IIZI varakindlustuse tingimused 01.03.2018
IIZI varakindlustuse tingimused 01.03.2018
Käesolevaid kindlustustingimusi kohaldatakse IIZI Kindlustusamaakler AS vahendusel sõlmitud kindlustuslepingute suhtes, mille kindlustatud ese on majandustegevuses kasutatav vara. Kindlustuslepingus reguleerimata küsimustes juhindutakse võlaõigusseadusest ja muudest õigusaktidest.
1 Üldsätted
1.1 Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud Kindlustusandjaga kindlustuslepingu.
1.2 Kindlustusandja on äriühing, xxxxx peamine ja püsiv tegevus on kindlustustegevus ning kes on nimetatud kindlustuspoliisil.
1.3 Kindlustusmaakler on IIZI Kindlustusmaakler AS (xxxxxxxx XXXX) , kes vahendab kindlustusmaaklerina Kliendile kindlustuslepingu.
1.4 Klient on isik (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud xxxx xx kahjustatud isik), kes on IIZI xxxxx pöördunud kindlustusteenuse kasutamise eesmärgil.
1.5 Soodustatud isik on kindlustuslepingus märgitud kolmas isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis või kokkulepitud rahasumma või muu kindlustuslepingus nimetatud Kindlustusandja kohustuse täitmine.
2 Kindlustatud ese
2.1 Kindlustatud ese on kindlustuslepingus märgitud vara. Kindlustatud esemeks võivad olla näiteks:
2.1.1 hoone, rajatis, siseviimistlus (edaspidi: ehitis);
2.1.2 inventar ja seadmed;
2.1.3 xxxx;
2.1.4 muu kindlustuslepingus märgitud vara;
2.1.5 investeeringud kindlustusperioodil.
3 Hoone on väliskeskkonnast xxxxxx xx teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis
3.1 Hoone osadena loetakse kindlustatuks selle põhikonstruktsioonid, sise- ja välisviimistlus, sisseehitatud mööbel, hoonesisesed elektri-, gaasi-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutus- ja tulekustutussüsteemid, side- ja signalisatsioonisüsteemid, liftid ja eskalaatorid ning muud hoone funktsiooni täiendavad statsionaarselt paigaldatud ehitustarindid.
3.2 Koos hoonega on kindlustatud selle juurde kuuluvad statsionaarselt paigaldatud hoonevälised kommunikatsioonitrassid nagu gaasi-, õli-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni- ja aurutorustikud ning elektrijuhtmed kuni kinnistu piirini, kuid mitte kaugemale kui üldühenduspunktideni (liitumiskohtadeni).
3.3 Koos hoonega on kindlustatud ka kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kuuluvad hoone väliskülgedele paigaldatud antennid, markiisid, jälgimiskaamerad, valgustid, reklaamsildid, valgusreklaamid hüvitispiiriga 5% hoone kindlustussummast, kuid mitte rohkem, kui 15 000 eurot.
3.4 Kui kindlustatud ese on hoone, on kindlustatud ka kindlustuskoha territooriumil statsionaarselt paiknevad kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kuuluvad rajatised nagu valgustid, reklaamtulbad ja -tahvlid, lipumastid, piirdeaiad, väravad, tõkkepuud, kuni 20m2 suurused varjualused jms. Antud rajatised on kindlustatud esimese riski kindlustuse põhimõttel hüvitispiiriga kokku 20 000 eurot.
3.5 Hoone osadena ei loeta kindlustatud esemeks: ventilatsiooni-, kohtäratõmbe-, kütte-, aurutootmis-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, külmutus- ja jahutussüsteeme, mis on ainult või peamiselt mõeldud tootmisprotsessis kasutamiseks; transformaatoreid, mis ei xxx xxxxx osad; xxxxx väliskülgedele paigaldatud esemeid, mis ei xxx xxxxx osad; rajatisi; muud vara, mis on inventar ja seadmed ja/või xxxx.
4 Rajatis on ehitis, mis ei xxx xxxxx ehitusseadustiku mõistes
4.1 Rajatised on kindlustuskoha territooriumil statsionaarselt paiknevad kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kuuluvad valgustid, reklaamtulbad ja -tahvlid, lipumastid, piirdeaiad, väravad, tõkkepuud, varjualused jms.
4.2 Xxxx erikokkuleppeta ei loeta rajatistena kindlustatud esemeks xxxx, platsi, veekogu, haljastust, kasvuhoonet, skulptuuri, palli- ja mänguväljakut, prügikasti, kaevu, pumba- ja katlamaja, alajaama, päikesepaneeli, mahutit, reservuaari ning ajutiselt paigaldatud rajatist.
5 Siseviimistlus
5.1 Siseviimistlus on hoone siseruumi(de) valdaja käsutuses olevad hoone osad, mille eemaldamine ei
kahjusta hoone püsivust ega välisilmet, kõrvalasuvates siseruumides olevaid hoone osi ega kõrvalasuva siseruumi valdaja õigusi. Siseviimistlus on eelkõige mittekandev vahesein, põrand, ripplagi, xxxxx- xx põrandakattematerjal, ehitustöö käigus püsivalt paigaldatud klaastarind, sisseehitatud mööbel, siseruumi(de) viimistlusmaterjal, uksed ja aknad, sanitaartehnika, elektri-, gaasi-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutus-, tulekustutus-, side- ja signalisatsioonisüsteemi osad, millest sõltub ainult kindlustatud siseruumi(de) valdaja. Siseviimistlust käsitletakse ehitise osana.
5.2 Siseviimistlusena ei loeta kindlustatud esemeks mööblit, valgusteid, kardinapuid ega xxx xxxx, mis on käsitletav kui inventar ja seadmed ja/või xxxx.
6 Inventar ja seadmed
6.1 Inventar ja seadmed on kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohas asuv alljärgnev materiaalne vara: seadmed ja masinad, varuosad ja tarvikud, tööriistad, mööbel, kardinapuud ja siinid, vaibad, valgustid, teisaldatavad küttekehad, tulekustutid jms inventar; tootmisprotsessis kasutamiseks mõeldud ventilatsiooni-, kohtäratõmbe-, kütte-, aurutootmis-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, külmutus- ja jahutussüsteemid; transformaatorid, mis ei ole ehitise osad.
6.2 Inventari ja seadmetena ei loeta kindlustatud esemeks ehitist xx xxxxx ning käesolevate tingimuste punktis 9 loetletud vara.
6.3 Inventari ja seadmeid võib kindlustada kindlustatud esemete nimekirja alusel või xxxx nimekirjata.
6.3.1 Kui inventar ja seadmed kindlustatakse kindlustatud esemete nimekirja alusel, loetakse kindlustatud esemeks nimekirja kantud ja kindlustuskohas asuvat materiaalset vara, v.a ehitis, xxxx ning punktis 9 loetletud vara. Kindlustusvõtja kohustub esitama kindlustatava vara nimekirja kindlustuslepingu sõlmimisel. Kindlustatud esemete nimekiri peab olema poliisil või vormistatud poliisi lisana. Xxxxx, kui kindlustatava vara nimekirja ei ole esitatud, loetakse inventar ja seadmed kindlustatuks nimekirjata vastavalt punktis 6.3.2 toodud põhimõtetele ning kindlustusjuhtumi korral lähtutakse hüvitamisel ala- või ülekindlustuse põhimõtetest.
6.3.2 Kui inventar ja seadmed kindlustatakse xxxx kindlustatud esemete nimekirjata, loetakse kindlustatud esemeks kogu kindlustuskohas asuvat materiaalset vara (põhi- ja väikevahendid), v.a ehitis, xxxx ning punktis 9 loetletud vara.
7 Xxxx
7.1 Xxxx on kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohas asuv tooraine, materjal, pooltoodang ja valmistoodang, mida kasutatakse tootmisprotsessis või mille suhtes kindlustusvõtjal või kindlustatud isikul on müügikavatsus.
7.2 Kaubana ei loeta kindlustatud esemeks ehitist, inventari ja seadmeid ning käesolevate tingimuste punktis 9 loetletud vara.
8 Investeeringud kindlustusperioodil
8.1 Investeeringud kindlustusperioodil on kindlustuskohas või kindlustuskoha territooriumil kindlustusvõtja või kindlustatud isiku poolt kindlustusperioodi jooksul teostatavad kindlustatud esemeks olevate hoonete, siseviimistluse, rajatiste, inventari ja seadmete parendused ning täiendavalt soetatavad inventar ja seadmed. Kui kindlustuslepingus ei ole märgitud teisiti, loetakse kindlustusperioodi jooksul teostatavad investeeringud kindlustatuks kuni 10% ulatuses iga kindlustatud esemete grupi (hoonete, siseviimistluse, rajatiste, inventari ja seadmete) kindlustussummast, kuid mitte rohkem kui 30 000 euro väärtuses kokku.
9 Kindlustatud esemeks ei loeta sularaha, väärtpabereid, võlakirju, kinkekaarte, loteriipileteid, kuponge, arveid, tšekke, maksumärke, dokumente, plaane, projekte, jooniseid, arhiive, infotöötlussüsteemis ja andmekandjal sisalduvat teavet ega tarkvara, registreerimisele kuuluvaid mootorsõidukeid, õhu- ja veesõidukeid, relvi, laskemoona, lõhkeainet, näidiseid, mudeleid, prototüüpe, näituse eksponaate, antiikse või kunstilise väärtusega esemeid, väärismetallist või -materjalist esemeid, elusolendeid ega xxxxx.
Kindlustusjuhtum ja kindlustuskaitse valikud
10 Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingu kehtivuse ajal kindlustuskohas toimuv kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku suhtes ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus kindlustatud ese saab
kahjustada, hävib või läheb kaotsi. Kindlustusjuhtumi korral tekib Kindlustusandjal hüvitamiskohustus kindlustuslepingus sätestatud juhul ning ulatuses.
11 Valida saab kahe kindlustuskaitsega paketi vahel: Standardkate ja Laiendatud xxxx, milledega kaitstud kindlustusjuhtumid on toodud tabelis. Valitud pakett on märgitud kindlustuspoliisile.
Kaetud kindlustusjuhtumid | Standardkate | Laiendatud xxxx |
Tulekahju | Jah | Jah |
Torustiku leke | Jah | Jah |
Murdvargus | Jah | Jah |
Vandalism | Jah | Jah |
Torm | Jah | Jah |
Üleujutus | Jah | Jah |
Elektrihäire | Xxxx pikselöögist tekkinud kahju | Jah |
Ehitusviga | Ei | Jah |
Jää xx xxxx raskus | Ei | Jah |
Kulutused majandustegevuse jätkamiseks | Ei | Jah |
12 Standardkattega kaitstud kindlustusjuhtumid
12.1 Tulekahju
12.1.1 Tulekahju puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjus on:
o tulekahju:
o pikselöögi otsetabamus;
o pikselöögist tekkinud ülepinge;
o plahvatus, sh lõhkekeha plahvatus;
o piloteeritava õhusõiduki, selle osa või laadungi allakukkumine.
12.1.2 Tulekahjuks loetakse ainult lahtist tuld, mis on süttinud väljaspool selleks ettenähtud kollet või on sealt väljunud ja suudab omal xxxx xxxxxx.
12.1.3 Pikselöögi otsetabamus on piksekanali ja kindlustatud eseme vahetu kontakt.
12.1.4 Pikselöögist tekkinud ülepingekahju hüvitatakse kuni 50 000 euro ulatuses.
12.1.5 Plahvatus on gaasi või auru paisumisel tekkinud momentaanselt toimiv jõud. Anuma (katel, torujuhe vms) plahvatusega on tegemist ainult siis, xxx xxxxx sein on sel määral purunenud, et leiab aset rõhuerinevuste järsk nivelleerumine sees- ja väljaspool anumat.
12.1.6 Tulekahju puhul ei hüvitata:
o kahju, mis tekib kindlustatud eseme töötlemisel lahtise tule või soojusega;
o kahju, mis tekib sisepõlemismootoriga masina põlemiskambris toimunud plahvatuse tõttu;
o kahju, mille põhjus on elektrivoolu mõju elektripaigaldisele või elektriseadmele (sh ülepinge, ülekoormus, isolatsiooniviga, lühis, ebapiisav kontakt ning xxxxx-, kontroll- või ohutusseadme tõrge või vigastus);
o kahju, mis on tingitud alarõhust;
o kahju, mis on tingitud lõhkamistööst.
12.1.7 Xxxxx, kui mõni punktis 12.1.6 loetletud sündmustest põhjustab tulekahju, hüvitatakse sellest tingitud kahju.
12.2 Torustiku leke
12.2.1 Torustiku lekke puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjus on:
12.2.2 hoonesisesest veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte- või jahutussüsteemist või nende osast väljavoolanud vesi, reovesi või muu vedelik või väljatunginud aur;
12.2.3 hoonesisesest sadevee äravoolutorustikust või selle osast väljavoolanud vesi või reovesi;
12.2.4 sprinkler- või muu veekustutussüsteemi leke või põhjendamatu töölerakendumine;
12.2.5 akvaariumist väljavoolanud vesi.
12.2.6 Lisaks hüvitatakse torustiku lekke põhjustanud ehitise tehnosüsteemi ja torustiku remondikulud kuni 1 000 euro väärtuses. Samuti hüvitatakse kulud, mis on seotud hoonesisesele veevarustus-, kanalisatsiooni-, küttesüsteemile, sadevee äravoolutorustikule ja sprinkler- või muule
veekustutussüsteemile või kõikidele nende osadele tekkinud külmakahjustuse kõrvaldamisega.
12.2.7 Torustiku lekke puhul ei hüvitata:
o kahju, mis on tekkinud pikaajalise protsessi nagu kõdunemise, hallitamise, korrosiooni, rooste vms tõttu;
o kahju, mis on põhjustatud liigniiskusest, kondensaadist, puhastus- või koristusveest;
o kahju, mille otsene või kaudne põhjus on loodusnähtuste tõttu kanalisatsioonisüsteemi kaudu hoonesse tungiv vesi või reovesi;
o väljavoolanud vee või muu vedeliku maksumust.
12.3 Murdvargus
12.3.1 Murdvarguse puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjus on:
o murdvargus ehk xxxx xxxxxx kindlustuskohta sissemurdmise xxxx;
o röövimine;
o vandalism sissemurdmise või röövimise käigus.
12.3.2 Sissemurdmine on kindlustuskohas asuvasse nõuetekohaselt suletud hoonesse või selle ruumi tungimine ukse, akna, seina, katuse, vms kaudu, kasutades vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamiseks valevõtit, muukrauda või muud mehaanilist abivahendit või ebaseaduslikul xxxx saadud võtit.
12.3.3 Röövimine on kindlustatud eseme hõivamine füüsilist vägivalda kasutades või sellega otseselt ähvardades.
12.3.4 Vandalism on kindlustatud eseme rikkumine või hävitamine kolmanda isiku poolt. Vandalismikahju hüvitatakse ainult siis, kui see toimus sissemurdmise või röövimise käigus.
12.3.5 lisaks hüvitatakse sissemurdmise või röövimise või selle katse käigus lõhutud või rikutud hoone piirdekonstruktsioonide või nende osade taastamiseks vajalikud kulud. Samuti hüvitatakse lukuvahetuse ja uute lukkude soetamise põhjendatud kulud, kui võti või luku avamise kood võeti kindlustusvõtja või tema volitatud isiku valdusest ära sissemurdmise või röövimise käigus. Käesolevas punktis loetletud kulude hüvitispiir kokku on 3 000 eurot.
12.3.6 Murdvarguse puhul ei hüvitata kahju, kui murdvargusele või röövimisele on xxxxx aidanud kindlustusvõtja või kindlustatud isiku juures töötav isik või isik, kellel on kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga ühine majapidamine, v.a juhul, kui kahju tekitati ajal, mil kindluskoht oli nimetatud isikute eest suletud ja lukustatud.
12.4 Vandalism
12.4.1 Vandalismi puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjus on:
o vara tahtlik rikkumine või hävitamine kolmanda isiku poolt;
o maismaasõiduki otsasõit, kui see ei kuulu hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse alusel;
o kindlustatud esemeks olevale ehitise osade xxxxxx hüvitispiiriga kokku 3 000 eurot.
12.4.2 Lisaks hüvitatakse kindlustatud esemeks oleva ehitise klaaspinna purunemise kahju. Kindlustuskaitse alla kuulub selline klaaspind, mis on asetatud raami või püsivalt xxxxxx monteeritud. Klaaspinnaga võrdsustatakse plastmaterjal (sh akrüülplast, polükarbonaat), mida kasutatakse klaasi asemel. Purunenud klaaspinnal olnud reklaamkirja, kaunistuse, maalingu jms taastamiskulude hüvitispiir kokku on 1 000 eurot.
12.4.3 Vandalismi puhul ei hüvitata:
o vallasvara või selle osa vargusest tekkinud kahju;
o lõhkekeha plahvatusest tekkinud kahju;
o süütamisest tekkinud kahju;
o maismaasõiduki otsasõidust tekkinud kahju teisele sõidukile;
o klaaspinnale tekkinud kahju, mille sisu on klaasi kriimustamine, kulumine, määrdumine, läbipaistvuse vähenemine, ebakvaliteetsus, paigaldusviga jms, samuti ehitus- või remonditöö käigus või klaaspinna töötlemisel, sh ülevärvimisel tekkinud kahju.
12.5 Torm
12.5.1 Tormi puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjus on:
o torm;
o rahe;
o tormi tõttu kindlustatud esemele langenud puu või muu ese.
12.5.2 Torm on tuulepuhang, mille tugevus on vähemalt 18 meetrit sekundis. Kui tuule kiirust kahjujuhtumi toimumiskohas pole võimalik kindlaks määrata, peetakse tormiks tuult, mis on tekitanud kindlustuskoha ümbruses laitmatus seisukorras olevatele ehitistele või esemetele kahju. Samuti loetakse tormikahjuks selliseid kindlustatud eseme kahjustusi, mis said tekkida üksnes tormi tagajärjel.
12.5.3 Tormi puhul ei hüvitata:
o kahju, mille otsene või kaudne põhjus on üleujutus, sh tormi tõttu tekkinud üleujutus;
o kahju, mille põhjus on ehitise sulgemata avade või ehitustarindite kaudu ehitisse tunginud sademed,
v.a juhul, xxx xxxx tekkisid tormi tõttu.
12.6 Üleujutus
12.6.1 Üleujutuse puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjus on:
o torm;
o sademed;
o veekogu üleujutus.
12.6.2 Üleujutuse all mõistetakse ainult looduslikku üleujutust, mille on põhjustanud torm, sademed või veekogu üleujutus. Looduslik üleujutus tähendab erakorralist veetaseme tõusu, mille tõttu tekkinud ebaharilikku veehulka ei suuda maapind ja projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem (sh drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteem) vastu xxxxx.
12.6.3 Üleujutuse puhul ei hüvitata:
o kahju, mille põhjus on veevarustus-, kanalisatsiooni-, küttesüsteemi, sadevee äravoolutorustiku ja sprinkler- või muu veekustutussüsteemi torustiku purunemine või külmumine;
o kahju, mis on tingitud xxxxx või muu kaitserajatise purunemisest.
13 Laiendatud kattega kaitstud kindlustusjuhtumid
Lisaks standardkattele on laiendatud kattega kaitstud järgmised kindlustusjuhtumid:
13.1 Elektrihäire
13.1.1 Hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjus on ootamatust ja ettenägematust välisest sündmusest tingitud lühis, üle- või alapinge, pikselöök või maandusviga.
13.1.2 Elektrihäire puhul ei hüvitata:
o kindlustatud eseme sisemisest rikkest või purunemisest põhjustatud kahju;
o kahju, mis on tekkinud seetõttu, et kindlustatud ese ei ole paigaldatud või xxxx xx ole kasutatud valmistaja, maaletooja, müüja või õigusaktide nõuete järgi;
o kahju, mis on põhjustatud korralistest ja/või etteteatatud elektrikatkestusest.
13.2 Jää xx xxxx raskus
13.2.1 Hüvitatakse kahju, mille põhjustas jää liikumine, jää või lume raskus. Jää või lume raskusest põhjustatud kahju hüvitatakse juhul, kui kindlustusvõtja on teinud kõik endast oleneva, et nimetatud kahjujuhtumi teket ära xxxxx xx/või kahju suurust vähendada.
13.3 Ehitusviga
13.3.1 Hüvitatakse kahjud, mis on tingitud sademete või jää / lume sulamisvee sisse tungimisest xxxx xxxxxx, katusekatte konstruktsioonide, suletud akende või uste, ehitise ühenduskohtade, vundamendi või muude konstruktsioonide. Kindlustuskaitse kehtib siiski ainult kindlustuskohtades, kus varasemalt teadaolevalt eelkirjeldatud kahjusid tekkinud ei ole. Kindlustus kehtib ainult esimese sellelaadse juhtumi korral kindlustuskohas ning hüvitispiiriga 5 000 eurot juhtumi ja kindlustusperioodi kohta.
13.4 Kulutused majandustegevuse jätkamiseks
13.4.1 Hüvitatakse 10 000 euro ulatuses kindlustusjuhtumi vahetul tagajärjel majandustegevuse jätkamiseks kindlustusvõtjale tekkinud põhjendatud ja mõistlikud kulutused ajutiste ruumide või seadmete rendiks, kolimiseks ning klientide uuest asukohast teavitamiseks. Ei hüvitata kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud ärikasumi vähenemist ja/või püsikulusid.
Hüvitatavad lisakulud
14 Kindlustusjuhtumi korral hüvitab Kindlustusandja lisaks varalisele kahjule ka järgmised mõistlikud ja põhjendatud kulud (edaspidi: hüvitatavad lisakulud):
14.1 kahju ärahoidmise või vähendamise mõistlikud kulud, isegi kui need ei andnud soovitud tulemust;
14.2 lammutus- ja koristustööde ning prahi äraveo kulud hüvitispiiriga 10% kindlustatud eseme kindlustussummast, kuid maksimaalselt 100 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta;
14.3 kindlustatud eseme taastamisel õigusaktidega kehtestatud nõuetest ja/või pädevate ametivõimude ettekirjutustest tulenevad lisakulud eeldusel, et nimetatud nõuete täitmise kohustus enne kindlustusjuhtumi toimumist puudus, hüvitispiiriga kokku 10 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta;
14.4 ehitise taastamisel vajalikud kulud ehitus- või kasutusloa väljastamiseks eeldusel, et ehitisel oli vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist kehtiv kasutusluba, hüvitispiiriga kokku 10 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta.
15 Punktides 13.4 ja 14 kirjeldatud kulud hüvitatakse ka siis, kui varalise kahju ja eelnevalt loetletud kulude kogusumma ületab kindlustussummat.
Välistused
16 Kindlustusandja ei hüvita kahju ega kulu, mille otsene või kaudne põhjus on:
16.1 sõjategevus, terrorismiakt, mäss, rahvarahutus, streik, ülestõus, revolutsioon, riigipööre, erakorraline seisukord;
16.2 sundvõõrandamine, konfiskeerimine või muu samalaadne sündmus;
16.3 tuumaenergia kasutamine mistahes eesmärgil või selle kontrolli alt väljumine;
16.4 radioaktiivne kiirgus ja radioaktiivne saastumine;
16.5 keemilise, bioloogilise, biokeemilise või elektromagnetilise relva kasutamine;
16.6 lõhkamis- või kaevandustööd;
16.7 maavärin, maapinna liikumine või maalihe;
16.8 vibratsioon;
16.9 asjaolu, millest kindlustusvõtja oli teadlik enne kindlustuslepingu sõlmimist;
16.10 kindlustusvõtja või kindlustusvõtjaga võrdsustatud isiku tahtlik või kuritegevusega seotud kahju tekitamine, xxxxxx;
16.11 asbest;
16.12 infotehnoloogilise seadme, elektrotehnilise andmetöötlusseadme, protsessorjuhitava seadme või masina töötamast lakkamine, andmete muutmine, kustutamine või xxxxxx, andmete ja/või tarkvara tahtlik kahjustamine, sh ebaseaduslikku juurdepääsu kasutades, arvutiviirus või andmete ja/või tarkvara mitteühilduvus või ülelaadimine;
16.13 algselt eksisteerinud defekt, sisemine viga või varjatud puudus, omaduste järkjärguline halvenemine, kulumine, vananemine, materjali väsimine. Erandina hüvitatakse kindlustusjuhtumite puhul antud punktis toodud põhjuste tagajärjel kahjustunud kindlustatud eseme või selle osa poolt teisele korras olevale kindlustatud esemele või selle osale tekkinud kahju.
16.14 temperatuuri, värvi, maitse, lõhna, tekstuuri või viimistlusomaduste muutumine;
16.15 xxxxxxxxxx, erosioon, rooste, märg või kuiv mädanik, kokkutõmbumine, aurustumine, kaalukaotus, niiskus, kuivus, riknemine, kriimustamine või muu selline nähtus;
16.16 mikroorganismid (seened, vamm vms), loomad, linnud, taimed, kahjurid või putukad;
16.17 konstruktsiooni-, materjali-, projekteerimis-, paigaldus-, kokkupaneku- või valmistusviga, sobimatu või praakmaterjal või -toode, ebakvaliteetne või sobimatu projekt, joonis või juhis, ebakvaliteetne töö, vigane või puudulik tööstandard või -võte, kindlustusvõtja või kindlustusvõtja juures töötava isiku tegevusetus, välja arvatud punktis 16.13 toodud erisuse korral;
16.18 maapinna, ehitise või selle osade vajumine, pragunemine, kokkutõmbumine või paisumine;
16.19 läbi ehitise konstruktsioonide või tehnosüsteemide sissetunginud vesi või muu vedelik, v.a juhul, kui see on tingitud punktis 12 määratletud Standardkattega kaetud kindlustusjuhtumist;
16.20 kindlustuskohas tehtav ehitamine (sh ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine, laiendamine, ümberehitamine) ehitusseadustiku mõistes;
16.21 xxxxxxx-, seadistus-, hooldus- või ümberehitustöö Kindlustuskaitse kehtib siiski Tulekahju (punkt 12.1) ja Torustiku lekke (punkt 12.2) kindlustusjuhtumite puhul eeldusel, et tööde kogumaht ei ületa 10 000 eurot ja töid teostatakse pädeva isiku poolt (tööettevõtu lepingu alusel või pädeva oma töötaja poolt). Tööd peavad olema teostatud vastavuses Eesti seadusandlusega ning tööde iseloomust tuleneva mõistliku hoolsusega. Kindlustatud esemeks ei loeta teostatavat tööd ennast.
16.22 xxxxxxx-, seadistus-, hooldus- või ümberehitustöö;
16.23 saastumine või reostumine näiteks mürgi, tahma, sette, tolmu jms tõttu, v.a juhul, kui saastumine või reostumine on tingitud punktis 12 määratletud Standardkattega kaetud kindlustusjuhtumist;
16.24 asjaolu, mille puhul on kahju hüvitamise eest vastutav kolmas isik lepingu või seaduse alusel või mille puhul kuulub kahju hüvitamisele kindlustatud esemele antud garantii (sh ehitusgarantii) või mõne teise kindlustuslepingu alusel.
17 Kindlustusandja vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:
17.1 kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on rikkunud vähemalt üht kindlustuslepingus sätestatud kohustust ja sellel rikkumisel on mõju kahju tekkimisele või suurusele või kahju ulatuse kindlakstegemisele;
17.2 kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku tahtluse või xxxxx hooletuse
tõttu;
17.3 kindlustusvõtja või soodustatud isik on esitanud kahju asjaolude või kahju ulatuse kohta teadlikult valeandmeid;
17.4 kindlustusjuhtum on põhjustatud kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku tegevusest alkoholijoobes, uimastite või psühhotroopse aine mõju all;
17.5 kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt.
Muud sätted
18 Kindlustuskoht
18.1 Kindlustuskoht on kindlustuslepingus märgitud aadressil asuv(ad) hoone(d), hoone siseruum(id) ja/või rajatis(ed). Kindlustuslepingu alusel hüvitatakse ainult kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohas toimunud kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju sealsamas asunud kindlustatud esemele. Seadmete, inventari ja kaupade ümberpaigutamine kindlustuskoha piires või kindlustuskohtade vahel on lubatud sellest eelnevalt Kindlustusandjat teavitamata. Käesoleva klausli alusel ei laiene kindlustuskaitse kahjudele, mis on tekkinud transpordi käigus.
18.2 Tulekahju, tormi ja üleujutuse puhul kehtib kindlustuskaitse kindlustatud esemeks oleva vallasasja suhtes ka kindlustuslepingus märgitud aadressil asuva kindlustatud isiku territooriumil väljaspool hoonet, kuid üksnes tingimusel, et see vara on ette nähtud välistingimustes kasutamiseks või korrektselt pakendatud kohasel viisil välitingimustes hoidmiseks.
19 Kindlustussumma, kindlustusväärtus, hüvitispiir ja esimese riski kindlustus
19.1 Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa kindlustusjuhtumi korral.
19.2 Kindlustushüvitise väljamaksmisel kindlustussumma ei vähene.
19.3 Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama Kindlustusandjale õige kindlustusväärtuse.
19.4 Ehitise kindlustusväärtus on taastamisväärtus või jääkväärtus.
19.4.1 Ehitise taastamisväärtuse all mõistetakse uue samalaadse ehitise taastamise kulusid.
19.4.2 Ehitise jääkväärtuse all mõistetakse ehitise tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa ehk kulum.
19.4.3 Ehitise kindlustusväärtuseks on jääkväärtus, kui ehitise kulum on suurem kui 50% või ehitist ei taastata või kindlustuslepingus on kindlustusväärtuseks määratud jääkväärtus.
19.5 Inventari ja seadmete kindlustusväärtus on taassoetamisväärtus või turuväärtus.
19.5.1 Taassoetamisväärtuse all mõistetakse uue samaväärse (samade tehniliste näitajatega) vara taassoetamise kulusid.
19.5.2 Turuväärtuse all mõistetakse samaväärse (samade tehniliste näitajatega) vara taassoetamise kulusid. Turuväärtus on kindlustusväärtus, xxx xxxx väärtus on väiksem kui 50% vara taassoetamisväärtusest või kindlustuslepingus on kindlustusväärtuseks määratud turuväärtus.
19.6 Kauba kindlustusväärtus on selle taassoetamisväärtus, mille all mõistetakse samaväärse (samade omaduste ja tehniliste näitajatega) kauba taassoetamise kulusid.
19.7 Hüvitispiir on kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral alakindlustust puudutavad tingimused jäävad kehtima. Hüvitispiiriga kindlustamises on kokkulepitud ainult siis, kui kindlustuslepingusse on tehtud sellekohane xxxxx.
19.8 Esimese riski kindlustus on kindlustatud eseme suhtes kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, esimese riski kindlustuse kohaldamisel alakindlustust puudutavaid tingimusi ei rakendata. Esimese riski kindlustuses on kokkulepitud ainult siis, kui kindlustuslepingusse on tehtud sellekohane xxxxx.
20 Omavastutus
Omavastutus on kindlustuslepingus määratud osa kahjust iga kindlustusjuhtumi korral. Omavastutuse summa kannab alati kindlustusvõtja ja Kindlustusandja xxxx xx hüvita.
21 Kindlustusrisk ja kindlustusriski võimalikkuse suurenemine
21.1 Kindlustusrisk on oht, mille realiseerumise tagajärje vastu kindlustatakse.
21.2 Kindlustusriski võimalikkuse suurenemiseks loetakse selliste asjaolude muutumist, mis suurendavad
kindlustusjuhtumi realiseerumise tõenäosust või tekkiva kahju suurust.
21.3 Kindlustusriski võimalikkust suurendavateks olulisteks asjaoludeks loetakse eelkõige asjaolusid, mille kohta Kindlustusandja küsib kindlustusvõtjalt teavet enne kindlustuslepingu sõlmimist. Samuti on kindlustusriski võimalikkust mõjutav oluline asjaolu kindlustuslepingus sätestatud, kindlustusriski puudutava eritingimuse, lisatingimuse, ohutusnõude või muu kokkuleppe täitmata jätmine.
21.4 Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamata Kindlustusandjale teatama,
v.a juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski.
21.5 Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist xxxx Kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurenemist kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikute poolt.
21.6 Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest teatamise kohustust, vabaneb Kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil Kindlustusandja oleks pidanud xxxxx xxxxx saama.
21.7 Kui kindlustusvõtja või kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik rikub kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keeldu ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski võimalikkuse suurenemist, on Kindlustusandjal õigus rikkumise asjaolusid arvestades vähendada kindlustushüvitist või selle maksmisest keelduda.
21.8 Kindlustusandjal on õigus kindlustusperioodi jooksul kindlustatud ese üle vaadata ning suurenenud kindlustusriski võimalikkuse korral nõuda kindlustusvõtjalt täiendavate turvameetmete rakendamist ja/või suurendada kindlustusmakset või kindlustusleping üles öelda.
22 Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud
22.1 Kindlustusvõtjaga võrdsustatakse kindlustuslepingu raames kohustuste täitmisel järgmised isikud:
22.1.1 kindlustatud isik;
22.1.2 kindlustatud eseme seaduslik valdaja;
22.1.3 soodustatud isik;
22.1.4 kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga koos elavad perekonnaliikmed või isikud, kes moodustavad kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga ühise majapidamise;
22.1.5 isik, kes kasutab või valdab kindlustatud eset kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõusolekul;
22.1.6 kindlustusvõtja töötajad, samuti isikud, keda kindlustusvõtja kasutab enda majandus- või kutsetegevuses või enda kohustuste täitmisel.
22.2 Kindlustusvõtja on kohustatud eelnimetatud isikutele tutvustama ja selgitama ohutusnõudeid ning muid kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi.
22.3 Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikute teadmine ja käitumine omistatakse kindlustusvõtjale. Kui kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik rikub kindlustuslepingut, loetakse, et kindlustuslepingut on rikkunud kindlustusvõtja.
23 Kindlustusvõtja on kohustatud
23.1 teavitama enne kindlustuslepingu sõlmimist või kindlustuslepingu kehtivuse ajal, kui kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on kantud või kantakse sanktsioonide all olevate isikute nimekirja;
23.2 järgima õigusakte, seadmete tootjate kasutusjuhendeid, kindlustuslepingus märgitud ohutusnõudeid ning xxx- xx lisatingimusi;
23.3 võimaldama Kindlustusandja esindajal tutvuda kindlustuskoha, kindlustatavate esemete ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajaliku dokumentatsiooniga;
23.4 esitama täieliku ja õige teabe kindlustusriski hindamiseks ja teatama kindlustuslepingu sõlmimisel kõigist xxxxx xxxxx olevatest olulistest asjaoludest, mis mõjutavad Kindlustusandja otsust sõlmida kindlustusleping või xxxx xxxx kokkulepitud tingimustel;
23.5 teatama viivitamatult Kindlustusandjale kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest (nt kui tekivad muudatused võrreldes kindlustuslepingus märgituga);
23.6 tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski võimalikkuse suurenemist xx xxxxx laskma xxxx xxxx isikutel, kes on kindlustusvõtjaga võrdsustatud;
23.7 teatama viivitamatult mitmekordse kindlustuse tekkimisest;
23.8 teatama viivitamatult kindlustatud eseme võõrandamisest.
24 Kindlustusvõtja on kohustatud täitma järgmisi ohutusnõudeid:
24.1 Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isik on kohustatud järgima ohutusnõudeid, mis tulenevad
õigusaktidest, seadmete tootjate kasutusjuhenditest ja kindlustuslepingust.
24.2 Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isik on kohustatud täitma tuleohutusnõudeid, sh tuleohutuse seadusest ja teistest tuleohutust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
24.3 Kindlustuslepingus märgitud automaatne tulekahjusignalisatsioon peab olema töökorras, ööpäev läbi sisse lülitatud ning projekteeritud, paigaldatud ja korrapäraselt hooldatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Automaatne tulekahjusignalisatsioon peab ohu korral rakenduma xx xxxxxx ka tulekahjuteate edastamise.
24.4 Kindlustuslepingus märgitud automaatne tulekustutussüsteem peab olema töökorras ning projekteeritud, paigaldatud ja korrapäraselt hooldatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Automaatne tulekustutussüsteem peab ohu korral rakenduma xx xxxxxx ka alarmsignaali edastamise.
24.5 Hoonest või ruumist lahkumisel peavad kindlustuskoha hoone või ruumi kõik uksed, aknad, luugid ja muud avad olema suletud ja lukustatud selliselt, et xxxx xxxx asukohta pääsemist takistava tõkke või lukustuse lõhkumiseta või eemaldamiseta ei oleks võimalik kindlustuskohta siseneda. Võtmeid või sissepääsukoode tuleb kasutada selliselt, et need ei satuks kolmandate isikute valdusse. Võtme või koodi kaotamisel või sattumisel ebaseaduslikku valdusse peab kindlustusvõtja viivitamatult luku või koodi välja vahetama.
24.6 Kindlustuslepingus märgitud automaatne valvesignalisatsioon peab olema töökorras ja korrapäraselt hooldatud; ohu korral peab see rakenduma xx xxxxxx xxxxx edastamise. Valvesignalisatsiooni rakendumisel xx xxxxx saamisel on kindlustusvõtja kohustatud tagama, et turvafirma töötaja või kindlustusvõtja esindaja saaks kindlustuskoha nii seest kui ka väljast üle vaadata. Kogu murdvargusriski vastu kindlustatud vara peab paiknema valvesignalisatsioonisüsteemi andurite tööpiirkonnas. Ladustamine, ehitustehnilised lahendused, mööbli paigutus vms ei tohi andurite tööpiirkonda ega tundlikkust vähendada. Andurite paigaldamisel tuleb arvestada asjaoluga, et hoonesse või seal asuvasse ruumi võidakse sisse murda ukse, akna, seina, põranda, lae või xxxxxx kaudu. Hoonest või ruumist lahkumisel peab automaatne valvesignalisatsioon olema lülitatud valveseisundisse. Valvesignalisatsiooni koodid ei tohi sattuda kolmandate isikute kätte, seetõttu peab valvesignalisatsiooni juhtpult olema paigaldatud selliselt, et kolmandatel isikutel poleks võimalik koodi sisestamist näha. Juhul, kui töökorras ja korrektselt hooldatud valvesignalisatsioon ei rakendu kindlustusvõtja või kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikutest (sh töötajad, partnerid, teenuseosutajad jt, xxxxx kohustus on valvesüsteem tööle rakendada) sõltumatul põhjusel, ei loeta antud asjaolu ohutusnõuete rikkumiseks käesoleva punkti tähenduses.
24.7 Kindlustatud ese xx xxxxx osad peavad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutusele võetud nõuetekohaselt, nõuete puudumisel selliselt, et nende kasutamine ja hooldamine on ohutu inimestele ja kindlustatud varale.
24.8 Allpool maapinda asuvates ruumides xxxx xxxx tuleb ladustada vähemalt 12 cm kõrgusel põrandapinnast.
24.9 Hoone veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemi tuleb korrapäraselt hooldada ja kaitsta külmumise eest. Kasutusvälisel perioodil ja külmal aastaajal xxxx piisava kütteta hoonetes või hoone osades paiknevad veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemid tuleb sulgeda, tühjendada xx xxxxx tühjana.
24.10 Ehitise katuselt (ja teistelt sarnastelt tarinditelt) tuleb mõistliku aja jooksul eemaldada liigne lumi xx xxx.
24.11 Sündmuste korral, mis võivad olla aluseks kindlustusjuhtumi tekkimisele (nt erakorraline vihm, lumesadu, pakane, torm vms), on kindlustusvõtja kohustatud kindlustatud ehitised esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul üle vaatama ning võimalike kahjustuste korral koheselt kasutusele võtma mõistlikud meetmed edasise kahju vähendamiseks ja/või ärahoidmiseks.
25 Kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud:
25.1 võtma viivitamatult tarvitusele abinõud kindlustatud eseme päästmiseks, kahju suurenemise vältimiseks ja kahju vähendamiseks, küsides ja järgides seejuures Kindlustusandja juhiseid;
25.2 teatama juhtunust viivitamatult:
o politseile, kui kahtlustatakse kolmanda isiku tegevust;
o kohalikule päästeametile, kui tegemist on tulekahju või lõhkekeha plahvatusega;
o muudel juhtudel pädevale asutusele või isikule;
25.3 teatama kindlustusjuhtumist Kindlustusandjale esimesel võimalusel pärast sellest teada saamist isiklikult või esindaja kaudu;
25.4 võimaluse korral hoidma kindlustusjuhtumi toimumiskoha puutumatuna kuni Kindlustusandja korraldusteni;
25.5 täitma Kindlustusandjalt saadud juhiseid;
25.6 esitama kahjustatud vara või selle jäänused Kindlustusandjale ülevaatamiseks kindlustusjuhtumijärgses
seisus ning mitte asuma kahjustatud vara taastama ega hävinud vara utiliseerima xxxx Kindlustusandja nõusolekuta;
25.7 esitama Kindlustusandjale kogu tema xxxx xxxxx teabe, mis on vajalik Kindlustusandja lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks, xx xxxx dokumendid kahju tekkepõhjuste ja kahju suuruse kohta, samuti volitama Kindlustusandjat hankima vajalikku teavet ja dokumente.
26 Kindlustusandja on kohustatud:
26.1 tutvustama kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuslepinguga seotud dokumente;
26.2 hoidma saladuses talle kindlustuslepinguga seoses teatavaks saanud andmeid;
26.3 alustama pärast kindlustusvõtja kahjuteate saamist viivitamatult kindlustusjuhtumi käsitlemist ja tegema kindlaks hüvitatava kahju suuruse;
26.4 registreerima kahjuteate ning tutvustama kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi lahendamise ja kahju hüvitamise põhimõtteid;
26.5 informeerima kindlustusvõtjat esimesel võimalusel kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks vajalikest dokumentidest;
26.6 tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse mõistliku aja jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemisest. Kindlustusandjal on õigus otsuse vastuvõtmist edasi lükata, kui kahjujuhtumiga seoses on algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetlus ning menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on tähtsust Kindlustusandja hüvitamiskohustuste kindlaksmääramisel.
27 Kindlustushüvitis, hüvitamise viisid xx xxxx
27.1 Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulude hüvitamiseks.
27.2 Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud kindlustussumma või kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiiriga. Kui varalise kahju ja hüvitatavate lisakulude kogusumma ületab kindlustussumma, hüvitatakse lisaks kindlustussummale ka hüvitatavad lisakulud, võttes arvesse hüvitatavate lisakulude hüvitispiire.
27.3 Hüvitamise viisid on rahaline hüvitis või kahjustatud eseme taastamise, taassoetamise või samaväärsega asendamise kulude hüvitamine. Hüvitamise viisi otsustab Kindlustusandja.
27.4 Kindlustusjuhtumi korral hüvitab Kindlustusandja tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulud. Kindlustushüvitise arvestamisel võetakse aluseks kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud, hävinud või kaotsiläinud kindlustatud eseme kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.
27.5 Kahjusumma koosneb kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud, hävinud või kaotsiläinud kindlustatud eseme taastamiseks või taassoetamiseks ja kokkulepitud lisakulude hüvitamiseks vajalikust summast.
27.6 Kui kindlustatud eseme kindlustusväärtus on jääkväärtus (või turuväärtus), vähendatakse kahjusummat sellises proportsioonis, milline on jääkväärtuse (või turuväärtuse) suhe taastamisväärtusse (või taassoetamisväärtusse).
27.7 Alakindlustuse korral hüvitab Kindlustusandja kahjusumma sellises proportsioonis, milline on kindlustussumma suhe kindlustusväärtusse. Kui kindlustussumma ei erine kindlustusväärtusest üle 10%, loobutakse alakindlustuse rakendamisest.
27.8 Ülekindlustuse korral hüvitab Kindlustusandja kahjusumma kuni kindlustusväärtuseni.
27.9 Ala- ja ülekindlustus selgitatakse välja iga kindlustatud eseme kohta eraldi.
27.10 Hüvitispiiriga kindlustamisel hüvitab Kindlustusandja kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini, alakindlustust puudutavad tingimused jäävad kehtima.
27.11 Esimese riski kindlustuse korral hüvitab Kindlustusandja kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini, alakindlustust puudutavaid tingimusi ei kohaldata.
27.12 Kui kindlustusväärtus on taastamisväärtus (või taassoetamisväärtus), on soodustatud isikul õigus sellele osale hüvitisest, mis ületab jääkväärtuse (või turuväärtuse), kui kindlustushüvitist kasutatakse samas kohas asuva, sama liiki xx xxxx otstarbega vara taastamiseks kahe aasta jooksul alates hüvitamisotsuse vastuvõtmisest.
27.13 Kindlustushüvitise osa, mis ületab jääkväärtuse (või turuväärtuse), hüvitatakse vara taastamise kohta esitatud kalkulatsiooni alusel, xxx xxxx taastamine on saavutanud proportsionaalselt samasuguse suhte, mis on nimetatud vara jääkväärtuse (või turuväärtuse) xxxx xxxx taastamisväärtusse (või taassoetamisväärtusse).
27.14 Kindlustusandjal on õigus vähendada väljamakstavat kindlustushüvitist jooksva kindlustusperioodi
lõpuni tasumata kindlustusmaksete võrra sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud ja kellele kindlustushüvitis välja makstakse.
27.15 Kindlustushüvitise määramisel arvestatakse hüvitamisele kuuluvast summast maha sissenõutavaks muutunud tasumata kindlustusmaksed, hüvitisvähendused, seaduse alusel tagastatavad maksud (nt käibemaks) ja omavastutus.
27.16 Varastatud või röövitud kindlustatud eseme tagasisaamisel või selle asukoha teadasaamisel on kindlustusvõtja kohustatud Kindlustusandjat sellest viivitamatult teavitama.
27.17 Kui kahju hüvitab kolmas isik, peab kindlustusvõtja sellest Kindlustusandjat viivitamatult teavitama.
28 Kindlustushüvitise tagastamine
28.1 Kindlustusvõtja ja/või soodustatud isik on kohustatud kindlustushüvitise Kindlustusandjale tagastama esimesel võimalusel juhul, xxx xxxxxx kahju hüvitamist on ilmnenud hüvitamist välistavad asjaolud või kui kahju on hüvitanud kolmas isik.
28.2 Kui kindlustusvõtja või soodustatud isik saab varastatud või röövitud xxxx xxx valdusse tagasi pärast kindlustushüvitise väljamaksmist, tuleb tagasisaadud ese anda Kindlustusandja omandisse või tagastada kindlustushüvitis.
29 Kohtualluvus
29.1 Kindlustuslepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada kokkuleppe xxxx ning kokkuleppe mittesaavutamisel on osapooltel õigus pöörduda kohtusse.
29.2 Kindlustusvõtja võib vaidluste lahendamiseks pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu juures asuva kindlustuslepitusorgani xxxxx lähtuvalt selle organi menetluskorrast.
30 Teadete vorm
Kõik kindlustuslepingu osaliste vahel lepingu täitmiseks vajalikud teated esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
31 Vastuolud
Kui kindlustuslepingu dokumentides leidub vastuolusid, lähtutakse tõlgendamisel järgmiste dokumentide tähtsuse järjekorrast, kus eelnev dokument on järgneva ees ülimuslik: eritingimused – kindlustuspoliis – lisatingimused – ettevõtte varakindlustuse tingimused.