LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE KONVERENTS

LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE KONVERENTS

Brüssel, (OR. fr)


CIG 14/07


Teema: Lissaboni leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa

                         Ühenduse asutamislepingut                    


CIG 14/07 MS/kes

ET


LISSABONI LEPING,

MILLEGA MUUDETAKSE EUROOPA LIIDU LEPINGUT JA EUROOPA ÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGUT

PREAMBUL


TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,


BULGAARIA VABARIIGI PRESIDENT, TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA, SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT, EESTI VABARIIGI PRESIDENT,

IIRIMAA PRESIDENT,


KREEKA VABARIIGI PRESIDENT,


TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS, PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT, ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT, KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT,

LÄTI VABARIIGI PRESIDENT, LEEDU VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG, UNGARI VABARIIGI PRESIDENT,

MALTA PRESIDENT,


TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA, AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT,

POOLA VABARIIGI PRESIDENT, PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT, RUMEENIA PRESIDENT, SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT, SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT, SOOME VABARIIGI PRESIDENT, ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS,

TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA XX XXXXX-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,


SOOVIDES viia lõpule Amsterdami lepingu ja Nice'i lepinguga alustatud protsessi, mille eesmärk on tugevdada liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning muuta selle tegevus ühtsemaks,


ON OTSUSTANUD muuta Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut


ja sel eesmärgil nimetanud oma täievolilisteks esindajateks:


TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


BULGAARIA VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister

TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


EESTI VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


IIRIMAA PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister

KREEKA VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

president


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister

KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


LÄTI VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

president


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


LEEDU VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

president


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister

UNGARI VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


MALTA PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


POOLA VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister

PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


RUMEENIA PRESIDENT


XXXXXXXXX

president


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister

SOOME VABARIIGI PRESIDENT


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA XX XXXXX-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA


XXXXXXXXX

peaminister


XXXXXXXXX

välisminister


KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

EUROOPA LIIDU LEPINGUSSE JA EUROOPA ÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGUSSE

TEHTAVAD MUUDATUSED


ARTIKKEL 1


Euroopa Liidu lepingut muudetakse vastavalt käesoleva artikli sätetele. PREAMBUL

1) Preambulit muudetakse järgmiselt:


a) teise põhjendusena lisatakse järgmine tekst:


„SAADES INNUSTUST Euroopa kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust pärandist, millest on kasvanud välja inimeste puutumatute ja võõrandamatute õiguste universaalsed põhiväärtused, vabadus, demokraatia, võrdõiguslikkus ja õigusriigi põhimõte;”


b) kaheksandaks põhjenduseks muudetud seitsmendas põhjenduses asendatakse sõnad

„käesoleva lepingu” sõnadega „käesoleva lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu”;


c) kaheteistkümnendaks põhjenduseks muudetud üheteistkümnendas põhjenduses asendatakse sõnad „käesoleva lepingu” sõnadega „käesoleva lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu”.

ÜHISSÄTTED


2) Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:


a) esimese lõigu lõppu lisatakse järgmised sõnad:


„ …, millele liikmesriigid annavad pädevuse oma ühiste eesmärkide saavutamiseks.”;


b) kolmas lõik asendatakse järgmisega:


„Liidu aluseks on käesolev leping ja Euroopa Liidu toimimise leping (edaspidi

„aluslepingud”). Xxxx xxxxx lepingul on samaväärne õigusjõud. Liit asendab Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.”


3) Lisatakse artikkel 1a:


„ARTIKKEL 1a


Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, xxxxx arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.”

4) Artikkel 2 asendatakse järgmisega:


„ARTIKKEL 2


1. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut.


2. Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise xx xxxxx vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete võtmisega.


3. Liit rajab siseturu. Liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel xx xxxxx konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel.


Liit edendab teaduse ja tehnoloogia arengut.


Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset.


Liit edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide vahelist solidaarsust.


Liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise.


4. Liit rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro.


5. Suhetes maailmaga kaitseb ja edendab liit oma väärtusi ja huve ning aitab xxxxx xxx kodanike kaitsele. Ta toetab rahu, turvalisust, maailma säästvat arengut, rahvaste solidaarsust ja vastastikust austust, vaba xx xxxxx kaubandust, vaesuse kaotamist ning inimõiguste, eriti lapse õiguste kaitset, samuti rahvusvahelise õiguse ranget järgimist ja arendamist, sealhulgas ÜRO põhikirja põhimõtete austamist.


6. Liit taotleb oma eesmärke asjakohaste vahenditega vastavalt pädevusele, mis talle aluslepingutega antakse.”

5) Artikkel 3 tunnistatakse kehtetuks ja lisatakse artikkel 3a:


„ARTIKKEL 3a


1. Vastavalt artiklile 3b kuulub pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, liikmesriikidele.


2. Liit austab liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele. Liit austab riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse.


3. Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel.


Liikmesriigid kasutavad kõiki asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada aluslepingutest või liidu institutsioonide õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine.


Liikmesriigid aitavad xxxxx liidu ülesannete täitmisele ja hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid ohustada liidu eesmärkide saavutamist.”


6) Lisatakse artikkel 3b, mis asendab Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 5:


„ARTIKKEL 3b


1. Liidu pädevuse piire reguleerib pädevuse andmise põhimõte. Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte.


2. Kooskõlas pädevuse andmise põhimõttega tegutseb liit aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt aluslepingutega antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele.

3. Valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, võtab liit kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil.


Liidu institutsioonid kohaldavad subsidiaarsuse põhimõtet vastavalt protokollile subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta. Riikide parlamendid tagavad subsidiaarsuse põhimõtte järgimise protokollis sätestatud korra kohaselt.


4. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei või liidu meetme sisu ega xxxx xxxxx aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.


Liidu institutsioonid kohaldavad proportsionaalsuse põhimõtet vastavalt protokollile subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta.”


7) Artiklid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.


8) Artikkel 6 asendatakse järgmisega:


„ARTIKKEL 6


1. Liit tunnustab 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, xxxx xxxx on kohandatud 12. detsembril 2007. aastal Strasbourgis, sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, millel on aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud.


Harta sätted ei laienda mingil viisil liidu pädevust, mis on määratletud aluslepingutega.


Hartas esitatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid tõlgendatakse vastavalt harta VII jaotise üldsätetele, mis reguleerivad selle tõlgendamist ja kohaldamist, võttes nõuetekohaselt arvesse hartas osutatud selgitusi, milles on esitatud asjaomaste sätete allikad.

2. Liit ühineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Sellega ühinemine ei mõjuta liidu pädevust, mis on määratletud aluslepingutega.


3. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud ja liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest tulenevad põhiõigused on liidu õiguse üldpõhimõtted.”


9) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:


a) [esimene muudatus ei puuduta eestikeelset teksti], sõnad „artikli 6 lõikes 1 esitatud põhimõtteid” ja „artikli 6 lõikes 1 mainitud põhimõtteid” asendatakse sõnadega

„artiklis 1a osutatud väärtusi” , sõnad „käesoleva lepingu” asendatakse sõnadega

„aluslepingute” ning sõna „komisjon” asendatakse sõnadega „Euroopa Komisjon” vastavas käändes;


b) lõike 1 esimese lõigu esimese xxxxx lõpust jäetakse sõnad „ … ning adresseerida nimetatud riigile kohaseid soovitusi” välja; viimase xxxxx xxxxx asendatakse sõnad

„ … ja võib sama korra kohaselt kutsuda sõltumatuid isikuid esitama mõistliku tähtaja jooksul aruannet olukorra kohta kõnealuses liikmesriigis” sõnadega „… ja võib sama korra kohaselt otsustades xxxx xxxxx soovitusi.”;


c) lõikes 2 asendatakse sõnad „Riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokku tulev nõukogu …” sõnadega „Euroopa Ülemkogu …” ja sõnad „… kõnealuse liikmesriigi valitsust …” asendatakse sõnadega „… asjaomast liikmesriiki …”;

d) lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:


„5. Käesoleva artikli kohaldamisel Euroopa Parlamendis, Euroopa Ülemkogus ja nõukogus kasutatav hääletamise kord määratakse kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 309.”


10) Lisatakse uus artikkel 7a:


„ARTIKKEL 7a


1. Liit arendab naabruses asuvate riikidega priviligeeritud suhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu väärtustel xx xxxx iseloomustavad koostööl põhinevad tihedad rahumeelsed suhted.


2. Liit võib lõikes 1 osutatud eesmärgil sõlmida asjaomaste riikidega erilepinguid. Need lepingud võivad sisaldada vastastikuseid õigusi ja kohustusi ning võimaldada ühistegevust. Nende rakendamise suhtes peetakse korrapäraseid konsultatsioone.”


11) II jaotise sätted inkorporeeritakse muudetud Euroopa Ühenduse asutamislepingusse, mis muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepinguks.

DEMOKRAATIA PÕHIMÕTTED


12) II jaotis ja artikkel 8 asendatakse järgmise uue pealkirja ja järgmiste uute artiklitega:


„II JAOTIS

SÄTTED DEMOKRAATIA PÕHIMÕTETE KOHTA


ARTIKKEL 8


Liit järgib kogu oma tegevuses oma kodanike võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid, organid ja asutused kodanikke võrdselt. Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik. Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust.


ARTIKKEL 8a


1. Liit toimib esindusdemokraatia alusel.


2. Kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis.


Liikmesriike esindavad Euroopa Ülemkogus nende riigipead või valitsusjuhid ja nõukogus nende valitsused, kes ise annavad demokraatlikult aru kas oma riikide parlamentidele või kodanikele.


3. Igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias. Otsused tehakse nii avalikult xx xxx kodanikulähedaselt kui võimalik.


4. Euroopa tasandi erakonnad aitavad xxxxx euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele.

ARTIKKEL 8b


1. Institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.


2. Institutsioonid peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.


3. Euroopa Komisjon korraldab asjassepuutuvate isikutega laiapõhjalisi konsultatsioone, et tagada liidu meetmete järjekindlus ja läbipaistvus.


4. Vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest võivad kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu xxxxx liidu õigusakt.


Sellise kodanikualgatuse esitamise xxxx xx tingimused määratakse kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 esimese lõigu kohaselt.


ARTIKKEL 8c


Riikide parlamendid aitavad aktiivselt xxxxx liidu nõuetekohasele toimimisele:


a) saades teavet liidu institutsioonidelt xx xxxxxx xxxxxx edastada liidu seadusandlike aktide eelnõusid vastavalt protokollile riikide parlamentide xxxxx kohta Euroopa Liidus;


b) kandes hoolt selle eest, et subsidiaarsuse põhimõttest peetakse kinni vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitlevas protokollis sätestatud korrale;


c) osaledes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 61c liidu asjaomase valdkonna poliitika rakendamise hindamise mehhanismides vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raamistikus ning osaledes vastavalt nimetatud lepingu artiklitele 69g ja 69d poliitilises järelevalves Europoli tegevuse xxx xx Eurojusti tegevuse hindamises;


d) osaledes aluslepingute läbivaatamise menetlustes vastavalt käesoleva lepingu artiklile 48;


e) saades teavet liitu astumise avaldustest vastavalt käesoleva lepingu artiklile 49;


f) osaledes koos Euroopa Parlamendiga riikide parlamentide vahelises koostöös vastavalt protokollile riikide parlamentide xxxxx kohta Euroopa Liidus.”

INSTITUTSIOONID


13) III jaotise sätted tunnistatakse kehtetuks. III jaotise pealkiri asendatakse järgmise uue pealkirjaga:


„III JAOTIS

SÄTTED INSTITUTSIOONIDE KOHTA”.


14) Artikkel 9 asendatakse järgmisega:


„ARTIKKEL 9


1. Liidul on institutsiooniline raamistik, mille eesmärk on edendada liidu väärtusi, taotleda liidu eesmärke, teenida liidu, selle kodanike ja liikmesriikide huve ning tagada liidu poliitika ja meetmete kooskõla, tõhusus ning järjepidevus.


Liidul on järgmised institutsioonid:


– Euroopa Parlament;


– Euroopa Ülemkogu;


– nõukogu;


– Euroopa Komisjon (edaspidi nimetatud „komisjon”);


– Euroopa Liidu Xxxxx;

– Euroopa Keskpank;


– kontrollikoda.


2. Iga institutsioon tegutseb talle aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele. Institutsioonid on omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed.


3. Euroopa Keskpanka ja kontrollikoda käsitlevad sätted ning teisi institutsioone käsitlevad üksikasjalikud sätted on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.


4. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni abistavad nõuandva pädevusega majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee.”


15) Lisatakse artikkel 9a:


„ARTIKKEL 9a


1. Euroopa Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Ta täidab vastavalt aluslepingutes ettenähtud tingimustele poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni. Parlament valib komisjoni presidendi.


2. Euroopa Parlament koosneb liidu kodanike esindajatest. Nende arv ei ole suurem kui seitsesada viiskümmend, millele lisandub president. Kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on kuus liiget liikmesriigi kohta. Ükski liikmesriik ei saa üle üheksakümne kuue koha.


Euroopa Ülemkogu võtab ühehäälselt Euroopa Parlamendi algatusel ja nõusolekul vastu otsuse Euroopa Parlamendi koosseisu kohta, austades esimeses lõigus osutatud põhimõtteid.


3. Euroopa Parlamendi liikmed valitakse viieaastaseks tähtajaks otsestel ja üldistel valimistel xxxx xx salajase hääletuse xxxx.


4. Euroopa Parlament valib oma liikmete hulgast presidendi ja juhatuse.”

16) Lisatakse artikkel 9b:


„ARTIKKEL 9b


1. Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana.


2. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.


3. Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda xxxxx xxxxx jooksul oma eesistuja kutsel. Kui päevakord seda nõuab, võib iga Euroopa Ülemkogu liige kasutada ministri abi ning komisjoni president komisjoni liikme abi. Kui olukord seda nõuab, kutsub eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise.


4. Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, teeb Euroopa Ülemkogu oma otsused konsensuse alusel.


5. Euroopa Ülemkogu valib oma eesistuja kvalifitseeritud häälteenamusega kahe xx xxxxx aasta pikkuseks ametiajaks; teda võib ühe korra tagasi valida. Takistuse või tõsise üleastumise korral võib Euroopa Ülemkogu tema mandaadi sama korra kohaselt lõpetada.


6. Euroopa Ülemkogu eesistuja:


a) juhatab ja suunab ülemkogu tööd,


b) tagab koostöös komisjoni presidendiga ja üldasjade nõukogu töö alusel ülemkogu töö ettevalmistamise ja järjepidevuse,


c) püüab xxxxx aidata ühtekuuluvuse ja konsensuse saavutamisele Euroopa Ülemkogus,


d) esitab pärast iga Euroopa Ülemkogu istungit Euroopa Parlamendile aruande.

Euroopa Ülemkogu eesistuja xxxxx xxx tasandil ja oma ametikohal liidu esindamise välissuhete ühist välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavates küsimustes, xxxx et see piiraks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja volitusi.


Euroopa Ülemkogu eesistuja ei või olla riigiametis.”


17) Lisatakse artikkel 9c:


„ARTIKKEL 9c


1. Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on vastavalt aluslepingutega sätestatud tingimustele poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid.


2. Nõukogu koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest ministri tasandil, kellel on asjaomase liikmesriigi hääleõigus ja volitus xxxxx valitsust siduvad kohustusi.


3. Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, teeb nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega.


4. Alates 1. novembrist 2014 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu liikmete vähemalt 55%-xxxx häälteenamusena, mille moodustavad vähemalt 15 liiget tingimusel, et nad esindavad liikmesriike, mille elanikkond moodustab kokku vähemalt 65% liidu elanikest.


Blokeerivas vähemuses peab olema vähemalt neli nõukogu liiget, xxxx milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus.


Muud kvalifitseeritud häälteenamust käsitlevad tingimused sätestatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 205 lõikes 2.

5. Üleminekusätted kvalifitseeritud häälteenamuse kohta, mida kohaldatakse kuni

31. oktoobrini 2014, ja sätted, mida kohaldatakse 1. novembrist 2014 kuni 31. märtsini 2017, määratakse kindlaks üleminekusätete protokollis.


6. Nõukogu koguneb eri koosseisudes, mille loetelu võetakse vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 201b kohaselt.


Üldasjade nõukogu tagab nõukogu eri koosseisude töö järjepidevuse. Üldasjade nõukogu valmistab ette Euroopa Ülemkogu kohtumised xx xxxxx ülemkogul kokkulepitud meetmete elluviimise järelevalve koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja ning komisjoniga.


Välisasjade nõukogu töötab välja Euroopa Ülemkogu kindlaks määratud strateegiliste suuniste põhjal liidu välistegevuse ning tagab liidu tegevuse järjepidevuse.


7. Liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee vastutab nõukogu töö ettevalmistamise eest.


8. Seadusandlike aktide eelnõude arutamisel ja hääletamisel on nõukogu istungid avalikud. Sel eesmärgil jagatakse iga nõukogu istung kaheks osaks, kus käsitletakse vastavalt liidu seadusandlikke akte ja muud kui seadusandlikku tegevust.


9. Nõukogu eri koosseisude, välja arvatud välisasjade nõukogu eesistujana toimivad liikmesriikide esindajad nõukogus võrdse rotatsiooni alusel vastavalt tingimustele, mis on kehtestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 201b kohaselt.”

18) Lisatakse artikkel 9d:


„ARTIKKEL 9d


1. Komisjon edendab liidu üldisi huve ja teeb sel eesmärgil asjakohaseid algatusi. Komisjon tagab aluslepingute ja institutsioonide poolt aluslepingute alusel võetud meetmete rakendamise. Komisjon teostab järelevalvet liidu õiguse kohaldamise üle Euroopa Liidu Kohtu kontrolli all. Komisjon täidab eelarvet ja haldab programme. Komisjon teostab vastavalt aluslepingutes sätestatud tingimustele koordineerivaid, täitev- ja juhtimisfunktsioone. Komisjon tagab liidu esindamise välissuhetes, välja arvatud ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning muud aluslepingutes ettenähtud juhud. Komisjon algatab liidu ühe- ja mitmeaastaste programmide koostamise, pidades silmas institutsioonidevaheliste kokkulepete saavutamist.


2. Liidu seadusandlikke akte võib vastu xxxxx ainult komisjoni ettepaneku põhjal, kui aluslepingud ei näe ette teisiti. Muud õigusaktid võetakse komisjoni ettepaneku põhjal vastu siis, kui see on ette nähtud aluslepingutes.


3. Komisjoni ametiaeg on viis aastat.


Komisjoni liikmed valitakse nende üldise asjatundlikkuse ning Euroopa asjadesse pühendumuse alusel isikute hulgast, xxxxx sõltumatus on väljaspool kahtlust.


Komisjon on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Xxxx et see piiraks artikli 9e lõike 2 kohaldamist, ei taotle ega saa komisjoni liikmed juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt või asutuselt. Nad hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega või nende ülesannete täitmisega.


4. Komisjoni, mis on nimetatud ametisse Lissaboni lepingu jõustumiskuupäeva ja

31. oktoobri 2014 vahel, kuulub üks kodanik igast liikmesriigist, xxxxx arvatud komisjoni president ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on üks komisjoni asepresidentidest.

5. Alates 1. novembrist 2014 vastab komisjoni liikmete arv, xxxxx arvatud komisjoni president ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, xxxxxx kolmandikule liikmesriikide arvust, välja arvatud juhul, kui Euroopa Ülemkogu otsustab ühehäälselt asjaomast arvu muuta.


Komisjoni liikmed valitakse liikmesriikide kodanike hulgast liikmesriikide rangelt võrdse rotatsiooni süsteemi alusel selliselt, et see kajastab liikmesriikide kogumi demograafilist ja geograafilist spektrit. Asjaomase süsteemi kehtestab Euroopa Ülemkogu ühehäälselt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 211a.


6. Komisjoni president:


a) määratleb suunised, mille kohaselt komisjon töötab;


b) otsustab komisjoni sisemise korralduse üle, tagades komisjoni järjepideva ja tõhusa töö ning toimimise kollegiaalse koguna;


c) nimetab komisjoni liikmete hulgast ametisse asepresidendid, välja arvatud liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.


Komisjoni liige astub tagasi, kui president seda nõuab. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja astub tagasi artikli 9e lõikes 1 sätestatud korras, kui president seda nõuab.


7. Võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimisi xx xxxxxx asjakohaste konsultatsioonide pidamist esitab kvalifitseeritud häälteenamusega otsustav Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendile oma kandidaadi komisjoni presidendi ametikohale. Selle kandidaadi valib Euroopa Parlament oma liikmete enamusega. Kui kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, esitab kvalifitseeritud häälteenamusega otsustav Euroopa Ülemkogu ühe kuu jooksul uue kandidaadi, xxxxx Euroopa Parlament valib sama korra kohaselt.

Ühisel kokkuleppel valitud presidendiga võtab nõukogu vastu teiste isikute nimekirja, keda ta paneb ette määrata komisjoni liikmeteks. Need liikmed valitakse välja liikmesriikide esitatud soovituste põhjal lõike 3 teises lõigus ja lõike 5 teises lõigus ettenähtud kriteeriumide alusel.


Komisjoni president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning teised komisjoni liikmed kiidetakse Euroopa Parlamendis heaks ühtse nimekirjana. Asjaomase heakskiidu alusel nimetakse komisjon ametisse Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega.


8. Komisjon vastutab täies koosseisus Euroopa Parlamendi ees. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 201 sätestatud korrale võib Euroopa Parlament avaldada komisjonile umbusaldust. Kui umbusaldusavaldus hääletusel vastu võetakse, astuvad komisjoni liikmed täies koosseisus oma ametikohalt tagasi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja lõpetab nende ülesannete täitmise, mis tal on komisjonis.”


19) Lisatakse uus artikkel 9e:


„ARTIKKEL 9e


1. Euroopa Ülemkogu määrab kvalifitseeritud häälteenamusega ja kokkuleppel komisjoni presidendiga ametisse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu võib lõpetada tema ametiaja sama korra kohaselt.


2. Kõrge esindaja juhib liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Ta aitab oma ettepanekutega välja töötada nimetatud poliitikat, mida ta viib ellu nõukogu mandaadiga. Sama kehtib ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika suhtes.


3. Kõrge esindaja on välisasjade nõukogu eesistuja.


4. Kõrge esindaja on üks komisjoni asepresidentidest. Xx xxxxx liidu välistegevuse järjepidevuse. Ta vastutab komisjonis selle pädevuses olevate välissuhete korraldamise ja liidu välistegevuse muude aspektide koordineerimise eest. Nende kohustuste täitmisel komisjonis ja ainult nende kohustuste osas allub kõrge esindaja komisjoni kodukorrale määral, mis on kooskõlas lõigetega 2 ja 3.”

20) Lisatakse artikkel 9f:


„ARTIKKEL 9f


1. Euroopa Liidu Xxxxx koosneb Euroopa Kohtust, üldkohtust ja erikohtutest. Euroopa Liidu Xxxxx tagab, et aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust.


Liikmesriigid näevad ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades.


2. Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist. Xxxxx abistavad kohtujuristid.


Üldkohus koosneb vähemalt ühest kohtunikust liikmesriigi kohta.


Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid ning üldkohtu kohtunikud valitakse isikute hulgast, xxxxx sõltumatus on väljaspool kahtlust xx xxx vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 223 ja 224 sätestatud tingimustele. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel kuueks aastaks. Neid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada.


3. Vastavalt aluslepingutele Euroopa Liidu Xxxxx:


a) teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või juriidilise või füüsilise isiku hagiasjades;


b) teeb liikmesriikide kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastu võetud õigusaktide kehtivuse kohta;


c) teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel.”


21) IV jaotise sätted inkorporeeritakse muudetud Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingusse.

TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ


22) IV jaotisele antakse VII jaotise pealkiri „SÄTTED TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ KOHTA” ning artiklid 27a–27e, artiklid 40–40b ja artiklid 43–45 asendatakse järgmise artikliga 10, mis asendab samuti Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 11 ja 11a. Need artiklid asendatakse omakorda Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 280a–280i vastavalt käesoleva lepingu eespool toodud artikli 2 punktile 278):


„ARTIKKEL 10


1. Liikmesriigid, kes soovivad omavahel sisse seada tõhustatud koostöö valdkonnas, kus liidul ei ole ainupädevust, võivad kasutada liidu institutsioone ja teostada liidu pädevust, kohaldades aluslepingute asjakohaseid sätteid, arvestades piiranguid ja järgides korda, mis on sätestatud käesolevas artiklis ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 280a–280i.


Tõhustatud koostöö eesmärk on edendada liidu eesmärke, kaitsta tema huve ja tugevdada tema integratsiooniprotsessi. Asjaomane koostöö on xxxx xxxx avatud kõikidele liikmesriikidele vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 280c.


2. Otsuse tõhustatud koostöö lubamise kohta võtab nõukogu vastu viimase abinõuna, kui ta on kindlaks teinud, et liit tervikuna ei ole võimeline selle koostöö eesmärke mõistliku aja jooksul saavutama, ning tingimusel, et selles koostöös osaleb vähemalt üheksa liikmesriiki. Nõukogu teeb otsuse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 280d sätestatud korrale.


3. Kõik nõukogu liikmed võivad osaleda selle aruteludel, kuid hääletamisel osalevad xxxx tõhustatud koostöös osalevaid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed. Hääletamise kord on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 280e.


4. Tõhustatud koostöö raames vastuvõetud õigusaktid on siduvad ainult osalevatele liikmesriikidele. Xxxx xx käsitata acquis’na, mida liidu kandidaatriigid peavad aktsepteerima.”

23) V jaotise pealkiri asendatakse pealkirjaga „ÜLDSÄTTED LIIDU VÄLISTEGEVUSE KOHTA NING ERISÄTTED ÜHISE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KOHTA”.


ÜLDSÄTTED VÄLISTEGEVUSE KOHTA


24) Lisatakse järgmine uus peatükk:


„1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED LIIDU VÄLISTEGEVUSE KOHTA


ARTIKKEL 10a


1. Liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine.


Liit püüab arendada suhteid ja partnerlust kolmandate riikide ja rahvusvaheliste, piirkondlike või ülemaailmsete organisatsioonidega, kes jagavad esimeses lõigus osutatud põhimõtteid. Ta edendab mitmepoolsete lahenduste leidmist ühistele probleemidele, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raamistikus.


2. Liit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, selleks et:


a) kaitsta oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ning terviklikkust;


b) tugevdada ja toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust;


c) säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega, Helsingi lõppakti põhimõtetega ning Pariisi harta eesmärkidega, xxxxx arvatud rahu ja julgeolek välispiiridel;

d) toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna-alast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist;


e) ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muuhulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu;


f) aidata töötada välja rahvusvahelisi meetmeid keskkonna seisundi säilitamiseks ja parandamiseks ning maailma loodusvarade säästvaks majandamiseks, et tagada säästev areng;


g) abistada rahvaid, riike ja piirkondi, mida tabavad loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud õnnetused ja


h) edendada tugevamal mitmepoolsel koostööl ja hea valitsemistavaga maailmakorral tuginevat rahvusvahelist süsteemi.


3. Liit austab lõigetes 1 ja 2 osutatud põhimõtteid ning püüab xxxx lõigetes esitatud eesmärke saavutada käesolevas jaotises ja Euroopa Liidu toimimise lepingu viiendas osas määratletud liidu välistegevuse valdkondade ning muude poliitikavaldkondade välisaspektide arendamisel ja teostamisel.


Liit tagab kooskõla oma välistegevuse eri valdkondade vahel ning nende ja muude poliitikavaldkondade vahel. Nõukogu ja komisjon, keda abistab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, tagavad selle kooskõla ja teevad selleks koostööd.


ARTIKKEL 10b


1. Euroopa Ülemkogu määratleb artiklis 10a loetletud põhimõtete ja eesmärkide põhjal liidu strateegilised huvid ja eesmärgid.


Euroopa Ülemkogu otsused liidu strateegiliste huvide ja eesmärkide kohta on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ja liidu välistegevuse teiste valdkondadega. Need otsused võivad puudutada liidu suhteid teatava riigi või piirkonnaga või käsitleda teatud teemat.

Otsustes määratakse kindlaks nende kestus ja vahendid, mis liidul ja liikmesriikidel tuleb kättesaadavaks teha.

Euroopa Ülemkogu teeb otsused ühehäälselt nõukogu soovituse põhjal, mille viimane võtab vastu igas valdkonnas selleks ettenähtud korras. Euroopa Ülemkogu otsuseid rakendatakse kooskõlas aluslepingutes sätestatud menetlustega.


2. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühise välis- ja julgeolekupoliitika osas ning komisjon muude välistegevuse valdkondade osas võivad teha nõukogule ühisettepanekuid.”


ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA


25) Lisatakse järgmised pealkirjad:


„2. PEATÜKK

ERISÄTTED ÜHISE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KOHTA


1. JAGU ÜHISSÄTTED”


26) Lisatakse uus artikkel 10c:


„ARTIKKEL 10c


Liidu tegevus rahvusvahelisel areenil käesoleva peatüki raames tugineb põhimõtetele, taotleb eesmärke xx xxxx viiakse ellu viisil, mis on kooskõlas 1. peatükis osutatud üldsätetega.”


27) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:


a) lõige 1 asendatakse kahe järgmise lõikega:


„1. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes kuuluvad liidu pädevusse kõik välispoliitika valdkonnad xx xxxx liidu julgeolekuga seotud küsimused, xxxxx arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni.

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika suhtes kohaldatakse erimenetlusi ja -eeskirju. Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, määravad ühise välis- ja julgeolekupoliitika kindlaks ja rakendavad seda Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, kes teevad otsuse ühehäälselt.

Xxxxxxxxxxxxx aktide vastuvõtmine on välistatud. Ühist välis- ja julgeolekupoliitikat teostavad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriigid vastavalt aluslepingutele. Euroopa Parlamendi ja komisjoni eriroll selles valdkonnas määratakse kindlaks aluslepingutes. Euroopa Liidu Xxxxx xx ole pädev tegema otsuseid nimetatud sätetega seotud küsimustes, erandina on ta pädev kontrollima käesoleva lepingu

artikli 25b järgimist ja kontrollima teatud otsuste õiguspärasust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 240a teises lõigus sätestatule.


2. Euroopa Liit teostab, kujundab ning viib välistegevuse põhimõtete ja eesmärkide raames ellu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mis põhineb liikmesriikide vastastikuse poliitilise solidaarsuse arendamisel liikmesriikide hulgas, üldist huvi pakkuvate küsimuste väljaselgitamisel ja liikmesriikide meetmete üha suuremal vastastikusel lähendamisel.”;


b) lõige 2 nummerdatakse ümber lõikeks 3 xx xxxx muudetakse järgmiselt:


i) esimese lõigu lõppu lisatakse järgmised sõnad:


„… ning järgivad liidu meetmeid selles valdkonnas.”;


ii) kolmas lõik asendatakse sõnadega „Nõukogu xx xxxxx esindaja tagavad nendest põhimõtetest kinnipidamise.”


28) Artikkel 12 asendatakse järgmisega:


„ARTIKKEL 12


Liit teostab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat:


a) määratledes selle üldsuunised;

b) võttes vastu otsuseid, mis määratlevad:


i) liidu võetavad meetmed;


ii) liidu esitatavad seisukohad;


iii) punktides i xx xx osutatud otsuste elluviimise korra; ning

c) tugevdades liikmesriikide süstemaatilist koostööd nende poliitika teostamisel.”


29) Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:


a) lõikes 1 asendatakse sõnad „… määratleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ning üldsuunised …” sõnadega „… selgitab välja liidu strateegilised huvid, määrab kindlaks eesmärgid ja kehtestab ühise välis- ja julgeolekupoliitika üldsuunised …” ning lisatakse järgmine xxxxx: „Euroopa Ülemkogu võtab vastu vajalikud otsused.”; lisatakse järgmine lõik:


„Kui rahvusvaheline olukord nõuab, kutsub Euroopa Ülemkogu eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise, et määratleda liidu poliitika strateegiline kurss sellises olukorras.”;


b) lõige 2 jäetakse välja ja lõige 3 nummerdatakse ümber lõikeks 2. Esimene lõik asendatakse järgmisega: „Nõukogu kujundab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning võtab selle määratlemiseks ja rakendamiseks vajalikud otsused Euroopa Ülemkogu määratletud üldsuuniste ja strateegilise kursi alusel.” Teine lõik jäetakse välja. Teiseks lõiguks muudetud kolmandas lõigus asendatakse sõnad „Nõukogu kindlustab …” sõnadega „Nõukogu ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kindlustavad …”;


c) lisatakse järgmine uus lõige:


„3. Ühist välis- ja julgeolekupoliitikat viivad ellu kõrge esindaja ning liikmesriigid, kasutades riikide ja liidu vahendeid.”

30) Lisatakse uus artikkel 13a:


„ARTIKKEL 13a


1. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes juhib välisasjade nõukogu tööd, aitab oma ettepanekutega xxxxx ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamisele ning tagab Euroopa Ülemkogu ja nõukogu vastuvõetud otsuste rakendamise.


2. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes esindab liitu kõrge esindaja. Ta peab liidu nimel kolmandate isikutega poliitilist dialoogi ning väljendab liidu seisukohta rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel konverentsidel.


3. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat abistab tema volituste täitmisel Euroopa välisteenistus. See teenistus toimib koostöös liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega ja koosneb nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni asjaomaste osakondade ametnikest ning liikmesriikide diplomaatilistest teenistustest lähetatud töötajatest. Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine määratakse nõukogu otsusega. Nõukogu teeb otsuse kõrge esindaja ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ning komisjonilt nõusoleku saamist.”


31) Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:


a) lõikes 1 asendatakse kaks esimest lauset järgmise lausega: „Kui rahvusvaheline olukord nõuab liidult operatiivset tegutsemist, võtab nõukogu vastu vajalikud otsused.”;


b) lõige 2 muudetakse lõike 1 teiseks lõiguks ja järgnevad lõiked nummerdatakse sellest tulenevalt ümber. Esimeses lauses asendatakse sõna „… ühismeede” sõnadega

„… selline otsus” ja sõna „meetme” sõnaga „otsuse”. Viimane xxxxx jäetakse välja;


c) lõikeks 2 ümber nummerdatud lõikes 3 asendatakse sõna „Ühismeetmed …” sõnadega

„Lõikes 1 osutatud otsused …”;


d) olemasolev lõige 4 jäetakse välja ja järgnevad lõiked nummerdatakse sellest tulenevalt ümber;


e) lõikeks 3 ümber nummerdatud lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „Igast ühismeetme alusel plaanitavast üksiku riigi seisukohavõtust või meetmest antakse teada õigel ajal, et …” sõnadega „Kui lõikes 1 osutatud otsuse alusel plaanitakse riigi seisukohavõttu või meedet, annab asjakohane liikmesriik sellest teada õigel ajal, et …”;


f) lõikeks 4 ümber nummerdatud lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „Olukorra muutumisest ja nõukogu otsuse puudumisest tingitud tungiva vajaduse korral …” sõnadega „Olukorra muutumisest tingitud tungiva vajaduse korral xx xxx lõikes 1 osutatud nõukogu otsust ei ole uuesti läbi vaadatud, …” ja sõna „… ühismeetme …” sõnadega „… selle otsuse …”;


g) lõikeks 5 ümber nummerdatud lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõna „ühismeetme” sõnadega „käesolevas artiklis osutatud otsuse” ning teises lauses asendatakse sõna

„ühismeetme” sõnadega „lõikes 1 osutatud otsuse”.


32) Artikli 15 alguses asendatakse sõnad „Nõukogu võtab ühiseid seisukohti. Ühistes seisukohtades määratletakse …” sõnadega „Nõukogu võtab vastu otsuseid, milles määratletakse …” ja eelviimane sõna „ühistele” sõnaga „liidu”.


33) Lisatakse artikkel 15a, mille aluseks on artikli 22 sõnastus järgmiste muudatustega:


a) lõikes 1 asendatakse sõnad „Iga liikmesriik või komisjon võib …” sõnadega „Iga liikmesriik, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja või kõrge esindaja komisjoni toetusel võib …” ja sõnad „… teha nõukogule ettepanekuid” sõnadega

„… esitada vastavalt algatusi või ettepanekuid.”;


b) lõikes 2 asendatakse sõnad „… kutsub eesistujariik …” sõnadega „… kutsub kõrge esindaja …” ja sõnad „komisjoni või liikmesriigi taotlusel …” sõnadega „liikmesriigi taotlusel …”.


34) Lisatakse artikkel 15b, mille aluseks on artikli 23 sõnastus järgmiste muudatustega:


a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Käesoleva peatüki alusel vastu võetavad otsused teevad Euroopa Ülemkogu ja nõukogu ühehäälselt, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Xxxxxxxxxxxxx aktide vastuvõtmine on välistatud.” xx xxxxx xxxxx viimane xxxxx asendatakse järgmisega: „Kui sel viisil hääletamisest hoidumist põhjendanud nõukogu liikmed esindavad vähemalt üht kolmandikku liikmesriikidest, kes moodustavad vähemalt ühe kolmandiku liidu elanikest, siis otsust vastu ei võeta.”;

b) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:


i) esimene taane asendatakse kahe järgmise taandega:


„– kui ta artikli 10b lõikes 1 osutatud Euroopa Ülemkogu otsuse põhjal, mis käsitleb liidu strateegilisi huve ja eesmärke, võtab vastu liidu meedet või seisukohta määratlevaid otsuseid;


– kui ta võtab vastu liidu meedet või seisukohta määratleva otsuse ettepaneku põhjal, mille liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on esitanud Euroopa Ülemkogu taotlusel, mis tuleneb ülemkogu või kõrge esindaja enda algatusest;”


ii) kolmandaks taandeks muudetud teises taandes asendatakse sõnad „… ühismeetme või ühise seisukoha …” sõnadega „… liidu meedet või seisukohta määratleva otsuse”;


iii) [esimene muudatus ei puuduta eestikeelset teksti]; teise lõigu viimane xxxxx asendatakse järgmisega: „Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsib tihedas koostöös asjassepuutuva liikmesriigiga sellele vastuvõetavat lahendust. Kui tal see ei õnnestu, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega taotleda, et küsimus suunataks ühehäälse otsuse tegemiseks Euroopa Ülemkogusse.”;


iv) kolmas lõik asendatakse järgmise uue lõikega 3, viimane lõik nummerdatakse ümber lõikeks 4 ja lõige 3 nummerdatakse ümber lõikeks 5:


„3. Euroopa Ülemkogu võib ühehäälselt vastu xxxxx otsuse, mis näeb ette, et muudel kui lõikes 2 osutatud juhtudel teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.”;


c) ümber nummerdatud lõikes 4 asendatakse sõnad „Käesolevat lõiget ei kohaldata …” sõnadega „Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata …”.

35) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:


a) sõnad „… teavitavad üksteist ja …” jäetakse välja, sõna „nõukogus” asendatakse sõnadega „Euroopa Ülemkogus ja nõukogus” ja sõnad „… selleks et tagada meetmete vastastikuse lähendamise abil liidu mõju võimalikult tõhus kasutamine.” asendatakse sõnadega „… et määrata kindlaks ühine lähenemisviis.”;


b) esimese xxxxx järele lisatakse järgmine tekst: „Enne rahvusvahelisel tasandil liidu huve mõjutada võiva meetme või kohustuse võtmist konsulteerib liikmesriik Euroopa Ülemkogus või nõukogus teiste liikmesriikidega. Liikmesriigid tagavad oma meetmete vastastikuse lähendamise xxxx liidu võime oma huve ja väärtusi rahvusvahelisel areenil arvestatavaks teha. Liikmesriigid on üksteise suhtes solidaarsed.”;


c) lisatakse kaks järgmist lõiku:


„Kui Euroopa Ülemkogu või nõukogu on määratlenud liidu ühise lähenemisviisi esimese lõigu tähenduses, koordineerivad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriikide välisministrid oma tegevust nõukogus.


Liikmesriikide diplomaatilised esindused ning liidu delegatsioonid kolmandates riikides ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures teevad koostööd ning aitavad xxxxx ühise lähenemisviisi määratlemisele ja rakendamisele.”


36) Artikkel 17 muudetakse artikliks 28a xx xxxx muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 49).


37) Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:


a) lõiked 1–4 jäetakse välja;


b) lõikes 5, mis jäetakse nummerdamata, asendatakse sõnad „… kui xx xxxx vajalikuks peab, …” sõnadega „… liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal …” ja lõppu lisatakse järgmine xxxxx: „Eriesindaja täidab oma ülesandeid kõrge esindaja alluvuses.”

38) Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:


a) lõike 1 esimeses ja teises lõigus asendatakse sõnad „ühistele seisukohtadele” sõnadega

„… liidu seisukohtadele.” ja esimesel lõigu lõppu lisatakse järgmine xxxxx: „Sellise koordineerimise tagab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.”;


b) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:


i) esimeses lõigus asendatakse sõnad „Xxxx et see piiraks lõike 1 ja artikli 14 lõike 3 kohaldamist …” sõnadega „Kooskõlas artikli 11 lõikega 3 …” ning sõnade

„… viimasena nimetatuid ...” järele lisatakse sõnad „… ja kõrget esindajat …”;


ii) teise lõigu esimeses lauses asendatakse sõnad „… teisi riike.” sõnadega „… teisi liikmesriike ja kõrget esindajat.”; teisest lausest jäetakse sõna „alalised” välja ning sõnad „… tagavad oma funktsioonide täitmisel liidu seisukohtade ja huvide

kaitse …” asendatakse sõnadega „… kaitsevad oma funktsioonide täitmisel liidu seisukohti ja huve …”;


iii) lisatakse järgmine uus kolmas lõik:


„Kui liit on võtnud seisukoha Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu päevakorda kuuluvas küsimuses, taotlevad liikmesriigid, kes on julgeolekunõukogu liikmed, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kutsutaks esitama liidu seisukohta.”


39) Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:


a) esimeses lõigus asendatakse sõnad „komisjoni delegatsioonid” sõnadega „liidu delegatsioonid” ja sõnad „… nõukogu võetud ühiste seisukohtade ja ühismeetmete järgimise ja rakendamise.” sõnadega „… selle peatüki alusel võetud liidu seisukohti ja meetmeid määratlevate otsuste järgimise ja rakendamise.”;


b) xxxxx xxxxx asendatakse järgmisega: „Nad tihendavad koostööd teabevahetuse ja ühishinnangute andmise xxxx.”;

c) lisatakse järgmine uus lõik:


„Nad aitavad rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 17b lõike 2 punktis c osutatud liidu kodanike õigust kaitsele kolmandate riikide territooriumil ning vastavalt nimetatud lepingu artiklile 20 vastu võetud meetmeid.”


40) Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:


a) esimene lõik asendatakse järgmisega:


„Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja konsulteerib regulaarselt Euroopa Parlamendiga ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspektide ja põhivalikute suhtes ning teavitab parlamenti asjaomaste poliitikavaldkondade arengust. Xx xxxxx, et Euroopa Parlamendi arvamusi võetakse asjakohaselt arvesse. Euroopa Parlamendi teavitamise võib teha ülesandeks eriesindajatele.”;


b) teise lõigu esimesse lausesse lisatakse sõna „nõukogule” järele sõnad „ja välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale”; teises lauses asendatakse sõna „iga-aastase” sõnadega „kaks korda aastas” ja sõnade „ühise välis- ja julgeolekupoliitika” järele lisatakse sõnad „, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika”.


41) Artikli 22 tekst muudetakse artikliks 15a; seda muudetakse vastavalt eespool toodud punktile 33).


42) Artikli 23 tekst muudetakse artikliks 15b; seda muudetakse vastavalt eespool toodud punktile 34).


43) Artikkel 24 asendatakse järgmisega:


„ARTIKKEL 24


Liit võib sõlmida lepinguid ühe või mitme riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga käesoleva peatükiga hõlmatud valdkondades.”

44) Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:


a) esimese lõigu esimeses lauses asendatakse viide Euroopa Ühenduse asutamislepingule viitega Euroopa Liidu toimimise lepingule ja sõnade „… esitades kas nõukogu” järele lisatakse sõnad „või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja”; teises lauses asendatakse sõnad „… xxxx et see piiraks eesistujariigi ja komisjoni pädevust” sõnadega

„xxxx et see piiraks kõrge esindaja volitusi”;


b) teise lõigu tekst asendatakse järgmisega: „Käesoleva peatüki reguleerimisalas teostab poliitika- ja julgeolekukomitee nõukogu xx xxxxx esindaja vastutusel artiklis 28b osutatud kriisiohjamisoperatsioonide poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.”;


c) kolmandast lõigust jäetakse välja sõnad „..., xxxx et see piiraks artikli 47 kohaldamist.”


45) Artiklid 26 ja 27 tunnistatakse kehtetuks. Lisatakse järgmised kaks artiklit 25a ja 25b, kusjuures artikkel 25b asendab artiklit 47:


„ARTIKKEL 25a


Nõukogu võtab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 16b ja erandina selle lõikest 2 vastu otsuse, millega kehtestatakse eeskiri füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikide poolt käesoleva peatüki reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul, samuti selliste andmete vaba liikumise eeskiri. Nende eeskirjade täitmist kontrollivad sõltumatud asutused.


ARTIKKEL 25b


Ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamine ei mõjuta aluslepingutega sätestatud menetluste rakendamist ja institutsioonide volituste ulatust Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 2b–2e osutatud liidu pädevuse teostamiseks.


Samuti ei mõjuta nimetatud artiklites osutatud poliitika rakendamine aluslepingutega sätestatud menetluste rakendamist ja institutsioonide volituste ulatust liidu pädevuse teostamiseks käesoleva peatüki alusel.”

46) Artiklid 27a–27e (tõhustatud koostöö kohta) asendatakse artikliga 10 vastavalt eespool toodud punktile 22).


47) Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:


a) lõige 1 jäetakse välja ja järgmised lõiked nummerdatakse sellest tulenevalt ümber; kogu artiklis asendatakse sõnad „Euroopa ühenduste” sõnaga „liidu”;


b) lõikeks 1 ümber nummerdatud lõikes 2 asendatakse sõnad „… käesolevas jaotises nimetatud valdkondadega seotud sätted” sõnadega „käesoleva peatüki rakendamine”;


c) lõikeks 2 ümber nummerdatud lõikes 3 asendatakse sõnad „… Nende sätete rakendamiseks” sõnadega „Käesoleva peatüki rakendamiseks”;


d) lisatakse järgmine uus lõige 3, kusjuures lõige 4 jäetakse välja:


„3. Nõukogu võtab vastu otsuse, millega määratakse kindlaks erimenetlused, mis tagavad liidu eelarvevahendite kiire eraldamise ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames tehtavate kiireloomuliste algatuste ning eelkõige artikli 28a lõikes 1 ja artiklis 28b osutatud missioone ettevalmistava tegevuse rahastamiseks. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.


Artikli 28a lõikes 1 ja artiklis 28b osutatud missioone ettevalmistava tegevuse kulusid, mida ei arvata liidu eelarvesse, rahastatakse liikmesriikide sissemaksetega loodud käivitusfondist.


Nõukogu võtab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsused, millega määratakse kindlaks:


a) käivitusfondi xxxxxxx xx rahastamise kord, eelkõige fondile eraldatavad summad;


b) käivitusfondi haldamise kord;


c) finantskontrolli teostamise kord.


Kui kooskõlas artikli 28a lõikega 1 ja artikliga 28b kavandatava missiooni kulusid ei saa arvata liidu eelarvesse, volitab nõukogu kõrget esindajat kasutama asjaomast fondi.

Kõrge esindaja annab nõukogule aru selle volituse kasutamise kohta.”

ÜHINE JULGEOLEKU- JA KAITSEPOLIITIKA


48) Lisatakse järgmine uus jagu:


„2. JAGU

SÄTTED ÜHISE JULGEOLEKU- JA KAITSEPOLIITIKA KOHTA”


49) Lisatakse artikkel 28a, mille aluseks on artikli 17 sõnastus järgmiste muudatustega:


a) lisatakse uus lõige 1, millele järgnev lõige nummerdatakse ümber lõikeks 2;


„1. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa. See tagab liidule operatiivse tegutsemise võime, kasutades tsiviil- ja sõjaväelisi vahendeid. Liit võib kasutada neid väljaspool liitu toimuvatel missioonidel, mille eesmärk on rahutagamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Nende kohustuste täitmisel kasutatakse liikmesriikide eraldatud võimeid.”;


b) lõikeks 2 ümber nummerdatud lõiget 1 muudetakse järgmiselt:


i) esimene lõik asendatakse järgmisega:


„2. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika hõlmab liidu ühise kaitsepoliitika järkjärgulist kujundamist. See viib ühiskaitseni, kui Euroopa Ülemkogu niiviisi ühehäälselt otsustab. Sel juhul soovitab ülemkogu liikmesriikidel xxxxx selline otsus vastu kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega.”;


ii) teises lõigus asendatakse sõnad „käesolevas artiklis silmas peetud” sõnadega

„käesolevas jaos silmas peetud”;


iii) kolmas lõik jäetakse välja;

c) olemasolevad lõiked 2, 3, 4 ja 5 asendatakse järgmiste lõigetega:


„3. Liikmesriigid annavad ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamiseks liidu käsutusse oma tsiviil- ja sõjalised võimed, et aidata xxxxx nõukogu määratletud eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid, kes moodustavad omavahel mitmeriigivägesid, võivad anda asjaomased väed ka ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika käsutusse.


Liikmesriigid kohustuvad oma sõjalisi võimeid järk-järgult täiustama. Kaitsevõime arendamise, teadusuuringute, hangete ja relvastusalane agentuur (edaspidi „Euroopa Kaitseagentuur”) selgitab välja operatiivvajadused, edendab nende vajaduste rahuldamist tagavaid meetmeid, aitab xxxxx kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks mõeldud meetmete väljaselgitamisele ja vajaduse korral rakendamisele, osaleb Euroopa võimete- ja relvastuspoliitika väljatöötamisel ning nõukogu abistamisel sõjalise võimekuse täiustamise hindamisel.


4. Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika alased otsused, sealhulgas käesolevas artiklis osutatud missiooni algatamist käsitlevad otsused, võtab nõukogu vastu

ühehäälselt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal või liikmesriigi algatusel. Kõrge esindaja võib, vajaduse korral koos komisjoniga, teha ettepaneku kasutada nii liikmesriigi kui ka liidu vahendeid.


5. Nõukogu võib usaldada liikmesriikide rühmale liidu väärtusi kaitsva ja liidu huve teeniva missiooni läbi viimise liidu raames. Selle missiooni läbi viimisel juhindutakse artiklist 28c.


6. Liikmesriigid, xxxxx sõjalised võimed vastavad kõrgendatud kriteeriumidele xx xxx on xxxxxx valdkonnas siduvamaid kohustusi võtnud, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone, loovad liidu raames alalise struktureeritud koostöö. Sellises koostöös juhindutakse artiklist 28e. See ei mõjuta artikli 28b sätteid.

7. Kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigid kohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51. See ei mõjuta teatud liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära.


Kohustused ja koostöö selles valdkonnas on kooskõlas kohustustega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, mis jääb selle liikmesriikidele nende kollektiivse kaitse aluseks xx xxxxx rakendamise kohaks.”


50) Lisatakse uued artiklid 28b–28e:


„ARTIKKEL 28b


1. Artikli 28a lõikes 1 osutatud missioonid, mille täitmisel liit võib kasutada tsiviil- ja sõjalisi vahendeid, hõlmavad ühiseid desarmeerimisoperatsioone, humanitaarabi- ja päästeoperatsioone, sõjalist nõustamist ja abistamist, konfliktide ennetamist ja rahutagamisoperatsioone, relvajõudude missioone kriiside ohjamisel, sealhulgas rahusobitamist ning olukorra konfliktijärgset stabiliseerimist. Kõik nimetatud missioonid võivad aidata xxxxx terrorismi vastu võitlemisele, toetades muuhulgas kolmandaid riike nende võitluses terrorismi vastu nende territooriumil.


2. Nõukogu võtab seoses lõikes 1 osutatud missioonidega vastu otsuseid, milles määratletakse nende eesmärgid ja ulatus ning elluviimise üldtingimused. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes tegutseb nõukogu juhtimisel ning tihedas ja pidevas ühenduses poliitika- ja julgeolekukomiteega, tagab selliste missioonide tsiviil- ja sõjaliste aspektide koordineerimise.


ARTIKKEL 28c


1. Nõukogu võib artikli 28b alusel vastuvõetud otsuste raames usaldada teatavate missioonide täitmise selliste liikmesriikide rühmale, kes soovivad ja on suutelised sellist missiooni täitma. Need liikmesriigid lepivad koos liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga omavahel kokku missiooni täitmise tingimustes.

2. Missiooni elluviimises osalevad liikmesriigid teavitavad nõukogu regulaarselt missiooni käigust omal algatusel või mõne teise liikmesriigi nõudmisel. Asjaomased riigid pöörduvad viivitamata nõukogu xxxxx, xxx missiooni ellu viimine toob xxxxx olulisi tagajärgi või eeldab lõikes 1 osutatud otsustega kindlaks määratud missiooni eesmärgi, ulatuse ja tingimuste muutmist. Sellistel juhtudel võtab nõukogu vastu vajalikud otsused.


ARTIKKEL 28d


1. Artikli 28a lõikes 3 osutatud ja nõukogu juhtimisel tegutseva Euroopa Kaitseagentuuri ülesandeks on:


a) aidata liikmesriikidel määratleda nende sõjaliste võimete alaseid eesmärke ja hinnata seda, kuidas liikmesriigid täidavad oma sõjaliste võimetega seotud kohustusi;


b) edendada operatiivvajaduste ühtlustamist ning tõhusate ja kokkusobivate hankemenetluste kasutuselevõtmist;


c) pakkuda mitmepoolse osalusega projekte sõjaliste võimetega seotud eesmärkide saavutamiseks ning tagada liikmesriikide rakendatavate programmide koordineerimine ja spetsiifiliste koostööprogrammide juhtimine;


d) toetada kaitsetehnoloogia alaseid uuringuid ning koordineerida ja kavandada ühisuuringuid ja tulevasi operatiivvajadusi rahuldavate tehniliste lahenduste väljatöötamist;


e) aidata määratleda ja vajaduse korral rakendada mis tahes kasulikke meetmeid kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks ja sõjaliste kulutuste tõhustamiseks.


2. Euroopa Kaitseagentuuri töös võivad osaleda kõik liikmesriigid, kes selleks soovi avaldavad. Nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse, milles määratakse kindlaks agentuuri põhikiri, asukoht ja töökord. Selles otsuses võetakse arvesse tegelikku osalemist agentuuri tegevuses. Agentuuri raames luuakse asjakohased rühmad, kuhu kuuluvad ühisprojektides koostööd tegevad liikmesriigid. Vajaduse korral täidab agentuur oma ülesandeid koostöös komisjoniga.

ARTIKKEL 28e


1. Liikmesriigid, kes soovivad osaleda artikli 28a lõikes 6 osutatud alalises struktureeritud koostöös, kes vastavad nõuetele ja võtavad endale sõjalisi võimeid puudutavaid kohustusi, mis on esitatud protokollis alalise struktureeritud koostöö kohta, teatavad oma kavatsusest nõukogule ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.


2. Kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud teatamist võtab nõukogu vastu otsuse, millega kehtestatakse alaline struktureeritud koostöö ja määratakse kindlaks osalevate liikmesriikide nimekiri. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega pärast konsulteerimist kõrge esindajaga.


3. Liikmesriik, kes soovib hiljem alalises struktureeritud koostöös osaleda, teatab oma kavatsusest nõukogule ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.


Nõukogu võtab vastu otsuse, millega kinnitab alalise struktureeritud koostöö protokolli artiklites 1 ja 2 osutatud tingimusi täitva ja kohustusi võtva asjaomase liikmesriigi osalemise. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega pärast konsulteerimist kõrge esindajaga. Hääletamisel osalevad ainult osalevaid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed.


Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 205 lõike 3 punkti a kohaselt.


4. Kui osalev liikmesriik ei täida enam nõudmisi või ei saa enam täita kohustusi, millele on osutatud alalist struktureeritud koostööd käsitleva protokolli artiklites 1 ja 2, võib nõukogu xxxxx vastu asjaomase liikmesriigi osalemist peatava otsuse.


Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Hääletamisel osalevad ainult osalevaid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, välja arvatud asjaomane liikmesriik.


Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 205 lõike 3 punkti a kohaselt.

5. Osalev liikmesriik, kes soovib alalisest struktureeritud koostööst loobuda, teavitab oma kavatsusest nõukogu, kes võtab teatavaks, et asjaomane liikmesriik enam ei osale.


6. Nõukogu poolt alalise struktureeritud koostöö raames vastu võetavad otsused ja soovitused võetakse vastu ühehäälselt, välja arvatud need, mis on sätestatud lõigetes 2–5. Käesoleva lõike kohaldamisel nõutakse ühehäälsuseks ainult osalevate liikmesriikide esindajate hääli.”


51) VI jaotise artiklid 29–39, mis käsitlevad õigusalast koostööd kriminaalasjades ja politseikoostööd, asendatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa IV jaotise peatükkidega 1, 4 ja 5. Artikkel 29 asendatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 61, artikkel 30 asendatakse nimetatud lepingu artiklitega 69f ja 69g, artikkel 31 asendatakse nimetatud lepingu artiklitega 69a, 69b ja 69d ning artikkel 32 asendatakse nimetatud lepingu artikliga 69h, artikkel 33 asendatakse nimetatud lepingu artikliga 61e ja artikkel 36 asendatakse artikliga 61d vastavalt käesoleva lepingu allpool toodud artikli 2 punktidele 64),

67) ja 68). Jaotise pealkiri jäetakse välja ja jaotise number muudetakse lõppsätteid käsitleva jaotise numbriks.


52) VI jaotise artiklid 40–40b ja VII jaotise artiklid 43–45, mis käsitlevad tõhustatud koostööd, asendatakse artikliga 10 vastavalt eespool toodud punktile 22) ja VII jaotis tunnistatakse kehtetuks.


53) Artiklid 41 ja 42 tunnistatakse kehtetuks.


LÕPPSÄTTED


54) Lõppsätteid käsitlev VIII jaotis nummerdatakse ümber VI jaotiseks; asjaomast jaotist ning artikleid 48, 49 ja 53 muudetakse vastavalt allpool toodud punktidele 56), 57) ja 61). Artikkel 47 asendatakse artikliga 25b vastavalt eespool toodud punktile 45) ning artiklid 46 ja 50 tunnistatakse kehtetuks.


55) Lisatakse uus artikkel 46a:


„ARTIKKEL 46a


Liit on juriidiline isik.”

56) Artikkel 48 asendatakse järgmisega:


„ARTIKKEL 48


1. Aluslepinguid võib muuta vastavalt tavalisele läbivaatamismenetlusele. Aluslepinguid võib samuti muuta vastavalt lihtsustatud läbivaatamismenetlusele.


Tavaline läbivaatamismenetlus


2. Iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või komisjon võib esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute muutmiseks. Muudatusettepanekutega võib muu hulgas ette näha liidule aluslepingutega antud pädevuse suurendamist või vähendamist. Nõukogu esitab need ettepanekud Euroopa Ülemkogule xx xxxxx teavitatakse riikide parlamente.


3. Kui Euroopa Ülemkogu teeb pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja komisjoniga lihthäälteenamusega otsuse kavandatavad muudatused läbi vaadata, kutsub Euroopa Ülemkogu eesistuja kokku konvendi, mis koosneb riikide parlamentide, liikmesriikide riigipeade või valitsusjuhtide ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindajatest. Euroopa Keskpangaga konsulteeritakse juhul, kui tegemist on institutsiooniliste muudatustega rahandusvaldkonnas. Konvent vaatab muudatusettepanekud xxxx xx võtab konsensuse alusel vastu soovituse liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsile vastavalt lõikes 4 sätestatule.


Euroopa Ülemkogu võib pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist lihthäälteenamusega otsustada konventi mitte kokku kutsuda, kui kavandatavate muudatuste ulatus xxxx xx õigusta. Sellisel juhul annab Euroopa Ülemkogu volitused liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsile.


4. Liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsi kutsub kokku nõukogu eesistuja selleks, et määrata ühisel kokkuleppel kindlaks aluslepingutesse tehtavad muudatused.


Muudatused jõustuvad pärast seda, xxx xxxx liikmesriigid on need ratifitseerinud kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.


5. Kui kaks aastat pärast aluslepingute muutmise lepingule allakirjutamist on neli viiendikku liikmesriikidest selle ratifitseerinud, kuid ühel või mitmel liikmesriigil on ratifitseerimisel tekkinud raskusi, arutab küsimust Euroopa Ülemkogu.

Lihtsustatud läbivaatamismenetlus


6. Iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või komisjon võib esitada Euroopa Ülemkogule ettepanekuid liidu sisepoliitikat ja -meetmeid käsitlevate Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa sätete täielikuks või osaliseks muutmiseks.


Euroopa Ülemkogu võib vastu xxxxx otsuse, millega muudetakse täielikult või osaliselt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmandat osa. Euroopa Ülemkogu teeb otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja komisjoniga ning institutsiooniliste muudatuste korral rahandusvaldkonnas Euroopa Keskpangaga. Nimetatud otsus jõustub pärast xxxx, xxx liikmesriigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud.


Teises lõigus osutatud otsus ei või suurendada aluslepingutega liidule antud pädevust.


7. Kui Euroopa Liidu toimimise lepingus või käesoleva lepingu V jaotises nähakse ette, et nõukogu teeb teatavas valdkonnas või teataval juhul otsuse ühehäälselt, võib Euroopa Ülemkogu xxxxx vastu otsuse, millega antakse nõukogule volitus teha otsuseid selles valdkonnas või sel juhul kvalifitseeritud häälteenamusega. Käesolevat lõiku ei kohaldata sõjalise ega kaitsepoliitilise tähendusega otsuste suhtes.


Kui Euroopa Liidu toimimise lepingus nähakse ette, et nõukogu võtab seadusandlikke akte vastu seadusandliku erimenetluse kohaselt, võib Euroopa Ülemkogu xxxxx vastu otsuse, millega lubatakse xxxxx selliseid õigusakte vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.


Kõigist esimese või teise lõigu alusel tehtud Euroopa Ülemkogu algatustest teavitatakse riikide parlamente. Kui mõni riigi parlament annab kuue kuu jooksul alates asjakohase teatise edastamise kuupäevast xxxxx xxx vastuseisust, esimeses või teises lõigus osutatud otsust vastu ei võeta. Kui vastuseisu ei väljendata, võib Euroopa Ülemkogu otsuse vastu xxxxx.


Esimeses või teises lõigus osutatud otsuse vastuvõtmiseks teeb Euroopa Ülemkogu ühehäälse otsuse pärast Euroopa Parlamendilt selle liikmete enamusega antud nõusoleku saamist.”

57) Artikli 49 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:


a) esimeses lauses asendatakse sõnad „… võib esitada … austab artikli 6 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid …” sõnadega „… võib esitada … austab artiklis 1a osutatud väärtusi ning võtab endale kohustuse neid edendada …”;


b) teises lauses asendatakse sõnad „Ta esitab avalduse nõukogule, kes otsustab asja ühehäälselt …” sõnadega „Sellest avaldusest teavitatakse Euroopa Xxxxxxxxxx xx riikide parlamente. Taotlejariik esitab avalduse nõukogule, kes teeb otsuse ühehäälselt …”; [teine muudatus ei puuduta eestikeelset teksti] ning sõna „absoluutse” jäetakse välja;


c) lõigu lõppu lisatakse järgmine uus xxxxx: „Arvesse võetakse liitu astumise tingimusi, milles Euroopa Ülemkogu on kokku leppinud.”


58) Lisatakse uus artikkel 49a:


„ARTIKKEL 49a


1. Iga liikmesriik võib otsustada vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele liidust välja astuda.


2. Liikmesriik, kes otsustab välja astuda, teatab oma kavatsusest Euroopa Ülemkogule. Euroopa Ülemkogult saadud suuniste kohaselt räägib liit selle riigiga xxxx xx sõlmib lepingu, milles sätestatakse riigi väljaastumise kord, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku. Asjaomase lepingu üle peetakse läbirääkimisi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 188n lõike 3 kohaselt. Selle sõlmib nõukogu, tehes otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.


3. Aluslepingute kohaldamine asjaomase liikmesriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödumisel lõikes 2 osutatud teatest, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada.


4. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel väljaastuvat liikmesriiki esindav Euroopa Ülemkogu ja nõukogu liige xx xxxxx xxxx liikmesriiki puudutavatel Euroopa Ülemkogu või nõukogu aruteludel ja otsuste tegemisel.

Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 205 lõike 3 punkti b kohaselt.


5. Kui liidust välja astunud riik avaldab soovi uuesti liitu astuda, menetletakse tema taotlust artiklis 49 osutatud korras.”


59) Lisatakse artikkel 49b:


„ARTIKKEL 49b


Aluslepingutele lisatud protokollid ja lisad on aluslepingute lahutamatu osa.”


60) Lisatakse artikkel 49c:


„ARTIKKEL 49c


1. Aluslepinguid kohaldatakse Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ning Suurbritannia xx Xxxxx-Iiri Ühendkuningriigi suhtes.


2. Aluslepingute territoriaalne kohaldamisala on täpsustatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 311a.”


61) Artiklit 53 muudetakse järgmiselt:


a) esimene lõik muudetakse lõikeks 1, keelte loendisse lisatakse Euroopa Liidu lepingu praeguse artikli 53 teises lõigus loetletud keeled ja teine lõik jäetakse välja;

b) lisatakse uus lõige 2:


„2. Käesoleva lepingu võib samuti tõlkida liikmesriikide määratud teistesse keeltesse, sealhulgas keeltesse, millel vastavalt liikmesriigi põhiseaduslikule korrale on ametliku keele staatus kas riigis tervikuna või osal riigi territooriumist. Liikmesriigid esitavad asjaomase tõlgete tõestatud koopiad deponeerimiseks nõukogu arhiivi.”


ARTIKKEL 2


Euroopa Ühenduse asutamislepingut muudetakse vastavalt käesoleva artikli sätetele.


1) Lepingu pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Liidu toimimise leping”.


A. HORISONTAALSED MUUDATUSED


2) Kogu lepingu ulatuses:


a) asendatakse sõna „ühendus” ja sõnad „Euroopa Ühendus” sõnaga „liit”, sõnad „Euroopa ühendused” sõnadega „Euroopa Liit”, välja arvatud artikli 299 lõike 6 punkt c, mis nummerdatakse ümber artikli 311a lõike 5 punktiks c. Artikli 136 esimese lõigu osas kohaldatakse eelnevat muudatust xxxx xxxx „ühendus” suhtes;


b) asendatakse sõnad „käesolev leping” sõnaga „aluslepingud” sobivas käändes ning vajaduse korral viiakse nimetatud nimisõnaga ühilduvad tegusõnad mitmuse vormi; käesolevat punkti ei kohaldata artikli 182 kolmanda lõigu ning artiklite 312 ja 313 suhtes;


c) asendatakse sõnad „[nõukogu] [ …] vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele” xx xxxxx väljendi muud esinemiskujud sõnadega „[Euroopa Parlament ja nõukogu] [...] seadusandliku tavamenetluse kohaselt” ja kohandatakse vajaduse korral vastavalt xxxxx struktuuri ning sõnad „artiklis 251 sätestatud menetlus” xx xxxxx väljendi muud esinemiskujud asendatakse sõnadega „seadusandlik tavamenetlus” sobivas käändes;


d) jäetakse sõnad „kvalifitseeritud häälteenamusega” välja ning kohandatakse vajaduse korral vastavalt xxxxx struktuuri;

e) asendatakse sõnad „riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokku tulev nõukogu” xx xxxxx väljendi muud esinemiskujud sõnadega „Euroopa Ülemkogu” sobivas käändes;


f) asendatakse sõnad „institutsioonid või asutused” ja sõnad „institutsioonid või organid”, sõnadega „institutsioonid, organid või asutused” sobivas käändes, välja arvatud

artikli 193 esimeses lõigus;


g) asendatakse sõna „ühisturg” sõnaga „siseturg” sobivas käändes;


h) asendatakse sõna „eküü” sõnaga „euro” sobivas käändes;


i) asendatakse sõnad „[liikmesriigid] [ …], mille suhtes ei ole kehtestatud erandit” ja sõnad

„[liikmesriigid] [ …], mille suhtes ei kehti erand” sõnadega „[liikmesriigid][ …], mille rahaühik on euro” sobivas käändes;


j) asendatakse lühend „EKP” sõnadega „Euroopa Keskpank” sobivas käändes;


k) asendatakse sõnad „EKPS põhikiri” sõnadega „EKPS ja EKP põhikiri” sobivas käändes;


l) asendatakse sõnad „artiklis 114 ettenähtud komitee”, „artiklis 114 märgitud komitee” ja

„artiklis 114 nimetatud komitee” sõnadega „majandus- ja rahanduskomitee” sobivas käändes;


m) asendatakse sõnad „Euroopa Kohtu põhikiri” sõnadega „Euroopa Liidu Kohtu põhikiri” sobivas käändes;


n) asendatakse sõnad „esimese astme xxxxx” sõnaga „üldkohus” sobivas käändes;


o) asendatakse sõna „kohtukolleegium” vastavalt sõnaga „erikohus” sobivas käändes ja arvus ning kohandatakse vajaduse korral vastavalt xxxxx struktuuri.


3) Järgmistes artiklites asendatakse sõnad „nõukogu [ …] ühehäälselt” sõnadega „nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt” ja sõnad „komisjoni ettepaneku põhjal” jäetakse välja ning kohandatakse vajaduse korral vastavalt xxxxx struktuuri:


– artikli 13, mis muudetakse artikliks 16e, lõige 1

– artikli 19 lõige 1

– artikli 19 lõige 2

– artikli 22 teine lõik

– artikkel 93

– artikkel 94, mis muudetakse artikliks 95

– artikli 104 lõike 14 teine lõik

– artikli 175 lõike 2 esimene lõik

4) Järgmistes artiklites lisatakse sõna „nõukogu [ …]” järele sõna „lihthäälteenamusega” ning kohandatakse vajaduse korral vastavalt xxxxx struktuuri:


– artikli 130 esimene lõik

– artikli 144 esimene lõik

– artikkel 208

– artikkel 209

– artikli 213 viimase lõigu kolmas xxxxx

– artikkel 216

– artikkel 284


5) Järgmistes artiklites asendatakse sõnad „pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga” sõnadega „pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist”:


– artikli 13, mis muudetakse artikliks 16e, lõige 1

– artikli 22 teine lõik


6) Järgmistes artiklites asendatakse sõna „institutsioon” sõnadega „institutsioon, organ või asutus” sobivas käändes ning kohandatakse vajaduse korral vastavalt xxxxx struktuuri:


– artikli 195 lõike 1 teine lõik

– artikli 232 teine lõik

– artikli 233 esimene lõik

– artikli 234 punkt b

– artikli 255 lõige 3, mis muudetakse artikli 16a kolmandaks lõiguks


7) Järgmistes artiklites asendatakse sõnad „Euroopa Xxxxx” või „xxxxx” sõnadega „Euroopa Liidu Xxxxx” sobivas käändes:


– artikli 83 lõike 2 punkt d

– artikli 88 lõike 2 teine lõik

– artikli 95, mis muudetakse artikliks 94, lõige 9

– artikli 225a kuues lõik

– artikli 226 teine lõik

– artikli 227 esimene lõik

– artikli 228 lõige 1, esimesel nimetamisel

– artikkel 229

– artikkel 229a

– artikli 230 esimene lõik

– artikli 231 esimene lõik

– artikli 232 esimene lõik

– artikli 233 esimene lõik

– artikli 234 esimene lõik

– artikkel 235

– artikkel 236

– artikli 237 sissejuhatav xxxxx

– artikkel 238

– artikkel 240

– artikli 242 esimene xxxxx

– artikkel 243

– artikkel 244

– artikli 247 lõige 9, mis nummerdatakse ümber lõikeks 8

– artikli 256 teine lõik

Järgmistes artiklites jäetakse sõna „Xxxxx” eest välja sõna „Euroopa” ning sõna „xxxxx” kirjutatakse väikese algustähega:


– artikli 227 neljas lõik – artikli 232 kolmas lõik

– artikli 228 lõige 1, teisel nimetamisel – artikli 234 teine xx xxxxxx lõik

– artikli 230 kolmas lõik – artikli 237, punkti d) kolmas xxxxx

– artikli 231 teine lõik – artikli 256 neljas lõik


8) Järgmistes artiklites asendatakse viide lepingu muule artiklile järgmise viitega Euroopa Liidu lepingu artiklile:


– artikli 21 kolmas lõik, mis muudetakse neljandaks lõiguks:

viide artiklile 9 (esimene viide) ja artikli 53 lõikele 1 (teine viide)

– artikkel 97b: viide artiklile 2

– artikkel 98: viide artiklile 3 (esimene viide)

– artikli 105 lõike 1 xxxxx xxxxx: viide artiklile 2

– artikli 215 kolmas lõik, mis muudetakse neljandaks lõiguks:

viide artikli 9d lõike 7 esimesele lõigule


9) [Muudatus ei puuduta eestikeelset teksti].

B. KONKREETSED MUUDATUSED


PREAMBUL


10) [Esimene muudatus ei puuduta eestikeelset teksti], preambuli viimases põhjenduses asendatakse sõnad „ON OTSUSTANUD rajada EUROOPA ÜHENDUSE ja sel eesmärgil määranud …” asendatakse sõnadega „ON MÄÄRANUD sel eesmärgil …”.


ÜHISSÄTTED


11) Artiklid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks. Lisatakse artikkel 1a:


„ARTIKKEL 1a


1. Käesoleva lepinguga korraldatakse liidu toimimist ning määratakse kindlaks liidu pädevuse valdkonnad, pädevuse teostamise ulatus xx xxxx.


2. Käesolev leping ja Euroopa Liidu leping on liidu aluseks olevad lepingud. Neid kahte lepingut, millel on samaväärne õigusjõud, nimetatakse aluslepinguteks.”


PÄDEVUSE LIIGID JA VALDKONNAD


12) Lisatakse järgmine uus jaotis ja järgmised uued artiklid 2a-2e:


„I JAOTIS

LIIDU PÄDEVUSE LIIGID JA VALDKONNAD


ARTIKKEL 2a


1. Kui aluslepingud annavad liidule teatud valdkonnas ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu xxxxx ainult liit, liikmesriigid võivad xxxx xxxx ainult liidu volitusel või liidu õigusaktide rakendamiseks.

2. Kui aluslepingud annavad liidule teatud valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevuse, võivad nii liit kui ka liikmesriigid selles valdkonnas õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu xxxxx. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid teostavad taas oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit on otsustanud oma pädevuse teostamise lõpetada.


3. Liikmesriigid koordineerivad oma majandus- ja tööhõivepoliitikat käesoleva lepinguga ettenähtud korras, mille määratlemine on liidu pädevuses.


4. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu sätetele on liidul pädevus määratleda ja rakendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, sealhulgas kujundada järk-järgult ühist kaitsepoliitikat.


5. Teatud valdkondades ja aluslepingutes sätestatud tingimustel on liit pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks, xxxx et see asendaks liikmesriikide pädevuse xxxx valdkondades.


Liidu õiguslikult siduvad aktid, mis neid valdkondi käsitlevate aluslepingute sätete põhjal vastu võetakse, ei kohusta liikmesriike oma õigus- või haldusnorme ühtlustama.


6. Liidu pädevuse teostamise ulatus xx xxxx määratakse kindlaks aluslepingute vastavates sätetes iga valdkonna kohta.


ARTIKKEL 2b


1. Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades:


a) tolliliit;


b) siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine;


c) nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro;

d) mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames;


e) ühine kaubanduspoliitika.


2. Liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, xxx xxxxx sõlmimise näeb ette liidu seadusandlik akt või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada liidul teostada oma sisemist pädevust, või xxx xxxxx sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala.


ARTIKKEL 2c


1. Liidul on liikmesriikidega jagatud pädevus, kui aluslepingud annavad liidule pädevuse, mis ei ole seotud artiklites 3 ja 6 osutatud valdkondadega.


2. Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust järgmistes põhivaldkondades:


a) siseturg,


b) käesolevas lepingus määratletud sotsiaalpoliitika valdkonnad,


c) majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus,


d) põllumajandus ja kalandus, välja arvatud mere bioloogiliste ressursside kaitse,


e) keskkond,


f) tarbijakaitse,


g) transport,

h) üleeuroopalised võrgud,


i) energeetika,


j) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala,


k) ühised ohutusprobleemid rahvatervise küsimustes seoses käesolevas lepingus määratletud aspektidega.


3. Teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja kosmose alal kuulub liidu pädevusse meetmete võtmine eelkõige programmide koostamiseks ja elluviimiseks, kuid selle pädevuse kasutamine ei või takistada liikmesriikidel oma pädevuse teostamist.


4. Arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas on liit pädev võtma meetmeid ja viima ellu ühist poliitikat, kuid selle pädevuse teostamine ei või takistada liikmesriikidel oma pädevuse teostamist.


ARTIKKEL 2d


1. Liikmesriigid koordineerivad liidu piires oma majanduspoliitikat. Sel eesmärgil võtab nõukogu vastu meetmeid, eelkõige selle poliitika üldsuunised.


Liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, kohaldatakse erisätteid.


2. Liit võtab meetmeid liikmesriikide tööhõivepoliitika koordineerimise tagamiseks, eelkõige määratledes selle poliitika üldsuunised.


3. Liit võib teha algatusi liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimise tagamiseks.

ARTIKKEL 2e


Liit on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks. Need meetmed puudutavad Euroopa tasandil järgmisi valdkondi:


a) inimeste tervise kaitse ja parandamine,


b) tööstus,


c) kultuur,


d) turism,


e) haridus, kutseõpe, noorsugu ja sport,


f) kodanikukaitse,


g) halduskoostöö.”

ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED


13) Lisatakse järgmine jaotis ja artikkel 2f:


„II JAOTIS ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED


ARTIKKEL 2f


Liit tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke ja järgides pädevuse andmise põhimõtet.”


14) Artikli 3 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Lõiget 2 muudetakse järgmiselt: sõnad

„… käesolevas artiklis osutatud meetmete” asendatakse sõnadega „…oma asjaomaste meetmete” ning lõige jäetakse nummerdamata.


15) Artikli 4 tekst muudetakse artikliks 97b. Artiklit muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 85).


16) Artikkel 5 tunnistatakse kehtetuks; see asendatakse Euroopa Liidu lepingu artikliga 3b.


17) Lisatakse artikkel 5a:


„ARTIKKEL 5a


Oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.”

18) Lisatakse artikkel 5b:


„ARTIKKEL 5b


Oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel püüab liit võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.”


19) Artiklist 6 jäetakse välja sõnad „Artiklis 3 osutatud”.


20) Lisatakse artikkel 6a, mille aluseks on artikli 153 lõike 2 sõnastus.


21) Lisatakse artikkel 6b, mille aluseks on loomade kaitset ja heaolu käsitleva protokolli säte; xxxxx xxxx „põllumajandus-” lisatakse sõna „kalandus-”, sõnad „, siseturu- ja” asendatakse sõnadega „ja siseturupoliitika ning”, sõna „… teaduspoliitika” asendatakse sõnadega

„teadusuuringute ja tehnoloogia arengu ja kosmosepoliitika” ja sõna „… loomade …” järele lisatakse sõnad „kui aistimisvõimeliste olendite”.


22) Artiklid 7–10 tunnistatakse kehtetuks. Artiklid 11 ja 11a asendatakse Euroopa Liidu lepingu artikliga 10 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 280a–280i vastavalt käesoleva lepingu eespool toodud artikli 1 punktile 22) ning allpool toodud punktile 278).


23) Artikli 12 tekst muudetakse artikliks 16d.


24) Artikli 13 tekst muudetakse artikliks 16e. Artiklit muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 33).


25) Artikkel 14 muudetakse artikliks 22a. Artiklit muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 41).


26) Artikkel 15 muudetakse artikliks 22b. Artiklit muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 42).


27) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:


a) xxxxx alguses asendatakse sõnad „Xxxx et see piiraks artiklite 73, 86 ja 87 kohaldamist” sõnadega „Xxxx et see piiraks Euroopa Liidu lepingu artikli 3a ja käesoleva lepingu artiklite 73, 86 ja 87 kohaldamist”;

b) xxxxx xxxxx asendatakse sõnad „… ja tingimuste alusel, mis võimaldavad xxxx täita oma ülesandeid.” sõnadega „… ja tingimuste ning eelkõige majandus- ja rahandusalaste tingimuste alusel, mis võimaldavad xxxx täita oma ülesandeid.”;


c) lisatakse järgmine uus xxxxx:


„Euroopa Parlament ja nõukogu määratlevad määruste abil nimetatud põhimõtted ja tingimused seadusandliku tavamenetluse kohaselt, xxxx et see piiraks liikmesriikide pädevust kooskõlas aluslepingutega niisuguseid teenuseid osutada, tellida ja rahastada.”


28) Lisatakse artikkel 16a, mille aluseks on artikli 255 sõnastus; artiklit muudetakse järgmiselt:


a) lõike 1 ette lisatakse järgmine tekst, lõige 1 nummerdatakse ümber lõikeks 3 ning lõiked 2 ja 3 muudetakse lõikudeks:


„1. Hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused xxx xxxx võimalikult avalikult.


2. Euroopa Parlamendi istungid on avalikud, samuti nõukogu istungid, kui see arutab ja hääletab seadusandlike aktide eelnõusid.”;


b) lõikeks 3 ümber nummerdatud lõike 1 esimeses lõigus asendatakse sõnad „Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele” sõnadega „liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes andmekandjal säilitatavatele dokumentidele” ning sõnad

„lõigetega 2 ja 3” asendatakse sõnadega „käesoleva lõikega”;


c) lõike 3 teiseks lõiguks muudetud lõikesse 2 lisatakse sõna „määrab” järele sõnad

„määruste abil” ning sõnad „kahe aasta jooksul pärast Amsterdami lepingu jõustumist” jäetakse välja;


d) lõike 3 kolmandaks lõiguks muudetud lõikes 3 asendatakse sõnad „Iga eespool nimetatud institutsioon täpsustab ...” sõnadega „Iga institutsioon xxxxx xxx töö läbipaistvuse ja täpsustab ...”, lõigu lõppu lisatakse sõnad „... vastavalt teises lõigus osutatud määrustele” ning lisatakse kaks järgmist uut lõiku:


„Euroopa Liidu Xxxxx, Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank kohaldavad käesolevat lõiget ainult oma haldusülesannete täitmisel.

Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad seadusandlike menetlustega seotud dokumentide avaldamise teises lõigus osutatud määrustega kehtestatud tingimuste kohaselt.”


29) Lisatakse artikkel 16b, millega asendatakse artikkel 286:


„ARTIKKEL 16b


1. Igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele.


2. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning liikmesriikides liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul, samuti selliste andmete vaba liikumise eeskirjad. Nende eeskirjade täitmist kontrollivad sõltumatud asutused.


Käesoleva artikli alusel vastu võetud eeskirjad ei mõjuta Euroopa Liidu lepingu artiklis 25a ettenähtud erieeskirju.”


30) Lisatakse artikkel 16c:


„ARTIKKEL 16c


1. Liit austab ega piira staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või -kogukondadel.


2. Liit austab staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on samavõrra ka filosoofilistel ja mitteusulistel organisatsioonidel.


3. Tunnustades nende identiteeti ja erilist panust, peab liit nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.”

MITTEDISKRIMINEERIMINE JA KODAKONDSUS


31) Teise osa pealkiri asendatakse järgmise pealkirjaga: „MITTEDISKRIMINEERIMINE JA LIIDU KODAKONDSUS”.


32) Lisatakse artikkel 16d, mille aluseks on artikli 12 sõnastus.


33) Lisatakse artikkel 16e, mille aluseks on artikli 13 sõnastus; lõikes 2 asendatakse sõnad „Kui nõukogu võtab vastu ühenduse edendamismeetmeid ...” sõnadega „Erandina lõikest 1 võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt xxxxx vastu ühenduse edendamismeetmete aluspõhimõtted ...” ning xxxxx asuvad sõnad „..., teeb ta erandina lõikest 1 otsuse vastavalt artiklis 251 ettenähtud menetlusele” jäetakse välja.


34) Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:


a) [muudatus ei puuduta eestikeelset teksti];


b) lõige 2 asendatakse järgmisega:


„2. Liidu kodanikel on aluslepingutes sätestatud õigused ja kohustused. Xxxx on muu hulgas:


a) õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil;


b) õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel;


c) õigus saada kolmanda riigi territooriumil, xxx xx ole esindatud see liikmesriik, mille kodanikud nad on, kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel xxx xxxxx teise liikmesriigi kodanikud;


d) õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi xxxxx, esitada kaebus Euroopa ombudsmanile ning pöörduda liidu institutsioonide ja nõuandvate organite xxxxx ühes aluslepingute keeltest xx xxxxx vastus samas keeles.


Nimetatud õigusi kasutatakse vastavalt tingimustele ja piirangutele, mis on kindlaks määratud aluslepingutega ning nende rakendamiseks vastuvõetud meetmetega.”

35) Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:


a) lõikes 2 asendatakse sõnad „... võib nõukogu vastu xxxxx ...” sõnadega „... võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt xxxxx vastu ...” ja viimane xxxxx jäetakse välja;


b) lõige 3 asendatakse järgmisega:


„3. Samadel eesmärkidel, nagu on osutatud lõikes 1, xx xxx aluslepingud ei ole sätestanud vajalikke volitusi, võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt xxxxx sotsiaalkindlustuse või sotsiaalkaitse meetmeid. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.”


36) Artiklis 20 asendatakse sõnad „... kehtestavad omavahel vajalikud eeskirjad ning ...” sõnadega

„… kehtestavad vajalikud sätted ning …”. Lisatakse järgmine uus lõik:


„Nõukogu võib seadusandliku erimenetluse kohaselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga xxxxx vastu direktiive, millega kehtestatakse sellise kaitse hõlbustamiseks vajalikud koordineerimis- ja koostöömeetmed.”


37) Artiklisse 21 lisatakse järgmine uus esimene lõik:


„Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks Euroopa Liidu lepingu artikli 8b tähenduses kodanikualgatuse esitamise korra ja tingimused, xxxxx arvatud minimaalse liikmesriikide arvu, millest need kodanikualgatused peavad pärinema.”


38) Artikli 22 teises lõigus asendatakse sõnad „käesolevas osas ettenähtud õiguste suurendamiseks või täiendamiseks vastu sätteid, mida ta soovitab liikmesriikidel vastu xxxxx kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega.” sõnadega „vastu sätteid artikli 17 lõikes 2 loetletud õiguste suurendamiseks või täiendamiseks. Asjaomased sätted jõustuvad pärast xxxx, xxx liikmesriigid on need kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud.”


39) Kolmanda osa pealkirjas asendatakse sõna „POLIITIKA” sõnadega „SISEPOLIITIKA JA - MEETMED”.

SISETURG


40) Kolmanda osa algusesse lisatakse I jaotis pealkirjaga „SISETURG”.


41) Lisatakse artikkel 22a, mille aluseks on artikli 14 sõnastus. Lõige 1 asendatakse järgmisega:


„1. Liit võtab meetmeid siseturu rajamiseks või selle toimimise tagamiseks vastavalt aluslepingute asjakohastele sätetele.”


42) Lisatakse artikkel 22b, mille aluseks on artikli 15 sõnastus. Esimeses lõigus asendatakse sõnad „... rajamise perioodil ...” sõnaga „... rajamiseks ...”


43) Kaupade vaba liikumist käsitlev I jaotis nummerdatakse ümber Ia jaotiseks.


44) Artikli 23 lõikes 1 asendatakse sõnad „…rajaneb tolliliidul, mis hõlmab kogu kaubavahetust …” sõnadega „… hõlmab tolliliitu, mis laieneb kogu kaubavahetusele …”.


45) Artikli 27 järele lisatakse 1a. peatükk pealkirjaga „TOLLIKOOSTÖÖ” ja artikkel 27a, mille aluseks on artikli 135 sõnastus, kusjuures artikli 135 viimane xxxxx jäetakse välja.

PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS


46) II jaotise pealkirja lisatakse sõnad „JA KALANDUS”.


47) Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:


a) lõikesse 1 lisatakse järgmine uus esimene lõige: „1. Liit määratleb ja viib ellu ühist põllumajandus- ja kalanduspoliitikat.”; praeguse lõike 1 tekst muudetakse teiseks lõiguks.


Teise lõigu esimesse lausesse lisatakse sõna „põllumajandust” järele sõnad „ja kalandust ning” ning lõigu lõppu lisatakse järgmine xxxxx: „Viited ühisele põllumajanduspoliitikale või põllumajandusele ning termini „põllumajanduslik” kasutamine hõlmavad ka kalandust, võttes arvesse selle sektori iseärasusi.”;


b) lõikesse 2 lisatakse sõna „rajamiseks” järele sõnad „või toimimiseks”;


c) lõikest 3 jäetakse välja sõnad „käesoleva lepingu”.


48) Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:


a) esimesse lõiku lisatakse sõna „nõukogu” ette sõnad „Euroopa Parlament ja”, sõna

„määrab” asendatakse sõnaga „määravad” ning viide lõikele 3 jäetakse välja;


b) teises lõigus asendatakse sissejuhatav xxxxx järgmise lausega: „Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal lubada toetust anda:”.


49) Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:


a) lõige 1 jäetakse välja;


b) lõige 2 nummerdatakse ümber lõikeks 1, sõnad „Olles võtnud arvesse lõikes 1 ettenähtud konverentsi töö tulemused, teeb komisjon kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ettepanekud ...” asendatakse sõnadega „Komisjon esitab ettepanekud ...” ning kolmas lõik jäetakse välja;


c) uute lõigetena 2 ja 3 lisatakse järgmised lõiked ning neile järgnevad lõiked nummerdatakse selle tulemusel ümber:

„2. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega artikli 34 lõikes 1 ettenähtud ühise põllumajanduse turukorralduse ning muud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted.


3. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed hindade ja maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamise ning kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.”;


d) lõikeks 4 ümber nummerdatud lõike 3 sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad

„Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega ja vastavalt lõikele 2 asendada riikide turukorralduse ühise korraldusega …” sõnadega „Riikide turukorraldus võidakse vastavalt lõikele 2 asendada ühise korraldusega …”;


e) [muudatus ei puuduta eestikeelset teksti].


TÖÖTAJATE VABA LIIKUMINE


50) Artikli 39 lõike 3 punktis d asendatakse sõna „rakendusmäärustesse” sõnaga „määrustesse”.


51) Artiklit 42 muudetakse järgmiselt:


a) esimeses lõigus asendatakse sõnad „... võõrtöötajatele ja nende ülalpeetavatele:” sõnadega „võõrtöötajatele xx xxxxx liikmesriigi füüsilisest isikust ettevõtjatele ning nende ülalpeetavatele:”;


b) viimane lõik asendatakse järgmisega:


„Kui nõukogu liige teatab, et esimeses lõigus osutatud seadusandliku akti eelnõu mõjutaks tema sotsiaalkindlustussüsteemi tähtsaid aspekte, eelkõige selle reguleerimisala, kulusid või rahandusstruktuuri, või mõjutaks selle süsteemi finantstasakaalu, võib ta nõuda, et küsimus esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul seadusandlik tavamenetlus peatatakse. Pärast arutelu ja nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist Euroopa Ülemkogu:


a) saadab eelnõu tagasi nõukogule, kes lõpetab seadusandliku tavamenetluse peatamise, või


b) xx xxxx meetmeid või taotleb, et komisjon esitaks uue ettepaneku; sellisel juhul ei loeta algselt esitatud õigusakti vastuvõetuks.”

ASUTAMISÕIGUS


52) Artikli 44 lõike 2 esimese lõigu algusesse lisatakse sõnad „Euroopa Parlament, ...”.


53) Artikli 45 teises lõigus asendatakse sõnad „Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega ...” sõnadega „Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ...”.


54) Artiklit 47 muudetakse järgmiselt:


a) lõike 1 lõppu lisatakse järgmine tekst: „ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamist ja jätkamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta.”;


b) lõige 2 jäetakse välja ja lõige 3 nummerdatakse ümber lõikeks 2.


55) Lisatakse artikkel 48a, mille aluseks on artikli 294 sõnastus.


TEENUSED


56) Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:


a) esimeses lõigus asendatakse sõnad „ühenduse riigis” sõnaga „liikmesriigis”;


b) teises lõigus asendatakse sõnad „Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega kohaldada ...” sõnadega „Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kohaldada ...”.


57) Artikli 50 kolmandas lõigus asendatakse sõna „riigis” sõnaga „liikmesriigis”. [Teine muudatus ei puuduta eestikeelset teksti].

58) Artikli 52 lõikes 1 asendatakse sõnad „... annab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal xx xxxxxx konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning Euroopa

Parlamendiga … direktiivid” sõnadega „... annavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt xx xxxxxx konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega direktiive”.


59) Artiklis 53 asendatakse sõnad „… võimaldavad, teatavad nad oma valmisolekust liberaliseerida teenused …” sõnadega „… seda võimaldavad, teevad nad jõupingutusi, selleks et liberaliseerida teenuseid …”.


KAPITAL


60) Artikli 57 lõikes 2 asendatakse sõnad „... võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ja komisjoni ettepaneku põhjal xxxxx meetmeid ...” sõnadega „... võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed ...” ning lõike 2 viimane xxxxx muudetakse lõikeks 3, mis on järgmise sõnastusega:


„3. Erandina lõikest 2 võib ainult nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt xxxxx vastu meetmeid, mis kujutavad endast liidu õiguses sammu tagasi kapitali kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest liikumise liberaliseerimise osas.”


61) Artiklisse 58 lisatakse järgmine uus lõige 4:


„4. Artikli 57 lõike 3 rakendusmeetmete puudumisel võib komisjon või kui komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates asjaomase liikmesriigi taotluse esitamisest otsust teinud, nõukogu vastu xxxxx otsuse, millega nähakse ette, et liikmesriigi vastuvõetud üht või enamat kolmandat riiki puudutavad piiravad maksumeetmed loetakse aluslepingutega kokkusobivaks, kui nad on põhjendatud ühega liidu eesmärkidest ja sobivad siseturu nõuetekohase toimimisega.

Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt liikmesriigi taotluse põhjal.”


62) Artikkel 60 muudetakse artikliks 61h. Seda muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 64).

VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA


63) Viisa-, varjupaiga-, sisserände- ja muud isikute vaba liikumisega seotud poliitikat käsitlev IV jaotis asendatakse IV jaotisega, mille pealkiri on „VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA”. Asjaomane jaotis sisaldab järgmisi peatükke:


1. peatükk: Üldsätted

2. peatükk: Piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika

3. peatükk: Õigusalane koostöö tsiviilasjades

4. peatükk: Õigusalane koostöö kriminaalasjades

5. peatükk: Politseikoostöö ÜLDSÄTTED

64) Artikkel 61 asendatakse järgmise peatüki ja järgmiste artiklitega. Artikkel 61 asendab xx xxxxxx Euroopa Liidu lepingu artikli 29, artikkel 61d asendab nimetatud lepingu artikli 36, artikkel 61e asendab Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 64 lõike 1 xx xxxxxx Euroopa Liidu lepingu artikli 33, artikkel 61g asendab Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 66 ja artikkel 61h võtab üle nimetatud lepingu artikli 60 vastavalt eespool toodud punktile 62):


„1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED


ARTIKKEL 61


1. Liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigustraditsioone ja -süsteeme.


2. Liit tagab isikutele piirikontrolli puudumise sisepiiridel ning kujundab varjupaiga, sisserände ja välispiiril teostatava kontrolli valdkonnas liikmesriikidevahelisel solidaarsusel põhineva ühise poliitika, mis on õiglane kolmandate riikide kodanike suhtes. Käesoleva jaotise kohaldamisel koheldakse kodakondsuseta isikuid kolmandate riikide kodanikena.


3. Liit püüab tagada turvalisuse kõrge taseme kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia vältimise ja nende vastu võitlemise meetmetega, politsei ja õigusasutuste ning muude pädevate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö tagamise meetmetega, samuti kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamisega ning vajaduse korral kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamisega.

4. Liit hõlbustab õiguskaitse kättesaadavust eelkõige tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kaudu.


ARTIKKEL 61a


Euroopa Ülemkogu määratleb seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires.


ARTIKKEL 61b


Riikide parlamendid tagavad 4. ja 5. peatüki alusel esitatavate ettepanekute ja seadusandlike algatuste vastavuse subsidiaarsuse põhimõttele vastavalt protokollile subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta.


ARTIKKEL 61c


Xxxx et see piiraks artiklite 226, 227 ja 228 kohaldamist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal eelkõige vastastikuse tunnustamise põhimõtte täieliku rakendamise hõlbustamiseks xxxxx vastu meetmeid, millega sätestatakse kord, mille kohaselt liikmesriigid hindavad koostöös komisjoniga objektiivselt ja erapooletult käesolevas jaos osutatud liidu poliitika rakendamist liikmesriikide asutuste poolt. Euroopa Xxxxxxxxxx xx riikide parlamente teavitatakse hindamise sisust ja tulemustest.


ARTIKKEL 61d


Sisejulgeoleku alase operatiivkoostöö edendamiseks ja tugevdamiseks liidus moodustatakse nõukogu alaline komitee. Xxxx et see piiraks artikli 207 kohaldamist, aitab komitee xxxxx liikmesriikide pädevate asutuste tegevuse koordineerimisele. Selle komitee töös võivad osaleda liidu asjaomaste organite ja asutuste esindajad. Euroopa Xxxxxxxxxx xx riikide parlamente teavitatakse komitee tegevusest.

ARTIKKEL 61e


Käesolev jaotis ei mõjuta liikmesriikide nende kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra säilitamise ja sisejulgeoleku kaitsmisega.


ARTIKKEL 61f


Liikmesriigid võivad luua omavahel xx xxxx vastutusel riigi julgeoleku kaitsmise eest vastutavate haldusteenistuste vahel koostöö- ja koordinatsioonivorme, mida nad peavad asjakohaseks.


ARTIKKEL 61g


Nõukogu võtab vastu meetmeid liikmesriikide pädevate talituste vahelise ning samuti nende talituste ja komisjoni vahelise halduskoostöö tagamiseks käesolevas jaotises käsitletavates valdkondades. Nõukogu teeb otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, kui artiklist 61i ei tulene teisiti, xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.


ARTIKKEL 61h


Kui see on vajalik artiklis 61 osutatud eesmärkide saavutamiseks terrorismi ja sellega seotud tegevuse ennetamise xx xxxxx vastu võitlemise osas, määratlevad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil raamistiku haldusmeetmete võtmiseks kapitali liikumise ja maksete suhtes, näiteks füüsilistele või juriidilistele isikutele, rühmadele või mitteriiklikele rühmitustele kuuluvate või nende omandis või valduses olevate rahaliste vahendite, finantsvarade või majanduslike tulude külmutamiseks.


Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmeid esimeses lõigus osutatud raamistiku rakendamiseks.


Käesolevas artiklis osutatud õigusaktid sisaldavad vajalikke õiguslikke tagatisi käsitlevaid sätteid.

ARTIKKEL 61i


4. ja 5. peatükis osutatud õigusaktid ning artiklis 61g osutatud meetmed, mis tagavad halduskoostöö nimetatud peatükkides määratletud valdkondades, võetakse vastu:


a) komisjoni ettepaneku põhjal, või


b) ühe neljandiku liikmesriikide algatusel.” PIIRIKONTROLLI-, VARJUPAIGA- JA SISSERÄNDEPOLIITIKA

65) Artiklid 62 ja 64 asendatakse järgmise peatüki ja järgmiste artiklitega. Artikkel 62 asendab artikli 62, artikli 63 lõiked 1 ja 2 asendavad artikli 63 punktid 1 ja 2, artikli 63 lõige 3 asendab artikli 64 lõike 2 ja artikkel 63a asendab artikli 63 lõiked 3 ja 4:


„2. PEATÜKK

PIIRIKONTROLLI-, VARJUPAIGA- JA SISSERÄNDEPOLIITIKA


ARTIKKEL 62


1. Liit töötab välja poliitika, mille eesmärk on:


a) tagada sisepiiride ületamisel igasuguse piirikontrolli puudumine mis tahes kodakondsusega isikute suhtes;


b) tagada isikute kontrollimine ja tõhusa valve teostamine välispiiride ületamisel;


c) kehtestada järk-järgult välispiiride integreeritud piirivalvesüsteem.


2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed, mis käsitlevad:


a) ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade suhtes;

b) välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli;


c) tingimusi, mille kohaselt kolmandate riikide kodanikud võivad liidu piires lühiajaliselt vabalt liikuda;


d) meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi järkjärguliseks kehtestamiseks;


e) igasuguse piirikontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel.


3. Kui artikli 17 lõike 2 punktis a osutatud õiguse kasutamise hõlbustamiseks osutub vajalikuks liidu meede, mille jaoks aluslepingud ei ole sätestanud vajalikke volitusi, võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt kehtestada sätteid passide, isikutunnistuste, elamislubade või muude selliste dokumentide kohta. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.


4. Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide pädevust tähistada oma piire maastikul kooskõlas rahvusvahelise õigusega.


ARTIKKEL 63


1. Liit arendab välja varjupaiga, täiendava kaitse ja ajutise kaitsega seotud ühise poliitika, mille eesmärk on tagada sobiv seisund kõikidele rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandate riikide kodanikele ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine. Nimetatud poliitika peab vastama 28. juuli 1951. xxxxx Xxxxx konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning teistele asjakohastele lepingutele.


2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohta, mis hõlmab:


a) kogu liidus kehtivat ühetaolist varjupaigaseisundit kolmandate riikide kodanikele;

b) ühetaolist täiendava kaitse seisundit kolmandate riikide kodanikele, kes Euroopa varjupaika saamata vajavad rahvusvahelist kaitset;


c) ühist ajutise kaitse süsteemi ümberasustatud isikutele nende massilise sissevoolu korral;


d) ühist menetlust ühetaolise varjupaiga või täiendava kaitse seisundi andmiseks ja äravõtmiseks;


e) kriteeriume ja mehhanisme, millega määratakse kindlaks, milline liikmesriik on vastutav varjupaiga- või täiendava kaitse taotluse läbivaatamise eest;


f) varjupaiga või täiendava kaitse taotlejate vastuvõtmise tingimusi käsitlevaid norme;


g) partnerlust ja koostööd kolmandate riikidega, et juhtida varjupaika, täiendavat või ajutist kaitset taotlevate isikute sissevoolu.


3. Xxx xxxx või mitmes liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu hädaolukord, võib nõukogu xxxxx komisjoni ettepaneku põhjal vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toetamiseks. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.


ARTIKKEL 63a


1. Liit töötab välja ühise sisserändepoliitika, mille eesmärk on tagada kõigil etappidel sisserändevoogude tõhus juhtimine, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine ning tõhusamad meetmed ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks.


2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed järgmistes valdkondades:


a) liikmesriiki sisenemise xx xxxx viibimise tingimused ning normid, mille kohaselt liikmesriigid väljastavad pikaajalisi viisasid ja elamislube, sealhulgas neid, mille eesmärk on perekondade taasühinemine;

b) liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiguste määratlemine, sealhulgas liidusisest liikumisvabadust ja teistes liikmesriikides elamist reguleerivate tingimuste sätestamine;


c) ebaseaduslik sisseränne ja ebaseaduslik elamine riigis, sealhulgas ebaseaduslikult riigis elavate isikute väljasaatmine ja repatrieerimine;


d) võitlemine inimkaubanduse, eelkõige naiste ja lastega kauplemise vastu.


3. Liit võib sõlmida kolmandate riikidega tagasivõtulepinguid riigis loata elavate kolmandate riikide kodanike, kes ei täida või enam ei täida liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise nõudeid, tagasivõtmiseks nende päritoluriiki või

-kohta.


4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid, millega stimuleeritakse ja toetatakse liikmesriike oma territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike integratsiooni soodustamisel, xxxx et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.


5. Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide õigust otsustada xxxx, xxx palju xxxxxx xxx territooriumile kolmandate riikide kodanikke, kes saabuvad riiki töö otsimise eesmärgil kas palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana.


ARTIKKEL 63b


Käesolevas peatükis sätestatud liidu poliitika kavandamisel ja elluviimisel juhindutakse solidaarsuse ning vastutuse, sealhulgas finantskoormuse liikmesriikide vahelise õiglase jagamise põhimõtetest. Käesoleva peatüki põhjal vastu võetud liidu õigusaktides sisalduvad vajaduse korral asjakohased meetmed nimetatud põhimõtete rakendamiseks.”

ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ TSIVIILASJADES


66) Artikkel 65 asendatakse järgmise jaotise ja artikliga:


„3. PEATÜKK ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ TSIVIILASJADES


ARTIKKEL 65


1. Liit arendab õigusalast koostööd piiriülese toimega tsiviilasjades, lähtudes kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttest. Selline koostöö võib hõlmata meetmete võtmist liikmesriikide õigus- ja haldusnormide lähendamiseks.


2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil, ja eriti kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmeid, mille eesmärk on tagada:


a) kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine liikmesriikide vahel;


b) kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülene kättetoimetamine;


c) liikmesriigis kohaldatavate rahvusvahelise eraõiguse normide ja kohtualluvust reguleerivate normide kokkusobivus;


d) koostöö tõendite kogumisel;


e) tõhus juurdepääs õigusemõistmisele;


f) tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite kõrvaldamine, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust;


g) vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite väljatöötamine;


h) kohtunike ja kohtutöötajate koolituse toetamine.


3. Erandina lõikest 2 sätestab perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevad meetmed nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.


Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal xxxxx vastu otsuse, millega määratakse kindlaks need perekonnaõiguse piiriülese toimega aspektid, mille kohta võib õigusaktid xxxxx vastu tavamenetluse käigus. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.


Teises lõigus osutatud ettepanek edastatakse riikide parlamentidele. Kui riigi parlament annab kuue kuu jooksul alates asjakohase teatise edastamise kuupäevast xxxxx xxx vastuseisust, otsust vastu ei võeta. Kui vastuseisu ei väljendata, võib nõukogu otsuse vastu xxxxx.”


ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ KRIMINAALASJADES


67) Artikkel 66 asendatakse artikliga 61g vastavalt eespool toodud punktile 64), artiklid 67–69 tunnistatakse kehtetuks. Lisatakse järgmine peatükk ja järgmised artiklid. Artiklid 69a, 69b ja 69d asendavad senise Euroopa Liidu lepingu artikli 31 vastavalt käesoleva lepingu eespool toodud artikli 1 punktile 51):


„4. PEATÜKK

ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ KRIMINAALASJADES


ARTIKKEL 69a


1. Liidus põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel ning hõlmab liikmesriikide õigus- ja haldusnormide lähendamist lõikes 2 ja artiklis 69b osutatud valdkondades.


Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed, et:


a) kehtestada eeskirjad ja menetlused igat liiki kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste tunnustamise tagamiseks kõikjal liidus;

b) ennetada ja lahendada kohtualluvuse konflikte liikmesriikide vahel;


c) toetada kohtunike, prokuröride ning kohtute ja prokuratuuride töötajate koolitust;


d) hõlbustada liikmesriikide õigusasutuste või samaväärsete asutuste vahelist koostööd kriminaalasjade menetlemisel ja otsuste täitmisel.


2. Määral, mil see on vajalik kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise ning samuti politsei- ja õiguskoostöö hõlbustamiseks piiriülese mõõtmega kriminaalasjades, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada direktiividega miinimumeeskirjad. Sellised eeskirjad võtavad arvesse liikmesriikide õigustraditsioonide ja -süsteemide vahelisi erinevusi.


Need käsitlevad:


a) tõendite lubatavust liikmesriikide vahel;


b) isikute õigusi kriminaalmenetluses;


c) kuriteoohvrite õigusi;


d) kriminaalmenetluse muid eriomaseid aspekte, mis nõukogu on otsusega eelnevalt kindlaks määranud; asjaomase otsuse vastuvõtmisel teeb nõukogu ühehäälse otsuse pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.


Käesolevas lõikes osutatud miinimumeeskirjade vastuvõtmine ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast isikutele kõrgema tasemega kaitset.


3. Kui nõukogu liige leiab, et lõikes 2 osutatud direktiivi eelnõu mõjutaks tema kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtteid, võib ta nõuda, et direktiivi eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul seadusandlik tavamenetlus peatatakse. Pärast arutelu ja konsensuse korral saadab Euroopa Ülemkogu nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist eelnõu tagasi nõukogule, kes lõpetab seadusandliku tavamenetluse peatamise.

Kui puudub kokkulepe, kuid vähemalt üheksa liikmesriiki soovib asjaomase direktiivi eelnõu alusel sisse seada tõhustatud koostöö, teavitavad liikmesriigid sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni sama tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 2 ja käesoleva lepingu artikli 280d lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid.


ARTIKKEL 69b


1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt direktiivide abil kehtestada miinimumeeskirjad kuriteokoosseisude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike, piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel.


Need kuriteoliigid on järgmised: terrorism, inimkaubandus ning naiste xx xxxxx seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus.


Olenevalt kuritegevusealase olukorra kujunemisest võib nõukogu xxxxx vastu otsuse, milles määratakse kindlaks muud kuriteovaldkonnad, mis vastavad käesolevas lõikes sätestatud kriteeriumidele. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.


2. Kui kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamine osutub möödapääsmatuks liidu poliitika tulemusliku elluviimise tagamiseks valdkonnas, kus on rakendatud ühtlustamismeetmeid, võidakse direktiividega kehtestada asjaomases valdkonnas kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumeeskirjad. Asjaomased direktiivid võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse või seadusandliku erimenetluse kohaselt vastavalt sellele, millist menetlust järgiti asjaomaste ühtlustamismeetmete vastuvõtmisel, xxxx et see piiraks artikli 61i kohaldamist.


3. Kui nõukogu liige leiab, et lõikes 1 või 2 osutatud direktiivi eelnõu mõjutaks tema kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtteid, võib ta nõuda, et direktiivi eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul seadusandlik tavamenetlus peatatakse. Pärast arutelu ja konsensuse korral saadab Euroopa Ülemkogu nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist eelnõu tagasi nõukogule, kes lõpetab seadusandliku tavamenetluse peatamise.

Kui puudub kokkulepe, kuid vähemalt üheksa liikmesriiki soovib asjaomase direktiivi eelnõu alusel sisse seada tõhustatud koostöö, teavitavad liikmesriigid sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni sama tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 2 ja käesoleva lepingu artikli 280d lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid.


ARTIKKEL 69c


Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid liikmesriikide tegevuse edendamiseks ja toetamiseks kuritegevuse ennetamise alal. Sellised meetmed ei või kohustada liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.


ARTIKKEL 69d


1. Eurojusti ülesanne on toetada ja tõhustada liikmesriikide asutuste ja Europoli läbi viidud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal riikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis puudutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel alustel läbi viidavaid süüdistuse ettevalmistamisega seotud toiminguid.


Sellega seoses määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks Eurojusti struktuuri, toimimismehhanismid, tegevusvaldkonna ja ülesanded. Asjaomaste ülesannete hulka võivad kuuluda:


a) riigi pädevate asutuste poolt läbiviidavate uurimise alustamine ja ettepanekute tegemine süüdistuste esitamiseks, eelkõige seoses liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega;


b) punktis a osutatud uurimise ja süüdistuste ettevalmistamise koordineerimine;


c) õigusalase koostöö tugevdamine, sealhulgas kohtualluvuse konfliktide lahendamise xxxx tiheda koostöö abil Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga.


Asjaomaste määrustega määratakse kindlaks xx xxxx Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide kaasamiseks Eurojusti tegevuse hindamisse.


2. Lõikes 1 osutatud süüdistuse ettevalmistamisel teostavad menetlustoiminguid liikmesriigi pädevad ametnikud, xxxx et see piiraks artikli 69e sätete kohaldamist.

ARTIKKEL 69e


1. Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt määruste abil asutada Eurojusti põhjal Euroopa Prokuratuuri. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.


Kui ühehäälset otsust ei saavutata, võib vähemalt üheksa liikmesriiki nõuda, et määruse eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul nõukogus toimuv menetlus peatatakse. Pärast arutelu ja konsensuse korral saadab Euroopa Ülemkogu nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist eelnõu tagasi nõukogule vastuvõtmiseks.


Kui puudub kokkulepe, kuid vähemalt üheksa liikmesriiki soovib asjaomase määruse eelnõu alusel sisse seada tõhustatud koostöö, teavitavad liikmesriigid sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni sama tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 2 ja käesoleva lepingu artikli 280d lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid.


2. Euroopa Prokuratuuril on, vajaduse korral koostöös Europoliga, pädevus lõikes 1 osutatud määruses kindlaks määratud liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimiseks ning nende kuritegude täideviijate ja osavõtjate vastutusele võtmise tagamiseks. Euroopa Prokuratuur täidab liikmesriikide pädevates kohtutes nende kuritegude puhul prokuröri ülesandeid.


3. Lõikes 1 osutatud määrustega kinnitatakse Euroopa Prokuratuuri põhikiri, tema ülesannete täitmise tingimused, menetlusreeglid tema tegevuse ja tõendite lubatavuse kohta, samuti tema ülesannete täitmisel tehtud menetlustoimingute kohtuliku kontrolli suhtes kohaldatavad eeskirjad.


4. Euroopa Ülemkogu võib xxxxx xxxx või hiljem xxxxx vastu otsuse lõike 1 muutmise kohta, et laiendada Euroopa Prokuratuuri volitusi piiriülese mõõtmega raskete kuritegude vastu võitlemisele, ja muuta vastavalt lõiget 2, mis käsitleb mitut liikmesriiki puudutavate raskete kuritegude täideviijaid ja osavõtjaid. Euroopa Ülemkogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist xx xxxxxx konsulteerimist komisjoniga.”

POLITSEIKOOSTÖÖ


68) Lisatakse järgmine 5. peatükk ja järgmised artiklid 69f, 69g ja 69h. Artiklid 69f ja 69g asendavad senise Euroopa Liidu lepingu artikli 30 ja artikkel 69h asendab nimetatud lepingu artikli 32 vastavalt käesoleva lepingu eespool toodud artikli 1 punktile 51):


„5. PEATÜKK POLITSEIKOOSTÖÖ


ARTIKKEL 69f


1. Liit seab kõikide liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas politsei-, tolli- ja teiste õiguskaitseasutuste vahel sisse politseikoostöö, mis hõlmab kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist.


2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid seoses:


a) asjakohaste andmete kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsi ja vahetusega;


b) personali koolitamise toetamisega ning personali vahetamise, seadmete kasutamise ja kriminalistikauuringute alase koostööga;


c) organiseeritud kuritegevuse raskete vormide avastamisega seotud ühiste uurimismeetoditega.


3. Nõukogu võib seadusandliku erimenetluse kohaselt kehtestada meetmeid käesolevas artiklis nimetatud asutuste vahelise operatiivkoostöö valdkonnas. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.


Kui ühehäälset otsust ei saavutata, võib vähemalt üheksa liikmesriiki nõuda, et meetmete eelnõu esitataks Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul nõukogus toimuv menetlus peatatakse. Pärast arutelu ja konsensuse korral saadab Euroopa Ülemkogu nelja kuu jooksul pärast asjaomase menetluse peatamist eelnõu tagasi nõukogule vastuvõtmiseks.

Kui puudub kokkulepe, kuid vähemalt üheksa liikmesriiki soovib asjaomase meetmete eelnõu alusel sisse seada tõhustatud koostöö, teavitavad liikmesriigid sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni sama tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 2 ja käesoleva lepingu artikli 280d lõikes 1 osutatud luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks ning kohaldatakse tõhustatud koostöö sätteid.


Teises ja kolmandas lõigus sätestatud erimenetlust ei kohaldata õigusaktide suhtes, mis moodustavad Schengeni acquis' edasiarenduse.


ARTIKKEL 69g


1. Europoli ülesanne on toetada ja tõhustada liikmesriikide politseiasutuste ja teiste õiguskaitseorganite tegevust ning nende vastastikust koostööd kahte või enamat liikmesriiki puudutava xxxxx kuritegevuse, terrorismi ning liidu poliitikaga hõlmatud ühist huvi kahjustavate kuritegevuse vormide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel.


2. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks Europoli struktuuri, toimimismehhanismid, tegevusvaldkonna ja ülesanded. Asjaomaste ülesannete hulka võivad kuuluda:


a) liikmesriikide asutustelt, kolmandatelt riikidelt või organitelt saadud andmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus;


b) liikmesriikide pädevate asutuste poolt ühiselt või ühiste uurimisrühmade poolt ettevõetud uurimistoimingute ja operatiivtegevuse koordineerimine, korraldamine ja teostamine, vajaduse korral koostöös Eurojustiga.


Asjaomaste määrustega määratakse kindlaks ka see, kuidas kontrollib Euroopa Parlament koostöös riikide parlamentidega Europoli tegevust.


3. Europoli mis tahes operatiivtegevust tuleb korraldada koostöös selle liikmesriigi asutustega, xxxxx territooriumil nimetatud tegevus toimub, ning nende nõusolekul. Sunnimeetmete rakendamise volitused on üksnes riigi pädevatel asutustel.

ARTIKKEL 69h


Nõukogu sätestab seadusandliku erimenetluse kohaselt tingimused ja piirangud, mida järgides võivad liikmesriikide pädevad asutused, millele viidatakse artiklites 69a ja 69f, tegutseda teise liikmesriigi territooriumil koostöös selle liikmesriigi pädevate asutustega ja nende nõusolekul. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.”


TRANSPORT


69) Artiklis 70 asendatakse sõnad „käesoleva lepingu” sõnaga „aluslepingute” ning sõnad

„taotlevad liikmesriigid” asendatakse sõnaga „taotletakse”.


70) Artikli 71 lõige 2 asendatakse järgmisega:


„2. Lõikes 1 osutatud meetmete vastuvõtmisel võetakse arvesse juhtumeid, mil nende kohaldamine võiks tõsiselt kahjustada teatud piirkondade elatustaset ja tööhõivet, samuti transpordiobjektide kasutust.”


71) Artikli 72 alguses asendatakse sõnad „... xxxx nõukogu ühehäälse heakskiiduta ...” sõnadega

„... xxxx nõukogu poolt ühehäälselt vastuvõetud meetmeta, millega nähakse ette erandi tegemine, ...”.


72) Artiklit 75 muudetakse järgmiselt:


a) lõikes 1 asendatakse sõnad „Ühenduse piires toimuva transpordi puhul kaotatakse diskrimineerimine, …” sõnadega „Liidu piires toimuva transpordi puhul keelatakse diskrimineerimine …”;


b) lõikes 2 asendatakse sõna „nõukogu” sõnadega „Euroopa Xxxxxxxxxx xx nõukogu”;


c) lõike 3 esimeses lõigus asendatakse sõnad „… majandus- ja sotsiaalkomiteega …” sõnadega „Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega …”.


73) Artiklisse 78 lisatakse järgmine xxxxx:


„Viis aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu xxxxx otsuse käesoleva artikli kehtetuks tunnistamise kohta.”

74) Artikli 79 lõpust jäetakse välja sõnad „…, xxxx et see piiraks majandus- ja sotsiaalkomitee volitusi”.


75) Artikli 80 lõige 2 asendatakse järgmisega:


„2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta. Nad teevad otsuse pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.”


KONKURENTSIEESKIRJAD


76) Artiklisse 85 lisatakse järgmine uus lõige 3:


„3. Komisjon võib xxxxx vastu määrusi, mis on seotud kokkulepete liikidega, mille suhtes nõukogu on vastu võtnud määruse või direktiivi vastavalt artikli 83 lõike 2 punktile b.”


77) Artiklit 87 muudetakse järgmiselt:


a) lõike 2 punkti c lõppu lisatakse järgmine xxxxx:


„Viis aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu xxxxx otsuse käesoleva punkti kehtetuks tunnistamise kohta.”;


b) lõike 3 punkti a lõppu lisatakse järgmised sõnad: „..., ja artiklis 299 osutatud piirkondades, arvestades nende struktuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda;”.


78) Artiklisse 88 lisatakse järgmine uus lõige 4:


„4. Komisjon võib xxxxx vastu määrusi seoses riigiabi liikidega, mille kohta nõukogu on vastavalt artiklile 89 kindlaks määranud, et need võib käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud teavitamiskohustusest vabastada.”

MAKSUSÄTTED


79) Artikli 93 xxxxx asendatakse sõnad „... artiklis 14 ettenähtud tähtaja jooksul.” sõnadega „... ja konkurentsi moonutamise vältimiseks.”


ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE


80) Artiklite 94 ja 95 xxxxx vahetatakse. Artikkel 94 nummerdatakse ümber artikliks 95 ja artikkel 95 nummerdatakse ümber artikliks 94.


81) Artikliks 94 ümber nummerdatud artiklit 95 muudetakse järgmiselt:


a) lõike 1 algusest jäetakse välja sõnad „Erandina artiklist 94 ning”;


b) lõike 4 alguses asendatakse sõnad „Xxx xxxxxx xxxx, xxx nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, …” sõnadega „Xxx xxxxxx xxxx, xxx Euroopa Parlament ja nõukogu või nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, ...”;


c) lõike 5 alguses asendatakse sõnad „Lisaks sellele ja xxxx et see piiraks lõike 4 kohaldamist, xxx xxxxxx ühtlustamismeetme võtmist nõukogus või komisjonis liikmesriik peab vajalikuks …” sõnadega „Lisaks sellele ja xxxx et see piiraks lõike 4 kohaldamist, xxx xxxxxx xxxx, xxx Euroopa Parlament ja nõukogu või nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik vajalikuks ...”;


d) lõikes 10 asendatakse sõnad „ühenduse kontrollimenetlusele” sõnadega „liidu kontrollimenetlusele”.


82) Artikliks 95 ümber nummerdatud artiklis 94 asendatakse sõnad „Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt …” sõnadega „Xxxx et see piiraks artikli 94 kohaldamist, annab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega ühehäälselt ...”.


83) Artikli 96 teise lõigu esimeses lauses asendatakse sõnad „…, annab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega ...” sõnadega „…, annavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ...”. Xxxxx xxxxx asendatakse lausega „Võidakse vastu xxxxx xx muid asutamislepingutes ettenähtud asjakohaseid meetmeid.”

INTELLEKTUAALOMAND


84) VI jaotise viimase artiklina lisatakse uus artikkel 97a:


„ARTIKKEL 97a


Siseturu rajamise või selle toimimise raames sätestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt meetmed selleks, et luua Euroopa intellektuaalomandi õigused, mis tagaksid intellektuaalomandi kaitse ühetaolise kaitse kogu liidus, ning kogu liitu hõlmava tsentraliseeritud loa andmise, koordineerimise ja järelevalve korra.


Nõukogu kehtestab seadusandliku erimenetluse kohaselt määruste abil Euroopa intellektuaalomandiõigustega seotud keelenõuded. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.”


MAJANDUS- JA RAHAPOLIITIKA


85) VII jaotise esimese artiklina lisatakse artikkel 97b, mille aluseks on artikli 4 sõnastus; artiklit muudetakse järgmiselt:


a) lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ning vastavalt selles esitatud ajakavale”;


b) lõikes 2 asendatakse sõnad „Rööbiti eespool märgituga ning käesoleva lepingu kohaselt ja vastavalt selles esitatud ajakavale ning menetlusele hõlmab see tegevus vahetuskursside lõplikku kindlaksmääramist, mis viib ühisraha, eküü kasutuselevõtmisele, …” sõnadega „Rööbiti eespool märgituga ning aluslepingute kohaselt ja vastavalt xxxx esitatud menetlustele hõlmab see tegevus ühisraha, mille nimetus on euro, ...”.

86) Artiklit 99 muudetakse järgmiselt:


a) lõikes 4 asendatakse esimese lõigu esimene xxxxx järgmise kahe lausega:


„Kui lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt tehakse kindlaks, et liikmesriigi majanduspoliitika xx xxxxx lõikes 2 märgitud üldsuunistele või et see võib ohustada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist, võib komisjon teha asjassepuutuvale liikmesriigile hoiatuse. Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal anda asjassepuutuvale liikmesriigile vajalikud soovitused.”;


b) lõike 4 teine lõik muudetakse lõikeks 5 ja olemasolev lõige 5 nummerdatakse ümber lõikeks 6;


c) lõikesse 4 lisatakse järgmised kaks uut lõiku:


„Käesoleva lõike reguleerimisalas teeb nõukogu otsuse, arvesse võtmata asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.


Ülejäänud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.”;


d) lõikeks 6 ümber nummerdatud lõikes 5 asendatakse sõnad „Toimides vastavalt artiklis 252 sätestatud menetlusele võib nõukogu vastu xxxxx ...” sõnadega „Euroopa

Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt xxxxx määruste abil vastu ...” ja sõnad „käesoleva artikli” jäetakse välja.


RASKUSED TEATUD TOODETEGA VARUSTAMISES (ENERGEETIKA)


87) Artikli 100 lõige 1 asendatakse järgmisega:


„1. Xxxx et see piiraks muude aluslepingutes sätestatud menetluste kohaldamist, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelises solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas.”

MUUD SÄTTED – MAJANDUS- JA RAHAPOLIITIKA


88) Artikli 102 lõige 2 jäetakse välja ja lõige 1 jäetakse numbrita.


89) Artikli 103 lõige 2 asendatakse järgmisega:


„2. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga täpsustada vajaduse korral määratlused artiklites 101 ja 102 ning käesolevas artiklis sätestatud keelu kohaldamiseks.”


ÜLEMÄÄRASE EELARVEPUUDUJÄÄGI MENETLUS


90) Artiklit 104 muudetakse järgmiselt:


a) lõige 5 asendatakse järgmisega:


„5. Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk, esitab komisjon asjassepuutuvale liikmesriigile oma arvamuse ja informeerib vastavalt ka nõukogu.”;


b) lõikes 6 asendatakse sõna „soovituse” sõnaga „ettepaneku”;


c) lõikes 7 asendatakse esimene xxxxx lausega „Kui nõukogu otsustab kooskõlas lõikega 6, et ülemäärane eelarvepuudujääk eksisteerib, esitab ta komisjoni soovitusel põhjendamatult viivitamata asjassepuutuvale liikmesriigile soovitused niisuguse olukorra lõpetamiseks määratud tähtaja jooksul.”;


d) [muudatus ei puuduta eestikeelset teksti];


e) lõike 12 esimeses lauses asendatakse sõna „otsused” sõnadega „otsused või soovitused”;

f) lõige 13 asendatakse järgmisega:


„13. Lõigetes 8, 9, 11 ja 12 osutatud otsused teeb või soovitused annab nõukogu komisjoni soovituse põhjal.


Lõigetes 6–9, 11 ja 12 osutatud meetmete vastuvõtmisel teeb nõukogu otsuse, jättes arvesse võtmata asjassepuutuvat liikmesriiki esindava nõukogu liikme hääle.


Ülejäänud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.”;


g) lõike 14 kolmandas lõigus jäetakse sõnad „enne 1. jaanuari 1994” välja.


RAHAPOLIITIKA


91) Artiklit 105 muudetakse järgmiselt:


a) lõikes 1 asendatakse lühend „EKPS …” sõnadega „Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi „EKPS”) …”;


b) lõike 2 teises taandes asendatakse viide artiklile 111 viitega artiklile 188o;


c) lõige 6 asendatakse järgmisega:


„6. Nõukogu võib seadusandliku erimenetluse kohaselt xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga anda Euroopa Keskpangale määruste abil ühehäälselt eriülesandeid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja muude rahaasutuste, välja arvatud kindlustusseltsid, usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat.”

92) Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:


a) lõike 1 esimesse lausesse lisatakse sõna „pangatähtede” ette sõna „euro”;


b) lõike 2 esimesse lausesse lisatakse sõna „münte” ette sõna „euro”; teise xxxxx alguses asendatakse sõnad „Toimides vastavalt artiklis 252 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist EKPga võib nõukogu ...” sõnadega „Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpangaga võib nõukogu ...”.


93) Artiklit 107 muudetakse järgmiselt:


a) lõiked 1 ja 2 jäetakse välja ning lõiked 3, 4, 5 ja 6 nummerdatakse ümber vastavalt lõigeteks 1, 2, 3 ja 4;


b) lõikeks 2 ümber nummerdatud lõikes 4 asendatakse sõnad „EKPS põhikiri on …” järgmiste sõnadega: „Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri (edaspidi „EKPS ja EKP põhikiri”) on esitatud ...”;


c) lõikeks 3 ümber nummerdatud lõige 5 asendatakse järgmisega:


„3. EKPS ja EKP põhikirja artikleid 5.1, 5.2, 5.3, 17, 18, 19.1, 22, 23, 24, 26, 32.2,

32.3, 32.4, 32.6, artikli 33.1 punkti a ja artiklit 36 võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt muuta. Nad teevad otsuse kas Euroopa Keskpanga soovituse põhjal xx xxxxxx konsulteerimist komisjoniga või komisjoni ettepaneku põhjal xx xxxxxx konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.”


94) Artiklis 109 asendatakse sõnad „... hiljemalt EKPS asutamise kuupäevaks on tema siseriiklikud õigusaktid, xxxxx arvatud tema keskpanga põhikiri, vastavuses …” sõnadega

„... tema siseriiklikud õigusaktid, xxxxx arvatud tema keskpanga põhikiri, on vastavuses ...”.


95) Artikli 110 lõike 2 neli esimest lõiku jäetakse välja.

EURO KASUTAMIST KÄSITLEVAD MEETMED


96) Artikli 111 lõiked 1–3 ja 5 muudetakse vastavalt artikli 188o lõigeteks 1–4; asjaomaseid lõikeid muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 174). Lõige 4 muudetakse artikli 115a lõikeks 1 ning seda muudetakse vastavalt allpool toodud punktile 100).


97) Lisatakse artikkel 111a:


„ARTIKKEL 11a


Xxxx et see piiraks Euroopa Keskpanga volitusi, kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vajalikud meetmed euro kasutamiseks ühisrahana.

Asjaomased meetmed võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.” INSTITUTSIOONILISED SÄTTED (MAJANDUS- JA RAHALIIT)

98) Artiklid 112 muudetakse artikliks 245b ning seda muudetakse vastavalt punktile 228. Artikkel 113 muudetakse artikliks 245c.


99) Artiklit 114 muudetakse järgmiselt:


a) lõike 1 esimeses lõigus asendatakse sõnad „nõuandva staatusega valuutakomitee” sõnadega „majandus- ja rahanduskomitee”;


b) lõikest 1 jäetakse teine xx xxxxxx lõik välja;


c) lõikest 2 jäetakse esimene lõik välja; kolmandas taandes asendatakse viide artikli 99 lõigetele 2, 3, 4 ja 5 viitega artikli 99 lõigetele 2, 3, 4 ja 6 ning viited artikli 122 lõikele 2 ja artikli 123 lõigetele 4 ja 5 asendatakse viitega artikli 117a lõigetele 2 ja 3;


d) lõikes 4 asendatakse viide artiklitele 122 ja 123 viitega artiklile 116a.

ERISÄTTED LIIKMESRIIKIDE KOHTA, MILLE RAHAÜHIK ON EURO


100) Lisatakse järgmine uus 3a. peatükk ja uued artiklid 115a, 115b ja 115c:


„3a. PEATÜKK ERISÄTTED LIIKMESRIIKIDE KOHTA,

MILLE RAHAÜHIK ON EURO


ARTIKKEL 115a


1. Majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks ning kooskõlas aluslepingute asjakohaste sätetega võtab nõukogu liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, vastavalt artiklites 99 ja 104 osutatud menetluste seast sobivale menetlusele, välja arvatud artikli 104 lõikes 14 sätestatud menetlus, vastu meetmed, millega:


a) tugevdatakse asjaomaste liikmesriikide eelarvedistsipliini koordineerimist ja järelevalvet;


b) kehtestatakse asjaomaste liikmesriikide xxxxxx majanduspoliitilised suunised, tagades nende ühilduvuse kogu liidu suhtes vastuvõetud suunistega ja järelevalve nende täitmise üle.


2. Lõikes 1 sätestatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro.


Nimetatud liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.


ARTIKKEL 115b


Nende liikmesriikide, mille rahaühik on euro, ministrite kohtumiste kord sätestatakse protokollis eurorühma kohta.

ARTIKKEL 115c


1. Euro koha kindlustamiseks rahvusvahelises valuutasüsteemis võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega kehtestatakse majandus- ja rahaliidule erilist huvi pakkuvates küsimustes ühised seisukohad, mida järgitakse pädevates rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.


2. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal vastu xxxxx asjakohaseid meetmeid ühtse esindamise tagamiseks rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga.


3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro.


Nimetatud liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 205 lõike 3 punktile a.”


ÜLEMINEKUSÄTTED LIIKMESRIIKIDELE, MILLE SUHTES ON KEHTESTATUD ERAND


101) Artikkel 116 tunnistatakse kehtetuks ja lisatakse artikkel 116a:


„ARTIKKEL 116a


1. Liikmesriikidele, mille suhtes nõukogu ei ole otsustanud, et nad täidavad euro kasutuselevõtmiseks vajalikke tingimusi, viidatakse edaspidi kui „liikmesriikidele, mille suhtes on kehtestatud erand”.

Document Metadata

Filed: January 8th, 2008