Kaitsemeetmete leping
Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: välisleping
Teksti liik: algtekst
Avaldamismärge: XX XX 1999, 22, 123
Kaitsemeetmete leping
Protokoll Eesti ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni Asutamislepinguga (Marrakeši lepinguga) Liikmed,
pidades silmas liikmete üldeesmärki parandada ja tugevdada GATTil 1994 põhinevat rahvusvahelist kaubandussüsteemi;
tunnistades vajadust selgitada ja tugevdada GATT 1994 põhimõtteid, eriti XIX artikli omi («Erakorralised meetmed teatavate toodete impordi suhtes») ning taaskehtestada mitmepoolne kontroll kaitsemeetmete xxx xx kõrvaldada meetmed, mis väldivad sellist kontrolli;
tunnistades struktuurilise kohandamise tähtsust ja vajadust pigem tõhustada kui piirata konkurentsi rahvusvahelistel turgudel;
tunnistades veel, et nende eesmärkide täitmiseks on vaja laiahaardelist, kõikide liikmete puhul kohaldatavat lepingut, mis rajaneb GATT 1994 põhiprintsiipidel,
on kokku leppinud järgmises.
Artikkel 1. Üldsäte
Käesolev leping kehtestab rakendamisreeglid kaitsemeetmete kohta, mille all tuleb xxxxxx xxxx meetmeid, mis on sätestatud GATT 1994 XIX artiklis.
Artikkel 2. Tingimused
1.Liige1võib rakendada kaitsemeedet teatava toote puhul ainult siis, kui see liige on vastavalt allpool toodud sätetele tuvastanud, et sellist toodet imporditakse tema territooriumile niisuguses absoluutselt või kodumaise toodanguga võrreldes suhteliselt suurenenud koguses ja sellistel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada märgatavat kahju samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid valmistavale kodumaisele tootmisharule.
2.Kaitsemeetmeid tuleb rakendada imporditavale tootele sõltumata selle lähtemaast.
Artikkel 3. Juurdlus
1.Liige võib rakendada kaitsemeedet üksnes pärast kõnesoleva liikme pädevate organite poolt läbi viidud juurdlust vastavalt varem kehtestatud ja kooskõlas GATT 1994 X artikliga avalikustatud protseduurireeglitele. Selline juurdlus peab hõlmama õigustatud avalikku teatamist kõikidele huvitatud pooltele, avalikke ärakuulamisi või teisi asjakohaseid vahendeid, kus importijad, eksportijad ja teised huvitatud pooled võiksid esitada tõendeid ja oma seisukohti, xxxxx arvatud võimalus vastata teiste osapoolte esitatule ja esitada oma seisukohti muu hulgas selle kohta, kas kaitsemeetme rakendamine vastaks üldisele huvile. Pädevatel organitel tuleb avaldada aruanne, milles on esile toodud juurdlustulemused ja põhjendatud järeldused kõigis asjakohastes faktilistes ja õiguslikes küsimustes.
2.Mis tahes teavet, mis on oma olemuselt konfidentsiaalne või mida antakse konfidentsiaalselt, tuleb pädevatel organitel põhjuse näitamise korral käsitleda konfidentsiaalsena. Sellist teavet ei tohi avalikustada xxxx xxxxx esitanud xxxxx xxxxx. Konfidentsiaalset teavet andvatelt pooltelt võib nõuda selle teabe kohta mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, või kui vastavad osapooled näitavad, et niisugust teavet ei saa kokku xxxxx,
siis põhjused, miks kokkuvõtet ei saa esitada. Kui pädevad organid leiavad siiski, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ning kui kõnealune osapool ei soovi teavet avalikustada või anda volitust selle üldistatud või kokkuvõtlikul xxxxx avaldamiseks, võivad võimuorganid sellist teavet eirata, välja arvatud juhul, xxx xxxxx saab asjakohaste allikate põhjal tõestada ja nad veenduvad, et see teave vastab tõele.
Artikkel 4. Märgatava kahju või selle ohu tuvastamine
1.Käesolevas lepingus:
a) tähistab «märgatav kahju» märgatavat kodumaise tootmisharu seisundi üldist nõrgenemist;
b) tähistab «märgatava kahju oht» märgatavat kahju, mis on ilmne lõike 2 sätete kohaselt. Märgatava kahju ohu olemasolu tuleb tuvastada faktide, mitte lihtsalt väite, oletuse või kaudse võimaluse põhjal;
c) tuvastades kahju või selle ohu, tuleb «kodumaise tootmisharu» all mõelda liikme territooriumil tegutsevaid samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaid tervikuna või xxxx, xxxxx samasuguste või otseselt konkureerivate toodete väljalase ühtekokku moodustab põhiosa nende toodete omamaisest kogutoodangust.
2. a)Et juurdlusel tuvastada, kas suurenenud import on põhjustanud või ähvardab põhjustada käesoleva lepingu tingimustele vastavat märgatavat kahju kodumaisele tootmisharule, peavad pädevad organid hindama kõiki asjakohaseid objektiivseid ja koguselisi tegureid, mis võivad mõjutada uuritava tootmisharu seisukorda,
eriti kõnealuse toote impordi kasvu määra ja mahtu absoluut- ja suhtelises mõttes, suurenenud impordi poolt hõivatud siseturu osa, müügitaseme, tootmise, tootlikkuse, tootmisvõimsuste kasutamise, kasumi ja kahjumi ning tööhõive muudatusi.
b)Punktile avastavat otsustust ei tohi teha, xxx xxxxxxx juurdlus ei näita objektiivse tõendusmaterjali põhjal põhjusliku seose olemasolu kõnealuse toote impordi kasvu ja märgatava kahju või selle ohu vahel. Kui samaaegselt põhjustavad muud tegurid kui suurenenud import kodumaisele tootmisharule kahju, ei tohi sellist kahju pidada suurenenud impordi põhjustatuks.
c)Vastavalt artikli 3 sätetele tuleb pädevatel organitel viivitamata avaldada juureldava üksikasjalik analüüs, näidates uuritud tegurite asjakohasuse.
Artikkel 5. Kaitsemeetmete rakendamine
1.Liikmel tuleb rakendada kaitsemeetmeid ainult niisugusel määral, kui on vaja märgatava kahju vältimiseks või heastamiseks ja kohandamise hõlbustamiseks. Kui kasutatakse kvantitatiivset piirangut, ei tohi see meede vähendada impordi mahtu allapoole hiljutise perioodi taset, mis peab olema kolme viimase tüüpilise aasta impordi keskmine, mille kohta statistika on kättesaadav, kui ei ole selgelt põhjendatud, et märgatava kahju vältimiseks või heastamiseks on vaja teistsugust taset. Liikmed peaksid selliste eesmärkide saavutamiseks valima kõige sobivamad abinõud.
2. a)Juhul kui tarnijamaade vahel on jaotatud kvoot, võib piiranguid rakendav liige püüda kõigi teiste kõnealuse toote tarnimisest tõsiselt huvitatud liikmetega kvoodi osade jaotamise suhtes kokku leppida. Juhul xxx xxxx meetodit ei ole võimalik mõistlikult praktikas rakendada, tuleb asjaomasel liikmel jaotada kõnealuse toote tarnimisest tõsiselt huvitatud liikmetele osad, mis põhinevad proportsionaalselt nende liikmete poolt eelneva tüüpilise perioodi jooksul tarnitud selle toote kogustel, võttes kohaselt arvesse eritegureid, mis võisid või võivad mõjutada selle tootega kauplemist.
b)Liige võib punkti asätetest kõrvale kalduda tingimusel, kui artikli 12 lõikele 3 vastavad konsultatsioonid on korraldatud artikli 13 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmete komitee egiidi all ja komiteele on selgelt näidatud, et 1) import teatud liikmetelt on ebaproportsionaalselt kasvanud, võrreldes asjassepuutuva toote impordi kogukasvuga tüüpilise perioodi jooksul, 2) punkti asätetest kõrvalekaldumise põhjused on õigustatud ja
3) sellise kõrvalekaldumise tingimused on erapooletud kõikidele asjassepuutuva toote tarnijatele. Mis tahes sellise meetme rakendusaega ei tohi pikendada üle artikli 7 lõikes 1 märgitud esialgse aja. Eespool nimetatud kõrvalekaldumist ei tohi lubada märgatava kahju ohu puhul.
Artikkel 6. Ajutised kaitsemeetmed
Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamisega võib kaasneda raskesti korvatav kahju, võib liige rakendada ajutist kaitsemeedet, lähtudes esialgsest otsusest, mille järgi on olemas selge tõendusmaterjal, et suurenenud import on põhjustanud või ähvardab põhjustada märgatavat kahju. Ajutise meetme rakendamisaeg ei tohi ületada 200 päeva, mille jooksul tuleb täita artiklite 2–7 ja 12 asjakohased nõuded. Sellised meetmed peaksid endast kujutama suurendatud tollimaksu, mis makstakse viivitamata tagasi, kui artikli 4 lõikes 2 märgitud juurdlus ei tuvasta, et suurenenud import on põhjustanud või ähvardanud põhjustada märgatavat kahju kodumaisele
tootmisharule. Iga sellise ajutise meetme rakendamisaeg tuleb arvestada esialgse rakendamisaja osaks või selle mis tahes pikenduse osaks, millele on viidatud artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3.
Artikkel 7. Kaitsemeetmete rakendamisaeg ja läbivaatamine
1.Liikmel tuleb rakendada kaitsemeetmeid ainult niisugusel määral, kui on vaja märgatava kahju vältimiseks või heastamiseks ja kohandamise hõlbustamiseks. See rakendamisaeg ei tohi ületada nelja aastat, kui lõike 2 kohaselt xxxx xx pikendata.
2.Lõikes 1 märgitud rakendamisaega võib pikendada tingimusel, et importijaliikme pädevad organid on artiklites 2, 3, 4 ja 5 esitatud protseduuride kohaselt tuvastanud, et kaitsemeedet on jätkuvalt vaja märgatava kahju vältimiseks või heastamiseks ja et on tõendeid, et tootmisharu kohandub, ning tingimusel, et on järgitud artiklite 8 ja 12 asjakohaseid sätteid.
3.Kaitsemeetme üldrakendamisaeg, sealhulgas mis tahes ajutise meetme rakendamisaeg, esialgne rakendamisaeg ja iga selle pikendus ei tohi ületada kaheksat aastat.
4.Kohandamise hõlbustamiseks olukorras, kus kaitsemeetme oodatav rakendamisaeg on, nagu sellest on artikli 12 lõike 1 sätete alusel teatatud, üle aasta, tuleb meedet rakendaval liikmel seda rakendamisaja xxxxxx
xxxx-järgult regulaarsete ajavahemike järel liberaliseerida. Kui meetme rakendamisaeg ületab kolme aastat, tuleb sellist meedet rakendaval liikmel hiljemalt xxxxx rakendamisaja järel olukord üle vaadata xx xxx asjakohane, kõrvaldada meede või kiirendada selle liberaliseerimist. Lõike 2 alusel pikendatud meede ei tohi olla piiravam kui esialgse rakendamisaja lõpul xx xxxxx liberaliseerimine peaks jätkuma.
5.Ühtki kaitsemeedet ei tohi uuesti rakendada sellise toote impordile, mis on allunud WTO lepingu jõustumiskuupäeva järel võetud kaitsemeetmele, selliseks ajaks, mis võrdub selle meetme varasema rakendamisajaga, tingimusel, et vähemalt kaks aastat pole meedet rakendatud.
6.Vaatamata lõike 5 sätetele võib kaitsemeedet, mille rakendamisaeg on 180 päeva või vähem, rakendada uuesti toote impordi puhul, kui:
a) selle toote impordi puhul rakendatud kaitsemeetme kasutuselevõtu kuupäevast on möödunud vähemalt üks aasta;
b) seda kaitsemeedet ei ole rakendatud sama toote puhul rohkem kui kaks korda vahetult kaitsemeetme kasutuselevõtu kuupäevale eelnenud viie aasta jooksul.
Artikkel 8. Kontsessioonide ja muude kohustuste tase
1.Liikmel, kes paneb ette rakendada kaitsemeedet või taotleb kaitsemeetme pikendamist, tuleb vastavalt artikli 12 lõike 3 sätetele püüda säilitada valdavalt samaväärne GATT 1994 järgsete kontsessioonide ja muude kohustuste tase enda ja eksportijaliikmete vahel, keda selline meede võiks mõjutada. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad asjaomased liikmed kokku leppida mis tahes piisavas kaubanduskompensatsiooni vahendis meetme ebasoodsate mõjude eest nende kaubandusele.
2.Kui artikli 12 lõike 3 kohaste konsultatsioonide käigus ei jõuta 30 päeva jooksul kokkuleppele, on mõjutatud eksportijaliikmetel lubatud enne 90 päeva möödumist meetme rakendamisest peatada pärast 30 päeva möödumist päevast, kui kaubavahetuse nõukogu on saanud kirjaliku teatise sellise peatamise kohta, sisuliselt samaväärsed GATT 1994 järgsed kontsessioonid või muud kohustused selle liikme kaubanduse suhtes, kes rakendab kaitsemeedet, ning mille peatamist kaubavahetuse nõukogu ei xxxxx.
3.Lõikes 2 viidatud peatamisõigust ei tohi rakendada esimese kolme aasta jooksul, kui kaitsemeede kehtib, tingimusel et kaitsemeede on võetud impordi absoluutse kasvu tulemusena ja et selline meede vastab käesoleva lepingu sätetele.
Artikkel 9. Arengumaaliikmed
1.Kaitsemeedet ei tohi rakendada arengumaaliikmelt pärit toote vastu nii kaua, kui tema osa kõnealuse toote üldimpordist importijaliikme puhul ei ületa 3%, tingimusel et arengumaaliikmete xxxxx, xxxxx impordiosa on
alla 3%, ei tuleks kokku üle 9% kõnealuse toote üldimpordist.2
2.Arengumaaliikmel on õigus pikendada kaitsemeetme rakendamisaega kuni kaks aastat üle artikli 7 lõikes 3 sätestatud maksimaalaja. Vaatamata artikli 7 lõike 5 sätetele, on arengumaaliikmel õigus rakendada uuesti kaitsemeedet sellise toote impordi puhul, mis on allunud sellisele, WTO lepingu jõustumiskuupäeva järel võetud kaitsemeetmele, pärast xxxxx xxxxx meetme eelmise rakendamisaja möödumist tingimusel, et vähemalt kahe aasta jooksul ei ole meedet rakendatud.
Artikkel 10. Varasemad XIX artikli meetmed
Liikmetel tuleb tühistada kõik WTO lepingu jõustumiskuupäeval kehtinud GATT 1947 XIX artikli põhjal võetud kaitsemeetmed hiljemalt kaheksa aastat pärast nende esimest rakendamispäeva või viis aastat pärast WTO lepingu jõustumiskuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.
Artikkel 11. Teatud meetmete keelamine ja kõrvaldamine
1. a)Liige ei tohi rakendada ega taotleda teatud toodete impordi suhtes ühtki erakorralist meedet, nagu on sätestatud GATT 1994 XIX artiklis, xxx xxxxxxx xxxxx xx ole kooskõlas selle artikli sätetega, mida rakendatakse vastavalt käesolevale lepingule.
b)Xxxxx xxxxx xx tohi liige taotleda, rakendada ega säilitada ühtki vabatahtlikku ekspordipiirangut, korrapäraseid
turukokkuleppeid või teisi samalaadseid meetmeid kas ekspordi või impordi suhtes.3, 4Nende alla kuuluvad üksikliikme meetmed, samuti kahe või enama liikme vahel sõlmitud lepingute, kokkulepete ja käsituslepete alusel võetud meetmed. Iga selline WTO lepingu jõustumiskuupäeval kehtiv meede tuleb viia kooskõlla käesoleva lepinguga või lõike 2 kohaselt järk-järgult tühistada.
c)Käesolevat lepingut ei kohaldata meetmete puhul, mida liige on taotlenud, rakendanud või säilitanud GATT 1994 sätete kohaselt, v.a XIX artikkel, lisas 1A sisalduvate mitmepoolsete kaubanduslepingute kohaselt, v.a käesolev leping, või GATT 1994 raames sõlmitud protokollide, lepingute ja kokkulepete kohaselt.
2.Lõike 1 punktis bosutatud meetmed tuleb tühistada järk-järgult ajakava järgi, mille asjaomased liikmed esitavad kaitsemeetmete komiteele hiljemalt 180. päeval alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast. Nende ajakavade abil tuleb hoolt xxxxx xxxxx eest, et kõik lõikes 1 viidatud meetmed tuleb tühistada või viia need kooskõlla käesoleva lepinguga aja jooksul, mis ei ületa nelja aastat alates WTO lepingu jõustumiskuupäevast,
erandiks on xxxx üks konkreetne meede importijaliikme kohta5, mille rakendamisaeg ei tohi ületada
31. detsembrit 1999. Iga sellise erandi suhtes peavad otseselt asjassepuutuvad liikmed omavahel kokku leppima ning 90 päeva jooksul alates WTO lepingu jõustumisest teavitama sellest kaitsemeetmete komiteed erandi läbivaatamiseks ja aktsepteerimiseks. Käesoleva lepingu lisas on näidatud meede, mille puhul on kokku lepitud, et see vastab erandi tunnustele.
3.Liikmed ei tohi õhutada ega toetada riiklikke või eraettevõtteid vastu võtma või säilitama mitteriiklikke meetmeid, mis on samaväärsed lõikes 1 viidatud meetmetega.
Artikkel 12. Teavitamine ja konsulteerimine
1.Liikmel tuleb viivitamata teatada kaitsemeetmete komiteele:
a) märgatavat kahju või selle ohtu ning põhjusi puudutava juurdlusprotsessi algatamisest;
b) järelduse tegemisest suurenenud impordist tingitud märgatava kahju või selle ohu kohta;
c) otsusest rakendada või pikendada kaitsemeetme rakendamist.
2.Esitades lõike 1 punktides bja cviidatud teatise, tuleb liikmel, kes paneb ette rakendada või pikendada kaitsemeedet, esitada kaitsemeetmete komiteele kogu asjakohane teave, milles peab sisalduma tõendusmaterjal suurenenud impordist põhjustatud märgatavast kahjust või selle ohust, kõnealuse toote täpne kirjeldus ning ette pandud meede, ette pandud kasutuselevõtu kuupäev, eeldatav rakendamisaeg ja järkjärgulise liberaliseerimise ajakava. Meetme pikendamise korral tuleb esitada ka tõendusmaterjal selle kohta, et asjassepuutuv tootmisharu on kohandumas. Nii kaubavahetuse nõukogu kui kaitsemeetmete komitee võivad nõuda liikmelt, kes paneb ette rakendada või pikendada meedet, sellist lisateavet, mida nad võivad pidada vajalikuks.
3.Liikmel, kes paneb ette rakendada või pikendada kaitsemeedet, tuleb anda piisav võimalus eelkonsultatsioonideks nende liikmetega, kes on eksportijatena oluliselt huvitatud kõnealusest tootest, et muu hulgas läbi vaadata lõike 2 kohaselt esitatud teave, vahetada arvamusi meetme kohta xx xxxxx kokkuleppele, kuidas saavutada artikli 8 lõikes 1 sätestatud eesmärk.
4.Liikmel tuleb teatada enne artiklis 6 viidatud ajutise kaitsemeetme võtmist sellest kaitsemeetmete komiteele. Konsultatsioone tuleb alustada viivitamata pärast meetme võtmist.
5.Asjaomastel liikmetel tuleb kaubavahetuse nõukogule viivitamata teatavaks teha nii käesolevas artiklis viidatud konsultatsioonide kui ka artikli 7 lõikes 4 viidatud vaheläbivaatuste tulemused, artikli 8 lõikes 1 ette pandud mis tahes kompensatsioonivorm ja artikli 8 lõikes 2 viidatud kontsessioonide ja muude kohustuste peatamise ettepanekud.
6.Liikmetel tuleb viivitamata teatada kaitsemeetmete komiteele nii kaitsemeetmetega seotud seadustest, määrustest ja haldusprotseduuridest kui ka igast nendes tehtud muudatusest.
7.Liikmetel, kes säilitavad artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 1 kirjeldatud meetmed, mis kehtivad WTO asutamislepingu jõustumiskuupäeval, tuleb teatada neist meetmetest kaitsemeetmete komiteele hiljemalt 60. päeval pärast WTO lepingu jõustumist.
8.Iga liige võib teatada kaitsemeetmete komiteele kõikidest seadustest, määrustest, haldusprotseduuridest ja mis tahes käesolevas lepingus käsitletud meetmest või sammust, millest teised käesoleva lepingu järgi selleks kohustatud liikmed pole teatanud.
9.Iga liige võib teatada kaitsemeetmete komiteele artikli 11 lõikes 3 märgitud mis tahes mitteriiklikust meetmest.
10.Kõik käesolevas lepingus märgitud teatised kaubavahetuse nõukogule tuleb harilikult esitada kaitsemeetmete komitee kaudu.
11.Käesoleva lepingu teatamissätted ei tohi nõuda üheltki liikmelt sellise konfidentsiaalse teabe avalikustamist, mille avalikustamine takistaks seaduse rakendamist või oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks mõne riigi- või eraettevõtte seaduslikke kaubandushuve.
Artikkel 13. Järelevalve
1.Käesolevaga asutatakse kaubavahetuse nõukogu alluvuses kaitsemeetmete komitee, mis on avatud igale liikmele, kes avaldab soovi selles osaleda. Komiteel on järgmised kohustused:
a) jälgida ning esitada kaubavahetuse nõukogule igal aastal aruanne käesoleva lepingu üldise täitmise xxxxx xx teha soovitusi selle parandamiseks;
b) kannatanud liikme taotlusel selgitada välja, kas käesoleva lepingu protseduurinõudeid on seoses kaitsemeetmega täidetud või mitte xx xxxxx oma järeldustest ette kaubavahetuse nõukogule;
c) aidata liikmeid, kui nad seda taotlevad, käesoleva lepingu kohastes konsultatsioonides;
d) vaadata läbi artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 1 sisalduvad meetmed, jälgida selliste meetmete tühistamist ja vajaduse korral ette kanda kaubavahetuse nõukogule;
e) kaitsemeedet rakendava liikme taotlusel vaadata järele, kas kontsessioonide või muude kohustuste peatamise ettepanekud on «valdavalt samaväärsed» ning vajaduse korral kanda sellest ette kaubavahetuse nõukogule;
f) vastu xxxxx xx läbi vaadata kõik käesolevas lepingus ette nähtud teatised ja vajaduse korral ette kanda kaubavahetuse nõukogule;
g) täita mis tahes käesoleva lepinguga liituvat muud kohustust, mille kaubavahetuse nõukogu võib määrata.
2.Aitamaks komiteel täita tema järelevalve kohustust, tuleb sekretariaadil iga aasta koostada teatistel xx xxxx xxxxx kättesaadaval usaldusväärsel infol põhinev selgitav aruanne käesoleva lepingu toimimisest.
Artikkel 14. Vaidluste lahendamine
Käesolevast lepingust tulenevate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise puhul kohaldatakse GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätteid, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.
 :
Xxxx
ARTIKLI 11 LÕIKES 2 VIIDATUD ERAND
Asjaomased liikmed | Toode | Lõpptähtpäev |
EÜ / Jaapan | Sõiduautod, maastikuautod, kerged kaubaveokid, kerged veoautod (kuni 5 xxxxx) xx xxxxx autod täielikult osadeks võetuna (CKD komplektid completely knocked down sets) | 31. detsember 1999 |
 :
1Tolliliit võib rakendada kaitsemeedet kui ühtne tervik või ühe liikmesriigi nimel. Kui tolliliit ühtse tervikuna rakendab kaitsemeedet, peavad kõik käesoleva lepingu kohaselt märgatava kahju või selle ohu tuvastamise nõuded põhinema kogu tolliliidus valitsevatel tingimustel. Kui kaitsemeedet rakendatakse ühe liikmesriigi nimel, peavad kõik märgatava kahju või selle ohu tuvastamise nõuded põhinema selles liikmesriigis valitsevatel tingimustel xx xxxxx peab piirduma ainult selle liikmesriigiga. Miski käesolevas lepingus ei takista GATT 1994 XIX artikli ja XXIV artikli lõike 8 vahelise seose tõlgendamist.
2Liikmel tuleb artikli 9 lõike 1 kohaselt astutud sammust viivitamata teatada kaitsemeetmete komiteele.
3Kooskõlas GATT 1994 ja käesoleva lepingu asjakohaste sätetega võib kaitsemeetmena rakendatud impordikvooti vastastikusel kokkuleppel hallata eksportijaliige.
4Samalaadsete meetmete näidete alla kuuluvad ekspordi reguleerimine, ekspordi- või impordi hinna seiresüsteemid, ekspordi või impordi järelevalve, kohustuslikud impordikartellid ning suvalised ekspordi- ja impordilitsentsisüsteemid, millest igaüks võimaldab kaitset.
5Ainuke selline erand, mis on lubatud Euroopa ühendustele, on märgitud käesoleva lepingu lisas.  :
AGREEMENT ON SAFEGUARDS
Members,
Having in mind the overall objective of the Members to improve and strengthen the international trading system based on GATT 1994;
Recognizing the need to clarify and reinforce the disciplines of GATT 1994, and specifically those of its Article XIX (Emergency Action on Imports of Particular Products), to re-establish multilateral control over safeguards and eliminate measures that escape such control;
Recognizing the importance of structural adjustment and the need to enhance rather than limit competition in international markets; and
Recognizing further that, for these purposes, a comprehensive agreement, applicable to all Members and based on the basic principles of GATT 1994, is called for;
Hereby agree as follows:
Article 1. General Provision
This Agreement establishes rules for the application of safeguard measures which shall be understood to mean those measures provided for in Article XIX of GATT 1994.
Article 2. Conditions
1.A Member1may apply a safeguard measure to a product only if that Member has determined, pursuant to the provisions set out below, that such product is being imported into its territory in such increased quantities, absolute or relative to domestic production, and under such conditions as to cause or threaten to cause serious injury to the domestic industry that produces like or directly competitive products.
2.Safeguard measures shall be applied to a product being imported irrespective of its source. Article 3. Investigation
1.A Member may apply a safeguard measure only following an investigation by the competent authorities of that Member pursuant to procedures previously established and made public in consonance with Article X of GATT 1994. This investigation shall include reasonable public notice to all interested parties and public hearings or other appropriate means in which importers, exporters and other interested parties could present evidence and their views, including the opportunity to respond to the presentations of other parties and to
submit their views, inter alia, as to whether or not the application of a safeguard measure would be in the public interest. The competent authorities shall publish a report setting forth their findings and reasoned conclusions reached on all pertinent issues of fact and law.
2.Any information which is by nature confidential or which is provided on a confidential basis shall, upon cause being shown, be treated as such by the competent authorities. Such information shall not be disclosed without permission of the party submitting it. Parties providing confidential information may be requested to furnish non-confidential summaries thereof or, if such parties indicate that such information cannot be summarized,
the reasons why a summary cannot be provided. However, if the competent authorities find that a request for confidentiality is not warranted and if the party concerned is either unwilling to make the information public or to authorize its disclosure in generalized or summary form, the authorities may disregard such information unless it can be demonstrated to their satisfaction from appropriate sources that the information is correct.
Article 4. Determination of Serious Injury or Threat Thereof
1.For the purposes of this Agreement:(a) #serious injury# shall be understood to mean a significant overall impairment in the position of a domestic industry;(b) #threat of serious injury# shall be understood to mean serious injury that is clearly imminent, in accordance with the provisions of paragraph 2. A determination of the existence of a threat of serious injury shall be based on facts and not merely on allegation, conjecture or remote possibility; and(c) in determining injury or threat thereof, a #domestic industry# shall be understood to mean the producers as a whole of the like or directly competitive products operating within the territory of a Member, or those whose collective output of the like or directly competitive products constitutes a major proportion of the total domestic production of those products.
2. (a)In the investigation to determine whether increased imports have caused or are threatening to cause serious injury to a domestic industry under the terms of this Agreement, the competent authorities shall evaluate all relevant factors of an objective and quantifiable nature having a bearing on the situation of that industry, in particular, the rate and amount of the increase in imports of the product concerned in absolute and relative terms, the share of the domestic market taken by increased imports, changes in the level of sales, production, productivity, capacity utilization, profits and losses, and employment.
(b)The determination referred to in subparagraph (a) shall not be made unless this investigation demonstrates, on the basis of objective evidence, the existence of the causal link between increased imports of the product concerned and serious injury or threat thereof. When factors other than increased imports are causing injury to the domestic industry at the same time, such injury shall not be attributed to increased imports.
(c)The competent authorities shall publish promptly, in accordance with the provisions of Article 3, a detailed analysis of the case under investigation as well as a demonstration of the relevance of the factors examined.
Article 5. Application of Safeguard Measures
1.A Member shall apply safeguard measures only to the extent necessary to prevent or remedy serious injury and to facilitate adjustment. If a quantitative restriction is used, such a measure shall not reduce the quantity of imports below the level of a recent period which shall be the average of imports in the last three representative years for which statistics are available, unless clear justification is given that a different level is necessary to prevent or remedy serious injury. Members should choose measures most suitable for the achievement of these objectives.
2. (a)In cases in which a quota is allocated among supplying countries, the Member applying the restrictions may seek agreement with respect to the allocation of shares in the quota with all other Members having
a substantial interest in supplying the product concerned. In cases in which this method is not reasonably practicable, the Member concerned shall allot to Members having a substantial interest in supplying the product shares based upon the proportions, supplied by such Members during a previous representative period, of the total quantity or value of imports of the product, due account being taken of any special factors which may have affected or may be affecting the trade in the product.
(b)A Member may depart from the provisions in subparagraph (a) provided that consultations under paragraph 3 of Article 12 are conducted under the auspices of the Committee on Safeguards provided for in paragraph 1 of Article 13 and that clear demonstration is provided to the Committee that (i) imports from certain Members have increased in disproportionate percentage in relation to the total increase of imports of the product concerned in the representative period, (ii) the reasons for the departure from the provisions in subparagraph (a) are justified, and (iii) the conditions of such departure are equitable to all suppliers of the product concerned. The duration of any such measure shall not be extended beyond the initial period under paragraph 1 of Article 7. The departure referred to above shall not be permitted in the case of threat of serious injury.
Article 6. Provisional Safeguard Measures
In critical circumstances where delay would cause damage which it would be difficult to repair, a Member may take a provisional safeguard measure pursuant to a preliminary determination that there is clear evidence that increased imports have caused or are threatening to cause serious injury. The duration of the provisional measure shall not exceed 200 days, during which period the pertinent requirements of Articles 2 through 7 and 12 shall be met. Such measures should take the form of tariff increases to be promptly refunded if the subsequent investigation referred to in paragraph 2 of Article 4 does not determine that increased imports have caused or threatened to cause serious injury to a domestic industry. The duration of any such provisional
measure shall be counted as a part of the initial period and any extension referred to in paragraphs 1, 2 and 3 of Article 7.
Article 7. Duration and Review of Safeguard Measures
1.A Member shall apply safeguard measures only for such period of time as may be necessary to prevent or remedy serious injury and to facilitate adjustment. The period shall not exceed four years, unless it is extended under paragraph 2.
2.The period mentioned in paragraph 1 may be extended provided that the competent authorities of the importing Member have determined, in conformity with the procedures set out in Articles 2, 3, 4 and 5, that the safeguard measure continues to be necessary to prevent or remedy serious injury and that there is evidence that the industry is adjusting, and provided that the pertinent provisions of Articles 8 and 12 are observed.
3.The total period of application of a safeguard measure including the period of application of any provisional measure, the period of initial application and any extension thereof, shall not exceed eight years.
0.Xx order to facilitate adjustment in a situation where the expected duration of a safeguard measure as notified under the provisions of paragraph 1 of Article 12 is over one year, the Member applying the measure shall progressively liberalize it at regular intervals during the period of application. If the duration of the measure exceeds three years, the Member applying such a measure shall review the situation not later than the mid-term of the measure and, if appropriate, withdraw it or increase the pace of liberalization. A measure extended under paragraph 2 shall not be more restrictive than it was at the end of the initial period, and should continue to be liberalized.
0.Xx safeguard measure shall be applied again to the import of a product which has been subject to such a measure, taken after the date of entry into force of the WTO Agreement, for a period of time equal to that during which such measure had been previously applied, provided that the period of non-application is at least two years.
6.Notwithstanding the provisions of paragraph 5, a safeguard measure with a duration of 180 days or less may be applied again to the import of a product if:(a) at least one year has elapsed since the date of introduction of a safeguard measure on the import of that product; and(b) such a safeguard measure has not been applied on the same product more than twice in the five-year period immediately preceding the date of introduction of the measure.
Article 8. Level of Concessions and Other Obligations
1.A Member proposing to apply a safeguard measure or seeking an extension of a safeguard measure shall endeavour to maintain a substantially equivalent level of concessions and other obligations to that existing under GATT 1994 between it and the exporting Members which would be affected by such a measure, in accordance with the provisions of paragraph 3 of Article 12. To achieve this objective, the Members concerned may agree on any adequate means of trade compensation for the adverse effects of the measure on their trade.
2.If no agreement is reached within 30 days in the consultations under paragraph 3 of Article 12, then the affected exporting Members shall be free, not later than 90 days after the measure is applied, to suspend, upon the expiration of 30 days from the day on which written notice of such suspension is received by the Council for Trade in Goods, the application of substantially equivalent concessions or other obligations under GATT 1994, to the trade of the Member applying the safeguard measure, the suspension of which the Council for Trade in Goods does not disapprove.
3.The right of suspension referred to in paragraph 2 shall not be exercised for the first three years that a safeguard measure is in effect, provided that the safeguard measure has been taken as a result of an absolute increase in imports and that such a measure conforms to the provisions of this Agreement.
Article 9. Developing Country Members
1.Safeguard measures shall not be applied against a product originating in a developing country Member as long as its share of imports of the product concerned in the importing Member does not exceed 3 per cent, provided that developing country Members with less than 3 per cent import share collectively account for not more than 9 per cent of total imports of the product concerned.2
2.A developing country Member shall have the right to extend the period of application of a safeguard measure for a period of up to two years beyond the maximum period provided for in paragraph 3 of Article 7. Notwithstanding the provisions of paragraph 5 of Article 7, a developing country Member shall have the right to apply a safeguard measure again to the import of a product which has been subject to such a measure, taken after the date of entry into force of the WTO Agreement, after a period of time equal to half that during which such a measure has been previously applied, provided that the period of non-application is at least two years.
Article 10. Pre-existing Article XIX Measures
Members shall terminate all safeguard measures taken pursuant to Article XIX of GATT 1947 that were in existence on the date of entry into force of the WTO Agreement not later than eight years after the date on which they were first applied or five years after the date of entry into force of the WTO Agreement, whichever comes later.
Article 11. Prohibition and Elimination of Certain Measures
1. (a)A Member shall not take or seek any emergency action on imports of particular products as set forth in Article XIX of GATT 1994 unless such action conforms with the provisions of that Article applied in accordance with this Agreement.
(b)Furthermore, a Member shall not seek, take or maintain any voluntary export restraints, orderly marketing arrangements or any other similar measures on the export or the import side.3, 4These include actions taken by a single Member as well as actions under agreements, arrangements and understandings entered into by two
or more Members. Any such measure in effect on the date of entry into force of the WTO Agreement shall be brought into conformity with this Agreement or phased out in accordance with paragraph 2.
(c)This Agreement does not apply to measures sought, taken or maintained by a Member pursuant to provisions of GATT 1994 other than Article XIX, and Multilateral Trade Agreements in Annex 1A other than this Agreement, or pursuant to protocols and agreements or arrangements concluded within the framework of GATT 1994.
2.The phasing out of measures referred to in paragraph 1(b) shall be carried out according to timetables to be presented to the Committee on Safeguards by the Members concerned not later than 180 days after the
date of entry into force of the WTO Agreement. These timetables shall provide for all measures referred to in paragraph 1 to be phased out or brought into conformity with this Agreement within a period not exceeding four years after the date of entry into force of the WTO Agreement, subject to not more than one specific measure per importing Member5, the duration of which shall not extend beyond 31 December 1999. Any such exception must be mutually agreed between the Members directly concerned and notified to the Committee on Safeguards for its review and acceptance within 90 days of the entry into force of the WTO Agreement. The Annex to this Agreement indicates a measure which has been agreed as falling under this exception.
3.Members shall not encourage or support the adoption or maintenance by public and private enterprises of non- governmental measures equivalent to those referred to in paragraph 1.
Article 12. Notification and Consultation
1.A Member shall immediately notify the Committee on Safeguards upon:(a) initiating an investigatory process relating to serious injury or threat thereof and the reasons for it;(b) making a finding of serious injury or threat thereof caused by increased imports; and(c) taking a decision to apply or extend a safeguard measure.
0.Xx making the notifications referred to in paragraphs 1(b) and 1(c), the Member proposing to apply or extend a safeguard measure shall provide the Committee on Safeguards with all pertinent information, which shall include evidence of serious injury or threat thereof caused by increased imports, precise description of the product involved and the proposed measure, proposed date of introduction, expected duration and timetable for progressive liberalization. In the case of an extension of a measure, evidence that the industry concerned is
adjusting shall also be provided. The Council for Trade in Goods or the Committee on Safeguards may request such additional information as they may consider necessary from the Member proposing to apply or extend the measure.
3.A Member proposing to apply or extend a safeguard measure shall provide adequate opportunity for prior consultations with those Members having a substantial interest as exporters of the product concerned, with a view to, inter alia, reviewing the information provided under paragraph 2, exchanging views on the measure and reaching an understanding on ways to achieve the objective set out in paragraph 1 of Article 8.
4.A Member shall make a notification to the Committee on Safeguards before taking a provisional safeguard measure referred to in Article 6. Consultations shall be initiated immediately after the measure is taken.
5.The results of the consultations referred to in this Article, as well as the results of mid-term reviews referred to in paragraph 4 of Article 7, any form of compensation referred to in paragraph 1 of Article 8, and proposed suspensions of concessions and other obligations referred to in paragraph 2 of Article 8, shall be notified immediately to the Council for Trade in Goods by the Members concerned.
6.Members shall notify promptly the Committee on Safeguards of their laws, regulations and administrative procedures relating to safeguard measures as well as any modifications made to them.
7.Members maintaining measures described in Article 10 and paragraph 1 of Article 11 which exist on the date of entry into force of the WTO Agreement shall notify such measures to the Committee on Safeguards not later than 60 days after the date of entry into force of the WTO Agreement.
8.Any Member may notify the Committee on Safeguards of all laws, regulations, administrative procedures and any measures or actions dealt with in this Agreement that have not been notified by other Members that are required by this Agreement to make such notifications.
9.Any Member may notify the Committee on Safeguards of any non-governmental measures referred to in paragraph 3 of Article 11.
10.All notifications to the Council for Trade in Goods referred to in this Agreement shall normally be made through the Committee on Safeguards.
11.The provisions on notification in this Agreement shall not require any Member to disclose confidential information the disclosure of which would impede law enforcement or otherwise be contrary to the public interest or would prejudice the legitimate commercial interests of particular enterprises, public or private.
Article 13. Surveillance
1.A Committee on Safeguards is hereby established, under the authority of the Council for Trade in Goods, which shall be open to the participation of any Member indicating its wish to serve on it. The Committee will have the following functions:(a) to monitor, and report annually to the Council for Trade in Goods on, the general implementation of this Agreement and make recommendations towards its improvement;(b) to find, upon request of an affected Member, whether or not the procedural requirements of this Agreement have been complied with in connection with a safeguard measure, and report its findings to the Council for Trade in Goods;(c) to assist Members, if they so request, in their consultations under the provisions of this Agreement;(d) to examine measures covered by Article 10 and paragraph 1 of Article 11, monitor the phase- out of such measures and report as appropriate to the Council for Trade in Goods;(e) to review, at the request
of the Member taking a safeguard measure, whether proposals to suspend concessions or other obligations are #substantially equivalent#, and report as appropriate to the Council for Trade in Goods;(f) to receive and review all notifications provided for in this Agreement and report as appropriate to the Council for Trade in Goods; and(g) to perform any other function connected with this Agreement that the Council for Trade in Goods may determine.
0.Xx assist the Committee in carrying out its surveillance function, the Secretariat shall prepare annually a factual report on the operation of this Agreement based on notifications and other reliable information available to it.
Article 14. Dispute Settlement
The provisions of Articles XXII and XXIII of GATT 1994 as elaborated and applied by the Dispute Settlement Understanding shall apply to consultations and the settlement of disputes arising under this Agreement.
AnnexEXCEPTION REFERRED TO IN PARAGRAPH 2 OF ARTICLE 11
Members concerned
Product
Termination
EC/JapanPassenger cars, off road vehicles, light commercial vehicles, light trucks (up to 5 tonnes), and the same vehicles in wholly knocked-down form (CKD sets)31 December 1999
1A customs union may apply a safeguard measure as a single unit or on behalf of a member State. When a customs union applies a safeguard measure as a single unit, all the requirements for the determination of serious injury or threat thereof under this Agreement shall be based on the conditions existing in the customs union
as a whole. When a safeguard measure is applied on behalf of a member State, all the requirements for the determination of serious injury or threat thereof shall be based on the conditions existing in that member State and the measure shall be limited to that member State. Nothing in this Agreement prejudges the interpretation of the relationship between Article XIX and paragraph 8 of Article XXIV of GATT 1994.2A Member shall immediately notify an action taken under paragraph 1 of Article 9 to the Committee on Safeguards.3An import quota applied as a safeguard measure in conformity with the relevant provisions of GATT 1994 and this Agreement may, by mutual agreement, be administered by the exporting Member.4Examples of similar measures include export moderation, export-price or import-price monitoring systems, export or import surveillance, compulsory import cartels and discretionary export or import licensing schemes, any of which afford protection.5The only such exception to which the European Communities is entitled is indicated in the Annex to this Agreement.