ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD

KINNITATUD

nõukogu 27.08.2020 protokolliga nr 1-2/34-2020

Xxxx 10 Õppekorralduseeskirja juurde

ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD

Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord on kehtestatud Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse1 alusel (RT I 2003, 58, 387).

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Käesolevat xxxxx xx kohaldata õpilastele, kellele on õppetoetuste või õppelaenu saamise alused, tingimused xx xxxx ette nähtud teiste õigusaktidega. Piirang ei laiene puuetega õpilastele, kellele on õppetoetuse saamine ette nähtud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega.

1.2. Õpilasel on õigus taotleda õppetoetust kümnel õppekuul (1. septembrist kuni 30. juunini) õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastaval arvul aastatel kui ta:

1.2.1. on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

1.2.2. õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval, kus on tegevustoetusest moodustatud koolituskohti;

1.2.3. õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval statsionaarses xxxxx xx ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

1.3. Õppekava nominaalkestvus on ajavahemik õpilase vastuvõtmisest kuni vastava õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni, mille xxxxx xx arvestata õpilase akadeemilist puhkust.

1.4. Õppeasutus moodustab eritoetuse fondi, millesse suunatakse kuni 50 protsenti põhitoetuse fondi vahenditest. Lisaks suunatakse eritoetuse fondi põhitoetuse fondidest ülejäänud vahendid. Kui ka eritoetuse fondis tekib ülejääk, on õppeasutusel õigus tekkinud jääki fondide vahel jagada.

2. ÕPPETOETUSE LIIGID

2.1. Põhitoetus on seadusega õpilasele antav rahaline toetus hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

2.2. Eritoetus õppetoetus on õpilasele antav rahaline toetus, mille määramisel võetakse arvesse õppija õpingute jätkamist takistavad asjaolud (Eritoetuse määramise kord).

3. ÕPPETOETUSE TAOTLEMISE TINGIMUSED

3.1. Õppetoetuste määramiseks moodustatakse direktori käskkirjaga xxxxxx komisjon, kuhu kuulub ka õpilaskonna esindaja (põhitoetus).

3.2. Õpilasel on õigus taotleda õppetoetust õppekava nominaalkestvuse õppeaastate arvule vastavatel aastatel (põhitoetus).

3.3. Õppetoetus jaguneb proportsionaalselt, arvestades õppekohtade arvu õppekavade vahel:

3.3.1. Õpilasel on õigus taotleda põhitoetust viieks kuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Esimese kursuse õpilasel on õigus taotleda põhitoetust

üks kord õppeaastas (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks).

3.3.2. Õpilasel on õigus taotleda eritoetust viieks kuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks).

3.4. Õpilasel on õigus taotleda põhitoetust kui ta:

3.4.1. on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel;

3.4.2. õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval, kus on riikliku tegevustoetusest moodustatud koolituskohti;

3.4.3. õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval statsionaarses õppes;

3.4.4. ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;

3.4.5. ja ei viibi akadeemilisel puhkusel.

3.5. Õpilasel on õigus taotleda eritoetust, kui:

3.5.1. on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel;

3.5.2. õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval;

3.5.3. ei viibi akadeemilisel puhkusel;

3.5.4. majanduslikud asjaolud takistavad õpingute jätkamist (Eritoetuse määramise kord).

4. ÕPPETOETUSE TAOTLEMISEKS ESITATAVAD DOKUMENDID

4.1. Õppetoetuse taotlemiseks esitab õpilane vormikohase taotluse keskkonnas xxx.xxxxxx.xxx.xx (dokumendid → avaldused → põhitoetuse/eritoetuse avaldus → täida andmeväljad → esita), millele lisab või edastab rühmajuhendajale järgmised dokumendid:

4.1.1. dokumendid, mis tõendavad õpilase silmapaistvaid tulemusi õppevaldkonnas, ühiskondlikku aktiivsust või edukat osalemist erialastel võistlustel või konkurssidel;

4.1.2. dokumendid, mis tõendavad sissetulekute andmeid (võimaldavad hinnata tulusid taotlemisele eelnenud aastal), millest tingituna ei ole õpilane xxxx õppetoetuseta võimeline jätkama (eritoetus);

4.1.3. õppeasutusel on õigus kontrollida õppetoetuse saamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust ja/või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele. 4.2.Rühmajuhendaja. informeerib (sh kirjalikult taasesitatavas vormis) õpilasi põhitoetuse taotlemise võimalusest ning:

4.2.1. kontrollib õpilaste, kellel on õigus/võimalus taotleda põhitoetust, taotluste esitamist õppeinfosüsteemis Tahvel;

4.2.2. abistab õpilasi põhitoetuse avalduse täitmisel;

4.2.3. õpilase volitusel esitab õpilase eest avalduse õppeinfosüsteemis Tahvel;

4.2.4. kogub ja esitab komisjonile käesoleva korra punktis 5.1. nimetatud toetuse määramist mõjutava tõendusmaterjali.

4.2.4. kinnitab toetust taotleva õpilase avalduse, kui õpilane vastab toetuse taotlemise tingimustele

5. TOETUSE MÄÄRAMINE

5.1. Põhitoetuse saamiseks taotluse esitanud ja toetuse tingimustele vastavate õpilaste kohta koostab rühmajuhendaja paremusjärjestuse, lähtudes:

5.1.1. õppetulemustest;

5.1.2. õppetööst osavõtust;

5.1.3. suhtumisest õppetöösse;

5.1.4. p.4.1.1 ja 4.1.2. andmetest.

5.2. Käesoleva punkti 5.1. alusel koostatakse paremusjärjestused õppekavati, lähtudes õppekavakohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist.

5.3. Kui käesoleva punkt 5.1. alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse paremate õpitulemustega taotlejat. Kui tulemused on ka siis võrdsed, eelistatakse taotlejat, kes on saavutanud õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi, on ühiskondlikult aktiivne või edukalt osalenud erialastel võistlustel või konkurssidel.

5.4. Kui käesoleva punkti 5.2. alusel on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse taotlejat, xxxxx xxxxx taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad.

5.5. Komisjonil on õigus nõuda taotlejalt dokumente ja andmeid, mis võimaldavad hinnata taotleja silmapaistvaid tulemusi õppevaldkonnas, ühiskondlikku aktiivsust, erialastel võistlustel või konkurssidel edukat osalemist ning taotleja tulusid eelnenud aastal.

5.6. Komisjonil on õigus mitte määrata õppetoetust õpilasele, kes ei täida kutseõppeasutuse seaduses sätestatud õpilase kohustust osaleda õppetöös ning järgida seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi.

5.7. Komisjon otsustab õppetoetuse määramise septembrikuu taotluste alusel hiljemalt

10. oktoobriks ja veebruaris esitatud taotluste alusel hiljemalt 10. märtsiks.

5.8. Toetuse otsus tehakse teatavaks õppeinfosüsteemi Tahvel vahendusel. Rühmajuhendaja teavitab protokolli alusel õpilasi õppetoetuse määramisest, õppetoetuse mittemääramise või peatamise otsusest teavitab rühmajuhendaja õpilast kirjalikult taasesitatavas vormis.

6. ÕPPETOETUSE SUURUS XX XXXXX KOEFITSENT

6.1. Õppetoetuse fondi koefitsient kehtestatakse igaks aastaks haridus- ja teadusministri määrusega.

6.2. Õppetoetuse suurus ja toetuste fondi koefitsient kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.

6.3. Põhitoetuse suurus ja toetuste fondi koefitsient ei või olla väiksem eelmiseks aastaks kehtestatud määradest.

6.4. Õppeasutus jagab õppetoetuse fondid õppevaldkondade vahel proportsionaalselt riigi finantseeritavate koolituskohtade või riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadega asjaomases õppevaldkonnas. Fondide jagamise tingimused ja korra õppevaldkonnas õppekavade vahel kinnitab õppeasutuse nõukogu.

6.5. Õppetoetuse jääk suunatakse eritoetuse fondi.

7. ÕPPETOETUSE MAKSMINE

7.1. Õppetoetust makstakse kooli kaudu direktori käskkirja alusel igal õppekuul vastava õppekuu eest.

7.2. Õppetoetus makstakse õpilase arvelduskontole.

7.2.1. Kui õpilane soovib kanda toetuse teisele isikule, esitab ta selleks kirjaliku põhjendatud taotluse.

7.3. Kool ei vastuta õppetoetuse avalduses õpilase poolt esitatud ebatäpsete andmete eest.

8. ÕPPETOETUSE MAKSMISE KATKESTAMINE VÕI PEATAMINE

8.1. Õppetoetuse maksmine katkestatakse või peatatakse :

8.1.1. akadeemilisele puhkusele lubatud õpilasele alates akadeemilise puhkuse algusele järgnevast õppekuust.

8.1.2. välja arvatud õpilasele alates välja arvamise kuupäevale järgnevast õppekuust.

8.1.3. komisjoni otsusega õpilasel, kes rikub oluliselt kutseõppeasutuse seaduses sätestatud õpilase kohustusi või tema õppeedukus on toetuse saamise järgselt on muutunud ebarahuldavaks xx xxxx õpilane vaatamata kokkulepetele põhjendamatult ei likvideeri alates komisjoni määratud kuust või komisjoni määratud perioodiks.

8.2. Koolil on õigus nõuda õpilaselt õppetoetus tagasi, kui õpilane on:

8.2.1. esitanud toetuse taotlemisel valeandmeid (p. 4);

8.2.2. toetuse määramise järgselt rikkunud kooli sisekorda ja õppekorralduseeskirjas sätestatud tingimusi ning teda on karistatud direktori käskkirjaga;

8.2.3. kui tuvastatakse, et õpilane ei vastanud vastava õppetoetuse saamise tingimustele ning ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele mittevastavusest teadlik, lõpetatakse viivitamatult õpilasele õppetoetuse maksmine ja õpilane kaotab õiguse taotleda xx xxxxx toetust jooksval õppeaastal ning sellele järgneval õppeaastal.

8.3. Komisjonil on õigus määrata p 8.1. ja 8.2 õpilase toetus paremusjärjestuses järgmisele taotlejale vajadusel kuulutades vabanenud toetustele täiendav toetuste taotlemisvoor õpilastele, kellele pole taotlusperioodil õppetoetust määratud.

8.3.1. Täiendava toetuste määramisel lähtutakse eelarvelistest võimalustest;

8.3.2. Täiendav toetus määratakse taotlusvoorule järgnevast kuust kuni toetusperiood lõpuni.

8.4. Õppeasutusel on õigus kasutada xxxx xxxx protsenti põhitoetuse fondist õppetoetuste määramise ja maksmisega seotud kulude katmiseks.

9. ÕPPETOETUSE FONDI JAGAMISE DOKUMENDID

9.1. Õppetoetuse fondi dokumentide hoidmise ja säilitamise eest vastutab õppesekretär vastavalt kooli asjaajamiskorra nõuetele.