Tallinna Muusikakeskkooli töökorralduse reeglid
Kehtestatud direktori 17.02.2020 käskkirjaga nr 1-1/5
Tallinna Muusikakeskkooli töökorralduse reeglid
Töökorralduse reeglid kehtestatakse töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 7 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 3 alusel.
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Töökorralduse reeglid täpsustavad Tallinna Muusikakeskkooli kui tööandja ja töötajate käitumisjuhiseid töösuhtes ning koolitöötajate õigusi, kohustusi ja vastutust.
1.2. Tööandja ja töötaja juhinduvad töösuhetes Eesti Vabariigi seadusandlusest, töökorralduse reeglitest, töölepingust ja ametijuhendist, asjaajamiskorrast, tuleohutusjuhendist, üldkehtivatest käitumisreeglitest ning koolis väljakujunenud headest tavadest.
1.3. Töökorralduse reeglid on täitmiseks kohustuslikud tööandjale ja kõigile isikutele, kes töötavad Tallinna Muusikakeskkoolis töölepingu alusel.
1.4. Tööalased konfliktid ja arusaamatused püüavad töötajad omavahel lahendada läbirääkimiste xxxx või pöörduvad vahetu xxxx xxxxx. Kokkuleppe võimatuse korral lahendatakse vaidlused seaduses sätestatud korras töövaidlusorganis.
1.5. Reeglid on kättesaadavad kooli kantseleis sekretäri juures, personalitöötaja juures, dokumendihaldussüsteemis XXXX, õppeinfosüsteemis Stuudium ja kodulehel.
2. TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE JA LÕPPEMINE
2.1. Töölepingu sõlmimisel ja lõpetamisel järgitakse töölepingu seaduses sätestatud põhimõtteid ja tähtaegu.
2.2. Töötajate tööle võtmisel sõlmitakse kirjalik tööleping. Paberdokument vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale. Töötegemiseks, mille kestus ei ületa kahte nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Töölepingu sõlmib tööandjaga iga töötaja isiklikult. Töölepingu võib allkirjastada ka digitaalselt.
2.3. Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on selle allkirjastanud või töötaja on tööle lubatud.
2.4. Töölepingu sõlmimiseks on tööandjal õigus nõuda järgmiste dokumentide esitamist: isikut tõendav dokument; haridust tõendav dokument; tervisetõend; keeleoskuse tõend ametikohal, kus see on õigusaktidega nõutud.
2.5. Töötaja täidab tööle tulemisel isikuankeedi või esitab andmed ankeedi täitmiseks personalitöötajale.
2.6. Töölevõtmisel kehtib töötajale katseaeg neli kuud, kui töölepingus ei sätestata teisiti.
3. TÖÖALASE INFO EDASTAMINE
3.1. Info, mis puudutab paljusid töötajaid, edastatakse meililisti kaudu xxxx@xxxx.xxx.xx. Üksikisikute puhul antakse teade edasi tema e-posti aadressile, telefonitsi või suusõnaliselt.
3.2. Töötaja teatab ühe nädala jooksul tööandjale oma järgnevate andmete muutumisest: nimi; aadress; e-posti aadress; telefoninumber; läbitud täiendkoolitused; alaealiste/ülalpeetavate laste andmed; kaitseväeteenistus (kutse arstlikku komisjoni või kutse kaitseväeteenistusse). Isikuandmete muudatused sisestab töötaja Riigitöötaja Iseteenindusportaali (RTIP) isikuandmete moodulisse.
3.3. Töötaja on kohustatud teavitama tööandjat oma haigestumisest, lapse hooldamise tõttu töölt puudumisest või muudel põhjustel tööle mitteilmumisest esimesel võimalusel eelistatult telefoni xxxx või e-postiga. Tööle naasmisest anda samuti otsesele juhile teada.
3.4. Infovahetus töövõimetuslehtede asjus toimub elektroonselt läbi riigiportaali (arst saadab elektroonilise töövõimetuslehe andmed otse haigekassasse).
3.5. Õpetaja teavitab õppealajuhatajat oma puudumisest mitte hiljem kui 2 tundi enne tema esimese tunniplaanijärgse õppetunni algust, ootamatu olukorra puhul esimesel võimalusel.
3.6. Kooli stendil avalikustatakse käskkirjad, millega moodustatakse töörühmad ja komisjonid. Töötajale saadetakse teda puudutava käskkirja koopia meilitsi või ta saab soovi korral paberkoopia.
4. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMISE KORD
4.1. Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesannetega ja tööandja peab mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi.
4.2. Tööandja korraldus võib olla suuline või kirjalik.
4.3. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd, mis ei tulene tema töölepingust (näiteks ühekordsed tööülesanded).
4.4. Kui töötaja ei täida suulisi korraldusi, esitab tööandja korralduse kirjalikult (saadab e-kirja). Kui töötaja ei täida ka kirjalikku korraldust, siis esitatakse töötajale uus kirjalik korraldus, mis on käsitletav hoiatusena.
4.5. Keelatud on anda korraldust, mis: a) on vastuolus seadustega; b) ületab korralduse andja volitusi; c) nõuab tegusid, mille sooritamiseks korralduse xxxxxx puudub õigus.
4.6. Töötaja võib korralduste täitmisest keelduda, kui nende täitmine: a) on suunatud tema lähedaste inimeste vastu; b) on talle tervise tõttu vastunäidustatud; c) ei võimalda kasutada laste kasvatamiseks ettenähtud soodustusi; d) eeldab kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust kui see, mis on antud töötajal.
5. TÖÖ- ja PUHKEAEG
5.1. Tööaeg on ajavahemik, mille xxxxxx töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.
5.2. Õpetaja, pikapäevarühma õpetaja ja õpilaskodu kasvataja lühendatud täistööaeg täiskoha korral on 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Seal hulgas on õppe- ja kasvatustöö tundide arv järgmine: õpetajad 21 – 24 tundi nädalas, pikapäevarühma õpetaja 30 tundi nädalas.
5.3. Õppe- ja kasvatustöö toimub vastavalt kooli ja õpilaskodu päevakavale.
5.4. Koolivaheajad, mis xx xxxxx kokku töötaja põhipuhkusega, on tööaeg, mida kasutatakse nõupidamisteks, uueks õppeveerandiks ja õppeaastaks valmistumiseks, koolitustel osalemiseks, ekskursioonideks ja teisteks töödeks, xxxx xxxxx tema vahetu juht.
5.5. Muudel ametikohtadel on täistööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tööaeg on kokku lepitud vastavalt töölepingule.
5.6. Puhkamiseks ja einestamiseks on vaheaeg 30 minutit, mis arvestatakse tööaja sisse.
5.7. Summeeritud tööaja arvestusperioodiks on 4 kuud: jaanuar- aprill; mai – august; september- detsember.
5.8. Vahetustega töötajate tööaja kestus on kuni 12 tundi, iga 4 tunni järgi on einestamiseks 30 minutit. Järgmise kalendrikuu tööajagraafik tehakse töötajatele teatavaks eelmise kalendrikuu xxxxx (hiljemalt 5 tööpäeva enne järgmise kuu algust). Töötaja summeeritud arvestuse korral nähakse tööaja algus xx xxxx ning puhkepäevad ette tööajagraafikus.
5.9. Iganädalased puhkepäevad on üldjuhul laupäev ja pühapäev. Summeeritud tööaja arvestuse korral on puhkeaja kestus seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 järjestikust tundi.
5.10. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelneval tööpäeval lühendatakse tööaja kestust kolme tunni võrra.
5.11. Töölt ärakäimise korral nii isiklikes kui ka tööasjades peab töötaja ärakäimisest informeerima oma vahetut juhti.
5.12. Tööaja hulka arvatakse tööülesannetega mitteseonduvad vältimatud toimingud, nagu: arsti juures käimine, kui on vajalik vältimatu abi; perekonnas asetleidnud äkilise haigestumise puhul ärakäimine; lähedaste inimestega juhtunud õnnetuse või xxxxx puhul ärakäimine; elukohas asetleidnud õnnetusjuhtumi puhul ärakäimine.
5.13. Tööandjal on õigus nõuda töölt puudumise põhjuse kohta kirjalikku tõendit.
5.14. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema xxxx xxx kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Töötaja on kohustatud täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
5.15. Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub ületunnitöö arvestusperioodi lõpul.
5.16. Ületunnitöö ja vabadel päevadel töötamine hüvitatakse vaba aja andmisega, kui ei lepita kokku teisiti.
5.17. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-1,65-kordset töötasu.
5.18. Öötöö hüvitatakse 1,25-kordse töötasuga. Riigipühal töötamine hüvitatakse 2-kordse töötasuga.
6. PUHKUSE KORRALDUS
6.1. Töötajatele antakse kalendriaasta eest põhipuhkust ning seaduses ettenähtud juhtudel muid puhkusi.
6.2. Puhkused vormistatakse Riigitöötaja Iseteenindusportaalis. Töötaja sisestab puhkuseavalduse portaali, kus toimub kooskõlastamine otsese xxxx xxxxx ja kinnitamine direktori poolt.
6.3. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osadena, kusjuures ühe katkematu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Tööandja võib keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemateks kui 7- päevasteks osadeks.
6.4. Töötaja esitab vahetule juhile puhkuselemineku soovi kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta. Puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja huvidega.
6.5. Ajakavasse märkimata puhkuse kasutamise soovist peab töötaja ette teatama vähemalt 7 kalendripäeva.
6.6. Pedagoogiline personal, xxxxx põhipuhkus on 56 kalendripäeva, on direktor, õppealajuhatajad, õpetajad, pikapäevarühma õpetajad, õpilaskodu kasvatajad, sotsiaalpedagoog, haridustehnoloog, õppenõustaja, koolipsühholoog.
6.7. Pedagoogilisele personalile antakse puhkust üldjuhul koolivaheaegadel.
6.8. Põhipuhkuse kestuseks muudel töötajatel on 35 kalendripäeva.
6.9. Töötajale makstakse puhkusetasuna kas keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu või kokkulepitud töötasu sõltuvalt sellest, missugune arvestus on töötajale soodsam.
6.10. Puhkusetasu makstakse välja palgapäeval või eelviimasel tööpäeval enne puhkust. Töötaja peab märgistama Riigitöötaja Iseteenindusportaalis vastava variandi.
Kui puhkuse alguseni on jäänud vähem kui 6 tööpäeva, siis makstakse puhkusetasu palgapäeval.
6.11. Töötajatele võib tema avalduse alusel anda tasustamata puhkust poolte kokkuleppel.
6.12. Poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse ja lapsehoolduspuhkuse aega ei loeta põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva xxx xxxxx.
6.13. Kui töötaja on oma kalendriaasta põhipuhkuse ära kasutanud ja soovib veel xxxxx tasustamata puhkust, siis arvestuslikult lüheneb tema järgmise kalendriaasta põhipuhkus.
6.14. Põhipuhkust töötajale sobival ajal on õigus nõuda ainult töölepingu seaduse § 69 lõikes 7 toodud juhtudel.
6.15. Kui puhkusega peaks kaasnema asendaja tasustamine ja tööandjale tekiksid topeltkulud (puhkusetasu ja lisaks veel asendamistasu) ning ei esine seadusest tulenevat töötaja õigust puhata talle sobilikul ajal, võib tööandja nõuda töötajalt tasustamata puhkuse vormistamist.
6.16. Töölepingu lõpetamisel hüvitatakse kasutamata puhkus rahas.
7. TÖÖ TASUSTAMINE
7.1. Töötasu maksmist reguleerib kooli palgajuhend, mis on kättesaadav finantsjuhi ja personalitöötaja juures.
7.2. Töötasu kantakse töötajale kuuluvale pangakontole. Töötaja informeerib tööandjat koheselt oma pangakonto muutumisest Riigitöötaja Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaudu.
7.3. Tulumaksuvaba miinimumi arvestamise aluseks on töötaja kirjalik avaldus: tööle võtmisel xxxxxx xxxxx isikuankeedis ja edaspidi Riigitöötaja Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxxx peab olema esitatud hiljemalt 20. kuupäeval järgmise kuu maksuvaba tulu arvestamiseks.
Uue töötaja puhul hakatakse seda arvestama alates tööle tulemise esimesest täistöötatud kuust. Lapsehoolduspuhkuse katkestamisel esitab töötaja RTIPis maksuvaba tulu avalduse uuesti ning maksuvaba tulu arvestatakse alates töötaja tööle naasmisele järgnevast kuust.
7.4. Töötajale ei maksta tasu aja eest, mil ta oli töölt kõrvaldatud, kuna oli tööl alkoholi- või narkojoobes.
8. LÄHETUSTE KORD
8.1. Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks ja töötaja on kohustatud minema niisugusesse lähetusse.
8.2. Lähetusse saatmisest keeldumine on võimalik töölepingu seaduses ettenähtud juhtudel.
8.3. Lähetused jagunevad töölähetusteks ja koolituslähetusteks.
Töölähetuseks loetakse osalemist kooliga seotud nõupidamistel ja infopäevadel, õpilaste saatmist konkurssidel jm üritustel.
Koolituslähetuseks loetakse osalemist tööalasel koolitusel, mis toimub väljaspool Tallinna.
8.4. Töölähetused vormistatakse Riigitöötaja Iseteenindusportaalis lähetuste moodulis. Koolituslähetused vormistatakse RTIPi koolituste moodulis. Lähetuse algatab portaalis üldjuhul töötaja, kes läheb lähetusse.
8.5. Ühislähetuse puhul läheb lähetusse mitu inimest. Lähetuse algatab üks lähetatu. Lähetuse üldandmed on xxxxx (lähetuse koht, aeg, eesmärk), kuid kavandatavate kulude osa ja hiljem aruande peab iga lähetatu portaalis ise ära täitma.
8.6. Grupilähetuseks loetakse lähetust, kus lähetatutel on kõik kulud ühised.
8.7. Kui õpetaja lähetusega on seotud õpilaste kulud, siis need tuleb kajastada RTIPis õppetöö kuludena.
8.8. Lähetused ja nendega seotud asendamised ning kulude hüvitamine tuleb kooskõlastada varakult otsese juhiga. Suuremate kulude korral peab kooskõlastama ka finantsjuhi ja direktoriga.
8.9. Lähetataval on õigus nõuda enne lähetust tööandjalt ettemakset (avanssi) lähetuskulude katteks. Avansisoov fikseeritakse RTIPis lähetuskorraldust alustades (avanssi saab küsida, kui lähetuse alguseni on rohkem kui 3 tööpäeva).
8.10. Töötaja on kohustatud esitama lähetuskulude aruande RTIPis koos kuludokumentidega 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest naasmist.
8.11. Kui lähetus toimub nädalavahetusel või riigipühal, siis hüvitatakse see vaba aja andmisega (vaba aeg lepitakse kokku vahetu juhiga).
8.12. Tööandja hüvitab otsese juhiga kooskõlastatud majutus- ja sõidukulud, kindlustus- ja viisakulud ning koolituskulud; välistöölähetuse puhul lisandub päevaraha 22,37 eurot reaalselt lähetuses viibitud päevade eest.
9. TÖÖTAJATE KOOLITAMINE
9.1. Tööandja tagab töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks kooli huvidest lähtuva koolituse ja kannab koolituskulud.
9.2. Koolitused vormistatakse Riigitöötaja Iseteenindusportaali koolituste moodulis.
9.3. Koolituslähetuste vormistamisel jälgitakse punktis 8 toodud lähetuste korda.
9.4. Kui koolitusega ei kaasne lähetust, vormistatakse koolitus portaalis juhul, kui on vaja korraldada asendamist või maksta koolituskulusid.
9.5. Kui asendamist ei pea korraldama või on tegemist tasuta koolitusega, informeerib töötaja oma osalemisest koolitusel eelnevalt vahetut juhti vähemalt 3 tööpäeva.
9.6. Tööalase täiendkoolituse ajal säilitatakse töötajal xxxx.
9.7. Tasemeõppes osalemiseks on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel.
9.8. Õppepuhkuse ajal makstakse töötajale eelneva kuue kuu keskmist töötasu.
9.9. Kui tööalase koolitusega kaasnevad kulud on tavapärastest suuremad, võidakse töötajaga sõlmida töölepingu seaduse § 34 alusel koolituskulude hüvitamise kokkulepe, millega töötajat kohustatakse töötama nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja jooksul.
10. TÖÖALASTE KULUDE HÜVITAMINE
10.1. Töötajale hüvitatakse tööga seotud kulud, mis on eelnevalt otsese juhiga kooskõlastatud.
10.2. Hüvitamisele kuuluvad:
10.2.1. tervisetõendi maksumus;
10.2.2. vajalike töövahendite maksumus;
10.2.3. lähetusega seotud kulud;
10.2.4. tööülesannete täitmisega seotud isikliku sõiduauto kasutamisega seotud kulud sõidupäeviku alusel;
10.2.5. nendele töötajatele, kes töötavad vähemalt xxxxx xxx tööajast kuvariga, töötervishoiuarsti otsuse alusel väljastatud prillide maksumus 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 150 eurot.
10.2.6. Töötervishoiuarsti poolt tehtud tervisekontrolli otsuse alusel töötaja töö iseloomust tulenevalt ennetustegevuseks või taastusraviks vajalikud protseduurid või tegevused (massaaž, ujumine, ravivõimlemine, muud ravikuurid). Arsti ettekirjutus peab olema otsusel kirjas konkreetse kohustusliku protseduuri või ravikuurina, mitte üldsõnalise soovitusena. Hüvitamise ulatus otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi.
10.3. Kulude hüvitamiseks esitab töötaja majanduskulude aruande ja kuludokumendid Riigitöötaja Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 5 tööpäeva jooksul pärast kulude tekkimist.
11. TÖÖLEPINGU ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE TÖÖTAJAST TULENEVAL PÕHJUSEL
11.1. Tööandja võib töölepingu üles öelda, kui töötaja, vaatamata eelnevale hoiatusele, rikub kokkulepitud reegleid, eelkõige kui töötaja
11.1.1. on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
11.1.2. puudub omavoliliselt töölt xxxx mõjuva põhjuseta.
11.2. Tööandja hoiatab, et xxxx etteteatamata ja ülesütlemise hüvitust maksmata võib tööandja erakorraliselt töölepingu üles öelda ka esmase eriti xxxxx rikkumise puhul, kui ei saa eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja:
11.2.1. on tööl alkoholi-, toksilise või narkootilise aine mõju all, samuti nimetatud ainete jääknähtudega;
11.2.2. võtab tööle alkoholi xxxxx või tarbib seda töökohal;
11.2.3. ei täida tahtlikult tööülesandeid või saboteerib töö tegemist;
11.2.4. on tahtlikult või raskest hooletusest tegevuse või tegevusetuse tõttu kahjustanud tööandja või kaastöötajate vara; on varastanud või vargusele xxxxx aidanud või on toimepandud varavastast kuritegu varjanud;
11.2.5. on kaastöötaja suhtes kasutanud füüsilist vägivalda;
11.2.6. on eiranud töötervishoiu, töö- ja elektriohutuse nõudeid ja/või tuleohutusnõudeid, mis põhjustas või võis põhjustada raskeid tagajärgi.
11.3. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ka juhul, kui töötaja ei xxx xxxxx aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) ning tööandjal on seetõttu tekkinud ülemäärased kulud ja raskused töö ümberkorraldamisega.
11.3.1. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldataksese, kui terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul, mis võivad olla järjestikku või ka summeeritult.
11.3.2. Kui tööandjal on vabu ametikohti, kus töötaja saaks oma terviseseisundit ja töövõimet arvestades töötada, pakub tööandja töötajale enne lepingu lõpetamist sellist kohta.
12. TÖÖTERVISHOIU, TÖÖOHUTUSE, ELEKTRIOHUTUSE JA TULEOHUTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED
12.1. Töötaja on kohustatud:
12.1.1. jälgima, et tema poolt töö tegemine või selle tagajärjed ei ohustaks töötaja enda või teiste elu, tervist ja keskkonda;
12.1.2. kasutama tervisekahjustuste ja õnnetuste vältimiseks isikukaitsevahendeid;
12.1.3. täitma tööandja ning töötervishoiu, töö- ja elektriohutust järelvalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi;
12.1.4. teatama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust viivitamatult otsesele juhile;
12.1.5. keelduma igasugustest elektritöödest, kui tal puudub xxxxxx elektriohutuse kvalifikatsioon
12.1.6. esitama tööandjale tööle asumisel tervisetõendi nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise xxxxx xx hiljem riskianalüüsist tulenevalt läbima vajadusel täiendava tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes;
12.1.7. läbima töötervishoiualase tervisekontrolli vastavalt riskianalüüsi tulemustele.
12.2. Käitumist tuleohu korral reguleerib tuleohutuse juhend. Käitumist muu ohuolukorra puhul reguleerib ohuolukordade lahendamise plaan. Mõlemad juhendid on kättesaadavad kantseleis, valvelaudades, õpetajate tubades, õpilaskodus.
12.3. Kooli hoonetes ja kooli territooriumil on suitsetamine keelatud.
13. HUVIDE KONFLIKTI NING KORRUPTSIOONIJUHTUMITE ENNETAMISE, TUVASTAMISE JA KÕRVALDAMISE MEETMED
13.1. Kool lähtub oma igapäevases tegevuses avaliku sektori asutustele kehtestatud reeglitest. Avalikke ülesandeid täites tuleb järgida korruptsioonivastast seadust.
13.2. Töötaja peab vältima selliste otsuste langetamist ning toimingute ja tehingute tegemist, mille suhtes on tal endal või temaga korruptsioonivastase seaduse tähenduses seotud isikul erahuvid. Seotud isikuks võivad olla pereliikmed või juriidiline isik, mille juhtimisorganisse koolitöötaja kuulub.
13.3. Ei tohi xxxxx vastu kingitusi ega soodustusi, kui see võib seada kahtluse alla töötaja tööülesannete täitmise sõltumatuse erahuvidest. Koolitöötajal on õigus vastu xxxxx kingitusi ja soodustusi üksnes juhul, kui ta on veendunud, et kingitust saab käsitada tavalise viisakusavaldusena ning kinkija ei oota temalt tööülesannetega seotud vastuteenet.
13.4. Kui töötaja on sattunud tööülesandeid täites huvide konflikti, peab ta sellest teada andma oma vahetule juhile, kes korraldab siis töö teisiti.
13.5. Töötaja taandab ennast otsustusprotsessidest, kui otsustus puudutab seotud isikut ja töötajal on kaalutlusõigus, nt osalemine eksamikomisjoni või värbamiskomisjoni töös, töökoormuse või preemiate määramine, õpilase üleviimine järgmisse klassi vaidlusalustel juhtudel. Rutiinsete otsuste puhul, kus töötajal ei ole kaalutlusõigust, ei ole taandamine vajalik.
13.6. Kui töötajat ei ole võimalik otsustusprotsessist taandada, avaldatakse kooli veebilehel teade toimingupiirangu kohaldamata jätmisest.
13.7. Seotud isikutega arvete menetlemisel taandab direktor ennast arve kinnitamisest, informeerides oma seotusest vahetut juhti ministeeriumis, kes siis määrab antud arvete kinnitajaks teise koolitöötaja.
13.8. Kooli töötajatel on võimalik teha direktorile ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks, et tagada koolis korruptsioonivastasest seadusest kinnipidamine.
14. ISIKUANDMETE KAITSE KORRALDAMINE
14.1. Isikuandmete kaitse korraldust käsitleb Tallinna Muusikakeskkooli isikuandmete töötlemise kord, mis on leitav kooli kodulehelt.
15. TÖÖKORRALDUSE REEGLITE KEHTESTAMINE JA MUUTMINE
15.1. Reeglid kehtestatakse direktori käskkirjaga.
15.2. Muudetud töökorralduse reeglitest teavitatakse töötajaid e-posti xxxx.
15.3. Reegleid rakendatakse alates 17.02.2020.a.