2014/0345 (NLE)
Euroopa Liidu Nõukogu
Institutsioonidevaheline dokument:
2014/0345 (NLE)
Brüssel, 1. juuni 2015 (OR. en)
8223/15
ADD 1
JUSTCIV 82
TRANS 141
SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID
Teema: Budapesti konventsioon kaupade siseveetransporti käsitleva lepingu (CMNI) kohta
TÕLGE
Budapesti konventsioon
kaupade siseveetransporti käsitleva lepingu (CMNI) kohta*
KÄESOLEVA KONVENTSIOONI OSALISRIIGID,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1. augusti 1975. aasta kohtumise lõppakti soovitusi õiguskordade ühtlustamiseks eesmärgiga arendada koostöös ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga transporti Xxxxx navigatsiooni keskkomisjoni ja Doonau komisjoni liikmesriikides,
TUNNISTADES vajadust ja soovi kehtestada ühisel kokkuleppel teatavad ühtsed eeskirjad seoses kaupade siseveetranspordi lepingutega,
ON OTSUSTANUD sõlmida sellel eesmärgil konventsiooni ja on leppinud selleks kokku järgmises:
* Vastu võetud 25. septembrist 3. oktoobrini 2000. aastal Budapestis toimunud diplomaatilisel konverentsil, mille korraldasid ühiselt Xxxxx navigatsiooni keskkomisjon, Doonau komisjon ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjon.
I PEATÜKK ÜLDSÄTTED
Artikkel 1 Mõisted
Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „veoleping” – mis tahes leping, millega vedaja võtab endale veotasu maksmise eest kohustuse transportida xxxxx siseveeteedel;
2) „vedaja” – isik, kes on sõlminud või xxxxx nimel on sõlmitud kaubasaatjaga veoleping;
3) „tegelik vedaja” – isik, kellele vedaja on usaldanud veo või selle osa teostamise, välja arvatud vedaja teenistuses xxxx xxxx või tema esindaja;
4) „kaubasaatja” – isik, kes on sõlminud või xxxxx nimel on sõlmitud vedajaga veoleping;
5) „kaubasaaja” – isik, kellel on õigus xxxx vastu xxxxx;
6) „veodokument” – dokument, mis tõendab veolepingut ning seda, et vedaja on xxxxx xxxxx laadinud või üle võtnud, ning mis on esitatud konossemendi või saatelehe või muu kaubanduses kasutatava dokumendi vormis;
7) „xxxx” – xx xxxxx pukseeritavaid ega tõugatavaid laevu ega pagasit ega reisijate sõidukeid; xxx xxxx on pandud konteinerisse, alusele või sarnasele veovahendile / sarnasesse veovahendisse või kui see on pakendatud, hõlmab „xxxx” sellist veovahendit või pakendit juhul, xxx xxxxx on tarninud kaubasaatja;
8) „kirjalik” – kui asjaomased pooled ei ole teisiti kokku leppinud, hõlmab see teabe esitamist elektrooniliste, optiliste või sarnaste sidevahendite kaudu, sealhulgas, kuid mitte ainult, telegrammi, faksi, teleksi, xxxxx või elektroonilise andmevahetuse xxxx, eeldusel et teave on taasesitatav;
9) „käesoleva konventsiooniga kooskõlas kohaldatavad siseriiklikud õigusnormid” – asjaomases riigis kehtivad muud õigusnormid xxxxx rahvusvahelise eraõiguse normide.
Artikkel 2 Reguleerimisala
1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse mis tahes veolepingu suhtes, mille kohaselt asuvad lastimissadam või kauba ülevõtmiskoht ning lossimissadam või kauba tarnekoht kahes eri riigis, millest vähemalt üks on käesoleva konventsiooni osalisriik. Kui lepinguga on ette nähtud valik eri lossimissadamate või tarnekohtade vahel, määrab valiku lossimissadam või tarnekoht, xxxx xxxx on tegelikult tarnitud.
2. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse veolepingute suhtes, mille eesmärk on kauba vedamine xxxx ümberlaadimiseta nii siseveeteedel kui ka veeteedel, mille suhtes kohaldatakse merenduseeskirju, lõikes 1 sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul kui:
a) kooskõlas kohaldatava merendusõigusega on väljastatud meritsi veo konossement või
b) veeteedel läbitav vahemaa, mille suhtes kohaldatakse merenduseeskirju, on pikem.
3. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse hoolimata laeva riikkondsusest, registreerimiskohast või kodusadamast või sellest, kas laev on mere- või siseveelaev, ning hoolimata vedaja, kaubasaatja või kaubasaaja kodakondsusest, elukohast või registreeritud tegevuskohast.
II PEATÜKK KONVENTSIOONIOSALISTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Artikkel 3
Kauba ülevõtmine, vedamine ja üleandmine
1. Vedaja transpordib kauba tarnekohta kindlaksmääratud aja jooksul ning annab selle kaubasaajale seisukorras, millisena xx xxxxx üle võttis.
2. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, toimub kauba ülevõtmine ja üleandmine xxxxx xxxxxx.
3. Vedaja otsustab, millist laeva kasutatakse. Ta on kohustatud rakendama enne reisi xx xxxxx alustamisel nõuetekohast hoolsust, millega xx xxxxx, et veetavat xxxxx silmas pidades on laev kauba vastuvõtmiseks sobivas seisundis, on meresõidukõlblik, mehitatud ja varustatud vastavalt kehtivatele eeskirjadele ning kõnealuse kauba veoks on olemas vajalikud riiklikud ja rahvusvahelised load.
4. Kui on kokku lepitud, et vedu toimub spetsiaalsel laeval või eriliiki laeval, on vedajal õigus laadida või ümber laadida xxxx tervikuna või osaliselt teisele laevale või teist liiki laevale xxxx kaubasaatja nõusolekuta üksnes:
b) kui see toimub vastavalt selles sadamas, kus laev asub, valitsevale tavale.
5. Välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kaubasaatja kohustustes, tagab vedaja, et kauba laadimine, paigutamine ja kinnitamine ei kahjusta laeva turvalisust.
6. Vedajal on õigus vedada xxxxx tekil või lahtistel laevadel üksnes juhul, kui see on kaubasaatjaga kokku lepitud või kui see on kooskõlas konkreetse kaubatehinguga või seda nõutakse kohustuslike eeskirjadega.
Artikkel 4 Tegelik vedaja
1. Artikli 1 lõikes 1 sätestatud määratlusele xxxxxx xxxxxx vedaja ja tegeliku vedaja vahel on veoleping käesoleva konventsiooni tähenduses. Sellise lepingu kasutamisel kohaldatakse kõiki käesolevas konventsioonis sisalduvad kaubasaatjat käsitlevaid sätteid vedaja suhtes ning vedajat käsitlevaid sätteid tegeliku vedaja suhtes.
2. Kui vedaja on usaldanud veo või selle osa teostamise tegelikule vedajale, olenemata sellest, kas vabadus xxxx xxxx on sätestatud veolepingus või mitte, jääb sellegipoolest kogu veo eest vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele vastutavaks vedaja. Kõik käesoleva konventsiooni sätted, mida kohaldatakse vedaja vastutuse suhtes, kehtivad ka tegeliku vedaja vastutuse suhtes tema teostatava veoga seoses.
3. Vedaja teavitab igal juhul kaubasaatjat sellest, kui ta usaldab veo teostamise või osa sellest tegelikule vedajale.
4. Kaubasaatja või kaubasaajaga sõlmitud mis tahes leping, mis ületab vedaja käesoleva konventsiooni sätete kohaseid kohustusi, mõjutab tegelikku vedajat üksnes ulatuses, millega ta on sõnaselgelt ja kirjalikult nõustunud. Tegelik vedaja võib kasutada kõiki vastuväiteid, mis on veolepingu alusel lubatud vedajale.
5. Kui vastutavad nii vedaja kui ka tegelik vedaja, on nende vastutus solidaarne. Ükski käesoleva artikli säte xx xxxxx nendevahelist regressiõigust.
Artikkel 5 Tarneaeg
Vedaja tarnib kauba veolepingus kokku lepitud tähtaja jooksul või, kui tähtaega ei ole kokku lepitud, aja jooksul, mis on hoolsalt vedajalt mõistlikult eeldatav, võttes arvesse reisi tingimusi ja takistamata navigeerimist.
Artikkel 6 Kaubasaatja kohustused
1. Kaubasaatja peab tasuma veolepingus sätestatud summa.
2. Kaubasaatja esitab vedajale veetava kauba kohta enne kauba üleandmist kirjalikult järgmised üksikasjad:
a) mõõtmed, arv või kaal või kauba lastipaigutustegur;
b) kauba tuvastamiseks vajalikud märgised;
c) kauba liik, omadused ja tunnused;
d) juhtnöörid seoses kauba suhtes kehtivate tolli- või halduseeskirjadega;
e) muud vajalikud andmed, mis tuleb veodokumendis esitada.
Kaubasaatja annab vedajale kauba üleandmisel üle xx xxxx vajalikud saatedokumendid.
3. Kui see on vajalik kauba olemuse tõttu, pakendab kaubasaatja kokkulepitud veooperatsiooni silmas pidades kauba sellisel viisil, mis takistab kauba kaotsiminekut või kahjustumist pärast vedaja poolt ülevõtmist xx xxxx kauba tarnimist, et tagada, et xxxx xx kahjustaks laeva ega xxxxx xxxxx. Vastavalt sellele, mis on veo suhtes kokku lepitud, korraldab kaubasaatja ka asjakohase markeerimise kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste või riiklike eeskirjadega või, kui selliseid eeskirju ei ole, kooskõlas üldiselt siseveelaevanduses tunnustatud eeskirjade ja tavadega.
4. Sõltuvalt vedaja kohustustest lastib kaubasaatja kauba ning paigutab ja kinnitab selle kooskõlas siseveelaevanduse tavadega, välja arvatud juhul, kui veolepingus on sätestatud teisiti.
Artikkel 7 Ohtlik ja saastav xxxx
1. Ohtliku või saastava kauba vedamise korral teavitab kaubasaatja enne kauba üleandmist ning lisaks artikli 6 lõikes 2 nimetatud üksikasjadele vedajat selgelt ja kirjalikult kaubaga seotud saaste ohust ja riskidest ning võetavatest ettevaatusabinõudest.
2. Kui ohtliku või saastava kauba vedamiseks on xxxx xxxx, annab kaubasaatja vajalikud dokumendid üle hiljemalt kauba üleandmisel.
3. Kui ohtliku või saastava kauba vedamise jätkamine, lossimine või üleandmine osutub haldusloa puudumise tõttu võimatuks, kannab kauba lastimissadamasse või lähemasse kohta, kus need saab lossida, üle anda või kõrvaldada, tagastamise kulud kaubasaatja.
4. Otsese ohu korral elule, omandile või keskkonnale on vedajal õigus xxxx xxxx laadida, muuta see kahjutuks või, eeldusel et selline meede ei ole ebaproportsionaalne kujutatava ohu suhtes, hävitada, isegi xxx xxxx kauba ülevõtmist teda teavitati või muul viisil informeeriti kaubaga seotud ohu liigist või saaste riskidest.
5. Kui vedajal on õigus xxxxx eespool lõigetes 3 või 4 osutatud meetmeid, võib ta nõuda kahjude hüvitamist.
Artikkel 8 Kaubasaatja vastutus
1. Kaubasaatja vastutab kõikide kahjude ja kulude eest, mis vedajal või tegelikul vedajal tekivad järgmistel põhjustel, isegi kui tema ei ole nendes süüdi:
c) vajalikud saatedokumendid puuduvad, on ebatäpsed või puudulikud.
2. Kaubasaatja vastutab nende isikute tegude ja tegematajätmiste eest, keda ta kasutab ülesannete ning artiklites 6 ja 7 osutatud kohustuste täitmiseks, kui sellised isikud tegutsevad oma töösuhte raames, nagu oleksid sellised teod või tegematajätmised tema enda omad.
Artikkel 9
Veolepingu ülesütlemine vedaja poolt
1. Vedaja võib veolepingu üles öelda, kui kaubasaatja on jätnud täitmata artikli 6 lõikes 2 või artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused.
2. Kui vedaja kasutab lepingu ülesütlemise õigust, võib ta laadida kauba maha kaubasaatja kulul xx xxxxx valikuliselt makset mis tahes järgmise summa ulatuses:
a) kolmandik kokkulepitud veotasust või
Artikkel 10 Xxxxx xxxxx
1. Olenemata kaubasaatja kohustusest vastavalt artikli 6 lõikele 1, vastutab kaubasaaja, kes pärast kauba saabumist tarnekohta nõuab nende üleandmist, vastavalt veolepingule veotasu ja muude kauba eest makstavate tasude eest, samuti oma osa eest mis tahes üldavariis. Veodokumendi puudumise korral või kui sellist dokumenti ei ole esitatud, vastutab kaubasaaja kaubasaatjaga kokku lepitud veotasu eest, kui see on kooskõlas turutavaga.
2. Tarneks peetakse kauba üleandmist kaubasaaja käsutusse vastavalt veolepingule või konkreetsele kaubatehingule või lossimissadamas kohaldatavatele kohustuslikele eeskirjadele. Tarneks peetakse xx xxxxx sunnitud üleandmist ametiasutusele või kolmandale isikule.
III PEATÜKK VEODOKUMENDID
Artikkel 11 Xxxx xx sisu
1. Vedaja väljastab iga käesoleva konventsiooniga reguleeritava veo kohta veodokumendi; ta väljastab konossemendi üksnes juhul, kui kaubasaatja seda nõuab xx xxx see on kokku lepitud enne kauba lastimist või enne selle vedamiseks ülevõtmist. Veodokumendi puudumine või asjaolu, et see on puudulik, ei mõjuta veolepingu kehtivust.
2. Veodokumendi originaali peab allkirjastama vedaja, laeva omanik või vedaja volitatud isik. Vedaja võib nõuda, et originaali või koopia allkirjastaks ka kaubasaatja. Allkiri võib olla kirjutatud käsitsi, saadetud faksiga, perforeeritud, tempel, sümbolid või mis tahes muu mehaanilise või elektroonilise vahendiga tehtud, kui see ei ole keelatud selle riigi õigusaktidega, kus veodokument väljastati.
3. Veodokument on vastupidiste tõendite puudumise korral prima facie tõend veolepingu sõlmimise ja sisu kohta ning selle kohta, et vedaja on kauba üle võtnud. Eelkõige on see alus eeldusele, et xxxx on vedamiseks üle võetud veodokumendis kirjeldatud xxxxx.
4. Kui veodokument on konossement, määrab see üksi kindlaks vedaja ja kaubasaaja vahelised suhted. Veolepingu tingimused määravad jätkuvalt kindlaks vedaja ja kaubasaatja vahelised suhted.
5. Veodokument sisaldab lisaks oma nimetusele järgimisi andmeid:
a) vedaja ja kaubasaatja nimi, elukoht või registreeritud tegevuskoht;
d) lastimissadam või kauba ülevõtmiskoht ning lossimissadam või tarnekoht;
f) pardale viidud või vedamiseks üle võetud kauba mõõtmed, arv või kaal, samuti tunnusmärgid;
g) vajaduse korral avaldus, et xxxxx veetakse või võib vedada tekil või lahtistel laevadel;
h) veotasu käsitlevad kokku lepitud sätted;
j) väljaandmise xxxx xx kuupäev.
Artikkel 12 Veodokumendis sisalduvad reservatsioonid
1. Vedajal on õigus lisada veodokumenti reservatsioone järgmiste aspektide kohta:
2. Kui vedaja jätab märkimata kauba ilmse seisukorra ega xxxx reservatsioone, loetakse seda märkeks veodokumendis, et xxxx oli silmanähtavalt heas seisukorras.
3. Xxx xxxx on kooskõlas veodokumendis sätestatud üksikasjadega paigutatud konteinerisse või laeva lastiruumidesse ning selle on pitseerinud muud isikud kui vedaja, tema teenistuses olevad isikud või esindajad ning kui konteiner ega xxxxxx xx ole lossimissadamasse või tarnekohta jõudmisel kahjustunud või katki, siis eeldatakse, et kauba kahjustumine või kaotsiminek ei toimunud veo ajal.
Artikkel 13 Konossement
1. Konossemendi originaalid on kaubasaaja nimel väljastatud sellenimelised dokumendid käskijale või esitajale.
2. Sihtkohas antakse xxxx üle üksnes algselt esitatud originaalkonossemendi vastu; seejärel ei saa teiste originaalide alusel nõuda lisatarneid.
3. Kui vedaja kauba üle võtab, võrdub konossemendi üleandmine selle alusel xxxxx saama volitatud isikule asjaomase kauba õiguste omandamise osas kauba üleandmisega.
4. Kui konossement on üle antud kolmandale isikule, sealhulgas kaubasaajale, kes on tegutsenud heas usus, tuginedes selles esitatud kauba kirjeldusele, ei ole vastupidised tõendid artikli 11 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 2 sätestatud eelduse kohta vastuvõetavad.
IV PEATÜKK KAUBA KÄSUTUSÕIGUS
Artikkel 14 Käsutusõiguse omanik
1. Kaubasaatjal on kauba käsutusõigus; eelkõige võib ta nõuda vedajal kaubavedu peatada, muuta tarnekohta või tarnida xxxx muule kaubasaajale kui see, kes on märgitud veodokumendis.
2. Kaubasaatja käsutusõigus lõpeb, kui kaubasaaja pärast kauba saabumist ettenähtud tarnekohta on nõudnud kauba üleandmist ning
a) kui vedu toimub saatelehe alusel pärast xxxx, xxx originaal on üle antud kaubasaajale;
3. Asjakohase märkega saatelehel võib kaubasaatja saatelehe väljastamisel loobuda kauba käsutusõigusest kaubasaaja kasuks.
Artikkel 15 Käsutusõiguse rakendamise tingimused
Kui kaubasaatja või artikli 14 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel kaubasaaja soovib kasutada käsutusõigust, peab ta:
a) konossemendi kasutamise korral esitama kõik originaalid enne kauba saabumist ettenähtud tarnekohta;
b) muu veodokumendi kui konossemendi kasutamise korral esitama asjakohase dokumendi, mis sisaldab uusi juhtnööre vedajale;
c) hüvitama vedajale kõik kulud ja kahju, mis on tekkinud juhtnööride täitmise tõttu;
d) maksma kogu kokkulepitud veotasu juhul, xxx xxxx lossitakse enne ettenähtud tarnekohta jõudmist, välja arvatud juhul, kui veolepingus on sätestatud teisiti.
V PEATÜKK VEDAJA VASTUTUS
Artikkel 16 Vastutus kahju eest
1. Vedaja vastutab kahju eest, mis tuleneb kauba kaotsiminekust või kahjustumisest kauba vedamiseks ülevõtmise ja üleandmise vahelisel ajal või kui see tuleneb tarne hilinemisest, välja arvatud juhul, kui ta suudab tõestada, et kahju oli tingitud olukorrast, mida nõuetekohaselt hoolas vedaja poleks saanud ennetada xx xxxxx tagajärgi tal poleks olnud võimalik vältida.
2. Vedaja vastutust kahju eest, mis tuleneb kauba kaotsiminekust või kahjustumisest enne kauba laevale laadimist või pärast selle laevalt maha laadimist, reguleeritakse veolepingu suhtes kohaldatava riigi õigusega.
Artikkel 17 Töötajad ja esindajad
1. Vedaja vastutab nende oma teenistuses olevate isikute ja esindajate tegude ja tegematajätmiste eest, xxxxx teenuseid ta veolepingu täitmise ajal kasutab, kui kõnealused isikud tegutsevad oma töösuhte raames, nagu oleksid sellised teod või tegematajätmised tema enda omad.
2. Xxx xxx teostab vastavalt artiklile 4 tegelik vedaja, vastutab vedaja ka tegeliku vedaja ning tegeliku vedaja teenistuses olevate isikute ja esindajate tegude ja tegematajätmiste eest nende töösuhte raames.
3. Kui nõue esitatakse vedaja või tegeliku vedaja teenistuses olevate isikute või esindajate vastu, on sellistel isikutel juhul, kui nad tõestavad, et tegutsesid töösuhte raames, õigus toetuda vastutusest vabastamistele ja vastutuse piirmääradele, mida käesoleva konventsiooni kohaselt on õigus kasutada vedajal või tegelikul vedajal.
4. Ametiasutuse määratud kaptenit, keda ei saa vabalt valida, ei peeta töötajaks ega esindajaks lõike 1 tähenduses.
Artikkel 18 Vastutusest vabastamise erijuhud
1. Vedaja ja tegelik vedaja vabastatakse vastutusest, kui kaotsiminek, kahjustus või viivitus on tingitud mõnest allpool loetletud asjaolust või riskist:
a) kaubasaatja, kaubasaaja või kauba käsutusõigusega isiku xxxx xx tegematajätmised;
f) xxxxx tuvastada võimaldavate märgiste ebapiisavus või ebatäpsus;
g) päästeoperatsioonid või üritatud päästeoperatsioonid siseveeteedel;
2. Kui juhtumi tingimuste tõttu võib kahju omistada ühele või mitmele käesoleva artikli lõikes 1 loetletud asjaolule või riskile, siis eeldatakse, et selle põhjustas selline asjaolu või risk. See eeldus ei kehti, kui kahjustatud pool tõestab, et tekitatud kahju ei tulene või ei tulene üksnes mõnest käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud asjaolust või riskist.
Artikkel 19 Hüvitise arvutamine
1. Kui vedaja on vastutav kauba täieliku kaotsimineku eest, peab ta maksma hüvitist, mis vastab kaupade väärtusele veolepingus sätestatud tarnekohas ja -päeval. Tarnet muule isikule kui see, kellel on õigus xxxx xxxxx, peetakse kauba kaotsiminekuks.
2. Kauba osalise kaotsimineku või kahjustumise korral vastutab vedaja üksnes kaotsi läinud kauba väärtuse ulatuses.
3. Kauba väärtus fikseeritakse vastavalt kaubabörsi hinnale või, kui sellist xxxxx pole, vastavalt turuhinnale või, kui pole ei kaubabörsi ega turuhinda, sama liiki ning sama kvaliteediga kauba tavaväärtusele tarnekohas.
4. Kauba puhul, mis oma olemuse tõttu võib veo ajal kaduda, vastutab vedaja veo pikkusest hoolimata üksnes selle osa kao eest, mis ületab loomulikku kadu (mahus või kaalus), nagu veolepingu pooled on kindlaks määranud või, kui nad ei xxx xxxx teinud, vastavalt sihtkohas kehtivatele eeskirjadele või kehtivale tavale.
5. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta vedaja õigusi seoses veotasuga, nagu need on sätestatud veolepingus või, kui erikokkulepped selles valdkonnas puuduvad, kohaldatavates riiklikes eeskirjades või tavades.
Artikkel 20 Vastutuse piirmäärad
1. Sõltuvalt artiklist 21 ja käesoleva artikli lõikest 4 ning hoolimata tema vastu esitatud nõuetest ei ületa vedaja vastutus mingil juhul piirsummat, milleks on 666,67 arvestusühikut kaotsi läinud või kahjustada saanud pakendi või muu transpordiühiku kohta või 2 arvestusühikut kilogrammi kohta, nagu on kindlaks määratud veodokumendis, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui pakend või muu transpordiüksus on konteiner ning veodokumendis ei mainita konteinerisse lisatud pakendit või transpordiüksust, asendatakse 666,67 arvestusühiku summa 1 500 arvestusühiku summaga konteineri xxxxx xxxx sisalduva kaubata ning lisaks 25 000 arvestusühiku summa konteineris sisalduva kauba eest.
2. Kui xxxxx xxxx vedamiseks kasutatakse konteinerit, alust või sarnast veovahendit, peetakse pakendiks või transpordiüksuseks pakendit või muud transpordiüksust, mis on märgitud transpordidokumendis sellises veovahendis või sellisel veovahendil pakendatuks. Välja arvatud eespool kirjeldatud juhul, peetakse xxxxx sellises veovahendis või sellisel veovahendil üheks transpordiüksuseks. Juhul kui veovahend ise on kaotsi läinud või kahjustunud, peetakse seda veovahendit, kui see ei kuulu vedajale ega ole muul viisil tema esitatud, üheks eraldi transpordiüksuseks.
3. Tarne hilinemisest tuleneva kahju korral ei ületa vedaja vastutus veotasu summat. Lõike 1 ja käesoleva lõike esimese xxxxx kohane koguvastutus ei ületa siiski piirmäära, mis kehtestataks lõike 1 alusel kauba, mille suhtes vastutus tekib, täieliku kaotsimineku korral.
4. Lõikes 1 märgitud vastutuse piirmäärad ei kehti järgmistel juhtudel:
b) kui pooled on sõnaselgelt kokku xxxxxxxx vastutuse suuremates piirmäärades.
5. Vedajalt, tegelikult vedajalt ja nende töötajatelt ja esindajatelt tagasi nõutava hüvitise koondsumma sama kahju eest ei ületa kokku käesolevas artiklis sätestatud vastutuse piirmäärasid.
Artikkel 21
Vastutuse piiramise õiguse kaotamine
1. Vedajal või tegelikul vedajal ei ole õigust käesolevas konventsioonis või veolepingus sätestatud vastutusest vabastustele ja vastutuse piirmääradele, kui tõestatakse, et ta ise põhjustas kahju teo või tegematajätmisega kas kavatsusega sellist kahju põhjustada või hooletuse tõttu, teades, et selline kahju tõenäoliselt tekib.
2. Samuti ei ole vedaja või tegeliku vedaja teenistuses olevatel isikutel ja esindajatel õigust käesolevas konventsioonis või veolepingus sätestatud vastutusest vabastamistele ja vastutuse piirmääradele, kui tõestatakse, et nemad ise põhjustasid kahju lõikes 1 kirjeldatud viisil.
Artikkel 22
Vastutusest vabastamise ja vastutuse piirmäärade kohaldamine
Käesolevas konventsioonis või veolepingus sätestatud vastutusest vabastamisi ja vastutuse piirmäärasid kohaldatakse veolepingus käsitletud kauba kaotsimineku või kahjustumise või tarne hilinemisega seotud nõude korral hoolimata sellest, kas selline nõue põhineb lepingul, kahju kannatamisel või muul õiguslikul alusel.
VI PEATÜKK
NÕUETE ESITAMISE AJAVAHEMIK
Artikkel 23 Kahjust teatamine
1. Kui kaubasaaja kauba reservatsioonideta vastu võtab, on see prima facie tõend selle kohta, et vedaja on tarninud kauba samas seisukorras ja koguses, nagu see talle vedamiseks üle anti.
2. Vedaja ja kaubasaaja võivad nõuda kauba seisukorra ja koguse kontrollimist tarnekohas kahe xxxxx juuresolekul.
3. Xxx xxxxx kaotsiminek või kauba kahjustumine on ilmne, tuleb kaubasaaja märkused esitada kirjalikult koos täpsustusega kahjustuse üldise liigi kohta hiljemalt tarnehetkel, välja arvatud juhul, kui kaubasaaja ja vedaja on ühiselt kauba seisukorda kontrollinud.
4. Xxx xxxxx kaotsiminek ja kahjustused ei ole ilmsed, tuleb kaubasaaja märkustest teavitada kirjalikult, märkides kahjustuse üldise liigi, hiljemalt 7 järjestikuse päeva jooksul pärast tarnet; sellisel juhul peab kahjustatud pool tõestama, et kahju tekkis ajal, mil kauba eest vastutas vedaja.
5. Tarne hilinemisest tuleneva kahju eest ei maksta hüvitist, välja arvatud juhul, kui kaubasaaja suudab tõestada, et teavitas vedajat hilinemisest 21 järjestikuse päeva jooksul pärast kauba tarnet ning et vedaja xxx xxxxx xxxxx xxxxx.
Artikkel 24 Nõudeõiguse aegumine
1. Kõik nõuded, mis tulenevad käesoleva konventsiooniga reguleeritavast lepingust, on ajaliselt piiratud ühe aastaga alates päevast, millal xxxx kaubasaajale tarniti või oleks pidanud tarnitama. Aegumiseperioodi alguskuupäeva perioodi xxxxx xx arvestata.
2. Xxxx, xxxxx vastu nõue esitatakse, võib xxxx xxxx aegumisperioodi jooksul seda perioodi pikendada, esitades kahjustatud poolele kirjaliku avalduse. Aegumisperioodi võib pikendada veel ühe või mitme järgmise avaldusega.
3. Aegumisperioodi peatamist ja katkestamist reguleeritakse veolepingu suhtes kohaldatava riigi õigusega. Nõude esitamine vastutuse piiramiseks kõikide kahju tekitanud sündmustest tulenevate nõuete korral katkestab aegumisperioodi.
4. Regressinõude võib käesoleva konventsiooni kohaselt vastutavale isikule esitada xx xxxxxx käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud aegumisperioodi, kui menetlust alustatakse 90 päeva jooksul alates päevast, millal nõude esitanud isik nõude lahendas või kohtukutse sai, või kui menetlust alustatakse pikema perioodi jooksul vastavalt selle riigi seadustele, kus menetlus algatatakse.
5. Nõudeõigust, mis on aegunud, et saa rakendada vastunõude või tasaarvestamisena.
VII PEATÜKK LEPINGULISE VABADUSE PIIRID
Artikkel 25
Lepinguliste tingimuste kehtetuks tunnistamine
1. Kõik lepingulised tingimused, mille eesmärk on välistada või piirata või artikli 20 lõike 4 sätetest tulenevalt suurendada vedaja, tegeliku vedaja või nende teenistuses olevate isikute või esindajate vastutust käesoleva konventsiooni tähenduses, muuta tõendamiskoormist või piirata nõuete esitamise perioode või artiklites 23 ja 24 osutatud piiranguid, on kehtetud. Mis tahes tingimus, mille kohaselt on xxxx kindlustatud vedaja kasuks, on samuti kehtetu.
2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ning piiramata artikli 21 kohaldamist, on lubatud lepingulised tingimused, milles täpsustatakse, et vedaja või tegelik vedaja ei vastuta kahju eest, mis tuleneb:
VIII PEATÜKK LISASÄTTED
Artikkel 26 Üldavarii
Miski käesolevas konventsioonis ei takista veolepingu sätete või riiklike õigusaktide kohaldamist kahjusumma arvutamise ja makstavate osamaksete suhtes üldavarii korral.
Artikkel 27
Muud kohaldatavad sätted ning tuumakahjustus
1. Käesolev konventsioon ei muuda rahvusvahelistes konventsioonides või siseriiklikes õigusaktides sätestatud vedaja õigusi ja kohustusi seoses sisevee- ja merelaevade omanike vastutuse piiramisega.
2. Vedaja vabastatakse käesoleva konventsiooni alusel vastutusest tuumaõnnetuse põhjustatud kahju eest, kui tuumaenergia valdkonnas vastutust reguleerivate siseriiklike õigusaktide ja eeskirjade kohaselt on kahju eest vastutav tuumaseadme käitaja või muu volitatud isik.
Artikkel 28 Arvestusühik
Käesoleva konventsiooni artiklis 20 nimetatud arvestusühik on Rahvusvahelise Valuutafondi määratletud arvestusühik. Artiklis 20 nimetatud summad konverteeritakse riigi omavääringusse selle omavääringu väärtuse põhjal kohtuotsuse kuupäeval või poolte kokku lepitud kuupäeval. Osalisriigi omavääringu väärtus arvestusühikutes väljendatult arvutatakse vastavalt väärtuse määramise meetodile, mida Rahvusvaheline Valuutafond kõnealusel kuupäeval kasutab oma ülekannete ja muude tehingute suhtes.
Artikkel 29 Täiendavad riiklikud sätted
1. Käesolevas konventsioonis sätestamata juhtudel kohaldatakse veolepingu suhtes poolte vahel kokku lepitud riigi õigust.
2. Sellise kokkuleppe puudumise korral kohaldatakse selle riigi õigust, millega veoleping on kõige lähemalt seotud.
3. Eeldatakse, et veoleping on kõige lähemalt seotud riigiga, kus asub vedaja peamine tegevuskoht lepingu sõlmimise ajal, kui lastimissadam või kauba ülevõtmiskoht või lossimissadam või tarnekoht või kaubasaatja peamine tegevuskoht asub samuti selles riigis. Kui vedajal maismaal tegevuskoht puudub ja ta sõlmib veolepingu oma xxxxx xxxxxx, siis eeldatakse, et leping on kõige lähemalt seotud riigiga, kus laev on registreeritud või mille lipu all see sõidab, kui lastimissadam või kauba ülevõtmiskoht või lossimissadam või tarnekoht või kaubasaatja peamine tegevuskoht asub samuti selles riigis.
4. Vedajale antud tegeliku garantii suhtes artikli 10 lõikes 1 sätestatud nõuetega seoses kohaldatakse selle riigi õigust, kus xxxx asub
IX PEATÜKK
AVALDUSED REGULEERIMISALA KOHTA
Artikkel 30
Vedu mööda konkreetseid siseveeteid
1. Iga riik võib konventsiooni allkirjastamise, ratifitseerimise, heakskiitmise või sellega ühinemise ajal esitada avalduse, et ei kohalda käesolevat konventsiooni lepingute suhtes, mis käsitlevad vedu mööda teatud siseveeteid, mis asuvad nende territooriumil xx xxxxx suhtes rahvusvahelised meresõidueeskirjad ei kehti ja mis ei ühenda selliseid rahvusvahelisi veeteid. Siiski ei tohi selline avaldus hõlmata kõiki asjaomase riigi peamisi veeteid.
2. Kui veolepingu eesmärk on kauba vedu xxxx ümberlaadimiseta nii lõikes 1 nimetatud avalduses nimetamata kui ka nimetatud veeteedel, kohaldatakse sellise lepingu suhtes samamoodi käesolevat konventsiooni, välja arvatud juhul, kui viimast liiki veeteedel läbitav vahemaa on pikem.
3. Kui esitatud on lõike 1 kohane avaldus, võib mis tahes teine osalisriik esitada avalduse, et ta ei kohalda samuti käesoleva konventsiooni sätteid avalduses nimetatud lepingute suhtes. Käesoleva lõike kohaselt esitatud avaldus jõustub konventsiooni jõustumisel lõike 1 kohase avalduse esitanud riigis, kuid mitte varem, kui konventsioon jõustub selles riigis, mis on esitanud käesoleva lõike kohase avalduse.
4. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 nimetatud avaldused võib xxxx xxxx täielikult või osaliselt tagasi xxxxx, teatades sellest hoiulevõtjale ning märkides kuupäeva, millal avaldus kehtivuse kaotab. Selliste avalduste tagasivõtmine ei mõjuta juba sõlmitud lepinguid.
Artikkel 31
Riigisisene transport või tasuta transport
Iga riik võib käesoleva konventsiooni allkirjastamisel, ratifitseerimisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal pärast seda esitada avalduse, et kohaldab käesolevat konventsiooni ka:
a) veolepingute suhtes, mille kohaselt asuvad nii lastimissadam või ülevõtmiskoht kui ka lossimissadam või tarnekoht tema territooriumil;
b) erandina artikli 1 lõikest 1 tasuta veo suhtes.
Artikkel 32
Vastutusega seotud piirkondlikud sätted
1. Iga riik võib käesoleva konventsiooni allkirjastamisel, ratifitseerimisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal pärast seda esitada avalduse, et kaubaveo suhtes, mis toimub selliste lastimissadamate või kauba ülevõtmiskoha ning lossimissadamate või tarnekohtade vahel, millest kas mõlemad asuvad tema territooriumil või üks asub tema territooriumil ja teine riigi territooriumil, mis on esitanud samasuguse avalduse, ei vastuta vedaja sellise kahju eest, mille on tekitanud laevaomaniku, kapteni või muu laeval, tõukurlaeval või puksiiril töötava isiku tegu või tegevusetus sõidu ajal või pukseeritava või tõugatava konvoi moodustamisel, eeldusel et vedaja on järginud kohustusi, mis on sätestatud meeskonnale artikli 3 lõikes 3, välja arvatud juhul, kui tegu või tegematajätmine tuleneb kavatsusest põhjustada kahju või hooletust käitumisest, teades, et selline käitumine tekitab tõenäoliselt kahju.
2. Kõnealune säte lõikes 1 osutatud vastutuse kohta jõustub kahe osalisriigi vahel, kui käesolev konventsioon jõustub teises samasuguse avalduse esitanud riigis. Xxx xxxx on esitanud avalduse pärast konventsiooni jõustumist asjaomases riigis, jõustub lõikes 1 osutatud vastutust käsitlev säte selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolmekuulise perioodi möödumisele alates avalduse teatamisest hoiulevõtjale. Vastutust käsitlevat sätet kohaldatakse üksnes nende veolepingute suhtes, mis on sõlmitud pärast sätte jõustumist.
3. Lõike 1 kohaselt esitatud avalduse võib xxxx xxxx tagasi xxxxx, teatades sellest hoiulevõtjale. Tagasivõtmise korral kaotavad lõikes 1 osutatud vastutust käsitlevad sätted kehtivuse teatamisele järgneva kuu esimesel päeval või xxxxxx märgitud hilisemal ajal. Tagasivõtmist ei kohaldata nende veolepingute suhtes, mis on sõlmitud enne vastutust käsitlevate sätete kehtivuse lõppemist.
X PEATÜKK LÕPPSÄTTED
Artikkel 33
Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine, ühinemine
1. Käesolev konventsioon on avatud kõikidele riikidele allakirjutamiseks hoiulevõtja peakorteris ühe aasta jooksul. Allakirjutamise periood algab päeval, mil hoiulevõtja kinnitab, et kõik käesoleva konventsiooni autentsed tekstid on kättesaadavad.
2. Riigid võivad saada käesoleva konventsiooni osalisriikideks:
a) sellele ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutades;
c) sellega pärast allakirjutamise tähtpäeva ühinedes.
3. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.
Artikkel 34 Jõustumine
1. Käesolev konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolmekuuse perioodi möödumisele kuupäevast, mil viis riiki on käesolevale konventsioonile ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutanud või andnud hoiulevõtjale hoiule ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad.
2. Igas riigis, mis kirjutab käesolevale konventsioonile ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla või annab ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad hoiulevõtjale hoiule pärast käesoleva konventsiooni jõustumist, jõustub käesolev konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolmekuuse perioodi möödumisele kuupäevast, mil ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutati või hoiulevõtjale ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad hoiule anti.
Artikkel 35 Denonsseerimine
1. Osalisriik võib käesoleva konventsiooni denonsseerida ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil käesolev konventsioon asjaomases riigis jõustus.
2. Denonsseerimisteade antakse hoiule hoiulevõtjale.
3. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe aasta möödumisele kuupäevast, mil denonsseerimisteade esitati, või pärast denonsseerimisteates märgitud pikemat perioodi.
Artikkel 36 Läbivaatamine ja muutmine
Mitte vähema xxx xxx kolmandiku käesoleva konventsiooni osalisriikide nõudel kutsub hoiulevõtja kokku osalisriikide konverentsi käesoleva konventsiooni läbivaatamiseks või muutmiseks.
Artikkel 37
Vastutuse piiramise summade ja arvestusühikute muutmine
1. Olenemata artikli 36 sätetest, edastab hoiulevõtja juhul, kui esitatakse ettepanek vaadata üle artikli 20 lõikes 1 määratletud summa või asendada artiklis 28 määratletud ühik muu ühikuga ning xxx xxxx nõuab mitte vähem kui neljandik käesoleva konventsiooni osalisriikidest, ettepaneku kõikidele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni, Xxxxx navigatsiooni keskkomisjoni ning Doonau komisjoni liikmetele ning kõikidele osalisriikidele ning kutsub kokku konverentsi, mille ainus eesmärk on muuta artikli 20 lõikes 1 määratletud summat või asendada artiklis 28 määratletud ühik muu ühikuga.
2. Konverents toimub kõige varem kuus kuud pärast ettepaneku edastamise kuupäeva.
3. Konverentsil on õigus osaleda kõikidel käesoleva konventsiooni osalisriikidel, hoolimata sellest, kas nad on lõikes 1 nimetatud organisatsioonide liikmed või mitte.
4. Muudatused võetakse vastu konverentsil viibivate ja hääletusel osalevate konventsiooni osalisriikide kahe kolmandiku häälteenamusega, eeldusel et hääletusel on kohal mitte vähem kui pool käesoleva konventsiooni osalisriikidest.
5. Artikli 20 lõikes 1 määratletud summa muutmist käsitleva arutelu jooksul võtab konverents arvesse kahjustuseni viinud sündmustest saadud õppetunde ja eelkõige nendest tulenenud kahju summat, muutusi rahalistes väärtustes ning kavandatud muudatuse mõju kindlustuskulule.
6. a) Summa muutmine kooskõlas käesoleva artikliga võib jõustuda kõige varem viie aasta möödumisel päevast, mil käesolev konventsioon allakirjutamiseks avati, ning kõige varem viie aasta möödumisel päevast, mil jõustus kooskõlas käesoleva artikliga tehtud eelmine muudatus.
7. Hoiulevõtja teavitab kõiki osalisriike mis tahes muudatustest, mis on kooskõlas lõikega 4 vastu võetud. Muudatus loetakse heakskiidetuks kaheksateistkümne kuu möödumisel teavitamise päevast, välja arvatud juhul, xxx xxxxx perioodi jooksul mitte vähem kui neljandik riikidest, mis olid muudatust käsitleva otsuse tegemise ajal osalisriigid, on teatanud hoiulevõtjale, et nad ei kiida muudatust heaks; sellisel juhul lükatakse muudatus tagasi ja see ei jõustu.
8. Muudatus, mis on loetud kooskõlas lõikega 7 heakskiidetuks, jõustub kaheksateist kuu möödumisel selle heakskiitmisest.
9. Muudatus on siduv kõikidele osalisriikidele, välja arvatud juhul, kui nad denonsseerivad käesoleva konventsiooni kooskõlas artikliga 35 mitte hiljem xxx xxxx kuud enne muudatuse jõustumist. Denonsseerimine jõustub muudatuse jõustudes.
10. Kui muudatus on vastu võetud, kuid kavandatud kaheksateistkuuline heakskiitmisperiood ei ole möödunud, on muudatus juhul, kui see jõustub, siduv riigile, mis saab osalisriigiks nimetatud perioodil. Riigile, mis saab osalisriigiks pärast nimetatud perioodi, on kooskõlas lõikega 7 heaks kiidetud muudatus siduv. Käesolevas lõikes loetletud juhtudel on muudatus riigile siduv kohe, kui see jõustub, või kohe, kui käesolev konventsioon asjaomases riigis jõustub, kui viimane toimub hiljem.
Artikkel 38 Hoiulevõtja
1. Käesolev konventsioon antakse hoiule Ungari Vabariigi valitsusele.
2. Xxxxxxxxxxx:
d) teatab kõikidele punktis a osutatud riikidele kooskõlas punktiga c määratud kuupäeva;
f) teavitab kõiki riike, kes on käesolevale konventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud:
ii) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast;
v) mis tahes teabevahetusest, mis on nõutud käesoleva konventsiooni alusel.
3. Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist edastab hoiulevõtja ÜRO sekretariaadile käesoleva konventsiooni tõestatud koopia registreerimiseks ja avaldamiseks kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 102.
KOOSTATUD Budapestis kahekümne teisel juunil 2001. aastal ühes originaaleksemplaris, mille hollandi-, inglis-, prantsus-, xxxxx- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed.
SELLE KINNITUSEKS on alla kirjutanud täievolilised esindajad pärast oma valitsuselt nõuetekohaste täisvolituste saamist käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.