EUROOPA ÜHENDUS,

EUROOPA ÜHENDUS,

Document Metadata

Table of Contents

Document Metadata

Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vaheline KALANDUSALANE PARTNERLUSLEPING

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi “ühendus”,

MAURITAANIA ISLAMIVABARIIK,

edaspidi “Mauritaania”,

edaspidi “lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE ühenduse ja Mauritaania vahelist tihedat koostööd, eriti Cotonou lepingu raames, millega kehtestatakse tihe koostöö ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Mauritaania vahel, samuti nende ühist soovi koostööd tõhustada,

MEENUTADES, et ühendus ja Mauritaania on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooniga ühinenud riigid ning Mauritaania on kõnealuse konventsiooni kohaselt kehtestanud oma rannikust kuni 200 meremiili kaugusele ulatuva majandusvööndi, xxxxxx xx kasutab oma suveräänseid õigusi kõnealuse vööndi varude uurimisel, kaitsmisel ja majandamisel,

OLLES OTSUSTANUD teha, eelkõige 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kehtestatud põhimõtete alusel, vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine, eriti kogu kalandustegevust hõlmava kontrollikorra tugevda- mise kaudu varude suurendamise ja kaitsmise meetmete tõhususe kindlustamiseks ning merekeskkonna kaitsmiseks,

OLLES VEENDUNUD, et teadus- ja tehnikaalane tihe koostöö kalandussektoris tingimustel, mis kindlustavad kalavarude kaitse ja ratsionaalse kasutamise, edendab vastavate majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamist kõnealuses sektoris,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis tagavad poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD toetada Mauritaania kalanduspoliitika raames partnerluse arengut, et xxxxx xxxxx poliitika tulemus- likuks elluviimiseks ning turuosaliste ja kodanikuühiskonna kaasamiseks kõige sobivamad vahendid,

SOOVIDES kehtestada tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalastustegevust Mauritaania kalastusvööndis ja ühenduse toetust vastutustundliku kalapüügi arendamisele nimetatud kalastusvööndis,

MÕISTES merekalapüügisektori ja sellega seotud ettevõtete xxxxx Mauritaania ja ühenduse eri piirkondade majanduslikus ja sotsiaalses arengus,

OLLES OTSUSTANUD mõlema lepinguosalise äriühinguid kaasavate investeeringute tegemise ja arendamise xxxx xxxx tihedamat majanduskoostööd kalanduse alal ja sellega seotud tegevusvaldkondades,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

Artikkel 1

Lepingu ese

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse:

— kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, teaduslikku ja tehnilist koostööd, mille eesmärk on Mauri- taania kalastusvööndis vastutustundliku kalapüügi rakenda- mine, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine ning Mauritaania kalandussektori arendamine,

— ühenduse kalalaevade Mauritaania kalastusvööndisse pääse- mise tingimusi,

— Mauritaania kalastusvööndis toimuva kalapüügi kontrolli korraldust, mille eesmärk on tagada kehtestatud tingimuste täitmine, kalavarude kaitse ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja regu- leerimata kalapüügi vastu,

— äriühingute koostööd kalandussektoris ja sellega seotud tege- vusvaldkondades tehtava vastastikust huvi pakkuva majan- dustegevuse arendamisel,

— Mauritaania kalastusvööndis välja püütud koguste xxxx- xx ümberlaadimise tingimusi,

— tingimusi meremeeste töölevõtmiseks käesoleva lepingu kohaselt Mauritaania kalastusvööndis tegutsevate ühenduse laevade pardale.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus, protokollis ning lisades kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) “Mauritaania kalastusvööndid” – veed, mis kuuluvad Mauri- taania Islamivabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla. Käesolevas lepingus sätestatud ühenduse laevad kalastavad xxxx tsoonides, kus kalastamine on Mauritaania õigusaktide kohaselt lubatud;

b) “ministeerium” – Mauritaania xxxxxxxx- xx mereministeerium;

c) “ühenduse ametiasutused” – Euroopa Komisjon;

d) “ühenduse laev” – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

e) “ühiskomitee” – ühenduse ja Mauritaania esindajatest koosnev komitee, mille ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 10;

f) “järelevalveamet” – merekalapüügi järelevalve ja kontrolli delegatsioon (DSPCM);

g) “delegatsioon” – Euroopa Komisjoni delegatsioon Mauritaa- nias;

h) “meremehed” – kogu meeskonda kuuluv laevapersonal ametist sõltumata (ohvitserid, tehnikud, töödejuhatajad, madrused).

Artikkel 3

Käesoleva lepingu põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Mauritaania kalas- tusvööndis vastutustundlikku kalapüüki xxxx kalastusvööndites kalastavate eri kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

2. Lepinguosalised kohustuvad järgima dialoogi ja eelneva konsulteerimise põhimõtteid, eriti ühelt poolt kalanduspoliitika ja teiselt poolt Mauritaania kalandusele mõju avaldada võivate ühenduse meetmete rakendamisel.

3. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majandus- ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega.

4. Lepinguosalised teevad koostööd ka käesoleva lepingu põhjal ellu viidud meetmete, programmide ja tegevuste eel-, xxxx- xx järelhindamisel.

5. Ühenduse laevadel töötavate Mauritaania meremeeste tööd reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõ- tete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. Eelkõige on tege- mist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tege- liku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimi- neerimise kõrvaldamisega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Käesoleva lepingu kehtivusajal teevad ühendus xx Xxxxx- taania kootööd Mauritaania kalastusvööndi varude seisundi jälgi- miseks. Selleks luuakse ühine sõltumatu teaduskomitee, mis võiks lepinguosaliste kutsel olla avatud kolmandate riikide tead- lastele. Vähemalt kord aastas koguneva ühise teaduskomitee toimimise tingimused määratakse vastastikusel kokkuleppel kindlaks enne käesoleva lepingu jõustumist.

2. Ühise teaduskomitee töö tulemuste ja parimate kättesaa- davate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised artiklis 10 nimetatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majan- damise tagamiseks.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama teineteisega nõu kas vahetult või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, et korraldada elusressursside majandamist ja kaitset ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5

Ühenduse laevade juurdepääs Mauritaania kalastusvööndis asuvatele kalapüügipiirkondadele

1. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Mauritaanias kehtivatele õigusaktidele. Ministeerium teatab ühendusele kõigist kõnealuste õigusaktide muudatustest. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, peavad ühenduse laevad neid õigusnormide muudatusi järgima pärast ühe kuu möödu- mist muudatusest teatamisest.

2. Mauritaania kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepinguga ning selle protokolli ja lisadega.

3. Mauritaania kannab hoolt protokolli kalapüügi kontrolli käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate Mauritaania pädevate asutustega koostööd.

4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et tema laevad täidavad käesolevat lepingut ning Mauritaania jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kalapüüki regu- leerivaid õigusnorme vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisat- siooni mereõiguse konventsioonile.

Artikkel 6

Kalapüügi tingimused

1. Ühenduse laevad võivad Mauritaania kalastusvööndis kalastada xxxx juhul, xxx xxxx on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud kalalaevatunnistus. Ühenduse laevade kalastustegevus sõltub ühenduse pädevate asutuste taotlusel Mauritaania päde- vate asutuste poolt välja antud kalalaevatunnistuse omamisest. Kalalaevatunnistuste väljaandmise ning tasude ja teadusvaatlejate kuludega seotud osamaksete maksmise kord ning muud ühen- duse laevade Mauritaania vetes toimuva kalapüügi tingimused on sätestatud lisades.

2. Kehtivas protokollis käsitlemata kalapüügiliikide ning katsepüügi jaoks võib ühenduse laevadele kalalaevatunnistusi anda ministeerium. Selliste kalalaevatunnistuste andmine sõltub siiski lepinguosaliste positiivsest arvamusest.

3. Käesoleva lepingu protokolliga määratakse kindlaks kala- püügivõimalused, mis Mauritaania eraldab ühenduse laevadele Mauritaania kalastusvööndis, ning käesoleva lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus.

4. Lepinguosalised tagavad kõnealuse korra ja tingimuste nõuetekohase täitmise pädevate asutuste vahelise asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1. Ühendus annab Mauritaaniale rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest omavahel seotud osast:

a) rahaline hüvitis seoses ühenduse laevade juurdepääsuga Mauritaania kalastusvööndile, piiramata ühenduse laevade kohustusi seoses kalalaevatunnistuste tasudega;

b) ühenduse rahaline toetus vastutustundlikul kalapüügil ja kalavarude säästval kasutamisel põhineva riikliku kalandus- poliitika rakendamiseks Mauritaania vetes.

2. Lõike 1 punktis b osutatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kooskõlas protokolli sätetega, pidades silmas ühiselt määratud eesmärke, mida tahetakse Mauritaania kalanduspoliitika raames saavutada.

3. Ühenduse antavat rahalist toetust makstakse igal aastal kooskõlas protokolliga ning vastavalt käesoleva lepingu xx xxxxx protokolli sätetele toetuse summa võimaliku muutumise kohta seoses järgmiste asjaoludega:

a) erakorralised asjaolud;

b) ühenduse laevadele lubatud kalapüügivõimaluste vähenda- mine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel asjaomaste varude majandamise huvides, xxx xxxx peetakse parimate olemasolevate teadusnõuannete põhjal varude säilimise ja säästva kasutamise seisukohalt vajalikuks;

c) ühenduse laevadele lubatud kalapüügivõimaluste suurenda- mine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, xxx xxxxxx- xxxx olukord seda parimate olemasolevate teadusnõuannete põhjal võimaldab;

d) käesoleva lepingu denonsseerimine vastavalt artiklile 14;

e) käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 15 või protokollile.

Artikkel 8

Ettevõtjatevahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehni- kakoostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Nad peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meet- mete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete xx -xxxxx- dite, kalakaitseviiside ja kalatoodete töötlemise alast teabevahe- tust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepin- guosaliste ettevõtete vaheliste suhete edendamiseks tehnika-, majandus- ja kaubandusvaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Eriti soodustavad lepinguosalised Mauritaania ja ühenduse õigusnorme arvestades lepinguosalistele vastastikust huvi pakku- vate investeeringute edendamist.

Artikkel 9

Halduskoostöö

Lepinguosalised, soovides kindlustada kalavarude majandamise ja kaitsmise meetmete tõhusust:

— arendavad halduskoostööd tagamaks, et nende laevad peavad vastastikku kinni käesoleva lepingu sätetest ning Mauritaania merekalapüüki käsitlevatest õigusnormidest,

— teevad koostööd ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks ning selle vastu võitlemiseks eelkõige teabevahetuse ning tiheda halduskoostöö kaudu.

Artikkel 10

Ühiskomitee

1. Lepinguosalistest koosneva ühiskomitee ülesandeks on käesoleva lepingu kohaldamise kontrollimine. Ühiskomitee täidab ka järgmisi ülesandeid:

a) jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamise toimi- mist ning vaidluste lahendamist;

b) tagab järelevalve ja hindamise seoses partnerluslepingu panu- sega Mauritaania kalanduspoliitika elluviimisse;

c) tegutseb vahendajana kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

d) tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

e) vajaduse korral vaatab läbi kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse suuruse;

f) täidab mis tahes muid ülesandeid, mida lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel talle annavad, sealhulgas ebasea- dusliku kalapüügi vastase võitluse ja halduskoostöö vald- konnas;

g) määrab kindlaks käesoleva lepingu artiklis 9 sätestatud halduskoostöö praktilise korra;

h) jälgib ja hindab käesoleva lepingu artiklis 8 osutatud ettevõt- jatevahelist koostööd ja pakub vajaduse korral välja xxxxx xx võimalusi selle edendamiseks.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldu- misi ühenduses ja Mauritaanias ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 11

Reguleerimisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, selles asutamislepingus sätestatud tingimustel ning teiselt poolt Mauritaania territooriumi ja tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes.

Artikkel 12

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel võib seda pikendada samuti kuue xxxxx xxxxx, kui lepingut ei denonsseerita kooskõlas artikliga 14.

Artikkel 13

Vaidluste lahendamine

Lepinguosalised peavad käesoleva lepingu tõlgendamist xx xxxxx- damist käsitlevate vaidluste korral omavahel nõu.

Artikkel 14

Lepingu denonsseerimine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonssee- rida tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähene- mine, ühenduse laevadele antud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teata- xxxx jäetud kalapüügi ennetamisega.

2. Kui leping denonsseeritakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põhjustel, teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest leping denonsseerida vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava

ajavahemiku möödumist. Kui leping denonsseeritakse mõnel muul põhjusel xxxxx käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud põhjuste, on etteteatamise tähtaeg üheksa kuud.

3. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4. Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse denons- seerimise aasta eest proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis.

Artikkel 15

Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt xxxx kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultat- sioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse proport- sionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt peatamise kestusele, kui protokolli artikli 7 lõikest 4 ei tulene teisiti.

Artikkel 16

Protokoll ja lisad

Protokoll, selle lisad ja liited on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 17

Lõppsätted – xxxx xx jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris araabia, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, taani, tšehhi xx xxxxxx keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepingu- osalised teatavad teineteisele selle jõustumiseks vajalike xxxxx- xxxxx lõpuleviimisest.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Kaheks aastaks alates 1. augustist 2006 lepingu artiklite 5 ja 6 kohaselt antavad kalapüügivõimalused on sätestatud xxxx- olevale protokollile lisatud tabelis. Need võimalused on osa III lisas esitatud üldisest püügikoormusest, mille Mauritaania ametiasutused on kindlaks määranud kättesaadavate teaduslike soovituste põhjal xx xxxx perioodiliselt ajakohastatakse.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

3. Vastavalt lepingu artiklile 6 võivad Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad Mauritaania kalastusvööndis kala püüda xxxx tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel xx xxxxx lisades esitatud tingimustel väljastatud kalalaeva- tunnistus.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Lepingu artiklis 7 ette nähtud rahaline toetus on 86 miljonit eurot aastas. (1) Sellest summast eraldab Mauritaania artiklis 1 osutatud ajavahemikul 11 miljonit eurot aastas lepingu artikli 7 lõikes 1b sätestatud rahaliseks toetuseks riigi kalandus- poliitika elluviimiseks, sealhulgas 1 miljon eurot aastas Xxxxxx’i panga rahvuspargi toetuseks.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6, 7, 9, 10 ja 13 kohaselt.

3. Ühenduse rahaline toetus tasutakse esimesel aastal hilje- malt 31. detsembril 2006 ja järgmistel aastatel hiljemalt

1. augustil.

4. Rahaline toetus kantakse Mauritaania Keskpangas avatud Mauritaania Islamivabariigi riigikassa (Trésor de la République isla- mique de Mauritanie) arvele, mille andmed ministeerium teatab.

(1) Sellele summale lisanduvad otse Mauritaaniale I xxxx XX peatükis nimetatud kontole kantavad I xxxx XXX peatükis toodud laevaomanike tasud, mille suurus on hinnanguliselt 22 miljonit eurot aastas.

5. Käesoleva protokolli artikli 6 kohaselt otsustatakse selle toetuse xx Xxxxxx’i panga rahvuspargi toetuse kasutamine Mauri- taania finantsseaduse raames ja on seega Mauritaania ametiasu- tuste ainupädevuses.

Artikkel 3

Teaduskoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Mauritaania kalas- tusvööndites vastutustundlikku kalapüüki säästva majandamise põhimõtte alusel.

2. Käesoleva protokolli kehtivusajal teevad ühenduse ja Mauritaania ametiasutused koostööd teatavate küsimuste uuri- miseks, mis hõlmavad Mauritaania kalastusvööndite varude seisundi arengut; selleks tuleb vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 1 korraldada vähemalt kord aastas ühise teaduskomitee nõupi- damine. Kummagi lepinguosalise taotlusel ja käesoleva lepingu raames väljendatud vajaduste korral võib kokku kutsuda teisi kõnealuse teaduskomitee nõupidamisi.

3. Ühise teaduskomitee järelduste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised lepingu artik- lis 10 osutatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

4. Ühise teaduskomitee volitused hõlmavad eelkõige järgmisi tegevusi:

a) koostada iga-aastane teadusaruanne käesoleva lepingu esemeks oleva kalapüügi kohta;

b) välja töötada iga-aastane programm, milles käsitletakse teaduslikke küsimusi kalavarude xxxxx xx ökosüsteemi arengu paremaks mõistmiseks, xx xxxx programmi ellu viia;

c) uurida komitees ühehäälselt heaks kiidetud menetlust järgides käesoleva lepingu rakendamisel kerkivaid teaduslikke küsimusi;

d) teha muu xxxxxx xx vajaduse korral katsepüüki, et määrata kindlaks kalapüügivõimalused ja kasutusvõimalused, mis tagavad kalavarude ja ökosüsteemi säilimise.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste ülevaatamine

1. Käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud kalapüügivõima- lusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel et lepingu artikli 4 lõikes 1 nimetatud ühise teaduskomitee xxxxx- xxxxx kohaselt ei kahjustata sellega Mauritaania varude säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis. Euroopa Ühenduse makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski xxxx xxx kahe korra suurem käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud summast ning see peab jääma proportsionaalseks kalapüügivõimaluste suurendamisega.

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 3 esitatud meetmete võtmises, vähendades artik- lis 1 osutatud kalapüügivõimalusi, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis. Ühendus võib, xxxx et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 kohaldamist, peatada selle rahalise toetuse maksmise juhul, kui käesolevas protokollis sätestatud püügikoormust ei saa rakendada.

3. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel vaadata üle ka kalapüügivõimaluste jaotuse eri laevakategooriate vahel, tingimusel et järgitakse teaduskomitee soovitusi nende kalava- rude majandamise kohta, mida ümberjaotamine võib mõjutada. Kui see on kalapüügivõimaluste ümberjaotamiseks vajalik, lepivad lepinguosalised kokku rahalise toetuse kohandamises.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kalapüügivõimaluste muut- mise üle otsustatakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitees.

Artikkel 5

Katsepüük

1. Lepinguosalised võivad tegeleda Mauritaania kalastus- vööndis katsepüügiga, võttes arvesse lepingu artiklis 4 osutatud teaduskomitee arvamust. Sel eesmärgil xx xxx lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga

juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

2. Katsepüügi lubasid antakse uurimise eesmärgil kuni kuueks kuuks ja kooskõlas lepingu artikli 6 lõikega 2. Lubade suhtes kehtib tasu maksmise kohustus.

3. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud posi- tiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda ühenduse laevadele uusi kalapüü- givõimalusi vastavalt käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemi- seni ning sõltuvalt lubatavast püügikoormusest. Selle tulemu- sena suureneb rahaline toetus vastavalt artikli 4 sätetele.

4. Katsepüüki tehakse tihedas koostöös Mauritaania okeano- graafia- ja kalandusuuringute instituudiga (instituut). Selleks võtab instituut vastu otsuse pardale võetavate teadlaste ja vaat- lejate meeskonna koosseisu xxxxx, xxxxx kulud kannab laevao- xxxxx. Katsepüügi tulemusena saadud andmeid kasutatakse instituudi aruandes, mis edastatakse ministeeriumile.

5. Katsepüügi ajal välja püütud saak kuulub laevaomanikule. Keelatud on püüda liike, mille suurus on reguleerimata või mille püüdmine, pardal hoidmine ja turustamine ei ole Mauritaania õiguse kohaselt lubatud.

6. Kui lepinguosalised ei ole vastastikusel kokkuleppel otsus- tanud teisiti, lossitakse kogu katsepüügiga tegelevate laevade saak Mauritaanias.

Artikkel 6

Partnerluslepingu xxxxx Mauritaania kalanduspoliitika rakendamisse

1. Lepingu artikli 7 lõikes 1b osutatud rahaline toetus on käesoleva protokolli artikli 2 lõike 1 kohaselt 11 miljonit eurot aastas. Kõnealune rahaline toetus aitab xxxxx Mauritaania meremajanduse ja kalandussektori säästva arengu riikliku stra- teegia väljaarendamisele ja elluviimisele vastutustundliku ja säästva kalapüügi rakendamiseks Mauritaania vetes, eelkõige lõikes 3 xx XX lisas osutatud sekkumisvaldkondadele xx Xxxxxx’i panga rahvuspargile.

2. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse kasutamise eest vastutab Mauritaania ning see põhineb lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud eesmärkidel ja nende saavutami- seks kavandatud ühe- ja mitmeaastastel programmidel.

3. Xxxx et see piiraks lepinguosaliste poolt nende eesmärkide kindlaksmääramist ja kooskõlas Mauritaania meremajanduse ja kalandussektori säästva arengu riikliku strateegia praeguste prio- riteetidega, ning et kindlustada sektori säästev ja vastutustundlik majandamine, on lepinguosalised otsustanud keskenduda xxxx- xxxxxxx sekkumisvaldkondadele.

a) Juhtimise parandamine kalanduse valdkonnas:

— toetus väikesemahulise ja rannikupüügi oskuslikuks arendamiseks, eelkõige kalandussektori majandamiska- vade koostamise, jälgimise ja hindamise kaudu,

— programmid kalandusalaste teadmiste parandamiseks,

— püügikoormuse korralduse toetamine,

— kohaste laboratooriumide loomine Mauritaania okeano- graafia- ja kalandusuuringute instituudi raames, nende varustuse ajakohastamine ning teabe- ja statistilise analüüsi süsteemide arendamine.

b) Kalandussektori kiirem integreerimine Mauritaania riiklikku majandusse:

— infrastruktuuride, eriti sadamainfrastruktuuride arenda- mine investeerimisprogrammide kaudu, näiteks Nouâd- hibou xxxxxx xx Nouakchott’i kalaturu taastamine väike- semahulise kalapüügi saagi lossimiseks,

— rahaline toetus Mauritaania tööstusliku kalalaevastiku restruktureerimiseks,

— väikesemahulise kalapüügi laevastiku moderniseerimise programmi loomine, et tagada hügieeni- ja turvanõuete täitmine, sealhulgas puust piroogide asendamine sobiva- mast materjalidest ning koos säilitusvahenditega piroo- gidega,

— toetus- ja investeerimisprogrammide loomine merejäre- levalve parandamiseks, näiteks ankurdamispontoonide ehitamine sadamatesse järelevalveasutuse ja Mauritaania

okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi tarbeks ning järelevalvetehnikate ja -tehnoloogiatele (eelkõige VMS) kohandatud koolitusprogrammi loomine,

— programmide ja algatuste rakendamine kalandustoodete müügi edendamise tagamiseks, eelkõige lossitud ja töödeldud toodete sanitaar- ja fütosanitaartingimuste parandamiseks ette nähtud meetmete abil.

c) Sektori suutlikkuse tugevdamine ja juhtimise parandamine:

— koolitus- ja toetusprogrammide loomine mereohutuse ja päästetööde parandamiseks, eelkõige väikesemahulise laevastiku puhul,

— toetusprogrammide loomine sektori juhtimisega tegele- vatele xxxxxxxx- xx mereministeeriumi tehnilistele talitus- tele,

— tegevuskava loomine sektori juhtimisega tegelevate tali- tuste tõhususe suurendamiseks,

— kalalaevatunnistuste haldamise süsteemi ja laevaseiresüs- teemi loomine ja tõhustamine.

Artikkel 7

Mauritaania kalanduspoliitika toetuse rakendamise tingimused

1. Xxxx et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 lõike 3 sätete kohaldamist, lepivad ühendus ja Mauritaania lepingu arti- klis 10 osutatud ühiskomitees IV lisas määratletud suuniste põhjal xx xxxx pärast protokolli jõustumist kokku järgmises:

a) ühe- ja mitmeaastased suunised, millest juhindutakse säästva ja vastutustundliku kalapüügi juurutamisele suunatud Mauri- taania kalanduspoliitika prioriteetide, eelkõige käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 3 sätestatud prioriteetide rakenda- xxxxx;

b) ühe- ja mitmeaastased eesmärgid ning igal aastal saavutatud tulemuste hindamist võimaldavad kriteeriumid ja näitajad.

2. Kõik muudatused xxxx suunistes, eesmärkides ning xxxxx- miskriteeriumides ja -näitajates kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.

3. Esimesel protokolli kohaldamise aastal teatab Mauritaania ühendusele käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 1 sätestatud rahalise toetuse kasutamisest suuniste, eesmärkide ning xxxxx- miskriteeriumide ja -näitajate heakskiitmise ajal ühiskomitees. Igal järgmisel aastal teavitab ministeerium Euroopa Ühendust toetuse kasutamisest enne eelmise aasta 30. septembrit.

4. Mauritaania ministeerium edastab komisjoni delegatsioo- nile hiljemalt xxxx kuud pärast aasta möödumist käesolevale protokollile allakirjutamise kuupäevast aastaaruande saadud xxxx- xxxxx rakendamise ning kõigi esinenud raskuste kohta.

Komisjon xxxxx xxxxxx õiguse taotleda Mauritaania ametiasutus- telt nimetatud tulemustega seotud lisateavet, et pidada lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitee raames nõu Mauritaania ametiasutustega kavandatud eesmärkide saavutamist võimalda- vate meetmete vastuvõtmiseks.

Artikkel 8

Ühenduse ettevõtjate majanduslik integratsioon Mauritaania kalandussektoriga

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama ühenduse ettevõt- jate integreerimist kogu Mauritaania kalandusvaldkonda.

2. Et arendada värske kala sektorit, vähendab Mauritaania nendelt ühenduse ettevõtjatelt, kes lossivad Mauritaania xxxx- mates (eelkõige kohalikule tööstusele müümiseks, nende toodete väärtuse suurendamiseks Mauritaanias või Mauritaania kalastus- vööndis püütud saagi vedamiseks mööda maismaateid) nõuta- vate tasude suurust vastavalt käesoleva protokolli xxxx 1 sätetele ja asjakohastele Mauritaania õigusnormidele.

3. Lepinguosalised otsustavad luua töörühma, mille ülesanne on teha kindaks ühenduse otseinvesteeringute takistused ja toetamise võimalused Mauritaania kalandusvaldkonnas ning selliste investeeringute suhtes kehtivate tingimuste pehmenda- mist võimaldavad meetmed.

Artikkel 9

Vaidlused – protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli xx xxxxx lisade sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 10 sätestatud ühis- komitees, mis kutsutakse vajaduse korral kokku erakorraliselt.

2. Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt ühiskomitees peetud nõupidamisel kokkulepet ei saavu- tatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepin- guosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt xxxx kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Erandina lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud peatamise menetlu- sest on ühendusel õigus protokolli kohaldamine viivitamata peatada, kui Mauritaania ei xxxxx xxxxxx kalanduspoliitika raken- damise osas võetud kohustusi. Sellest peatamisest teatatakse viivitamata Mauritaania ametiasutustele.

5. Peatamise korral jätkavad lepinguosalised konsultatsioone vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva xxxxx- xxxxx kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 10

Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei tasu käesoleva protokolli artikliga 2 ette nähtud makseid, võib käesoleva protokolli artikli 4 sätteid arvestades käesoleva protokolli kohaldamise peatada järgmistel tingimustel:

a) ministeerium saadab Euroopa Komisjonile teate makse mitte- laekumise kohta. Euroopa Komisjon viib läbi vajalikud kon- trollimenetlused ja sooritab vajaduse korral makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates xxxxx kättesaamise kuupäevast;

b) kui Mauritaania pädevad asutused ei ole lõikes a sätestatud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust makse puudumise kohta saanud, on xxxx õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni;

c) protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 11

Siseriiklike õigusnormide kohaldamine

Xxxx et see piiraks lepingu sätete kohaldamist, kohaldatakse käesoleva protokolli ja xxxxx xxxx alusel kala püüdvate laevade tegevuse, eelkõige lossimise, ümberlaadimise, sadamateenuste kasutamise, varude hankimise ja muu suhtes Mauritaanias kehti- xxxx õigus- ja haldusnorme.

Artikkel 12

Kestus

Käesolevat protokolli xx xxxxx lisasid kohaldatakse kahe aasta jooksul alates 1. augustist 2006; seejärel võib seda pikendada lepinguosaliste vaikival kokkuleppel kaks korda samuti kahe xxxxx xxxxx, kui lepingut ei denonsseerita kooskõlas artikliga 13.

Artikkel 13

Denonsseerimine

1. Protokolli denonsseerimise korral teatab huvitatud lepin- guosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll denonsseerida vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

2. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev protokoll xx xxxxx lisad jõustuvad lepingu jõustumiskuu- päeval.

L 343/14

Kalapüügivõimaluste tabel

Püügiliik
	Vähilaadsed			Põhjalähedane püük			Peajalgsed	Pelaagiline kalapüük
	1. liik Vähilaadsed (v.a langustid ja krabid)	10. liik Krabid	6. liik Langustid	2. liik Traalerid ja põhjaõngejadaga laevad merluusi püüdmiseks	3. liik Põhjalähedane püük (v.a merluus), muud püügivahendid kui traalnoot	4. liik Põhjatraalerid (v.a senegali merluus)	5. liik Peajalgsed	7. liik Tuuniseinerid	8. liik Ritvõnge- ja triivõngejadaga laevad	9. liik Pelaagilised külmutustraa- lerid (1)	11. liik Värske pelaagilise püügi laevad (1)
GT maksimaalselt litsentseerimispe- rioodi kohta	9 440 GT	300 GT	300 GT	3 600 GT	2 324 GT	750 GT	18 600 GT 43 laeva	36 laeva	31 laeva	22 kalalaeva- tunnistust	aastane kesk- mine 15 000 GT kuus

Euroopa Liidu Teataja

8.12.2006

(1) 11. liigi kasutamata püügivõimalusi võib kasutada 9. liigi puhul kuni 25 kalalaevatunnistuse ulatuses kuus.

KALAPÜÜGILIIK 1: VÄHILAADSETE (V.A LANGUSTID JA KRABID) PÜÜDMISEKS ETTE NÄHTUD KALALAEVAD

1. Kalastusvöönd

i) Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:

20° 46′ 30″ N	17° 03′ 00″ W
20° 40′ 00″ N	17° 07′ 50″ W
20° 05′ 00″ N	17° 07′ 50″ W
19° 35′ 50″ N	16° 47′ 00″ W
19° 28′ 00″ N	16° 45′ 00″ W
19° 21′ 00″ N	16° 45′ 00″ W

ii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N: lääne pool kuue miili lähtejoonest, mõõdetuna madalaima veetaseme xxxxxxx Xxx krevetipüügi plaan vastu võetakse, võib käesoleva tsooni lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel üle vaadata.

2. Lubatud püügivahend

Kreveti põhjatraalnoot ja teised selektiivsed vahendid.

Lepinguosalised teevad tehnilisi katseid, et määrata kindlaks selektiivsed seadmed, ja eelkõige i) selektiivsed võrgud traalnootadele, ii) muud selektiivsed vahendid xxxxx traalnooda. Nende selektiivsete vahendite rakendamine peab toimuma enne 31. detsembrist 2009, pärast katsetulemuste teaduslikku, tehnilist ja majanduslikku hindamist.

Kahekordne traalipära on keelatud. Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

50 mm

4. Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kuud: september ja oktoober.

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel kohandada, suurendada või vähendada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega ning määrata kindlaks ruumilis-ajaliselt suletud alad, et kaitsta kudealasid ja noorkalade elualasid.

5. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktides xx xxxxx teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6. Lubatud tonnaaž/tasud

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	9 440 GT	9 440 GT	9 440 GT	9 440 GT	9 440 GT	9 440 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	268	280	291	303	315	315

7. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 2: SENEGALI MERLUUSI TRAALERID (1) JA PÕHJAÕNGEJADAGA LAEVAD

1. Kalastusvöönd

1.1. i) Põhja pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont:

20° 46′ 30″ N	17° 03′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 11′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 36′ 00″ W
20° 03′ 00″ N	17° 36′ 00″ W
19° 45′ 70″ N	17° 03′ 00″ W
19° 29′ 00″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 49′ 60″ W

ii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N kuni laiuskraadini 17° 50′ 00″ N, 18 miili joonest lääne xxxxx, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

iii) Lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ 00″ N, 12 miili joonest lääne xxxxx, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

1.2. Peajalgsete püügi bioloogilise taastumise ajal on vöönditeks jaotamine järgmine:

i) Cap Xxxxxx xx Cap Timirisi vahel on keelutsoon määratletud järgmiste punktidega:

20° 46′ 00″ N	17° 03′ 00″ W
20° 46′ 00″ N	17° 47′ 00″ W
20° 03′ 00″ N	17° 47′ 00″ W
19° 47′ 00″ N	17° 14′ 00″ W
19° 21′ 00″ N	16° 55′ 00″ W
19° 15′ 60″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 49′ 60″ W

ii) Cap Timirisist xxxxx xxxxx (xxxxx pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N) kuni Nouakchott’ini (17° 50′ 00″ N) on keelutsoon 18 miili joon, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

iii) Nouakchott’ist xxxxx xxxxx (xxxxx pool laiuskraadi 17° 50′ 00″ N) on keelutsoon 12 miili joon, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

— Põhjatraalnoot

— Merluusi põhjatraalnoot

Kahekordne traalipära on keelatud.

Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

70 mm traalnooda puhul.

4. Bioloogilise taastumise aeg

Lepinguosalised lepivad ühiskomitee raames ja ühise teaduskomitee poolt heaks kiidetud parimate kättesaadavate teadus- like soovituste alusel kokku kõige sobivama bioloogilise taastumise aja.

5. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega xx xxxxx teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6. Lubatud tonnaaž/tasud

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	3 600 GT	3 600 GT	3 600 GT	3 600 GT	3 600 GT	3 600 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	135	142	148	153	159	159

7. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

See kalapüügiliik xx xxxxx külmutustraalereid.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 3: PÕHJALÄHEDASTE KALADE (V.A SENEGALI MERLUUS) PÜÜGIKS ETTE NÄHTUD LAEVAD, MIS KASUTAVAD MUID PÜÜGIVAHENDEID KUI TRAALNOOT

1. Kalastusvöönd

1.1. i) Põhja pool laiuskraadi 19° 48′ 50″ N, 3 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest.

ii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 48′ 50″ N kuni laiuskraadini 19° 21′ 00″ N, lääne pool pikkuskraadi 16° 45′ 00″ W.

iii) Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 3 meremiili, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

1.2. Peajalgsete püügi bioloogilise taastumise ajal on vöönditeks jaotamine järgmine:

i) Cap Xxxxxx xx Cap Timirisi vahel:

20° 46′ 00″ N	17° 03′ 00″ W
20° 46′ 00″ N	17° 47′ 00″ W
20° 03′ 00″ N	17° 47′ 00″ W
19° 47′ 00″ N	17° 14′ 00″ W
19° 21′ 00″ N	16° 55′ 00″ W
19° 15′ 60″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 49′ 60″ W

ii) Cap Timirisist xxxxx xxxxx (xxxxx pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N) kuni Nouakchott’ini (17° 50′ 00″ N) on keelutsoon 3 miili joon, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

iii) Nouakchott’ist xxxxx xxxxx (xxxxx pool laiuskraadi 17° 15′ 00″ N) on keelutsoon 3 miili joon, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

— Õngejada

— Seisevvõrk suurima sügavusega 7 m ja suurima pikkusega 100 m. Polüamiidmonokiududest seisevvõrkude kasutamine on Mauritaania õigusaktide kohaselt keelatud.

— Ridvata õng

— Mõrd

— Noot elussööda püügiks

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

120 mm nakkevõrgu puhul.

16 mm elussöödaga püügi võrgu puhul; 20 mm alates 1. augustist 2007.

4. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega xx xxxxx teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

5. Lubatud tonnaaž/tasud

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	2 324 GT	2 324 GT	2 324 GT	2 324 GT	2 324 GT	2 324 GT
Xxxxx eurodes GT kohta aastas	233	244	254	264	274	274

6. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Kasutatava püügivahendi tüübist tuleb teatada kalalaevatunnistuse taotlemisel.

Nootade kasutamine on lubatud ainult õngejadas ja mõrrapüügil kasutatava elussööda püüdmisel. Mõrdade kasutamine on lubatud kõige rohkem seitsmel laeval, millest igaühe mahutavus on alla 135 GT. Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

Lepinguosalised lepivad ühiskomitee raames ja ühise teaduskomitee poolt heaks kiidetud parimate kättesaadavate teadus- like soovituste alusel kokku kõige sobivama bioloogilise taastumise aja.

KALAPÜÜGILIIK 4: PELAAGILISTE TRAALNOOTADEGA KÜLMUTUSTRAALERID PÕHJALÄHEDASTE KALADE PÜÜGIKS

1. Kalastusvöönd

1.1. i) Põhja pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont:

20° 46′ 30″ N	17° 03′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 11′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 36′ 00″ W
20° 03′ 00″ N	17° 36′ 00″ W
19° 45′ 70″ N	17° 03′ 00″ W
19° 29′ 00″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 49′ 60″ W

ii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N kuni laiuskraadini 17° 50′ 00″ N, 18 miili joonest lääne xxxxx, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

iii) Lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ 00″ N, 12 miili joonest lääne xxxxx, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Traalnoot

Kahekordne traalipära on keelatud. Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

70 mm

4. Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kuud: september ja oktoober.

5. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega xx xxxxx teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6. Lubatud tonnaaž/tasud

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	750 GT	750 GT	750 GT	750 GT	750 GT	750 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	144	150	156	163	169	169

7. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 5: PEAJALGSED

1. Kalastusvöönd

Põhja pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N, väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:

20° 46′ 30″ N	17° 03′ 00″ W
20° 40′ 00″ N	17° 07′ 50″ W
19° 57′ 00″ N	17° 07′ 50″ W
19° 28′ 20″ N	16° 48′ 00″ W
19° 18′ 50″ N	16° 48′ 00″ W
19° 18′ 50″ N	16° 40′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 38′ 00″ W

Lõuna pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N kuni laiuskraadini 17° 50′ 00″ N, 9 miili joonest lääne xxxxx, mõõdetuna xxxx- xxxxx veetaseme märgist.

Lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ 00″ N: 6miili joonest lääne xxxxx, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Põhjatraalnoot

Kahekordne traalipära on keelatud.

Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

70 mm

4. Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kuud: september ja oktoober.

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel kohandada, suurendada või vähendada eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega ning määrata kindlaks ruumilis-ajaliselt suletud alad, et kaitsta kudealasid ja noorkalade elualasid.

5. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega xx xxxxx teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6. Lubatud tonnaaž/tasud

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	18 600 GT	18 600 GT	18 600 GT	18 600 GT	18 600 GT	18 600 GT
Tasud eurodes GT kohta aastas	321	335	349	363	377	377

7. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Lubatud tonnaaži (GT) kõikumine võib xxxx xxxx 2 %.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 6: LANGUSTID

1. Kalastusvöönd

1.1. Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 20 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest.

1.2. Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 15 meremiili madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Lõksud

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

50 xx xxxx; alates 2007. aasta 1. augustist 60 mm.

4. Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kuud: september ja oktoober.

Lepinguosalised võivad ühiskomitee raames saavutatud ühisel kokkuleppel eespool nimetatud bioloogilise taastumise aega kohandada, suurendada või vähendada.

5. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega xx xxxxx teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6. Lubatud tonnaaž/tasud

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) litsentseerimisperioodil	300 GT	300 GT	300 GT	300 GT	300 GT	300 GT
Xxxxx eurodes GT kohta aastas	260	271	283	294	305	305

7. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 7: TUUNIKÜLMUTUSSEINERID

1. Kalastusvöönd

1.1. Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 30 meremiili Cap Blanci –Cap Timirisi lähtejoonest.

1.2. Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 30 meremiili madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Noot

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud standard.

4. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega xx xxxxx teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

5. Lubatud tonnaaž/tasud

Tasu püütud xxxxx eest	35 eurot
Püügiloaga laevade arv	36
Ettemaks eurodes laeva kohta aastas	1 750 eurot

6. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 8: TUUNIPÜÜGI-RITVÕNGELAEVAD JA TRIIVÕNGEJADAGA KALALAEVAD

1. Kalastusvöönd

Triivõngejadaga laevade puhul kohaldatakse sama vööndit kui 7. liigi tuunipüügiseinerite puhul. Tuunipüügi-ritvõngelaevade puhul kohaldatakse järgmist vööndit:

1.1. põhja pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 15 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest;

1.2. lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 12 meremiili madalaima veetaseme märgist.

Lubatud vöönd elussöödaga püügiks:

— põhja pool laiuskraadi 19° 48′ 50″ N, 3 meremiili Cap Blanci–Cap Timirisi lähtejoonest;

— lõuna pool laiuskraadi 19° 48′ 50″ N kuni laiuskraadini 19° 21′ 00″ N, lääne pool pikkuskraadi 16° 45′ 00″ W;

— lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, 3 meremiili mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Ritvõnged ja triivõngejadad

3. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega xx xxxxx teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

4. Lubatud tonnaaž/tasud

5. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

1. Väikseim lubatud silmasuurus elussöödaga püügil: 16 mm. Elussöödaga püük on piiratud ühiskomitee poolt kindlaks määratud päevade arvuga kuus. Püügitegevuse alustamisest ja lõpetamisest tuleb teatada järelevalveameti juhatusele.

2. Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) asjaomaste soovituste kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük keelatud.

3. Vastavalt ICCAT soovitustele 04-10 ja 05-05 püütud haide säilitamise kohta seoses ICCAT hallatava püügiga.

4. Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

5. Lepinguosalised lepivad kokku praktilised tingimused võimaldamaks selle kalapüügiliigi puhul püüda või koguda nende laevade tegevuseks vajalikku elussööta. Juhul kui need tegevused toimuvad tundlikes piirkondades või ebatavaliste vahenditega, määratakse tingimused kindlaks Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi soovituste alusel ja kooskõlas järelevalveametiga.

KALAPÜÜGILIIK 9: PELAAGILISI TRAALNOOTASID KASUTAVAD KÜLMUTUSTRAALERID

1. Kalastusvöönd

i) Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:

20° 46′ 30″ N	17° 03′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 11′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 24′ 10″ W
19° 57′ 00″ N	17° 24′ 10″ W
19° 45′ 70″ N	17° 03′ 00″ W
19° 29′ 00″ N	16° 51′ 50″ W
19° 21′ 00″ N	16° 45′ 00″ W

ii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N kuni laiuskraadini 17° 50′ 00″ N, alates 13 meremiilist madalaima veetaseme märgist.

iii) Lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ 00″ N kuni laiuskraadini 16° 04′ 00″ N, alates 12 meremiilist madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Pelaagiline traalnoot

Pelaagilise või poolpelaagilise traaleri kotti võib kaitsta minimaalselt 400 mm suuruse venitatud silmaga võrkkattega ja vähemalt 1,5 meetri suuruste vahedega kaitserõngastega, välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel koti avast. Koti tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traal ei tohi mingil juhul püüda muid liike xxxxx lubatud väikeste pelaagiliste liikide.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

40 mm

4. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega xx xxxxx teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

5. Lubatud tonnaaž / tasud

Üheaegse püügiloaga laevade 22

arv

Tasud eurodes GT kohta kuus	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Laevad, mille tonnaaž (GT) on väiksem kui 5 000 GT või sellega võrdne	8	8,1	8,2	8,3	8,4	8,5
Laevad, mille tonnaaž (GT) on 5 000 GT või suurem, kuid väiksem kui 7 000 GT	7	7,1	7,2	7,3	7,4	7,5
Laevad, mille tonnaaž (GT) on 7 000 GT või suurem, kuid väiksem kui 9 500 GT	6	6,1	6,2	6,3	6,4	6,5

Eespool nimetatud kalalaevatunnistuste alusel kalastavate külmutustraalerite lubatav kogupüük on 440 000 xxxxx aastas. Laevadele eraldatavates kalalaevatunnistustes täpsustatakse igaühele eraldatud kvoodi maht. Nimetatud mahu ületamise korral on täiendav tasu 15 eurot xxxxx xxxxx.

6. Märkused

11. liigi kasutamata püügivõimalusi võib kasutada 9. liigi puhul kuni 25 kalalaevatunnistuse ulatuses kuus.

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 10: KRABIPÜÜK

1. Kalastusvöönd

i) Põhja pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont:

20° 46′ 30″ N	17° 03′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 11′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 36′ 00″ W
20° 03′ 00″ N	17° 36′ 00″ W
19° 45′ 70″ N	17° 03′ 00″ W
19° 29′ 00″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 51′ 50″ W
19° 15′ 60″ N	16° 49′ 60″ W

ii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 15′ 60″ N kuni laiuskraadini 17° 50′ 00″ N, 18 miili joonest lääne xxxxx, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

iii) Lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ 00″ N, 12 miili joonest lääne xxxxx, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Krabilõksud

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

50 xx xxxx; alates 2007. aasta 1. augustist 60 mm.

4. Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kuud: september ja oktoober.

5. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega xx xxxxx teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

6. Lubatud tonnaaž/tasud

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Lubatud tonnaaž (GT) aastas	300 GT	300 GT	300 GT	300 GT	300 GT	300 GT
Xxxxx eurodes GT kohta aastas	260	271	283	294	305	305

7. Märkused

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

KALAPÜÜGILIIK 11: VÄRSKE PELAAGILISE PÜÜGI LAEVAD

1. Kalastusvöönd

i) Põhja pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N, väljaspool järgmiste punktidega piiratud vööndit:

20° 46′ 30″ N	17° 03′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 11′ 00″ W
20° 36′ 00″ N	17° 24′ 10″ W
19° 57′ 00″ N	17° 24′ 10″ W
19° 45′ 70″ N	17° 03′ 00″ W
19° 29′ 00″ N	16° 51′ 50″ W
19° 21′ 00″ N	16° 45′ 00″ W

ii) Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′ 00″ N kuni laiuskraadini 17° 50′ 00″ N: alates 13 meremiilist madalaima veetaseme märgist.

iii) Lõuna pool laiuskraadi 17° 50′ 00″ N kuni laiuskraadini 16° 04′ 00″ N: alates 12 meremiilist madalaima veetaseme märgist.

2. Lubatud püügivahend

Pelaagiline traalnoot ja tööstusliku püügi seinnoot.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

40 mm traaleritel ja 20 mm seineritel.

4. Kaaspüük

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega.

Juhul kui Mauritaania õigusaktidega xx xxxxx teatavate liikide puhul ette kaaspüüki, peavad lepinguosalised lubatud koguste määramiseks ühiskomitees nõu.

5. Lubatud tonnaaž/tasud

Lubatud tonnaaž Aastane keskmine 15 000 GT kuus, võrdub 3 kuuajalise kalalaevatunnistusega 9. liigi pelaagilise püügi külmutustraaleritele.

Aastase keskmise arvutamine kuude xxxxx tähendab, et ühe kuu keskmine kasutamine protokolli aasta jooksul vastab siin esitatud arvule, võimaldades ühe kuu jooksul kasuta- xxxx koguste edasikandmist järgmisele kuule.

	2006/2007	2007/2008	2008/2009	2009/2010	2010/2011	2011/2012
Tasud eurodes GT kohta kuus	7	7	7,2	7,3	7,4	7,5

6. Märkused

11. liigi kasutamata püügivõimalusi võib kasutada 9. liigi puhul kuni 25 kalalaevatunnistuse ulatuses kuus.

Tasud määratakse kindlaks protokolli kohaldamise kaheaastaseks perioodiks ning protokolli artiklis 12 sätestatud kaheks vaikival kokkuleppel pikendamise perioodiks, kokku kuueks aastaks.

Värske pelaagilise püügi laevade püügikogused ei ole piiratud.

Üleminekusätted lisas 1 sätestatud meremeeste töölevõtul (XV peatüki punkt 6). Lossimist ja ümberlaadimist soodustatakse vastavalt protokollis ja lisas 1 sätestatule.

I XXXX

Ühenduse laevade kalapüügitingimused Mauritaania kalastusvööndis

I PEATÜKK

KALALAEVATUNNISTUSE TAOTLEMISEKS VAJALIKUD DOKUMENDID

1. Komisjon esitab oma delegatsiooni kaudu ministeeriumile iga laeva esimese kalalaevatunnistuse taotluse korral xxxx- xxxxx xxxx 1. liites esitatud näidisele vastava, nõuetekohaselt täidetud kalalaevatunnistuse taotluse. Andmed, nagu laeva nimi, tonnaaž (GT), väline registrinumber, raadiokutsung, masina võimsus, kogupikkus ja kodusadam, peavad vastama ühenduse kalalaevade registri andmetele.

2. Esimese kalalaevatunnistuse taotluse korral lisab laevaomanik taotlusele:

— liikmesriigi poolt kinnitatud rahvusvahelise mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva GTdes väljendatud tonnaaž,

— laeva külgvaate hiljutise, liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund taotluse esitamise ajal. Foto suurus peab olema vähemalt 15 × 10 cm.

3. Laeva tonnaaži iga muutmise korral on laevaomanik kohustatud esitama liikmesriigi poolt kinnitatud uue mõõtekirja koopia ning kõik muutmisega seotud täiendavad dokumendid, eelkõige taotluse koopia, mille laevaomanik on esitanud pädevatele asutustele, kõnealuste asutuste nõusoleku ja muutmistega seotud üksikasjalikud andmed.

Laeva ehituse või välisilme muutmise korral tuleb esitada ka uus liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt kinnitatud foto.

4. Kalalaevatunnistuse taotlused esitatakse ainult nendele laevadele, mille kohta on esitatud punktides 1, 2 ja 3 ette nähtud dokumendid.

II PEATÜKK

KALALAEVATUNNISTUSE TAOTLEMINE, VÄLJAANDMINE JA KEHTIVUS

1. Kalapüügiõigus

1.1. Igal laeval, mis soovib käesoleva lepingu alusel Mauritaania kalastusvööndis kalastada, peab olema kalapüügiõigus.

1.2. Laeval on kalapüügiõigus ainult siis, xxx xxxxx omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Mauritaanias kalapüü- gikeeldu. Nad peavad suhetes Mauritaania ametiasutustega olema täitnud kõik oma varasemad Mauritaanias toimu- vast kalapüügist tulenevad kohustused.

2. Kalalaevatunnistuse taotlused

2.1. Komisjon esitab oma delegatsiooni kaudu pelaagilise püügi laevade kalalaevatunnistuse taotlused koos tehniliste näitajate vastavust tõendavate dokumentidega ministeeriumile vähemalt kümme päeva enne kalapüügi algust.

Kõigi muude kalalaevatunnistuse tüüpide kohta esitab komisjon oma delegatsiooni kaudu igas kvartalis vähemalt üks kuu enne taotletavate kalalaevatunnistuste kehtivusaja algust ministeeriumile iga kalastamisliigi kohta nimekirjad laevadest, mis taotlevad kalapüügiluba protokollile lisatud teabelehtedes kindlaks määratud piires. Nimekirjadega peab kaasas olema maksetõend. Väljaspool tähtaega saabunud kalalaevatunnistuste taotlusi ei käsitleta.

2.2. Kõnealustes nimekirjades on püügiliikide xxxxx esitatud laevade arv ja iga laeva peamised tehnilised näitajad, sealhulgas ühenduse kalalaevade registris nimetatud püügivahendid, rubriikide xxxxx xxxxx kirjutatud maksete summa ning Mauritaania meremeeste arv.

2.3. Kalalaevatunnistuse taotlusele lisatakse ka andmefail vormingus, mis vastab ministeeriumis kasutatavale tarkvarale ning sisaldab kõiki kalalaevatunnistuse koostamiseks vajalikke üksikasjalikke andmeid, xxxxx arvatud muudatused laeva andmetes.

2.4. Kalalaevatunnistuse taotlusi võetakse vastu ainult kalapüügiõigusega laevadelt, mis on täitnud kõik punktides 2.1, 2.2 ja 2.3 ette nähtud vorminõuded.

2.5. Kalastusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise hõlpsamaks kontrollimiseks võivad naaberriikide kalalaevatun- nistustega laevad oma kalalaevatunnistuste taotlustele märkida asjaomase riigi ja liigi(d) ning kõnealuste kalalaeva- tunnistuste kehtivusaja.

2.6. Kõiki kalalaevatunnistuste taotluste – ja üldisemalt käesoleva lepingu – raames esitatud isikuandmeid võib kasutada xxxx käesoleva lepingu raames.

3. Kalalaevatunnistuste väljaandmine

3.1. Ministeerium annab laevale kalalaevatunnistuse välja pärast xxxx, xxx laevaomaniku esindaja on esitanud tõendid IV peatükis nimetatud laevade individuaalsete maksete tasumise kohta (Trésor de Mauritanie’ kviitung), vähemalt kümme päeva enne kalalaevatunnistuste kehtivusaja algust. Kõnealune tähtaeg on ookeanilaevade puhul viis päeva. Kalalae- vatunnistusi väljastavad ministeeriumi Nouâdhibou või Nouakchott’i osakonnad.

3.2. Kalalaevatunnistustes on märgitud ka kehtivusaeg, laeva tehnilised näitajad, Mauritaania meremeeste arv ning andmed tasude maksmise kohta, samuti asjakohastes teabelehtedes sätestatud kalastustegevuse tingimused.

3.3. Kalalaevatunnistusi võib välja anda üksnes laevadele, mis on täitnud kõik kalalaevatunnistuste väljastamiseks vaja- likud halduslikud vorminõuded. Kalalaevatunnistuse saanud laevad kantakse püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse delegatsiooni kaudu korraga järelevalveametile ja komisjonile.

3.4. Komisjoni teavitatakse delegatsiooni kaudu kõigist kalalaevatunnistuste taotlustest, mille ministeerium on jätnud rahuldamata. Vajaduse korral esitab ministeerium pärast kõigi olemasolevate maksmata trahvide saldo mahaarvamist selliste kalalaevatunnistuste taotlustega seotud maksete kreeditarve.

3.5. Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise kalalaevatunnistuste süsteemi rakendamise edendamises.

4. Kalalaevatunnistuste kehtivusaeg ja kasutamine

4.1. Kalalaevatunnistused kehtivad ainult tasudega kaetud ajavahemiku jooksul ning teabelehel kindlaks määratud ja kõnealusel kalalaevatunnistustel täpsustatud tingimustel.

Kalalaevatunnistusi antakse välja kolmeks, kuueks või kaheteistkümneks kuuks. Neid saab uuendada.

Ookeanilaevadele (püügiliigid 9 ja 11) võib kalalaevatunnistusi välja anda üheks kuuks. Kalalaevatunnistusele xxxxx- takse pelaagiliste traalerite puhul (ainult 9. püügiliik) iga laeva lubatav püügikogus (vt XV peatüki punkt 3). Kala- laevatunnistustes ette nähtud tähtaja jooksul välja püüdmata kogused võib üle kanda sama laeva uuele kalalaeva- tunnistusele või teisele sama püügiliigi laevale.

Kalalaevatunnistuste kehtivusaeg määratakse vastavalt järgmisteks tähtaegadeks: esimene tähtaeg: 1. augustist 2006 kuni 31. detsembrini 2006

teine tähtaeg: 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007

kolmas tähtaeg: 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008

neljas tähtaeg: 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009

viies tähtaeg: 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010

kuues tähtaeg: 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011

seitsmes tähtaeg: 1. jaanuarist 2012 kuni 31. juulini 2012.

Kalalaevatunnistuste kehtivusaeg ei tohi alata ühe ning lõppeda järgmise tähtaja xxxxxx.

4.2. Kalalaevatunnistusi antakse välja konkreetsele laevale xx xxxx ei saa edasi anda. Liikmesriigi pädevate asutuste poolt nõuetekohaselt kindlaks tehtud vääramatu jõu korral ning komisjoni taotlusel asendatakse ühele laevale välja antud kalalaevatunnistus võimalikult kiiresti teisele sama kategooria laevale antud kalalaevatunnistusega tingimusel, et kõnealuse kategooria puhul lubatud tonnaaži ei ületata.

4.3. Asendatav kalalaevatunnistus tagastatakse komisjoni delegatsiooni vahendusel ministeeriumile, kes seejärel annab välja uue kalalaevatunnistuse.

4.4. Kalalaevatunnistuse asendamisel vajalikuks osutuvad makstud summade täiendavad kohandused tehakse enne asen- duskalalaevatunnistuse väljaandmist.

4.5. Kalalaevatunnistused peavad olema kalapüügiõigusega xxxxx xxxxxx ning need esitatakse järelevalveametile xxxx xxx- trollimisel.

III PEATÜKK

TASUD

1. Iga laeva tasud arvutatakse protokollis sisalduvates kalapüügi teabelehtedes ette nähtud aastaste määrade põhjal. Kolme- ja kuuekuuliste kalalaevatunnistuste puhul arvutatakse tasud põhimõttel pro rata temporis vastavalt kehtivusaja pikku- sele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta kalalaevatunnistuste koostamisel tekkinud kulud. Kalalaevatun- nistuste tasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid xx xxxxx xxxxx parafiskaalse maksu, (1) sadamatasude ja teenuste eest makstavate tasude. (2) Kuni 31. juulini 2008 makstakse kaks protsenti kalalaevatunnistuse tasu summast, mis vastab vaatlejate kuludele, käesoleva xxxx XX peatükis sätestatud erikontole. Pärast seda tähtaega, ja xxxx et see piiraks protokolli artikli 12 sätete kohaldamist, lisatakse rahandusseadusse eelarveassigneering volitatud ja sõltumatute teadusvaatlejate ja kontrolöride rahastamiseks, nagu on sätestatud IV lisas, see asendab selle eraldi makse.

2. Tasusid makstakse kvartalite xxxxx, välja arvatud lepingus sätestatud või selle rakendamisest tulenevate lühemate tähtaegade puhul, kui lõivud makstakse põhimõttel pro rata temporis vastavalt kalalaevatunnistuse tegelikule kehtivus- ajale.

3. Üks kvartal koosneb kolme kuu pikkusest ajavahemikust, mis algab vastavalt kas 1. oktoobril, 1. jaanuaril, 1. aprillil või 1. juulil, välja arvatud protokolli esimene ja viimane tähtaeg, mis kestavad vastavalt 1.8.2006–30.9.2006 ja 1.3.2012–31.7.2012.

IV PEATÜKK

MAKSEVIISID

1. Maksed tehakse eurodes järgmiselt:

a) tasud

— ülekandega ühele Trésor de la Mauritanie’ välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas;

b) teadusvaatlejate kulud ja parafiskaalne maks

— ülekandega ühele järelevalveameti välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas;

(1) Mille määrad tööstusliku püügi laevadele kohalikus vääringus, vastavalt parafiskaalse maksu dekreedile on järgmised (1 ujb = 1 GT). Vähilaadsete, peajalgsete ja süvamerepüük Pelaagiline püük (väike ja suur)

Tonnaaž	Summa kvartalis (MRO)	Xxxxxxx	Xxxxx kuus (MRO)
< 99 ujb	50 000	< 2 000 ujb	50 000
100–200 ujb	100 000	2–3 000 ujb	150 000
200–400 ujb	200 000	3–5 000 GT	500 000
400–600 ujb	400 000	5–7 000 ujb	750 000
> 600 ujb	600 000	7–9 000 ujb	1 000 000
		> 9 000 ujb	1 300 000

(2) Lepinguosalised lepivad kokku tuuniseinerite suhtes kohaldatava parafiskaalse maksu summa.

c) rahatrahvid

— ülekandega ühele Trésor de la Mauritanie’ välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas;

d) kalalaevatunnistuste laiendamise tasud

— ülekandega ühele ministeeriumi välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas.

2. Punktis 1 osutatud summad loetakse tegelikult makstuteks riigikassa või ministeeriumi kinnituse alusel, mis järgneb Mauritaania keskpanga teatisele.

3. Enne protokolli jõustumist esitavad Mauritaania ametiasutused komisjonile nimekirja Mauritaania keskpanga välismaal avatud arvetest koos rahvusvahelisi ülekandeid lihtsustavate üksikasjadega (BIC ja IBAN kood).

V PEATÜKK

PÜÜGIANDMETE EDASTAMINE

1. Ühenduse xxxxx xxx merereisi kestus määratakse järgmiselt:

— ajavahemik Mauritaania kalastusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel,

— ajavahemik Mauritaania kalastusvööndisse sisenemise ja ümberlaadimise vahel või

— ajavahemik Mauritaania kalastusvööndisse sisenemise ja lossimise vahel Mauritaanias.

2. Püügipäevik

2.1. Laevade kaptenid registreerivad iga päev kõik kindlaksmääratud toimingud püügipäevikus käesoleva xxxx 2. liitele lisatud näidise kohaselt. Kõnealune dokument peab olema täidetud nõuetekohaselt ja loetavalt ning sellel peab olema laeva kapteni allkiri. Siirdekalade püügiga tegelevate laevade suhtes kohaldatakse käesoleva xxxx XIV peatükki.

2.2. Püügipäevikud, milles puuduvad sissekanded või mis sisaldavad kehtetut teavet, loetakse nõuetele mittevastavalt täidetuks.

2.3. Iga xxxxx xxxxx saadab xxxxx xxxxxx püügipäeviku originaaleksemplari järelevalveametile. Laevaomanik peab 15 tööpäeva jooksul edastama nimetatud püügipäeviku ühe koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning komisjoni delegatsioonile.

2.4. Xxxx et see piiraks Mauritaania õigusnormidega sätestatud karistuste kohaldamist, peatatakse punktide 2.1, 2.2 või

2.3 sätete täitmata jätmise korral kalalaevatunnistus automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

2.5. Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise püügipäeviku süsteemi rakendamise edendamises.

2.6. Ookeanilaevade puhul (püügiliigid 9 ja 11) toimub püügiandmete kontroll lossimise või ümberlaadimise ajal või xxxxx xxxxx.

3. Püügipäeviku xxxx (lossimise ja ümberlaadimise deklaratsioonid)

3.1. Lossimise ja ümberlaadimise puhul peavad laevakaptenid loetavalt ja nõuetekohaselt täitma ning allkirjastama püügi- päeviku xxxx, nagu on ette nähtud käesoleva xxxx 3. liitele lisatud näidises.

3.2. Iga lossimise xxxxx saadab laevaomanik püügipäeviku xxxx originaaleksemplari kuni 30 päeva jooksul järelevalve- ametile ja koopia ministeeriumile. Samaks tähtajaks tuleb edastada koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning komisjoni delegatsioonile.

3.3. Kapten saadab iga loakohase ümberlaadimise xxxxx viivitamata püügipäeviku xxxx originaaleksemplari järelevalveame- tile ja koopia ministeeriumile. 15 tööpäeva jooksul tuleb edastada koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning komisjoni delegatsioonile.

3.4. Punktide 3.1, 3.2 või 3.3 sätete täitmata jätmise korral peatatakse kalalaevatunnistus automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

4. Kvartali püügideklaratsioonid

4.1. Komisjon teatab oma delegatsiooni kaudu iga kvartali kolmanda kuu lõpuks ministeeriumile ühenduse laevade eelmises kvartalis püütud kogused.

4.2. Kõnealune teave esitatakse kuude, püügiliikide, laevade ja kalaliikide xxxxx.

4.3. Need andmed edastatakse ministeeriumile ka ministeeriumi kasutatava tarkvaraga ühilduvas vormingus arvutifailina.

5. Andmete usaldusväärsus

Teave punktides 1, 2, 3 ja 4 nimetatud dokumentides peab kajastama tegelikku püügiolukorda, et neid saaks aluseks xxxxx kalavarude muutumise seirel.

VI PEATÜKK

KAASPÜÜK

1. Protokolli teabelehtedes esitatud kaaspüügi protsendimäärad arvutatakse igal püügietapil Mauritaania õigusnormide kohaselt pardal hoitava kogusaagi eluskaalust.

2. Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse Mauritaania õigusaktide kohaselt sanktsioone, mille tagajärjel võidakse lõplikult keelata õigusrikkujate, kaptenite ja laevade kogu kalapüük Mauritaanias.

3. Keelustatud liikide pardal hoidmine on keelatud ning karistatav Mauritaania õigusaktides ette nähtud korras.

VII PEATÜKK

LOSSIMINE MAURITAANIAS

Lepinguosalised, mõistes parema integratsiooni tähtsust mõlema kalandussektori ühiseks arendamiseks, on otsustanud julgustada vabatahtlikke lossimisi xx xxxxx vastu järgmised sätted lossimise kohta Mauritaania sadamates.

üldtingimused ja rahalised stiimulid

1. Lossimised toimuvad Mauritaania Nouâdhibou sadamas. Laevaomanikud valivad lossimise kuupäevad. Nad teatavad Mauritaania sadama valdajatele valitud kuupäeva faksi või elektronkirja xxxx 72 tundi enne kavandatavat sadamasse saabumist ning esitavad lossitava saagi arvestusliku üldkoguse. Sadama valdajad kinnitavad 24 tunni jooksul faksi või elektronkirja xxxx laevaomanikule või laevaomaniku esindajale, et lossimine toimub 24 tunni jooksul alates laeva saabumisest sadamasse.

2. Lossimine tuleb lõpule viia 24 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

3. Lossimise xxxxx annavad sadama pädevad asutused kaptenile lossimistõendi.

4. Laeva sadamas viibimise aja jooksul on selle kaluritel õigus vabaks läbisõiduks meremehe teenistusraamatu alusel.

5. Ühenduse laevadel, mis lossivad või laadivad ümber Nouâdhibou sadamas, on õigus lossimise või ümberlaadimise ajal makstavate kalalaevatunnistuste tasude vähendamisele. Vähendamise määr on 25 % kehtiva kalalaevatunnistuse maksu- musest lossivate laevade puhul ja 15 % ümberlaadivate laevade puhul.

6. Rakenduseeskirjad: asjaomaste laevade lossimisega seotud lossimistõendi(te) koopiad edastatakse delegatsioonile. Kõnealuse laeva uue kalalaevatunnistuse taotluse esitamisel saadab delegatsioon ministeeriumile tõendite koopiad koos uue kalalaevatunnistuse tasude vähendamise taotlusega.

7. Ministeerium saadab enne käesoleva protokolli kohaldamise esimese kolme kuu lõppu ministeeriumile järgmised andmed:

— lossimiste üldeeskirjad, xxxxx arvatud sadamamaksud,

— asjakohaste ühenduse määruste alusel heaks kiidetud rajatised,

— tollilaod,

— laevade maksimaalne suurus ja arv, millel on võimalik nendele juurde pääseda,

— värskete, jahutatud ja sügavkülmutatud (– 22 °C) toodete ladustamistingimused ja -maht,

— värskete kalatoodete välisturgudele transportimise vahendid ja sagedus,

— keskmised tarnehinnad ja -tingimused (kütus, toidumoon jne),

— raadiokutsung, telefoni- ja faksinumber, teleksiaadressid, sadamaasutuste tööajad,

— igasugune muu lossimist hõlbustav teave.

xxxxxx xx rahastamistingimused

Nouâdhibou sadamas lossivad ühenduse laevad on vabastatud kõigist lõivudest ja samaväärse toimega maksudest, välja arvatud sadama teenustasud ja samadel tingimustel Mauritaania laevade suhtes kehtivad lõivud.

Lossitud kalandussaaduste suhtes kohaldatakse tollikorraldust Mauritaania õigusaktide kohaselt. Need on seetõttu Mauri- taania sadamasse sisenemisel või eksportimisel vabastatud kõigist tolliprotseduuridest ja tollimaksudest või muudest samaväärse toimega maksudest ning neid käsitletakse “ajutiselt imporditud kaupadena” (ajutine ladustamine).

Laevaomanikud otsustavad oma laevade toodangu kasutusotstarbe üle. Toodangut võib töödelda, tollikontrolli all ladus- tada, müüa Mauritaanias või eksportida (välisvaluuta eest).

Mauritaania turule mõeldud toodete müügi korral Mauritaanias kehtivad Mauritaania kalandustoodete suhtes kehtestatud xxxxxx xx lõivud.

Kasumi võib välja viia täiendavate maksudeta (vabastamine tollimaksudest ja samaväärse toimega maksudest).

VIII PEATÜKK

MAURITAANIA MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1. Välja arvatud tuunipüügiseinerid, mis võtavad tööle vähemalt ühe Mauritaania meremehe laeva kohta, ritvõngejadaga tuunipüügilaevad, mis peavad võtma xxxx Mauritaania meremeest laeva xxxxx xx 11. püügiliigi ookeanilaevad, mille kohta on käesoleva xxxx XV peatüki punktis 6 sätestatud üleminekusätted, võtavad kõik ühenduse laevad reisi ajaks tööle vähemalt järgmise arvu Mauritaania meremehi:

— kaks meremeest ja üks ohvitser või üks vaatleja laevadel tonnaažiga alla 200 GT,

— xxxx meremeest ja üks ohvitser või üks vaatleja laevadel tonnaažiga 200–250 GT,

— neli meremeest ja üks ohvitser või üks vaatleja laevadel tonnaažiga 250–300 GT,

— kuus meremeest ja üks ohvitser laevadel tonnaažiga 300–350 GT,

— seitse meremeest ja üks ohvitser laevadel tonnaažiga 350–500 GT,

— kaheksa meremeest ja üks ohvitser laevadel tonnaažiga 500–800 GT,

— laevadele tonnaažiga 800–2 000 GT kuni 37 % meeskonnast, kuid mitte vähem kui kaheksa meremeest ja kaks ohvitseri,

— laevadele tonnaažiga alates 2 000 GT kuni 37 % meeskonnast, kuid mitte vähem kui 12 meremeest ja kaks ohvitseri.

1.2. Laevadel, mille tonnaaž on 800 GT või rohkem, vähendatakse minimaalset pardale võetavate meremeeste arvu kahe võrra iga täiendavalt tööle võetud ohvitseri eest.

1.3. Laevaomanikud valivad oma laevadele töölevõetavad meremehed ja ohvitserid ise kooskõlas kaubandusliku mere- sõidu koodeksi sätetega.

2. Laevaomanik või tema esindaja edastab ministeeriumile oma laevale tööle võetud Mauritaania meremeeste nimed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

3. Ühenduse kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4. Mauritaania meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Mauritaania pädevate asutus- tega. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumi- kindlustuse.

5. Laevaomanik või tema esindaja peab kahe kuu jooksul pärast kalalaevatunnistuse väljastamist edastama otse minis- teeriumile koopia asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt nõuetekohaselt allkirjastatud viseeritud lepingust.

6. Mauritaania meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse enne kalalaevatunnistuse väljastamist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste Mauritaania meremeeste või nende esindajate kokkuleppel. Mauritaania meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad Mauritaania laevadel töötava meeskonna suhtes kohaldatavatest tingimustest, need peavad vastama ILO standarditele ega tohi olla nendest madalamad.

7. Kui üks või mitu töölevõetud meremeest laeva väljumise ajaks xxxxxx xx ilmu, võib laev ettenähtud püügireisi alustada, kui ta on teavitanud lähtesadama pädevat asutust meremeeste arvu ebapiisavusest ja ajakohastanud mees- konna nimekirja. Nimetatud ametiasutus teavitab sellest ministeeriumi.

Laevaomanik teeb kõik vajaliku tagamaks, et hiljemalt järgmisel püügireisil töötab tema laeval käesolevas lepingus ette nähtud arv meremehi.

8. Kui Mauritaania meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased ühenduse laevaomanikud kohustatud kuni kolme kuu jooksul iga Mauritaania kalastusvööndis püütud päeva eest maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot meremehe kohta.

Seda summat kasutatakse Mauritaania kaluritest meremeeste koolituseks ja see makstakse käesoleva xxxx XX peatüki punktis 1b osutatud pangakontole.

9. Komisjon edastab oma delegatsiooni kaudu ministeeriumile kord poolaastas, iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil, ühenduse laevadele tööle võetud Mauritaania meremeeste nimekirja koos märkega nende sissekandmise kohta meremeeste registrisse, näidates ära laevad, kuhu nad on tööle võetud.

10. Välja arvatud punktis 7 sätestatud juhud, peatatakse laevaomanike korduva ettenähtud meremeeste töölevõtmise kohustuse rikkumise korral laeva kalalaevatunnistus automaatselt, kuni see kohustus on täidetud.

IX PEATÜKK

TEHNILINE KONTROLL

1. Kõik ühenduse laevad peavad kord aastas ning iga kord pärast tonnaaži muutmist või kalapüügiliigiga seotud muuda- tusi, mis nõuavad teist tüüpi püügivahendite kasutuselevõttu, minema kehtivate õigusaktidega ette nähtud inspektee- rimisteks Nouâdhibou või Nouakchott’i sadamasse. Kõnealused inspekteerimised peavad toimuma 48 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

Tuunipüügilaevade, triivõngejadaga laevade ja pelaagilise püügi laevade tehnilise kontrolli kord on sätestatud käesoleva xxxx XXX ja XV peatükis.

2. Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli tõend, mille kehtivusaeg vastab kalalaevatunnistuse kehtivusajale ning mida pikendatakse tasuta automaatselt nende laevade suhtes, mis aasta jooksul kalalaevatunnistust uuendavad. Tõendit tuleb xxxxx kogu aeg xxxxx xxxxxx.

3. Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite vastavust ning Mauritaania mere- mehi käsitlevate sätete täitmist.

4. Mauritaania õigusnormidega sätestatud ja ühenduse lepinguosalisele edastatud määradele vastavad kontrollimise kulud kannab laevaomanik. Kulud ei tohi olla suuremad kui muude laevade poolt tavaliselt sama teenuse eest makstav summa.

5. Punktide 1 ja 2 sätete täitmata jätmise korral peatatakse kalalaevatunnistus automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

X PEATÜKK

LAEVA ANDMED

1. Kõigi ühenduse laevade pardatähised peavad vastama asjakohastele ühenduse õigusaktidele. Kõnealustest õigusaktidest tuleb ministeeriumile teatada enne käesoleva protokolli jõustumist. Edaspidi tuleb ministeeriumile teatada kõigist õigusaktides tehtud muudatustest vähemalt üks kuu enne õigusakti jõustumist.

2. Iga pardatähist, nime või registrinumbrit peitva laeva suhtes rakendatakse Mauritaania kehtivate õigusaktidega sätes- tatud sanktsioone.

XI PEATÜKK

KALALAEVATUNNISTUSTE PEATAMINE VÕI TÜHISTAMINE

Kui Mauritaania asutused otsustavad käesolevat protokolli ja Mauritaania õigusakte kohaldades peatada või lõplikult tühistada ühenduse laeva kalalaevatunnistuse, peab xxxxx xxxxxx kohe lõpetama kalapüügi ja suunduma viivitamata Nouâdhibou sadamasse, et anda kalalaevatunnistuse originaal üle järelevalveametile. Niipea kui ettenähtud kohustused on nõuetekohaselt täidetud, teatab ministeerium komisjonile delegatsiooni kaudu peatamise lõpetamisest ning kalalaeva- tunnistus tagastatakse.

XII PEATÜKK

RIKKUMISED

1. Kõigi rikkumiste korral rakendatakse sanktsioone Mauritaania õigusaktidega ette nähtud korras.

2. Tõsiste või väga tõsiste rikkumiste korral, nagu on määratletud Mauritaania õigusaktidega, jätab ministeerium endale õiguse ajutiselt või lõplikult keelata asjaomaste laevade, kaptenite ja vajaduse korral laevaomanike kalapüügitegevuse Mauritaania vetes.

XIII PEATÜKK

RAHATRAHVID

Kooskõlas Mauritaania õigusaktidega arvutatakse ühenduse laevadele määratud trahvisummad Mauritaania õigusaktidega kindlaks määratud alam- ja ülemmäärade piires. Otsus kõnealuse summa kohta tehakse II xxxx VI peatüki punktis 3 ette nähtud korras. Järelevalveamet arvutab kohaldatud trahvi summa ümber eurodesse rikkumise hetkel kehtinud Mauritaania keskpanga kursi alusel, mõlemad summad teatatakse korraga nii laevaomanikule kui ka komisjoni delegatsioonile.

Mauritaania õigusaktid ning nende hilisemad muudatused edastatakse ühenduse lepinguosalisele.

XIV PEATÜKK

SIIRDEKALADE PÜÜGIGA TEGELEVATE LAEVADE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED (TUUNIPÜÜGILAEVAD JA TRIIVÕNGEJADA KASUTAVAD LAEVAD)

1. Tuunipüügiseinerite, ritvõngedega tuunipüügilaevade ja triivõngejadaga laevade kalalaevatunnistused antakse kalend- riaastaga kattuvateks ajavahemikeks, välja arvatud käesoleva protokolli esimesel ja viimasel kehtivusaastal.

Kalalaevatunnistuse originaaleksemplar peab olema pidevalt xxxxx xxxxxx ning see esitatakse järelevalvega tegelevate Mauritaania pädevate asutuste nõudmise korral. Euroopa Ühendus ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käes- oleva protokolli sätete kohaselt kalapüügi kalalaevatunnistust taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse Mauritaania ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, xxx xxxx on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Mauritaania ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise xxxxx kättesaamist lisab Mauritaania pädev ameti- asutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule xx xxxx hoitakse pardal kalalaevatunnistuse asemel kuni viimase väljastamiseni.

Ettemakse tasumise tõendite esitamisel koostab ministeerium kalalaevatunnistuse ja lisab asjaomase laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse järelevalveametile ja delegatsiooni kaudu ka komisjonile.

2. Enne kalalaevatunnistuse saamist tuleb iga laev esitada kehtivate õigusaktidega ette nähtud kontrollimisteks. Kõnealune kontroll võib toimuda kokkulepitud välissadamas. Kõik kontrollimisega seotud kulud kannab laevaomanik.

3. Kalalaevatunnistused antakse välja pärast protokolli teabelehtedes kindlaks määratud ettemaksele vastava põhisumma tasumist ühele Trésor de la Mauritanie’ välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas. Nimetatud kindlaksmääratud summa arvutatakse lepingu esimesel ja viimasel kehtivusaastal põhimõttel pro rata temporis vastavalt kalalaevatunnistuse tegelikule kehtivusajale. (1)

4. Laevadel peetakse Mauritaania vetes toimuva iga kalapüügiperioodi kohta käesoleva xxxx 4. liites esitatud ICCATi näidise kohast püügipäevikut. Seda täidetakse ka siis, kui püüki ei toimu.

Ajavahemike kohta, mil laev ei viibi Mauritaania vetes, kantakse eelmises lõigus osutatud püügipäevikusse sõnad

“väljaspool Mauritaania majandusvööndit”.

Käesolevas lõikes nimetatud logiraamatud saadetakse ministeeriumile ja liikmesriigi pädevatele asutustele 15 tööpäeva jooksul pärast laeva saabumist lossimissadamasse.

Xxxx et see piiraks Mauritaania õigusnormidega sätestatud karistuste kohaldamist, peatatakse eespool nimetatud sätete täitmata jätmise korral kalalaevatunnistus automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

(1) Lepinguosalised lepivad kokku tuuniseinerite suhtes kohaldatava parafiskaalse maksu summa.

5. Arvestades kontrolle, mida Mauritaania soovib teha, esitab komisjon delegatsiooni kaudu ministeeriumile iga laeva- omaniku koostatud ja liikmesriikide püügiandmete kontrollimise eest vastutavate teadusasutuste (Institut de Recherche pour le Développement (IRD), Instituto Español de Oceanografia (IEO), Instituto Nacional de Investigação Agrária e das Pescas (INIAP) ja Institut Mauritanien de Recherches Océanographiques et des Pêches (IMROP)) poolt kontrollitud püügiaruannete põhjal enne iga aasta 15. juunit eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate kalalaevatunnistuste tasude lõpliku arvestuse.

6. Lepingu viimase kehtivusaasta kohta teatatakse eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate kalalaevatunnistuste tasude lõplik arvestus nelja kuu jooksul pärast lepingu kehtivusaja lõppu.

7. Lõplik arvestus saadetakse asjakohastele laevaomanikele, kellel on alates ministeeriumi poolt summade heakskiitmisest teatamisest 30 päeva aega pädevate asutuste ees oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Hiljemalt pooleteise kuu jooksul pärast nimetatud teatamist tehakse Trésor de la Mauritanie nimele ühele IV peatükis nimetatud kontodest eurodes esitatud makse.

Kui lõpliku arvestuse summa on väiksem kui lõikes 4 osutatud ettemakse, siis nende vahet laevaomanikule tagasi ei maksta.

8. Xxxxxxxx XX xxxx I peatükist peavad laevad kolme tunni jooksul enne iga kalastusvööndisse sisenemist või sealt lahkumist otse Mauritaania asutustele teatavaks tegema oma asukoha ning pardal xxxxx xxxxx koguse eelistatavalt faksi xxxx või kui laeval ei ole faksi, siis raadio kaudu.

Faksinumbri ja raadiosageduse teatavad järelevalveasutused.

Mauritaania asutused ja laevaomanikud säilitavad faksikoopiad või raadioteadete salvestused, kuni mõlemad pooled on lõikes 5 nimetatud tasude lõplikus suuruses kokku leppinud.

9. Mauritaania asutuste taotluse korral ning ühisel kokkuleppel asjaomase laevaomanikuga on tuunipüügiseinerile lubatud xxxxx kokkulepitud ajaks üks teadusvaatleja laeva kohta.

XV PEATÜKK

PELAAGILISE PÜÜGI LAEVADE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

1. Kalalaevatunnistuse originaaleksemplar peab olema pidevalt xxxxx xxxxxx ning see esitatakse Mauritaania pädevate asutuste nõudmise korral. Kui kalalaevatunnistuse originaaleksemplari ei saa praktilistel põhjustel laevale toimetada kohe, kui ministeerium on selle väljastanud, võib kuni kümne päeva jooksul xxxx xxxxxx ka kalalaevatunnistuse koopia või faksikoopia.

2. Laevade tehniline kontroll võib toimuda Euroopas. Sellisel juhul tuleb ministeeriumi poolt kõnealuseks kontrollimiseks määratud kahe isiku reisi- ja elamiskulud maksta laevaomanikel.

3. Kalalaevatunnistuste tasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid xx xxxxx xxxxx parafiskaalse maksu, xxxx- matasude ja teenuste eest makstavate tasude.

Laevaomanikud maksavad Mauritaania riigikassa kontole igale 9. püügiliigi külmutustraalerile eraldatud registerton- xxxxx ületava iga xxxxx eest 15 eurot. Püügideklaratsioonid koostatakse ühisel kokkuleppel lepinguosaliste vahel kokku lepitavaks tähtajaks.

Püügi ülemmäära põhimõtet ei kohaldata 11. püügiliigi värske pelaagilise püügi laevade suhtes.

Tasud xx xxxx juurdemaksed makstakse ühele Trésor de la Mauritanie’ välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas.

4. Pelaagilise püügi laevad teatavad järelevalveametile oma kavatsusest siseneda Mauritaania kalastusvööndisse või sealt lahkuda. Kõnealune teatamine peab toimuma sisenemisel 12 tundi ette ning lahkumisel 36 tundi ette. Lahkumisest teatamisel edastab iga laev xx xxxxxx xxxxx xxxxx koguse ja liigid.

5. Laevaomanikud peavad võtma asjakohased meetmed Mauritaania meremeeste ja teadusvaatlejate transportimiseks laevaomanike kulul.

6. 11. püügiliigi laevade suhtes kohaldatakse meremeeste töölevõtu osas järgmisi sätteid:

— kuue esimese tegevuskuu jooksul Mauritaania kalastusvööndis on laevad vabastatud Mauritaania meremeeste tööle- võtmise kohustusest,

— kuue järgmise tegevuskuu jooksul võtavad laevad tööle 50 % VIII peatüki lõikes 1 sätestatud meremeestest.

Pärast neid kahte kuuekuulist ajavahemikku kohaldatakse 11. püügiliigi laevade suhtes VIII peatüki lõike 1 sätteid.

1. liide

Mauritaania – Euroopa Ühenduse kalandusleping Kalalaevatunnistuse taotlus

2. liide

3. liide

4. liide

II XXXX

Mauritaania Islamivabariigi kalastusvööndis kalastavate ühenduse laevade kontrolli xxxxx koostöö

I PEATÜKK

MAURITAANIA KALASTUSVÖÖNDISSE SISENEMINE JA KALASTUSVÖÖNDIST LAHKUMINE

1. Käesoleva kokkuleppe alusel töötavad ühenduse laevad, välja arvatud tuunipüügilaevad, triivõngejada kasutavad laevad ja pelaagilise püügi laevad (mille tähtajad on sätestatud I xxxx XXX ja XV peatükis), peavad teatama:

a) sisenemistest

vähemalt 36 tundi ette, esitades järgmised andmed:

— laeva asukoht teatamise ajal,

— ligikaudne Mauritaania majandusvööndisse sisenemise päev, kuupäev ja kellaaeg,

— teatamise ajal pardal xxxxx xxxxx xxxxx xx liigid, xxx xxxx on varem teatanud muu kalastusvööndi kalalaevatun- nistuse olemasolust selles alampiirkonnas. Sellisel juhul peab järelevalveametitele olema kättesaadav kõnealuse vööndi püügipäevik ning kontrollimise aeg ei või olla pikem käesoleva peatüki punktis 4 ette nähtud tähtajast;

b) väljumistest

vähemalt 48 tundi ette, esitades järgmised andmed:

— laeva asukoht teatamise ajal,

— Mauritaania majandusvööndist väljumise päev, kuupäev ja kellaaeg,

— teatamise ajal pardal xxxxx xxxxx xxxxx xx liigid.

2. Laevaomanikud teatavad järelevalveametile Mauritaania kalastusvööndisse sisenemisest ja sealt lahkumisest faksi, elek- tronposti või kirja xxxx käesoleva xxxx 1. liites osutatud faksinumbritel või aadressidel.

Komisjonile teatatakse delegatsiooni kaudu kõigist kõnealuste numbrite või aadresside muutmistest viisteist päeva ette.

3. Mauritaania majandusvööndis viibimise ajal peavad ühenduse laevad jälgima pidevalt rahvusvahelise kõne sagedusi (VHF kanal 16 või HF 2182).

4. Kalastustsoonist lahkumise xxxxx kättesaamisel on Mauritaania ametiasutustel õigus xxxxx vastu kontrolli tegemise otsus enne laevade lahkumist proovide võtmise xxxx Nouâdhibou või Nouakchott’i sadamas.

Kõnealune kontroll ei tohi xxxxx xxx kolme tunni.

5. Punktide 1–3 sätete täitmata jätmise korral rakendatakse järgmisi sanktsioone:

a) esimesel korral:

— laev suunatakse võimaluse korral kõrvale,

— pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,

— laev maksab Mauritaania õigusakti kohaselt määratud minimaalse rahatrahvi;

b) teisel korral:

— laev suunatakse võimaluse korral kõrvale,

— pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,

— laev maksab Mauritaania õigusakti kohaselt määratud maksimaalse rahatrahvi,

— kalalaevatunnistus tühistatakse allesjäänud kehtivusajaks;

c) kolmandal korral:

— laev suunatakse võimaluse korral kõrvale,

— pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,

— kalalaevatunnistus tühistatakse lõplikult,

— kapteni ja laeva tegevus Mauritaanias keelustatakse.

6. Eeskirju rikkuva laeva põgenemise korral teatab ministeerium komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile, et kohaldada võidakse punktis 5 osutatud sanktsioone.

II PEATÜKK

RAHUMEELNE LÄBISÕIT

Ühenduse kalalaevadel, mis kasutavad rahumeelse läbisõidu ja meresõidu õigust Mauritaania kalastusvööndis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja asjakohaste siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt, peavad parda püügivahendid olema stoovitud (pakitud) nii, et xxxx xx oleks võimalik viivitamata kasutada.

III PEATÜKK

ÜMBERLAADIMINE

1. Ühenduse laevade kalasaagid laaditakse ümber ainult Mauritaania sadamates ja käesoleva xxxx 5. liites osutatud tsoo- nides.

2. Saagi ümberlaadimist soovivate ühenduse laevade suhtes kohaldatakse punktides 3 ja 4 ette nähtud korda.

3. Kõnealuste laevade kaptenid teatavad järelevalveametile käesoleva xxxx I peatüki punktis 2 osutatud sidevahendite kaudu vähemalt 36 tundi ette järgmised andmed:

— ümberlaadivate kalalaevade nimed,

— transpordilaevade nimed,

— ümberlaaditavad kogused tonnides liikide xxxxx,

— ümberlaadimise päev, kuupäev ja kellaaeg.

Järelevalveamet teatab oma vastuse maksimaalselt 24 tunni jooksul.

4. Ümberlaadimine loetakse Mauritaania kalastusvööndist väljumiseks. Laevad peavad seetõttu esitama järelevalveametile kalapüügipäeviku originaaleksemplari ning kalapüügipäeviku xxxx ning teatama oma kavatsusest kalapüüki jätkata või lahkuda Mauritaania kalastusvööndist.

5. Igasugune muu kui punktide 1–4 kohaselt reguleeritav ümberlaadimine on Mauritaania majandusvööndis keelatud. Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Mauritaania õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

6. Mauritaania xxxxx xxxxxx õiguse keelduda ümberlaadimisest, kui transpordilaev on tegelenud ebaseadusliku, deklaree- rimata ja reguleerimata kalapüügiga kas Mauritaania majandusvööndis või sellest väljaspool.

IV PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA KONTROLLIMISED

1. Ühenduse kalalaevade kaptenid võimaldavad ja soodustavad kalapüügi järelevalve ja kontrollimise eest vastutavate Mauritaania ametiisikute pardaletulekut ning nende kohustuste täitmist.

Kõnealused ametiisikud ei jää pardale kauemaks, kui nende kohustuste täitmiseks vaja on. Laeva kaptenile väljastatakse kohe pärast iga kontrollimise lõppu tõend.

2. Ühendus kohustub säilitama ühenduse sadamates erijälgimisprogrammid. Programm edastatakse ministeeriumile, kellel on õigus kontrollis osaleda vastavalt V peatüki sätetele. Ministeeriumile saadetakse korrapäraselt kontrollimiste kohta koostatud ettekannete kokkuvõtted.

V PEATÜKK

MAISMAAL TOIMUVATE KONTROLLIMISTE VASTASTIKUNE VAATLUSSÜSTEEM

Lepinguosalised on otsustanud luua maismaal toimuvate kontrollimiste vastastikuse vaatlussüsteemi, et kontrolli tõhusust parandada. Selleks nimetavad nad esindajad, kes osalevad riiklike kontrolliasutuste poolt tehtavatel kontrollimistel ja inspekteerimistel ning võivad teha märkusi käesoleva protokolli kohaldamise kohta.

Kõnealustel esindajatel peab olema:

— kutsekvalifikatsioon,

— piisav kalandusalane kogemus ja

— põhjalikud teadmised lepingu ja käesoleva protokolli tingimustest.

Kontrollimisi teevad riiklikud kontrolliasutused ning nendes osalevad esindajad ei tohi omal algatusel kasutada riigi- ametnikele antud inspekteerimisvolitusi.

Esindajad peavad koos riigiametnikega juurde pääsema laevadele, tööruumidele ja dokumentidele, mida kõnealused ametnikud inspekteerivad, et koguda nende ülesande täitmiseks vajalikke andmeid, mis ei sisalda nimelisi viiteid.

Esindajad võtavad koos riigi kontrolliasutustega osa käikudest sadamatesse, dokis seisvatele laevadele, avaliku pakkumise keskustesse, kala hulgimüügikohtadesse, külmhoonetesse ja muudesse tööruumidesse, xxx xxxx enne turuleviimist lossi- takse ja hoitakse.

Esindajad koostavad ning esitavad iga nelja kuu tagant aruande üksikasjalike andmetega inspekteerimiste kohta, xxxxxx xx on osalenud. Kõnealune aruanne adresseeritakse pädevatele asutustele. Nimetatud asutused saadavad aruande koopia teisele lepinguosalisele.

1. Rakendamine

Kummagi lepinguosalise pädev kontrolliasutus teatab igal üksikjuhtumil teisele lepinguosalisele kirjalikult kümme päeva ette kavandatavatest maismaal toimuvatest inspekteerimistest.

Teine lepinguosaline teatab viis päeva ette kavatsusest saata oma esindaja. Esindaja lähetus ei tohiks xxxxx xxx 15 päeva.

2. Konfidentsiaalsus

Esindaja suhtub vastutustundlikult rajatistesse ja seadmetesse ning kõigisse seadeldistesse xxxxx xxxxxx ning tunnistab kõigi talle kättesaadavate dokumentide konfidentsiaalsust.

Esindaja edastab oma töö tulemused ainult asjaomastele pädevatele asutustele.

3. Asukoht

Käesolevat programmi rakendatakse ühenduse lossimissadamates ja Mauritaania sadamates.

4. Rahastamine

Iga lepinguosaline kannab oma esindaja kulud ühises kontrollioperatsioonis, sealhulgas xxxxx xx laevaloleku kulud.

VI PEATÜKK

LAEVA PEATAMINE JA SANKTSIOONIDE RAKENDAMINE

1. Andmete edastamine

Järelevalveamet teatab delegatsioonile võimalikult kiiresti, kuid siiski 48 tunni jooksul igast ühenduse kalalaeva tegevuse peatamisest või laeva suhtes sanktsiooni rakendamisest Mauritaania kalastusvööndis ning teeb kõnealuse peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta lühiettekande.

2. Peatamise protokoll

Peatamise protokolli koostab järelevalveamet laeva kontrollkäigu järel koostatud aruandes tuvastatud ja märgitud võimalike rikkumiste põhjal. Kontrollkäigu aruande peab olema allkirjastanud xxxxx xxxxxx, kellel on õigus esitada vastuväiteid.

Antud allkiri xx xxxxx kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks xxxxx.

Järelevalveameti nõudmisel peab kapten juhtima oma laeva Nouâdhibou sadamasse. Vastasel juhul xx xxxxxx rikku- mise lõppemist võib laev püüki jätkata. Laevaomanik võtab lahenduse leidmiseks viivitamata ühendust ministeeriu- miga. Kui lahendust ei suudeta 72 tunni jooksul xxxxx, peab omanik andma mis tahes määratud trahvisummasid katva pangatagatise.

Xxx xxxx on suunatud Nouâdhibou sadamasse, peetakse seda sadamas kinni kuni peatamise tavapäraste haldusfor- maalsuste täitmiseni.

3. Laeva peatamise juhtumi menetlus

3.1. Käesoleva protokolli ning Mauritaania õigusaktide kohaselt võib rikkumised lahendada kokkuleppemenetluse abil või kohtumenetlusega.

3.2. Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse abil, määratakse trahvisumma Mauritaania õigusaktidega kindlaks määratud alam- ja ülemmäärade piires.

3.3. Kui küsimust ei saa lahendada kokkuleppemenetluse abil ning see antakse menetlemiseks pädevale kohtule, peab laevaomanik ministeeriumi määratud pangas tasuma pangatagatise, mis vastab Mauritaania õigusnormidega ette nähtud maksimaalsele trahvisummale eurodes.

3.4. Pangatagatist ei tagastata enne kohtumenetluse lõppu. Ministeerium vabastab tagatise otsekohe, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Samuti vabastab ministeerium süüdimõistva otsuse korral vahesumma, kui trahvi- summa on väiksem kui antud tagatis.

3.5. Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

— niipea, kui kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud, või

— enne kohtumenetluse lõppu niipea, kui laevaomanik on maksnud punktis 3.3 osutatud pangatagatise ja minis- teerium on selle heaks kiitnud.

4. Menetluste jälgimine

Kogu teave ühenduse laevade toime pandud rikkumiste kohta edastatakse regulaarselt komisjonile tema delegatsiooni kaudu.

VII PEATÜKK

KALALAEVADE SATELLIITSEIRE

1. Kõiki käesoleva lepingu raames kalastavaid laevu jälgitakse satelliidi abil ajal, mil nad asuvad Mauritaania majandus- vööndis.

2. Satelliitseire eesmärgil on Mauritaania majandusvööndi koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid) esitatud 4. liites.

3. Lepinguosalised vahetavad X.25-aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikaadiga seotud teavet xxx xxx- trollikeskuste vahel punktides 5 ja 7 sätestatud korras. Sealhulgas edastatakse võimaluse korral kontrollikeskuste omavaheliseks üldiseks sidepidamiseks mõeldud andmed, nagu nimed, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või https). Teave Mauritaania kontrollikeskuse kohta on esitatud käesoleva xxxx 1. liites.

4. Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga kuni 500 m ja usaldusvahemikuga 99 %.

5. Kui lepingu alusel kalastav laev, mida ühenduse õiguse kohaselt satelliitside abil jälgitakse, siseneb Mauritaania majandusvööndisse, teatab lipuriigi kontrollikeskus seirekeskusele (FMC) viivitamata ja maksimaalselt iga tunni järel laeva asukoha (laeva tunnusandmed, pikkus- ja laiuskraadid, xxxxx xx kiirus). Edastatud teateid käsitletakse asukoha- teadetena.

6. Punktis 5 osutatud asukohateated edastatakse elektroonilisel xxxxx X.25-vormingus või muu turvatud protokollina. Teated saadetakse reaalajas vastavalt 3. liites esitatud tabelis esitatud vormile.

7. Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemis esineb tehnilisi vigu või see enam ei tööta, edastab xxxxx xxxxxx faksi xxxx lipuriigi kontrollikeskusele ning Mauritaania seirekeskusele määratud aja jooksul punktis 5 osutatud teabe. Sellisel juhul on xxxxxx asukohateade vaja saata iga nelja tunni järel. See asukohateade sisaldab laeva kapteni poolt vastavalt punktis 5 sätestatud tingimustele iga kahe tunni järel registreeritud asukoha- teateid. Ettevaatuse huvides on laevaomanikel soovitatav xxxxx xxxxxx xx teist raadiojaama.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata Mauritaania seirekeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja maksimaalselt viie päeva jooksul. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune laev Mauritaania majandusvööndist lahkuma või sisenema mõnesse Mauritaania sadamasse.

Tõsise tehnilise probleemi korral, mis nõuab lisaaega, võidakse kapteni taotlusel anda maksimaalselt 15päevane pikendus. Sellisel juhul jäävad kehtima punkti 7 sätted xx xxxx laevad, välja arvatud tuunipüügilaevad, peavad pöörduma tagasi sadamasse, et xxxxx pardale Mauritaania teadusvaatleja.

8. Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist Mauritaania majandusvööndis iga tunni tagant. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata Mauritaania seirekeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7.

9. Kui Mauritaania seirekeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktis 5 osutatud teavet, teavitab ta sellest delegatsiooni kaudu viivitamata Euroopa Komisjoni.

10. Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud seireandmed on kasutuseks ette nähtud üksnes Mauri- taania ametiasutustele käesoleva lepingu alusel kalastavate ühenduse laevade kontrolliks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele.

11. Satelliitseiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada mingisugust asukoha võltsimist ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad.

Süsteem peab olema täisautomaatne xx xxxxx töökorras, sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Satelliitseire- süsteemi on keelatud hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta xx xxxxxx.

Laevakaptenid tagavad, et:

— andmeid ei muudeta,

— satelliitseireseadme antenni või antenne ei takistata,

— satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata,

— satelliitseireseade ei xxx xxxxx ühendatud.

12. Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma eesmärgiga xxxx- xxxx, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise lepinguosalise nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks.

13. Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees.

14. Kahtluse korral xxxxxx xxxxx suhtes saadab Mauritaania seirekeskus taotluse lipuriigi seirekeskusele, mis seejärel edastab viivitamata kõnealuse laeva geograafilise asukoha taotluses märgitud ajavahemiku jooksul.

15. Lepinguosalised kohustuvad lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitee raames otsima kõige sobivamaid lahendusi, et:

a) lahendada enne 2006. aasta lõppu kõik tehnilised probleemid, mis võivad mõjutada laevaseiresüsteemi (VMS) tõhusust Mauritaania kalandusvööndis;

b) analüüsida kõiki xxxxx xx vahendeid, mis võimaldavad tugevdada koostööd laevaseiresüsteemi (VMS) rakendamise parandamiseks, eelkõige selleks, et soodustada Euroopa laevade andmete üheaegset edastamist lipuriigi seirekes- kusele ning järelevalveametile.

VIII PEATÜKK

MAURITAANIA TEADUSVAATLEJAD ÜHENDUSE LAEVADE PARDAL

Käesolevaga luuakse vaatlussüsteem ühenduse laevadel.

1. Iga Mauritaania kalastusvööndi kalalaevatunnistusega ühenduse laev võtab pardale Mauritaania teadusvaatleja, välja arvatud tuunipüügiseinerid, mille puhul toimub pardalevõtmine ministeeriumi taotlusel. Ühel laeval on korraga ainult üks vaatleja.

Ministeerium esitab komisjonile delegatsiooni kaudu igas kvartalis enne kalalaevatunnistuste väljaandmist nende laevade nimekirja, mis peavad pardale võtma teadusvaatleja.

2. Vaatleja laevapardal viibimise aeg vastab ühe reisi pikkusele. Ministeeriumi selgelt väljendatud nõudmise korral võib kõnealust aega pikendada mitme reisi pikkuseni, olenevalt konkreetse laeva reisi keskmisest pikkusest. Ministeerium esitab selle nõudmise kõnealusele laevale määratud vaatleja nime teatamise ajal.

Vaatleja võib reisi lühendamise korral teha ka järgmise xxxxx xxxxx laeval.

3. Ministeerium teatab delegatsiooni kaudu komisjonile ametisse määratud ning vajalike dokumentidega varustatud vaatlejate nimed vähemalt seitse tööpäeva enne vaatlejate laevalemineku kavandatavat kuupäeva.

4. Kõik vaatlejate tegevusest tulenevad kulud, sealhulgas nende xxxx, rahalised tasud ja toetused, kannab ministeerium. Vaatleja laevalemineku või laevalt lahkumise korral välissadamas maksab reisikulud ja päevaraha laevaomanik, kuni vaatleja on asunud Mauritaania laevale või saabunud Mauritaania sadamasse.

5. Laeva kaptenid, xxxxx laevale on määratud teadusvaatleja, võtavad kõik meetmed, et võimaldada vaatleja laevalemi- xxxxx xx laevalt lahkumist.

Vaatlejaid koheldakse xxxxx xxxxxx xxxxx viisil nagu laeva juhtkonda.

Vaatleja käsutusse antakse kõik tema kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten võimaldab vaatlejatele juur- depääsu kõigile vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, laeva kalapüügiga vahetult seotud dokumen- tidele, st püügipäevikule, püügipäeviku lisale ja logiraamatule, ning laevaosadele, millele juurdepääs võimaldab vaat- lejatel täita oma ülesandeid.

6. Vaatlejad lähevad laevale ja lahkuvad laevalt tavaliselt Mauritaania sadamates esimese reisi alguses, mis järgneb määratud laevade nimekirjast teatamisele, mis peab toimuma vähemalt 20 päeva enne reisi algust.

Asjaomased laevaomanikud teevad 15 päeva jooksul pärast kõnealust teatamist käesoleva xxxx I peatükis nimetatud sidevahendite kaudu teatavaks vaatleja pardalevõtmise kuupäeva xx xxxxxx.

7. Vaatlejad peavad ettenähtud laeva kaptenile oma kohalolekust teatama üks päev enne kavandatavat laevalemineku kuupäeva. Juhul kui teadusvaatleja xxxxxx xx ilmu, teatab xxxxx xxxxxx sellest järelevalveametile, kes järgmise kahe tunni jooksul asjaomase vaatleja asendab. Vastasel juhul on laeval õigus sadamast lahkuda, varustatuna tõendiga teadusvaatleja puudumise kohta. Siiski võib ministeerium oma kuludega saata pardale uue teadusvaatleja, xxxx laeva kalastustegevust häirimata.

8. Kui laevaomanik ei täida teadusvaatlejatega seotud tingimusi, peatatakse sellest tulenevalt kalalaevatunnistus auto- maatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

9. Teadusvaatlejatel peab olema:

— kutsekvalifikatsioon,

— piisav kalandusalane kogemus ja

— põhjalikud teadmised käesoleva protokolli ja kohaldatavate Mauritaania eeskirjade kohta.

10. Teadusvaatlejad tagavad, et ühenduse laevade tegevus Mauritaania kalastusvööndis vastaks käesoleva protokolli tingi- mustele.

Nad koostavad selle kohta aruande. Eelkõige teevad nad järgmist:

— jälgivad laevade püügitegevust,

— tuvastavad püügiga tegelevate laevade asukoha,

— võtavad teadusprogrammi raames bioloogilisi proove,

— registreerivad püügivahenditega seotud andmed ning kasutatud võrkude silmasuurused.

11. Vaatlemisel piirdutakse käesoleva protokolliga reguleeritava kalapüügi ja sellega seotud tegevusega.

12. Teadusvaatleja:

— võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

— kasutab käesoleva lepingu kohaselt kasutatavate võrkude silmasuuruse mõõtmisel kinnitatud vahendeid xx xxxxx- xxxx ning

— käsitseb hoolikalt pardal olevat omandit ja seadmeid ning tunnistab kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

13. Vaatlejad koostavad vaatlusperioodi xxxxx xx enne laevalt lahkumist käesoleva xxxx 2. liites esitatud näidise kohase aruande. Vaatlejad kirjutavad aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Aruande koopia antakse kaptenile vaatleja laevalt lahkumisel.

Ministeerium edastab iga kuu delegatsiooni kaudu komisjonile teadmiseks eelmise kuu aruanded.

IX PEATÜKK

XXXXX TAGASILASKMINE

Lepinguosalised uurivad kalalaevadelt vette tagasi lastud kogustega seotud probleeme ning kõnealuste koguste ärakasuta- mise võimalusi.

X PEATÜKK

VÕITLUS EBASEADUSLIKU KALAPÜÜGI VASTU

Lepinguosalised, püüdes ennetada ja piirata kalanduspoliitikat kahjustavat ebaseaduslikku kalapüüki Mauritaania kalastus- vööndis, lepivad kokku kõnealuse tegevusega seotud teabe korrapärases vahetamises.

Xxxxx olemasolevate õigusnormide alusel juba kasutusele võetud abinõude peavad nad üksteisega nõu ühiselt või eraldi võetavate täiendavate meetmete üle.

Selleks tõhustavad nad koostööd eelkõige võitluses ebaseadusliku kalapüügi vastu.

1. liide

Mauritaania–Euroopa Ühenduse kalandusleping – Järelevalveameti andmed

Délégation à la Surveillance des Pêches maritimes (Merekalapüügi järelevalve delegatsioon) (DSPCM)

Aadress: Boîte Postale (BP) 260 Nouâdhibou

Mauritanie

Telefon: (000) 000 00 00

Faks: (000) 000 00 00

E-post: xxxxx@xxxxxxxxxxxxx.xx

Mauritaania seirekeskuse andmed

Seirekeskuse nimi: DSPCM SSN Laevaseiresüsteemi (VMS) telefon: (000) 000 00 00/000 00 00

VMS faks: (000) 000 00 00

VMS e-post: xxxxx@xxxxxxxxxxxxx.xx

X.25-aadress: 20803403006315

2. liide

3. liide

VMS teadete edastamine Mauritaanias Asukohateade

Andmed	Kood	Kohustuslik/ valikuline	Märkused
Xxxxx xxxxx	SR	K	Süsteemiga seotud teave – märgib xxxxx algust
Saaja	AD	K	Teatega seotud teave – saaja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood
Saatja	FR	K	Teatega seotud teave – saatja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood
Lipuriik	XX	X
Xxxxx tüüp	TM	K	Teatega seotud teave – xxxxx tüüp “POS”
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud teave – laeva rahvusvaheline raadiokut- sung
Lepinguosalise laevastikure- gistri sisenumber	IR	K	Laevaga seotud teave – lepinguosalise kordumatu number (lipuriigi ISO-3 kood, millele järgneb number)
Pardatähis	XR	K	Laevaga seotud teave – laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LA	K	Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS-84)
Pikkuskraad	LO	K	Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites E/W KKMM (WGS-84)
Kurss	CO	K	Laeva suund 360° skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	X	Xxxxx asukohaga seotud teave – asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukohaga seotud teave – asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Xxxxx xxxx	ER	K	Süsteemiga seotud teave – märgib xxxxx lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

— topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad xxxxx algust,

— kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Mittekohustuslikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide “xxxxx xxxxx” ja “xxxxx xxxx” vahel.

4. liide

Mauritaania majandusvööndi piirid Majandusvööndi koordinaadid/protokoll VMS EL

1 Lõunapiir	Laiuskraad 16° 04′ 00″	N	Pikkuskraad 19° 58′ 00″	W
2 Koordinaadid	Laiuskraad 16° 30′ 00″	N	Pikkuskraad 19° 54′ 00″	W
3 Koordinaadid	Laiuskraad 17° 00′ 00″	N	Pikkuskraad 19° 47′ 00″	W
4 Koordinaadid	Laiuskraad 17° 30′ 00″	N	Pikkuskraad 19° 33′ 00″	W
5 Koordinaadid	Laiuskraad 18° 00′ 00″	N	Pikkuskraad 19° 29′ 00″	W
6 Koordinaadid	Laiuskraad 18° 30′ 00″	N	Pikkuskraad 19° 28′ 00″	W
7 Koordinaadid	Laiuskraad 19° 00′ 00″	N	Pikkuskraad 19° 43′ 00″	W
8 Koordinaadid	Laiuskraad 19° 23′ 00″	N	Pikkuskraad 20° 01′ 00″	W
9 Koordinaadid	Laiuskraad 19° 30′ 00″	N	Pikkuskraad 20° 04′ 00″	W
10 Koordinaadid	Laiuskraad 20° 00′ 00″	N	Pikkuskraad 20° 14′ 30″	W
11 Koordinaadid	Laiuskraad 20° 30′ 00″	N	Pikkuskraad 20° 25′ 30″	W
12 Põhjapiir	Laiuskraad 20° 46′ 00″	N	Pikkuskraad 20° 04′ 32″	W

5. liide

Vööndi koordinaadid, mille puhul on lubatud ümberlaadimine Nouâdhibou sadamas

(BUOY 2 = N 20° 43′ 6″ W 17° 01′ 8″)

1 Koordinaadid	Laiuskraad 20° 43′ 6″ N	Pikkuskraad 17° 01′ 4″ W
2 Koordinaadid	Laiuskraad 20° 43′ 6″ N	Pikkuskraad 16° 58′ 5″ W
3 Koordinaadid	Laiuskraad 20° 46′ 6″ N	Pikkuskraad 16° 58′ 5″ W
4 Koordinaadid	Laiuskraad 20° 46′ 7″ N	Pikkuskraad 17° 00′ 4″ W
5 Koordinaadid	Laiuskraad 20° 45′ 3″ N	Pikkuskraad 17° 00′ 4″ W
6 Koordinaadid	Laiuskraad 20° 45′ 3″ N	Pikkuskraad 17° 01′ 5″ W

Vööndi koordinaadid, mille puhul on lubatud ümberlaadimine Nouakchott’i sadamas

1 Koordinaadid Laiuskraad 18° 01′ 5″ N Pikkuskraad 16° 07′ W

2 Koordinaadid Laiuskraad 18° 01′ 5″ N Pikkuskraad 16° 03′ 8″ W

3 Koordinaadid Laiuskraad 17° 59′ N Pikkuskraad 16° 07′ W

4 Koordinaadid Laiuskraad 17° 59′ N Pikkuskraad 16° 03′ 8″ W

III XXXX

XXXXXX PÜÜGIKOORMUS (2005)

Püügiliik	Laeva tüüp	Kogukoormus
Püügiliik	Laeva tüüp	Laevade arv	GT	Kw	Püügipäe- vade arv
1. LIIK: vähilaadsed (v.a langustid)	külmutuslaevad	64	17 124	35 601
	xxxxxxxxxxxxx	2	314	442
	vahesumma	66	17 437	36 043
2. LIIK: senegali merluusi traalerid ja põhjaõngejadaga laevad
	jahutuslaevad	23	6 421	12 143
3. LIIK: muud põhjalähedased liigid (v.a merluus), muud püügivahendid kui traal- noot
	jahutuslaevad	23	3 083	6 375
4. LIIK: põhjatraalerid (v.a senegali merluus)	külmutuslaevad	9	2 470	4 946
4. LIIK: põhjatraalerid (v.a senegali merluus)
5. LIIK: peajalgsed	külmutuslaevad	150	50 798	97 870
	jahutuslaevad	88	20 081	26 699
	vahesumma	238	70 000	000 000
6. LIIK: langustid	külmutuslaevad	0	0	0
6. LIIK: langustid	jahutuslaevad	0	0	0
7.–8. LIIK: tuunipüügiseinerid – ritvõnge- xxxx xx triivõngejadaga tuunipüügilaevad	külmutuslaevad	54	36 029	57 513

9. LIIK: pelaagilise püügi laevad	külmutuslaevad	66	392 993	231 259
9. LIIK: pelaagilise püügi laevad	jahutuslaevad	0	0	0
10. LIIK: krabid	külmutuslaevad	4	839	1 236
10. LIIK: krabid	jahutuslaevad
11. LIIK: värske väikesemahuline pelaagiline püük
11. LIIK: värske väikesemahuline pelaagiline püük	jahutuslaevad	0	0	0
Kokku		483	530 151	474 085

Tuunipüügilaevade püügipäevade arv ei ole jaotatud püügiliikide xxxxx.

NB! Üldises riigi püügikoormuses ei arvestata ajutiselt pikemaajaliselt seisvaid laevu.

IV XXXX

Suunised, mis võimaldavad töötada välja eesmärkide ja tulemuslikkuse mõõtmise näitajate maatriksi Mauritaania xxxxxx- janduse ja kalandussektori säästva arengu strateegia väljaarendamiseks ja elluviimiseks, et rakendada Mauritaania vetes vastu- tustundlikku ja säästvat kalapüüki

Strateegilised teljed ja eesmärgid	Näitajad
1. Juhtimise parandamine kalanduse valdkonnas
1.1. Väikesemahulise püügi ja rannikupüügi oskuslik arendamine	Väikesemahulise püügi ja rannikupüügi arenduskava vastu- võtmine ja rakendamine Registreeritud ühenduse laevade arv (absoluutväärtuses ja protsentides) Laevaregistri pidamine Mauritaania majandusvööndis Koostatud, rakendatud ja hinnatud arenduskavade arv
1.2. Kalandusalaste teadmiste parandamine	Hinnatud varude arv Uurimisprogrammide arv Peamiste varude seisukorra kohta välja antud ja järgitud soovituste arv (eelkõige ülepüütud kalavarude külmutus- ja säilitusmeetmed) Arenduskava esemeks olevate liikide aastase püügikoor- muse hindamine Vahend tegeliku püügikoormuse haldamiseks (andmebaa- side loomine, statistilise jälgimise vahendid, laevastiku haldamise eest vastutavate talituste ühendamine, statistika- bülletäänide avaldamine jne)
1.3. Kalanduse uurimise ajakohastamine ja tõhustamine	Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi tõhustatud uurimisvõimalused (seoses eesmärgiga 1.2)
2. Kalandussektori kiirem integreerimine Mauritaania sisemajandusega
2.1. Infrastruktuuride, eelkõige sadamainfrastruktuuride arendamine	Uuendatud Nouâdhibou sadam ja laiendatud kalasadam Uuendatud Nouakchott’i sadama kalaturg väikesemahulise püügi saagi lossimiseks Vrakkide ärakoristamine Nouâdhibou sadamast
2.2. Mauritaania tööstusliku laevastiku ümberkorralda- mine	Mauritaania tööstuslik laevastik on ümberkorraldatud (uuringud, tegevuskavad, finantsinstrumendid)
2.3. Väikesemahulise kalapüügi laevastiku ajakohasta- mine ja sanitaarnõuetega vastavusse viimine	Sobivast materjalist piroogidega asendatud puupiroogide arv (absoluutväärtus ja protsent) Jahutusseadmetega varustatud piroogide arv Piroogide ja nende toodete suhtes kohaldatavaid minimaal- xxxx hügieeni- ja tervishoiutingimusi käsitlevate eeskirjade väljatöötamine ja rakendamine Lossimiskohtade arvu suurendamine Sanitaareeskirjadele vastavad väikesemahulise püügi paadid ja rannikupüügi laevad (absoluutväärtus ja protsent)

Strateegilised teljed ja eesmärgid	Näitajad
2.4. Merejärelevalve parandamine	Sõltumatute volitatud inspektorite üksus on loodud ja toimiv (värvatud ja koolitatud isikute arv) ning eelarvesea- dusse on lisatud xxxxxx xxxxx enne protokolli esimese kaheaastase perioodi lõppu Merejärelevalve päevade arv Sadamas xx xxxxx toimunud kontrollimiste arv Õhukontrollimiste arv Avaldatud statistikabülletäänide arv Radariga kaetud ala määr Kogu laevastiku VMS kaetuse määr Elektroonilise püügipäeviku kasutamise määr/kogu töös- tuslik ja rannikupüügi laevastik Järelevalvetehnikatega sobivate koolitusprogrammide raken- damine (koolituse tundide arv, koolitatud tehnikute arv jne)
2.5. Kalandustoodete müügi edendamine (lossitud ja töödeldud toodete sanitaar- ja fütosanitaartingi- mused)	Xxxxxx xx toimiv kalandustoodete kontrolli süsteem Hügieeninormidega arvestavad töötajad (korraldatud kooli- tuste arv ja koolitatud isikute arv) Toimiv analüüside labor Nouakchott’is Nouakchott’i kalaturg on sanitaarnormidega vastavusse viidud Väikesemahulise püügi jaoks loodud lossimis- ja töötlemis- kohtade arv Tehnilise ja kaubandusliku koostöö edendamine välismaa eraettevõtjatega Mauritaania toodete ökomärgistamise protsessid on käivi- tatud
3. Sektori suutlikkuse tugevdamine ja juhtimise paran- damine
3.1. Mereohutuse ja päästetööde parandamine, eelkõige väikesemahulise laevastiku puhul	Soovituslikud mereohutuse ja päästetööde meetmed, eelkõige väikesemahulise laevastiku puhul on rakendatud Kooskõla ISPS-normidega Välja töötatud ja rakendatud koolitusprogramm mereohu- xxxx xx päästetööde parandamiseks, eelkõige väikesemahu- xxxx laevastiku puhul Merekaubanduskoodeksi ülevaatamine (rakendusdekreedid) Toimiv riiklik merepääste plaan, mereilmajaam, õnnetuste uurimise üksus jne
3.2. Xxxxxxxx- xx mereministeeriumi tehniliste talituste ja valdkonna haldamisega seotud talituste tõhususe parandamine	Tõhustatud haldussuutlikkus Koolitus- ja ümberõppeprogrammi (koolitatud ametnike arv, koolituse tundide arv jne) väljatöötamine ja rakenda- mine Tugevdatud partneritega kooskõlastamise, nõupidamise ja koostöö mehhanismid Tugevdatud väikesemahulise ja rannikupüügi kohta andmete kogumise ning statistilise jälgimise süsteem
3.3. Kalalaevatunnistuste haldamise süsteemi ja laevasei- resüsteemi tõhustamine	Tehnikute koolituse tundide arv Koolitatud tehnikute arv Teenuste võrgustiku loomine

Püügiloaga laevade arv

Ritvõngelaevad – tasu püütud xxxxx eest

Triivõngejadaga laevad –
tasu püütud xxxxx eest

Ettemaks eurodes laeva kohta aastas

2 500 eurot ritvõngelaevadel 3 500 eurot triivõngejadaga laevadel