikkuste lõbusõidulaevade ja võrgukuuride antiseptiliste värvide jaoks.
III osa. PESTITSIIDID
Kaitsmaks Läänemerd ohtlike ainete eest, püüavad Konventsiooni osapooled minimiseerida ja, kui iganes võimalik, keelustada Läänemerel xx xxxxx vesikonnas järgmiste ainete kasutamist pestitsiididena:
CAS-number*
Akrüülnitriil | 107131 |
Aldriin | 309002 |
Aramiit | 140578 |
Kaadmiumi ühendid | – |
Kloordaan | 57749 |
Kloordekoon | 143500 |
Kloordimeform | 6164983 |
Triklorometaan (Kloroform) | 67663 |
1,2-Dibromoetaan (etileendibromiid) | 106934 |
Dieldriin | 60571 |
Endriin | 72208 |
Fluoräädikhape ja derivaadid | 7664393, 144490 |
Heptakloor | 76448 |
Isobensaan | 297789 |
Isodriin | 465736 |
Kelevan | 4234791 |
Plii ühendid | – |
Elavhõbeda ühendid | – |
Morfamkvaat | 4636833 |
Nitrofeen | 1836755 |
Pentaklorofenool | 87865 |
Polükloreeritud terpeenid | 8001501 |
Kvintoseen (pentakloronitrobenseen) | 82688 |
Seleeni ühendid | – |
2,4,5-T | 93765 |
Toksafeen | 8001352 |
* CAS – Chemical Abstract Service (Referatiivajakirja «Chemical Abstract» teenindussüsteem)
Xxxx XX. PARIMA KESKKONNAPRAKTIKA JA PARIMA VÕIMALIKU TEHNOLOOGIA KASUTAMISE KRITEERIUMID
1. reegel; Üldsätted
1. Kooskõlas käesoleva Konventsiooni vastavate osadega rakendavad Konventsiooni osapooled allpool kirjeldatud parima keskkonnapraktika ja parima võimaliku tehnoloogia kriteeriume.
2. Reostuse vältimiseks ja likvideerimiseks kasutavad Konventsiooni osapooled parimat keskkonnapraktikat kõigi reostusallikate ja parimat võimalikku tehnoloogiat punktreostusallikate suhtes, vähendades või likvideerides kontrollistrateegiate edendamise xxxx xxxxx xx õhku tehtavaid heiteid kõigist allikatest.
2. reegel; Parim keskkonnapraktika
1. Mõiste «parim keskkonnapraktika» tähendab kõige sobivamate meetmete kombinatsiooni rakendamist. Konkreetsete juhtude puhul tuleks kaaluda järgmist meetmete pingerida:
– avalikkuse ja tarbija varustamine informatsiooniga ning teatud konkreetse tegevuse, toote kasutamise ning jäätmekäitluse keskkonnakaitseliste tagajärgede kohta käiva väljaõppe korraldamine;
– hea, toote kogu kasutustsükli kõiki aspekte käsitleva keskkonnapraktika koodeksi väljatöötamine ja rakendamine;
– kohustuslikud etiketid, mis informeerivad avalikkust ja tarbijat tootest, selle kasutamise ja jäätmekäitlusega seotud keskkonnariskist;
– kogumis- ja jäätmekäitlussüsteemi võimalikkus;
– ressursi- ja energiasäästlikkus;
– taaskasutus, taastamine ja xxxxxxxxxxxxx;
– ohtlike ainete ja toodete kasutuse ja ohtlike jäätmete tekitamise vältimine;
– tegevuste, toodete või toodete gruppide ning emissiooni suhtes majandusmeetmete rakendamine;
– lubade süsteem, xxxxx arvatud piirangute loetelu või keelustamine.
2. Määrates üld- või üksikjuhul, milline meetmete kombinatsioon moodustab parima keskkonnapraktika, tuleks erilist tähelepanu pöörata:
– ettevaatusprintsiibile;
– toote valmistamise, kasutamise ja jäätmekäitlusega seotud ökoloogilisele riskile;
– vältimisele või asendamisele vähemreostava tegevuse või tootega;
– asendusmaterjalide või -tegevuste potentsiaalsetele keskkonnakaitselistele kasudele ja kahjudele;
– teaduse ja teadmiste arengule ning muutustele;
– täideviimise piirangutele;
– sotsiaalsetele ja majanduslikele kaasmõjudele.
3. reegel; Parim võimalik tehnoloogia
1. Termin «parim võimalik tehnoloogia» tähendab protsessi, seadme või töömeetodi viimast arengutaset, mis on osutanud vaatlusaluse abinõu praktilisele sobivusele reostuse vähendamiseks.
2. Määrates, kas protsesside, seadmete ja töömeetodite kogum vastab üld- või üksikjuhtudel parima võimaliku tehnoloogia nõuetele, tuleks erilist tähelepanu osutada: – hiljuti edukalt katsetatud samaväärsetele protsessidele, seadmetele ja töömeetoditele;
– tehnoloogilistele eelistele ja teaduse ning teadmiste arengule;
– tehnoloogia majanduslikule tasuvusele;
– rakendamise piirangutele;
– emissioonide iseloomule ja kogusele;
– jäätmevabale/jäätmevaesele tehnoloogiale;
– ettevaatusprintsiibile.
4. reegel; Edasine areng
Eeltoodust järeldub, et parim keskkonnapraktika xx xxxxx võimalik tehnoloogia muutuvad ajas nii tehnoloogia arengu ja majanduslike ning sotsiaalsete tegurite kui ka teaduse ning teadmiste arengu tulemusena.
Xxxx XXX. MAAL PAIKNEVATEST REOSTUSALLIKATEST PÄRINEVA REOSTUSE VÄLTIMISE MEETMED JA KRITEERIUMID
1. reegel; Üldsätted
Kooskõlas Konventsiooni vastavate osadega rakendavad Konventsiooni osapooled käesolevas lisas esitatud kriteeriume ja meetmeid kogu Läänemere vesikonnas, võttes seejuures arvesse 2. lisas kirjeldatud parimat keskkonnapraktikat ja parimat võimalikku tehnoloogiat.
2. xxxxxx; Erinõuded
1. Linnade ja asulate heitvesi tuleb puhastada vähemalt bioloogiliselt või teiste samavõrd efektiivsete meetoditega reostuse vähenemise tähtsamate näitajate suhtes. Tarvitusele tuleb xxxxx abinõud, et tunduvalt vähendada heitveest toitained.
2. Tööstusettevõtete veemajanduse eesmärgiks peaks olema suletud veesüsteemid või vee korduvkasutuse kõrge tase, et vältida igal pool heitvee teket.
3. Tööstuse reovett tuleb puhastada eraldi enne segunemist lahjendusveega.
4. Ohtlikke aineid või teisi samalaadseid ühendeid sisaldavat heitvett ei puhastata koos teiste heitvetega. See on lubatud xxxx juhul, kui saavutatakse samaväärne puhastusefekt kõigi heitvete eraldi puhastamisega. Heitvee kvaliteedi paranemine ei tohi viia kahjuliku jääkmuda koguste märkimisväärsele suurenemisele.
5. Kahjulike ainete xxxxx xx õhku emiteerimise piirväätused tuleb määrata spetsiaalsete lubadega.
6. Linnade ja asulate heitveepuhastusseadmetega ühendatud tööstusettevõtted ja teised punktreostusallikad peavad kasutama parimat võimalikku tehnoloogiat, et vältida ohtlike ainete heiteid, mida ei ole võimalik kahjutustada asulate heitveepuhastusseadmetega või mis võivad häirida puhastusprotsessi. Lisaks tuleb xxxxx kasutusele meetmed vastavalt parimale keskkonnapraktikale.
7. Kalakasvatusest tulenevat reostust tuleb vältida ja elimineerida, edendades ja rakendades parimat keskkonnapraktikat ja parimat võimalikku tehnoloogiat.
8. Diffuussetest allikatest tulevat reostust, xxxxx arvatud põllumajandus, tuleb vältida, edendades ja rakendades parimat keskkonnapraktikat. 9. Kasutatavad pestitsiidid peavad vastama Komisjoni poolt kehtestatud kriteeriumidele.
3. reegel; Tööstusettevõtetele lubade andmise printsiibid
Konventsiooni 6. artikli 3. paragrahvile vastavalt kohustuvad Konventsiooni osapooled lubade väljaandmisel rakendama järgmisi printsiipe: 1. Tööstusettevõtte valdaja esitab pädevatele võimuorganitele taotluse formulari vajalike andmete ja informatsiooniga. Enne taotluse esitamist on soovitav, et valdaja peab pädevate võimuorganitega läbirääkimisi vajalike andmete üle (kokkulepe vajalike ülevaadete ja informatsiooni kohta). Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja informatsiooni:
Üldinformatsioon – nimi, tööstusharu, asukoht ja töötajate arv.
Tegelik olukord ja/või kavandatud tegevus: – xxxxx xx/või emissiooni asukoht;
– toodangu liik, toodangu ja/või töötlemise maht;
– tootmisprotsessid;
– tooraine kogus xx xxxx, toimeained ja/või vahetoodang;
– puhastamata heitvete ja heitgaaside xxxxx xx kvaliteet kõigist asjassepuutuvatest allikatest (näit. tehnoloogiline vesi, jahutusvesi);
– heitvete ja heitgaaside puhastamise viis, eel- ja lõpliku puhastuse protsess ja efektiivsus;
– puhastatud heitvee ja heitgaaside koguse ja kvaliteedi suhe eelpuhastuse ja/või lõpliku puhastuse väljalasku;
– tootmisprotsessi ja heitvee ning heitgaaside puhastamise käigus tekitatud vedelate ja tahkete jäätmete xxxxx xx kvaliteet;
– vedelate ja tahkete jäätmete käitlus;
– informatsioon tootmisavariide ja avariireostuse vältimise meetmete kohta;
– käesolev keskkonnaseisund ja võimalik mõju keskkonnale.
Vajaduse korral alternatiivsed lahendused ja nende erinev mõju, näit. ökoloogilised, majanduslikud ja julgeolekuaspektid:
– teised võimalikud tootmisprotsessid;
– teised võimalikud toorained, toimeained ja/või vahetoodang;
– teised võimalikud puhastustehnoloogiad.
2. Pädevad võimuorganid hindavad käesolevat keskkonnaseisundit ja kavandatava tegevuse võimalikku mõju keskkonnale.
3. Pädevad võimuorganid väljastavad xxx xxxxx põhjalikku hindamist, kus erilist tähelepanu pööratakse ülalmainitud aspektidele. Luba peab sisaldama vähemalt järgmist:
– kõigi heidete ja/või emissioonide koguseid ja kvaliteeti mõjutavate tegurite iseloomustust (näit. toodangu maht);
– otseste ja kaudsete heidete ja emissioonide koguste ja kvaliteedi (maht ja/või kontsentratsioon) piirväärtusi;
– instruktsioone, mis puudutavad:
– ehitust ja turvalisust;
– tootmisprotsesse ja/või toimeaineid;
– puhastussedmete xxxx xx hooldust;
– materjalide ja ainete regenereerimist ja jäätmekäitlust;
– kasutaja poolt kindlustatud kontrolli tüüpi ja ulatust (iseregulatsioon);
– protsessi avariide ja avariiliste heidete korral rakendatavaid meetmeid;
– kasutatavaid analüüsimeetodeid;
– kasutaja poolt teostatava moderniseerimise, xxxxxxx xx uuringute ajakava;
– kasutaja monitooringut ja/või iseregulatsiooni, xxxxxxx xx uuringu aruannete ajakava.
4. Pädevad võimuorganid või sõltumatud pädevate võimuorganite poolt volitatud institutsioonid peavad:
– proovivõtmise ja analüüside abil inspekteerima heidete ja/või emissioonide kogust ja kvaliteeti;
– kontrollima loanõuete järgimist;
– korraldama heitvee väljalaskude ja atmosfääri suunatud emissioonide mitmesuguse mõju monitooringut;
– vajaduse korral lubasid läbi vaatama.
Xxxx XX. LAEVADELT LÄHTUVA REOSTUSE VÄLTIMINE
1. reegel; Koostöö
Konventsiooni osapooled teevad Läänemere reostamise vältimisel järgnevat koostööd: a) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raames, eriti rahvusvaheliselt kehtivate reeglite edendamisel, mis muuhulgas põhinevad ka käesolevast Konventsioonist tulenevatel olulisematel põhimõtetel ja kohustustel, xxxxx arvatud parima võimaliku tehnoloogia ning parima keskkonnapraktika rakendamisel, nagu see on määratletud II lisas;
b) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt vastuvõetud reeglite efektiivne ja kooskõlastatud rakendamine praktikas.
2. reegel; Abi juurdluste läbiviimisel
Konventsiooni osapooled, minemata seejuures vastuollu 4. artikli 3. paragrahviga, abistavad üksteist asjakohaselt olemasoleva reostusvastaseid abinõusid puudutava seadusandluse rikkumiste uurimisel, mis on toimunud või arvatakse olevat toimunud Läänemere piirkonnas. Niisugune abi võib sisaldada, kuid ei pea sellega piirduma, naftaraamatute, kaubaveoraamatute, logiraamatu ning masinapäevaraamatu läbivaatamist ning analüüsideks naftaproovide võtmist vastavalt volitatud võimu esindajate poolt.
3. reegel; Mõisted
Käesolevas lisas:
1. «Administratsioon» tähistab Konventsiooni osapoole valitsust, xxxxx lipu all laev sõidab. Xxx xxxx sõidab teatud riigi lipu all, on administratsiooniks vastava riigi valitsus. Merepõhja või selle pinnase uurimiseks või ekspluateerimiseks kasutatavate teisaldatavate või kinnitatud platvormide puhul, mis
asuvad ranniku läheduses, mille uurimise ja ekspluateerimise üle teatud riigil on suveräänne võim, on administratsiooniks vastava rannikuriigi valitsus.
2. a) «Xxxxx», seoses kahjulike ainetega või niisuguseid aineid sisaldavate väljalaskudega, tähistab igasugust ükskõik millest põhjustatud mainitud ainete merrepääsemist laevalt ning hõlmab igasugust väljavoolamist, ladestumist, väljavalgumist, lekkimist, väljapumpamist, väljapaiskamist või tühjendamist;
b) «Heitmeks» ei loeta:
i) kaadamist selles tähenduses, xxxx xxxx mõistetakse rahvusvahelises jäätmete ja muu aine kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsioonis, mis on võetud vastu Londonis 1972. aasta 29. detsembril; või
ii) otseselt merepõhja maavarade uurimise, kasutamise või merel toimuva töötlemisega seotud kahjulike ainete pääsemist merre; või
iii) kahjulike ainete pääsemist merre seoses ametlikult lubatud reostuse kõrvaldamise või kontrolli teaduslike uuringutega.
3. Termin «lähimast maast» tähendab «lähimast lähtejoonest, millest vastavalt rahvusvahelisele seadusandlusele lähtutakse kõnealuse territooriumi territoriaalmere määramisel».
4. Terminit «jurisdiktsioon» tõlgendatakse kooskõlas käesoleva Xxxx rakendamise või tõlgendamise hetkel kehtiva rahvusvahelise seadusandlusega.
5. Termin MARPOL 73/78 tähistab 1973. a. rahvusvahelist laevadepoolse reostuse vältimise konventsiooni, mida on muudetud juurdekuuluva 1978. aasta protokolliga.
4. reegel; MARPOL 73/78 lisade rakendamine
Osapooled rakendavad MARPOL 73/78 lisade sätteid vastavalt 5. reeglile.
5. reegel; Reovesi
Konventsiooni osapooled rakendavad käesoleva reegli punktide A kuni D ning F ja G sätteid Läänemere piirkonnas laevast reovete eemaldamisel.
A. Mõisted:
Käesolevas reeglis:
1. «Reovesi» tähistab:
a) iga tüüpi tualettruumidest, pissuaaridest või WC-de piigatitest pärinevat heitvett või muid jäätmeid,
b) meditsiiniliseks otstarbeks kasutatavate ruumide (dispanser, laevahaigla) kraanikaussidest, vannidest ja piigatitest pärinevat heitvett;
c) elusloomi sisaldavatest ruumidest pärinevat heitvett; või
d) muud heitvett, kui see on segunenud eelmainitutega.
2. «Kogumistank» tähistab reovee kogumiseks ja säilitamiseks ettenähtud tanki.
B. Rakendamine Käesoleva reegli sätted rakenduvad: a) laevadele kogumahtuvusega 200 t ja enam;
b) laevadele kogumahtuvusega vähem kui 200 t, millel on luba vedada pardal enam kui 10 isikut;
c) laevadele, milledel ei ole mõõdetud kogumahtuvust ja millel on luba vedada pardal enam kui 10 isikut.
C. Reovee laevast merrejuhtimine
1. Vastavalt käesoleva reegli punktile D on reovee laevast merrejuhtimine keelatud, välja arvatud alljärgnevatel juhtudel:
a) xxx xxxx juhib merre pihustatud ja desinfitseeritud reovett, kasutades selleks administratsiooni poolt heaks kiidetud süsteemi vähemalt 4 meremiili kaugusel lähimast maast;
või reovett, mis ei ole pihustatud ja desinfitseeritud, vähemalt 12 meremiili kaugusel lähimast maast tingimusel, et kogu säilitustankides säilitatavat reovett ei väljastata korraga, xxxx väikestes kogustes sel ajal, xxx xxxx liigub kiirusega vähemalt 4 sõlme; või
b) kui laeval on administratsiooni poolt heaks kiidetud reovee töötlemise seadmed, ja
i) aparatuuri katsetamise tulemused on esitatud xxxxx xxxxxx olevas dokumendis;
ii) lisaks, merrejuhitav heitvesi ei põhjusta tahkete osiste tekkimist ümbritsevas vees ega muuda selle värvi.
2. Kui heitvesi on segunenud jäätmete või reoveega, mille kohta kehtivad teistsugused merrejuhtimise nõuded, siis rakenduvad rangemad nõuded.
D. Erandid Käesoleva reegli punkt C ei rakendu: a) kui reovee merrejuhtimine laevast on vajalik laeva ohutuse tagamiseks või inimelude päästmiseks merel; või
b) reovee merrejuhtimise põhjuseks on laeva või selle seadmete kahjustus või xxx xxx enne xxx xxxxxx kahjustuse ilmnemist on rakendatud kõik vajalikud abinõud reovee väljutamise vältimiseks või vähendamiseks. E. Xxxxxx vastuvõtmise vahendid
1. Iga Konventsiooni osapool on kohustatud kindlustama reovee vastuvõtuks vajalike vahendite olemasolu oma sadamates ja terminaalides Balti mere regioonis vastavalt neid kasutavate laevade vajadustele ning põhjustamata sealjuures laevade alusetut viivitust.
2. Et võimaldada sadama vastuvõtuseadmete torude ühendamist laeva reovee väljajuhtimistorudega,
peavad mõlemad torud olema varustatud alljärgnevas tabelis toodud standardsete äärikühenditega:
Väljutamisühenduslülide äärikute standardsed mõõtmed | |
Kirjeldus | Mõõtmed |
välimine läbimõõt | 210 mm |
sisemine läbimõõt | vastavalt toru välimisele läbimõõdule |
keermesliite läbimõõt | 170 mm |
ääriku augud | 4 lõhist läbimõõdus 18 mm asetsevad äärikul võrdsetel kaugustel üksteisest, s mm. |
ääriku paksus | 16 mm |
poltide ja mutrite hulk ja läbimõõt | 4 tk, kõik läbimõõduga 16 mm ja sobiva pikkusega |
Äärik on konstrueeritud sobima terasest vm. siledapinnalisest materjalist torudega, mille maksimaalne sisemine läb koos sobiva tihendiga peab taluma töösurvet kuni 6 kg/cm2. | |
Laevadel, mille süvis on 5 meetrit ja vähem, võib äärikühendi sisemine läbimõõt olla 38 millimeetrit.
F. Ülevaatused
1. Läänemere piirkonnas rahvusvahelisi reise sooritavad laevad peavad läbi tegema alljärgnevad ülevaatused: a) Esmane ülevaatus, mis viiakse läbi enne laeva teenistusse asumist või enne, kui antakse välja käesoleva reegli punktis G nõutav tõend, millele eelnev ülevaatus peab tagama, et:
i) kui laeval on reovee töötlemise aparatuur, vastab see Komitee poolt soovitatud ning administratsiooni poolt heaks kiidetud standarditel ja katsetusmeetodeil põhinevatele ekspluatatsiooninõuetele;
ii) kui laeval on reovee pihustamise ja desinfitseerimise aparatuur, vastab see Komitee poolt soovitatud ning administratsiooni poolt heaks kiidetud standarditel ja katsetusmeetodeil põhinevatele ekspluatatsiooninõuetele;
iii) kui laeval on olemas kogumistank, peab selle maht vastama administratsiooni poolt esitatud
nõuetele ning võimaldama kogu reovee säilitamise, pidades silmas laeva tegevuse iseloomu, pardal viibivate isikute arvu ning teisi olulisi tegureid. Kogumistank peab vastama Komitee poolt soovitatud ning administratsiooni poolt heaks kiidetud standarditel ja katsetusmeetodeil põhinevatele ekspluatatsiooninõuetele;
iv) laev on varustatud toruga reovee juhtimiseks laevalt vastuvõtusüsteemi. Toru peaks olema varustatud standardse äärikühendiga vastavalt punktile E, või eriülesandeid täitvate laevade puhul, alternatiivsete administratsiooni poolt heaks kiidetud teiste standardite, näit. kiirsidestusega. Ülevaatus peab tagama, et laeva seadmed, varustus, töökorraldus ja materjalid oleksid täielikus vastavuses käesolevas reeglis esitatavate nõuetega. Administratsioon tunnustab teiste osapoolte volitusel välja antud reovee töötlemise seadmete «Tüüptesti tõendeid».
b) Korralised läbivaatused administratsiooni poolt määratud ajavahemiku möödudes, mis aga ei tohi ületada viit aastat, peavad tagama, et laeva varustus, seadmed, töökorraldus ja materjalid oleksid täielikus vastavuses käesoleva reegli nõuetega.
2. Laevade ülevaatust seoses käesoleva eeskirja sätete kehtestamisega viivad läbi administratsiooni ametnikud. Siiski võib administratsioon usaldada ülevaatuste läbiviimise selleks volitatud isikutele või administratsiooni poolt tunnustatud organisatsioonile. Igal juhul peab xxxxxx Administratsioon tagama ülevaatuste efektiivsuse ja põhjalikkuse.
G. Tõend
1. «Reoveega reostamise vältimise tõend» antakse välja laevadele, mis võivad vedada pardal rohkem kui 50 inimest ning teevad rahvusvahelisi reise Balti mere regioonis pärast vastavalt käesoleva reegli punkti F sätetele toimunud ülevaatust.
2. Tõendi annab välja kas administratsioon või selleks administratsiooni poolt volitatud isik või organisatsioon. Igal juhul langeb kogu vastutus tõendi eest administratsioonile.
3. «Reoveega reostamise vältimise tõend» koostatakse vastavalt MARPOL 73/78 IV lisas toodud vormile. Kui tõend ei ole inglise keeles, peab sellele olema lisatud tõlge inglise keelde.
4. «Reoveega reostamise vältimise tõend» antakse välja administratsiooni poolt kehtestatud ajavahemikuks, mis ei ületa viit aastat.
5. Tõend kaotab kehtivuse kui laeva nõutavates seadmetes, varustuses, töökorralduses või materjalides on tehtud olulisi muudatusi xxxx administratsiooni eelneva nõusolekuta, välja arvatud juhtudel, kui on tegemist seadmete või varustuse täieliku väljavahetamisega.
Xxxx X. LÄÄNEMERE PIIRKONNAS JÄÄTMETE VÕI MUU AINE KAADAMISE ÜLDISEST KEELUST VABASTUSED
1. reegel
Vastavalt käesoleva Konventsiooni 11. artikli 2. paragrahvile ei kehti süvendamisel kaadamise keeld alljärgnevatel tingimustel: a) süvendamisel saadud materjali, mis sisaldab I lisas toodud kahjulikke aineid, kaadamine on lubatud ainult juhul, kui sealjuures järgitakse Komitee juhendeid; ja
b) kaadamiseks on olemas eriluba, mille on eelnevalt välja andnud xxxxxx riiklik võimuorgan kas:
i) osapoole sisemeres või territoriaalmeres; või
ii) vajaduse korral väljaspool sisemerd või territoriaalmerd pärast eelnevat konsulteerimist Komiteega. Lubasid annab osapool välja vastavalt käesoleva xxxx 3. reeglile.
2. reegel
1. Käesoleva Konventsiooni 11. artikli 2. paragrahvis märgitud riiklik organ:
a) annab välja käesoleva xxxx 1. reeglis ettenähtud erilubasid;
b) peab arvet kaadata lubatud materjali omaduste ja koguse, kaadamise aja, koha ja meetodi kohta;
c) kogub saadaolevat informatsiooni viimasel ajal Läänemere piirkonda väljastatud aine kohta ning kuni käesoleva Konventsiooni jõustumiseni, tingimusel, et kõnealune aine võib kahjustada Läänemere vett või organisme, sattuda kalapüügivahenditesse või põhjustada muud kahju, samuti informatsiooni niisuguse kaadamise koha, aja ning meetodi kohta.
2. Vastavalt käesoleva xxxx 1. reeglile xxxxx xxxxxx riiklik organ välja erilubasid aine kavatsetavaks kaadamiseks Läänemere piirkonnas, mis: a) on xxxxx laaditud tema territooriumil;
b) on xxxxx laaditud tema territooriumil asuvale või tema lipu all sõitvale laevale või lennuvahendile, kui pealelaadimine toimub riigis, mis ei ole käesoleva Konventsiooni osapool.
3. Iga Konventsiooni osapool edastab Komiteele ning vajaduse korral ka teistele osapooltele andmed, mis on täpsustatud käesoleva xxxx 2. reegli punktis 1c. Informatsiooni edastamise korra ning selle täpse sisu määrab Komitee.
3. reegel
Erilubade väljaandmisel vastavalt käesoleva xxxx 1. reeglile peab xxxxxx riiklik organ silmas alljärgnevat:
a) s üvendamisel saadud kaadamiseks mõeldud ainese kogus;
b) I lisas toodud kahjulike ainete sisaldus selles;
c) asukoht (näit. kaadamise piirkonna koordinaadid, sügavus ning kaugus kaldast), samuti selle kaugus eriotstarbelistest aladest (näit. puhkealad, kudemisalad, kalakasvatuseks ja -püügiks kasutatavad alad);
d) vee alljärgnevad omadused, kui kaadamine toimub väljaspool territoriaalmerd: i) hüdrograafilised näitajad (näit. temperatuur, soolsus, tihedus, profiil);
ii) keemilised omadused (näit. pH, lahustunud hapniku ja toitainete sisaldus);
iii) bioloogilised näitajad (näit. primaarproduktsioon ja bentos);
informatsioon peab sisaldama ka käesolevas punktis mainitud aasta keskmisi näitajaid ja nende muutumist aastaaegade lõikes; ja
e) teiste võimalike selles kaadamispiirkonnas sooritatud kaadamiste olemasolu ja mõju.
4. reegel
Käesoleva Konventsiooni 11. artikli 5. paragrahvi järgi koostatavad aruanded peavad sisaldama xx xxxx andmeid, mis esitatakse Komitee poolt ettenähtud aruandevormis.
Xxxx XX. KALDALÄHEDASEST TEGEVUSEST TINGITUD REOSTUSE VÄLTIMINE
1. reegel; Mõisted
Käesolevas lisas:
1. «Kaldalähedane tegevus» tähistab igasugust nafta- ja gaasimaardlate uurimist ja kasutamist teisaldatavalt või kinnitatud kaldalähedaselt seadmestikult või rajatiselt ning hõlmab kõiki muid ülalmainituga seotud tegevusi;
2. «Kaldalähedane üksus» tähistab iga teisaldatavat või kinnitatud kaldalähedast seadmestikku või rajatist, mis on seotud gaasi- või naftavarude uurimise, kasutamise või tootmisega või nafta xxxxx- või mahalaadimisega;
3. «Uurimine» hõlmab kõiki puurimistöid, välja arvatud seismilised uuringud;
4. «Kasutamine» hõlmab igasugust tootmise, puurkaevude kontrolli ja stimuleerimisega seotud tegevust.
2. reegel; Parima võimaliku tehnoloogia ning parima keskkonnapraktika rakendamine
Konventsiooni osapooled kohustuvad vältima ja kõrvaldama kaldalähedasest tegevusest tingitud reostust, rakendades sealjuures parimat võimalikku tehnoloogiat ning parimat keskkonnapraktikat, nagu see on määratletud II lisas.
3. reegel; Keskkonnaekspertiis ja monitooring
1. Keskkonnaekspertiis ja monitooring viiakse läbi enne loa andmist kaldalähedase tegevuse alustamiseks. Kui on tegemist kasutamisega, millele viidatakse 5. reeglis, tuleb enne tegevuse alustamiseks loa andmist informeerida Komiteed ekspertiisi tulemustest.
2. Seoses keskkonnaekspertiisiga tuleb hinnata ümbritseva merekeskkonna tundlikkust vastava kaldalähedase tegevuse suhtes lähtudes alljärgnevatest kriteeriumidest:
a) ala tähtsus lindudele ja mereimetajatele;
b) ala tähtsus kala ja merekarpide püügialana, kudemisalana ning akvakultuuri seisukohalt;
c) ala tähtsus puhkealana;
d) sette koostis: mehhaaniline koostis, kuivaine-sisaldus, kuumutamiskadu, süsivesiniku kogusisaldus ning Ba, Cr, Pb, Cu, Hg ja Cd sisaldus;
e) bentose arvukus ja liigirohkus ning valitud alifaatiliste ja aromaatsete süsivesinike sisaldus.
3. Jälgimaks kaldalähedaste uurimistööde tagajärgi, tuleb enne xx xxxxxx uurimistööde teostamist läbi viia vähemalt punktis d ettenähtud uuringud.
4. Jälgimaks kaldalähedase tegevuse tagajärgi kasutamise faasis, tuleb enne tööde algust, üheaastaste vaheaegadega tööde jööksul ning tööde lõpetamisel läbi viia vähemalt punktides d ja e ettenähtud uuringud.
4. xxxxxx; Merepõhja uurimisega kaasnev reostus
1. Õli või muid kahjulikke aineid sisaldava puurimislahuse kasutamine on lubatud xxxx juhtudel, kui see on vajalik geoloogilistel, tehnilistel või ohutustehnilistel põhjustel ning ainult pärast eelneva loa taotlemist vastavalt riiklikult võimuorganilt. Niisugustel juhtudel võetakse tarvitusele vastavad abinõud vältimaks sellise puurimislahuse sattumist merekeskkonda.
2. Õli sisaldavaid puurimislahuseid ja nende kasutamisel tekkivat puurimisslammi ei tohi juhtida Läänemerere, xxxx tuleb toimetada xxxxxxx lõplikuks ümbertöötamiseks või keskkonnasõbralikuks ladustamiseks.
3. Puurimise vesilahuse ja puurimisslammi juhtimine merre saab toimuda xxxx xxxxxxx riikliku võimuorgani loal. Enne väljutamist tuleb tõestada veel põhineva puurimislahuse madal toksilisus.
4. Puurimise vesilahuse kasutamisel tekkivat puurimisslammi ei tohi juhtida merekeskkonda Läänemere eriti tundlikes piirkondades, nagu näiteks suletud või madalad, piiratud veevahetusega alad, millede ökosüsteemid on haruldased, väärtuslikud või eriti haprad.
5. reegel; Merepõhja kasutamisega kaasnev reostus
Lisaks IV xxxx sätetele kehtivad alljärgnevad sätted: a) kõik kemikaalid ning materjalid tuleb toimetada xxxxxxx, nende juhtimine merre on lubatud xxxx erandjuhtudel ning igaks selliseks tegevuseks tuleb eraldi taotleda vastava riikliku organi luba;
b) tootmisvee ning teisaldamisvee juhtimine merekeskkonda on keelatud, kui ei ole tõestatud, et nende naftasisaldus mõõdetuna vastavalt Komitee poolt vastuvõetavale analüüside ja proovide võtmise metoodikale on väiksem kui 15 mg/l.
c) kui vastavust sellele piirnormile ei ole võimalik saavutada parima võimaliku tehnoloogia ning parima keskkonnapraktika rakendamisega, võib xxxxxx riiklik võimuorgan nõuda lisameetmete rakendamist, et vältida Balti mere regiooni võimalikku reostamist, vajaduse korral võib ta kehtestada ka kõrgema piirnormi, mis peab siiski olema võimalikult madal ega või ühelgi juhul ületada 40 mg/l; naftasisaldust tuleb mõõta vastavalt ülaltoodud punkti b sätetele;
d) ühelgi juhul ei tohi lubatud xxxxx avaldada ebasoovitavat mõju merekeskkonnale;
e) et kasutada võimalikult hästi ära puhastus- ja tootmistehnika arengut tulevikus, vaatab xxxxxx riiklik organ kõik heitvete merrejuhtimisload regulaarselt läbi ning uuendab vastavalt reostuse piirnorme.
6. xxxxxx; Aruandluse kord
Iga Konventsiooni osapool nõuab, et kaldalähedase rajatise kasutaja või selle eest vastutav isik esitab aruanded kooskõlas käesoleva Konventsiooni VII xxxx 5. reegli 1. punkti sätetega.
7. xxxxxx; Tegutsemine ettenägematu reostuse korral
Igal kaldalähedasel üksusel peab olema tegutsemisplaan ettenägematu reostuse puhuks, mis on kooskõlas vastava riikliku võimuorgani poolt selleks puhuks kehtestatud menetlusega. Plaan sisaldab informatsiooni xxxxx- ja sidesüsteemide ning reostuse vastutoime korralduse kohta, samuti olemasoleva varustuse nimekirja ning mitmesugustel reostuse juhtudel rakendatavate meetmete kirjeldusi.
8. reegel; Kasutuselt kõrvaldatud kaldalähedased üksused
Konventsiooni osapooled garanteerivad, et mahajäetud ning kasutuselt kõrvaldatud, samuti juhuse läbi kasutamiskõlbmatuks muutunud kaldalähedased üksused kõrvaldatakse täielikult ja tuuakse xxxxxxx omaniku vastutusel;
kasutuselt kõrvaldatud puurkaevud likvideeritakse tampoonimise xxxx.
9. reegel; Informatsiooni edastamine
Osapooled vahetavad Komitee vahendusel pidevalt informatsiooni kõigi planeeritavate kaldalähedaste tegevuste iseloomu ja asukoha kohta ning merekeskkonda juhitavate ainete omaduste ja koguste kohta, samuti ka ettenägematu reostuse puhuks rakendatud abinõude kohta.
Xxxx XXX. REOSTUSJUHTUDELE REAGEERIMINE
1. reegel; Üldettevalmistus
1. Konventsiooni osapooled kohustuvad kindlustama suutlikkuse reageerida Läänemere merekeskkonda ohustavatele reostusjuhtudele. Selle suutlikkuse hulka kuuluvad nii rannikumerel kui avamerel tegutsemiseks ettevalmistatud varustus, laevad ja tööjõud.
2. a) Lisaks 13. artiklis viidatud juhtudele teatab Konventsiooni osapool viivitamatult ka sellistest reostusjuhtudest, mis mõjutavad või võivad mõjutada teiste Konventsiooni osapoolte huve.
b) Ulatuslikumate reostusjuhtude puhul informeeritakse võimalikult kiiresti xx xxxxx Konventsiooni osapooli ja Komisjoni.
3. Konventsiooni osapooled nõustuvad tegema vajaduse korral vastavalt võimalustele ja olemasolevatele ressurssidele koostööd, kui reostusjuhtude tähtsus seda nõuab.
4. Lisaks rakendavad Konventsiooni osapooled meetmeid, et: a) korraldada regulaarset järelevalvet väljaspool oma rannajoont; ja
b) xxxx xxxx viisil teiste osapooltega koostööd ja vahetada informatsiooni, et parandada reostusjuhtudele reageerimise suutlikkust.
2. reegel; Tegutsemine ettenägematu reostuse korral
Konventsiooni osapooled kavandavad riiklikud plaanid ettenägematutele reostusjuhtudele reageerimiseks ja koostöös teiste osapooltega ka kahe- või mitmepoolsed plaanid ühiseks ettenägematutele reostusjuhudele reageerimiseks.
3. xxxxxx; Järelevalve
1. Et hoiduda laevadelt pärineva reostuse vältimisega seotud olemasolevate eeskirjade rikkumisest, arendavad ja teostavad Konventsiooni osapooled üksikult või ühiselt järelevalvet Läänemere regioonis eesmärgiga avastada ja jälgida merre lastud õli xx xxxxx aineid.
4. xxxxxx; Vastutuspiirkonnad
Konventsiooni osapooled lepivad võimalikult kiiresti kahe- või mitmepoolselt kokku nende Läänemere piirkondade kohta, millede üle nad teostavad järelevalvet ja rakendavad vastumeetmeid, kui märkimisväärne reostus on toimunud või võib tõenäoliselt toimuda. Need kokkulepped ei tohi kahjustada teisi osapoolte vahel sõlmitud samalaadseid kokkuleppeid. Naaberriigid kindlustavad erinevate kokkulepete ühtlustamise. Konventsiooni osapooled informeerivad sellistest lepetest teisi osapooli ja Komisjoni.
5. reegel; Aruandluse kord
1. a) Iga Konventsiooni osapool nõuab tema lipu all sõitva laeva omanikelt või laeva eest vastutavatelt isikutelt viivitamatut aruannet õli või teiste kahjulike ainete heidete või tõenäoliste heidete kohta.
b) Aruanne tuleb esitada lähimale rannikuriigile vastavalt 8. artikli sätetele ja vastavalt 1973. a. laevadelt lähtuva reostuse vältimise rahvusvahelise konventsiooni I protokolli (modifitseeritud 1978. a. protokolliga) nõuetele (MARPOL 73/78).
c) Konventsiooni osapooled nõuavad laevade omanikelt või teistelt laeva eest vastutavatelt isikutelt ja lennukite pilootidelt viivitamatut antud süsteemile vastavat aruannet merel täheldatud õli või teiste kahjulike ainete märkimisväärsete heidete kohta.
Need aruanded peavad võimaluse piires sisaldama järgmisi andmeid: aeg, koht, tuule ja mere tingimused ning täheldatud heite liik, ulatus ja võimalik allikas.
2. Paragrahv 1b sätteid rakendatakse samuti käesoleva Konventsiooni 11. artikli 4. paragrahvile vastava kaadamise suhtes.
6. reegel; Päästeabinõud laevadel
1. Iga Konventsiooni osapool nõuab oma lipu all sõitvatelt laevadelt vastavalt MARPOL 73/78 sätetele ja nendega kooskõlas oleva õlitõrje plaani olemasolu xxxxx xxxxxx.
2. Iga Konventsiooni osapool nõuab reostusjuhu korral asjakohaste võimude xxxxxx xxx lipu all sõitvate laevade omanikelt või tema jurisdiktsiooni all tegutsevate ujuvplatvormide eest vastutavatelt isikutelt laevade ja nende lasti kohta või ujuvplatvormide korral nende toodangu kohta käivat informatsiooni, mis on vajalik reostuse vältimiseks või likvideerimiseks ja nimetatud võimudega koostöö tegemiseks.
7. reegel; Reageerimisabinõud
1. Reostusjuhu esinemisel tema vastutuspiirkonnas annab Konventsiooni osapool olukorrale hinnangu ja rakendab vajalikke vastuabinõusid, et vältida või vähendada reostuse mõju.
2. a) Konventsiooni osapooled kasutavad reostusjuhtude korral kooskõlas punktiga b mehhanilisi abinõusid.
b) Kemikaale võib kasutada xxxx erandjuhtudel xx xxxxxx iga üksikjuhu korral kooskõlastamist vastava riikliku võimuga.
3. Kui reostuslaik triivib või võib tõenäoliselt triivida teise osapoole vastutuspiirkonda, informeeritakse seda osapoolt viivitamatult olukorrast xx xxxxxx rakendatud abinõudest.
8. reegel; Abi
1. Vastavalt 1. reegli 3. lõike sätetele: a) on Konventsiooni osapoolel õigus paluda teistelt osapooltelt xxx xxxxx asetleidvate reostusjuhtude korral; ja
b) Konventsiooni osapooled annavad abi osutamiseks oma parima.
2. Konventsiooni osapooled rakendavad vajalikke seadusandlikke ja administratiivseid abinõusid, et aidata xxxxx: a) reostusjuhtude tagajärgede likvideerimises osalevate laevade, lennukite ja teiste transpordivahendite saabumisele, kasutamisele ja tema territooriumilt lahkumisele või sellise reostusjuhu korral vajaliku personali, materjalide ja seadmete transpordile; ja
b) punktis a viidatud personali, materjalide ja seadmete transportimisele läbi tema territooriumi.
9. xxxxxx; Abistamiskulude tagastamine
1. Konventsiooni osapooled kannavad 8. reeglis viidatud abistamiskulud vastavalt käesolevale reeglile.
2. a) Xxx xxx osapoole tegevus toimus vastavalt teise osapoole selgesõnalisele palvele, maksab paluja osapool abistavale osapoolele tagasi tegevusega seotud kulud. Xxx xxxxx tühistatakse, kannab paluja osapool juba abistava osapoole poolt kantud või talle põhjustatud kulud.
b) Kui tegevus toimus Konventsiooni osapoole omal initsiatiivil, kannab see osapool tegevusega seotud kulud.
c) Eeltoodud punktides a ja b esitatud põhimõtteid rakendatakse, kui asjaomased osapooled igal üksikjuhul ei lepi kokku teisiti.
3. Kui teisiti ei ole kokku lepitud, arvestatakse teise osapoole palvel toimunud Konventsiooni osapoole tegevuse kulud õiglaselt vastavalt abistava osapoole abi tagastamist puudutavatele seadustele ja kehtivale praktikale.
4. Käesoleva reegli sätteid ei tohi tõlgendada vastuolus olevana Konventsiooni osapoolte õigusega katta reostusjuhtudega seotud tegevuse kulud kolmandate riikide poolt vastavalt teistele asjakohastele rahvusvahelistele ja riiklikele normidele või riiklikest õigusnormidest kõrgemalseisvatele normidele.
10. reegel; Pidev koostöö
1. Iga Konventsiooni osapool esitab teistele osapooltele ja Komisjonile informatsiooni: a) oma organisatsiooni kohta, mis tegeleb õli ja teiste kahjulike ainete reostusjuhtudega;
b) oma määruste ja teiste abinõude kohta, milledel on otsene mõju riigi valmidusele ja suutlikkusele reageerida merel toimuvatele reostusjuhtudele xxxxx xx teiste kahjulike ainetega;
c) selleks volitatud institutsiooni kohta, mis kogub ja edastab merel õli ja teiste kahjulike ainetega toimuvate reostusjuhtude alaseid aruandeid;
d) selleks volitatud institutsioonide kohta, mis tegelevad vastastikuse abistamise meetmete küsimustega, informatsiooniga ja osapoolte vaheliste, käesolevas lisas mainitud koostöö
küsimustega;
e) käesoleva xxxx 7. ja 8. reeglile vastava tegevuse kohta.
2. Konventsiooni osapooled vahetavad informatsiooni uurimis- ja arenguprogrammide kohta, aga samuti ka õli ja teiste kahjulike ainete poolt põhjustatud merereostusega tegelemise viiside tulemuste ning järelevalve ja reostusele reageerimise kogemuste kohta.
3. Konventsiooni osapooled korraldavad regulaarselt ühiseid reostuse tagajärgede likvideerimise ja samuti reostusest teatamise õppusi.
4. Konventsiooni osapooled teevad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raames koostööd rahvusvahelise õlireostusele reageerimise, valmisoleku ja koostöö konventsiooni sätete täitmiseks ja edasiarendamiseks.
11. xxxxxx; HELCOM‘i õlitõrje juhend
Konventsiooni osapooled rakendavad otstarbekuse piires käesolevat xxxx puudutavaid ja Komisjoni või Komisjoni poolt selleks eesmärgiks määratud komitee poolt vastuvõetud merereostuse vastu võitlemise ja koostöö juhendi põhimõtteid ja eeskirju.