ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUS TINGIMUSTE VÕRDLUS Sisukord: Üldosa lk 1

ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUS

TINGIMUSTE VÕRDLUS

Sisukord:

Üldosa lk 1

A. Kindlustusjuhtum lk 2

B. Kindlustushüvitise liigid lk 2-4

D. Üldised piirangud ja välistused lk 4-6

F. Kindlustusseltsi vabanemine hüvitiskohustusest lk 6

Käesolev õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustustingimuste võrdlus (“kindlustustingimuste võrdlus”) on koostatud järgmiste õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustustingimuste (“kindlustustingimused”) alusel:

1. Seesam Insurance AS-i (“Seesam”) õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 1/2010;

2. Salva Kindlustuse AS-i (“Salva”) õnnetusjuhtumikindlustuse üldtingimused ÕJKT-12.12;

4. AS If Eesti Kindlustuse (“If”) õnnetusjuhtumikindlustuse üldtingimused TÕ 20031;

5. BTA apdrošinašanas akciju sabiedriba Eesti filiaali (“BTA”) õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused nr 6-EE;

6. QBE Kindlustuse AS-i (“QBE”) õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused õ21-2003.

7. ERGO Kindlustuse AS-i („ERGO“) õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused KT. 0350.08

8. Xxxxx’x-i õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused:Individual policy wording agreed with the K Scale G 9. Xxxxx´s-i õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused: Individual policy wording agreed with the K (A) Extended Scale .

Käesolev kindlustustingimuste võrdlus on informatiivne dokument, milles on käsitletud kindlustustingimusi ülevaatlikult. Võrdlus on koostatud kasutamiseks kindlustusmaakleritele kindlustusvõtjate informeerimiseks kindlustuslepingute olulisematest tingimustest. Võrdluses antud loetelud on näitlikud, kasutatud mõisted on üldistatud ja ülevaatlikud. Kindlustustingimuste võrdlus ei käsitle kindlustustingimuste üldsätteid (sh kindlustusleping, selle sõlmimine, muutmine ja lõpetamine, kindlustusmakse jms) ning kindlustustingimustes nimetamata kindlustuslepingute tingimusi. Kindlustuslepingu täpsete tingimuste kohta saab informatsiooni sõlmitavast kindlustuslepingust ning selles viidatud üldtingimustest. Käesolev dokument ei ole aluseks kahju hüvitamisel, kindlustusjuhtumite käsitlemisel, kindlustuslepinguga seotud vaidluste lahendamisel, samuti kindlustuslepingu poolte ja kindlustusmaakleri vaheliste küsimuste lahendamisel. Nimetatud juhul lähtutakse kindlustustingimustest, kindlustuslepingust ning pooltevahelistest lepingutest.

Kindlustustingimuste võrdluse kasutamisel tuleb vaadelda kindlustustingimuste kattuvusi koos kindlustustingimuste erinevustega iga kindlustusseltsi ning iga võrreldud kindlustuslepingu tingimuse osas eraldi. Kindlustustingimuste kattuvate osade sisuline formuleering kehtib, kui kindlustustingimuste erinevustes ei ole nimetatud teisti.

1. KINDLUSTUSJUHTUM

Kindlustustingimuste kattuvused

Kindlustusjuhtumiks on õnnetusjuhtumist tingitud surm, invaliidsus või ajutine töövõimetus.

Õnnetusjuhtum on kindlustatud isiku tahtest sõltumatu ootamatu välisteguri toimel tekkinud kehavigastus või surm, sealhulgas soojarabandus, päikesepiste, külmumine või kemikaalidest põhjustatud mürgistus.

Kindlustustingimuste erinevused

SEESAM

Õnnetusjuhtumina käsitletakse ka maohammustust ja gaasimürgitust või uppumist ja külmumist, xxx xxxxx tagajärjel tekib kindlustatud isikul püsiv puue või saabub surm.

SALVA

Õnnetusjuhtumina käsitletakse ka kindlustatu tahtest sõltumatut suurtest jõupingutustest põhjustatud jäsemete või lülisamba vigastusi, mille tulemusel tekivad lihaste, kõõluste, sidemete või kapslite rebendid. Õnnetusjuhtumina käsitletakse ka gaasimürgitust või uppumist ja külmumist siis, xxx xxxxx tagajärjeks on püsiv puue või surm.

IF

Õnnetusjuhtum on lisaks ka sündmus, mis toob xxxxx kindlustatu kehavigastuse, mille on põhjustanud kindlustatu liikumine või jõupingutus ja mis ilmneb maksimaalselt ühe ööpäeva jooksul ning mille tõttu kindlustatu on pöördunud arsti xxxxx 7 päeva jooksul. Õnnetusjuhtumiks loetakse ka uppumist ja külmumist, xxx xxxxx tagajärjel tekib püsiv puue või saabub surm.

Kindlustus kehtib xxxx erikokkuleppeta talispordi harrastamisel tervisespordina talispordikeskustes märgistatud radadel.

QBE

Õnnetusjuhtumiga võrdsustatakse nakkushaigust, kui nakatumine toimus õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud haava kaudu ning maohammustust.

BTA

Kindlustusjuhtumiks loetakse kindlustatu traumat nt. äge mürgistus mürgiste taimede, keemiliste, toksiliste ainetega (olme- või tööstuslike mürkidega), ravimite tarvitamise tagajärjed, haigestumine puukentsefaliiti (entsefalomüeliiti) või poliomüeliiti, olles nimetatud

haiguste vastu vaktsineeritud.

XXXXX’X

Kindlustusjuhtumiks loetakse ka kindlustatud isiku kadumist, kui kindlustatut xx xxxxx 12 kuu jooksul kadumise hetkest ning esitatakse piisavad tõendid, mis võimaldab järeldada, et kindlustatu suri vigastuse tagajärjel.

2. KINDLUSTUSHÜVITISE LIIGID

Kindlustustingimuste kattuvused

Soodustatud isikul on õigus surmajuhtumi hüvitisele, kui kindlustatud isik sureb õnnetusjuhtumi tagajärjel mitte hiljem xxx xxx aasta jooksul õnnetusjuhtumi päevast.

Kindlustatud isikul on õigus invaliidsushüvitisele, kui õnnetusjuhtumist põhjustatud püsiv ja taastumatu puue on kestnud vähemalt ühe aasta. Invaliidsust määratakse ja hüvitatakse protsentuaalselt vastavalt õnnetusjuhtumi tagajärjel saabunud puude suurusele. Puude raskusastme määramisel ei võeta arvesse kindlustatud isiku isiklikke elutingimusi ega ametit.

Kindlustatud isikul on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele õnnetusjuhtumi tagajärjel toimunud ambulatoorse või statsionaarse ravi korral. Ajutise töövõimetuse hüvitiseks on kindlustuspoliisil fikseeritud päevaraha.

Kindlustustingimuste erinevused

SEESAM

Kui õnnetusjuhtumist põhjustatud puude raskusaste on „Püsiva puude hüvitise tabeli“

kohaselt vähemalt 60%, makstakse välja kogu kokkulepitud kindlustussumma.

Kindlustatud isikul on õigus päevaraha hüvitisele, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatud isikul ajutine töövõimetus, mis kestab üle seitsme päeva. Ajutise töövõimetuse hüvitist, päevaraha makstakse töövõimetuslehel näidatud töövõimetusperioodi eest, kuid mitte rohkem kui 180 ravipäeva eest ühe aasta jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumise päevast kindlustusjuhtumi kohta.

Kindlustatud isikul on õigus valuraha hüvitisele, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatud isikul ajutine tervisekahjustus, mille ravi kestab rohkem kui seitse päeva järjest. Valuraha määratakse ja hüvitatakse protsentuaalselt kindlustussummast vastavalt kindlustusjuhtumi tagajärjel saabunud tervisekahjustuse suurusele.

Kindlustatud isikul on õigus ravikulude hüvitisele, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel vajab

kindlustatud isik vigastusest paranemiseks tervishoiuteenuseid, mida Eesti Haigekassa ei hüvita. Hüvitamisele kuulub: hambavigastuse ravikulu (sh hamba taastusravi kulu); ravi seisukohalt vajalik ja arsti poolt määratud füsioteraapia ja ravikehakultuuri kulu; ravi seisukohalt vajalik ja põhjendatud meditsiiniliste abivahendite rentimise või soetamise kulu.

SALVA

Päevaraha hüvitist makstakse iga meditsiiniliselt põhjendatud ajutise töövõimetuse päeva eest sõltumata sellest, kas ravi on toimunud statsionaarselt või ambulatoorselt. Hüvitist makstakse ühe kindlustusperioodi jooksul toimunud juhtumite alusel mitte rohkem kui lepingus märgitud päevade eest. Päevarahahüvitist makstakse tingimusel, et ravi on kestnud vähemalt 8 (kaheksa) päeva.

Valuraha hüvitist makstakse tingimusel, et õnnetusjuhtumist tingitud arsti poolt määratud ravi on kestnud vähemalt 8 päeva ja on raviasutuse poolt tõendatud. Hüvitist makstakse üks xxxx xxx õnnetusjuhtumi kohta protsendina kokkulepitud valuraha hüvitislimiidist.

IF

Püsiva puude hüvitist makstakse, kui õnnetusjuhtumist põhjustatud püsiva puude suurus on üle 10%, silmade ja sõrmede kahjustuse korral üle 5%.

Kõigi ühe kindlustusperioodi jooksul toimunud õnnetusjuhtumite alusel makstakse päevaraha kokku maksimaalselt 365 päeva eest. Päevaraha suuruseks on 50% kindlustatu tegelikust päevapalgast.

Kindlustuslepingu alusel makstakse valuraha, kui kindlustusperioodil toimunud õnnetusjuhtum põhjustab kindlustatu keha või kehaosa ajutise kahjustuse. Valuraha on ühekordne hüvitis, mis määratakse protsendina valurahade hüvitislimiidist. Valuraha makstakse tingimusel, et õnnetusjuhtumist tingitud arsti poolt määratud ravi on kestnud vähemalt seitse päeva ja on tõendatud raviasutuse poolt.

QBE

Püsivast töövõimetusest tekkinud kahju hüvitatakse, kui töövõime kaotus on enam kui 40%.

Õigus päevarahale tekib, kui õnnetusjuhtumijärgne töövõimetus kestab vähemalt 8 päeva. Päevaraha ei maksta haiglas statsionaarsel ravil viibitud päevade eest. Päevaraha makstakse vastavalt töövõimetuspäevade arvule.

Haigla päevaraha makstakse iga kalendripäeva eest, mil kindlustatu viibis õnnetusjuhtumi tagajärjel haiglas statsionaarsel ravil.

BTA

Hüvitist püsiva puude tekkimise korral makstakse, kui püsiva töövõimetuse ulatus moodustab üle 10 %, silmade ja sõrmede vigastamise korral üle 5% või kui püsiva puude raskusaste on hinnatud üle keskmise;

Kui kindlustuslepingus on päevaraha kindlustuskaitseliik tagatud, makstakse kindlustushüvitist 50% kliendi keskmisest päevapalgast, millest on maha arvestatud kõik maksud iga ajutise töövõimetuse päeva eest, ent mitte üle kindlustuslepingus nimetatud ühe päeva eest hüvitatava päevaraha limiidi. Maksimaalne aeg, mille eest päevaraha makstakse, on 270 ajutise töövõimetuse päeva ühe kindlustusaasta jooksul.

Kindlustushüvitis lepingu kehtivusajal saadud trauma eest makstakse kliendile välja tingimusel, et kindlustuslepingus on sätestatud hüvitise maksmine trauma korral. Trauma on õnnetusjuhtumi tagajärjel kliendile tekkinud üks või mitu luumurdu või nihestust, haavatasaamiste ja põletuste tagajärjed, äge mürgistus mürgiste taimede, keemiliste, toksiliste ainetega ravimite tarvitamise tagajärjed, haigestumine puukentsefaliiti või poliomüeliiti, olles nimetatud haiguste vastu vaktsineeritud.

Ravikulude hüvitist makstakse, kui klient on seoses kindlustuslepingu ajal toimunud õnnetusjuhtumiga sunnitud tegema kulutusi raviteenuste eest tasumisele, tingimusel, et ravikulude hüvitamine on kindlustuslepingus ette nähtud.

Haigusraha hüvitist makstakse, kui klient on kindlustuslepingu kehtivuse ajal sunnitud viibima ööpäevases statsionaaris, tingimusel, et haigusraha maksmine on kindlustuslepingus sätestatud. Kindlustushüvitist makstakse üksnes juhul, kui klient viibib

raviasutuse ööpäevases statsionaaris vähemalt 5 päeva järjest. Hüvitislimiit on 10 € iga raviasutuse ööpäevases statsionaaris veedetud päeva eest. Maksimaalne aeg, mille eest kindlustushüvitist makstakse, on 45 päeva ühe kindlustusaasta jooksul

Matusetoetust makstakse, kui kliendi surm saabub kindlustuslepingu kehtivusajal või 1 aasta jooksul pärast õnnetusjuhtumit ning matuste korraldamise xxxx xxxxx võtnud füüsiline isik teeb seoses matuseteenuste eest tasumisega kulutusi, tingimusel, et matusetoetuse maksmine on kindlustuslepingus sätestatud.

ERGO

Päevaraha makstakse juhul, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on kindlustatul tekkinud ajutine töövõimetus, mis kestab üle seitsme päeva. Päevaraha suuruseks on kindlustuslepingus kokkulepitud protsent kindlustatu päevapalgast. Päevaraha makstakse xxxx xxx aasta jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumise päevast.

Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatul ajutine tervisekahjustus, mille ravi kestab vähemalt seitse päeva, maksab kindlustusandja valuraha.

Xxxx kestus peab olema raviasutuse poolt tõendatud. Raviaja kestuse nõue ei kehti

röntgenuuringuga tõendatud murru korral. Valuraha on ühekordne hüvitis, mille protsentuaalne suurus määratakse Õnnetusjuhtumikindlustuse valuraha ja püsiva puude hüvitiste tabeli alusel.

Ravikulu alusel korvatakse mõistlikud ja põhjendatud ravikulud, mida ei hüvita Eesti Haigekassa. Ravikulu hüvitatakse xxxx xxx aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest.

XXXXX’X

Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse iga nädala eest, mis kindlustatu on olnud täielikult võimetu oma tööülesandeid täitma, eeldusel, et töövõimetu on oldud vähemalt 30 päeva. Maksimaalne hüvitisperiood on 50 nädalat.

3. ÜLDISED PIIRANGUD JA VÄLISTUSED

Kindlustustingimuste kattuvused

Hüvitist võidakse vähendada või mitte maksta, kui õnnetusjuhtumi tekkimist soodustab enne õnnetusjuhtumit alanud haigus (sh radikuliit, epilepsia, suhkruhaigus, infarkt, insult jms) või enne õnnetusjuhtumit tekkinud vigastus;

Kindlustushüvitist ei maksta, kui õnnetusjuhtumi põhjustas või aitas sellele xxxxx:

1. kindlustatu või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku viibimine alkohoolse, narkootilise või toksilise joobe seisundis;

2. õnnetusjuhtumit, mille toimumise ajal kindlustatu juhib joobeseisundis liiklusvahendit või on juhtimisõiguse üle andnud joobeseisundis või juhtimisõiguseta isikule;

3. mistahes meditsiiniline protseduur (sh operatsioon), välja arvatud juhul, kui meditsiiniline protseduur on tingitud kindlustuskaitse ajal juhtunud õnnetusjuhtumist;

4. kindlustatu poolt benji- või langevarjuhüpete sooritamine, mootorita õhusõiduki, deltaplaani või muu mittejäigatiivalise õhusõiduki kasutamine ning muude ekstreemspordialade harrastamine, kui ei ole kokku lepitud teisiti;

5. mootorsõidukite võidusõit või katsetussõit, kus kindlustatu osales sõidukijuhina või kaassõitjana ning auto- ja motospordi harrastamine, kui ei ole kokku lepitud teisiti;

6. kindlustatu või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku poolt kindlustatu elu või tervise teadlikult ohtu seadmine, enesevigastamine, enesetapp, enesetapukatse, kindlustatu algatatud kaklus jms;

7. kuriteo toimepanemine kindlustatu või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku poolt;

8. kindlustatu või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku poolt lubatud sõidukiiruse ületamine või mootorsõiduki juhtimine xxxx juhtimisõiguseta;

9. kindlustatu tegeles spordialaga, mille riskiaste on kõrgem kui kindlustuslepingus nimetatud spordialal või kui kindlustatu tegeles spordialaga, mida ei olnud nimetatud kindlustuslepingus vastavalt kindlustusseltsi kindlustustingimustele;

10. raseduse katkemist ja sünnitust ning sellest tekkinud tüsistusi;

11. haigestumist HIV-i, AIDS-i, hepatiiti;

12. kindlustatu haigust, v.a juhul kui haigus on vahetult tingitud õnnetusjuhtumist;

13. psüühikahäirete tekkimist, v.a juhul kui psüühikahäired on tekkinud õnnetusjuhtumist põhjustatud peaaju traumaatilistest vigastustest;

14. kindlustatu viibimine kaitseväe tegevteenistuses ja mistahes sõjalistest õppustest ja tegevustest osavõtmine;

15. kindlustatu viibimine kinnipidamisasutuses vahistatuna, arestialusena või kinnipeetavana;

16. sõjalise iseloomuga sündmused ja nende tagajärjed; sõja- või eriolukorra või erakorralise seisundi väljakuulutamisega seotud tegevused, tänavarahutused, massilisi korrarikkumised, streigid jms ohtlikud tegevused.

17. kindlustatu poolt alternatiivmeditsiini meetodite kasutamine, iseravimine, arsti poolt mittemääratud ravimite tarvitamine;

18. kui on tuvastatud, et kindlustatu rikkus kindlustusjuhtumi saabumise hetkel olulisel määral ohutustehnika nõudeid või tööohutuse norme.

Kindlustustingimuste erinevused

SALVA, IF

Päevaraha ei maksta päevade eest, mil kindlustatu täidab tööülesandeid ning kui töövõime kaotus on tingitud uppumisest või külmumisest.

Hüvitist võidakse vähendada või mitte maksta, kui kannatada saab kehaosa või meeleorgan, mille funktsioon oli juba enne õnnetusjuhtumit kahjustunud või kui paranemisaeg pikeneb mõjutatuna haigusest või vigastusest, mis ei ole tingitud õnnetusjuhtumist.

Kindlustusjuhtumiks ei loeta:

1. putuka või puugi pistet ja hammustust ja sellest tekkinud haigust;

2. kindlustatu hammaste ja hambaproteeside vigastusi;

3. õnnetusjuhtumit, mis leiab aset mootorsõidukijuhi puhkeajal, kui juht, rikkudes sõidu- ja puhkeaja arvestust, juhib mootorsõidukit.

4. Õnnetusjuhtumit, mille toimumise ajal kindlustatu töötab riskiohtlikul ametil, v.a juhul, xxx xxxxxx on kindlustusandjaga eelnevalt kokku lepitud.

5. Lülisamba vigastust, mille tulemusena on kindlustatud lülisamba liikuvus vähenenud või kadunud

6. Siseorganite- või ajuverejooksu, alakeha- või kubemesonga, v.a juhtudel, kui vigastus on tingitud kindlustuskaitse ajal juhtunud õnnetusjuhtumist

7. Õnnetusjuhtumit, mille põhjustab kindlustatu poolt tootjapoolsete ohutusnõuete rikkumine pürotehnika kasutamisel

8. Õnnetusjuhtumit, mille põhjustab kindlustatu viibimine õhusõidukil või laeval, mis ei ole ette nähtud reisijate veoks.

SEESAM

Seesamil on õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda hüvitise maksmisest kui paranemisaeg pikeneb mõjutatuna haigusest või vigastusest, mis ei ole tingitud kindlustusjuhtumist.

Hüvitamisele ei kuulu kahju ja kulutused, mis on põhjustatud:

1. bakteriaalsetest infektsioonidest (nt hambakaaries, toidumürgitus, salmonelloos, düsenteeria jms) ja viirustest, v.a teetanus, marutõbi;

2. putuka, puugi või ämblikuliste pistest või hammustusest;

3. mürgistest seentest, taimedest ja marjadest

Kindlustuskaitse ei kehti töötamisel riskiohtlikel ametitel, välja arvatud juhul, xxx xxxxxx on Seesamiga eelnevalt kokku lepitud.

Juriidilisele isikule ei rakendu päevaraha hüvitamisel protsent kindlustatud isiku tegelikust päevapalgast, xxxx hüvitamise aluseks on poliisil märgitud kindlustussumma ühe päeva kohta.

SALVA

Kindlustusjuhtumiks ei loeta selgrookumeruste muutuseid, lülisamba vigastust, mille tulemusena on kindlustatu lülisamba liikuvus vähenenud või kadunud; lülisamba lülidevaheliste ketaste kahjustusi (diski prolaps).

Kindlustusjuhtumiks ei loeta õnnetusjuhtumit, mille põhjustab kindlustatu poolt tootjapoolsete ohutusnõuete rikkumine pürotehnika kasutamisel;

QBE

Kindlustusjuhtumiks ei loeta sündmusi, mille tingisid järgmised asjaolud:

1. teadlik ohtude eiramine kindlustatu poolt, v.a inimelu päästmise katse;

2. kindlustatu juhtis transpordivahendit, olles sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist või liikluseeskirjade nõuete kõrvalekaldumatut täitmist;

3. naha ja limaskesta vigastused ja kriimustused, mille kaudu pääseb kehasse infektsiooni põhjustav pisik, välja arvatud teetanus ja marutaud.

Kindlustusjuhtumiks ei loeta sündmusi, mis on tingitud õnnetusjuhtumist, kui see toimus kindlustatu osalemisel õhkamistöödel, allmaatöödel (kaevanduses, tunnelis jms) või veealustel töödel;

BTA

Kindlustusjuhtumiks ei loeta sündmust, mille põhjuseks oli:

1. kindlustatu rikkus töökaitse normatiivaktide nõudeid või tegi oma elule või tervisele ohtlikke töid, mille tegemiseks on nõutav spetsiaalne kutsealane ettevalmistus ja pädevate asutuste (komisjonide) eriluba, mida kliendil ei olnud (töö kõrgepingeseadmetega, tööd kõrgustes ja maa all, tööd erimasinate ja mehhanismidega, lõhkeainetega, kaevude kaevamine jne);

2. kindlustatu sooritas lennu lennumasinal, mida ei kasutata sertifitseeritud lennuühingus või mis ei ole registreeritud kindlal marsruudil reisijateveoks ette nähtud vahendina, või juhtis ükskõik missugust lennumasinat;

3. kindlustatu täitis oma ametikohustusi, viibides laeval (mitte reisijana);

4. kindlustatu asetas ennast vabatahtlikult ohtlikku olukorda (välja arvatud inimelu päästmiseks);

5. üleilmsed katastroofid, loodusõnnetused, epideemiad jne;

BTA xx xxxxx välja kindlustushüvitist püsiva puude, trauma või ravikulude hüvitamiseks, samuti haigusraha ega päevaraha, kui klient pöördub raviasutusse meditsiiniteenuste saamiseks hiljem kui 24 tundi pärast õnnetusjuhtumi toimumist.

ERGO

Kõrge riskiga ametikohal töötamisel kehtib kindlustuskaitse ainult juhul, xxx xxxxxx on kindlustuslepingus kokku lepitud.

Hüvitamisele ei kuulu:

1. juhtumid, mis on põhjustatud ajurabandusest, epilepsiahoost või muudest krambijuhtumitest;

2. mürgistest seentest, taimedest ja marjadestbakteriaalsed infektsioonid, v.a teetanus, marutõbi ja teised kindlustusjuhtumis saadud haava kaudu levivad infektsioonid

XXXXX’X

Kindlustusjuhtumiks ei loeta õnnetusjuhtumit:

1. kui see toimus, kui kindlustatu viibis lennuvahendis ning ei olnud reisija

2. kui kindlustatu asetas ennast vabatahtlikult ohtlikku olukorda (välja arvatud inimelu päästmiseks);

Kindlustatu peab nii kiiresti kui võimalik teavitama kindlustusandjast võimalikust kindlustusjuhtumist ning otsima abi tunnustatud meditsiiniasutusest.

4. KINDLUSTUSSELTSI VABANEMINE HÜVITISKOHUSTUSEST

Hüvitiskohustusest vabanemise alused

SEESAM

Kindlustusselts vabaneb hüvitiskohustusest juhul, kui sündmuse puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, sündmus on hõlmatud piirangu või välistusega või esinevad Seesami üldistes lepingutingimustes ettenähtud hüvitiskohustusest vabanemise alused.

Seesamil tekib kindlustushüvitise maksmise kohustus juriidilisele isikule tehtud kindlustuslepingu puhul üksnes juhul, kui kindlustusvõtja esitab kindlustatud isiku kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku lepingu sõlmimiseks.

SALVA

Kindlustusandjal puudub hüvitiskohustus, kui sündmuse puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, sündmus on hõlmatud piirangu või välistusega või esinevad Salva kindlustuse üldtingimustes ettenähtud hüvitiskohustusest vabanemise alused.

QBE

Kindlustusselts vabaneb hüvitiskohustusest juhul, kui kindlustusjuhtum toimus kindlustusvõtja, tema vastutusel oleva isiku, kindlustatud või soodustatud isiku tahtluse või ettevaatamatuse tõttu; soodustatud isiku õigus hüvitisele ei ole tõendatud; kindlustusvõtja ei ole täitnud kindlustuslepingust tulenevat nõuet või kohustust ning nõude või kohustuse täitmata jätmise ja kindlustusjuhtumi toimumise või kahju suuruse vahel esineb põhjuslik seos; kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakseid kokkulepitud tähtpäevadeks; kindlustusvõtja püüab kindlustusseltsi xxxxx.

IF

Kindlustusselts vabaneb hüvitiskohustusest juhul, kui sündmuse puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, sündmus on hõlmatud piirangu või välistusega või esinevad If Kindlustuse üldtingimustes ettenähtud hüvitiskohustusest vabanemise alused.

BTA

Kindlustusselts vabaneb hüvitiskohustusest juhul, kui sündmuse puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, sündmus on hõlmatud piirangu või välistusega.

ERGO

Kindlustusandjal puudub hüvitiskohustus, kui sündmuse puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, sündmus on hõlmatud piirangu või välistusega või esinevad ERGO kindlustuse üldtingimustes ettenähtud hüvitiskohustusest vabanemise alused.

LLOYD’S

Kindlustusandjal puudub hüvitiskohustus, kui sündmuse puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, sündmus on hõlmatud piirangu või välistusega või esinevad Xxxxx’si kindlustuse üldtingimustes ettenähtud hüvitiskohustusest vabanemise alused.

7