Artikkel 2
Artikkel 2
Euroopa Ühenduse asutamislepingut muudetakse vastavalt käesoleva artikli sätetele.
1) Lepingu pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Liidu toimimise leping”.
A. HORISONTAALSED MUUDATUSED
2) Kogu lepingu ulatuses:
a) asendatakse sõna „ühendus” ja sõnad „Euroopa Ühendus” sõnaga „liit”, sõnad „Euroopa ühendused” sõnadega „Euroopa Liit”, välja arvatud artikli 299 lõike 6 punkt c, mis nummerdatakse ümber artikli 311a lõike 5 punktiks c. Artikli 136 esimese lõigu osas kohaldatakse eelnevat muudatust xxxx xxxx „ühendus” suhtes;
b) asendatakse sõnad „käesolev leping” sõnaga „aluslepingud” sobivas käändes ning vajaduse korral viiakse nimetatud nimisõnaga ühilduvad tegusõnad mitmuse vormi; käesolevat punkti ei kohaldata artikli 182 kolmanda lõigu ning artiklite 312 ja 313 suhtes;
c) asendatakse sõnad „[nõukogu] […] vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele” xx xxxxx väljendi muud esinemiskujud sõnadega „[Euroopa Parlament ja nõukogu] [...] seadusandliku tavamenetluse kohaselt” ja kohandatakse vajaduse korral vastavalt xxxxx struktuuri ning sõnad „artiklis 251 sätestatud menetlus” xx xxxxx väljendi muud esinemiskujud asendatakse sõnadega „seadusandlik tavamenetlus” sobivas käändes;
d) jäetakse sõnad „kvalifitseeritud häälteenamusega” välja ning kohandatakse vajaduse korral vastavalt xxxxx struktuuri;
e) asendatakse sõnad „riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokku tulev nõukogu” xx xxxxx väljendi muud esinemiskujud sõnadega „Euroopa Ülemkogu” sobivas käändes;
f) asendatakse sõnad „institutsioonid või asutused” ja sõnad „institutsioonid või organid”, sõnadega „institutsioonid, organid või asutused” sobivas käändes, välja arvatud artikli 193 esimeses lõigus;
g) asendatakse sõna „ühisturg” sõnaga „siseturg” sobivas käändes;
h) asendatakse sõna „eküü” sõnaga „euro” sobivas käändes;
i) asendatakse sõnad „[liikmesriigid] […], mille suhtes ei ole kehtestatud erandit” ja sõnad
„[liikmesriigid] […], mille suhtes ei kehti erand” sõnadega „[liikmesriigid][…], mille rahaühik on euro” sobivas käändes;
j) asendatakse lühend „EKP” sõnadega „Euroopa Keskpank” sobivas käändes;
k) asendatakse sõnad „EKPS põhikiri” sõnadega „EKPS ja EKP põhikiri” sobivas käändes;
l) asendatakse sõnad „artiklis 114 ettenähtud komitee”, „artiklis 114 märgitud komitee” ja
„artiklis 114 nimetatud komitee” sõnadega „majandus- ja rahanduskomitee” sobivas käändes;
m) asendatakse sõnad „Euroopa Kohtu põhikiri” või „kohtu põhikiri” sõnadega „Euroopa Liidu Kohtu põhikiri” sobivas käändes;
n) asendatakse sõnad „esimese astme xxxxx” sõnaga „üldkohus” sobivas käändes;
o) asendatakse sõna „kohtukolleegium” vastavalt sõnaga „erikohus” sobivas käändes ja arvus ning kohandatakse vajaduse korral vastavalt xxxxx struktuuri.
3) Järgmistes artiklites asendatakse sõnad „nõukogu […] ühehäälselt” sõnadega „nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt” ja sõnad „komisjoni ettepaneku põhjal” jäetakse välja ning kohandatakse vajaduse korral vastavalt xxxxx struktuuri:
— artikli 13, mis muudetakse arti- kliks 16e, lõige 1
— artikli 19 lõige 1
— artikli 19 lõige 2
— artikli 22 teine lõik
— artikkel 93
— artikkel 94, mis muudetakse arti- kliks 95
— artikli 104 lõike 14 teine lõik
— artikli 175 lõike 2 esimene lõik
4) Järgmistes artiklites lisatakse sõna „nõukogu […]” järele sõna „lihthäälteenamusega” ning kohandatakse vajaduse korral vastavalt xxxxx struktuuri:
— artikli 130 esimene lõik
— artikli 144 esimene lõik
— artikkel 208
— artikkel 209
— artikli 213 viimase lõigu kolmas xxxxx
— artikkel 216
— artikkel 284
5) Järgmistes artiklites asendatakse sõnad „pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga” sõnadega „pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist”:
— artikli 13, mis muudetakse artikliks 16e, lõige 1
— artikli 22 teine lõik
6) Järgmistes artiklites asendatakse sõna „institutsioon” sõnadega „institutsioon, organ või asutus” sobivas käändes ning kohandatakse vajaduse korral vastavalt xxxxx struktuuri:
— artikli 195 lõike 1 teine lõik
— artikli 232 teine lõik
— artikli 233 esimene lõik
— artikli 234 punkt b
— artikli 255 lõige 3, mis muudetakse artikli 16a kolmandaks lõiguks
7) Järgmistes artiklites asendatakse sõnad „Euroopa Xxxxx” või „xxxxx” sõnadega „Euroopa Liidu Xxxxx” sobivas käändes:
— artikli 83 lõike 2 punkt d
— artikli 88 lõike 2 teine lõik
— artikli 95, mis muudetakse arti- kliks 94, lõige 9
— artikli 225a kuues lõik
— artikli 226 teine lõik
— artikli 227 esimene lõik
— artikli 228 lõige 1, esimesel nimeta- xxxxx
— artikkel 229
— artikkel 229a
— artikli 230 esimene lõik
— artikli 231 esimene lõik
— artikli 232 esimene lõik
— artikli 233 esimene lõik
— artikli 234 esimene lõik
— artikkel 235
— artikkel 236
— artikli 237 sissejuhatav xxxxx
— artikkel 238
— artikkel 240
— artikli 242 esimene xxxxx
— artikkel 243
— artikkel 244
— artikli 247 lõige 9, mis nummerda- takse ümber lõikeks 8
— artikli 256 teine lõik
Järgmistes artiklites jäetakse sõna „Xxxxx” eest välja sõna „Euroopa” ning sõna „xxxxx”
kirjutatakse väikese algustähega:
— artikli 227 neljas lõik
— artikli 228 lõige 1, teisel nimetamisel
— artikli 230 kolmas lõik
— artikli 231 teine lõik
— artikli 232 kolmas lõik
— artikli 234 teine xx xxxxxx lõik
— artikli 237, punkti d) kolmas xxxxx
— artikli 256 neljas lõik
8) Järgmistes artiklites asendatakse viide lepingu muule artiklile järgmise viitega Euroopa Liidu lepingu artiklile:
— artikli 21 kolmas lõik, mis muudetakse neljandaks lõiguks: | viide artiklile 9 (esimene viide) ja artikli 53 lõikele 1 (teine viide) |
— artikkel 97b: | viide artiklile 2 |
— artikkel 98: | viide artiklile 3 (esimene viide) |
— artikli 105 lõike 1 xxxxx xxxxx: | viide artiklile 2 |
— artikli 215 kolmas lõik, mis muudetakse neljandaks lõiguks: | viide artikli 9d lõike 7 esimesele lõigule |
9) [Muudatus ei puuduta eestikeelset teksti].
B. KONKREETSED MUUDATUSED
PREAMBUL
10) [Esimene muudatus ei puuduta eestikeelset teksti], preambuli viimases põhjenduses asendatakse sõnad „ON OTSUSTANUD rajada EUROOPA ÜHENDUSE ja sel eesmärgil määranud …” asendatakse sõnadega „ON MÄÄRANUD sel eesmärgil …”.
ÜHISSÄTTED
11) Artiklid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks. Lisatakse artikkel 1a:
„Artikkel 1a
1. Käesoleva lepinguga korraldatakse liidu toimimist ning määratakse kindlaks liidu pädevuse valdkonnad, pädevuse teostamise ulatus xx xxxx.
2. Käesolev leping ja Euroopa Liidu leping on liidu aluseks olevad lepingud. Neid kahte lepingut, millel on samaväärne õigusjõud, nimetatakse aluslepinguteks.”
PÄDEVUSE LIIGID JA VALDKONNAD
12) Lisatakse järgmine uus jaotis ja järgmised uued artiklid 2a–2e:
„I JAOTIS
LIIDU PÄDEVUSE LIIGID JA VALDKONNAD
Artikkel 2a
1. Kui aluslepingud annavad liidule teatud valdkonnas ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu xxxxx ainult liit, liikmesriigid võivad xxxx xxxx ainult liidu volitusel või liidu õigusaktide rakendamiseks.
2. Kui aluslepingud annavad liidule teatud valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevuse, võivad nii liit kui ka liikmesriigid selles valdkonnas õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu xxxxx. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid teostavad taas oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit on otsustanud oma pädevuse teostamise lõpetada.
3. Liikmesriigid koordineerivad oma majandus- ja tööhõivepoliitikat käesoleva lepinguga ettenähtud korras, mille määratlemine on liidu pädevuses.
4. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu sätetele on liidul pädevus määratleda ja rakendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, sealhulgas kujundada järk-järgult ühist kaitsepoliitikat.
5. Teatud valdkondades ja aluslepingutes sätestatud tingimustel on liit pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks, xxxx et see asendaks liikmesriikide pädevuse xxxx valdkondades.
Liidu õiguslikult siduvad aktid, mis neid valdkondi käsitlevate aluslepingute sätete põhjal vastu võetakse, ei kohusta liikmesriike oma õigus- või haldusnorme ühtlustama.
6. Liidu pädevuse teostamise ulatus xx xxxx määratakse kindlaks aluslepingute vastavates sätetes iga valdkonna kohta.
Artikkel 2b
1. Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades:
a) tolliliit;
b) siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine;
c) nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro;
d) mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames;
e) ühine kaubanduspoliitika.
2. Liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, xxx xxxxx sõlmimise näeb ette liidu seadusandlik akt või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada liidul teostada oma sisemist pädevust, või xxx xxxxx sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala.
Artikkel 2c
1. Liidul on liikmesriikidega jagatud pädevus, kui aluslepingud annavad liidule pädevuse, mis ei ole seotud artiklites 3 ja 6 osutatud valdkondadega.
2. Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust järgmistes põhivaldkondades:
a) siseturg,
b) käesolevas lepingus määratletud sotsiaalpoliitika valdkonnad,
c) majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus,
d) põllumajandus ja kalandus, välja arvatud mere bioloogiliste ressursside kaitse,
e) keskkond,
f) tarbijakaitse,
g) transport,
h) üleeuroopalised võrgud,
i) energeetika,
j) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala,
k) ühised ohutusprobleemid rahvatervise küsimustes seoses käesolevas lepingus määratletud aspektidega.
3. Teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja kosmose alal kuulub liidu pädevusse meetmete võtmine eelkõige programmide koostamiseks ja elluviimiseks, kuid selle pädevuse kasutamine ei või takistada liikmesriikidel oma pädevuse teostamist.
4. Arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas on liit pädev võtma meetmeid ja viima ellu ühist poliitikat, kuid selle pädevuse teostamine ei või takistada liikmesriikidel oma pädevuse teostamist.
Artikkel 2d
1. Liikmesriigid koordineerivad liidu piires oma majanduspoliitikat. Sel eesmärgil võtab nõukogu vastu meetmeid, eelkõige selle poliitika üldsuunised.
Liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, kohaldatakse erisätteid.
2. Liit võtab meetmeid liikmesriikide tööhõivepoliitika koordineerimise tagamiseks, eelkõige määratledes selle poliitika üldsuunised.
3. Liit võib teha algatusi liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimise tagamiseks.
Artikkel 2e
Liit on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks. Need meetmed puudutavad Euroopa tasandil järgmisi valdkondi:
a) inimeste tervise kaitse ja parandamine,
b) tööstus,
c) kultuur,
d) turism,
e) haridus, kutseõpe, noorsugu ja sport,
f) kodanikukaitse,
g) halduskoostöö.”
ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED
13) Lisatakse järgmine jaotis ja artikkel 2f:
„II JAOTIS ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED
Artikkel 2f
Liit tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke ja järgides pädevuse andmise põhimõtet.”
14) Artikli 3 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Lõiget 2 muudetakse järgmiselt: sõnad „… käesolevas artiklis osutatud meetmete” asendatakse sõnadega „…oma asjaomaste meetmete” ning lõige jäetakse nummerdamata.
15) Artikli 4 tekst muudetakse artikliks 97b. Artiklit muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 85).
16) Artikkel 5 tunnistatakse kehtetuks; see asendatakse Euroopa Liidu lepingu artikliga 3b.
17) Lisatakse artikkel 5a:
„Artikkel 5a
Oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.”
18) Lisatakse artikkel 5b:
„Artikkel 5b
Oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel püüab liit võidelda diskrimineeri- misega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.”
19) Artiklist 6 jäetakse välja sõnad „Artiklis 3 osutatud”.
20) Lisatakse artikkel 6a, mille aluseks on artikli 153 lõike 2 sõnastus.
21) Lisatakse artikkel 6b, mille aluseks on loomade kaitset ja heaolu käsitleva protokolli säte; xxxxx xxxx „põllumajandus-” lisatakse sõna „kalandus-”, sõnad „, siseturu- ja” asendatakse sõnadega
„ja siseturupoliitika ning”, sõna „… teaduspoliitika” asendatakse sõnadega „teadusuuringute ja tehnoloogia arengu ja kosmosepoliitika” ja sõna „… loomade …” järele lisatakse sõnad „kui aistimisvõimeliste olendite”.
22) Artiklid 7–10 tunnistatakse kehtetuks. Artiklid 11 ja 11a asendatakse Euroopa Liidu lepingu artikliga 10 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 280a–280i vastavalt käesoleva lepingu eespool toodud artikli 1 punktile 22) ning allpool toodud punktile 278).
23) Artikli 12 tekst muudetakse artikliks 16d.
24) Artikli 13 tekst muudetakse artikliks 16e. Artiklit muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 33).
25) Artikkel 14 muudetakse artikliks 22a. Artiklit muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 41).
26) Artikkel 15 muudetakse artikliks 22b. Artiklit muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 42).
27) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:
a) xxxxx alguses asendatakse sõnad „Xxxx et see piiraks artiklite 73, 86 ja 87 kohaldamist” sõnadega „Xxxx et see piiraks Euroopa Liidu lepingu artikli 3a ja käesoleva lepingu artiklite 73, 86 ja 87 kohaldamist”;
b) xxxxx xxxxx asendatakse sõnad „… ja tingimuste alusel, mis võimaldavad xxxx täita oma ülesandeid.” sõnadega „… ja tingimuste ning eelkõige majandus- ja rahandusalaste tingimuste alusel, mis võimaldavad xxxx täita oma ülesandeid.”;
c) lisatakse järgmine uus xxxxx:
„Euroopa Parlament ja nõukogu määratlevad määruste abil nimetatud põhimõtted ja tingimused seadusandliku tavamenetluse kohaselt, xxxx et see piiraks liikmesriikide pädevust kooskõlas aluslepingutega niisuguseid teenuseid osutada, tellida ja rahastada.”
28) Lisatakse artikkel 16a, mille aluseks on artikli 255 sõnastus; artiklit muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 ette lisatakse järgmine tekst, lõige 1 nummerdatakse ümber lõikeks 3 ning lõiked 2 ja 3 muudetakse lõikudeks:
„1. Hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused xxx xxxx võimalikult avalikult.
2. Euroopa Parlamendi istungid on avalikud, samuti nõukogu istungid, kui see arutab ja hääletab seadusandlike aktide eelnõusid.”;
b) lõikeks 3 ümber nummerdatud lõike 1 esimeses lõigus, mis muudetakse lõike 3 esimeseks lõiguks, asendatakse sõnad „Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele” sõnadega „liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes andmekandjal säilitatava- tele dokumentidele” ning sõnad „lõigetega 2 ja 3” asendatakse sõnadega „käesoleva lõikega”;
c) lõikeks 3 ümber nummerdatud lõike 1 teiseks lõiguks muudetud lõikesse 2 lisatakse sõna
„määrab” järele sõnad „määruste abil” ning sõnad „kahe aasta jooksul pärast Amsterdami lepingu jõustumist” jäetakse välja;
d) lõikeks 3 ümber nummerdatud lõike 1 kolmandaks lõiguks muudetud lõikes 3 asendatakse sõnad „Iga eespool nimetatud institutsioon täpsustab ...” sõnadega „Iga institutsioon xxxxx xxx töö läbipaistvuse ja täpsustab ...”, lõigu lõppu lisatakse sõnad
„... vastavalt teises lõigus osutatud määrustele” ning lisatakse kaks järgmist uut lõiku:
„Euroopa Liidu Xxxxx, Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank kohaldavad käesolevat lõiget ainult oma haldusülesannete täitmisel.
Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad seadusandlike menetlustega seotud dokumentide avaldamise teises lõigus osutatud määrustega kehtestatud tingimuste kohaselt.”
29) Lisatakse artikkel 16b, millega asendatakse artikkel 286:
„Artikkel 16b
1. Igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning liikmesriikides liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul, samuti selliste andmete vaba liikumise eeskirjad. Nende eeskirjade täitmist kontrollivad sõltumatud asutused.
Käesoleva artikli alusel vastu võetud eeskirjad ei mõjuta Euroopa Liidu lepingu artiklis 25a ettenähtud erieeskirju.”
30) Lisatakse artikkel 16c:
„Artikkel 16c
1. Liit austab ega piira staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või -kogukondadel.
2. Liit austab staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on samavõrra ka filosoofilistel ja mitteusulistel organisatsioonidel.
3. Tunnustades nende identiteeti ja erilist panust, peab liit nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.”
MITTEDISKRIMINEERIMINE JA KODAKONDSUS
31) Teise osa pealkiri asendatakse järgmise pealkirjaga: „MITTEDISKRIMINEERIMINE JA LIIDU KODAKONDSUS”.
32) Lisatakse artikkel 16d, mille aluseks on artikli 12 sõnastus.
33) Lisatakse artikkel 16e, mille aluseks on artikli 13 sõnastus; lõikes 2 asendatakse sõnad „Kui nõukogu võtab vastu ühenduse edendamismeetmeid ...” sõnadega „Erandina lõikest 1 võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt xxxxx vastu ühenduse edendamismeetmete aluspõhimõtted ...” ning xxxxx asuvad sõnad „..., teeb ta erandina lõikest 1 otsuse vastavalt artiklis 251 ettenähtud menetlusele” jäetakse välja.
34) Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:
a) [muudatus ei puuduta eestikeelset teksti];
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Liidu kodanikel on aluslepingutes sätestatud õigused ja kohustused. Xxxx on muu hulgas:
a) õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil;
b) õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel;
c) õigus saada kolmanda riigi territooriumil, xxx xx ole esindatud see liikmesriik, mille kodanikud nad on, kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel xxx xxxxx teise liikmesriigi kodanikud;
d) õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi xxxxx, esitada kaebus Euroopa ombudsmanile ning pöörduda liidu institutsioonide ja nõuandvate organite xxxxx ühes aluslepingute keeltest xx xxxxx vastus samas keeles.
Nimetatud õigusi kasutatakse vastavalt tingimustele ja piirangutele, mis on kindlaks määratud aluslepingutega ning nende rakendamiseks vastuvõetud meetmetega.”
35) Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:
a) lõikes 2 asendatakse sõnad „... võib nõukogu vastu xxxxx ...” sõnadega „... võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt xxxxx vastu ...” ja viimane xxxxx jäetakse välja;
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Samadel eesmärkidel, nagu on osutatud lõikes 1, xx xxx aluslepingud ei ole sätestanud vajalikke volitusi, võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt xxxxx sotsiaalkindlustuse või sotsiaalkaitse meetmeid. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.”
36) Artiklis 20 asendatakse sõnad „... kehtestavad omavahel vajalikud eeskirjad ning ...” sõnadega
„… kehtestavad vajalikud sätted ning …”. Lisatakse järgmine uus lõik:
„Nõukogu võib seadusandliku erimenetluse kohaselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga xxxxx vastu direktiive, millega kehtestatakse sellise kaitse hõlbustamiseks vajalikud koordineerimis- ja koostöömeetmed.”
37) Artiklisse 21 lisatakse järgmine uus esimene lõik:
„Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks Euroopa Liidu lepingu artikli 8b tähenduses kodanikualgatuse esitamise korra ja tingimused, xxxxx arvatud minimaalse liikmesriikide arvu, millest need kodanikualgatused peavad pärinema.”
38) Artikli 22 teises lõigus asendatakse sõnad „käesolevas osas ettenähtud õiguste suurendamiseks või täiendamiseks vastu sätteid, mida ta soovitab liikmesriikidel vastu xxxxx kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega.” sõnadega „vastu sätteid artikli 17 lõikes 2 loetletud õiguste suurendamiseks või täiendamiseks. Asjaomased sätted jõustuvad pärast xxxx, xxx liikmesriigid on need kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud.”
39) Kolmanda osa pealkirjas asendatakse sõna „POLIITIKA” sõnadega „SISEPOLIITIKA JA
-MEETMED”.
SISETURG
40) Kolmanda osa algusesse lisatakse I jaotis pealkirjaga „SISETURG”.
41) Lisatakse artikkel 22a, mille aluseks on artikli 14 sõnastus. Lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liit võtab meetmeid siseturu rajamiseks või selle toimimise tagamiseks vastavalt aluslepingute asjakohastele sätetele.”
42) Lisatakse artikkel 22b, mille aluseks on artikli 15 sõnastus. Esimeses lõigus asendatakse sõnad
„... rajamise perioodil ...” sõnaga „... rajamiseks ...”
43) Kaupade vaba liikumist käsitlev I jaotis nummerdatakse ümber Ia jaotiseks.
44) Artikli 23 lõikes 1 asendatakse sõnad „…rajaneb tolliliidul, mis hõlmab kogu kaubavahetust …”
sõnadega „… hõlmab tolliliitu, mis laieneb kogu kaubavahetusele …”.
45) Artikli 27 järele lisatakse 1a. peatükk pealkirjaga „TOLLIKOOSTÖÖ” ja artikkel 27a, mille aluseks on artikli 135 sõnastus, kusjuures artikli 135 viimane xxxxx jäetakse välja.
PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS
46) II jaotise pealkirja lisatakse sõnad „JA KALANDUS”.
47) Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:
a) lõikesse 1 lisatakse järgmine uus esimene lõige:
„1. Liit määratleb ja viib ellu ühist põllumajandus- ja kalanduspoliitikat.”; praeguse lõike 1 tekst muudetakse teiseks lõiguks.
Teise lõigu esimesse lausesse lisatakse sõna „põllumajandust” järele sõnad „ja kalandust ning” ning lõigu lõppu lisatakse järgmine xxxxx: „Viited ühisele põllumajanduspoliitikale või põllumajandusele ning termini „põllumajanduslik” kasutamine hõlmavad ka kalandust, võttes arvesse selle sektori iseärasusi.”;
b) lõikesse 2 lisatakse sõna „rajamiseks” järele sõnad „või toimimiseks”;
c) lõikest 3 jäetakse välja sõnad „käesoleva lepingu”.
48) Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:
a) esimesse lõiku lisatakse sõna „nõukogu” ette sõnad „Euroopa Parlament ja”, sõna „määrab”
asendatakse sõnaga „määravad” ning viide lõikele 3 jäetakse välja;
b) teises lõigus asendatakse sissejuhatav xxxxx järgmise lausega: „Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal lubada toetust anda:”.
49) Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 jäetakse välja;
b) lõige 2 nummerdatakse ümber lõikeks 1, sõnad „Olles võtnud arvesse lõikes 1 ettenähtud konverentsi töö tulemused, teeb komisjon kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ettepanekud ...” asendatakse sõnadega „Komisjon esitab ettepanekud ...” ning kolmas lõik jäetakse välja;
c) uute lõigetena 2 ja 3 lisatakse järgmised lõiked ning neile järgnevad lõiked nummerdatakse selle tulemusel ümber:
„2. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega artikli 34 lõikes 1 ettenähtud ühise põllumajanduse turukorralduse ning muud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted.
3. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed hindade ja maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamise ning kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.”;
d) lõikeks 4 ümber nummerdatud lõike 3 sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad „Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega ja vastavalt lõikele 2 asendada riikide turukorral- duse ühise korraldusega …” sõnadega „Riikide turukorraldus võidakse vastavalt lõikele 2 asendada ühise korraldusega …”;
e) [muudatus ei puuduta eestikeelset teksti].
TÖÖTAJATE VABA LIIKUMINE
50) Artikli 39 lõike 3 punktis d asendatakse sõna „rakendusmäärustesse” sõnaga „määrustesse”.
51) Artiklit 42 muudetakse järgmiselt:
a) esimeses lõigus asendatakse sõnad „... võõrtöötajatele ja nende ülalpeetavatele:” sõnadega
„võõrtöötajatele xx xxxxx liikmesriigi füüsilisest isikust ettevõtjatele ning nende ülalpeeta- vatele:”;
b) viimane lõik asendatakse järgmisega:
„Kui nõukogu liige teatab, et esimeses lõigus osutatud seadusandliku akti eelnõu mõjutaks tema sotsiaalkindlustussüsteemi tähtsaid aspekte, eelkõige selle reguleerimisala, kulusid või rahandusstruktuuri, või mõjutaks selle süsteemi finantstasakaalu, võib ta nõuda, et küsimus esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul seadusandlik tavamenetlus peatatakse. Pärast arutelu ja nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist Euroopa Ülemkogu:
a) saadab eelnõu tagasi nõukogule, kes lõpetab seadusandliku tavamenetluse peatamise, või
b) xx xxxx meetmeid või taotleb, et komisjon esitaks uue ettepaneku; sellisel juhul ei loeta algselt esitatud õigusakti vastuvõetuks.”
ASUTAMISÕIGUS
52) Artikli 44 lõike 2 esimese lõigu algusesse lisatakse sõnad „Euroopa Parlament, ...”.
53) Artikli 45 teises lõigus asendatakse sõnad „Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega ...” sõnadega „Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ...”.
54) Artiklit 47 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 lõppu lisatakse järgmine tekst: „ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamist ja jätkamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta.”;
b) lõige 2 jäetakse välja ja lõige 3 nummerdatakse ümber lõikeks 2.
55) Lisatakse artikkel 48a, mille aluseks on artikli 294 sõnastus.
TEENUSED
56) Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:
a) esimeses lõigus asendatakse sõnad „ühenduse riigis” sõnaga „liikmesriigis”;
b) teises lõigus asendatakse sõnad „Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitsee- ritud häälteenamusega kohaldada ...” sõnadega „Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kohaldada ...”.
57) Artikli 50 kolmandas lõigus asendatakse sõna „riigis” sõnaga „liikmesriigis”. [Teine muudatus ei puuduta eestikeelset teksti].
58) Artikli 52 lõikes 1 asendatakse sõnad „... annab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal xx xxxxxx konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning Euroopa Parlamendiga … direktiivid” sõnadega „... annavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt xx xxxxxx konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega direktiive”.
59) Artiklis 53 asendatakse sõnad „… võimaldavad, teatavad nad oma valmisolekust liberaliseerida teenused …” sõnadega „… seda võimaldavad, teevad nad jõupingutusi, selleks et liberaliseerida teenuseid …”.
KAPITAL
60) Artikli 57 lõikes 2 asendatakse sõnad „... võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ja komisjoni ettepaneku põhjal xxxxx meetmeid ...” sõnadega „... võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed ...” ning lõike 2 viimane xxxxx muudetakse lõikeks 3, mis on järgmise sõnastusega:
„3. Erandina lõikest 2 võib ainult nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt xxxxx vastu meetmeid, mis kujutavad endast liidu õiguses sammu tagasi kapitali kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest liikumise liberaliseerimise osas.”
61) Artiklisse 58 lisatakse järgmine uus lõige 4:
„4. Artikli 57 lõike 3 rakendusmeetmete puudumisel võib komisjon või kui komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates asjaomase liikmesriigi taotluse esitamisest otsust teinud, nõukogu vastu xxxxx otsuse, millega nähakse ette, et liikmesriigi vastuvõetud üht või enamat kolmandat riiki puudutavad piiravad maksumeetmed loetakse aluslepingutega kokkusobivaks, kui nad on põhjendatud ühega liidu eesmärkidest ja sobivad siseturu nõuetekohase toimimisega. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt liikmesriigi taotluse põhjal.”
62) Artikkel 60 muudetakse artikliks 61h. Seda muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 64).
VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA
63) Viisa-, varjupaiga-, sisserände- ja muud isikute vaba liikumisega seotud poliitikat käsitlev IV jaotis asendatakse IV jaotisega, mille pealkiri on „VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA”. Asjaomane jaotis sisaldab järgmisi peatükke:
1. peatükk: Üldsätted
2. peatükk: Piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika
3. peatükk: Õigusalane koostöö tsiviilasjades
4. peatükk: Õigusalane koostöö kriminaalasjades
5. peatükk: Politseikoostöö
ÜLDSÄTTED
64) Artikkel 61 asendatakse 1. peatüki ja artiklitega 61-61i. Artikkel 61 asendab xx xxxxxx Euroopa Liidu lepingu artikli 29, artikkel 61d asendab nimetatud lepingu artikli 36, artikkel 61e asendab Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 64 lõike 1 xx xxxxxx Euroopa Liidu lepingu artikli 33, artikkel 61g asendab Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 66 ja artikkel 61h võtab üle nimetatud lepingu artikli 60 vastavalt eespool toodud punktile 62):
„1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED
Artikkel 61
1. Liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigustraditsioone ja -süsteeme.
2. Liit tagab isikutele piirikontrolli puudumise sisepiiridel ning kujundab varjupaiga, sisserände ja välispiiril teostatava kontrolli valdkonnas liikmesriikidevahelisel solidaarsusel põhineva ühise poliitika, mis on õiglane kolmandate riikide kodanike suhtes. Käesoleva jaotise kohaldamisel koheldakse kodakondsuseta isikuid kolmandate riikide kodanikena.
3. Liit püüab tagada turvalisuse kõrge taseme kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia vältimise ja nende vastu võitlemise meetmetega, politsei ja õigusasutuste ning muude pädevate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö tagamise meetmetega, samuti kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamisega ning vajaduse korral kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamisega.
4. Liit hõlbustab õiguskaitse kättesaadavust eelkõige tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kaudu.
Artikkel 61a
Euroopa Ülemkogu määratleb seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires.
Artikkel 61b
Riikide parlamendid tagavad 4. ja 5. peatüki alusel esitatavate ettepanekute ja seadusandlike algatuste vastavuse subsidiaarsuse põhimõttele vastavalt protokollile subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta.
Artikkel 61c
Xxxx et see piiraks artiklite 226, 227 ja 228 kohaldamist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal eelkõige vastastikuse tunnustamise põhimõtte täieliku rakendamise hõlbustamiseks xxxxx vastu meetmeid, millega sätestatakse kord, mille kohaselt liikmesriigid hindavad koostöös komisjoniga objektiivselt ja erapooletult käesolevas jaos osutatud liidu poliitika rakendamist liikmesriikide asutuste poolt. Euroopa Xxxxxxxxxx xx riikide parlamente teavitatakse hindamise sisust ja tulemustest.
Artikkel 61d
Sisejulgeoleku alase operatiivkoostöö edendamiseks ja tugevdamiseks liidus moodustatakse nõukogu alaline komitee. Xxxx et see piiraks artikli 207 kohaldamist, aitab komitee xxxxx liikmesriikide pädevate asutuste tegevuse koordineerimisele. Selle komitee töös võivad osaleda liidu asjaomaste organite ja asutuste esindajad. Euroopa Xxxxxxxxxx xx riikide parlamente teavitatakse komitee tegevusest.
Artikkel 61e
Käesolev jaotis ei mõjuta liikmesriikide nende kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra säilitamise ja sisejulgeoleku kaitsmisega.
Artikkel 61f
Liikmesriigid võivad luua omavahel xx xxxx vastutusel riigi julgeoleku kaitsmise eest vastutavate haldusteenistuste vahel koostöö- ja koordinatsioonivorme, mida nad peavad asjakohaseks.
Artikkel 61g
Nõukogu võtab vastu meetmeid liikmesriikide pädevate talituste vahelise ning samuti nende talituste ja komisjoni vahelise halduskoostöö tagamiseks käesolevas jaotises käsitletavates valdkondades. Nõukogu teeb otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, kui artiklist 61i ei tulene teisiti, xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
Artikkel 61h
Kui see on vajalik artiklis 61 osutatud eesmärkide saavutamiseks terrorismi ja sellega seotud tegevuse ennetamise xx xxxxx vastu võitlemise osas, määratlevad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil raamistiku haldusmeetmete võtmiseks kapitali liikumise ja maksete suhtes, näiteks füüsilistele või juriidilistele isikutele, rühmadele või mitteriiklikele rühmitustele kuuluvate või nende omandis või valduses olevate rahaliste vahendite, finantsvarade või majanduslike tulude külmutamiseks.
Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmeid esimeses lõigus osutatud raamistiku rakendamiseks.
Käesolevas artiklis osutatud õigusaktid sisaldavad vajalikke õiguslikke tagatisi käsitlevaid sätteid.
Artikkel 61i
4. ja 5. peatükis osutatud õigusaktid ning artiklis 61g osutatud meetmed, mis tagavad halduskoostöö nimetatud peatükkides määratletud valdkondades, võetakse vastu:
a) komisjoni ettepaneku põhjal, või
b) ühe neljandiku liikmesriikide algatusel.”
PIIRIKONTROLLI-, VARJUPAIGA- JA SISSERÄNDEPOLIITIKA
65) Artiklid 62 ja 64 asendatakse järgmise 2. peatüki ja järgmiste artiklitega 62-63b. Artikkel 62 asendab artikli 62, artikli 63 lõiked 1 ja 2 asendavad artikli 63 punktid 1 ja 2, artikli 63 lõige 3 asendab artikli 64 lõike 2 ja artikkel 63a asendab artikli 63 lõiked 3 ja 4:
„2. PEATÜKK
PIIRIKONTROLLI-, VARJUPAIGA- JA SISSERÄNDEPOLIITIKA
Artikkel 62
1. Liit töötab välja poliitika, mille eesmärk on:
a) tagada sisepiiride ületamisel igasuguse piirikontrolli puudumine mis tahes kodakondsusega isikute suhtes;
b) tagada isikute kontrollimine ja tõhusa valve teostamine välispiiride ületamisel;
c) kehtestada järk-järgult välispiiride integreeritud piirivalvesüsteem.
2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed, mis käsitlevad:
a) ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade suhtes;
b) välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli;
c) tingimusi, mille kohaselt kolmandate riikide kodanikud võivad liidu piires lühiajaliselt vabalt liikuda;
d) meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi järkjärguliseks kehtestamiseks;
e) igasuguse piirikontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel.
3. Kui artikli 17 lõike 2 punktis a osutatud õiguse kasutamise hõlbustamiseks osutub vajalikuks liidu meede, mille jaoks aluslepingud ei ole sätestanud vajalikke volitusi, võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt kehtestada sätteid passide, isikutunnistuste, elamislubade või muude selliste dokumentide kohta. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
4. Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide pädevust tähistada oma piire maastikul kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Artikkel 63
1. Liit arendab välja varjupaiga, täiendava kaitse ja ajutise kaitsega seotud ühise poliitika, mille eesmärk on tagada sobiv seisund kõikidele rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandate riikide kodanikele ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine. Nimetatud poliitika peab vastama 28. juuli 1951. xxxxx Xxxxx konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning teistele asjakohastele lepingutele.
2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohta, mis hõlmab:
a) kogu liidus kehtivat ühetaolist varjupaigaseisundit kolmandate riikide kodanikele;
b) ühetaolist täiendava kaitse seisundit kolmandate riikide kodanikele, kes Euroopa varjupaika saamata vajavad rahvusvahelist kaitset;
c) ühist ajutise kaitse süsteemi ümberasustatud isikutele nende massilise sissevoolu korral;
d) ühist menetlust ühetaolise varjupaiga või täiendava kaitse seisundi andmiseks ja äravõtmiseks;
e) kriteeriume ja mehhanisme, millega määratakse kindlaks, milline liikmesriik on vastutav varjupaiga- või täiendava kaitse taotluse läbivaatamise eest;
f) varjupaiga või täiendava kaitse taotlejate vastuvõtmise tingimusi käsitlevaid norme;
g) partnerlust ja koostööd kolmandate riikidega, et juhtida varjupaika, täiendavat või ajutist kaitset taotlevate isikute sissevoolu.
3. Xxx xxxx või mitmes liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu hädaolukord, võib nõukogu xxxxx komisjoni ettepaneku põhjal vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toetamiseks. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
Artikkel 63a
1. Liit töötab välja ühise sisserändepoliitika, mille eesmärk on tagada kõigil etappidel sisserändevoogude tõhus juhtimine, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine ning tõhusamad meetmed ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks.
2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed järgmistes valdkondades:
a) liikmesriiki sisenemise xx xxxx viibimise tingimused ning normid, mille kohaselt liikmesriigid väljastavad pikaajalisi viisasid ja elamislube, sealhulgas neid, mille eesmärk on perekondade taasühinemine;
b) liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiguste määratlemine, sealhulgas liidusisest liikumisvabadust ja teistes liikmesriikides elamist reguleerivate tingimuste sätestamine;
c) ebaseaduslik sisseränne ja ebaseaduslik elamine riigis, sealhulgas ebaseaduslikult riigis elavate isikute väljasaatmine ja repatrieerimine;
d) võitlemine inimkaubanduse, eelkõige naiste ja lastega kauplemise vastu.
3. Liit võib sõlmida kolmandate riikidega tagasivõtulepinguid riigis loata elavate kolmandate riikide kodanike, kes ei täida või enam ei täida liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise nõudeid, tagasivõtmiseks nende päritoluriiki või -kohta.
4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid, millega stimuleeritakse ja toetatakse liikmesriike oma territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike integratsiooni soodustamisel, xxxx et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.
5. Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide õigust otsustada xxxx, xxx palju xxxxxx xxx territooriumile kolmandate riikide kodanikke, kes saabuvad riiki töö otsimise eesmärgil kas palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana.
Artikkel 63b
Käesolevas peatükis sätestatud liidu poliitika kavandamisel ja elluviimisel juhindutakse solidaarsuse ning vastutuse, sealhulgas finantskoormuse liikmesriikide vahelise õiglase jagamise põhimõtetest. Käesoleva peatüki põhjal vastu võetud liidu õigusaktides sisalduvad vajaduse korral asjakohased meetmed nimetatud põhimõtete rakendamiseks.”
ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ TSIVIILASJADES
66) Artikkel 65 asendatakse järgmise 3. jaotise ja artikliga 65:
„3. PEATÜKK
ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ TSIVIILASJADES
Artikkel 65
1. Liit arendab õigusalast koostööd piiriülese toimega tsiviilasjades, lähtudes kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttest. Selline koostöö võib hõlmata meetmete võtmist liikmesriikide õigus- ja haldusnormide lähendamiseks.
2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil, ja eriti kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmeid, mille eesmärk on tagada:
a) kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine liikmesriikide vahel;
b) kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülene kättetoimetamine;
c) liikmesriigis kohaldatavate rahvusvahelise eraõiguse normide ja kohtualluvust reguleerivate normide kokkusobivus;
d) koostöö tõendite kogumisel;
e) õiguskaitse tõhus kättesaadavus;
f) tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite kõrvaldamine, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlusnormide kokku- sobivust;
g) vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite väljatöötamine;
h) kohtunike ja kohtutöötajate koolituse toetamine.
3. Erandina lõikest 2 sätestab perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevad meetmed nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal xxxxx vastu otsuse, millega määratakse kindlaks need perekonnaõiguse piiriülese toimega aspektid, mille kohta võib õigusaktid xxxxx vastu tavamenetluse käigus. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
Teises lõigus osutatud ettepanek edastatakse riikide parlamentidele. Kui riigi parlament annab kuue kuu jooksul alates asjakohase teatise edastamise kuupäevast xxxxx xxx vastuseisust, otsust vastu ei võeta. Kui vastuseisu ei väljendata, võib nõukogu otsuse vastu xxxxx.”
ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ KRIMINAALASJADES
67) Artikkel 66 asendatakse artikliga 61g vastavalt eespool toodud punktile 64), artiklid 67–69 tunnistatakse kehtetuks. Lisatakse järgmine 4. peatükk ja järgmised artiklid 69a-69e. Artiklid 69a, 69b ja 69d asendavad senise Euroopa Liidu lepingu artikli 31 vastavalt käesoleva lepingu eespool toodud artikli 1 punktile 51):
„4. PEATÜKK
ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ KRIMINAALASJADES
Artikkel 69a
1. Liidus põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja õigusasu- tuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel ning hõlmab liikmesriikide õigus- ja haldusnormide lähendamist lõikes 2 ja artiklis 69b osutatud valdkondades.
Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed, et:
a) kehtestada eeskirjad ja menetlused igat liiki kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste tunnustamise tagamiseks kõikjal liidus;
b) ennetada ja lahendada kohtualluvuse konflikte liikmesriikide vahel;
c) toetada kohtunike, prokuröride ning kohtute ja prokuratuuride töötajate koolitust;
d) hõlbustada liikmesriikide õigusasutuste või samaväärsete asutuste vahelist koostööd kriminaalasjade menetlemisel ja otsuste täitmisel.
2. Määral, mil see on vajalik kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise ning samuti politsei- ja õiguskoostöö hõlbustamiseks piiriülese mõõtmega kriminaalasjades, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada direktiividega miinimumeeskirjad. Sellised eeskirjad võtavad arvesse liikmesriikide õigustraditsioonide ja -süsteemide vahelisi erinevusi.
Need käsitlevad:
a) tõendite lubatavust liikmesriikide vahel;
b) isikute õigusi kriminaalmenetluses;
c) kuriteoohvrite õigusi;
d) kriminaalmenetluse muid eriomaseid aspekte, mis nõukogu on otsusega eelnevalt kindlaks määranud; asjaomase otsuse vastuvõtmisel teeb nõukogu ühehäälse otsuse pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.
Käesolevas lõikes osutatud miinimumeeskirjade vastuvõtmine ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast isikutele kõrgema tasemega kaitset.
3. Kui nõukogu liige leiab, et lõikes 2 osutatud direktiivi eelnõu mõjutaks tema kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtteid, võib ta nõuda, et direktiivi eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul seadusandlik tavamenetlus peatatakse. Pärast arutelu ja konsensuse korral saadab Euroopa Ülemkogu nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist eelnõu tagasi nõukogule, kes lõpetab seadusandliku tavamenetluse peatamise.
Kui puudub kokkulepe, kuid vähemalt üheksa liikmesriiki soovib asjaomase direktiivi eelnõu alusel sisse seada tõhustatud koostöö, teavitavad liikmesriigid sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni sama tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 2 ja käesoleva lepingu artikli 280d lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid.
Artikkel 69b
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt direktiivide abil kehtestada miinimumeeskirjad kuriteokoosseisude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike, piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel.
Need kuriteoliigid on järgmised: terrorism, inimkaubandus ning naiste xx xxxxx seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus.
Olenevalt kuritegevusealase olukorra kujunemisest võib nõukogu xxxxx vastu otsuse, milles määratakse kindlaks muud kuriteovaldkonnad, mis vastavad käesolevas lõikes sätestatud kriteeriumidele. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.
2. Kui kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamine osutub möödapääs- matuks liidu poliitika tulemusliku elluviimise tagamiseks valdkonnas, kus on rakendatud ühtlustamismeetmeid, võidakse direktiividega kehtestada asjaomases valdkonnas kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumeeskirjad. Asjaomased direktiivid võetakse vastu seadusand- liku tavamenetluse või seadusandliku erimenetluse kohaselt vastavalt sellele, millist menetlust järgiti asjaomaste ühtlustamismeetmete vastuvõtmisel, xxxx et see piiraks artikli 61i kohaldamist.
3. Kui nõukogu liige leiab, et lõikes 1 või 2 osutatud direktiivi eelnõu mõjutaks tema kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtteid, võib ta nõuda, et direktiivi eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul seadusandlik tavamenetlus peatatakse. Pärast arutelu ja konsensuse korral saadab Euroopa Ülemkogu nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist eelnõu tagasi nõukogule, kes lõpetab seadusandliku tavamenetluse peatamise.
Kui puudub kokkulepe, kuid vähemalt üheksa liikmesriiki soovib asjaomase direktiivi eelnõu alusel sisse seada tõhustatud koostöö, teavitavad liikmesriigid sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni sama tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 2 ja käesoleva lepingu artikli 280d lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid.
Artikkel 69c
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid liikmesriikide tegevuse edendamiseks ja toetamiseks kuritegevuse ennetamise alal. Sellised meetmed ei või kohustada liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.
Artikkel 69d
1. Eurojusti ülesanne on toetada ja tõhustada liikmesriikide asutuste ja Europoli läbi viidud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal riikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis puudutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel alustel läbi viidavaid süüdistuse ettevalmistamisega seotud toiminguid.
Sellega seoses määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks Eurojusti struktuuri, toimimismehhanismid, tegevusvaldkonna ja ülesanded. Asjaomaste ülesannete hulka võivad kuuluda:
a) riigi pädevate asutuste poolt läbiviidavate uurimise alustamine ja ettepanekute tegemine süüdistuste esitamiseks, eelkõige seoses liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega;
b) punktis a osutatud uurimise ja süüdistuste ettevalmistamise koordineerimine;
c) õigusalase koostöö tugevdamine, sealhulgas kohtualluvuse konfliktide lahendamise xxxx tiheda koostöö abil Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga.
Asjaomaste määrustega määratakse kindlaks xx xxxx Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide kaasamiseks Eurojusti tegevuse hindamisse.
2. Lõikes 1 osutatud süüdistuse ettevalmistamisel teostavad menetlustoiminguid liikmes- riigi pädevad ametnikud, xxxx et see piiraks artikli 69e sätete kohaldamist.
Artikkel 69e
1. Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks võib nõukogu seadusand- liku erimenetluse kohaselt määruste abil asutada Eurojusti põhjal Euroopa Prokuratuuri. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.
Kui ühehäälset otsust ei saavutata, võib vähemalt üheksa liikmesriiki nõuda, et määruse eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul nõukogus toimuv menetlus peatatakse. Pärast arutelu ja konsensuse korral saadab Euroopa Ülemkogu nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist eelnõu tagasi nõukogule vastuvõtmiseks.
Kui puudub kokkulepe, kuid vähemalt üheksa liikmesriiki soovib asjaomase määruse eelnõu alusel sisse seada tõhustatud koostöö, teavitavad liikmesriigid sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni sama tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 2 ja käesoleva lepingu artikli 280d lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid.
2. Euroopa Prokuratuuril on, vajaduse korral koostöös Europoliga, pädevus lõikes 1 osutatud määruses kindlaks määratud liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimiseks ning nende kuritegude täideviijate ja osavõtjate vastutusele võtmise tagamiseks. Euroopa Prokuratuur täidab liikmesriikide pädevates kohtutes nende kuritegude puhul prokuröri ülesandeid.
3. Lõikes 1 osutatud määrustega kinnitatakse Euroopa Prokuratuuri põhikiri, tema ülesannete täitmise tingimused, menetlusreeglid tema tegevuse ja tõendite lubatavuse kohta, samuti tema ülesannete täitmisel tehtud menetlustoimingute kohtuliku kontrolli suhtes kohaldatavad eeskirjad.
4. Euroopa Ülemkogu võib xxxxx xxxx või hiljem xxxxx vastu otsuse lõike 1 muutmise kohta, et laiendada Euroopa Prokuratuuri volitusi piiriülese mõõtmega raskete kuritegude vastu võitlemisele, ja muuta vastavalt lõiget 2, mis käsitleb mitut liikmesriiki puudutavate raskete kuritegude täideviijaid ja osavõtjaid. Euroopa Ülemkogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist xx xxxxxx konsulteerimist komisjoniga.”
POLITSEIKOOSTÖÖ
68) Lisatakse järgmine 5. peatükk ja järgmised artiklid 69f, 69g ja 69h. Artiklid 69f ja 69g asendavad senise Euroopa Liidu lepingu artikli 30 ja artikkel 69h asendab nimetatud lepingu artikli 32 vastavalt käesoleva lepingu eespool toodud artikli 1 punktile 51):
„5. PEATÜKK POLITSEIKOOSTÖÖ
Artikkel 69f
1. Liit seab kõikide liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas politsei-, tolli- ja teiste õiguskaitseasutuste vahel sisse politseikoostöö, mis hõlmab kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist.
2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid seoses:
a) asjakohaste andmete kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsi ja vahetusega;
b) personali koolitamise toetamisega ning personali vahetamise, seadmete kasutamise ja kriminalistikauuringute alase koostööga;
c) organiseeritud kuritegevuse raskete vormide avastamisega seotud ühiste uurimismeetodi- tega.
3. Nõukogu võib seadusandliku erimenetluse kohaselt kehtestada meetmeid käesolevas artiklis nimetatud asutuste vahelise operatiivkoostöö valdkonnas. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
Kui ühehäälset otsust ei saavutata, võib vähemalt üheksa liikmesriiki nõuda, et meetmete eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul nõukogus toimuv menetlus peatatakse. Pärast arutelu ja konsensuse korral saadab Euroopa Ülemkogu nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist eelnõu tagasi nõukogule vastuvõtmiseks.
Kui puudub kokkulepe, kuid vähemalt üheksa liikmesriiki soovib asjaomase meetmete eelnõu alusel sisse seada tõhustatud koostöö, teavitavad liikmesriigid sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni sama tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 2 ja käesoleva lepingu artikli 280d lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid.
Teises ja kolmandas lõigus sätestatud erimenetlust ei kohaldata õigusaktide suhtes, mis moodustavad Schengeni acquis' edasiarenduse.
Artikkel 69g
1. Europoli ülesanne on toetada ja tõhustada liikmesriikide politseiasutuste ja teiste õiguskaitseorganite tegevust ning nende vastastikust koostööd kahte või enamat liikmesriiki puudutava xxxxx kuritegevuse, terrorismi ning liidu poliitikaga hõlmatud ühist huvi kahjustavate kuritegevuse vormide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks Europoli struktuuri, toimimismehhanismid, tegevusvaldkonna ja ülesanded. Asjaomaste ülesannete hulka võivad kuuluda:
a) liikmesriikide asutustelt, kolmandatelt riikidelt või organitelt saadud andmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus;
b) liikmesriikide pädevate asutuste poolt ühiselt või ühiste uurimisrühmade poolt ettevõetud uurimistoimingute ja operatiivtegevuse koordineerimine, korraldamine ja teostamine, vajaduse korral koostöös Eurojustiga.
Asjaomaste määrustega määratakse kindlaks ka see, kuidas kontrollib Euroopa Parlament koostöös riikide parlamentidega Europoli tegevust.
3. Europoli mis tahes operatiivtegevust tuleb korraldada koostöös selle liikmesriigi asutustega, xxxxx territooriumil nimetatud tegevus toimub, ning nende nõusolekul. Sunni- meetmete rakendamise volitused on üksnes riigi pädevatel asutustel.
Artikkel 69h
Nõukogu sätestab seadusandliku erimenetluse kohaselt tingimused ja piirangud, mida järgides võivad liikmesriikide pädevad asutused, millele viidatakse artiklites 69a ja 69f, tegutseda teise liikmesriigi territooriumil koostöös selle liikmesriigi pädevate asutustega ja nende nõusolekul. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.”
TRANSPORT
69) Artiklis 70 asendatakse sõnad „käesoleva lepingu” sõnaga „aluslepingute” ning sõnad „taotlevad liikmesriigid” asendatakse sõnaga „taotletakse”.
70) Artikli 71 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Lõikes 1 osutatud meetmete vastuvõtmisel võetakse arvesse juhtumeid, mil nende kohaldamine võiks tõsiselt kahjustada teatud piirkondade elatustaset ja tööhõivet, samuti transpordiobjektide kasutust.”
71) Artikli 72 alguses asendatakse sõnad „... xxxx nõukogu ühehäälse heakskiiduta ...” sõnadega
„... xxxx nõukogu poolt ühehäälselt vastuvõetud meetmeta, millega nähakse ette erandi tegemine, ...”.
72) Artiklit 75 muudetakse järgmiselt:
a) lõikes 1 asendatakse sõnad „Ühenduse piires toimuva transpordi puhul kaotatakse diskrimineerimine, …” sõnadega „Liidu piires toimuva transpordi puhul keelatakse diskrimineerimine …”;
b) lõikes 2 asendatakse sõna „nõukogu” sõnadega „Euroopa Xxxxxxxxxx xx nõukogu”;
c) lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sõnad „… majandus- ja sotsiaalkomiteega …”
sõnadega „Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega …”.
73) Artiklisse 78 lisatakse järgmine xxxxx:
„Viis aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu xxxxx otsuse käesoleva artikli kehtetuks tunnistamise kohta.”
74) Artikli 79 lõpust jäetakse välja sõnad „…, xxxx et see piiraks majandus- ja sotsiaalkomitee volitusi”.
75) Artikli 80 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta. Nad teevad otsuse pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.”
KONKURENTSIEESKIRJAD
76) Artiklisse 85 lisatakse järgmine uus lõige 3:
„3. Komisjon võib xxxxx vastu määrusi, mis on seotud kokkulepete liikidega, mille suhtes nõukogu on vastu võtnud määruse või direktiivi vastavalt artikli 83 lõike 2 punktile b.”
77) Artiklit 87 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 2 punkti c lõppu lisatakse järgmine xxxxx:
„Viis aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu xxxxx otsuse käesoleva punkti kehtetuks tunnistamise kohta.”;
b) lõike 3 punkti a lõppu lisatakse järgmised sõnad: „..., ja artiklis 299 osutatud piirkondades, arvestades nende struktuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda;”.
78) Artiklisse 88 lisatakse järgmine uus lõige 4:
„4. Komisjon võib xxxxx vastu määrusi seoses riigiabi liikidega, mille kohta nõukogu on vastavalt artiklile 89 kindlaks määranud, et need võib käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud teavitamiskohustusest vabastada.”
MAKSUSÄTTED
79) Artikli 93 xxxxx asendatakse sõnad „... artiklis 14 ettenähtud tähtaja jooksul.” sõnadega „... ja konkurentsi moonutamise vältimiseks.”
ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE
80) Artiklite 94 ja 95 xxxxx vahetatakse. Artikkel 94 nummerdatakse ümber artikliks 95 ja artikkel 95 nummerdatakse ümber artikliks 94.
81) Artikliks 94 ümber nummerdatud artiklit 95 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 algusest jäetakse välja sõnad „Erandina artiklist 94 ning”;
b) lõike 4 alguses asendatakse sõnad „Xxx xxxxxx xxxx, xxx nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, …” sõnadega „Xxx xxxxxx xxxx, xxx Euroopa Parlament ja nõukogu või nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, ...”;
c) lõike 5 alguses asendatakse sõnad „Lisaks sellele ja xxxx et see piiraks lõike 4 kohaldamist, xxx xxxxxx ühtlustamismeetme võtmist nõukogus või komisjonis liikmesriik peab vajalikuks …” sõnadega „Lisaks sellele ja xxxx et see piiraks lõike 4 kohaldamist, xxx xxxxxx xxxx, xxx Euroopa Parlament ja nõukogu või nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik vajalikuks ...”;
d) lõikes 10 asendatakse sõnad „ühenduse kontrollimenetlusele” sõnadega „liidu kontrolli- menetlusele”.
82) Artikliks 95 ümber nummerdatud artiklis 94 asendatakse sõnad „Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt …” sõnadega „Xxxx et see piiraks artikli 94 kohaldamist, annab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega ühehäälselt ...”.
83) Artikli 96 teise lõigu esimeses lauses asendatakse sõnad „…, annab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega ...” sõnadega „…, annavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ...”. Xxxxx xxxxx asendatakse lausega „Võidakse vastu xxxxx xx muid asutamislepingutes ettenähtud asjakohaseid meetmeid.”
INTELLEKTUAALOMAND
84) VI jaotise viimase artiklina lisatakse uus artikkel 97a:
„Artikkel 97a
Siseturu rajamise või selle toimimise raames sätestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt meetmed selleks, et luua Euroopa intellektuaalomandi õigused, mis tagaksid intellektuaalomandi kaitse ühetaolise kaitse kogu liidus, ning kogu liitu hõlmava tsentraliseeritud loa andmise, koordineerimise ja järelevalve korra.
Nõukogu kehtestab seadusandliku erimenetluse kohaselt määruste abil Euroopa intellektuaa- lomandiõigustega seotud keelenõuded. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.”
MAJANDUS- JA RAHAPOLIITIKA
85) VII jaotise esimese artiklina lisatakse artikkel 97b, mille aluseks on artikli 4 sõnastus; artiklit muudetakse järgmiselt:
a) lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ning vastavalt selles esitatud ajakavale”;
b) lõikes 2 asendatakse sõnad „Rööbiti eespool märgituga ning käesoleva lepingu kohaselt ja vastavalt selles esitatud ajakavale ning menetlusele hõlmab see tegevus vahetuskursside lõplikku kindlaksmääramist, mis viib ühisraha, eküü kasutuselevõtmisele, …” sõnadega
„Rööbiti eespool märgituga ning aluslepingute kohaselt ja vastavalt xxxx esitatud menetlustele hõlmab see tegevus ühisraha, mille nimetus on euro, ...”.
86) Artiklit 99 muudetakse järgmiselt:
a) lõikes 4 asendatakse esimese lõigu esimene xxxxx järgmise kahe lausega:
„Kui lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt tehakse kindlaks, et liikmesriigi majanduspo- liitika xx xxxxx lõikes 2 märgitud üldsuunistele või et see võib ohustada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist, võib komisjon teha asjassepuutuvale liikmesriigile hoiatuse. Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal anda asjassepuutuvale liikmesriigile vajalikud soovitused.”;
b) lõike 4 teine lõik muudetakse lõikeks 5 ja olemasolev lõige 5 nummerdatakse ümber lõikeks 6;
c) lõikesse 4 lisatakse järgmised kaks uut lõiku:
„Käesoleva lõike reguleerimisalas teeb nõukogu otsuse, arvesse võtmata asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.
Ülejäänud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.”;
d) lõikeks 6 ümber nummerdatud lõikes 5 asendatakse sõnad „Toimides vastavalt artiklis 252 sätestatud menetlusele võib nõukogu vastu xxxxx ...” sõnadega „Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt xxxxx määruste abil vastu ...” ja sõnad „käesoleva artikli” jäetakse välja.
RASKUSED TEATUD TOODETEGA VARUSTAMISES (ENERGEETIKA)
87) Artikli 100 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Xxxx et see piiraks muude aluslepingutes sätestatud menetluste kohaldamist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelises solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas.”
MUUD SÄTTED – MAJANDUS- JA RAHAPOLIITIKA
88) Artikli 102 lõige 2 jäetakse välja ja lõige 1 jäetakse numbrita.
89) Artikli 103 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga täpsustada vajaduse korral määratlused artiklites 101 ja 102 ning käesolevas artiklis sätestatud keelu kohaldamiseks.”
ÜLEMÄÄRASE EELARVEPUUDUJÄÄGI MENETLUS
90) Artiklit 104 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk, esitab komisjon asjassepuutuvale liikmesriigile oma arvamuse ja informeerib vastavalt ka nõukogu.”;
b) lõikes 6 asendatakse sõna „soovituse” sõnaga „ettepaneku”;
c) lõikes 7 asendatakse esimene xxxxx lausega „Kui nõukogu otsustab kooskõlas lõikega 6, et ülemäärane eelarvepuudujääk eksisteerib, esitab ta komisjoni soovitusel põhjendamatult viivitamata asjassepuutuvale liikmesriigile soovitused niisuguse olukorra lõpetamiseks määratud tähtaja jooksul.”;
d) [muudatus ei puuduta eestikeelset teksti];
e) lõike 12 esimeses lauses asendatakse sõna „otsused” sõnadega „otsused või soovitused”;
f) lõige 13 asendatakse järgmisega:
„13. Lõigetes 8, 9, 11 ja 12 osutatud otsused teeb või soovitused annab nõukogu komisjoni soovituse põhjal.
Lõigetes 6–9, 11 ja 12 osutatud meetmete vastuvõtmisel teeb nõukogu otsuse, jättes arvesse võtmata asjassepuutuvat liikmesriiki esindava nõukogu liikme hääle.
Ülejäänud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.”;
g) lõike 14 kolmandas lõigus jäetakse sõnad „enne 1. jaanuari 1994” välja.
RAHAPOLIITIKA
91) Artiklit 105 muudetakse järgmiselt:
a) lõikes 1 asendatakse lühend „EKPS …” sõnadega „Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi „EKPS”) …”;
b) lõike 2 teises taandes asendatakse viide artiklile 111 viitega artiklile 188o;
c) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Nõukogu võib seadusandliku erimenetluse kohaselt xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga anda Euroopa Keskpangale määruste abil ühehäälselt eriülesandeid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja muude rahaasutuste, välja arvatud kindlustusseltsid, usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliiti- kat.”
92) Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimesse lausesse lisatakse sõna „pangatähtede” ette sõna „euro”;
b) lõike 2 esimesse lausesse lisatakse sõna „münte” ette sõna „euro”; teise xxxxx alguses asendatakse sõnad „Toimides vastavalt artiklis 252 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist EKPga võib nõukogu ...” sõnadega „Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga võib nõukogu ...”.
93) Artiklit 107 muudetakse järgmiselt:
a) lõiked 1 ja 2 jäetakse välja ning lõiked 3, 4, 5 ja 6 nummerdatakse ümber vastavalt lõigeteks 1, 2, 3 ja 4;
b) lõikeks 2 ümber nummerdatud lõikes 4 asendatakse sõnad „EKPS põhikiri on …” järgmiste sõnadega: „Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri (edaspidi „EKPS ja EKP põhikiri”) on esitatud ...”;
c) lõikeks 3 ümber nummerdatud lõige 5 asendatakse järgmisega:
„3. EKPS ja EKP põhikirja artikleid 5.1, 5.2, 5.3, 17, 18, 19.1, 22, 23, 24, 26, 32.2,
32.3, 32.4, 32.6, artikli 33.1 punkti a ja artiklit 36 võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt muuta. Nad teevad otsuse kas Euroopa Keskpanga soovituse põhjal xx xxxxxx konsulteerimist komisjoniga või komisjoni ettepaneku põhjal xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.”
94) Artiklis 109 asendatakse sõnad „... hiljemalt EKPS asutamise kuupäevaks on tema siseriiklikud õigusaktid, xxxxx arvatud tema keskpanga põhikiri, vastavuses …” sõnadega „... tema siseriiklikud õigusaktid, xxxxx arvatud tema keskpanga põhikiri, on vastavuses ...”.
95) Artikli 110 lõike 2 neli esimest lõiku jäetakse välja.
EURO KASUTAMIST KÄSITLEVAD MEETMED
96) Artikli 111 lõiked 1–3 ja 5 muudetakse vastavalt artikli 188o lõigeteks 1–4; asjaomaseid lõikeid muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 174). Lõige 4 muudetakse artikli 115a lõikeks 1 ning seda muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 100).
97) Lisatakse artikkel 111a:
„Artikkel 11a
Xxxx et see piiraks Euroopa Keskpanga volitusi, kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vajalikud meetmed euro kasutamiseks ühisrahana. Asjaomased meetmed võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.”
INSTITUTSIOONILISED SÄTTED (MAJANDUS- JA RAHALIIT)
98) Artiklid 112 muudetakse artikliks 245b ning seda muudetakse vastavalt punktile 228. Artikkel 113 muudetakse artikliks 245c.
99) Artiklit 114 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimeses lõigus asendatakse sõnad „nõuandva staatusega valuutakomitee” sõnadega „majandus- ja rahanduskomitee”;
b) lõikest 1 jäetakse teine xx xxxxxx lõik välja;
c) lõikest 2 jäetakse esimene lõik välja; kolmandas taandes asendatakse viide artikli 99 lõigetele 2, 3, 4 ja 5 viitega artikli 99 lõigetele 2, 3, 4 ja 6 ning viited artikli 122 lõikele 2 ja artikli 123 lõigetele 4 ja 5 asendatakse viitega artikli 117a lõigetele 2 ja 3;
d) lõikes 4 asendatakse viide artiklitele 122 ja 123 viitega artiklile 116a.
ERISÄTTED LIIKMESRIIKIDE KOHTA, MILLE RAHAÜHIK ON EURO
100) Lisatakse järgmine uus 3a. peatükk ja uued artiklid 115a, 115b ja 115c:
„3a. PEATÜKK
ERISÄTTED LIIKMESRIIKIDE KOHTA, MILLE RAHAÜHIK ON EURO
Artikkel 115a
1. Majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks ning kooskõlas aluslepingute asjakohaste sätetega võtab nõukogu liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, vastavalt artiklites 99 ja 104 osutatud menetluste seast sobivale menetlusele, välja arvatud artikli 104 lõikes 14 sätestatud menetlus, vastu meetmed, millega:
a) tugevdatakse asjaomaste liikmesriikide eelarvedistsipliini koordineerimist ja järelevalvet;
b) kehtestatakse asjaomaste liikmesriikide xxxxxx majanduspoliitilised suunised, tagades nende ühilduvuse kogu liidu suhtes vastuvõetud suunistega ja järelevalve nende täitmise üle.
2. Lõikes 1 sätestatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro.
Nimetatud liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.
Artikkel 115b
Nende liikmesriikide, mille rahaühik on euro, ministrite kohtumiste kord sätestatakse protokollis eurorühma kohta.
Artikkel 115c
1. Euro koha kindlustamiseks rahvusvahelises valuutasüsteemis võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega kehtestatakse majandus- ja rahaliidule erilist huvi pakkuvates küsimustes ühised seisukohad, mida järgitakse pädevates rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.
2. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal vastu xxxxx asjakohaseid meetmeid ühtse esindamise tagamiseks rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro.
Nimetatud liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.”
ÜLEMINEKUSÄTTED LIIKMESRIIKIDELE, MILLE SUHTES ON KEHTESTATUD ERAND
101) Artikkel 116 tunnistatakse kehtetuks ja lisatakse artikkel 116a:
„Artikkel 116a
1. Liikmesriikidele, mille suhtes nõukogu ei ole otsustanud, et nad täidavad euro kasutuselevõtmiseks vajalikke tingimusi, viidatakse edaspidi kui „liikmesriikidele, mille suhtes on kehtestatud erand”.
2. Nimetatud liikmesriikide suhtes ei kohaldata aluslepingute järgmisi sätteid:
a) majanduspoliitika üldsuuniste nende osade vastuvõtmine, mis puudutavad euroala üldiselt (artikli 99 lõige 2);
b) sunnivahendid ülemääraste eelarvepuudujääkide likvideerimiseks (artikli 104 lõiked 9 ja 11);
c) EKPSi eesmärgid ja ülesanded (artikli 105 lõiked 1, 2, 3 ja 5);
d) euro emiteerimine (artikkel 106);
e) Euroopa Keskpanga õigusaktid (artikkel 110);
f) euro kasutamisega seotud meetmed (artikkel 111a);
g) valuutakokkulepped ja muud vahetuskursipoliitikaga seotud meetmed (artikkel 188o);
h) Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete nimetamine (artikli 245b lõige 2);
i) otsused, millega kehtestatakse majandus- ja rahaliidu jaoks olulistes küsimustes ühised seisukohad, mida järgitakse pädevates rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel (artikli 115c lõige 1);
j) meetmed ühtse esindamise tagamiseks rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel (artikli 115c lõige 2).
Punktides a–j osutatud artiklites tähendavad „liikmesriigid” seega liikmesriike, mille rahaühik on euro.
3. EKPSi ja EKP põhikirja IX peatüki kohaselt ei ole liikmesriikidel, mille suhtes on kehtestatud erand, ja nende keskpankadel õigusi ega kohustusi EKPSi raames.
4. Nende nõukogu liikmete hääleõigus, kes esindavad liikmesriike, mille suhtes on kehtestatud erand, peatatakse siis, kui nõukogu võtab vastu meetmeid, millele on osutatud lõikes 2 loetletud artiklites ja järgmistel juhtudel:
a) liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, mitmepoolse järelevalve raames tehtud soovitused, xxxxx arvatud stabiilsusprogrammide ja hoiatuste kohta (artikli 99 lõige 4);
b) ülemäärase eelarvepuudujäägiga seotud meetmed, mis puudutavad liikmesriike, mille rahaühik on euro (artikli 104 lõiked 6, 7, 8, 12 ja 13).
Ülejäänud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.”
102) Artikkel 117 tunnistatakse kehtetuks, välja arvatud selle lõike 2 viis esimest taanet, mis muudetakse artikli 118a lõike 2 viieks esimeseks taandeks; neid muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 103). Lisatakse järgmine artikkel 117a:
a) selle lõige 1 võtab üle artikli 121 lõike 1 sõnastuse, milles tehakse järgmised muudatused:
i) kogu lõikes asendatakse lühend „ERI” sõnadega „Euroopa Keskpank” sobivas käändes;
ii) esimese lõigu alguses asendatakse sõnad „Komisjon ja ERI annavad nõukogule aru …” sõnadega „Vähemalt kord kahe aasta järel või xxx xxxx taotleb mõni liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, annavad komisjon ja Euroopa Keskpank nõukogule aru …”;
iii) esimese lõigu esimeses lauses asendatakse sõnad „... edusammudest nende kohustuste täitmisel, mis on seotud majandus- ja rahaliidu loomisega.” sõnadega
„... edusammudest, mida liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand, on saavutanud majandus- ja rahaliiduga seotud kohustuste täitmisel.”;
iv) esimese lõigu teises lauses asendatakse sõnad „... iga liikmesriigi ...” sõnadega „... iga asjaomase liikmesriigi ...” ja sõnad „käesoleva lepingu” jäetakse välja;
v) esimese lõigu kolmandas taandes asendatakse sõnad „... ühegi teise liikmesriigi vääringu suhtes;” sõnadega „... euro suhtes;”;
vi) esimese lõigu neljandas taandes asendatakse sõnad „... liikmesriigi poolt ...” sõnadega „... liikmesriigi poolt, mille suhtes on kehtestatud erand, ...” ja sõnad
„... Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis ...” sõnaga „... vahetuskursi- mehhanismis ...”;
vii) teises lõigus jäetakse sõnad „eküü arengut,” välja;
b) selle lõige 2 võtab üle artikli 122 lõike 2 teise xxxxx sõnastuse, milles tehakse järgmised muudatused:
i) lõike xxxxx asendatakse sõnad „artikli 121 lõikes 1” sõnadega „lõikes 1”;
ii) lisatakse järgmised uued teine xx xxxxxx lõik:
„Nõukogu teeb otsuse pärast kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud soovituse kättesaamist oma nendelt liikmetelt, kes esindavad liikmesriike, mille rahaühik on euro. Need liikmesriigid hääletavad kuue kuu jooksul pärast komisjoni ettepaneku kättesaamist nõukogult.
Teises lõigus nimetatud liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.”;
c) selle lõige 3 võtab üle artikli 123 lõike 5 sõnastuse, milles tehakse järgmised muudatused:
i) lõike alguses olevad sõnad „Kui vastavalt artikli 122 lõikes 2 sätestatud menetlusele on otsustatud erand tühistada, …” sõnadega „Kui vastavalt lõikes 2 sätestatud menetlusele on otsustatud erand tühistada, ...”;
ii) sõnad „… vastu kursi …” sõnadega „… lõplikult vastu kursi …”.
103) Artikkel 118 tunnistatakse kehtetuks. Lisatakse järgmine artikkel 118a:
a) selle lõige 1 võtab üle artikli 123 lõike 3 sõnastuse; sõnad „käesoleva lepingu” jäetakse välja;
b) selle lõige 2 võtab üle artikli 117 lõike 2 esimese viie taande sõnastuse; asjaomast viit taanet muudetakse vastavalt allpool toodud punktidele ning nende ette lisatakse järgmine sissejuhatav xxxxx:
„Kuni on liikmesriike, mille suhtes on kehtestatud erand, võtab Euroopa Keskpank nende liikmesriikide suhtes järgmisi meetmeid:”
i) kolmandas taandes asendatakse sõnad „Euroopa Rahasüsteemi” sõnaga „vahetus- kursimehhanismi”;
ii) viies taane asendatakse järgmisega:
„— täidab Euroopa Valuutakoostöö Fondi endisi ülesandeid, mis Euroopa Rahainstituut oli üle võtnud.”
104) Lisatakse artikkel 118b, mille aluseks on artikli 124 lõike 1 sõnastus; artiklit muudetakse järgmiselt:
a) sõnad „Kuni kolmanda etapi alguseni käsitleb iga liikmesriik …” asendatakse sõnadega
„Iga liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, käsitleb ...”;
b) sõnad „… Euroopa Rahasüsteemiga seotud koostöös ja eküü arendamise käigus omandatud kogemused ning respekteerivad selles valdkonnas kehtivaid volitusi.” asendatakse sõnadega „… vahetuskursimehhanismi raames toimunud koostöös omanda- tud kogemusi.”
105) Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimeses lõigus lisatakse sõna „liikmesriik” järele sõnad „…, mille suhtes on kehtestatud erand,” ja sõna „järkjärgulist” jäetakse välja ning sama lõike teises lõigus asendatakse sõnad „Kui liikmesriigi kasutuselevõetud abinõud …” sõnadega „Kui abinõud, mis on võtnud liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, ...”;
b) lõike 2 punktis a lisatakse sõna „liikmesriigid” järele sõnad „…, mille suhtes on kehtestatud erand,” ja punktis b asendatakse sõnad „raskustes olev liikmesriik ...” sõnadega
„raskustes olev liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, …”;
c) lõikes 3 asendatakse sõnad „raskustes olevale riigile …” sõnadega „raskustes olevale liikmesriigile, mille suhtes on kehtestatud erand, …”;
d) lõige 4 jäetakse välja.
106) Artiklit 120 muudetakse järgmiselt:
a) lõikes 1 asendatakse sõnad „võib asjassepuutuv liikmesriik ...” sõnadega „võib asjassepuutuv liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, ...”;
b) lõikes 3 asendatakse sõna „arvamuse” sõnaga „soovituse” ning sõna „riigil” asendatakse sõnaga „liikmesriigil”;
c) lõige 4 jäetakse välja.
107) Artikli 121 lõige 1 muudetakse artikli 117a lõikeks 1; lõiget muudetakse vastavalt eespool toodud punktile 102). Ülejäänud osa artiklist 121 tunnistatakse kehtetuks.
108) Artikli 122 lõike 2 xxxxx xxxxx muudetakse artikli 117a lõike 2 esimeseks lõiguks; lõiget muudetakse vastavalt eespool toodud punktile 102). Ülejäänud osa artiklist 122 tunnistatakse kehtetuks.
109) Artikli 123 lõige 3 muudetakse artikli 118a lõikeks 1 ja artikli 123 lõige 5 muudetakse artikli 117a lõikeks 3; lõikeid muudetakse vastavalt eespool toodud punktidele 103) ja 102). Ülejäänud osa artiklist 123 tunnistatakse kehtetuks.
110) Artikli 124 lõige 1 muudetakse uueks artikliks 118b; lõiget muudetakse vastavalt eespool toodud punktile 104). Ülejäänud osa artiklist 124 tunnistatakse kehtetuks.
TÖÖHÕIVE
111) Artiklist 125 jäetakse sõnad „ja käesoleva lepingu artiklis 2” välja.
ÜMBER PAIGUTATUD JAOTISED
112) IX jaotis pealkirjaga „ÜHINE KAUBANDUSPOLIITIKA” ning artiklid 131 ja 133 muudetakse vastavalt liidu välistegevust käsitleva viienda osa II jaotiseks ning artikliteks 188b ja 188c. Artiklit 131 muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 157) ja artikkel 133 asendatakse artikliga 188c.
Artiklid 132 ja 134 tunnistatakse kehtetuks.
113) X jaotis pealkirjaga „TOLLIKOOSTÖÖ” ja artikkel 135 muudetakse vastavalt 1a. peatükiks Ia jaotises pealkirjaga „Kaupade vaba liikumine” ja artikliks 27a vastavalt eespool toodud punktile 45).
SOTSIAALPOLIITIKA
114) XI jaotise pealkiri „SOTSIAALPOLIITIKA, HARIDUS, KUTSEÕPE JA NOORSUGU” asendatakse IX jaotiseks ümber nummerdatud pealkirjaga „SOTSIAALPOLIITIKA” ning pealkiri „1. peatükk
– Sotsiaalsätted” jäetakse välja.
115) Lisatakse uus artikkel 136a:
„Artikkel 136a
Liit tunnustab ja edendab tööturu osapoolte xxxxx liidu tasandil, võttes arvesse siseriiklike süsteemide mitmekesisust; liit aitab xxxxx tööturu osapoolte dialoogile, austades nende sõltumatust.
Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev kolmepoolne tööturu osapoolte tippkohtumine aitab xxxxx sotsiaaldialoogile.”
116) Artiklit 137 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 2 esimese lõigu sissejuhatavas osas asendatakse sõnad „võib nõukogu:” sõnadega
„võivad Euroopa Parlament ja nõukogu:” ning teise lõigu esimene xxxxx lahutatakse kaheks lõiguks, mille sõnastus on järgmine:
„Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega.
Lõike 1 punktides c, d, f ja g osutatud valdkondades teeb nõukogu otsuse seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nimetatud komiteedega.”
Teise lõigu xxxxx xxxxx muudetakse viimaseks lõiguks ja sõnad „käesoleva artikli” jäetakse välja;
b) lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sõnad „Liikmesriik võib lõike 2 kohaselt vastuvõetud direktiivide rakendamise usaldada …” sõnadega „Liikmesriik võib usaldada lõike 2 kohaselt vastuvõetud direktiivide rakendamise või vajaduse korral artikli 139 kohaselt vastu võetud nõukogu otsuse rakendamise ...”; teises lõigus asendatakse sõnad
„... kooskõlas artikliga 249 peab direktiiv xxxxx xxx võetud, …” sõnadega „... direktiiv või otsus peab xxxxx xxx võetud või rakendatud,” ning sõnad „direktiiviga ettenähtud” sõnadega „direktiivi või otsusega ettenähtud …”.
117) Artikli 138 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „Niisuguse konsultatsiooni korral ...” sõnadega „Lõigetes 2 ja 3 osutatud konsultatsioonide korral ...” ja teises lauses asendatakse sõnad „Menetluse kestus” sõnadega „Asjaomase protsessi kestus”.
118) Artikli 139 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
a) esimese lõigu lõppu lisatakse järgmine xxxxx: „Sellest teavitatakse Euroopa Parlamenti.”;
b) teise lõigu esimese xxxxx alguses asendatakse sõnad „Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, välja arvatud juhul, kui kõnealuses kokkuleppes …” sõnadega
„Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt, kui asjaomases kokkuleppes ...” ning viimane xxxxx jäetakse välja.
119) Artikli 140 teise lõigu lõppu lisatakse järgmised sõnad: „…, eelkõige tehes algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist ning valmistada ette korrapäraseks järelevalveks ja hindamiseks vajalikke tegureid. Nendest teavitatakse täielikult Euroopa Parlamenti.”
120) Artikli 143 teine lõik jäetakse välja.
EUROOPA SOTSIAALFOND
121) 2. peatükk nummerdatakse ümber X jaotiseks.
122) Artiklis 148 asendatakse sõnad „seotud rakendusotsused” sõnadega „seotud rakendusmääru- sed”.
HARIDUS, KUTSEÕPE, NOORSUGU JA SPORT
123) 3. peatükk nummerdatakse ümber XI jaotiseks ning selle pealkirja xxxxx asuvad sõnad
„JA NOORSUGU” asendatakse sõnadega „..., NOORSUGU JA SPORT”.
124) Artiklit 149 muudetakse järgmiselt:
a) lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
„Liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funkt- siooni.”;
b) lõike 2 viienda taande lõppu lisatakse sõnad „… ja ergutada noori osalema Euroopa demokraatias”; viimase taandena lisatakse järgmine taane:
„— arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu.”;
c) lõikes 3 asendatakse sõnad „hariduse valdkonnas” sõnadega „hariduse ja spordi valdkonnas”;
d) lõikest 4 jäetakse sõna „, nõukogu” välja; esimene taane algab sõnadega „võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu …”, sõnade „regioonide komiteega” järele lisatakse sõna „vastu” ja teine taane asendatakse sõnadega „võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovitusi.”
125) Artikli 150 lõikes 4 lisatakse sõnade „… meetmed selleks, et …” ette sõna „vastu” ja lõike lõppu lisatakse järgmised sõnad: „…, ning võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovitusi.”
KULTUUR
126) Artikli 151 lõiget 5 muudetakse järgmiselt:
a) sissejuhatavast lausest jäetakse sõna „, nõukogu” välja;
b) esimese taande esimene xxxxx algab sõnadega „võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu …”
ja xxxxx xxxxx jäetakse välja;
c) teine taane asendatakse sõnadega „võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovitusi”.
RAHVATERVIS
127) Artiklit 152 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 teises lõigus asendatakse sõnad „inimeste tervist” sõnadega „füüsilist ja vaimset tervist” ning lõigu lõppu lisatakse järgmised sõnad: „…, ning tõsiste piiriüleste terviseohtude seiret, nende eest varajast hoiatamist ja nende vastu võitlemist.”;
b) lõike 2 esimese lõigu lõppu lisatakse järgmine xxxxx: „Eriti soodustab ta liikmesriikide- vahelist koostööd, et parandada nende tervisehoiuteenuste vastastikust täiendavust piirialadel.”;
c) lõike 2 teise lõigu lõppu lisatakse järgmine tekst: „…, eelkõige algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist ning valmistada ette korrapäraseks järelevalveks ja hindamiseks vajalikke tegureid. Nendest teavitatakse täielikult Euroopa Parlamenti.”;
d) lõiget 4 muudetakse järgmiselt:
i) esimese lõigu sissejuhatava xxxxx algusesse lausesse lisatakse järgmised sõnad:
„Erandina artikli 2a lõikest 5 ja artikli 2e punktist a ning kooskõlas artikli 2c lõike 2 punktiga k aitavad Euroopa Parlament ja nõukogu, …”, sõna „xxxxx” eest jäetakse sõnad „aitab nõukogu” välja ning lõigu lõppu lisatakse järgmised sõnad: „... ühistest ohutusprobleemidest jagusaamiseks:”;
ii) punktist b jäetakse sõnad „erandina artiklis 37 sätestatust …” välja;
iii) lisatakse järgmine uus punkt c:
„c) meetmeid, millega kehtestatakse ravimitele ja meditsiiniseadmetele kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded;”
iv) praegune punkt c nummerdatakse ümber lõikeks 5 ja asendatakse järgmisega:
„5. Samuti võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega xxxxx vastu stimuleerivaid meetmeid inimeste tervise kaitseks ja parandamiseks ning eelkõige peamiste piiriüleste tervist kahjustavate tegurite vastu võitlemiseks, meetmeid, mis puudutavad tõsiste piiriüleste terviseohtude seiret, nende eest varajast hoiatamist ja nende vastu võitlemist, ning samuti meetmeid, mille otsene eesmärk on rahvatervise kaitse seoses tubakaga ja alkoholi kuritarvitamisega, xxxx et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.”;
e) praeguse lõike 4 teine lõik muudetakse lõikeks 6 ja lõige 5, mis nummerdatakse ümber lõikeks 7, asendatakse järgmisega:
„7. Liidu meetmed võtavad arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel. Liikmesriikide vastutus hõlmab tervishoiu juhtimist ning tervishoiule määratud vahendite jaotamist. Lõike 4 punktis a osutatud meetmed ei mõjuta organite ja vere annetamist või meditsiinilist kasutamist käsitlevaid siseriiklikke sätteid.”
TARBIJAKAITSE
128) Artikli 153 lõige 2 muudetakse artikliks 6a ja lõiked 3, 4 ja 5 nummerdatakse ümber vastavalt lõigeteks 2, 3 ja 4.
TÖÖSTUS
129) Artiklit 157 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 2 lõppu lisatakse järgmine tekst: „…, eelkõige algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist ning valmistada ette korrapära- seks järelevalveks ja hindamiseks vajalikke tegureid. Nendest teavitatakse täielikult Euroopa Parlamenti.”;
b) lõike 3 esimese lõigu teise xxxxx lõppu lisatakse järgmised sõnad: „..., xxxx et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.”
MAJANDUSLIK, SOTSIAALNE JA TERRITORIAALNE ÜHTEKUULUVUS
130) XVII jaotise pealkiri asendatakse järgmisega: „MAJANDUSLIK, SOTSIAALNE JA TERRITORI- AALNE ÜHTEKUULUVUS”.
131) Artiklit 158 muudetakse järgmiselt:
a) esimeses lõigus asendatakse sõnad „majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse” sõnadega
„majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse”;
b) teisest lõigust jäetakse sõnad „ja saartel, xxxxx arvatud maapiirkonnad” välja;
c) lisatakse järgmine uus lõik:
„Asjaomaste regioonide puhul pööratakse erilist tähelepanu maapiirkondadele, tööstusli- xxxx üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäesti- kualadele.”
132) Artikli 159 teises lõigus asendatakse sõnad „majandusliku ja sotsiaalse” sõnadega
„majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse”.
133) Artiklit 161 muudetakse järgmiselt:
a) esimese lõigu esimese xxxxx alguses asendatakse sõnad „Xxxx et see piiraks artikli 162 kohaldamist, määrab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist ning konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega ...” sõnadega „Xxxx et see piiraks artikli 162 kohaldamist, määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega määruste abil …” ja sõna
„ühehäälselt” jäetakse välja; sõnad „määrab nõukogu” asendatakse sõnaga „määratakse”;
b) teisest lõigust jäetakse sõna „nõukogu” välja;
c) kolmas lõik jäetakse välja.
134) Artikli 162 esimeses lõigus asendatakse sõna „rakendusotsused” sõnaga „rakendusmäärused”.
TEADUSUURINGUD JA TEHNOLOOGIA ARENDAMINE
135) XVIII jaotise pealkirja lisatakse sõnad „NING KOSMOS”.
136) Artiklit 163 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liidu eesmärk on tugevdada oma teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, luues Euroopa teadusruumi, kus toimub teadlaste, teadusliku teabe ning tehnoloogia vaba ringlus, ja toetada nende, xxxxx arvatud asjaomase tööstuse konkurentsivõime arengut, xxxxx xxxx edendades kõiki neid teadusuuringuid, mida peetakse vajalikuks aluslepingute teiste peatükkide põhjal.”;
b) lõikes 2 asendatakse sõnad „... eelkõige, et ettevõtjatel oleks võimalus täiel määral kasutada siseturu potentsiaali, …” sõnadega „... eelkõige, et teadlastel oleks võimalus teha vabalt piiriülest koostööd ja ettevõtjatel oleks võimalus kasutada siseturu potentsiaali, ...”.
137) Artikli 165 lõike 2 lõppu lisatakse järgmine tekst: „…, eelkõige algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist ning valmistada ette korrapäraseks järelevalveks ja hindamiseks vajalikke tegureid. Nendest teavitatakse täielikult Euroopa Parlamenti.”
138) Artiklit 166 muudetakse järgmiselt:
a) lõikes 4 asendatakse sõnad „vastu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal ja” sõnadega „seadusandliku erimenetluse kohaselt vastu”;
b) lisatakse järgmine uus lõige 5:
„5. Täiendusena mitmeaastase raamprogrammi raames kavandatavatele tegevustele kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega Euroopa teadusruumi rajamiseks vajalikud meetmed.”
139) Artiklis 167 asendatakse sõna „nõukogu” sõnaga „liit”.
140) Artikli 168 teises lõigus asendatakse sõna „Nõukogu” sõnaga „Liit”.
141) Artiklis 170 teise lõigu lõpust jäetakse välja sõnad „..., mille üle peetakse läbirääkimisi ja mis sõlmitakse kooskõlas artikliga 300”.
KOSMOS
142) Lisatakse uus artikkel 172a:
„Artikkel 172a
1. Teaduse ja tehnika progressi ning tööstuse konkurentsivõime edendamiseks, samuti oma poliitika elluviimiseks töötab liit välja Euroopa kosmosepoliitika. Selleks võib ta edendada ühiseid algatusi, toetada teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamist ning koordineerida kosmose uurimiseks ja kasutamiseks vajalikke jõupingutusi.
2. Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vajalikud meetmed, näiteks Euroopa kosmoseprogrammi xxxxx, xxxx et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.
3. Liit loob Euroopa Kosmoseagentuuriga vajalikud kontaktid.
4. Käesolev artikkel xx xxxxx käesoleva jaotise muude sätete kohaldamist.”
KESKKOND (KLIIMAMUUTUSED)
143) Artiklit 174 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 neljas taane asendatakse järgmisega:
„— meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.”;
b) lõike 2 teises lõigus asendatakse sõnad „ühenduse kontrollimenetlusele” sõnadega „liidu kontrollimenetlusele”;
c) lõike 4 esimese lõigu lõpust jäetakse sõnad „..., mille üle peetakse läbirääkimisi ja mis sõlmitakse kooskõlas artikliga 300” välja.
144) Artiklit 175 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega ühehäälselt teha otsuse kohaldada seadusandlikku tavamenetlust esimeses lõigus märgitud valdkondade suhtes.”;
b) lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sõnad „Muudes valdkondades võtab nõukogu …” sõnadega „Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad …” ning teine lõik asendatakse järgmisega:
„Nende programmide elluviimiseks vajalikud meetmed võetakse vastu olenevalt juhtumist kas lõike 1 või 2 tingimuste kohaselt.”;
c) lõikes 4 asendatakse sõnad „teatavate ühendust puudutavate meetmete võtmist, …”
sõnadega „teatavaid liidu poolt vastuvõetavaid meetmeid, …”;
d) lõikes 5 asendatakse sõnad „kehtestab nõukogu …” sõnadega „sätestatakse asjaomases meetmes …” ning sõnad „selle meetme vastuvõtmise õigusaktis asjakohased sätted …” sõnadega „asjakohased sätted …”.
ÜMBER PAIGUTATUD JAOTISED
145) XX jaotis pealkirjaga „ARENGUKOOSTÖÖ” ning artiklid 177, 179, 180 ja 181 muudetakse vastavalt liidu välistegevust käsitleva viienda osa III jaotise 1. peatükiks ning artikliteks 188d– 188g; asjaomaseid artikleid muudetakse vastavalt allpool toodud punktidele 161)–164). Artikkel 178 tunnistatakse kehtetuks.
146) XXI jaotis pealkirjaga „MAJANDUS-, FINANTS- JA TEHNILINE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA” ja artikkel 181a muudetakse vastavalt liidu välistegevust käsitleva viienda osa III jaotise 2. peatükiks ning uueks artikliks 188h; asjaomast artiklit muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 166).
ENERGEETIKA
147) XX jaotis asendatakse järgmise uue jaotise ja artikliga 176a:
„XVI JAOTIS ENERGEETIKA
Artikkel 176a
1. Siseturu rajamise ja toimimise raames ning pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda, on liidu energiapoliitikal liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus järgmised eesmärgid:
a) tagada energiaturu toimimine;
b) tagada energiaga varustamise kindlus liidus;
c) edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist; ning
d) edendada energiavõrkude sidumist.
2. Xxxx et see piiraks aluslepingute muude sätete kohaldamist, kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Asjaomased meetmed võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.
Need meetmed ei mõjuta liikmesriigi õigust määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimusi, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri, xxxx et see piiraks artikli 175 lõike 2 punkti c kohaldamist.
3. Erandina lõikest 2 kehtestab nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt asjaomases lõikes osutatud meetmed, kui need on peamiselt maksualased.”
TURISM
148) XXI jaotis asendatakse uue jaotise ja uue artikliga 176b:
„XXI JAOTIS TURISM
Artikkel 176b
1. Liit täiendab liikmesriikide tegevust turismisektoris, eriti edendades liidu ettevõtjate konkurentsivõimet selles sektoris.
Seetõttu on liidu tegevuse eesmärk:
a) ergutada soodsa keskkonna loomist selle sektori ettevõtjate arendamiseks;
b) edendada koostööd liikmesriikide vahel, eriti heade kogemuste vahetamise xxxx.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt erimeetmed, et täiendada liikmesriikide meetmeid käesolevas artiklis seatud eesmärkide saavutamiseks, xxxx et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.”
KODANIKUKAITSE
149) Lisatakse järgmine uus XXII jaotis ja uus artikkel 176c:
„XXII JAOTIS KODANIKUKAITSE
Artikkel 176c
1. Liit soodustab liikmesriikide vahelist koostööd, et tõhustada loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamiseks ja nende eest kaitsmiseks loodud süsteeme.
Liidu tegevuse eesmärk on:
a) toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid riskide ennetamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, nende kodanikukaitsetöötajate koolitamisel ning reageerimisel loodusõnnetustele või inimtegevusest tingitud õnnetustele liidu piires;
b) edendada liidu piires kiiret ja tõhusat operatiivkoostööd siseriiklike kodanikukaitsetalituste vahel;
c) tõhustada rahvusvahelise kodanikukaitsealase töö järjepidevust.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, xxxx et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.”
HALDUSKOOSTÖÖ
150) Lisatakse järgmine uus XXIII jaotis ja uus artikkel 176d:
„XXIII JAOTIS HALDUSKOOSTÖÖ
Artikkel 176d
1. Liidu õiguse tõhusat rakendamist liikmesriikides, mis on oluline liidu nõuetekohase toimimise seisukohast, käsitatakse ühise huvina.
2. Liit võib toetada liikmesriikide jõupingutusi parandada oma haldussuutlikkust liidu õiguse rakendamisel. Selline tegevus võib hõlmata informatsiooni ja ametnike vahetamise hõlbustamist ning koolitusprogrammide toetamist. Ükski liikmesriik pole kohustatud sellist toetust kasutama. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil selleks vajalikud meetmed, xxxx et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.
3. Käesolev artikkel xx xxxxx liikmesriikide kohustust rakendada liidu õigust ega komisjoni õigusi ja kohustusi. See xx xxxxx ka aluslepingute muude liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja liidu vahelist halduskoostööd reguleerivate sätete kohaldamist.”
ÜLEMEREMAADE JA -TERRITOORIUMIDE ASSOTSIEERIMINE
151) Artikli 182 esimese lõigu lõpust jäetakse välja sõnad „käesoleva lepingu”.
152) Artikli 186 xxxxx asuvad sõnad „... lepingutega, mis järgnevalt tuleb sõlmida liikmesriikide ühehäälselt heakskiidul.” asendatakse sõnadega „... õigusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikliga 187.”
153) Artiklis 187 lisatakse sõna „ühehäälselt” ette sõnad „ning komisjoni ettepaneku põhjal” ning artikli lõppu lisatakse järgmine xxxxx: „Kui asjaomased sätted võtab vastu nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt, teeb nõukogu otsuse komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.”
LIIDU VÄLISTEGEVUS
154) Lisatakse uus viies osa. Selle pealkiri on „LIIDU VÄLISTEGEVUS” ning see sisaldab järgmisi jaotisi ja peatükke:
I jaotis: Üldsätted liidu välistegevuse kohta II jaotis: Ühine kaubanduspoliitika
III jaotis: Koostöö kolmandate riikidega ja humanitaarabi
1. peatükk: Arengukoostöö
2. peatükk: Majandus-, finants- ja tehniline koostöö kolmandate riikidega
3. peatükk: Humanitaarabi IV jaotis: Piiravad meetmed
V jaotis: Rahvusvahelised lepingud
VI jaotis: Liidu suhted rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega ning liidu delegatsioonid
VII jaotis: Solidaarsusklausel
ÜLDSÄTTED
155) Lisatakse järgmine uus I jaotis ja uus artikkel 188a:
„I JAOTIS
ÜLDSÄTTED LIIDU VÄLISTEGEVUSE KOHTA
Artikkel 188a
Käesolevas osas käsitletud liidu rahvusvaheline tegevus tugineb põhimõtetele, taotleb eesmärke xx xxxx viiakse ellu viisil, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu V jaotise 1. peatükis osutatud üldsätetega.”
ÜHINE KAUBANDUSPOLIITIKA
156) Lisatakse II jaotis, millele antakse kolmanda osa IX jaotise pealkiri „ÜHINE KAUBANDUSPO- LIITIKA”.
157) Lisatakse artikkel 188b, mille aluseks on artikli 131 sõnastus; artiklit muudetakse järgmiselt:
a) esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Tolliliidu rajamisega vastavalt artiklitele 23–27 aitab liit ühistes huvides xxxxx ülemaailmse kaubanduse harmoonilisele arengule, rahvusvahelises kaubanduses ja välismaiste otseinvesteeringute suhtes kehtivate piirangute järkjärgulisele kaotamisele ning tolli- ja muude tõkete vähendamisele.”;
b) teine lõik jäetakse välja.
158) Lisatakse artikkel 188c, mis asendab artikli 133:
„Artikkel 188c
1. Ühine kaubanduspoliitika rajaneb ühtsetel põhimõtetel, eriti mis puutub tariifide muutmisse, kauba- ja teenustevahetusega ning intellektuaalomandi kaubandusaspektidega seotud tolli- ja kaubanduskokkulepete sõlmimisse, välismaistesse otseinvesteeringutesse, liberaliseerimismeetmete ühtlustamisse, ekspordipoliitikasse ning kaubanduse kaitsemeetme- tesse, näiteks meetmetesse, mida võetakse dumpingu või subsiidiumide puhul. Ühist kaubanduspoliitikat teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil vastu meetmed, millega määratletakse ühise kaubanduspoliitika rakendamise raamistik.
3. Xxx xxx või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitavate lepingute üle on vaja pidada läbirääkimisi, kohaldatakse artikli 188n sätteid, kui käesoleva artikli erisätted ei näe ette teisiti.
Komisjon annab soovitusi nõukogule, kes volitab komisjoni alustama vajalikke läbirääkimisi. Nõukogu ja komisjon tagavad selle, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitavad lepingud vastavad liidusisesele poliitikale ja eeskirjadele.
Komisjon peab läbirääkimisi, konsulteerides erikomiteega, mille nõukogu määrab selle ülesande täitmisel komisjoni abistama, ning niisuguste juhiste raames, mida nõukogu peab vajalikuks komiteele anda. Komisjon annab erikomiteele ja Euroopa Parlamendile regulaarselt aru läbirääkimiste edenemise kohta.
4. Seoses lõikes 3 osutatud lepingute üle läbirääkimisega ja nende sõlmimisega teeb nõukogu otsused kvalifitseeritud häälteenamusega.
Seoses lepingute üle läbirääkimise ja nende sõlmimisega teenuste valdkonnas ja intellektuaa- lomandi kaubandusaspektide valdkonnas, samuti välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas, teeb nõukogu otsused ühehäälselt, kui need lepingud sisaldavad sätteid, mille puhul liidusiseste eeskirjade vastuvõtmiseks on nõutav ühehäälsus.
Nõukogu teeb samuti ühehäälse otsuse lepingute üle läbirääkimiseks ja nende sõlmimiseks:
a) kultuuri- ja audiovisuaalteenuste valdkonnas, kui need lepingud võivad piirata liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;
b) sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuteenuste valdkonnas, kui need lepingud võivad tõsiselt häirida selliste teenuste osutamise riiklikku korraldust ning piirata liikmesriikide vastutust selliste teenuste osutamisel.
5. Transpordialaste rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamisel ja nende sõlmimisel kohaldatakse kolmanda osa V jaotise sätteid ja artiklit 188n.
6. Käesoleva artikliga ühise kaubanduspoliitika valdkonnas antud pädevuse teostamine ei mõjuta liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust ega kohusta liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama, niivõrd kui aluslepingud välistavad sellise ühtlustamise.”
ARENGUKOOSTÖÖ
159) Xxxxxxxxx XXX jaotis pealkirjaga „KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA JA HUMANITAARABI”.
160) Lisatakse 1. peatükk, millele antakse kolmanda osa XX jaotise pealkiri „ARENGUKOOSTÖÖ”.
161) Lisatakse artikkel 188d, mille aluseks on artikli 177 sõnastus; artiklit muudetakse järgmiselt:
a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„1. Liidu poliitikat arengukoostöö valdkonnas teostatakse kooskõlas liidu välistege- vuse põhimõtete ja eesmärkidega. Liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitikad täiendavad ja tugevdavad teineteist.
Liidu arengukoostöö poliitika põhieesmärgiks on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine. Liit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid.”;
b) Lõige 3 nummerdatakse ümber lõikeks 2.
162) Lisatakse artikkel 188e, mille aluseks on artikli 179 sõnastus; artiklit muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt arengukoostöö poliitika teostamiseks vajalikud meetmed, mis võivad hõlmata mitmeaas- taseid koostööprogramme arengumaadega või temaatilisi programme.”;
b) lisatakse järgmine uus lõige 2:
„2. Liit võib sõlmida kolmandate riikidega või pädevate rahvusvaheliste organisat- sioonidega lepinguid, mis aitavad saavutada Euroopa Liidu lepingu artiklis 10a ja käesoleva lepingu artiklis 188d osutatud eesmärke.
Esimene lõik xx xxxxx liikmesriikide pädevust pidada rahvusvahelistes organites läbirääkimisi ja sõlmida lepinguid.”;
c) praegune lõige 2 nummerdatakse ümber lõikeks 3 ja praegune lõige 3 jäetakse välja.
163) Lisatakse artikkel 188f, mille aluseks on artikli 180 sõnastus; artiklit muudetakse järgmiselt: Lõike 1 alguses asendatakse sõnad „Ühendus ja liikmesriigid kooskõlastavad …” sõnadega
„Meetmete vastastikuse täiendavuse ja tõhususe edendamiseks koordineerivad liit ja liikmesriigid …”.
164) Lisatakse artikkel 188g, mille aluseks on artikli 181 sõnastus; esimese lõigu teine xxxxx xx xxxxx xxxx jäetakse välja.
MAJANDUS-, FINANTS- JA TEHNILINE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA
165) Lisatakse 2. peatükk, millele antakse kolmanda osa XXI jaotise pealkiri „MAJANDUS-, FINANTS- JA TEHNILINE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA”.
166) Lisatakse artikkel 188h, mille aluseks on artikli 181a sõnastus; artiklit muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Xxxx et see piiraks aluslepingute muude sätete, eriti artiklite 188d–188g sätete kohaldamist, võtab liit kolmandate riikide suhtes, mis ei ole arengumaad, majandus-, finants- ja tehnilise koostöö meetmeid, mis hõlmavad eelkõige finantsvaldkonnas antavat abi. Sellised meetmed on kooskõlas liidu arengupoliitikaga ning neid viiakse ellu kooskõlas tema välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Liidu ja liikmesriikide meetmed täiendavad ja tugevdavad üksteist.”;
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt lõike 1 rakendamiseks vajalikud meetmed.”;
c) lõike 3 esimese lõigu teise xxxxx lõpust jäetakse sõnad „..., mille üle peetakse läbirääkimisi ja mis sõlmitakse kooskõlas artikliga 300” välja.
167) Lisatakse uus artikkel 188i:
„Artikkel 188i
Kui kolmanda riigi olukord nõuab liidu kiiret finantsabi, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu vajalikud otsused.”
HUMANITAARABI
168) Lisatakse järgmine uus 3. peatükk ja uus artikkel 188j:
„3. PEATÜKK HUMANITAARABI
Artikkel 188j
1. Liidu operatsioone humanitaarabi valdkonnas teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Selliste operatsioonide eesmärk on anda sündmusekohast abi ning teha päästetöid ja pakkuda kaitset loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste tõttu kannatanud inimestele kolmandates riikides, et rahuldada erinevatest olukordadest tingitud humanitaarvajadusi. Liidu ja liikmesriikide operatsioonid täiendavad ja tugevdavad üksteist.
2. Humanitaarabioperatsioone teostatakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning erapooletuse, neutraalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt meetmed, millega määratakse kindlaks humanitaarabioperatsioonide elluviimise raamistik.
4. Liit võib sõlmida kolmandate riikidega või pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid, mis aitavad saavutada lõikes 1 ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 10a osutatud eesmärke.
Esimene lõik xx xxxxx liikmesriikide pädevust pidada rahvusvahelistes organites läbirääkimisi ja sõlmida lepinguid.
5. Et luua raamistikku, milles Euroopa noored saaksid liidu humanitaarabioperatsioonidele ühiselt xxxxx aidata, asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks korpuse põhikirja ja töökorra.
6. Komisjon võib liidu ja liikmesriikide meetmete koordineerimiseks teha algatusi, et tugevdada liidu ja siseriiklike humanitaarabimeetmete vastastikust täiendavust ja tõhusust.
7. Liit tagab, et tema humanitaarabioperatsioonid koordineeritakse ja need on kooskõlas rahvusvaheliste organisatsioonide ja organite, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi kuuluvate organisatsioonide ja organite operatsioonidega.”
PIIRAVAD MEETMED
169) Lisatakse järgmine IV jaotis ja järgmine artikkel 188k, mis asendavad artikli 301:
„IV JAOTIS PIIRAVAD MEETMED
Artikkel 188k
1. Kui vastavalt Euroopa Liidu lepingu V jaotise 2. peatükile vastu võetud otsus näeb ette majandus- ja rahandussuhete osalise või täieliku katkestamise või piiramise ühe või mitme kolmanda riigiga, võtab nõukogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni ühise ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu vajalikud meetmed. Ta teavitab sellest Euroopa Parlamenti.
2. Kui vastavalt Euroopa Liidu lepingu V jaotise 2. peatükile vastu võetud otsuses on nii sätestatud, võib nõukogu lõikes 1 osutatud menetluse kohaselt xxxxx vastu piiravaid meetmeid juriidiliste või füüsiliste isikute ning rühmituste või mitteriiklike üksuste suhtes.
3. Käesolevas artiklis osutatud õigusaktid sisaldavad vajalikke õiguslikke tagatisi käsitlevaid sätteid.”
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
170) Artikli 188k järele lisatakse V jaotis „RAHVUSVAHELISED LEPINGUD”.
171) Lisatakse järgmine artikkel 188l:
„Artikkel 188l
1. Liit võib sõlmida lepingu ühe või mitme kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, kui aluslepingutes on nii sätestatud või kui lepingu sõlmimine on vajalik
mõne aluslepingutes seatud eesmärgi saavutamiseks liidu poliitika raames, kui lepingu sõlmimise näeb ette liidu õiguslikult siduv akt või kui see võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala.
2. Liidu sõlmitud lepingud seovad liidu institutsioone ja liikmesriike.”
172) Lisatakse artikkel 188m, mille aluseks on artikli 310 sõnastus. Sõna „riigiga” asendatakse sõnadega „kolmanda riigiga”;
173) Lisatakse artikkel 188n, mis asendab artikli 300:
„Artikkel 188n
1. Xxxx et see piiraks artikli 188c sätete kohaldamist, peetakse liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste lepingute üle läbirääkimisi ja selliseid lepinguid sõlmitakse vastavalt järgmisele menetlusele.
2. Nõukogu annab loa alustada läbirääkimisi, võtab vastu läbirääkimisjuhised, annab loa lepingutele alla kirjutada ja sõlmib lepingud.
3. Komisjon või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kui kavandatav leping on eranditult või peamiselt seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, annab soovitusi nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ning nimetatakse sõltuvalt kavandatava lepingu teemast liidu läbirääkija või läbirääkimisrühma juht.
4. Nõukogu võib anda läbirääkijale juhiseid ning moodustada erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel konsulteerida.
5. Läbirääkija ettepaneku põhjal võtab nõukogu vastu otsuse, millega antakse luba lepingule alla kirjutada ja vajaduse korral xxxx xxxx jõustumist ajutiselt kohaldada.
6. Nõukogu võtab läbirääkija ettepaneku põhjal vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta.
Välja arvatud juhul, kui leping on seotud eranditult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, võtab nõukogu vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta:
a) pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist järgmistel juhtudel:
i) assotsieerimislepingud;
ii) leping, liidu ühinemise kohta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga;
iii) lepingud, mis koostöömenetlusi kehtestades loovad teatud institutsioonilisi raamis- tikke;
iv) liidu eelarvele olulist mõju avaldavad lepingud;
v) lepingud, mis hõlmavad valdkondi, mille suhtes kohaldatakse kas seadusandlikku tavamenetlust või seadusandlikku erimenetlust, mille puhul on nõutav Euroopa Parlamendi nõusolek.
Kiireloomulisel juhul võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kokku leppida nõusoleku andmise tähtajas;
b) pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga muudel juhtudel. Euroopa Parlament esitab oma arvamuse tähtaja jooksul, mille nõukogu võib määrata sõltuvalt asja kiireloomuli- susest. Xxx xxxxx tähtaja jooksul arvamust ei ole esitatud, võib nõukogu teha otsuse.
7. Lepingu sõlmimisel võib nõukogu erandina lõigetest 5, 6 ja 9 volitada läbirääkijat kiitma liidu nimel heaks lepingu muudatusi, kui xxxxxx xxxx ette, et muudatused tuleb vastu xxxxx lihtsustatud korras või et seda peab tegema lepingus sätestatud organ. Nõukogu võib sellisele volitamisele seada eritingimusi.
8. Nõukogu teeb kogu menetluse käigus otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega.
Nõukogu teeb otsuse siiski ühehäälselt, kui leping hõlmab valdkonda, mille puhul liidu õigusakti vastuvõtmisel on nõutav ühehäälsus, samuti juhul, kui sõlmitakse assotsiatsieeri- mislepingud ja artiklis 188h osutatud lepingud kandidaatriikidega. Sõlmides lepingu liidu ühinemise kohta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga teeb nõukogu samuti otsuse ühehäälselt; asjaomase lepingu sõlmimist käsitlev otsus jõustub pärast xxxx, xxx liikmesriigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud.
9. Nõukogu võtab komisjoni või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega peatatakse lepingu täitmine ja kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu xxxxx õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.
10. Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel.
11. Liikmesriik, Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon võib taotleda Euroopa Kohtult arvamust selle kohta, kas kavandatav leping on aluslepingutega kooskõlas. Kui kohtu arvamus on negatiivne, saab kavandatav leping jõustuda üksnes juhul, xxx xxxx muudetakse või kui aluslepingud läbi vaadatakse.”
174) Lisatakse artikkel 188o, mille aluseks on artikli 111 lõigete 1–3 ja lõike 5 sõnastus, kusjuures lõike 1 kaks viimast lauset muudetakse nimetatud lõike teiseks lõiguks; artiklit muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. Erandina artiklist 188n võib nõukogu, tehes otsuse kas Euroopa Keskpanga soovituse põhjal või komisjoni soovituse põhjal xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Keskpangaga hindade stabiilsuse eesmärgiga kooskõlas olevale konsensusele jõudmise üle sõlmida ametlikke kokkuleppeid euro vahetuskursisüsteemi kohta kolmandate riikide valuutade suhtes. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ning kooskõlas lõikes 3 sätestatud menetlusega.”
Teises lõigus asendatakse sõnad „EKP või komisjoni soovituse põhjal ning pärast EKPga konsulteerimist …” sõnadega „kas Euroopa Keskpanga soovituse põhjal või komisjoni soovituse põhjal ning pärast Euroopa Keskpangaga konsulteerimist ...”;
b) lõikes 2 asendatakse sõnad „ühendusevälise valuuta” sõnadega „kolmandate riikide valuuta”;
c) lõike 3 esimese lõigu esimeses lauses asendatakse viide artiklile 300 viitega artiklile 188n ja sõna „riigi” asendatakse sõnadega „kolmanda riigi” ning teine lõik jäetakse välja;
d) lõige 5 nummerdatakse ümber lõikeks 4.
LIIDU SUHTED RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE JA KOLMANDATE RIIKIDEGA NING LIIDU DELEGATSIOONID
175) Lisatakse järgmine VI jaotis ning järgmised artiklid 188p ja 188q, kusjuures artikkel 188p asendab artiklid 302–304:
„VI JAOTIS
LIIDU SUHTED RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE JA KOLMANDATE RIIKIDEGA NING LIIDU DELEGATSIOONID
Artikkel 188p
1. Liit xxxx xxxxx kõik asjakohased koostöövormid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organite xx xxxxx allasutuste, Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga.
Liit hoiab samuti kohaseid suhteid teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.
2. Käesoleva artikli rakendamise eest vastutavad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjon.
Artikkel 188q
1. Liitu esindavad liidu delegatsioonid kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organi- satsioonides.
2. Liidu delegatsioonid alluvad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale. Nad tegutsevad tihedas koostöös liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresindustega.”
SOLIDAARSUSKLAUSEL
176) Lisatakse järgmine uus VII jaotis ja uus artikkel 188r:
„VII JAOTIS SOLIDAARSUSKLAUSEL
Artikkel 188r
1. Kui liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevu- sest tingitud õnnetuse ohvriks, tegutsevad liit xx xxxxx liikmesriigid üheskoos solidaarselt. Liit mobiliseerib kõik tema käsutuses olevad vahendid, xxxxx arvatud liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud sõjalised vahendid, selleks et:
a) — xxxxx liikmesriikide territooriumil ära terrorismiohtu;
— kaitsta demokraatlikke institutsioone ja tsiviilelanikke terrorirünnaku eest;
— abistada liikmesriiki tema poliitiliste organite taotlusel tema territooriumil terrori- rünnaku korral;
b) abistada liikmesriiki tema poliitiliste organite taotlusel tema territooriumil loodus- või inimtegevusest tingitud õnnetuse korral.
2. Xxx xxx liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks, abistavad seda liikmesriiki tema poliitilise võimu organite taotlusel teised liikmesriigid. Selleks koordineerivad liikmesriigid omavahelist tegevust nõukogus.
3. Käesoleva solidaarsusklausli liidu poolse rakendamise korra määratleb nõukogu komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühise ettepaneku põhjal vastuvõetud otsusega. Nõukogu teeb otsuse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 15b lõikega 1, kui see otsus on kaitsepoliitilise tähendusega. Sellest teavitatakse Euroopa Parlamenti.
Käesoleva lõike kohaldamisel ja xxxx et see piiraks artikli 207 kohaldamist, abistab nõukogu poliitika- ja julgeolekukomitee, keda toetavad ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames loodud struktuurid ja artiklis 61d osutatud komitee, kes esitavad vajaduse korral ühisarvamusi.
4. Et liit xx xxxxx liikmesriigid saaksid tõhusalt toimida, hindab Euroopa Ülemkogu regulaarselt liitu ähvardavaid ohtusid.”
INSTITUTSIOONILISED JA RAHANDUSSÄTTED
177) Viies osa nummerdatakse ümber kujule „KUUES OSA” xx xxxxx pealkiri asendatakse pealkirjaga
„INSTITUTSIOONILISED JA RAHANDUSSÄTTED”.
EUROOPA PARLAMENT
178) Artikkel 189 tunnistatakse kehtetuks.
179) Artiklit 190 muudetakse järgmiselt:
a) lõiked 1, 2 ja 3 jäetakse välja ning lõiked 4 ja 5 nummerdatakse ümber vastavalt lõigeteks 1 ja 2;
b) lõikeks 1 ümber nummerdatud lõiget 4 muudetakse järgmiselt
i) esimeses lõigus asendatakse sõnad „ettepaneku otsesteks ja üldisteks valimisteks …” sõnadega „ettepaneku eesmärgiga kehtestada vajalikud sätted oma liikmete otsesteks ja üldisteks valimisteks …”;
ii) teine lõik asendatakse järgmisega:
„Nõukogu kehtestab vajalikud sätted seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälse otsusega ning pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt, kes teeb otsuse oma liikmete enamusega. Asjaomased sätted jõustuvad pärast xxxx, xxx liikmesriigid on need heaks kiitnud kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega.”;
c) lõikeks 2 ümber nummerdatud lõikesse 5 lisatakse sõnade „Euroopa Parlament määrab” järele sõnad „omal algatusel seadusandliku erimenetluse kohaselt” ning sõna „heakskiidul” järele sõnad „määruste abil”.
180) Artikli 191 esimene lõik jäetakse välja. Teises lõigus asendatakse sõnad „Nõukogu võtab artiklis 251 ettenähtud menetluse kohaselt” järgmiste sõnadega „Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil” ja sõna „erakondi” järele sõnad „…, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artikli 8a lõikes 4, …”.
181) Artikli 192 esimene lõik jäetakse välja; [muudatus ei puuduta eestikeelset teksti], teise lõigu lõppu lisatakse järgmine xxxxx: „Kui komisjon ettepanekut ei esita, teatab ta Euroopa Parlamendile selle põhjustest.”
182) Artiklit 193 muudetakse järgmiselt:
a) [muudatus ei puuduta eestikeelset teksti];
b) kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Uurimisõiguse kasutamist reguleeriva korra määrab Euroopa Parlament kindaks määruste abil omal algatusel seadusandliku erimenetluse kohaselt ning pärast nõukogult ja komisjonilt nõusoleku saamist.”
183) Artiklit 195 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimese lõigu alguses asendatakse sõnad „Euroopa Parlament määrab ombudsmani, kes on volitatud …” sõnadega „Euroopa Parlamendi valitud ombudsman on volitatud …”, xxxxx xxxxx asuvad sõnad „…; välja on arvatud Euroopa Xxxxx xx esimese astme xxxxx, xxx need tegutsevad õigusemõistjana.” asendatakse sõnadega „…, välja arvatud Euroopa Liidu Xxxxx, xxx see tegutseb õigusemõistjana.” ning lisatakse järgmine viimane xxxxx: „Ombudsman uurib neid kaebusi xx xxxxx nende kohta aru.”;
b) lõike 2 esimeses lõigus asendatakse sõna „nimetatakse” sõnaga „valitakse” ning sõna
„nimetada” sõnaga „valida”;
c) lõikes 3 asendatakse sõnad „üheltki asutuselt” sõnadega „üheltki valitsuselt, institutsioo- nilt, organilt ega asutuselt”;
d) lõikesse 4 lisatakse sõnade „Euroopa Parlament määrab …” järele sõnad „… omal algatusel seadusandliku erimenetluse kohaselt …” ning sõna „heakskiidul” järele sõnad „määruste abil”.
184) Artikli 196 teises lõigus asendatakse sõnad „erakorraliseks istungjärguks” sõnadega
„erakorraliseks osaistungjärguks” ja sõnad „parlamendiliikmete enamus” asendatakse sõnadega
„tema liikmete enamus”.
185) Artiklit 197 muudetakse järgmiselt:
a) esimene lõik jäetakse välja;
b) teine lõik asendatakse järgmisega:
„Komisjon võib osa xxxxx kõikidest istungitest ning tema taotluse korral kuulatakse ta ära.”;
c) neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Euroopa Parlament kuulab Euroopa Ülemkogu ja nõukogu ära kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud Euroopa Ülemkogu kodukorras ja nõukogu kodukorras.”
186) Artikli 198 esimesest lõigust jäetakse välja sõna „absoluutse”;
187) Artikli 199 teises lõigus asendatakse sõnad „... tema kodukorras ettenähtud viisil” sõnadega
„... aluslepingutes ja tema kodukorras ettenähtud viisil.”
188) Artikli 201 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Kui umbusaldusavalduse poolt on antud häälte kahekolmandikuline enamus, mis esindab Euroopa Parlamendi liikmete enamust, astuvad komisjoni liikmed täies koosseisus tagasi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja astub tagasi oma komisjonis täidetavatest ülesannetest. Nad jäävad ametisse ja jätkavad asjaajamist seni, kuni nad asendatakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 9d. Sellisel juhul lõpeb nende asemele nimetatud komisjoni liikmete ametiaeg kuupäeval, mil oleks lõppenud täies koosseisus tagasi astuma sunnitud komisjoni liikmete ametiaeg.”
EUROOPA ÜLEMKOGU
189) Lisatakse järgmine uus 1a. jagu ning järgmised uued artiklid 201a ja 201b:
„1a. JAGU EUROOPA ÜLEMKOGU
Artikkel 201a
1. Hääletamisel võib iga Euroopa Ülemkogu liige esindada xxxxx xxxx ainult üht teist liiget.
Euroopa Liidu lepingu artikli 9c lõiget 4 ja käesoleva lepingu artikli 205 lõiget 2 kohaldatakse Euroopa Ülemkogu suhtes juhul, kui ülemkogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui Euroopa Ülemkogu teeb otsuse hääletamise xxxx, xxxxx eesistuja ja komisjoni president hääletamisel ei osale.
Isiklikult kohalviibivate või esindatud liikmete hääletamisest hoidumine ei takista Euroopa Ülemkogu vastu võtmast otsuseid, mille tegemiseks on nõutav ühehäälsus.
2. Euroopa Ülemkogu võib xxxxxx kutsuda Euroopa Parlamendi presidendi, et teda ära kuulata.
3. Euroopa Ülemkogu teeb lihthäälteenamusega otsuseid menetlusküsimustes ja võtab lihthäälteenamusega vastu oma kodukorra.
4. Euroopa Ülemkogu abistab nõukogu peasekretariaat.
Artikkel 201b
Euroopa Ülemkogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu:
a) otsuse, millega kehtestatakse muude nõukogu koosseisude kui üld- ja välisasjade nõukogu loetelu kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 9c lõikega 6;
b) otsuse nõukogu koosseisude, välja arvatud välisasjade nõukogu eesistumise kohta kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 9c lõikega 9”.
NÕUKOGU
190) Artiklid 202 ja 203 tunnistatakse kehtetuks.
191) Artiklit 205 muudetakse järgmiselt:
a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„1. Kui nõukogu otsuse tegemiseks on nõutav lihthäälteenamus, teeb ta otsuse oma liikmete häälteenamusega.
2. Erandina Euroopa Liidu lepingu artikli 9c lõikest 4 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust alates 1. novembrist 2014 ning kui protokollis üleminekusätete kohta ei sätestatud teisiti, nõukogu liikmete vähemalt 72 %-xxxx häälteenamusena, tingimusel et nad esindavad liikmesriike, mis moodustavad vähemalt 65 % liidu elanikest, kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal.
3. Alates 1. novembrist 2014 ning kui protokollis üleminekusätete kohta ei ole sätestatud teisiti, määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust, juhul kui aluslepingute kohaldamisel ei osale hääletamisel kõik nõukogu liikmed, järgmiselt:
a) Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse nõukogu liikmete vähemalt 55 %-xxxx häälteenamusena tingimusel, et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis moodus- tavad vähemalt 65 % nende riikide elanikest.
Blokeerivasse vähemusse peab kuuluma vähemalt minimaalne arv nõukogu liikmeid, kes esindavad rohkem kui 35 % osalevate liikmesriikide elanikest, pluss üks liige; xxxx selleta, loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.
b) Erandina punktist a määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust juhul, kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal, nõukogu liikmete vähemalt 72 %-xxxx häälteenamusena, tingi- xxxxx et nad esindavad osalevaid liikmesriike, mis moodustavad vähemalt 65 % nende riikide elanikest.”;
b) lõige 4 jäetakse välja ja lõige 3 nummerdatakse ümber lõikeks 4.
192) Artikkel 207 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 207
1. Liikmesriikide valitsuste alalistest esindajatest koosnev komitee vastutab nõukogu töö ettevalmistamise xx xxxxx viimase poolt antud ülesannete täitmise eest. Nõukogu kodukorras sätestatud juhtudel võib komitee vastu xxxxx otsuseid menetlusküsimustes.
2. Nõukogule on abiks peasekretariaat, mida juhatab nõukogu nimetatud peasekretär.
Peasekretariaadi korralduse otsustab nõukogu lihthäälteenamusega.
3. Nõukogu teeb lihthäälteenamusega otsuseid menetlusküsimustes ja võtab lihthäältee- namusega vastu oma kodukorra.”
193) Artikli 208 lõppu lisatakse järgmine xxxxx „Kui komisjon ettepanekut ei esita, teatab ta nõukogule selle põhjustest.”
194) Artiklis 209 asendatakse sõnad „Saanud komisjoni arvamuse, ...” sõnadega „Pärast konsulteerimist komisjoniga …”.
195) Artikkel 210 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 210
Nõukogu määrab kindlaks Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni presidendi, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, komisjoni liikmete, Euroopa Liidu Kohtu presidentide, liikmete ja kohtusekretäride ning nõukogu peasekretäri palga, hüvitised ning pensioni; samuti määrab nõukogu kindlaks kõik väljamaksed, mis tehakse töötasu asemel.”
KOMISJON
196) Artikkel 211 tunnistatakse kehtetuks. Lisatakse artikkel 211a:
„Artikkel 211a
Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 9d lõikega 5 valitakse komisjoni liikmed, tuginedes Euroopa Ülemkogu poolt ühehäälselt kehtestatud rotatsioonisüsteemile, mis rajaneb järgmistel põhimõtetel:
a) liikmesriike koheldakse rangelt võrdsetel alustel, kui otsustatakse, millises järjestuses xx xxx kaua nende kodanikud on komisjoni liikmed; seega ei või kahe liikmesriigi kodanike mandaatide kogusummade xxxx xxxx kunagi suurem kui üks;
b) kui punktist a ei tulene teisiti, moodustatakse iga järjestikune komisjon selliselt, et see kajastaks rahuldavalt liikmesriikide kui terviku demograafilist ja geograafilist spektrit.”
197) Artikkel 212 muudetakse artikli 218 uueks lõikeks 2.
198) Artikli 213 lõige 1 jäetakse välja ning lõige 2 jäetakse numbrita; selle kaks esimest lõiku liidetakse ja on järgmise sõnastusega:
„Komisjoni liikmed hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustuste laadiga. Liikmesriigid austavad nende sõltumatust ega püüa neid nende ülesannete täitmisel mõjutada.”
199) Artikkel 214 tunnistatakse kehtetuks.
200) Artiklit 215 muudetakse järgmiselt:
a) teine lõik asendatakse kahe järgmise lõiguga:
„Ametist lahkumise, tagandamise või xxxxx tõttu vabaks jäänud liikme ametikohale nimetab nõukogu liikme järelejäänud ametiajaks ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja Euroopa Liidu lepingu artikli 9d lõike 3 teises lõigus sätestatud tingimuste kohaselt uue sama kodakondsusega liikme.
Nõukogu võib komisjoni presidendi ettepaneku põhjal ühehäälselt otsustada, et asjaomast vaba ametikohta ei xxx xxxx täita, eelkõige juhul, kui asjaomase liikme järelejäänud ametiaeg on lühike.”;
b) lisatakse järgmine uus viies lõik:
„Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametist lahkumise, tagandamise või xxxxx korral asendatakse liidu välisminister järelejäänud ametiajaks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 9e lõikele 1.”;
c) viimane lõik asendatakse järgmisega:
„Kui tagasi astuvad kõik komisjoni liikmed, jäävad nad ametisse ja jätkavad asjaajamist seni, kuni nad Euroopa Liidu lepingu artikli 9d kohaselt asendatakse järelejäänud ametiajaks”.
201) Artikli 217 lõiked 1, 3 ja 4 jäetakse välja ja lõige 2 jäetakse numbrita. Selle esimene xxxxx asendatakse järgmisega: „Xxxx et see piiraks Euroopa Liidu lepingu artikli 9e lõike 4 kohaldamist, struktureerib ning jagab komisjoni ülesanded komisjoni liikmete vahel komisjoni president vastavalt asjaomase lepingu artikli 9d lõikele 6.”
202) Artikli 218 lõige 1 jäetakse välja; lõige 2 nummerdatakse ümber lõikeks 1 ja sõnad „kooskõlas käesoleva lepingu sätetega” jäetakse välja. Lisatakse lõige 2, mille aluseks on artikli 212 sõnastus.
203) Artikli 219 esimeses lõigus asendatakse sõnad „artiklis 213 sätestatud liikmete arvu häälteenamusega” sõnadega „liikmete häälteenamusega” ja teine lõik asendatakse lausega
„Kvoorum määratakse kindlaks tema kodukorras.”
EUROOPA XXXXX
204) 4. jao pealkirja lisatakse sõna „EUROOPA” järele sõna „LIIDU”.
205) Artikkel 220 tunnistatakse kehtetuks.
206) Artikli 221 esimene lõik jäetakse välja.
207) Artikli 223 esimese lõigu lõppu lisatakse sõnad „... pärast konsulteerimist artiklis 224a sätestatud komiteega.”
208) Artikli 224 esimese lõigu esimene xxxxx jäetakse välja ja sõnade „kohtunike arvu” ette lisatakse sõna „Üldkohtu ...”. Teise lõigu teise xxxxx lõppu lisatakse sõnad „... pärast konsulteerimist artiklis 224a sätestatud komiteega.”
209) Lisatakse uus artikkel 224a:
„Artikkel 224a
Luuakse komitee, mille ülesandeks on esitada arvamus kandidaatide sobivuse kohta Euroopa Kohtu ja üldkohtu kohtuniku ja kohtujuristi ametikohale, enne kui liikmesriikide valitsused nad vastavalt artiklitele 223 ja 224 ametisse nimetavad.
Komitee koosneb seitsmest liikmest, kes valitakse Euroopa Kohtu ja üldkohtu endiste liikmete, riikide kõrgemate kohtute liikmete ning tunnustatud ja pädevate juristide hulgast, kusjuures ühe liikme kandidatuuri esitab Euroopa Parlament. Nõukogu võtab vastu otsuse, millega kehtestab komitee töökorra, ja otsuse, millega nimetab komitee liikmed. Ta teeb otsuse Euroopa Kohtu presidendi algatusel.”
210) Artikli 225 lõike 1 esimeses lõigus asendatakse sõnad „mis on määratud kohtukolleegiumile või kuuluvad …” sõnadega „mis on määratud artikli 225a alusel moodustatud erikohtule või kuuluvad ...” ja lõike 2 esimesest lõigust jäetakse sõnad „artikli 225a alusel moodustatud” välja.
211) Artiklit 225a muudetakse järgmiselt:
a) esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt moodus- tada üldkohtu juurde erikohtuid, mille ülesanne on esimese astmena lahendada teatavates
valdkondades algatatud teatud liiki kohtuasju. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse määruste abil komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Kohtuga või Euroopa Kohtu taotlusel pärast konsulteerimist komisjoniga.”;
b) teises lõigus asendatakse sõnad „moodustamise otsuses” sõnadega „moodustamise määruses” ning sõna „kolleegiumi” sõnaga „kohtu”;
c) kolmandas lõigus asendatakse sõna „kolleegiumi” sõnaga „erikohtu”;
d) kuuendas lõigus asendatakse sõna „otsus” sõnaga „määrus” ning lõigu lõppu lisatakse järgmine xxxxx: „Põhikirja I jaotist xx xxxxx artiklit 64 kohaldatakse erikohtutele igal juhul.”
212) Artiklit 228 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 2 esimene ja teine lõik asendatakse järgmise tekstiga, mis muutub esimeseks lõiguks:
„2. Kui komisjon on arvamusel, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid kohtuotsuse täitmiseks, võib xx xxxxxx xxxx, xxx on andnud sellele riigile võimaluse esitada oma märkused, anda asja kohtusse. Seejuures näitab ta ära põhisumma või karistusmakse suuruse, mida ta peab asjaoludele vastavaks xx xxxxx asjassepuutuv liikmesriik peab tasuma.”
Teiseks lõiguks muudetud kolmandas lõigus asendatakse sõnad „Euroopa Xxxxx” sõnaga
„xxxxx”;
b) lisatakse järgmine uus lõige 3:
„3. Kui komisjon esitab artikli 226 alusel hagi kohtusse põhjendusega, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole täitnud seadusandliku menetluse kohaselt vastuvõetud direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamise kohustust, võib ta juhul, kui peab seda sobivaks, näidata ära põhisumma või karistusmakse suuruse, mida ta peab asjaoludele vastavaks xx xxxxx asjassepuutuv liikmesriik peab tasuma.
Xxx xxxxx tuvastab rikkumise, võib ta asjassepuutuvale liikmesriigile määrata põhisumma või karistusmakse, mis ei ületa komisjoni määratud summat. Maksekohustus jõustub kohtuotsuses ettenähtud kuupäeval.”
213) Artiklis 229a asendatakse sõnad „... nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt ...” sõnadega „... nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt ...” ning sõnad „ühenduse tööstusomandiõigusi” asendatakse sõnadega „Euroopa intellektuaalomandiõi- gusi”. Viimane xxxxx asendatakse järgmisega: „Nimetatud sätted jõustuvad pärast xxxx, xxx liikmesriigid on need kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud.”
214) Artiklit 230 muudetakse järgmiselt:
a) esimeses lõigus asendatakse sõnad „... Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastuvõetud õigusaktide ...” sõnadega „... seadusandlike aktide ning ...” sõnade „Euroopa Parlamendi ...” järele lisatakse sõnad „… ja Euroopa Ülemkogu” ning lõppu lisatakse järgmine xxxxx:
„Samuti kontrollib Euroopa Liidu Xxxxx liidu organite või asutuste õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandate isikute suhtes.”;
b) kolmandas lõigus asendatakse sõnad „… EKP poolt …” sõnadega „…, Euroopa Keskpanga ja regioonide komitee poolt …”;
c) neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Iga füüsiline või juriidiline isik võib esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava üksikakti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid.”;
d) lisatakse järgmine uus viies lõik, kusjuures praegune viies lõik muudetakse kuuendaks lõiguks:
„Õigusaktides, millega luuakse liidu organeid ja asutusi, võib ette näha eritingimused ja erikorra seoses füüsiliste või juriidiliste isikute hagide esitamisega nende organite ja asutuste õigusaktide vastu, mille eesmärgiks on tekitada nende suhtes õiguslikke tagajärgi.”
215) Artikli 231 teine lõik asendatakse järgmisega: „Xxxxx märgib siiski, kui xx xxxx vajalikuks peab, milliseid tühiseks tunnistatud õigusakti tagajärgi loetakse kehtivaks.”
216) Artiklit 232 muudetakse järgmiselt:
a) esimesse lõiku lisatakse sõnade „Euroopa Parlament,” järele sõnad „Euroopa Ülemkogu,”, sõna „komisjon” järele lisatakse sõnad „või Euroopa Keskpank”, sõna „komisjon” ees asendatakse sõna „või” komaga ning lõigu lõppu lisatakse järgmine xxxxx: „Käesolevat artiklit kohaldatakse samadel tingimustel liidu organite ja asutuste tegevusetuse korral.”;
b) kolmandasse lõiku lisatakse sõna „institutsioon” järele sõnad „…, organ või asutus”;
c) neljas lõik jäetakse välja.
217) Artikli 233 esimesest lõigust jäetakse sõnad „või institutsioonidelt” välja xx xxxxxx lõik jäetakse välja.
218) Artikli 234 esimese lõigu punktist b jäetakse sõnad „ja EKP” välja ja punkt c jäetakse välja. Artikli lõppu lisatakse järgmine lõik: „Kui niisugune küsimus tõusetub liikmesriigi kohtus poolelioleva kohtuasja käigus seoses kinnipeetava isikuga, teeb xxxxx otsuse võimalikult kiiresti.”
219) Artiklis 235 asendatakse viide artikli 288 teisele lõigule viitega artikli 288 teisele ja kolmandale lõigule.
220) Lisatakse uus artikkel 235a:
„Artikkel 235a
Euroopa Xxxxx on pädev otsustama Euroopa Ülemkogu või nõukogu poolt Euroopa Liidu lepingu artikli 7 alusel vastuvõetud õigusakti seaduslikkuse üle vaid siis, kui liikmesriik, mille suhtes Euroopa Ülemkogu või nõukogu on teinud järelduse, seda taotleb xx xxxx nimetatud artiklis sisalduvate menetlusnormide järgimise suhtes.
Taotlus tuleb esitada ühe kuu jooksul alates sellise järelduse tegemise kuupäevast. Xxxxx teeb otsuse ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.”
221) Artiklis 236 asendatakse sõnad „... personalieeskirjades või teenistustingimustes” sõnadega
„... liidu ametnike personalieeskirjades või liidu muude teenistujate teenistustingimustes”.
222) [Muudatus ei puuduta eestikeelset teksti].
223) Lisatakse järgmised uued artiklid 240a ja 240b:
„Artikkel 240a
Euroopa Liidu Kohtu pädevusse ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud sätted ning nende alusel vastuvõetud õigusaktid.
Xxxxx on aga pädev kontrollima Euroopa Liidu lepingu artikli 25 järgimist ning tegema otsuseid käesoleva lepingu artikli 230 neljandas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt algatatud kohtuasjades, mis puudutavad füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes nõukogu poolt Euroopa Liidu lepingu V jaotise 2. peatüki alusel vastuvõetud piiravaid meetmeid sätestavate otsuste seaduslikkust.
Artikkel 240b
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitleva kolmanda osa IV jaotise 4. ja 5. peatüki sätetega seotud volituste teostamisel ei ole Euroopa Liidu Xxxxx pädev kontrollima liikmesriigi
politsei või muu õiguskaitseorgani korraldatud operatsioonide põhjendatust või proportsio- naalsust ega seda, kuidas liikmesriigid teostavad oma vastutust avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamisel.”
224) Artikkel 241 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 241
Olenemata artikli 230 viiendas lõigus ettenähtud tähtaja möödumisest, võib kohtuvaidluses, kus arutamisele tuleb liidu institutsiooni, organi või asutuse vastuvõetud üldkohaldatav akt, iga menetlusosaline taotleda Euroopa Liidu Kohtult artikli 230 teises lõigus esitatud alustel selle õigusakti kohaldamata jätmist.”
225) Artikli 242 teises lauses asendatakse sõnad „Euroopa Xxxxx” sõnaga „xxxxx”.
226) Artikli 245 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt teha muudatusi põhikirjas, välja arvatud selle I jaotises ja artiklis 64. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse Euroopa Kohtu taotlusel pärast konsulteerimist komisjoniga või komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Kohtuga.”
EUROOPA KESKPANK
227) Lisatakse järgmine 4a. xxxx xx järgmine artikkel 245a:
„4a. JAGU EUROOPA KESKPANK
Artikkel 245a
1. Euroopa Keskpank koos riikide keskpankadega moodustab Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Euroopa Keskpank teostab koos xxxx kasutusele võtnud ja eurosüsteemi moodustavate liikmesriikide keskpankadega liidu rahapoliitikat.
2. EKPSi juhivad Euroopa Keskpanga otsuseid tegevad organid. EKPSi põhieesmärk on säilitada hindade stabiilsus. Xxxx et see piiraks nimetatud eesmärgi taotlemist, toetab süsteem liidu üldist majanduspoliitikat, et aidata xxxxx xxxxx eesmärkide saavutamisele.
3. Euroopa Keskpank on juriidiline isik. Loa eurode emiteerimiseks võib anda ainult Euroopa Keskpank. Euroopa Keskpank on oma volituste teostamisel ja oma rahandusasjade haldamisel sõltumatu. Liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide valitsused austavad seda sõltumatust.
4. Euroopa Keskpank võtab vajalikke meetmeid oma ülesannete täitmiseks vastavalt artiklitele 105–111a ja artiklile 115c ning EKPS ja EKP põhikirjas sätestatud tingimustele. Nimetatud artiklite kohaselt säilitavad need liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, ja nende keskpangad oma pädevuse rahapoliitika küsimustes.
5. Euroopa Keskpangaga konsulteeritakse tema pädevusvaldkondades kõigi ettepanekute üle, mis on tehtud liidu õigusaktide ja riigi tasandi õigusaktide vastuvõtmiseks, ning Euroopa Keskpank võib nende kohta arvamusi esitada.”
228) Lisatakse artikkel 245b, mille aluseks on artikli 112 sõnastus; artiklit muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 xxxxx asendatakse sõnad „riikide keskpankade juhatajatest” sõnadega „nende liikmesriikide keskpankade presidentidest, mille rahaühik on euro”;
b) lõikest 2 jäetakse järjekorda tähistavad xxxxx a xx x xxxxx, punkt a muudetakse esimeseks lõiguks ning punkti b xxxx lõiku muudetakse vastavalt lõike teiseks, kolmandaks ja neljandaks lõiguks; teises lõigus asendatakse sõnad „liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil,” sõnadega „Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamusega”.
229) Lisatakse artikkel 245c, mille aluseks on artikli 113 sõnastus.
KONTROLLIKODA
230) Artiklis 246 asendatakse sõna „Auditeerimise” sõnadega „Liidu auditeerimise” ning teise lõiguna lisatakse järgmine uus lõik:
„Kontrollikotta kuulub igast liikmesriigist üks kodanik. Liidu üldistes huvides on kontrollikoja liikmed oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.”
231) Artiklit 247 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 ja lõike 4 esimene lõik jäetakse välja. Lõiked 2–9 nummerdatakse ümber vastavalt lõigeteks 1–8;
b) lõikeks 1 ümber nummerdatud lõikes 2 asendatakse sõna „kodumaal” sõnadega „oma riigis”;
c) lõikeks 3 ümber nummerdatud lõikes 4 asendatakse sõna „nad” sõnadega „kontrollikoja liikmed”.
232) Artikli 248 lõikes 1 asendatakse sõna „asutuste” sõnadega „organite või asutuste” ning lõikes 3 asendatakse sõna „asutuse” sõnadega „organi või asutuse” ja sõna „organid” sõnadega „organid või asutused”.
LIIDU ÕIGUSAKTID
233) 2. peatüki pealkiri asendatakse järgmise pealkirjaga „LIIDU ÕIGUSAKTID, ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMISE MENETLUSED JA MUUD SÄTTED”.
234) Artikli 249 ette lisatakse 1. jaotis:
„1. JAGU LIIDU ÕIGUSAKTID”
235) Artiklit 249 muudetakse järgmiselt:
a) esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Liidu pädevuse teostamisel võtavad institutsioonid vastu määruseid, direktiive, otsuseid, soovitusi ja arvamusi.”;
b) neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Otsus on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv xxxx nimetatud adressaatidele.”
236) Lisatakse järgmised uued artiklid 249a–249d:
„Artikkel 249a
1. Seadusandliku tavamenetluse puhul võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu määruse, direktiivi või otsuse vastu ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal. See menetlus on määratletud artiklis 251.
2. Aluslepingutes sätestatud erijuhtudel moodustab määruse, direktiivi või otsuse vastu- võtmine kas Euroopa Parlamendi poolt nõukogu osavõtul või nõukogu poolt Euroopa Parlamendi osavõtul seadusandliku erimenetluse.
3. Seadusandliku menetluse xxxx vastuvõetud õigusaktid on seadusandlikud aktid.
4. Aluslepingutes sätestatud erijuhtudel võidakse seadusandlikud aktid vastu xxxxx liikmesriikide rühma või Euroopa Parlamendi algatusel, Euroopa Keskpanga soovituse põhjal või Euroopa Kohtu või Euroopa Investeerimispanga taotlusel.
Artikkel 249b
1. Seadusandliku aktiga võidakse komisjonile delegeerida õigus xxxxx vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi.
Seadusandlikes aktides määratakse selgesõnaliselt kindlaks volituste delegeerimise eesmärgid, sisu, ulatus ja kestus. Valdkonna olemuslikud aspektid sätestatakse seadusandliku aktiga reguleerida ning neid õigust neid sätestada ei või delegeerida.
2. Seadusandlikes aktides määratakse selgesõnaliselt kindlaks delegeerimise tingimused, mis võivad olla järgmised:
a) Euroopa Parlament või nõukogu võib delegeerimise tagasi xxxxx;
b) delegeeritud õigusakt võib jõustuda alles pärast xxxx, xxx Euroopa Parlament või nõukogu ei ole esitanud seadusandlikus aktis kehtestatud tähtaja jooksul sellele vastuväiteid.
Punktide a ja b kohaldamisel teeb Euroopa Parlament otsuse oma liikmete enamusega ja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega.
3. Delegeeritud õigusaktide pealkirja lisatakse omadussõna „delegeeritud”.
Artikkel 249c
1. Liikmesriigid võtavad vastu kõik siseriikliku õiguse meetmed, mis on vajalikud liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks.
2. Kui liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi, antakse nende õigusaktide alusel rakendamisvolitused komisjonile või nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel ja Euroopa Liidu lepingu artiklites 11 ja 13 ettenähtud juhtudel nõukogule.
3. Lõiget 2 silmas pidades sätestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt eelnevalt määruste abil eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvo- lituste teostamise suhtes.
4. Rakendusaktide pealkirja lisatakse omadussõna „rakendus-”.
Artikkel 249d
Nõukogu võtab vastu soovitusi. Nõukogu teeb otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kõigil xxxx juhtudel, mille puhul aluslepingutes sätestatakse, et ta võtab õigusakti vastu komisjoni ettepaneku põhjal. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt xxxx valdkondades, kus liidu õigusakti vastuvõtmiseks on nõutav ühehäälsus. Komisjon, ja aluslepingutes sätestatud erijuhtudel Euroopa Keskpank, võtavad vastu soovitusi.”
ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMISE MENETLUSED JA MUUD SÄTTED
237) Artikli 250 ette lisatakse 2. jagu pealkirjaga „ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMISE MENETLUSED JA MUUD SÄTTED”:
238) Artikli 250 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kui nõukogu teeb aluslepingute kohaselt otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, siis saab nõukogu komisjoni ettepanekut muuta xxxx ühehäälselt, välja arvatud artikli 251 lõigetes 10 ja 13, artiklites 268, 270a, 272 ja artikli 273 teises lõigus osutatud juhtudel.”
239) Artiklit 251 muudetakse järgmiselt:
a) lõikes 1 asendatakse sõnad „käesolevale artiklile” sõnadega „seadusandlikule tavamenet- lusele”;
b) lõike 2 teine xx xxxxxx lõik ning lõiked 3–7 asendatakse järgmise tekstiga:
„Esimene lugemine
3. Euroopa Parlament võtab vastu oma esimese lugemise seisukoha ning edastab selle nõukogule.
4. Kui nõukogu kiidab Euroopa Parlamendi seisukoha heaks, võetakse asjaomane õigusakt vastu Euroopa Parlamendi seisukohale vastavas sõnastuses.
5. Kui nõukogu ei kiida Euroopa Parlamendi seisukohta heaks, võtab ta vastu oma esimese lugemise seisukoha ning edastab selleEuroopa Parlamendile.
6. Nõukogu teavitab Euroopa Parlamenti täielikult kõikidest põhjustest, mis viisid esimese lugemise seisukoha vastuvõtmiseni. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti täielikult oma seisukohast.
Teine lugemine
7. Kui kolme kuu jooksul pärast sellist teavitamist Euroopa Parlament:
a) kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks või pole otsust teinud, loetakse asjaomane õigusakt vastuvõetuks nõukogu seisukohale vastavas sõnastuses;
b) lükkab oma liikmete enamusega nõukogu esimese lugemise seisukoha tagasi, loetakse kavandatav õigusakt vastu võtmata jäetuks;
c) paneb oma liikmete enamusega ette nõukogu esimese lugemise seisukoha muudatused, edastatakse muudetud tekst nõukogule ja komisjonile, kes esitab nende muudatuste kohta oma arvamuse.
8. Kui kolme kuu jooksul pärast Euroopa Parlamendi tehtud muudatuste kättesaamist nõukogu, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega,
a) kiidab kõik need muudatused heaks, loetakse asjaomane õigusakt vastuvõetuks;
b) ei kiida kõiki muudatusi heaks, kutsub nõukogu eesistuja kokkuleppel Euroopa Parlamendi presidendiga kuue nädala jooksul kokku lepituskomitee.
9. Nõukogu otsustab ühehäälselt muudatuste üle, mille suhtes komisjon on negatiivsel arvamusel.
Lepitamine
10. Nõukogu liikmetest või nende esindajatest ja võrdsest arvust Euroopa Parlamendi liikmete esindajatest koosneva lepituskomitee ülesanne on jõuda kokkuleppele ühise teksti suhtes, tehes kuue nädala jooksul alates kokkukutsumisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu teise lugemise seisukohtade alusel otsuse nõukogu liikmete või nende esindajate kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlamenti esindavate liikmete enamusega.
11. Komisjon võtab lepituskomitee menetlusest osa ning teeb kõik vajalikud algatused selleks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada.
12. Kui lepituskomitee kuue nädala jooksul alates kokkukutsumisest ühise teksti heaks ei kiida, loetakse asjaomane õigusakt vastuvõtmata jäetuks.
Kolmas lugemine
13. Kui lepituskomitee kiidab nimetatud ajavahemiku jooksul heaks ühise teksti, jääb antud häälte enamusega otsustavale Euroopa Parlamendile ja kvalifitseeritud häälte- enamusega otsustavale nõukogule kummalegi heakskiitmisest alates kuuenädalane tähtaeg, et asjaomane õigusakt ühise teksti kohaselt vastu xxxxx. Xxxxxxxx korral loetakse õigusakt vastuvõtmata jäetuks.
14. Käesolevas artiklis osutatud kolmekuulisi ja kuuenädalasi tähtaegu võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendada maksimaalselt vastavalt ühe kuu ja kahe nädala võrra.
Erisätted
15. Kui aluslepingutes sätestatud juhtudel kasutatakse seadusandliku akti vastu- võtmiseks liikmesriikide rühma algatusel, Euroopa Keskpanga soovitusel või Euroopa Kohtu taotlusel seadusandlikku tavamenetlust, siis lõiget 2, lõike 6 teist lauset ja lõiget 9 ei kohaldata.
Sellistel juhtudel edastavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonile õigusakti eelnõu ning oma esimese xx xxxxx lugemise seisukohad. Kogu menetluse jooksul võib Euroopa Parlament või nõukogu taotleda komisjonilt arvamust, mida komisjon võib avaldada ka omal algatusel. Kui komisjon peab seda vajalikuks, võib ta samuti osa xxxxx lepituskomitee menetlusest vastavalt lõikele 11.”
240) Artikkel 252 tunnistatakse kehtetuks. Lisatakse järgmine uus artikkel 252a:
„Artikkel 252a
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga.”
241) Artikkel 253 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 253
Kui aluslepingutes ei täpsustata vastuvõetava õigusakti liiki, otsustavad institutsioonid xxxxx xxxx üksikul juhul, lähtudes kohaldatavast menetlusest ja proportsionaalsuse põhimõttest.
Õigusaktides esitatakse nende vastuvõtmise põhjused ja osutatakse aluslepingutega ettenähtud ettepanekutele, algatustele, soovitustele, taotlustele või arvamustele.
Kui Euroopa Parlamendile ja nõukogule on esitatud seadusandliku akti eelnõu, jätavad nad vastu võtmata sellised õigusaktid, mida ei ole asjaomases valdkonnas rakendatava seadusandliku menetlusega ette nähtud.”
242) Artikkel 254 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 254
1. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastuvõetud seadusandlikele aktidele kirjutavad alla Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja.
Seadusandliku erimenetluse kohaselt vastuvõetud seadusandlikele aktidele kirjutab alla need vastu võtnud institutsiooni president või eesistuja.
Seadusandlikud aktid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Need jõustuvad xxxx kindlaks määratud kuupäeval või selle puudumisel kahekümnendal päeval pärast avaldamist.
2. Muudele kui seadusandlikele aktidele, mis on vastu võetud määruste, direktiivide või otsuste vormis, juhul kui viimastes ei ole adressaati märgitud, kirjutab alla need vastu võtnud institutsiooni president või eesistuja.
Määrused ja direktiivid, mis on adresseeritud kõigile liikmesriikidele, ja otsused, xxxxxx xx ole adressaati märgitud, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Need jõustuvad xxxx kindlaks määratud kuupäeval või selle puudumisel kahekümnendal päeval pärast avaldamist.
Muud direktiivid ja otsused, milles on märgitud adressaat, tehakse teatavaks neile, kellele need on adresseeritud, ning jõustuvad sellisel teatavakstegemisel.”
243) Lisatakse järgmine uus artikkel 254a:
„Artikkel 254a
1. Liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus.
2. Kooskõlas artikli 283 alusel vastu võetud personalieeskirjade ning teenistustingimustega kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil sel eesmärgil asjaomased sätted .”
244) Artikkel 255 muudetakse artikliks 16a; artiklit muudetakse vastavalt eespool toodud punktile 28).
245) Artikli 256 esimeses lõigus asendatakse sõnad „Nõukogu või komisjoni otsused, mis …”
sõnadega „Nõukogu, komisjoni või Euroopa Keskpanga õigusaktid, mis …”.
NÕUANDVAD ORGANID
246) Lisatakse järgmine uus 3. peatükk ja järgmine artikkel 256a, 3. ja 4. peatükk muudetakse vastavalt 1. ja 2. jaoks ning 5. peatükk nummerdatakse ümber 4. peatükiks:
„3. PEATÜKK
LIIDU NÕUANDVAD ORGANID
Artikkel 256a
1. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni abistavad nõuandva pädevusega majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee.
2. Majandus- ja sotsiaalkomitee koosneb tööandjate organisatsioonide esindajatest ja töötajate organisatsioonide esindajatest ning muudest kodanikuühiskonna esindajatest, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal.
3. Regioonide komitee koosneb piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.
4. Majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee liikmeid ei seo mingid kohustuslikud juhised. Liidu üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.
5. Lõigetes 2 ja 3 osutatud komiteede koosseisu reguleerivad sätted vaadatakse regulaarselt läbi, et xxxxx arvesse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja demograafilist arengut. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohaseid otsuseid.”
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE
247) Artiklid 257 ja 261 tunnistatakse kehtetuks.
248) Artikli 258 teine xx xxxxxx lõik asendatakse järgmise lõiguga:
„Komitee koosseisu määrab kindlaks nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu võetud otsusega.”
249) Artiklit 259 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimene xxxxx asendatakse järgmisega: „Komitee liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks.”;
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist komisjoniga. Ta võib küsida arvamusi Euroopa organisatsioonidelt, mis esindavad liidu tegevusega seotud majandus- ja sotsiaalsektoreid ning kodanikuühiskonda.”
250) Artikli 260 esimeses lõigus asendatakse sõnad „kaheks aastaks” sõnadega „kaheks ja pooleks aastaks” ning kolmandasse lõiku lisatakse sõna „nõukogu” ette sõnad „Euroopa Parlamendi,”.
251) Artiklit 262 muudetakse järgmiselt:
a) esimesse, xxxxx xx kolmandasse lõiku lisatakse sõnade „nõukogu” ja „nõukogule” ette vastavalt sõnad „Euroopa Parlament,” ja „Euroopa Parlamendile,”;
b) esimeses lõigus asendatakse sõnad „peavad konsulteerima” sõnaga „konsulteerivad”;
c) kolmandast lõigust jäetakse sõnad „xx xxxxx osakonna” välja;
d) neljas lõik jäetakse välja.
REGIOONIDE KOMITEE
252) Artiklit 263 muudetakse järgmiselt:
a) esimene lõik jäetakse välja;
b) teiseks lõiguks muudetud kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Komitee koosseisu määrab kindlaks nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu võetud otsusega.”;
c) kolmandaks lõiguks muudetud neljanda lõigu esimene xxxxx asendatakse järgmisega:
„Komitee liikmed xx xxxx palju asendusliikmeid nimetatakse viieks aastaks.”; neljandas lauses asendatakse sõnad „esimeses lõigus” sõnadega „artikli 256a lõikes 3”;
d) viimane lõik jäetakse välja.
253) Artikli 264 esimeses lõigus asendatakse sõnad „kaheks aastaks” sõnadega „kaheks ja pooleks aastaks” ning kolmandasse lõiku lisatakse sõna „nõukogu” ette sõnad „Euroopa Parlamendi,”.
254) Artiklit 265 muudetakse järgmiselt:
a) esimesse, xxxxx xx kolmandasse lõiku lisatakse sõna „nõukogu” ette sõnad „Euroopa Parlament,” ja viimasesse lõiku lisatakse sõna „nõukogule” ette sõnad „Euroopa Parlamendile,”;
b) esimesest lõigust jäetakse sõna „kahest” välja ning sõna „institutsioonist” asendatakse sõnaga „institutsioonidest”;
c) neljas lõik jäetakse välja.
EUROOPA INVESTEERIMISPANK
255) Artikli 266 kolmandas lõigus asendatakse sõnad „komisjoni taotlusel” sõnadega „komisjoni ettepaneku põhjal”, sõna „ühehäälselt” ette lisatakse sõnad „seadusandliku erimenetluse kohaselt” ning sõnad „artiklites 4, 11 ja 12 ning artikli 18 lõikes 5” jäetakse välja.
256) Artikli 267 punktist b jäetakse sõna „järkjärguliseks” välja ning sõna „loomiseks” järele lisatakse sõnad „või toimimiseks”.
RAHANDUSSÄTTED
257) Artiklit 268 muudetakse järgmiselt:
a) esimesest lõigust jäetakse sõnad „..., xxxxx arvatud need, mis on seotud Euroopa Sotsiaalfondiga, ...” välja xx xxxx lõiku muudetakse lõikeks 1;
b) teine lõik asendatakse järgmisega:
„Liidu aastaeelarve kinnitavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt artiklile 272.”;
c) lisatakse järgmised uued lõiked 2–6:
„2. Eelarves näidatud kulud kinnitatakse aastaseks eelarveperioodiks vastavalt artiklis 279 osutatud määrusele.
3. Eelarves näidatud kulutuste tegemiseks on vaja eelnevalt vastu xxxxx õiguslikult siduv liidu õigusakt, mis annab õigusliku aluse liidu tegevusele ja asjakohase kulutuse tegemisele kooskõlas artiklis 279 osutatud määrusega, välja arvatud selles ettenähtud erandid.
4. Eelarvedistsipliinist kinnipidamiseks xx xxxx liit vastu ühtegi õigusakti, mis võib eelarvet märgatavalt mõjutada, sealjuures tagamata, et sellisest õigusaktist tulenevat kulu saab rahastada liidu omavahendite piires ja kooskõlas artiklis 270a osutatud mitmeaastase finantsraamistikuga.
5. Eelarvet täidetakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Liik- mesriigid teevad liiduga koostööd, et tagada eelarvesse kavandatud assigneeringute kasutamine kooskõlas selle põhimõttega.
6. Liit ja liikmesriigid võitlevad pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu kooskõlas artikliga 280.”
LIIDU OMAVAHENDID
258) Artikli 269 ette lisatakse 1. peatükk pealkirjaga „LIIDU OMAVAHENDID”.
259) Artiklit 269 muudetakse järgmiselt:
a) lisatakse järgmine uus esimene lõik:
„Liit varustab end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega.”;
b) viimane lõik asendatakse kahe järgmise lõiguga:
„Nõukogu võtab seadusandliku erimenetluse kohaselt xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt vastu otsuse, millega määratakse kindlaks liidu omavahendite süsteemi suhtes kohaldatavad sätted. Nende sätetega võidakse kehtestada uusi omavahendeid või tunnistada kehtetuks mõni olemasolev. Nimetatud otsus jõustub alles pärast xxxx, xxx liikmesriigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud.
Nõukogu sätestab seadusandliku erimenetluse kohaselt määruste abil liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed selles ulatuses, mis on ette nähtud kolmanda lõigu alusel vastu võetud otsuses. Nõukogu teeb otsuse pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.”
260) Artikkel 270 tunnistatakse kehtetuks.
MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK
261) Lisatakse järgmine uus 2. peatükk ja uus artikkel 270a:
„2. PEATÜKK MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK
Artikkel 270a
1. Mitmeaastane finantsraamistik tagab liidu kulude korrapärase kujunemise selle omavahendite piires.
Mitmeaastane finantsraamistik kehtestatakse vähemalt viieaastaseks perioodiks. Liidu aastaeelarve vastab mitmeaastasele finantsraamistikule.
2. Nõukogu võtab seadusandliku erimenetluse kohaselt vastu määruse, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast Euroopa Parlamendilt selle liikmete enamusega antud nõusoleku saamist.
Euroopa Ülemkogu võib ühehäälselt vastu xxxxx otsuse, millega lubatakse nõukogul esimeses lõigus osutatud määruse vastuvõtmisel teha otsus kvalifitseeritud häälteenamusega.
3. Finantsraamistikuga määratakse kindlaks kulukohustuste assigneeringute iga-aastased piirmäärad iga kululiigi kohta ning maksete assigneeringute iga-aastane piirmäär. Kululiigid, mille arv on piiratud, vastavad liidu peamistele tegevusvaldkondadele.
Finantsraamistikuga kehtestatakse kõik muud sätted, mida on vaja iga-aastase eelarvemenetluse sujuvaks toimimiseks.
4. Kui nõukogu ei ole eelmise finantsraamistiku kehtivuse lõpuks vastu võtnud määrust, millega määratakse kindlaks uus finantsraamistik, kehtivad eelmise finantsraamistiku viimase aasta piirmäärad ja muud sätted kuni asjaomase õigusakti vastuvõtmiseni.
5. Kogu finantsraamistiku vastuvõtmise menetluse jooksul võtavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kõik vajalikud meetmed asjaomase vastuvõtmise hõlbustamiseks.”
LIIDU AASTAEELARVE
262) Artikli 270a järele lisatakse 3. peatükk pealkirjaga „LIIDU AASTAEELARVE”.
263) Lisatakse artikkel 270b, mille aluseks on artikli 272 lõike 1 sõnastus.
264) Artikkel 271 muudetakse uueks artikliks 273a; artiklit muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 267).
265) Artikli 272 lõige 1 muudetakse artikliks 270b ja artikli 272 lõiked 2–10 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 272
Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad seadusandliku erimenetluse kohaselt liidu aastaeelarve vastavalt järgmistele sätetele:
1. Iga institutsioon, välja arvatud Euroopa Keskpank, koostab enne 1. juulit oma järgmise eelarveaasta kulude kalkulatsiooni. Komisjon koondab need kalkulatsioonid eelarvepro- jekti, mis võib sisaldada erinevaid kalkulatsioone.
Eelarveprojekt sisaldab tulude kalkulatsiooni ja kulude kalkulatsiooni.
2. Komisjon esitab eelarveprojekti sisaldava ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt xxxxx xxxxx 1. septembril, mis eelneb aastale, mil eelarve tuleb täita.
Komisjon võib menetluse käigus eelarveprojekti muuta kuni lõikes 5 osutatud lepituskomitee kokkukutsumiseni.
3. Nõukogu võtab eelarveprojekti kohta vastu oma seisukoha ja edastab selle Euroopa Parlamendile hiljemalt xxxxx xxxxx 1. oktoobril, mis eelneb aastale, mil eelarve tuleb täita. Nõukogu teavitab Euroopa Parlamenti täielikult kõikidest põhjustest, mis viisid seisukoha vastuvõtmiseni.
4. Kui neljakümne kahe päeva jooksul pärast sellist edastamist Euroopa Parlament:
a) kiidab nõukogu seisukoha heaks, on eelarve vastu võetud;
b) pole otsust teinud, loetakse eelarve vastuvõetuks;
c) võtab oma liikmete enamusega vastu muudatused, edastatakse muudetud eelnõu nõukogule ja komisjonile. Euroopa Parlamendi president kutsub kokkuleppel nõukogu eesistujaga viivitamata kokku lepituskomitee koosoleku. Kui nõukogu siiski teatab kümne päeva jooksul pärast eelnõu edastamist Euroopa Parlamendile, et ta on kõik muudatused heaks kiitnud, siis lepituskomitee kokku xx xxxx.
5. Nõukogu liikmetest või nende esindajatest ja võrdsest arvust Euroopa Parlamenti esindavatest liikmetest koosneva lepituskomitee ülesanne on jõuda kahekümne ühe päeva jooksul alates kokkukutsumisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohtade alusel kokkuleppele ühise teksti suhtes, tehes otsuse nõukogu liikmete või nende esindajate kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlamendi esindajate häälteenamusega.
Komisjon võtab lepituskomitee menetlusest osa ning teeb kõik vajalikud algatused selleks, et lähendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti.
6. Kui lepituskomitee lepib lõikes 5 osutatud kahekümne ühe päeva jooksul kokku ühise teksti osas, on nii Euroopa Parlamendil kui ka nõukogul selle kokkuleppe kuupäevast alates neliteist päeva aega ühine tekst heaks kiita.
7. Kui lõikes 6 osutatud neljateistkümne päeva jooksul:
a) nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu kiidavad ühise teksti heaks või xx xxxx otsust vastu, või üks neist institutsioonidest kiidab ühise teksti heaks, xxxxx xxx teine otsust vastu xx xxxx, loetakse eelarve lõplikult vastuvõetuks vastavalt ühisele tekstile, või
b) nii Euroopa Parlament oma liikmete enamusega kui ka nõukogu lükkavad ühise teksti tagasi, või üks nendest institutsioonidest lükkab ühise teksti tagasi, xxxxx xxx teine xx xxxx otsust vastu, esitab komisjon uue eelarveprojekti, või
c) Euroopa Parlament oma liikmete enamusega lükkab ühise teksti tagasi, xxxxx xxx nõukogu selle kinnitab, esitab komisjon uue eelarveprojekti, või
d) Euroopa Parlament kiidab ühise teksti heaks, xxxxx xxx nõukogu lükkab selle tagasi, võib Euroopa Parlament neljateistkümne päeva jooksul alates tagasilükkamisest nõukogu poolt otsustada oma liikmete enamusega ning antud häälte kolmeviiendi- kulise enamusega kinnitada kõik või mõned lõike 4 punktis c osutatud muudatused. Xxx xxxxx Euroopa Parlamendi muudatust ei kinnitata, jääb kehtima lepituskomi- tees kokkulepitud seisukoht eelarvejao kohta, mille suhtes muudatusettepanek esitati. Eelarve loetakse sellega lõplikult vastuvõetuks.
8. Kui lepituskomitee ühise teksti osas lõikes 5 osutatud kahekümne ühe päeva jooksul kokkuleppele ei jõua, esitab komisjon uue eelarveprojekti.
9. Kui käesolevas artiklis ettenähtud menetlus on lõpule viidud, kuulutab Euroopa Parlamendi president eelarve lõplikult vastuvõetuks.
10. Iga institutsioon kasutab talle käesoleva artikliga antud volitusi vastavalt aluslepingutele xx xxxxx alusel vastu võetud õigusaktidele, eelkõige sellistele õigusaktidele, mis on vastu võetud liidu omavahendite ning tulude ja kulude vahelise tasakaalu valdkonnas.”
266) Artiklit 273 muudetakse järgmiselt:
a) esimeses lõigus asendatakse sõnad „eelneva eelarveaasta eelarveassigneeringutest” sõna- dega „eelneva eelarveaasta eelarve asjaomases peatükis kavandatud assigneeringutest”, sõnad „või muu alajaotuse” jäetakse välja xx xxxxx xxxxx asendatakse sõnad „...; see kord ei xxxx siiski komisjoni käsutusse assigneeringuid üle ühe kaheteistkümnendiku nendest, mis on ette nähtud koostatavas eelarveprojektis.” järgmisega: „...; asjaomane summa ei või siiski ületada üht kaheteistkümnendikku eelarveprojekti samas peatükis kavandatud assigneeringutest.”;
b) teise lõiku lisatakse sõnade „Nõukogu võib …” järele sõnad „komisjoni ettepaneku põhjal ja kooskõlas artikli 279 alusel kehtestatud määruste sätetega …” xx xxxxx lõppu lisatakse järgmine xxxxx: „Nõukogu edastab otsuse viivitamata Euroopa Parlamendile.”;
c) kolmas lõik jäetakse välja;
d) viimane lõik asendatakse järgmisega:
„Teises lõigus osutatud otsuses nähakse ette käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed ressursside osas kooskõlas artiklis 269 osutatud õigusaktidega.
Otsus jõustub kolmkümmend päeva pärast selle vastuvõtmist, kui Euroopa Parlament ei xxx xxxxx aja jooksul oma liikmete enamusega otsustanud asjaomast kulutust vähendada.”
267) Lisatakse artikkel 273a, mille aluseks on artikli 271 sõnastus; artiklit muudetakse järgmiselt:
a) esimene lõik jäetakse välja;
b) teiseks lõiguks muudetud kolmandast lõigust jäetakse sõnad „ja vajadust mööda” välja;
c) viimases lõigus asendatakse sõnad „nõukogu, komisjoni ja Euroopa Kohtu” sõnadega
„Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, komisjoni ning Euroopa Liidu Kohtu”.
EELARVE TÄITMINE JA TÄITMISE KINNITAMINE
268) Artikli 274 ette lisatakse 4. peatükk pealkirjaga „EELARVE TÄITMINE JA TÄITMISE KINNITAMINE” ning artiklit 274 muudetakse järgmiselt:
a) esimeses lõigus asendatakse esimese xxxxx alguses olevad sõnad „Komisjon täidab eelarvet”
sõnadega „Komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega”;
b) teine lõik asendatakse järgmisega:
„Määruses sätestatakse liikmesriikide kontrolli- ja auditeerimiskohustused eelarve täitmisel ning sellest tulenev vastutus. Selles sätestatakse samuti iga institutsiooni vastutus ja üksikasjalikud eeskirjad enda kulutuste tegemisel.”
269) Artiklis 275 vahetatakse sõnade „nõukogule” ja „Euroopa Parlamendile” xxxxx. Lisatakse järgmine uus teine lõik:
„Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule samuti liidu rahanduse hindamisaruande, mis põhineb eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu artikli 276 alusel antud juhiste rakendamise tulemustel.”
270) Artikli 276 lõikes 1 asendatakse sõnad „artiklis 275 märgitud raamatupidamisaruande ja bilansi” sõnadega „artiklis 275 märgitud eelarve täitmise aruande, bilansi ja hindamisaruande”.
ÜHISED RAHANDUSSÄTTED
271) Artikli 277 ette lisatakse 5. peatükk pealkirjaga „ÜHISSÄTTED”.
272) Artikkel 277 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 277
Mitmeaastane finantsraamistik ja aastaeelarve koostatakse eurodes.”
273) Artiklit 279 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist kontrollikojaga määruste abil vastu:
a) finantseeskirjad, millega määratakse kindlaks eelkõige eelarve koostamise ja täitmise ning aruannete esitamise ja auditeerimise kord;
b) eeskirjad finantshalduses osalejate, eelkõige eelarvevahendite käsutajate ning arvepidajate vastutuse kontrollimise kohta.”;
b) lõikest 2 jäetakse sõna „ühehäälselt” välja ja sõnad „kontrollikoja arvamuse saamist” asendatakse sõnaga „kontrollikojaga”.
274) Lisatakse järgmised uued artiklid 279a ja 279b:
„Artikkel 279a
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagavad rahaliste vahendite olemasolu liidu seaduslike kohustuste täitmiseks kolmandate isikute suhtes.
Artikkel 279b
Käesolevas peatükis osutatud eelarvemenetluse käigus korraldatakse komisjoni algatusel korrapäraselt Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ning komisjoni presidendi kohtumisi. Euroopa Parlamendi president, nõukogu eesistuja ning komisjoni president võtavad kõik vajalikud meetmed selleks, et edendada vastastikust konsulteerimist ja nende juhitud institutsioonide seisukohtade lähendamist eesmärgiga hõlbustada käesoleva jaotise rakenda- mist.”
PETTUSTE VASTANE VÕITLUS
275) Artikli 280 ette lisatakse 6. peatükk pealkirjaga „PETTUSTE VASTANE VÕITLUS”.
276) Artiklit 280 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 xxxxx lisatakse sõna „liikmesriikides” järele sõnad „ning liidu institutsioonides, organites ja asutustes”;
b) lõikesse 4 lisatakse sõna „liikmesriikides” järele sõnad „ning liidu institutsioonides, organites ja asutustes” ning viimane xxxxx jäetakse välja.
TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ
277) Artikli 280 järele lisatakse III jaotis pealkirjaga „TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ”.
278) Lisatakse järgmised artiklid 280a–280i, mis koos Euroopa Liidu lepingu artikliga 10 asendavad senise Euroopa Liidu lepingu artiklid 27a–27e, artiklid 40–40b ja artiklid 43–45 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 11 ja 11a:
„Artikkel 280a
Mis tahes tõhustatud koostöö vorm peab olema kooskõlas liidu aluslepingute ja õigusega.
Selline koostöö ei tohi kahjustada siseturgu ega majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. See ei tohi olla takistavaks ega diskrimineerivaks teguriks liikmesriikidevahelises kaubanduses ega moonutada nendevahelist konkurentsi.
Artikkel 280b
Mis tahes tõhustatud koostöö austab nende liikmesriikide pädevust, õigusi ja kohustusi, kes xxxxxx xx osale. Need liikmesriigid ei takista osalevate liikmesriikide koostööd.
Artikkel 280c
1. Kui seatakse sisse tõhustatud koostöö, on see avatud kõikidele liikmesriikidele, eeldusel et nad vastavad koostööd lubavas otsuses seatud osalemistingimustele. Koostöö on liikmesriikidele avatud ka mis tahes muul ajal, eeldusel et xxxxx nimetatud tingimuste täidetakse koostöö raames juba vastuvõetud õigusaktide nõudeid.
Tõhustatud koostöös osalevad komisjon ja liikmesriigid tagavad selle, et nad soodustavad võimalikult paljude liikmesriikide osalemist.
2. Komisjon ning, kui see on asjakohane, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teavitavad Euroopa Xxxxxxxxxx xx nõukogu regulaarselt tõhustatud koostöö arengust.
Artikkel 280d
1. Liikmesriigid, kes soovivad sisse seada omavahelise tõhustatud koostöö mõnes aluslepingutega hõlmatud valdkonnas, välja arvatud liidu ainupädevusse kuuluvad valdkonnad ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika, esitavad komisjonile taotluse, milles täpsustatakse kavandatava tõhustatud koostöö ulatus ja eesmärgid. Komisjon võib teha nõukogule selle kohta ettepaneku. Juhul kui komisjon ettepanekut ei tee, teatab ta asjaomastele liikmesriikidele selle põhjustest.
Loa esimeses lõigus osutatud tõhustatud koostöö alustamiseks annab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.
2. Liikmesriigid, kes soovivad sisse seada tõhustatud koostöö ühise välis- ja julgeoleku- poliitika valdkonnas, esitavad taotluse nõukogule. Taotlus edastatakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, kes annab arvamuse selle kohta, kas kavandatav tõhustatud koostöö on kooskõlas liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, ning komisjonile, kes annab arvamuse eelkõige selle kohta, kas kavandatav tõhustatud koostöö on kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega. Taotlus edastatakse teadmiseks Euroopa Parlamendile.
Loa tõhustatud koostöö alustamiseks annab nõukogu ühehäälselt.
Artikkel 280e
Kõik nõukogu liikmed võivad osaleda nõukogu aruteludel, kuid hääletamisel osalevad xxxx tõhustatud koostöös osalevaid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed.
Ühehäälsuseks otsuseks on vaja ainult osalevate liikmesriikide esindajate hääli. Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõikele 3.
Artikkel 280f
1. Iga liikmesriik, kes soovib osaleda käimasolevas tõhustatud koostöös mõnes artikli 280d lõikes 1 osutatud valdkonnas, teatab oma kavatsusest nõukogule ja komisjonile.
Komisjon kinnitab nelja kuu jooksul alates sellise xxxxx saamisest asjaomase liikmesriigi osalemise. Vajaduse korral märgib komisjon, et kõik osalemistingimused on täidetud, ning võtab vastu kõik üleminekumeetmed, mis on vajalikud tõhustatud koostöö raames juba vastuvõetud õigusaktide kohaldamiseks.
Kui komisjon siiski leiab, et osalemistingimusi ei ole täidetud, osutab ta meetmetele, mis asjaomaste tingimuste täitmiseks tuleb xxxxx, ning määrab tähtaja taotluse uuesti läbivaata- miseks. Asjaomase tähtaja lõppemisel vaatab ta taotluse läbi kooskõlas teise lõiguga. Kui komisjon leiab, et osalemistingimusi ei ole ikka veel täidetud, võib asjaomane liikmesriik pöörduda nõukogu xxxxx, kes teeb taotluse kohta otsuse. Nõukogu teeb otsuse kooskõlas artikliga 280e. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal vastu xxxxx teises lõigus osutatud üleminekumeetmeid.
2. Kui liikmesriik soovib osaleda käimasolevas tõhustatud koostöös ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, teatab ta oma kavatsusest nõukogule, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning komisjonile.
Nõukogu kinnitab asjaomase liikmesriigi osalemise pärast konsulteerimist liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning vajaduse korral pärast märkimist, et osalemistingi- mused on täidetud. Nõukogu võib liidu kõrge esindaja ettepaneku põhjal vastu xxxxx üleminekumeetmeid, mis on vajalikud tõhustatud koostöö raames juba vastu võetud õigusaktide kohaldamiseks. Kui nõukogu siiski leiab, et osalemistingimusi ei ole täidetud, osutab ta meetmetele, mis asjaomaste tingimuste täitmiseks tuleb xxxxx, ning määrab tähtaja osalemistaotluse uuesti läbivaatamiseks.
Käesoleva lõike kohaldamisel teeb nõukogu otsuse ühehäälselt ja kooskõlas artikliga 280e.
Artikkel 280g
Tõhustatud koostöö rakendamisest tulenevad kulud, välja arvatud institutsioonide halduskulud, kaetakse osalevate liikmesriikide eelarvevahenditest, kui nõukogu kõik liikmed ei otsusta pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt teisiti.
Artikkel 280h
1. Kui aluslepingute säte, mida võidakse kohaldada tõhustatud koostöö raames, näeb ette, et nõukogu teeb ühehäälse otsuse, võib nõukogu artiklis 280e sätestatud korra kohaselt xxxxx ühehäälselt vastu otsuse, mis näeb ette kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamise.
2. Kui aluslepingute säte, mida võidakse kohaldada tõhustatud koostöö raames, näeb ette, et nõukogu võtab õigusakte vastu seadusandliku erimenetluse kohaselt, võib nõukogu artiklis 280e sätestatud korra kohaselt xxxxx ühehäälselt vastu otsuse, mis näeb ette seadusandliku tavamenetluse kasutamise. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega otsuste suhtes.
Artikkel 280i
Nõukogu ja komisjon tagavad tõhustatud koostöö raames toimuva tegevuse ühtsuse xx xxxxx vastavuse liidu poliitikaga ning teevad selleks koostööd.”
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
279) Kuues osa nummerdatakse ümber kujule „SEITSMES OSA”.
280) Artiklid 281, 293, 305 ja 314 tunnistatakse kehtetuks. Artikkel 286 asendatakse artikliga 16b.
281) Artikli 282 lõppu lisatakse järgmine xxxxx: „Iga institutsioon esindab liitu siiski oma haldusliku iseseisvuse alusel oma tegevusalaga seotud küsimustes.”
282) Artikli 283 alguses asendatakse sõnad „Komisjoni ettepaneku põhjal xx xxxxxx konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega kinnitab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega …” sõnadega „Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt xx xxxxxx konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määruste abil ...” ning xxxxx xxxxx asendatakse sõnad „ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.” sõnadega „liidu muude teenistujate teenistustingimused.”
283) Artikli 288 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Erandina teisest lõikest heastab Euroopa Keskpank kõik Euroopa Keskpanga või selle teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldprintsiipidele.”
284) Artiklisse 290 lisatakse sõna „määrab” järele sõnad „määruste abil”.
285) Artiklist 291 jäetakse sõnad „, Euroopa Rahainstituudi” välja.
286) Artikkel 294 muudetakse artikliks 48a.
287) Artiklit 299 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 jäetakse välja. Lõike 2 esimene xxxx xx lõiked 3–6 muudetakse artikliks 311a; neid muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 293).
Lõige 2 jäetakse numbrita;
b) [esimene muudatus ei puuduta eestikeelset teksti]; esimeses lõigus asendatakse sõnad
„Prantsusmaa ülemeredepartemangude” sõnadega „Guadeloupe'i, Prantsuse Guajaana, Martinique'i, Réunioni, Saint-Barthélemy, Saint-Martini”; lõigu lõppu lisatakse järgmine xxxxx: „Kui nõukogu võtab asjaomased erimeetmed vastu seadusandliku erimenetluse kohaselt, teeb nõukogu samuti otsuse komisjoni ettepaneku põhjal xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.”;
c) teise lõigu alguses asendatakse sõnad „Teises lõigus osutatud kohaste meetmete võtmisel arvestab nõukogu selliseid valdkondi nagu ...” sõnadega „Esimeses lõigus osutatud meetmed on seotud eelkõige selliste valdkondadega nagu ...”;
d) kolmanda lõigu alguses asendatakse viide teisele lõigule viitega esimesele lõigule.
288) Artiklid 300 ja 301 asendatakse vastavalt artiklitega 188n ja 188k ning artiklid 302–304 asendatakse artikliga 188p.
289) Artikkel 308 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 308
1. Kui aluslepingutes määratletud poliitika raames osutub aluslepingute mõne eesmärgi saavutamiseks vajalikuks liidu meede ning aluslepingutes ei ole sätestatud selleks vajalikke volitusi, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal xx xxxxxx Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ühehäälselt vastu kohased sätted. Kui nõukogu võtab asjaomased sätted vastu seadusandliku erimenetluse kohaselt, teeb nõukogu samuti otsuse ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
2. Kasutades Euroopa Liidu lepingu artikli 3b lõikes 3 osutatud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli menetlust, juhib komisjon riikide parlamentide tähelepanu käesoleva artikli põhjal tehtavatele ettepanekutele.
3. Käesoleva artikli alusel võetud meetmed ei saa xxxxx xxxx liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist juhtudel, kui aluslepingud välistavad sellise ühtlustamise.
4. Käesolevat artiklit ei saa kasutada ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud eesmärkide saavutamise alusena ning mis tahes asjaomase artikli kohaselt vastu võetud õigusaktis tuleb pidada kinni Euroopa Liidu lepingu artikli 25b teises lõigus sätestatud piiridest.”
290) Lisatakse uus artikkel 308a:
„Artikkel 308a
Euroopa Liidu lepingu artikli 33 lõiget 7 ei kohaldata järgmiste artiklite suhtes:
— artikli 269 xxxxxx xx neljas lõik,
— artikli 270a lõike 2 esimene lõik,
— artikkel 308, ja
— artikkel 309.”
291) Artikkel 309 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 309
Liidu liikmelisusest tulenevate teatud õiguste peatamist käsitleva Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohaldamisel ei osale asjaomast liikmesriiki esindav Euroopa Ülemkogu või nõukogu liige hääletamisel ning asjaomast liikmesriiki ei arvestata asjaomase artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud ühe kolmandiku või nelja viiendiku liikmesriikide hulka. Isiklikult kohal viibivate või esindatud liikmete hääletamisest hoidumine ei takista asjaomase artikli lõikes 2 osutatud otsuste vastuvõtmist.
Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõigetes 3 ja 4 osutatud otsuste vastuvõtmisel määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust vastavalt käesoleva lepingu artikli 205 lõike 3 punktile b.
Kui nõukogu teeb aluslepingute sätete alusel kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse pärast Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 3 alusel hääleõiguse peatamise otsuse vastuvõtmist, määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust vastavalt käesoleva lepingu artikli 205 lõike 3 punktile b, või kui nõukogu teeb otsuse komisjoni või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal, vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.
Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohaldamisel teeb Euroopa Parlament otsuse antud häälte kahekolmandikulise enamusega, mis esindab tema liikmete enamust.”
292) Artikkel 310 muudetakse artikliks 188m.
293) Artikkel 311 tunnistatakse kehtetuks. Lisatakse artikkel 311a, mille aluseks on artikli 299 lõike 2 esimese xxxxx xx lõigete 3–6 sõnastus; asjaomaseid lõikeid muudetakse järgmiselt:
a) lõike 2 esimene xxxx xx lõiked 3–6 nummerdatakse ümber punktideks 1–5 ja artikli algusesse lisatakse järgmine uus sissejuhatav xxxxx:
„Lisaks aluslepingute territoriaalset kohaldatavust käsitlevatele Euroopa Liidu lepingu artikli 49c sätetele kohaldatakse järgmisi sätteid:”;
b) lõikeks 1 ümber nummerdatud lõike 2 esimeses lõigus asendatakse sõnad „... Prantsusmaa ülemeredepartemangude, ...” sõnadega „... Guadeloupe'i, Prantsuse Guajaana, Martinique'i, Réunioni, Saint-Bartélemy, Saint-Martini ...” ning lõike lõppu lisatakse sõnad „..., kooskõlas artikliga 299”;
c) lõikeks 2 ümber nummerdatud lõikes 3 asendatakse sõnad „Käesoleva lepingu neljandas osas …” sõnadega „Neljandas osas …” ja sõnade „II lisas” eest jäetakse sõnad „käesoleva lepingu” välja;
d) lõikeks 5 ümber nummerdatud lõikes 6 asendatakse sissejuhatav xxxxx „Eelnevatest lõigetest hoolimata:” sõnadega „Erandina Euroopa Liidu lepingu artiklist 49c ja käesoleva artikli lõigetest 1–4:”;
e) artikli lõppu lisatakse järgmine uus lõige:
„6. Euroopa Ülemkogu võib asjaomaste liikmesriikide algatusel xxxxx vastu otsuse, millega muudetakse lõigetes 1 ja 2 osutatud Madalmaade, Prantsusmaa või Taani maa või territooriumi staatust liidu suhtes. Euroopa Ülemkogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist komisjoniga.”
294) Pealkiri „LÕPPSÄTTED” enne artiklit 313a jäetakse välja.
295) Lisatakse artikkel 313a:
„Artikkel 313a
Euroopa Liidu lepingu artikli 53 sätteid kohaldatakse käesoleva lepingu suhtes.”