TOETUSLEPING
EUROOPA KOMISJON
KESKKONNA PEADIREKTORAAT
Direktoraat D – Vee- ja keskkonnaprogramm
KESKK.D.1 - LIFE
2005. aastal rahastatavale projektile kohaldatav standardleping
TOETUSLEPING
LEPING NUMBER - […..]
Euroopa Ühendus (edaspidi „ühendus”), keda esindab Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi „komisjon”), keda käesoleva lepingu allkirjastamisel esindab [eesnimi, perekonnanimi, ametikoht, peadirektoraat/talitus],
ühelt xxxxx, xx
[täielik ametlik nimetus] [ametlik õiguslik vorm] [ametlik registreerimisnumber] [täielik ametlik aadress]
[käibemaksukohustuslase registreerimisnumber]
(edaspidi „abisaaja”), keda käesoleva lepingu allkirjastamisel esindab [perekonnanimi, eesnimi ja ametikoht],
teiselt poolt,
ON KOKKU LEPPINUD
allpool sätestatud erisätete ja ühissätete (erisätted keskkonna rahastamisvahendi LIFE abiprogrammide looduse LIFE-abi ja keskkonna LIFE-abi jaoks) ning järgmiste lisade osas:
I xxxx Xxxxxxxxxx kirjeldus
II xxxx Pangatagatise näidis
III xxxx Standardne kulude kalkulatsioon (kättesaadav ka veebileheküljel XXX)
IV xxxx LIFE-abi logo
V xxxx Natura 2000 logo
VI xxxx Standardne auditeerimisaruanne
ERISÄTTED
Artikkel 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1682/2004 alusel antakse käesolevaga rahalist toetust projektiettepanekule nr XXXXXX nimetusega: XXXXXXXXXXXXXX, mis on vastu võetud XXXXXX xx xxxx on kirjeldatud I lisas (edaspidi „projekt”). Toetuse kohta käivad tingimused on sätestatud erisätetes, ühissätetes ja lepingu lisades ning käesolevaga kinnitab abisaaja, et ta on neid arvesse võtnud ja nõustub nendega.
Toetusleping on koostatud kolmes identses eksemplaris, igaühele neist on abisaaja andnud oma allkirja. Kõik eksemplarid on pitseeritud ja nende pitseerimisnumbrid on järgmised: LIFE-XXX XXXX, XXXXX, XXXX.
Käesolevaga võtab abisaaja toetuse vastu ning tegutsedes oma vastutusel, kohustub tegema kõik, mis tema võimuses, et projekt I xxxxx kirjeldatu kohaselt ellu viia.
Artikkel 2
Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil viimane kahest lepingupoolest selle allkirjastab. Projekt kestab XX kuud, alates 00/00/0000 kuni 00/00/0000.
I lisas esitatud esialgse eelarve kohaselt on projekti hinnanguline kogumaksumus […] eurot. Esialgses eelarves on antud ühissätete II osa artikli 21 sätete kohastele ühenduse rahastamistingimustele vastavate abikõlblike kulude üksikasjalik jaotus, samuti kõikide rahastamisallikate jaotus. Käesolevaga määratakse ühendusepoolseks rahaliseks toetuseks XX% I lisas osutatud abikõlblikest kuludest, kusjuures maksimaalne toetussumma on XXXXXX eurot. Toetuse lõplik suurus määratakse ühissätete artikli 23 kohaselt.
Artikkel 3
Koostatud Brüsselis, kolmes eksemplaris, XX/XX/XXXX.
Abisaaja nimel, Komisjoni nimel,
Nimi: Xxxxxxxxx Xxx
Ametikoht: peadirektor
2
ÜHISSÄTTED
A.I OSA - Õigus- ja haldusnormid 4
Artikkel 2 - Komisjoni vastutav talitus ja kirjavahetus 4
Artikkel 4 - Abisaaja roll ja kohustused 5
Artikkel 5 - Partnerite roll ja kohustused 6
Artikkel 6 - Alltöövõtjate roll ja kohustused 7
Artikkel 7 - Projekti kaasrahastajad (muu kui ühendusepoolne rahastamine) 7
Artikkel 8 - Välisseirerühma roll 8
Artikkel 9 - Tsiviilvastutus 8
Artikkel 10 - Huvide konflikt 8
Artikkel 11 - Tehnilised tegevusaruanded 8
Artikkel 12 - Projekti täitmisel esinevad viivitused 10
Artikkel 13 - Lepingu muutmine 10
Artikkel 14 - Projekti lõpetamine 12
Artikkel 15 - Konfidentsiaalsus 13
Artikkel 16 - Ühenduse toetuse avalikustamine 13
Artikkel 17 - Omandiõigus ja tulemuste kasutamine 14
Artikkel 18 - Audiovisuaalsete materjalide tehniline kättesaadavus 14
Artikkel 19 - Kohaldatav õigus ja pädev xxxxx 15
Artikkel 20 - Ühenduse rahaline toetus projektile 16
Artikkel 21 - Abikõlblikud kulud 16
Artikkel 22 - Mitteabikõlblikud kulud 19
Artikkel 23 - Maksmisviisid 20
Artikkel 24 - Tagasimaksmine 21
Artikkel 25 - Kulude ja tulude kalkulatsioon 22
Artikkel 27 - Sõltumatu finantsaudit 23
Artikkel 28 - Komisjoni finantsaudit 23
Artikkel 30 - Eritingimused 24
B PEATÜKK - LOODUSE LIFE-ABI ERISÄTTED 25
Artikkel 31 - Elupaikade ja liikide kaitse 25
Artikkel 32 - Maa/õiguste ostmine 25
C PEATÜKK - KESKKONNA LIFE-ABI ERISÄTTED 26
Artikkel 33 - Tulu toovad projektid 26
Artikkel 34 - Mitteabikõlblikud kulud 26
I.A OSA - Õigus- ja haldusnormid
Artikkel 1 - Viited
Kõikide LIFE-abi projektide elluviimine toimub kooskõlas järgmiste tähtsuse järjekorras esitatud dokumentidega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1682/20041;
• abisaajale allkirjastamiseks saadetud toetuslepingu eritingimused;
• käesolevad ühissätted, mis sisalduvad toetuslepingus;
• toetuslepingus nimetatud projektiettepanek (edaspidi „projekt“)(I xxxx). Need dokumendid moodustavad toetuslepingu lahutamatu osa.
Artikkel 2 - Komisjoni vastutav talitus ja kirjavahetus
2.1. Allpool sätestatu rakendamisel esindab komisjoni keskkonna peadirektoraadi eelarvevahendite käsutaja või isik, kellele eelarvevahendite käsutaja volitused edasi on delegeeritud.
2.2 Igasugune kirjavahetus peab olema varustatud tunnusnumbri ja projekti nimega ning see tuleb saata järgmisel aadressil:
European Commission Directorate-General Environment Unit ENV.D.1 - BU-9 2/1
B - 1049 Brussels
• Kogu kirjavahetuse koopiad tuleb saata komisjoni määratud projekti välisseirerühmale.
• Tavapost loetakse komisjoni poolt kättesaaduks kuupäeval, mil eespool nimetatud vastutav komisjoni üksus selle ametlikult registreerib.
Artikkel 3 - Osalejad
LIFE-abi projektides võib olla kolme tüüpi osalejaid, keda võib nende xxxxx xx kohustuste põhjal jagada järgmiselt:
• abisaaja,
• partner(id),
• alltöövõtja(d).
1 ELT L 308, 5.10.2004, lk 1.
Artikkel 4 - Abisaaja roll ja kohustused
4.1 Abisaaja vastutab ainuisikuliselt juriidiliselt ja rahaliselt komisjoni ees projekti rakendamise eest.
4.2 Abisaaja saab komisjonilt rahalist toetust xx xxxxx partnerite kaasamise korral saadud toetuse jagamise partneritega vastavalt nendega sõlmitud lepingutele.
4.3 Olenemata artikli 33 lõikest 2 kannab abisaaja osa tema poolt juhitava projekti kuludest (kaasrahastamine).
4.4 Abisaaja on komisjoni ainus kontaktisik ning ainus osaleja, kes tehnilise ja finantsalase arengu tulemustest otse komisjonile aru annab. Seetõttu esitab abisaaja kulude xxxx- xx lõpparuanded ning aruanded, mis sisaldavad ja tõendavad partnerite poolt esitatud andmeid ja näitavad nende vastavust igale vastavale kuluaruandele.
4.5 Abisaaja osaleb otseselt projekti tehnilises rakendamises ning selle tulemuste levitamises.
4.6 Abisaaja peab ajakohastatud raamatupidamisregistreid, tehes seda seadusest ja olemasolevatest eeskirjadest tulenevate üldiste raamatupidamistavade kohaselt. Kulutuste ja tulude jälgitavuse huvides võetakse kasutusele analüütiline raamatupidamissüsteem (kulupõhine raamatupidamine). Abisaaja säilitab asjakohase tõendava dokumentatsiooni kõikide projekti kulutuste, laekumiste ja tulude kohta, millest on komisjonile teatatud (sealhulgas ka partnerite ja alltöövõtjate vastavate dokumentide koopiad), nagu näiteks kaubaarved, ostutellimused, maksetõendid, palgatõendid, töötunnilehed ning kõik muud kulude arvutamiseks ja esitamiseks kasutatavad dokumendid. See dokumentatsioon peab xxxxx xxxxx, täpne ja tõhus.
4.7 Abisaaja sõlmib iga projekti rakendamisse selgelt kaasatud ning projektiettepanekus identifitseeritud partneriga kõik töö teostamiseks vajalikud lepingud tingimusel, et need mingil viisil ei kahjusta komisjoniga sõlmitud toetuslepingust tulenevate kohustuste täitmist. Nendes lepingutes kirjeldatakse selgesõnaliselt osalejate xxxxx, õigusi ja vastutust. Lepingutes kirjeldatakse iga osaleja poolt täidetavaid ülesandeid ning määratakse kindlaks rahastamiskord, arvestades seejuures artikli 20 sätteid. Nende lepingutega nähakse ette, et ühendus võib kasutada partnerite suhtes samasugused õigusi ja tagatisi, nagu ta kasutab abisaaja enda suhtes. Valmis lepingute koopiad edastatakse komisjonile.
4.8 Abisaaja tagab selle, et alltöövõtjate poolt väljastatud kaubaarvetel oleks selge viide projektile. Kaubaarveid, alltöövõtjate valimiseks vajalikke täiendavaid dokumente ning üksikasjalikku teavet osutatud teenuste kohta säilitatakse toimikus.
4.9 Abisaaja tagab ühenduse toetuse avalikustamise, tehes seda artiklis 16 määratletu kohaselt.
4.10 Abisaajalt nõutakse projekti rakendamiseks vajaliku oskusteabe takistamatut jagamist partneritega.
4.11 Abisaaja ei tegutse projekti raames oma partnerite jaoks alltöövõtja ega tarnijana.
Artikkel 5 - Partnerite roll ja kohustused
5.1 Partnerid saavad olla üksnes projektiettepanekus selgelt identifitseeritud ning projekti rakendamises asjakohasel viisil osalevad organisatsioonid. Partnerid osalevad otseselt ühe või mitme projektiülesande tehnilises rakendamises. Iga partner kannab osa projekti kuludest (kaasrahastamine).
5.2 Partnerite ja abisaaja vahel sõlmitud lepingus sätestatu kohaselt saavad partnerid osa komisjoni rahalisest toetusest.
5.3 Partnerid peavad ajakohastatud raamatupidamisregistreid, tehes seda seadusest ja olemasolevatest eeskirjadest tulenevate üldiste raamatupidamistavade kohaselt. Kulutuste ja laekumiste jälgitavuse huvides võetakse kasutusele analüütiline raamatupidamissüsteem (kulupõhine raamatupidamine). Partnerid säilitavad asjakohase tõendava dokumentatsiooni projekti kõikide kulutuste, laekumiste ja tulude kohta, millest abisaaja on komisjonile teatanud, nagu näiteks kaubaarved, ostutellimused, maksetõendid, palgatõendid, töötunnilehed ning kõik muud kulude arvutamiseks ja esitamiseks kasutatavad dokumendid. See dokumentatsioon peab xxxxx xxxxx, täpne ja tõhus.
5.4 Partnerid annavad abisaajale, kes vastutab komisjonile esitatava tehnilise ja finantsaruandluse eest, kõik selleks tegevuseks vajalikud dokumendid.
5.5 Partnerid ei esita oma aruandeid projekti tehnilise ja finantsalase arengu kohta otse komisjonile, välja arvatud juhul, kui komisjon neilt seda selgesõnaliselt nõuab.
5.6 Partnerid tagavad, et alltöövõtjate poolt väljastatud kaubaarvetel oleksid selged viited projektile. Kaubaarveid, alltöövõtjate valimiseks vajalikke dokumente ning üksikasjalikku teavet osutatud teenuste kohta säilitatakse toimikus.
5.7 Partneritelt nõutakse projekti rakendamiseks vajaliku oskusteabe takistamatut jagamist abisaaja ja teiste partneritega.
5.8 Partnerid vastutavad ühenduse toetuse avalikustamise eest, tehes seda artiklis 16 määratletu kohaselt.
5.9 Partnerid ei tegutse projekti raames abisaaja või teiste partnerite jaoks alltöövõtja ega tarnijana.
Artikkel 6 - Alltöövõtjate roll ja kohustused
6.1 Kindla kestusega konkreetsete ülesannete täitmiseks võidakse projekti kaasata ka alltöövõtjaid, keda ei loeta partneriteks. Alltöövõtu kasutamiseks, kui meetme rakendamine on pooleli ja see pole sätestatud algses toetusetaotluses, on vaja komisjoni eelnevat kirjalikku luba artikli 13 lõike 2 tähenduses.
6.2 Alltöövõtjad osutavad artikli 21 lõikes 4 määratud ulatuses välisteenuseid abisaajale ja/või partneritele, kes maksavad nende eest täishinna.
6.3 Alltöövõtjad ei tee projekti rahalisi investeeringuid ega saa seetõttu tulu ühestki projektiga seotud intellektuaalomandi õigusest.
6.4 Avalik-õiguslik abisaaja/partner(id) sõlmib/sõlmivad alltöövõtulepingud avaliku pakkumise eeskirjade kohaselt kooskõlas ühenduse direktiividega avaliku pakkumise menetluse kohta.
Erasektori abisaaja/partner esitab pakkumiskutse potentsiaalsetele alltöövõtjatele ja sõlmib lepingu pakkujaga, xxxxx pakkumises oli parim kvaliteedi xx xxxxx suhe, järgides läbipaistvuse ja alltöövõtjate võrdse kohtlemise põhimõtteid ning vältides huvide konflikti tekkimist.
Ametlikele pakkumistele kohaldatavaid eeskirju kohaldatakse ka püsikaupade ostmisel.
6.5 Kõikidel alltöövõtjate kaubaarvetel peab olema selgesõnaline viide LIFE-abi projektile (st number ja pealkiri või lühendatud pealkiri) ja abisaaja/partneri tellimusele/alltöövõtulepingule. Kaubaarvetel olevad andmed peavad olema piisavalt üksikasjalikud osutatud teenuse üksikelementide kindlakstegemiseks (näiteks iga elemendi üksikasjalik kirjeldus ja maksumus).
6.6 Abisaaja ja partnerid peavad tagama, et igas alltöövõtulepingus sätestatakse selgelt komisjoni ja kontrollikoja õigus kontrollida ühenduselt rahalist abi saanud alltöövõtja dokumente ja teha kohapealset kontrolli.
Artikkel 7 - Projekti kaasrahastajad (muu kui ühendusepoolne rahastamine)
7.1 Kaasrahastajad toetavad projekti rahastamist ega kasuta ise ühenduse toetust, välja arvatud juhul, kui nad on projektis ka partnerid.
7.2 Kaasrahastajad pole otseselt kaasatud projekti tehnilisse rakendamisse.
7.3 Abisaaja ja/või tema partnerid sõlmivad kaasrahastajatega rahastamise tagamiseks lepingud tingimusel, et need ei ole vastuolus toetuslepingus sätestatud abisaaja ja/või partnerite kohustustega.
Artikkel 8 - Välisseirerühma roll
8.1 Projekti järelevalves abistavad komisjoni välisseirerühmad. Need aitavad kontrollida ja hinnata projekti tehnilist arengut ning tekkinud kulude seotust projektiga. Välisseirerühmad tegutsevad täpselt samamoodi nagu komisjoni nõuandeorgan ega osale finantsjuhtimises. Välisseirerühmad on projektist sõltumatud. Komisjoni nõuandeorganina kontrollivad nad projekti ja hindavad komisjonile esitatud aruandeid. Välisseirerühmadel puuduvad volitused komisjoni nimel otsuste tegemiseks.
8.2 Välisseirerühmad järgivad oma tegevuses samu konfidentsiaalsusnõudeid, mis on kehtestatud projektis osalejate ja komisjoni vahelisele suhtlemisele (artiklis 15 sätestatu kohaselt).
Artikkel 9 - Tsiviilvastutus
9.1 Mitte mingitel asjaoludel ega mitte mingil põhjusel xx xxxx komisjon endale vastutust projekti käigus toetuslepingust tuleneva kahjuga seotud nõuete eest. Komisjon ei nõustu täitma ühtegi hüvitisnõuet või sellega kaasnevat tagasimaksenõuet.
9.2 Abisaajad vabastavad komisjoni kõikidest kohustustest, mis on seotud partnerite ja nendega sõlmitud lepingutega.
9.3 Abisaaja ja partnerid vastutavad ainuisikuliselt kolmandate isikute ees, xxxxx arvatud neile projekti käigus tekitatud kahjude eest.
9.4 Välja arvatud vääramatu jõu korral, heastab abisaaja komisjonile projekti rakendamisest või puudulikust rakendamisest tekitatud kahjud.
Artikkel 10 - Huvide konflikt
10.1 Abisaaja kohustub võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida huvide konflikti tekkimise ohtu, mis võiks mõjutada lepingu erapooletut ja objektiivset täitmist. Selline huvide konflikt võib tekkida eelkõige majanduslike huvide, poliitiliste või rahvuslike sidemete, pere- või tundesidemete või mõne muu ühishuvi põhjal.
10.2 Komisjonile tuleb viivitamata teatada kirjalikult igast olukorrast, mis lepingu täitmise ajal tekitab või võib tekitada huvide konflikti. Abisaaja kohustub võtma kõik vajalikud meetmed olukorra koheseks parandamiseks. Komisjon xxxxx xxxxxx õiguse kontrollida võetud meetmete asjakohasust ning võib nõuda, et abisaaja võtaks vajaduse korral kindlaksmääratud aja jooksul täiendavaid meetmeid.
Artikkel 11 - Tehnilised tegevusaruanded
11.1 Abisaajal tuleb esitada komisjonile:
• üks või mitu arenguaruannet vastavalt projekti ajakavale;
• üks vahearuanne vastavalt projekti ajakavale;
• lõpparuanne hiljemalt xxxx kuud pärast projekti lõpuleviimise kuupäeva;
• teave projekti juhtimise kohta alati, xxx xxxx nõutakse.
11.2 Arenguaruanne peab sisaldama kõikide projekti eesmärkide, meetmete ja tegevuskava kohaselt kavandatud tegevuste lühikirjeldusi. See peab hõlmama ka ülevaadet projekti eelarvevahenditest. Ühe arenguaruande võib asendada vahearuandega juhul, kui abisaaja saavutab artikli 23 lõikes 3 sätestatud kulutuskünnise kas enne või pärast projekti vahearuande esitamiseks ettenähtud tähtpäeva. See võimaldab abisaajal esitada õigeaegselt maksetaotluse teise eelrahastamise makse tegemiseks. Sellisel juhul esitatakse arenguaruanne tähtajaks, mis oli algselt määratud vahearuandele.
11.3 Vahearuanne peab sisaldama järgmist:
• projekti eesmärkide, meetmete ja tegevuskavaga seotud tegevuste üksikasjalik kirjeldus (mitte üle 50 lehekülje nii paberkandjal kui ka elektroonilisel xxxxx);
• vajaduse korral xxxx, mis sisaldab projekti põhimeetmeid ja tulemusi illustreerivate slaidide/värvifotode/elektrooniliste kujutiste kogumit, kõiki muid dokumente, kaarte või trükiseid, mis on kavandatud projekti üheks konkreetseks tooteks või mis aitab hinnata projekti edukust;
• kulude ja tulude vahekalkulatsioon kas üksnes teavitamiseks või teise eelrahastamise makse taotlemiseks. Viimasel juhul esitab abisaaja ka taotletud makse suuruse;
• artiklis 27 sätestatud auditeerimisaruanne, kui taotletud eelrahastamise makse(d) on suurem(ad) kui 750 000 eurot finantsaasta kohta.
11.4 Lõpparuanne peab sisaldama järgmist:
• kokkuvõte projekti põhisaavutustest ja tulemustest (mitte üle 5 lehekülje nii paberkandjal kui ka elektroonilises formaadis);
• projekti eesmärkide, meetmete ja tegevuskavaga seotud tegevuste üksikasjalik kirjeldus (mitte üle 50 lehekülje nii paberkandjal kui ka elektroonilisel xxxxx);
• vajaduse korral xxxx, mis sisaldab projekti põhimeetmeid ja tulemusi illustreerivate slaidide/värvifotode/elektrooniliste kujutiste kogumit, kõiki muid dokumente, kaarte või trükiseid, mis on kavandatud projekti üheks konkreetseks tooteks või mis aitab hinnata projekti edukust;
• üldarusaadav aruanne paberil ja elektrooniliselt; üldarusaadav aruanne on laiema sihtgrupi jaoks koostatud dokument, millega teavitatakse otsusetegijaid ja mittetehnilisi osapooli eesmärkidest ja saavutatud tulemustest. Üldarusaadava aruande pikkus on 5−10 lehekülge ning see tuleb esitada abisaaja xxxxxx xx inglise ja/või prantsuse keeles. Üldarusaadav aruanne on kohustuslik kõikide projektide puhul;
• kulude ja tulude lõppkalkulatsioon, sealhulgas vajaduse korral artiklis 27 sätestatud auditeerimisaruanne. Abisaaja esitab ka taotletud lõppmakse suuruse.
11.5 Need aruanded edastatakse üheaegselt:
• komisjonile (üks täielik koopia, mis sisaldab lisasid ning kahte kulude ja tulude kalkulatsiooni koopiat),
• komisjoni määratud projekti välisseirerühmale (üks täielik koopia, mis sisaldab lisasid ning kulude ja tulude kalkulatsiooni koopiat).
11.6 Liikmesriigi ametiasutustel on õigus küsida vahepealse tegevusaruande ja vahearuande koopiat. Nagu ka lõpparuande puhul, nõutakse komisjoni määrusega (EÜ) [….] (LIFE-abi) abisaajalt täiendava koopia esitamist samadele ametiasutustele (vaata taotlustoimiku alguses olevat nimekirja) kolme kuu jooksul pärast projekti lõpetamist.
Vajaduse korral võib komisjon nõuda kõikide aruannete ja/või lisade täiendavaid koopiaid.
11.7 Abisaaja peab looma veebilehekülje või kasutama olemasolevat veebilehekülge projekti tulemusi käsitleva teabe levitamiseks. Aruandes tuleb osutada veebiaadressidele, kus üldsusel on võimalik tutvuda projekti põhitulemustega (näiteks kokkuvõte ja üksikasjalikud tegevusaruanded, üldarusaadav aruanne jne).
Abisaajatele tuleb anda täpsed juhised aruandluse kohta.
Artikkel 12 - Projekti täitmisel esinevad viivitused
12.1 Abisaaja teatab komisjonile viivitamata ja üksikasjalikult igast projekti täitmist kahjustavast või viivitusi põhjustavast sündmusest. Asjaosalised lepivad omavahel kokku võetavate meetmete osas.
12.2 Projekti täitmisel esinevad viivitused võivad anda põhjust projekti muutmiseks (artikkel 13) või projekti lõpetamiseks (artikkel 14).
Artikkel 13 - Lepingu muutmine
13.1 Abisaaja peab teatama komisjonile kirjalikult toetuslepingu muutmisest. Muudatusi, mis võivad seada kahtluse alla toetuse andmise otsuse või mis on vastuolus taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttega, heaks ei kiideta.
13.2 Lepingus tehtavateks olulisteks muudatusteks on vaja eelnevat kirjalikku kokkulepet. Oluliseks peetakse muudatusi, mis võivad märkimisväärselt mõjutada projekti rakendamist, ja nende hulka kuuluvad:
• Projekti üldeesmärgi muutmine. Sedalaadi muudatuste kohta esitatud taotlusi arvestatakse üksnes juhul, kui need ei muuda põhjalikult projekti üldeesmärki ning kui on ilmselge, et abisaaja/partnerid ei saa mõjutada muudatuste tegemise põhjusi. Projekti üldeesmärki peetakse põhjalikult muudetuks siis, kui algne keskkonnaküsimus erineb uuest ette pandud küsimusest (näiteks algne üldeesmärk on liikide X kaitse ning uus üldeesmärk on liikide Y kaitse).
• Põhimeetmete ja/või objektiivse vormi olemuse või sisu muutmine. Selliste muudatustega seotud taotlusi arvestatakse üksnes juhul, kui need ei muuda põhjalikult projekti üldeesmärki.
• Muutused abisaaja ja/või partnerite õiguslikus seisundis ja/või abisaaja ja/või partnerite asendamine. Selliste muudatustega seotud taotlusi arvestatakse üksnes juhul, kui uus õiguslik seisund või uus abisaaja/partner(id) vastab/vastavad kõigile projektiettepaneku tehnilise ja finantsalase usaldusväärsuse hindamisel kasutatavatele abikõlblikkuse kriteeriumidele. Komisjon xxxxx xxxxxx õiguse kasutada muutmistaotluse esitamise ajal kohaldatavaid kriteeriume, kui ta leiab, et nende tase on kõrgem.
• Alguskuupäeva varasemaks muutmine või projektiga seotud tegevuste täitmisel esinevad viivitused, mille tõttu tuleb muuta projekti lõppkuupäeva. Projekti alguskuupäeva muutmise taotlusi arvestatakse üksnes juhul, kui abisaaja suudab tõestada, et esialgne kuupäev on sisulise vea tõttu valesti määratud (NB: alguskuupäev ei tohi olla varasem projektiettepaneku esitamise lõppkuupäevale järgnevast päevast).
• Lõppkuupäeva edasilükkamist üle kuue kuu kaalutakse üksnes juhul, kui:
▪ viivituse põhjused olid kas osaliselt või täielikult abisaajast/partneritest sõltumatud;
▪ võeti kõik meetmed viivituse lühendamiseks;
▪ uuest lõppkuupäevast kinnipidamine on piisavalt hästi tagatud.
• Rahastamiskava muutmise taotlused (nt ühenduse/abisaaja/partnerite/kaasrahastajate vastavate rahalise toetuse määrade ja summade muutmine).
Abisaaja/partnerite ja/või kaasrahastaja(te) [kaasrahastamise kohta vaata artikli 4 lõiget 3 ja artikli 5 lõiget 1] rahalise osaluse muutmise taotlusi käsitatakse olulistena, kui üks neist vähendab oluliselt oma rahalise toetuse määra võrreldes projektis sätestatud rahalise toetuse määraga.
Kui abisaaja/partner/kaasrahastaja vähendab oma rahalist toetust, on abisaaja kohustatud kokkuleppel partneritega leidma vajalikud vahendid projekti nõuetekohase rakendamise tagamiseks.
Mingil juhul ei ole komisjon nõus suurendama oma osalust ühe või mitme abisaaja/partneri/kaasrahastaja rahalise toetuse tühistamise või vähenemise tõttu.
• Abisaaja/partnerite tehnilise xxxxx muutmine. Selliste muudatusega seotud taotlust peetakse oluliseks, kui toiming, mille eest vastutab abisaaja ja/või partnerid, antakse üle muule osalejale (abisaaja ja/või partner) kui esialgselt määratud. Sellise muudatusega seotud taotlust arvestatakse üksnes juhul, kui uued tingimused vastavad kõikidele abikõlblikkuse kriteeriumidele, mida seoses projektiettepaneku hindamisega on kasutatud iga osaleja (abisaaja/partneri) tehnilise ja finantsalase usaldusväärsuse hindamiseks. Komisjon xxxxx xxxxxx õiguse kasutada muutmistaotluse esitamise ajal kohaldatavaid kriteeriume, kui ta leiab, et nende tase on kõrgem.
• Projekti esialgse eelarve ühe või mitme kululiigi suurenemine või vähenemine.
Selliste muudatustega seotud taotlusi käsitatakse olulistena üksnes juhul, kui kululiik suureneb/väheneb üle 10% ja ületab 10 000 eurot. Neid künniseid kohaldatakse kõigile kolmele püsikauba alamkategooriale. Xxxx xx kohaldata aga üldkulude kategooriale, mille artikli 21 lõikes 12 sätestatud piirmäärasid ei tohi ületada.
See loetelu ei ole ammendav. Muudatusi, mida siin ei ole loetletud, käsitletakse iga juhtumi puhul eraldi. Kahtluste tekkimisel peaks abisaaja asja kontrollimiseks pöörduma komisjoni vastutava talituse xxxxx.
13.3 Oluliste muudatuste puhul, milleks on vaja eelnevat kirjalikku kokkulepet, tuleb sellekohane ametlik taotlus esitada enne soovitud muudatuse jõustumist. Komisjon xxxxx xxxxxx õiguse mitte arvestada taotlusi, mis on saadud hiljem xxx xxxx kuud enne projekti lõppu. Taotlus peab sisaldama kõiki taotletud muudatusi kirjeldavaid ja põhjendavaid üksikasju ning see esitatakse komisjoni poolt nõutavas aruande formaadis.
13.4 Kui muudatus on tehtud xxxx kõnealuse vajaliku kokkuleppeta, jätab komisjon endale õiguse keelduda selliselt muudetud projekti kaasrahastamisest ning vajaduse korral võib ta ühendusepoolse toetuse kas tervikuna või osaliselt tühistada, peatada või tagasi nõuda.
Artikkel 14 - Projekti lõpetamine
14.1 Komisjon võib lõpetada toetuslepingu, kui abisaaja jätab täitmata mõne toetuslepingust tuleneva olulise kohustuse mittearvestatavatel majanduslikel või tehnilistel põhjustel.
Selleks kohaldab komisjon järgmist menetlust:
Saadetakse esimene kiri palvega, et abisaaja täidaks eespool nimetatud kohustused.
Kui vastust ei ole saadud kahe kuu jooksul alates esimese kirja lähetamise kuupäevast või kui saadud vastus loetakse ebapiisavaks, saadetakse teine kiri. Selles teatab komisjon abisaajale otsuseettepanekust, mis on tehtud antud etapil kättesaadava teabe põhjal.
Kui vastust ei ole saadud ühe kuu jooksul pärast teise kirja lähetamist või kui saadud vastus loetakse ebapiisavaks, saadetakse tähitud kiri (vastuvõtuteatisega). Selles kirjas teatab komisjon abisaajale tehtud otsusest. Abisaaja märkuste/tema esitatud teabega arvestatakse üksnes siis, kui see on saadetud mitte hiljem kui üks kuu pärast tähitud kirja kättesaamist. Saadud märkuste/teabe põhjal võib komisjon oma otsust kinnitada/muuta. Seejärel loetakse otsus lõplikuks ning sellest teatatakse tähitud kirjaga.
Toetuslepingu lõpetamise puhul võib komisjon nõuda juba makstud summade osalist või täielikku tagasimaksmist. Abikõlblike kulude summa kindlaksmääramisel arvestatakse üksnes antud etapil kättesaadavat teavet.
14.2 Komisjon võib ette teatamata ja hüvitist maksmata lõpetada toetuslepingu järgmistel juhtudel:
Kui tegemist on vääramatu jõuga või kui abisaajale on välja kuulutatud pankrot, ta on likvideerimisel või tema suhtes on algatatud mõni samalaadne menetlus.
Kui abisaaja on mõistetud res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi ametialases õigusrikkumises või kui ta on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu xx xxxx on seaduslike vahenditega tõestatud.
14.3 Sellistel juhtudel võib komisjon nõuda lepingu põhjal makstud summade täielikku või osalist tagasimaksmist.
14.4 Toetuslepingu lõpetamine finantseeskirjade eiramise tõttu xx xxxxx teiste haldusmeetmete või -karistuste kohaldamist, mis võivad olla määratud kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.
14.5 Kui on olemas kehtivad majanduslikud või tehnilised põhjused, võib abisaaja xxxx xxxx projekti lõpetada, teatades sellest kirjalikult ametlikus vormis kaks kuud ette. Abisaaja on kohustatud esitama tehnilise aruande, milles kirjeldatakse lühidalt töö xxxxx xx lõpetamise põhjusi. Abisaaja esitab finantsaruande, mille põhjal komisjon teeb otsuse abikõlblike kulude summa suuruse kohta. Kui põhjuseid ei esitata või kui komisjon põhjustega ei nõustu, loetakse lepingu lõpetamine abisaaja poolt nõuetevastaseks ning komisjon võib nõuda juba makstud summade täielikku või osalist tagasimaksmist.
Artikkel 15 - Konfidentsiaalsus
15.1 Komisjon ja abisaaja/partnerid kohustuvad säilitama neile usaldatud dokumentide, teabe või muu materjali konfidentsiaalsust, xxx xxxxx avalikustamine võiks kahjustada teist osapoolt. Xxxxxx on selle kohustusega seotud projekti lõppkuupäeva möödumiseni.
15.2 Komisjonil on õigus avaldada mis tahes vormis ja mis tahes kanaleid kasutades, sealhulgas ka Internetis, teavet, mille avaldamist ta peab oluliseks.
Artikkel 16 - Ühenduse toetuse avalikustamine
16.1 Abisaaja ja partnerid on kohustatud avalikustama ühenduse antud toetuse kõigis projekti raames koostatud dokumentides ja meedias, kasutades selleks eelkõige raamatuid, brošüüre, pressiteateid, videoid, tarkvara jne. Selleks on kavandatud spetsiaalne LIFE-abi logo (selle koopia on esitatud 3. lisas). Audiovisuaalsete materjalide algus- ja/või lõputiitrid sisaldavad selgesõnalise ja loetava märke LIFE-abi kohta (näiteks: „Toetatud Euroopa Ühenduse rahastamisvahendi LIFE-abi poolt”).
16.2 LIFE-abi logole ei saa osutada kui sertifitseeritud kvaliteedimärgile või ökomärgisele; LIFE-abi logo kasutamine piirdub teabe levitamisega seotud tegevustega.
16.4 Lisaks artiklis 11 sätestatud kohustusele luua või kasutada veebilehekülge projekti tulemuste levitamiseks avalikustavad abisaaja ja partnerid projekti xx xxxxx tulemused, tehes seda eelkõige meedia vahendusel xx xxxxxxxx xxxxx xxx ka ühenduse toetuse. Antud tegevuse üksikasjad esitatakse igas tegevusaruandes.
16.5 Abisaaja ja partnerid on kohustatud teatama komisjonile kõikidest projekti raames korraldatavatest seminaridest ja avalikest konverentsidest vähemalt xxxx nädalat enne ürituse toimumist ning kutsuma komisjoni xxxx xxxxxxx, xxxx et viimane peaks tasuma registreerimistasu xx xxxx makse.
16.6 Kõik looduse LIFE-abi projekti raames koostatud ning trükitud või xxxx vormis dokumendid peavad kandma Natura 2000 logo. Tuleb kirjeldada projekti olulisust Natura 2000 võrgustiku loomisel.
Artikkel 17 - Omandiõigus ja tulemuste kasutamine
17.1 Abisaaja ja/või tema partnerid on dokumentide, patentsete või patenditud leiutiste ja projekti käigus omandatud teadmiste omanikud.
17.2 Komisjon peab keskkonnasõbraliku tehnika ja mudelite edendamise seisukohast väga oluliseks, et abisaaja teeks dokumendid, patendid ja oskusteabe mittediskrimineerivatel ning mõistlikel kaubanduslikel tingimustel ühenduses kättesaadavaks niipea, kui need on kättesaadavad.
17.3 Komisjon eeldab, et projekti lõpetamisele järgneva viie aasta jooksul järgivad abisaaja ja/või tema partnerid artikli 17 lõiget 2.
17.4 Kui abisaaja keeldub õigustatud põhjenduseta võimaldamast ligipääsu nendele toodetele või keeldub litsentsi andmisest kõnealuste tingimuste kohaselt, jätab komisjon endale õiguse kohaldada artiklis 14 sätestatud reegleid või, kui projekt on lõppenud, nõuda ühenduse toetuse osalist või täielikku tagasimaksmist.
Artikkel 18 - Audiovisuaalsete materjalide tehniline kättesaadavus
18.1 Abisaaja esitab projekti raames valmistatud audiovisuaalse materjali kahel andmekandjal: VHS videokassetil ja professionaalsel helilindil (Betacam SP või parem) edasiseks dubleerimiseks. Ta teatab ka aadressi, kus hoitakse originaali.
18.2 Abisaaja annab ajalisi piiranguid seadmata komisjonile xxxx ainuõiguseta loa audiovisuaalset materjali kas osaliselt või täies ulatuses reprodutseerida, vajaduse korral dubleerida, levitada või kasutada mittekaubanduslikel eesmärkidel ja isegi avalikel üritustel. Sellest olenemata ei saa komisjoni pidada „kaasautoriks”.
18.3 Komisjon xxxxx xxxxxx õiguse kasutada koos tehniliste aruannetega esitatud fotosid teabematerjali illustreerimiseks, mida ta LIFE-abi ja/või Natura 2000 kohta koostab. Ta kohustub nimetama autoreid aruannetes osutatu kohaselt.
Artikkel 19 - Kohaldatav õigus ja pädev xxxxx
Toetust reguleerivad lepingutingimused, kohaldatavad ühenduse eeskirjad ning subsidiaarsuse alusel toetusi käsitlev Belgia õigus.
Abisaaja võib algatada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus ja edasikaebamise korral Euroopa Ühenduste Kohtus kohtumenetluse lepingu sätete kohaldamist ja nende rakendamise korda käsitlevate komisjoni otsuste suhtes.
Artikkel 20 - Ühenduse rahaline toetus projektile
20.1 Ühenduse rahalise toetuse suuruse kindlaksmääramisel kohaldatakse abikõlblikele kuludele toetuslepingus kindlaks määratud protsendimäärasid.
20.2 Mitte mingitel asjaoludel ei tohi komisjoni poolt abisaajale makstav kogusumma ületada toetuslepingus kindlaks määratud komisjonipoolse osaluse maksimumsummat, isegi siis mitte, kui tegelikud kogukulud on toetuslepingu hinnangulisest eelarvest suuremad.
Abisaaja tagab, et projekti otseseks või kaudseks kaasrahastamiseks ei kasutata ühtegi teist Euroopa Liidu rahastamisvahendit. Kui projekti rakendamise käigus tekib selline olukord, teatab abisaaja viivitamata komisjonile meetmetest, mida ta antud kohustuse täitmiseks kavatseb xxxxx. Artiklis 27 sätestatud sõltumatu audiitor kontrollib projekti rahastamisallikaid.
20.3 Olenemata artikli 4 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustustest nõustuvad abisaaja ja partnerid sellega, et ühenduse toetuse eesmärgiks või tagajärjeks ei või olla abisaajale/partneritele kasumi tootmine. Kasum on määratletud kulusid ületavate tulude summana lõppmakse tegemise taotluse esitamisel. Artikli 21 lõike 2 lõigu 3 kohaseid riigiteenistujate palkasid loetakse projekti laekumiseks.
20.4 Olenemata artikli 33 keskkonna LIFE-abi projektide kohta käivatest erisätetest, nõustub abisaaja sellega, et projekti rakendamisel saadud mis tahes tulu loetakse projekti otseseks sissetulekuks. See tulu deklareeritakse alati ning tulude kuludega tasakaalu viimiseks vähendab komisjon vastavalt oma rahalist toetust.
20.5 Abisaaja pangakonto või allkonto peab võimaldama komisjonilt saadud summade identifitseerimist. Kui nimetatud kontodele makstud summad koguvad selle riigi seaduse kohaselt, mille territooriumil konto on avatud, intresse või muid samaväärseid hüvitisi, tuleb nimetatud intressid või hüvitised, kui need on tekkinud eelrahastamise maksest, artikli 20 lõikes 6 sätestatu kohaselt komisjonile tagasi maksta.
20.6 Abisaaja teatab komisjonile komisjonilt saadud eelrahastamise maksetelt saadud intresside või muude hüvitiste summa. Sellekohane teatis tuleb saata pärast teise eelrahastamise makse taotluse ja lõppmakse taotluse tegemist. Intressi ei käsitata projekti sissetulekuna ning see arvatakse lõppmaksest maha. Eelrahastamise maksetelt kogutud intress jääb ühenduse varaks ning kantakse Euroopa ühenduste eelarvesse muu tuluna.
20.7 Abisaaja ja tema partnerid, xxx xxxx on, nõustuvad sellega, et ühenduse rahaline toetus ei kujuta endast nõuet komisjoni vastu ja ei ole seetõttu mingil viisil loovutatav teisele asutusele või ülekantav kolmandale poolele.
Artikkel 21 - Abikõlblikud kulud
21.1 Et kulud oleksid abikõlblikud, peavad need:
• olema sätestatud projekti esialgses eelarves;
• olema otseselt seotud toetuslepinguga hõlmatud projektiga ning vajalikud selle elluviimiseks;
• olema põhjendatud ning vastama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, eriti kulutustele vastava xxxx xx tasuvuse osas;
• olema tekkinud projekti kestuse ajal toetuslepingus kindlaksmääratud viisil, olema registreeritud abisaaja ja iga partneri raamatupidamis- või maksudokumentides ning olema kindlakstehtavad ja kontrollitavad. Kulu loetakse projekti kestuse ajal tekkinuks, kui:
• juriidiline maksekohustus tekkis pärast projekti alguskuupäeva xx xxxx projekti lõppkuupäeva;
• vastava meetme rakendamine algas pärast projekti alguskuupäeva ja lõppes enne projekti lõppkuupäeva (ainsaks erandiks on pangatagatisega seotud kulud, mis hõlmavad ka kuuekuulist ajavahemikku pärast projekti lõppemist, ning artiklis 27 sätestatud sõltumatu audit; kui audiitorile on nimetatud ülesanne antud enne projekti lõppu, võib xx xxxxx lõpetada pärast projekti lõppemist);
• see on täielikult makstud enne asjakohase finantsaruande (teine eelrahastamise makse või lõppmakse) ning maksetaotluse esitamist, millele on lisatud asjakohane kulude ja tulude kalkulatsioon.
21.2 Personalikulude puhul lähtutakse projektile tegelikult kulutatud ajast. Need arvutatakse välja tegeliku brutopalga või töötasu alusel, millele on lisatud kohustuslik sotsiaalmaks, kuid mitte mingeid muid kulusid. Kõikide töötajate projektile kulutatud tööaeg dokumenteeritakse abisaaja ja partnerite poolt koostatud ja kinnitatud töötunnilehtede abil.
Et individuaalne tööleping kuuluks sellesse kategooriasse, peab asjaomane isik töötama abisaaja/partneri tööruumides ja tema järelevalve all ning see on kooskõlas asjakohaste siseriiklike õigusaktidega. Iga töötaja poolt projektile kulutatud aeg dokumenteeritakse abisaaja/partneri poolt koostatud ja kinnitatud töötunnilehtede abil. Abikõlblikud kulud võrduvad asjaomastele isikutele seoses projektiga tehtud tegelike maksetega.
Riigiteenistujate/riigiasutuste töötajate palgakulud loetakse toetuse maksimumsumma kindlaksmääramisel abikõlblikeks ainult niivõrd, kuivõrd on tegemist kuludega, mis on seotud tegevustega, mida asjaomased riigiasutused xxxx projektita ei sooritaks. See kulude osa, mille moodustavad abisaaja/partneri juures juba töötavate riigiteenistujate/riigiasutuste alaliste töötajate palgad, kaetakse täielikult asjaomase avalik-õigusliku abisaaja/partneri toetusest projektile.
21.3 Reisi- ja elamiskulud tasutakse abisaaja või partneri sise-eeskirjade kohaselt. Looduse LIFE-abi ja keskkonna LIFE-abi puhul on komisjoni eelnev heakskiit vajalik reisimiseks väljaspool Euroopa Liitu ja LIFE-abis osalevaid kandidaatriike, välja arvatud juhul, kui reisisihtkohad ja -põhjused on projektis selgelt määratletud. Kolmandate riikide LIFE-abi puhul on nimetatud kulude eelnev heakskiit nõutav reisimiseks väljaspool projektipiirkonda, välja arvatud juhul, kui reisisihtkohad ja
-põhjused on projektis selgelt määratletud.
21.4 Välisabiga seotud kulud on seotud alltöövõtukuludega (välisfirmade töö, seadmete või infrastruktuuri rentimine või kasutamine jne). Projektiülesannete täitmiseks ei tohi kasutada alltöövõttu rohkem kui 35% ulatuses abikõlblike kulude kogusummast, kui projektis ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti.
Püsiseadmete ostu või liisimise (vastandina rentimisele), alltöövõtu raames tarnitud infrastruktuuri või tarbekaupadega seotud kulusid ei saa kanda välisabi eelarvepunkti. Need kulud tuleb deklareerida eraldi asjakohases eelarverubriigis.
21.5 Püsikaupade kulumit arvestatakse projekti xxxxxx soetatud/valmistatud või liisitud seadmete või infrastruktuuri puhul ainult siis, kui :
• need on kantud abisaaja või partnerite püsikaupade nimistusse, välja arvatud võimalikud erandid püsikauba liisimisel,
• neid käsitletakse projekti abisaajale või partneritele kohaldatavate maksu- ja raamatupidamiseeskirjade kohaselt kapitalikuludena,
• need on soetatud või liisitud normaalse turuhinnaga.
21.6 Olenemata artikli 21 lõike 7 erisätetest kohaldab abisaaja/partner sellise abikõlbliku summa väljaarvutamisel, millest on kulum maha arvestatud, oma sisemisi raamatupidamisstandardeid, arvestades seejuures ostukuupäeva, projekti kestust ja tegelikku kasutusmäära projektis. Eespool kirjeldatu kohaldamise korrektsust kinnitab artiklis 27 sätestatud sõltumatu audiitor. Abikõlbliku summa suhtes, millest on kulum maha arvestatud, kehtivad siiski allpool nimetatud piirmäärad:
Infrastruktuurikulud: 25% soetamismaksumusest; Seadmete kulud: 50% soetamismaksumusest;
Prototüübid: 100% soetamismaksumusest (keskkonna LIFE-abi ja kolmandate riikide LIFE-abi projektidel). Prototüüp tähendab spetsiaalselt projekti rakendamise jaoks loodud infrastruktuuri ja/või seadmeid, mida pole kunagi turule viidud ja/või mida ei valmistata seeriatoodanguna. Prototüübil peab olema oluline roll projekti tutvustamistegevuses. Deklareerida võib ainult projekti xxxxxx ostetud ja kasutatud komponente. Prototüüpi ei tohi projekti xxxxxx xx viis aastat pärast projekti lõppemist kasutada kaubanduslikul eesmärgil. Kui prototüüpi või xxxxx xxxxx osa kasutatakse kaubanduslikul eesmärgil (näiteks müüakse, liisitakse, renditakse või kasutatakse kaupade või teenuste tootmiseks) projekti xxxxxx või viie aasta jooksul pärast projekti lõppu, tuleb see deklareerida. Prototüübi väärtus kantakse sellisel juhul kuludesse vastavalt artikli 21 lõigetele 5 ja 6.
21.7 Looduse LIFE-abi projektide puhul loetakse riigiasutuste või valitsusväliste organisatsioonide/mittetulundusorganisatsioonide püsikaupadele tehtud kulud täielikult abikõlblikeks siis, kui nimetatud püsikaupade kasutamine on projekti rakendamisega sisuliselt seotud, projektis selgesõnaliselt ette nähtud ning xxx xxxx projektis olulisel määral kasutatakse. Sellise abikõlblikkuse tingimuseks on, et pärast looduse LIFE-abi raames kaasrahastatud projekti lõppemist peavad abisaaja ja partnerid loovutama need kaubad lõplikult loodusekaitsealaseks tegevuseks.
21.8 Enne projekti alguskuupäeva ostetud püsikaupadelt arvestatavat kulumit ei loeta abikõlblikuks.
21.9 Looduse LIFE-abi projektide maa/õiguste ostu- ja liisimiskulud on abikõlblikud ning need kantakse raamatupidamisarvestusse püsikaupadest eraldi. Kohaldatakse artikli 32 erisätteid.
21.10 Tarbekaupadele tehtud kulud on seotud kõikide nende materjalide, kaupade või seadmete soetamise, valmistamise, parandamise või kasutamisega:
• mis pole kantud projekti abisaaja või partnerite püsikaupade nimistusse;
• mida projekti raames abisaajale või partneritele kohaldatavate maksu- ja raamatupidamiseeskirjade kohaselt ei käsitleta kapitalikuludena;
• mis on konkreetselt seotud projekti rakendamisega (üldised tarbekaubad/tarned kantakse „üldkulude” kategooriasse).
21.11 Muud kulud tähendavad igasuguseid projekti jaoks vajalikke kulusid, mis ei kuulu ühtegi määratletud kategooriasse. Loetletud kulud peavad olema tõendatavad ega tohi ületada tegelikke kulusid. Antud punkti võib kanda komisjoni poolt nõutud pangatagatise seadmiseks tehtud kulud, samuti sõltumatu audiitori auditeerimiskulud.
21.12 Kindla suurusega toetuse korral moodustavad abikõlblikud üldkulud 7% tehtud abikõlblike otseste kulude kogusummast, arvestamata maa ostmise kulusid. Neid pole vaja tõendada raamatupidamisdokumentidega. Üldkulusid saab kanda abikõlblikesse kaudsetesse kuludesse tingimusel, et need ei sisalda teise eelarverubriigi kulusid. Üldkulud hõlmavad kaudseid üldisi kulutusi, mis on seotud otseselt või kaudselt projekti jaoks töötavate inimeste palkamise, juhtimise, majutamise ja toetamisega.
Artikkel 22 - Mitteabikõlblikud kulud
Järgmisi kulusid ei saa pidada abikõlblikeks ning seetõttu ei või komisjon neid projekti kogumaksumuse väljaarvutamisel arvestada:
• kõik kulud mõnest teisest ühenduse rahastamisvahendist abi saavatele meetmetele;
• vahetuskursimuutusest tulenev kahjum;
• mittevajalikud või pillavad väljaminekud;
• levitamiskulud ning toodete ja kaubandusliku tegevuse edendamisega seotud turustus- ja reklaamikulud, kui need pole projektis eraldi märgitud;
• kõik tulevaste võimalike kohustuste või kahjumi xxxxxx tehtavad eraldised;
• kõik debitoorse võlgnevuse intressid ja laenukapitali intressid;
• ebatõenäoliselt laekuvad nõuded;
• esinduskulud, välja arvatud xxxxx xxxxx, mis tehakse üksnes ja tervenisti projekti raames xx xxxxx jaoks;
• kolmandate osapoolte rahastatud muude projektide kulud;
• annetatud xxxxx xx teenused, sealhulgas vabatahtlik töö;
• ühenduse institutsioonide ametiisikute ja projekti välisseirerühmade reisi- ja majutuskulud ja töötasud;
• uuringud, mis ei ole otseselt seotud rahastatavale projektile seatud eesmärgiga;
• investeeringud olulistesse infrastruktuuridesse;
• teaduslikud alusuuringud ning nendega seotud tehnoloogiline arendustegevus;
• kulud, mis ei ole abikõlblikud keskkonna LIFE-abi kohta artiklis 34 sätestatud eritingimuste kohaselt;
• litsentsi- või patenditasud ning muud intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud tasud.
Artikkel 23 - Maksmisviisid
23.1 Ühenduse rahaline toetus makstakse välja kolmes osas järgmiselt:
23.2 Esimene eelrahastamise makse, mis on võrdne 40%-ga ühenduse rahalise toetuse maksimumsummast, makstakse välja 45 päeva jooksul pärast järgmiste dokumentide saamist:
• toetuslepingu allkirjastatud koopia;
• allkirjastatud maksetaotlus, millele on märgitud abisaaja nimi ja aadress, panga nimi ja aadress, pangakonto andmed, projekti viitenumber ning kõik abisaaja esitatud viited maksete identifitseerimiseks;
• erasektorisse kuuluvalt abisaajalt: panga või kindlustusfirma antud tagatis, mis on võrdne eelmakse summaga ning katab lisaks projekti kestusele ka sellele järgneva kuuekuulise ajavahemiku. Selle kehtivust tuleb projekti pikendamise korral pikendada. Erandjuhtudel võib selle tagatise asendada kolmanda osapoole solidaarse tagatisega. Tagatiskirja näidis on esitatud 1. lisas;
• mittetulundusorganisatsioonid vabastatakse nõutud pangatagatise esitamisest, kui komisjon xxxx xxxxxx ei nõua.
23.3 Teine eelrahastamise makse, mis on võrdne 30%-ga (keskkonna LIFE-abi ja looduse LIFE-abi projektidel) või 40%-ga (kolmandate riikide LIFE-abi projektidel) ühenduse rahalise toetuse maksimumsummast, makstakse välja tingimusel, et vähemalt 150% esimesest eelrahastamise maksest on kasutatud.
Makse tehakse 45 päeva jooksul pärast xxxx, xxx komisjon on artiklis 11 sätestatud tehnilise vahearuande heaks kiitnud.
Komisjon kiidab tehnilise vahearuande heaks 45 päeva jooksul alates kuupäevast, mil ta xxx xxxxx järgmised dokumendid:
• allkirjastatud maksetaotlus, millele on märgitud abisaaja nimi ja aadress, panga nimi ja aadress, pangakonto andmed, projekti viitenumber ning kõik abisaaja esitatud viited maksete identifitseerimiseks;
• audiitori ametlik registreerimisnumber, organisatsioon, nimi ja aadress või artiklis 27 osutatud auditeerimisaruanne, kui finantsaasta eelrahastamise makse(d) ületab/ületavad 750 000 eurot;
• xxxxxx kulude ja tulude kalkulatsioon ning vahearuanne (artikkel 11).
Kui nimetatud tähtajaks pole komisjon ühtegi märkust esitanud, loetakse tehniline vahearuanne heakskiidetuks. Maksetaotlusele lisatud aruande heakskiitmine ei tähenda mingil juhul deklareeritu korrapärasuse või õigsuse, terviklikkuse ja korrektsuse ning selles sisalduva teabe tunnustamist.
45-päevane makseperiood algab alles pärast tehnilise aruande heakskiitmist.
23.4 Jääksumma (lõppmakse) makstakse välja 45 päeva jooksul pärast artiklis 11 sätestatud tehnilise aruande heakskiitmist komisjoni poolt.
Lõpliku tehnilise aruande heakskiitmiseks on komisjonil aega 45 päeva pärast järgmiste dokumentide kättesaamist:
• allkirjastatud maksetaotlus, millele on märgitud abisaaja nimi ja aadress, panga nimi ja aadress, pangakonto andmed, projekti viitenumber ning kõik abisaaja esitatud viited maksete identifitseerimiseks;
• xxxxxx kulude ja tulude kalkulatsioon, lõpparuanne (artikkel 11) ja vajaduse korral auditeerimisaruanne (artikkel 27).
Kui komisjon ei ole esitanud nimetatud tähtajaks ühtegi märkust, loetakse vahearuanne heakskiidetuks. Maksetaotlusele lisatud aruande heakskiitmine ei tähenda mingil juhul deklareeritu korrapärasuse või õigsuse, terviklikkuse ja korrektsuse ning selles sisalduva teabe tunnustamist.
45-päevane makseperiood algab alles pärast tehnilise aruande heakskiitmist.
23.5. Kui projekti lõpetamisel selgub, et lõplikud abikõlblikud kulud on olnud hinnatust väiksemad, piiratakse komisjoni osalust summaga, mis vastab kindlaksmääratud protsendimäärale kuludest.
23.6 Komisjon võib maksed peatada või maksetaotluse tagasi lükata 90 päeva jooksul alates artikli 23 lõikes 3 või artikli 24 lõikes 4 nõutava maksetaotluse ja muude dokumentide kättesaamise kuupäevast. Komisjon peab abisaajale peatamisest kirjalikult teatama. Kohaldatakse artikli 14 lõikes 1 sätestatud menetlust.
23.7 Kui mõni eespool nimetatud makseperiood peatatakse, hakatakse järelejäänud aega arvestama kuupäevast, mil xxxxx xxxxx nõutav lisateave.
23.8 Kui finants- või tehniline aruanne lükatakse tagasi, hakatakse 90-päevase perioodi jätkumist arvestama kuupäevast, mil uued aruanded kätte saadi.
23.9 Komisjon teeb maksed eurodes.
23.10 Kõik maksed kantakse üle maksetaotluses osutatud pangakontole abisaaja nimele. Igast muutusest tuleb viivitamata teatada komisjonile.
23.11 Makse loetakse sooritatuks päeval, mil see komisjoni pangakontolt debiteeritakse.
23.12 Xxxx et see piiraks makseperioodi võimalikku peatamist, võib avalikku sektorisse mittekuuluv abisaaja nõuda kahe kuu jooksul pärast hilinenud makse kättesaamist, et talle makstaks Euroopa Keskpanga poolt põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes kohaldatava intressimääraga intressi, millele lisatakse xxxx xx pool protsenti. Intressi arvutamise viitemääraks on Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud kurss, mis kehtis makse lõpptähtpäeva kuu esimesel päeval.
Artikkel 24 - Tagasimaksmine
24.1 Abisaaja kohustub maksma komisjonile tagasi viimase poolt määratud tingimustel ja kuupäevaks iga summa, mis on talle põhjendamatult makstud või mille tagasimaksmine on käesoleva lepingu tingimuste alusel õigustatud.
24.3 Kui abisaaja nimetatud summasid komisjoni määratud tähtaja jooksul tagasi xx xxxxx, võib komisjon neid summasid suurendada, lisades sellele Euroopa Keskpanga poolt põhilistele refinantseerimistoimingutele kohaldatava intressimääraga intressi, millele lisatakse xxxx xx pool protsenti. Intressi arvutamise viitemääraks on Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud kurss, mis kehtis makse lõpptähtpäeva kuu esimesel päeval. Käesolevat sätet ei kohaldata toetusesaajate suhtes, kes on Euroopa Liidu liikmesriikide riigiasutused.
24.4 Pangateenuste eest tasub komisjoni abi tagasimaksmisel täielikult abisaaja.
24.5 Komisjoni koostatud ja tagasimaksekohuslasest abisaajale edastatud tagasimaksekorraldus on seadusjõuline EÜ asutamislepingu artikli 256, ESTÜ asutamislepingu artikli 92 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamiselepingu artikli 164 tähenduses.
24.6 Xxx xxxxx pole tähtajaks tehtud, võib komisjon võlgu xxxxx xxxxx maha arvata summadest, mida ta abisaajale võlgneb, xxxxx xxxxx sellest eelnevalt väljastusteatega tähitud kirjaga või samaväärsel viisil teatanud, või nõuda sisse vastavalt artikli 23 lõikele 2 esitatud finantstagatise. Abisaaja eelnev nõusolek pole vajalik.
Artikkel 25 - Kulude ja tulude kalkulatsioon
25.1 Kulude ja tulude kalkulatsioon esitatakse xxxx- xx lõpparuandes.
25.2 Kulude ja tulude kalkulatsioon esitatakse standardvormil või selle kohaselt (3. xxxx). Xxxxx kaks koopiat edastatakse komisjonile ja üks saadetakse komisjoni määratud projekti välisseirerühmale.
25.3 Kulusid põhjendavaid dokumente (näiteks kaubaarved) ei xxx xxxx kulude ja tulude kalkulatsioonile lisada. Kui aga esitatakse xxxxxx xxxx, peab abisaaja tegema komisjonile kättesaadavaks kõik üksikasjad, sealhulgas kaubaarved, mida võidakse vajada kulude xx xxxxxxx tegevusaruande hindamiseks.
25.4 Kulude ja tulude kalkulatsioonis kasutatakse üksnes eurot. Abisaaja peab eurodesse konverteerima kõik oma muudes vääringutes tehtud maksed, kasutades selleks Euroopa Keskpanga vahetuskurssi, mis kehtis kulude ja tulude kalkulatsiooni komisjonile esitamise kuu esimesel päeval. Erandjuhtudel ja abisaaja vastava taotluse korral võib komisjon lubada kasutada kulude tegeliku tekkimise kuu esimese päeva vahetuskurssi.
Artikkel 26 - Käibemaks
26.1 Kui abisaajal või partneritel pole võimalik projekti raames makstud käibemaksu tagasi saada, loetakse see summa abikõlblikuks.
Artikkel 27 - Sõltumatu finantsaudit
Abisaaja määratud audiitor peaks kontrollima komisjonile esitatavat kulude ja tulude kalkulatsiooni järgmistel juhtudel:
• Kui toetuse maksimumsumma võrdub 500 000 euroga või ületab seda.
• Kui taotletav lõppmakse ületab 150 000 eurot.
• Kui taotletav(ad) eelmakse(d) ületab/ületavad 750 000 eurot finantsaasta kohta.
Audiitor ei kontrolli üksnes vastavust siseriiklikele õigusaktidele ja raamatupidamiseeskirjadele, xxxx xxxxx ka kinnituse selle kohta, et kõik tehtud kulud vastavad rahastamisvahendi LIFE abiprogrammi üldsätetele. Tööd, mida audiitor peab tegema esimesel ja teisel juhul, kirjeldatakse 6. lisas esitatud standardses auditeerimisaruandes.
Artikkel 28 - Komisjoni finantsaudit
28.1 Komisjon või tema poolt volitatud esindaja võib auditeerida iga abisaaja partnerit ja alltöövõtjat xxxx xxxx lepingu kehtivusaja xxxxxx ning kuni viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist või komisjonipoolse lõppmakse tegemist artikli 23 kohaselt.
28.2 Auditeerimine viiakse läbi konfidentsiaalsel alusel.
28.3 Komisjonil või tema volitatud esindajal on ligipääs sellistele projektis osaleja kulude abikõlblikkust tõendavatele dokumentidele nagu kaubaarved, palgalehtede väljavõtted, ostutellimused, maksetõendid, töötunnilehed ning muud kulude arvestamiseks ja esitamiseks kasutatavad dokumendid.
28.4 Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et tema volitatud esindajad käsitleksid konfidentsiaalselt andmeid, millele xxxx on ligipääs või mis neile on esitatud.
28.5 Komisjon võib kontrollida, kuidas abisaaja ja partnerid ühenduse rahalist toetust kasutavad.
28.6 Auditeerimise tulemuste aruanne saadetakse abisaajale ja asjaomastele partneritele. Need võivad ühe kuu jooksul pärast aruande saamist teha komisjonile teatavaks oma märkused. Komisjon võib pärast tähtaega saadetud märkusi mitte arvestada.
28.7 Auditeerimise järelduste alusel võtab komisjon kõik vajalikud asjakohased meetmed, sealhulgas tagasimaksekorralduse väljastamine kas kõigi või osa tema poolt tehtud maksete kohta.
28.8 Kontrollikoda võib kontrollida ühenduse rahaliste vahendite kasutamist antud toetuslepingu raames, kasutades selleks oma menetlust.
Artikkel 29 - Kontroll
29.1 Abisaaja kohuseks on võimaldada komisjoni töötajatele ning komisjoni poolt volitatud isikutele vajalik juurdepääs kohtadele ja tööruumidele, kus projekti ellu viiakse, ning samuti kõigile tehnilise ja finantsjuhtimisega seotud dokumentidele. Komisjoni poolt volitatud isikute juurdepääsu võimaldamiseks võivad komisjon ja abisaaja kehtestada konfidentsiaalsust käsitleva korra.
29.2 Selliseid kontrolle võib alustada kuni viis aastat pärast projekti lõpetamist või lõppmakse tegemist artikli 23 lõike 4 kohaselt.
29.3 Need kontrollid viiakse läbi konfidentsiaalsel alusel.
29.4 Abisaajad ja partnerid annavad komisjonile või tema volitatud esindajatele asjakohast abi.
Artikkel 30 - Eritingimused
Igasugune abi, mida käesoleva otsuse/kokkuleppe/lepinguga hõlmatud projektile antakse riiklikest vahenditest või nende kaudu, peab vastama EÜ asutamislepingu artiklites 87 ja 88 sätestatud eeskirjadele.
B PEATÜKK - LOODUSE LIFE-ABI ERISÄTTED
Artikkel 31 - Elupaikade ja liikide kaitse
Abisaaja on kohustatud teatama komisjonile igasugusest kolmandate poolte tegevusest, millel võib tõenäoliselt olla negatiivne mõju projektiga hõlmatud aladele/liikidele, ning tegema võimaluse korral kõik, et veenda kolmandaid pooli sellisest tegevusest loobuma.
Artikkel 32 - Maa/õiguste ostmine
32.1 Kulusid, mis on tekkinud projekti rakendamisega sisuliselt seotud ja täpselt ette nähtud maa/õiguste ostmisest, peetakse täielikult abikõlblikeks, kui ostuhinna aluseks on turutingimused. Sellise abikõlblikkuse tingimuseks on, et pärast looduse LIFE-abi raames kaasrahastatud projekti lõppemist peavad abisaaja ja partnerid loovutama need xxxxx lõplikult looduskaitsealaseks tegevuseks.
32.2 Kui projekt näeb ette maa ostmist ja komisjon on seda rahaliselt toetanud, peab abisaaja tagama, et müügilepingus ja/või maaregistrisse kandmisel oleks tagatud maa lõppkasutusena selle loovutamine looduskaitsealaseks tegevuseks. Riikides, kus sellise tagatise maaregistrisse või müügilepingusse märkimine on ebaseaduslik, võib komisjon nõustuda samaväärse tagatisega tingimusel, et see pakub pikemas ajaperspektiivis sama seaduskaitsetaset.
32.3 Kui maa ostjaks on eraorganisatsioonid, peab müügileping ja/või sellekohane maaregistri xxxxx sisaldama tagatist selle kohta, et juhul, kui eraorganisatsioon likvideeritakse või ta pole võimeline maad looduskaitsenõuete kohaselt majandama, antakse maaomand üle juriidilisele isikule, xxxxx esmaseks tegevusalaks on looduskaitse. Riikides, kus sellise tagatise maaregistrisse või müügilepingusse märkimine on ebaseaduslik, võib komisjon nõustuda samaväärse tagatisega tingimusel, et see pakub pikemas ajaperspektiivis sama seaduskaitsetaset.
32.4 Ostetud maa, mis hiljem, kuid siiski enne projekti lõppu välja vahetatakse, vabastatakse loovutustagatisest vahearuande koostamise etapil. Vahetamine peab toimuma hiljemalt enne projekti lõppu ning vahetusega saadud maa suhtes kohaldatakse artikli 32 lõiget 2.
C PEATÜKK - KESKKONNA LIFE-ABI ERISÄTTED
Artikkel 33 - Tulu toovad projektid
33.1 Määruse kohaselt on projektide puhul, millelt „oodatakse olulist sissetulekut”, ühenduse rahalise toetuse määr 30% tehtud abikõlblikest kuludest. Sissetulek võib olla tegelik tulu, kuid see hõlmab ka tegevuskulude mahaarvamist. See kriteerium peab olema arusaadav projekti piiratud ajaraamistikust pikema aja jooksul. Projektid, mis võivad tulevikus tulu anda või pakuvad võimalust kulude mahaarvamiseks, on LIFE- abi jaoks abikõlblikud 30%-xxxx toetusmääraga. Xxxxx xxxxx viitab tulude tekitamise võime projektile, mitte üksnes abisaajale; kui teised huvitatud pooled, partnerid ja muud isikud võivad oodata projektist tulusid või kulude vähendamist, kohaldatakse 30%-list toetusmäära.
33.2 Eespool nimetatud 30%-xxxx toetuse ülemmäära korral on abisaaja kohustatud toetama projekti rahastamist summaga, mis on vähemalt sama suur kui ühenduse toetus.
Artikkel 34 - Mitteabikõlblikud kulud
Maa ost või muud kulud, mis on seotud struktuuriliste investeeringutega, mis ei ole uuenduslikud, xxxxx arvatud tööstuslikul tasandil juba kindlakskujunenud tegevus, käsitletakse rahastamiseks mitteabikõlblikena.