ÕPILASTE HINDAMISE KORD PÕHIKOOLIS

ÕPILASTE HINDAMISE KORD PÕHIKOOLIS

I ÜLDSÄTTED

1. Jüri Gümnaasiumis järgitakse õpilase hindamisel „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 29 sätestatut ning juhindutakse „Põhikooli riiklikust õppekavast“ § 19 - § 22.

2. Hindamise kord (kord) kehtestab Jüri Gümnaasiumi põhikooli õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppele ja klassikursust kordama jätmise alused ning põhikooli lõpetamise tingimused ja korra.

3. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse erinevaid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Xxxxxxxxx on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

4. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhikooli riiklikus õppekavas nõutavatest teadmistest ja oskustest.

5. Direktori käskkirjaga kinnitatud individuaalse õppekava alusel õppiva õpilase hindamisel arvestatakse individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

6. Hindamise eesmärk on

− toetada õpilase arengut:

- anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

- innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

- suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;

- suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

− suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

− anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

7. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ja kooli kodukorra nõuetest.

8. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on

− suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

− motiveerida õpilast hoolsalt täitma õppeülesandeid.

9. Õpetaja vastutab hinde objektiivsuse ja õigsuse eest.

II HINDAMISEST TEAVITAMINE

1. Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning oma hinnete kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele või hinnangule.

2. Õpilaste hindamise põhimõtted xx xxxx on kättesaadavad lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale (edaspidi lapsevanem), õpilasele ja õpetajale koolis ning on avalikustatud kooli veebilehel õppekava lisana.

3. Hindamise põhimõtteid xx xxxxx tutvustavad õpilastele klassiõpetajad, aineõpetajad ja klassijuhatajad.

4. Õpetaja teavitab trimestri jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja kavandatavatest üritustest õpilast ja lapsevanemat Stuudiumi e-päeviku (edaspidi e-päevik) kaudu trimestri/poolaasta esimese tunni sisus või ainekaardil õppeaine infos.

5. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase hinnete kohta e-päevikust, klassi- või aineõpetajalt, klassijuhatajalt, tugikeskuse töötajalt, õppejuhilt.

6. Kool annab põhikooli õpilasele ja tema vanemale tagasisidet õpilase kokkuvõtvate hinnete, käitumise ja hoolsuse kohta e-päeviku vahendusel, õppeaasta xxxxx väljastab kool õpilasele paberkandjal klassitunnistuse.

III TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMISE KORRALDUS

1. Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja õpilase suuliste vastuste, kirjalike tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

2. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse xxx xxxx käigus kui ka õppeteema lõppedes.

3. Teadmiste ja oskuste kontrollimiseks/tagasisidestamiseks kasutatakse järgmisi meetodeid: suuline vastamine, kirjalikud tööd, rühmatööd, paaristööd, projektid, kodutööd.

Põhimõtted tööde kavandamisel ja läbiviimisel:

− Tunnikontroll

- hõlmab kuni kahe ainetunni materjali ja kestab kuni 20 minutit;

- trimestri jooksul tehtavate tunnikontrollide arv ei ole piiratud;

- tunnikontrolli on soovitav ette teatada;

- üldjuhul saab õpilane tagasisidet ühe nädala jooksul.

− Kontrolltöö

- xxxx xx vormi otsustab õpetaja, töö kestab maksimaalselt 45 minutit;

- toimumise ajast teatab õpetaja e-päeviku kaudu õpilasi vähemalt viis õppepäeva ette;

- toimumise aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste aineõpetajatega; õpetaja ja õpilaste vahelisel kokkuleppel võib teha muudatusi;

- nädalas on lubatud erinevates õppeainetes xxxx xxxx, päevas üks kontrolltöö;

- ei kavandata esmaspäevale ja reedele, õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval xx xxxxxx või ainult xxxx xxxxx päevadest või esimese või viimase tunnina;

- üldjuhul saab õpilane tagasisidet kahe nädala jooksul.

− Klassikirjand

- kestab kuni 90 minutit;

- üldjuhul saab õpilane tagasisidet kahe nädala jooksul.

− Kodukirjand, referaat, essee, uurimistöö, praktiline töö

- teemad ja sooritamis- või esitamistähtaja teatab õpetaja trimestri alguses;

- nõuded tehtavale tööle esitab iga aineõpetaja eraldi;

- üldjuhul saab õpilane tagasisidet kahe nädala jooksul.

− Vabalugemine

- nõuetest teavitab õpetaja õpilasi õppeaasta alguses, vajadusel täpsustab trimestri esimeses tunnis e-päeviku kaudu.

− Proovieksam

- mahu määrab aineõpetaja õppeaine lõpueksami sisust ja mahust lähtudes;

- läbiviimine kooskõlastatakse õppejuhi ja teiste aineõpetajatega.

4. Kodutöö teatab õpetaja õppetunnis, kannab kodutöö antud tööpäeva jooksul e-päevikusse.

5. 1. klassis koduseid õppeülesandeid ei anta. Samuti ei anta koduseid õppeülesandeid pühadejärgseks päevaks ja trimestri esimeseks päevaks.

6. 8. klassides loovtöö on A/MA.

7. 2.-9. klassis hinnatakse teadmisi ja oskusi viiepallisüsteemis:

− hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja/või ületavad neid; kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse xxxx xxx, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90 – 100 % maksimaalsest võimalikust punktide arvust;

− hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele; kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse xxxx xxx, et hindega „4” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 75 – 89 % maksimaalsest võimalikust punktide arvust;

− hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada xxxx, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus; kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse xxxx xxx, et hindega „3” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 50 – 74 % maksimaalsest võimalikust punktide arvust;

− hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus; kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse xxxx xxx, et hindega „2” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 20 – 49 % maksimaalsest võimalikust punktide arvust;

− hindega „1” ehk „xxxx” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub; kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse xxxx xxx, et hindega „1” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 0 – 19 % maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

− Õpetaja võib numbrilisele hindele lisada xxxxx + või –, et rõhutada õpilase panust hinnatud töösse.

8. Märked, mida kasutatakse e-päevikus info edastamiseks:

− Märkega „T“

- tähistatakse esitamata hindelised tööd. Selgitusena kirjutab õpetaja hindelise töö teema ning parandamiseks ettenähtud tähtaja. Kui õpilane ei ole tähtaja lõpuks nimetatud tööd sooritanud, on see võrdeline hindega “1”.

− Märkega „K“

- tähistatakse õigeaegselt esitamata/tegemata koduseid ülesandeid. Sellisel juhul võib õpetaja määrata õpilasele täiendava ülesande. Xxxxxx arvestab aineõpetaja hoolsuse hindamisel.

- osutatakse erinevatele puudustele ainetunnis (nt puuduvad kehalise kasvatuse riided, õppevahendid jms), vastava selgituse kirjutab õpetaja märke juurde. Xxxxxx arvestab aineõpetaja hoolsuse hindamisel.

− Märkega „V“

- tähistatakse arstitõendi või lapsevanema tõendi alusel õpilase ainetunnist vabastamist. Vabastatud õpilane sooritab õppetunnis talle antud ülesande, mida võib hinnata numbriliselt.

- märgib õpetaja õpilase ainetunnist vabastatuks, kui õpilane õpib xxxxx xxxx õpiabitunnis, tugiõppe xxxxxxx xx/või individuaaltunnis.

- märgib õpetaja individuaalse õppekava alusel ja ei osale klassitundides, siis märgib aineõpetaja ta ainetundidest vabastatuks.

− Märkega „A“ (arvestatud) ja „MA“ (mittearvestatud)

- tähistatakse numbriliselt mittehinnatavate tööde, tegevuste, esituste sooritust. Õpetaja sätestab A/MA lävendi.

– Märkega „MH“ (mitte hinnatud)

− tähistatakse trimestrihinnet, mida ei ole võimalik sooritamata tööde või muu mõjuva põhjuse tõttu tähtaegselt välja panna. Üldjuhul muutub MH hindeliseks numbriks. Kui numbrilist hinnet ei ole võimalik välja panna lisatakse sõnaline põhjendus.

9. Hindamisel kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise tuvastamisel (sh plagieerimine, lubamatu koostöö, töö kopeerimine jmt) hinnatakse kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hindega „1“. Õpetaja võib määrata õpilasele täiendava ülesande.

10. 1. klasside ja väikeklasside I kooliastme õpilastele ja nende vanematele annavad õpetajad tagasidet kokkuvõtvate sõnaliste hinnangutena kaks korda õppeaastas. Sõnaline hinnang toetub ainekavades iga õpitulemuse kohta koostatud õpitulemuse hindamise kriteeriumidele. Kokkuvõtvas hinnangus kajastub, kuivõrd taotletud õpitulemused on saavutatud.

Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud viiepallisüsteemi.

11. II ja III kooliastme väikeklassides hinnatakse õpilase saavutatud õpitulemusi üldjuhul numbriliselt lähtuvalt kooli õppekava üldosas ja ainekavades määratletud õpitulemustest. Numbrilisele kokkuvõtvale hindele lisatakse sõnaline selgitus. Õppijale õpitulemustest lähtuva tagasiside andmiseks viib aineõpetaja 1–2 korda trimestris läbi kirjaliku töö, mis vastab antud üldklassi tasemele. Töö tulemust arvestatakse kokkuvõtva hinde väljapanemisel.

12. II kooliastme valikaineid tagasisidestatakse sõnaliste hinnangutega.

13. Individuaalse õppekava alusel õppivat õpilast võib hinnata numbriliste hinnetega või sõnaliste hinnangutega vastavalt tema individuaalses õppekavas sätestatule.

14. II-III kooliastmes võib aineõpetaja kokkuleppel õppejuhi, õpilaste ja vanematega jätta ühe trimestri õppeaastas hindamata eesmärgiga toetada õpilaste õpimotivatsiooni ning vähendada koolistressi.

IV ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE

1. Õppimist toetava hindamisena mõistetakse õppeprotsessis toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid xx xxxx. Õppimist

toetav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks õpilase arengut toetavateks tegevusteks.

2. Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.

3. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning xxxxx õpimotivatsiooni. Sellise tegevuse kaudu toetatakse teadlike, ennastjuhtivate õppijate kujunemist.

	Kuhu õppija soovib jõuda?	Kus õppija hetkel on?	Kuidas soovitut saavutada?
Õp eta xx	Xxxx-eesmärkide ja edu kriteeriumide selgitamine	Teabe kogumine ja analüüs õppija hetketaseme kohta	Edasiviiva tagasiside andmine
Ka as- õpi xxx x	Xxxx-eesmärkidest ja edu kriteeriumidest aru saamine ning kaaslastega jagamine (kaaslastele selgitamine)	Kaaslased kui õpperessurss, üksteiselt õppimine ja üksteise õppimise toetamine
Õp pij a	Õppe-eesmärkidest ja edu kriteeriumidest aru saamine ning nende omaksvõtmine	Õppija aktiveerimine oma õppimise eest ise vastutust võtma (ennastjuhtiv iseõppija)

4. Õppimist toetava hindamise eelduseks on:

− usk iga õppija arenemisvõimesse;

− selged ja õppija poolt omaks võetud õppe-eesmärgid;

− selged edu kriteeriumid: õppija teab, mida xx xxxx ta teeb (eesmärgistus), ja tal on konkreetne arusaam sellest, milline näeb välja hea töö/sooritus/protsess;

− informeeritud tegutsemine nii õppija kui ka õpetaja poolt: kõigil õppijatel on huvi xxxxx xx analüüsida andmeid oma õppimise kohta, soov protsesse mõista, õpitavat osata ja rakendada; informeeritud tegutsemiseks on vajalikud erinevate meetoditega kogutud andmed xx xxxx peab xxxxx xxx õppeprotsessi algseisu, xxxx-etappide kui lõpptulemuste kohta.

5. Koolipere annab õpilasele igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

6. Õppimist toetava hindamise vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab õppetöid, tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada xxxx- xx valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Õpimapp sobib arenguvestluse alusmaterjaliks.

V JÄRELEVASTAMINE JA ÕPIABI

1. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. Konsultatsioonide xxxx avaldatakse kooli kodulehel.

2. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „xxxx“ või on hinne jäänud panemata või tähistatud märkega „T“, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks vastavalt õpilase ja õpetaja vahelisele kokkuleppele (õpetaja märgib kokkuleppe märke „T“ selgitusse). Järele vastatud töö hinne märgitakse e-päevikus uue hindena ja/või kaldkriipsuga (näiteks 2/5) ning hoolsuse hinde väljapanekul võib õpetaja seda arvestada.

3. Järelevastamine ja järeltöö asendab eelneva hinde tingimusel, et järelevastamise või järeltöö käigus saadud hinne on eelmisest tulemusest parem.

4. 1.-5. klassides vastab õpilane tegemata või mitterahuldavalt sooritatud töö üldjuhul oma klassiõpetaja konsultatsioonitunnis. 6.-9. klassides ja vajadusel nooremates klassides on võimalik teha kirjalikke järeltöid kooli kodulehel avaldatud info kohaselt. Ülejäänud juhtudel määratakse järelevastamise viis ja aeg õpilase ja õpetaja vahelisel kokkuleppel.

5. Koolis järgitakse põhimõtet, et õpilaste soovi õppida toetatakse järjepidevalt.

VI KOKKUVÕTTEV HINDAMINE

1. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine trimestrihinneteks ning trimestrihinnete koondamine aastahinneteks.

2. Trimestrihinne pannakse välja trimestri xxxxx antud trimestri jooksul saadud hinnete ja hinnangute alusel. Kokkuvõttev hinne ei ole hinnete aritmeetiline keskmine. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrite hinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

3. 2. ja 3. klassides lisatakse igale trimestri hindele sõnaline tagasiside, mis kirjeldab õpilase õpioskuste omandatust.

4. 3. ja 5. klasside valikainetes lisatakse xxxxx tunnistusele valikaine läbimise kohta.

5. Õpilasele, xxxxx trimestrihinne õppeaines on „puudulik“ või „xxxx“ või on jäetud hinne välja panemata, esitatakse individuaalsed ülesanded üldjuhul kaheks nädalaks või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, õpiabi, pikk xxxx xx) nõutavate teadmiste ja oskuste omandamiseks. Õpilast ja lapsevanemat teavitatakse ülesannetest ja nende täitmise tähtaegadest e-päeviku vahendusel (info kirjutatakse märkusena).

6. Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse omandamata teadmised ja oskused mitterahuldavaks ja arvestatakse trimestrihinde väljapanekul koos olemasolevate hinnetega. Trimestrihinne pannakse üldjuhul välja kahe nädala möödudes uue õppeperioodi algusest.

7. Õpilasega, kes ei sooritanud talle antud individuaalseid ülesandeid, viib klassijuhataja läbi vestluse eesmärgiga selgitada välja mitterahuldavate õpitulemuste põhjused ja sõlmida kokkulepped positiivsete tulemuste saavutamiseks. Vajadusel kaasatakse aineõpetaja, tugispetsialist ja/või õppejuht ning lapsevanem. Kokkulepped edastatakse osapooltele läbi e-päeviku.

8. I-II trimestri kokkuvõttev hinne pannakse üldjuhul välja viimase ainetunni päeval. Klassiõpetaja poolt juhendatavas klassis pannakse hinded välja hiljemalt trimestri viimase päeva hommikuks.

9. Õpilast, kellele on kehalises kasvatuses meditsiiniliste näidustuste tõttu esitatud erinõuded, hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi viiepallisüsteemis.

10. Täiendavale õppele jäetud õpilasele pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppe lõppu, arvestades täiendava õppe tulemusi.

11. Kokkuvõtvalt hinnatakse kooli õppekava välist õppimist tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemused. Lapsevanem esitab koolile vastava taotluse ja kool otsustab taotluse rahuldamise tingimused ning teavitab sellest lapsevanemat.

12. Õpilase poolt kooli edukat esindamist erinevatel õppeainega seotud võistlustel, konkurssidel, olümpiaadidel arvestatakse õppeaine kokkuvõtval hindamisel.

13. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppele.

14. Õpilast ja tema seaduslikku esindajat teavitatakse kokkuvõtvatest hinnetest klassitunnistuse kaudu e-päevikus. Klassitunnistus väljastatakse õpilasele paberkandjal õppeaasta xxxxx.

VII KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

1. Nõuded põhikooli õpilase käitumisele on esitatud kooli kodukorras.

2. Õpilast ja tema vanemat teavitab kool vajadusel õpilase käitumisest ja hoolsusest Stuudiumi vahendusel. Kui õpilasel ja tema vanemal ei ole võimalik saada teavet käitumisest/hoolsusest e-päeviku vahendusel, siis võib koolile esitada teabenõude. Väljavõte saadetakse vanemale õpilasega, kui õpilane on vähemalt 10aastane. Noorema õpilase vanemale saadetakse väljavõte postiga, kui vanemaga ei ole kokku lepitud teisiti.

3. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse trimestrite xxxxx.

Klassijuhataja arvestab kokkuvõtval käitumise ja hoolsuse hindamisel aineõpetajate käitumise ja hoolsuse hindeid ning õpilase käitumist ja õppetegevusse suhtumist kogu õppeperioodi vältel.

4. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine. Hindamise eesmärk on väärtustada viisakust ja hoolivust ning lugupidavat suhtumist, et mõjutada kujunevaid hoiakuid ja arusaamu.

− Õpilase käitumishinne, kellele on trimestri jooksul mõjutusvahendina antud välja direktori käskkiri, ei saa olla kõrgem kui „rahuldav“.

5. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel, õppevahendite olemasolu ja korrashoid.

VIII ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPELE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

1. Täiendav õpe

− Trimestrihinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi või jätta täiendavale õppele.

− Õpilane jäetakse täiendavale õppele õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest ja hinnangutest tuleks välja panna aastahinne „puudulik“ või „xxxx“ või samaväärne sõnaline hinnang.

− Täiendavale õppele jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

− Õpetaja märgib märkustesse täiendava õppe esimese kohtumise ning läbitavad teemad vahetult pärast trimestrihinde välja panemist.

− Täiendava õppe raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused.

− Täiendav õpe viiakse läbi enne õppeaasta viimast õppenõukogu.

− Täiendava õppe tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse juhendava õpetaja poolt.

− Lähtuvalt täiendava õppe tulemustest muudab õpetaja kokkuvõtva(d) hinde(d).

− Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppe lõppu, arvestades täiendava õppe tulemusi. Aineõpetaja teavitab täiendava õppe tulemustest õppejuhti, õppenõukogu sekretäri ja klassijuhatajat.

2. Klassikursust kordama jätmine ning järgmisse klassi üleviimine

− Aastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi või jätta klassikursust kordama.

− Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu. Nimetatud tähtaega ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

− Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „xxxx” või samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õpe ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses esitatakse põhjendused, mille alusel peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

− Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu trimestrihinnete alusel.

− 1. - 8. klassis viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppele, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppele, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama ega arvata õpilaste nimekirjast välja, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

IX PÕHIKOOLI LÕPETAMINE

1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad“, kes on III kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku taotluse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

− kellel on kuni kahes õppeaines kummaski xxxx või puudulik õppeaine viimane aastahinne.

3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, xxxxx individuaalne õppekava sätestab erinevad nõuded võrreldes kooli õppekavaga, on lõpetamise aluseks individuaalses õppekavas fikseeritud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel (ühtsete küsimustega põhikooli lõpueksamitöö kohandamine, abivahendite kasutamine, koolieksam vms) vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

4. Õpilane, kes asus eesti õppekeelega koolis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.

5. Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud xxxx xxxx järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina.

6. Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse. Põhikooli lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

X HINDE VAIDLUSTAMINE

1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus vaidlustada hindeid aineõpetaja ja klassijuhataja juures.

2. Aineõpetaja poolt tehtud otsust on õpilasel või tema seaduslikul esindajal õigus vaidlustada kolme tööpäeva jooksul pärast hinde teada saamist, teavitades oma pretensioonist esmalt aineõpetajat, klassijuhatajat, õppejuhti ja lahendust leidmata esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.

3. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult kümne tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

XI LÕPPSÄTTED

1. Õpilaste hindamise kord põhikoolis on Jüri Gümnaasiumi põhikooli õppekava xxxx nr 2 osa xx xxxxx kehtestab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

2. Kontrolli Jüri Gümnaasiumi dokumendi „Õpilaste hindamise kord põhikoolis“ sätete kinnipidamise üle teostavad põhikooli õppejuhid.

3. Muudatusi Jüri Gümnaasiumi dokumendis „Õpilaste hindamise kord põhikoolis“ tehakse vajadusel enne õppeaasta algust.