ÕPPEKORRALDUSEESKIRI
KINNITATUD
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõukogu
ÕPPEKORRALDUSEESKIRI
Vastu võetud kõrgharidusseaduse § 2 lg 3, kutseõppeasutuse seaduse § 17 lg 5 punkti 5 ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli põhimääruse § 14 punkti 9 alusel.
1. ÜLDSÄTTED
1.1.1 Õppekorralduseeskiri (edaspidi ÕKE) on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi kõrgkool) õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument.
1.1.2 ÕKE ülesanne on tagada kõrgkooli õppetegevuse tõrgeteta, eesmärgi- ja õiguspärane toimumine.
1.1.3 ÕKE järgimine on kohustuslik kõigile kõrgkooli liikmeskonna liikmetele.
1.1.4 Kõrgkooli nõukogul ja rektoril on õigus kehtestada ÕKE-t täpsustavaid regulatsioone.
1.1.5 Kõrgkooli ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond on õppeinfosüsteem (edaspidi Tahvel), kus muuhulgas toimub õppetööd puudutavate andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine ning informatsiooni edastamine.
1.2 Mõisted
1.2.1 Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille käigus üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab tööle asumiseks, iseseisvaks xxxxx xx doktoriõppeks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Magistriõppe läbiviimist reguleerivad kõrgharidusseadus ja kõrgharidusstandard.
1.2.2 Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille käigus üliõpilane süvendab üldhariduslike teadmisi, omandab valdkonna alusteadmised ja -oskused ning tööle asumiseks, iseseisvaks tööks ning magistriõppeks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Lisaks omandab üliõpilane kindlal kutsealal tööle asumiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Rakenduskõrgharidusõppe läbiviimist reguleerivad kõrgharidusseadus ja kõrgharidusstandard.
1.2.3 Kutseõpe on tasemeõpe, mille käigus õpilased omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö tegemiseks kutse-, eri- või ametialal. Kutseõppe läbiviimist kõrgkoolis reguleerivad kutseõppeasutuse seaduse ja kutseharidusstandardi õppekavasid xx xxxx läbiviimist käsitlevad punktid.
1.2.4 Euroopa ainepunkt (EAP) on õppemahu arvestamise ühik rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes, mis vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kasutatud tööle.
1.2.6 Õppekoht on õppekorralduse ajalise arvestamise ühik, mis moodustatakse õppuri vastuvõtul õppekavajärgseks nominaalkestuseks.
1.2.7 Õppe nominaalkestus (nominaalne õppeaeg) on õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates, mis kulub selle õppekava täitmiseks.
1.2.8 Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatud teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul tasemel. Õpiväljundite saavutamist vajalikku ületaval tasemel eristatakse hindamisega.
1.2.9 Pädevused on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid, mille olemasolu ja/või saavutatud taset on võimalik tõendada ja hinnata.
1.2.10 Plagiaat ehk loomevargus on xxxxx, xx enda loomingu või selle osa avaldamine xxxx xxxxx. Akadeemilist petturlust on defineeritud kui lubamatu abi andmist või vastu võtmist akadeemilise ülesande sooritamisel või siis plagiaati sisaldava töö eest ainepunktide saamist. Plagiaadi alla kuulub ka spikerdamine. Õppurile toimub kirjalike tööde koostamine ja vormistamine vastavalt kõrgkoolis kehtivale juhendile.
1.2.11 Õppekulude hüvitamise puhul hüvitab üliõpilane õppekulud kõrgkooli nõukogu määratud mahus (vt p 2.3.2).
1.2.12 Õppeteenuse leping on tasulisel ja riigieelarvevälisel õppekohal õppiva õppuri ning kõrgkooli vaheline leping, milles sätestatakse kõrgkooli õppuri õigused ja kohustused, õppeteenustasu suurus ja tasumise kord.
1.2.12.1 Koostöölepe on eksterni ning kõrgkooli vahel sõlmitud kokkulepe teenuste kasutamise osas, milles sätestatakse kõrgkooli õppuri õigused ja kohustused, õppeteenustasu suurus ja tasumise kord.
1.2.13 Riigieelarveline (RE) õppekoht on tasuta õppekoht kutseõppes, mis on moodustatud riikliku finantseerimise (sh programmi) alusel.
1.2.14 Riigieelarveväline (REV) õppekoht on tasuline õppekoht kutseõppes, mis on moodustatud väljaspool riiklikku rahastust ja sellel õppimise kulud tasub füüsiline või juriidiline isik.
1.2.15 Õppeteenustasuline õppekoht on õppekoht kõrghariduses, mida rakendatakse õppurile, kes xx xxxxx õppeteenustasuta õppe tingimustele ning kes on viimase kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja uuesti immatrikuleeritud samale õppekavale (vt. 2.3.2).
1.2.16 Õppeteenustasuta õppekoht on õppekoht kõrghariduses, kus eestikeelse õppekava alusel õppimine on üliõpilase jaoks tasuta juhul, kui ta õpib täiskoormusega ja täidab kumulatiivselt igal semestril nõutava õppe mahu.
1.3 Õppekorralduse üldised alused
1.3.1 Kõrgkoolis toimub tasemeõpe ja täiendusõpe.
1.3.2 Kõrgharidustaseme õpe on tõenduspõhisel käsitusel põhinev õpe, mille tulemusena õppur omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud aktiivseks panustamiseks ühiskonda, töötamiseks, teadus- ja arendustegevuseks ning elukestvaks õppeks.
1.3.3 Kutsehariduse tasemeõpe on õpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele xxxxxx kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele.
1.3.4 Täiendusõpe on väljaspool tasemeõpet kõrgkoolis kehtestatud korra ja õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus.
1.3.6 Ajaliselt on õppetegevus jagatud õppeaastateks. Iga õppeaasta kestab 12 kuud, millest kümme on õppekuud ning koosneb kahest semestrist (sügis- ja kevadsemester). Sügissemester algab esimesele septembrile lähimal esmaspäeval. Kevadsemester algab esimesele veebruarile lähimal esmaspäeval.
1.3.11 Kõrgkoolil on õigus kuni 40% eestikeelse kõrghariduse õppekava õppemahust (sh õppeainest) läbi viia inglise keeles.
1.3.12 Kutseõppe statsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö vähemalt 15% ja vähem xxx xxxxx õppekavajärgsest õpingute mahust. Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks.
1.3.13 Kutseõppe mittestatsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö üle xxxxx õppekavajärgsest õpingute mahust.
1.3.14 Kutseõppe koolipõhise õppevormi puhul on õpilase praktika osakaal kuni pool õppekava mahust.
1.3.15 Kutseõppe töökohapõhise õppevormi puhul on õpilase praktika osakaal vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.
1.3.16 Õppetöö toimub õppekavade alusel, mille koostamise, avamise, hoidmise, muutmise ja sulgemise tingimused on sätestatud kõrgkooli õppekava statuudis.
1.3.18 Kutseõppe õppekava moodulite rakenduskava on õppekava rakendamise alusdokument, mis on avalikustatud kõrgkooli kodulehel.
1.3.19 Moodul on kutseõppes kasutatav õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid.
1.3.20 Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.
1.3.21 Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav loeng, seminar, praktikum/praktilise töö, simulatsioonõpe, laboratoorne töö, individuaaltund või muul õppeasutuse määratud viisil toimuv õppetöö, mille eesmärk on omandada teadmisi ja oskusi.
1.3.21.1 Kontaktõpe toimub virtuaalses või füüsilises õpikeskkonnas, milles osalevad nii õppur kui akadeemiline töötaja või juhendaja.
1.3.22 E-õpe on õppetöö, mis toimub osaliselt või täielikult digitehnoloogiliste vahendite abil.
1.3.23 Distantsõpe on õppevorm, kus õppurid ja õppejõud asuvad füüsiliselt üksteisest eraldi ning õppetegevus toimub virtuaalses õpikeskkonnas, sh kursused, mis on juhendatud e- õppes.
1.3.24 Põimõpe on õppevorm, kus samaaegselt osa õppest toimub lähi- ja osa kaugõppena.
1.3.25 Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu/õpetaja antud ülesannetele. Iseseisva töö nõuded on määratud aineprogrammis.
1.3.26 Praktika on õpiväljundite saavutamise sihipärane tegevus, mille eesmärk on rakendada õpitud teadmisi ja oskusi õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel töökeskkonnas.
1.3.27 Individuaalne õpinguplaan on õppuri õppekava õpiväljundite saavutamiseks koostatud individuaalne ajakava.
eesmärgid ja õpiväljundid. Õppeaine vormistatakse aineprogrammina Tahvlis. Kutseõppe samatähenduslikku mõistet kannab "moodul" ja on ÕKE kontekstis käsitletud õppeainena.
1.3.30 Simulatsioonõpe on õpetamisstrateegia, mis imiteerib reaalses elus ettetulevaid situatsioone ja toimub kõrgkooli õppekeskkonnas õppejõu/õpetaja juhendamisel tööks vajalike oskuste omandamiseks, kontaktõppe, praktika või iseseisva õppena.
1.3.31 Loeng on õppejõu/õpetaja suuline ettekanne füüsilises või e-keskkonnas.
1.3.33 Praktikum/praktiline töö on teadmistel põhinevate praktiliste oskuste harjutamine õppekeskkonnas.
1.3.34 Õppurite osalemine seminarides, praktikumides/praktilise töö tundides, praktikal ja simulatsioonõppes on üldjuhul kohustuslik, täpsemad nõuded on määratletud vastavas aineprogrammis/rakenduskavas.
1.4 Õppurid ja õppuriks saamine
1.4.1 Kõrgkooli üliõpilane ja õpilane on kõrgkooli liikmena Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud (immatrikuleeritud) isik, kes õpib tasemeõppe õppekava alusel. Üliõpilaseks ja õpilaseks immatrikuleerimine toimub rektori käskkirjaga.
1.4.3.1 üliõpilased ja õpilased;
1.4.3.2 välisüliõpilane -õpilane on (üli)õpilane, kes immatrikuleerimise hetkel ei olnud Eesti kodanik, ei olnud elamisõiguse/elamisloa omanik xx xxxxx elukohamaa oli välisriik;
vahetusperioodi algust. Vormistatud lepingu alusel kantakse õppuri andmed Tahvlisse.
1.4.4.1 Ekstern on õppur, xxxxx õppekoormus on osakoormusest väiksem (semestris kuni 15 EAP), arvestamata lõputööd, lõpueksamit või praktika läbimist.
1.4.4.3 Koostöölepe sõlmitakse üheks semestriks ning see lõpeb lepingus sätestatud kuupäeval või kõrgkooli akadeemilises kalendris märgitud semestri lõpukuupäeval sõltuvalt sellest, kumb saabub enne.
2. ÕPPEKOORMUS JA -MAHT, ÕPPEKOHAD JA ÕPPEKULUDE HÜVITAMINE
2.1 Õppekoormus ja -maht
2.1.1 Õppetöö rakenduskõrgharidusõppe õppekavadel toimub täies mahus täiskoormusel ja/või osakoormusel.
2.1.2 Õppetöö magistriõppe õppekavadel toimub xxxx- xx/või osakoormusel.
2.1.3 Õppetöö kutseõppe õppekavadel toimub täismahus.
2.1.6 Õppekoormus määratakse üliõpilase õppeaasta xxxxx, kuid mitte hiljem kui 15. septembriks. Üliõpilased, kes ei ole õppeaasta lõpuks täitnud täiskoormuse nõuet, viiakse üle osakoormusesse.
2.1.7 Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50–75%. Osakoormusega õppe maht õppeaastas rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes on vähemalt 30 EAP ja alla 45 EAP.
2.1.9 Akadeemiliselt puhkuselt naasnud üliõpilasele fikseeritakse õppekoormus kumulatiivselt.
2.1.10 Osakoormuses õppiv üliõpilane hüvitab õppekulud vastavalt kõrgkooli õppekulude hüvitamise tingimustele.
2.1.11 Osakoormusega õppe nõude mittetäitmisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse.
2.1.12 Täies mahus õppiv üliõpilane/õpilane peab iga õppeaasta lõpuks koguma kumulatiivselt 100% oma õppekavas ettenähtud õppeainetest, kõrgharidusõppes deklareeritud valikainetest ning kutseõppes valitud valikõpingute moodulitest.
2.1.13 Täies mahus toimuva õppe maht on rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes õppeaastas 60 EAP ja semestris 30 EAP.
2.1.16 Täiskoormusel toimuva õppe maht on kutseõppes 60 EKAP õppeaastas.
2.1.17 Järgmisele kursusele viiakse täiskoormusel õppiv üliõpilane ja täismahus õppiv õpilane.
2.1.18 Õppeinfosüsteemis Tahvel õppeainete lisamine õpingukavasse tähendab kõrgharidusõppes õppeainesse registreerumist. Põhjendatud juhtudel on õppestruktuuriüksuse juhatajal õigus lubada üliõpilasel sooritada õppeaineid individuaalse õpinguplaani alusel. Üliõpilane esitab avalduse koos põhjendusega individuaalse õpinguplaani vormistamiseks õppetöö spetsialistile. Individuaalse õpinguplaani koostab õppetöö spetsialist koostöös õppekavajuhi ja õppuriga ning see kooskõlastatakse õppestruktuuriüksuse juhatajaga. Individuaalse õpinguplaani lisab õppetöö spetsialist Tahvlisse üliõpilase andmete juurde. Vastavalt individuaalsele õpinguplaanile registreerib õppetöö spetsialist üliõpilasele õppeained. Individuaalse õpinguplaani täitmise eest vastutab üliõpilane, individuaalse õpinguplaani täitmist kontrollib õppetöö spetsialist. Üliõpilase individuaalse õpinguplaani koostamisel tuleb arvestada üliõpilase õppekoormuse täitmise nõuet.
2.1.20 Kutseõppe õpilasel on õigus taotleda õppeaja pikendust akadeemilise edasijõudmatuse likvideerimiseks kuni kaheks semestriks üks kord õppeperioodi jooksul. Õppeaja pikendamiseks esitab õpilane kooskõlastamiseks avalduse koos individuaalse õpinguplaaniga kutseõppe rühma koordinaatorile. Xxxxx kooskõlastamist esitab õpilane individuaalse õpinguplaani avalduse õppetöö spetsialistile õppeinfosüsteemis Tahvel. Õppeaja pikendust ei arvestata nominaalse õppeaja hulka. Pärast nominaalse õppeaja lõppu viiakse RE õppekohal olnud õpilane üle REV õppekohale.
2.1.22 Üliõpilaste kandideerimisel tulemusstipendiumile õppekava täidetud mahu xxxxx xx xxxxx varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega täidetud õppekava mahtu.
2.2 Õppekohad ja nende täitmine
2.2.1 Immatrikuleerimine on üliõpilase/õpilase kõrgkooli liikmeskonna hulka arvamine ja Eesti Hariduse Infosüsteemi kandmine.
2.2.2 Kõrgkool immatrikuleerib rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppekavadele üliõpilasi õppeteenustasuta täiskoormusega õppekohtadele, välja arvatud ingliskeelsele ja viimase kahe aasta jooksul samale õppekavale immatrikuleeritud üliõpilased.
2.2.3 Kutseõppe õppekavadele immatrikuleeritakse õpilasi RE või REV õppekohale.
2.2.4 Immatrikuleeritavate üliõpilaste ja õpilaste õppekohtade arvu ülempiiri (vajadusel ka alampiiri) kehtestab kõrgkooli nõukogu.
2.2.5 Rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppekavadele immatrikuleeritavate üliõpilaste ülempiiri kehtestamisel lähtutakse spetsiifilise sisustusega õppekohtade arvust kõrgkoolis, tegevustoetuse käskkirjaga sätestatud nõuetest, ühiskondlikust vajadusest ja praktikakohtade arvust praktikabaasides.
2.2.5.1 Kõrgkoolil on õigus immatrikuleerida õppekava katkestanud üliõpilane, juhul kui üliõpilasel on õppekava esimese õppeaasta õppemaht täidetud.
2.2.7 Õppekohad täidetakse vastavalt kõrgkooli vastuvõtueeskirjale.
2.2.8 Õppekoht vabaneb, kui õppekohal õppinud õppur eksmatrikuleeritakse enne nominaalse õppeaja lõppu.
2.2.9 Kahe nädala jooksul alates õppeaasta algusest (tähtajad vastavalt 15.09 sügissemestril ja 15.02 kevadsemestril) õppetööle mõjuva põhjuseta mitteilmunud esimese kursuse või õppekohast loobunud üliõpilane/õpilane eksmatrikuleeritakse (sellisel juhul ei xxxxx xxxx õppureid väljalangevuse hulka). Vabanenud õppekohale võib kuni kolme nädala jooksul pärast õppeaasta algust õppima asuda xxxxx konkursil kandideerinute paremusjärjestuses järgmine, kes vastuvõetavate üliõpilaste/õpilaste ülempiiri sisse ei mahtunud.
2.2.10 Kutseõppe RE õppekoha vabanemisel viiakse REV õppekohale immatrikuleeritu üle RE õppekohale vastavalt kandideerinute paremusjärjestusele xxxx xxxx nädalat xxxxx õppetöö algust vastaval õppekaval.
2.2.11 Õppekoha vabanemisel on kõrgkoolil õigus sama õppekava XXX xxxxx õppiv õpilane viia üle RE xxxxxx õpitulemuste paremusjärjestuse alusel (kaalutud keskmine hinne Tahvlis), välja arvatud esimesel õppesemestril, kus võetakse aluseks vastuvõtu pingerida. Sooviavalduse vabanenud RE õppekohale õppima asumiseks peab REV õpilane esitama avalduse õppeinfosüsteemis Tahvel. RE õppekohale ei viida üle õpi- ja õppeteenustasuvõlgnevustega õpilasi.
2.2.12 Vabale RE õppekohale kutseõppes õppima asumiseks võivad soovi avaldada õpilased, kes:
2.2.12.1 on täitnud õppe alustamise tingimused vastaval õppekaval;
2.2.12.2 on kogunud vastava õppekava õppeainetest või sinna sobivatest õppeainetest vähemalt xxxxx vastava õppekava mahust EKAP-ites;
2.2.12.3 ei oma õppeteenustasu või VÕTA tasude võlgnevusi kõrgkooli ees.
2.3 Õppekulude hüvitamine
2.3.1 Õppimine on õppeteenustasuta kõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe eestikeelsetel õppekavadel nominaalaja jooksul, täites õppekava kumulatiivselt täies mahus ning punktides 2.3.3. ja 2.3.4. sätestatud juhtudel.
2.3.2 Õppekulude hüvitamist võib nõuda üliõpilaselt, kes:
2.3.2.1 ei ole õppeaasta lõpuks täitnud õppekava ettenähtud mahus;
2.3.2.2 õpib osakoormusega, välja arvatud juhul, kui ta vastab selle peatüki punkt 2.3.3 tingimusele, või asub õppima osakoormusega;
2.3.2.3 ei õpi eestikeelse õppekava alusel;
2.3.2.5 on kahe aasta jooksul välja arvatud ja uuesti vastu võetud samale õppekavale.
2.3.3 Õppekulude osalist hüvitamist ei rakendata, kui üliõpilane on:
2.3.3.1 keskmise, xxxxx või xxxxxx puudega isik;
2.3.3.2 alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;
2.3.4 Õppekulude hüvitamine toimub vastavalt Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekulude hüvitamise tingimustele.
2.3.5 Õppekulude osalisest hüvitamisest vabastamise aluseks olevad dokumendid esitab üliõpilane avaldusega õppeinfosüsteemis Tahvel hiljemalt 15. septembriks sügissemestril ja 15. veebruariks kevadsemestril.
3. ÕPPETÖÖ
3.1 Õppeaine
3.1.1 Õppeained jagunevad õppekava kohustuslikeks õppeaineteks ja valikaineteks.
3.1.1.1 Kohustuslik õppeaine tuleb õppekava täitmiseks läbida.
3.1.1.2 Valikaine on õppekavaga määratud või õppekavaväline aine, mis tuleb läbida vastavalt konkreetses õppekavas kehtestatud tingimustele.
3.1.2 Kutse-, xxxx- xx magistrieksami ning lõputööde korraldust reguleerib kõrgkoolis kehtiv juhend.
3.1.3 Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks võib igale õppeainele kehtestada eeldusõppeained, mis peavad olema sooritatud enne vastava õppeaine õppimist.
3.1.4 Õppeaine lühikirjeldus, eesmärgid, õpiväljundid, vormikirjeldus, õppe- ja hindamismeetodid, hindamiskriteeriumid, kohustusliku (ja täiendava) kirjanduse loetelu, eeldusõppeained on märgitud aineprogrammis, mis on kättesaadav õppeinfosüsteemis Tahvel.
3.1.6 Õppejõud/õpetaja tutvustab aineprogrammi üliõpilastele/õpilastele vastava õppeaine esimeses kontaktõppe tunnis või e-õppe keskkonnas (100%-xxxx e-xxxx korral või kui kontaktõppe tunnid ei toimu õppeaine alguses).
3.2 Õppetöö planeerimine ja tunniplaan
3.2.4 Tunniplaanis peab olema märgitud õppeaine hindamise aeg (xxxx) ja vähemalt ühe kordussoorituse aeg.
3.2.5 Õppur osaleb õppetöös vastavalt koostatud tunniplaanile, kus on konkreetse õppekava õppeained ning üliõpilase/õpilase poolt deklareeritud valikained.
3.2.6 Õppur saab õppida õppeaineid, mille aineprogrammis märgitud eeldusained on sooritatud ja/või on täidetud muud eeltingimused. Erandkorras võib õppejõud/õpetaja lubada üliõpilase/õpilase õppeainet õppima ka xxxx eeldusaineid läbimata.
3.2.8 Kutse-, xxxx- xx magistrieksami ning lõputöö deklareerimine toimub akadeemilises kalendris sätestatud aegadel ja vastavalt kõrgkoolis kehtivale juhendile.
3.2.9 Õppejõud/õpetaja võib põhjendatud juhtudel (eeldusaine sooritamata) üliõpilase/õpilase õppeaine deklareerimise tühistada. Erandolukorrad lahendab struktuuriüksuse/kutseõppe osakonna juhataja.
3.2.10 Kõrgkoolis õpetatavaid õppeaineid saavad õppida ka isikud, kes ei ole kõrgkooli üliõpilased ega õpilased. Nende registreerimine õppeainetesse toimub vastavalt kõrgkoolis eksternidele ja täiendusõppijatele kehtestatud regulatsioonidele.
3.3.1 Praktika maht määratakse õppekavaga, praktika eesmärgid ja ülesanded on kirjas aineprogrammis, mis on kättesaadav õppeinfosüsteemis Tahvel.
3.3.2 Praktikaga seotud infovahetust kõrgkoolis koordineerib praktikaspetsialist ja või kutseõppes õppekavade koordinaator koostöös õppekavajuhtidega. Praktika elluviimist ja arvestamist korraldab struktuuriüksus/kutseõppe osakond, kes määravad õppurile kõrgkoolipoolse juhendaja.
3.3.3 Palgatöö õppetöö osana arvestamist reguleerib kõrgkoolis xxxxxx xxxx.
3.3.4 Praktika maht ainepunktides määratakse õppekavaga. Praktika 1 EAP-ga/EKAP-ga võrdsustatakse maksimaalselt kuni kaks praktikanädalat, sõltuvalt töö iseloomust ja koormusest. Praktika 1 EAP/EKAP on võrdsustatud üldjuhul 26 astronoomilise tunni töötamisega praktikakohal.
3.3.5 Koolipoolne praktikajuhendaja korraldab õppurite saatmise praktikabaasi. Kontrollib praktika õpiväljundite ja eesmärgi saavutamist sh praktikabaasis.
3.3.7 Väliskülalisõppurite hindamine toimub vastavalt peatükile 4.
3.4 Õppimine vahetusüliõpilase/-õpilasena teises Eesti või välisriigi õppeasutuses
3.4.1 Õppur võib samaaegselt õppetööga kõrgkoolis või selleks eraldi planeeritud semestri(te)l osaleda õppetöös vahetusüliõpilase/-õpilasena teises Eesti või välisriigi õppeasutuses.
3.5 E-õppe läbiviimine
3.5.1 E-õpe on õppevorm, mille korral õppur ja õppejõud/õpetaja ei asu füüsiliselt samas ruumis ja õppetöö toimub elektrooniliste sidevahendite abil interneti kaudu. Õppuritel on kohustus osaleda e-õppes aineprogrammis sõnastatud tingimustel.
3.5.2 Kõrgkooli e-õppe (e-kursuste) läbiviimise õpikeskkond on Moodle, kus toimub elektrooniline ja vahetu õppetöö, õppematerjalide säilitamine, andmete kogumine ja - ning õppekorraldusliku informatsiooni edastamine.
3.5.3 Kõigi õppeainete veebipõhised õppematerjalid koos e-xxxx xx/või tegevuste kirjeldustega on kättesaadavad Xxxxxx’x ning nende eest vastutab õppejõud/õpetaja olles kontrollinud, kas lingid jm vajalikud vahendid avanevad jne.
3.5.4 Kõik e-õppes läbiviidavad tegevused ning õppurite hindamised lähtuvad õppeaine õpiväljunditest ning nende hindamiskriteeriumitest.
3.5.5 Kui õppeaines ei toimu muud kontaktõpet, siis õppejõud/õpetaja tutvustab üliõpilastele/õpilastele aineprogrammi vastava õppeaine e-õppe keskkonnas.
3.5.6 E-kursuse sisu peab vastama õppeaine xxxxxx xx õppetasemele, olema arusaadavalt ja loogiliselt üles ehitatud ja sisaldama interaktiivseid õppemeetodeid.
3.5.7 E-kursuse jaoks on kohustuslik luua õpijuhis, kus on selgelt välja toodud kursuse õppematerjalid (raamatud, konspektid, õppematerjalid veebilehekülgedelt või õpikeskkonnas), õppeprotsessi kirjeldus, kursuse ajakava, ülesannete kirjeldus, kohustuslikud nõuded ning vajadusel õpikeskkonna kasutamise juhend (kui kasutatakse väljaspool kõrgkooli ametlikku e-õppe läbiviimise keskkonna vahendeid).
3.5.8 Kursuse sisu tehnoloogilised vahendid toetavad õpiväljundite saavutamist ning on tehniliselt töökorras.
4. ÕPPESOORITUSED
4.1 Õpitulemuste hindamine
4.1.1 Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppuri teadmiste ja oskuste omandamise taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.
4.1.5 Õppeaine hindamine on eristav või mitteeristav.
4.1.7 Õppeaine loetakse läbituks, kutse-, lõpu- või magistrieksam sooritatuks, lõputöö kaitstuks pärast positiivse tulemuse saamist õppeaine hindamisel. Kõik tulemused peavad kajastuma õppeinfosüsteem Tahvel.
4.1.8 Kutseõppes loetakse moodul läbituks pärast õppeainete positiivse tulemuse saamist õppeainete hindamistel.
4.1.9 Õppuri üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskmist hinnet (edaspidi KKH), mis arvutatakse õppeinfosüsteemis Tahvel kõigi eristava hindamisega lõppenud õppeainete (sealhulgas VÕTAga arvestatud) hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga. KKH arvutamisel käsitletakse kõiki hindelisi tulemusi samaväärsena. Mitteeristava hindamisega lõppenud õppeaineid KKH hinde arvutamisel ei arvestata.
4.2 Hindamissüsteem rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes
A“ (5) „suurepärane“ on silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
„B“ (4) „väga hea“ on väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane xx xxxx kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
„C“ (3) „hea“ on heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
„D“ (2) „rahuldav“ on piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
„E“ (1) „xxxxx“ on minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
„F“ (0) „puudulik“ näitab, et üliõpilane on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.
4.2.2 Mitteeristava hindamise puhul määratakse lävendi täitmise kriteerium, millele vastaval või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga
„arvestatud“ (A) ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga „mittearvestatud“ (MA).
4.3 Hindamissüsteem kutseõppes
4.3.1 Hindamise aluseks on kutseõppes kasutatav ühtne hindamissüsteem, õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja -kriteeriumid ning hinnete kirjeldused.
„5” ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel xx xxxx väljendatakse hindega „2”. Numbrilise hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt:
hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane xx xxxx kasutamine;
hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;
hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
4.3.3 Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel xx xxxx väljendatakse sõnaga
„arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”.
4.4 Õppeaine/moodulite hindamise korraldus
4.4.1 Õppuril on õigus õppeaine põhihindamisele xx xxxxxx kordushindamisele eelneva negatiivse soorituse (sh mitteilmumise) korral.
4.4.2 Põhihindamine (sealhulgas protokolli lõplik kinnitamine õppeinfosüsteemis Tahvel toimub õppeaine lõppemisel, hiljemalt vastava semestri xxxxx.
4.4.3 Esimene kordushindamine (sealhulgas protokolli lõplik kinnitamine õppeinfosüsteemis Tahvel) toimub hiljemalt järgneva semestri esimesel õppenädalal ja teine kordushindamine (sealhulgas protokolli lõplik kinnitamine õppeinfosüsteemis Tahvel) hiljemalt järgneva õppeaasta teisel õppenädalal.
4.4.4 Positiivsele hindele sooritatud õppeainet ei ole kõrgema tulemuse saamise eesmärgil võimalik uuesti sooritada.
4.4.6 Põhihindamise ja kordushindamiste vahelised perioodid peavad olema vähemalt viie tööpäeva pikkused.
4.4.7 Xxxxx õppeaine kolmekordset (õppeinfosüsteemis Tahvel protokolliga fikseeritud) mittesooritamist tehakse õppurile korduvdeklaratsioon järgmise õppeaine toimumise semestril ja õppuril tuleb uuesti õppeaine läbida.
4.4.8 Kui õppur ei soorita õppeainet korduvdeklaratsiooniga, siis õppur eksmatrikuleeritakse õpivõlgnevuste tõttu.
4.4.10 Enne kordushindamist pakub õppejõud/õpetaja vajadusel konsultatsiooni.
4.4.11 Hindamisele mitteilmunud (või hindamise ajaks nõudeid mittetäitnud) õppuri tulemuseks märgitakse „mitteilmunud“ (MI).
4.5 Hindamistulemuste vormistamine
4.5.1 Õppejõud/õpetaja tagab õppeaine hindamise tulemuste kättesaadavuse õppuritele hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast hindamise toimumist.
4.5.2 Hindamistulemused sisestab õppeinfosüsteemis Tahvel ning protokolli kinnitab õppeaine eest vastutav õppejõud/õpetaja või struktuuriüksuse/kutseõppe osakonna poolt määratud töötaja.
4.5.3 Õppuri õpitulemused kajastuvad õppeinfosüsteemis Tahvel.
4.5.4 Protokollid ja kutseõppe päevikud kinnitatakse (õppeaine vastutava) õppejõu/õpetaja digitaalse allkirjaga õppeinfosüsteemis Tahvel.
4.5.5 Protokollide nõuetekohase ja õigeaegse vormistamise eest vastutab struktuuriüksuse/kutseõppe osakonna juhataja poolt määratud õppeaine vastutav õppejõud/õpetaja.
4.6 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)
4.6.1 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) on protsess, mille kaudu üliõpilane/õpilane/ekstern saab taotleda oma varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamist õppekava täitmiseks.
4.6.3 VÕTA rakendamine toimub vastavalt kõrgkoolis kehtivale korrale. VÕTA tingimused ja korra kehtestab kõrgkooli nõukogu.
4.6.4 VÕTA puhul hinnatakse omandatud pädevuste vastavust õppeaine/mooduli/õppekava õpiväljunditele, sõltumata nende omandamise kohast, ajast ja vormist.
4.6.5 Õppekava täitmiseks võib kogu ulatuses arvestada väljaspool kõrgkooli sooritatud õpingute tulemusi ja erialast töökogemust, välja arvatud lõputöö või kutse-, lõpu- magistrieksam, mis tuleb kaitsta või sooritada kõrgkoolis.
4.6.6 Varasemate õpingutena ei arvestata mujal kaitstud sama haridusastme lõputööd või mujal sooritatud eksamit.
4.6.7 Erialast töökogemust või läbitud täienduskoolitust on võimalik arvestada, kui see on seotud õppuri/eksterni õppekava või konkreetse õppeainega (eeldab vastavusainete olemasolu kõrgkooli õppeainete seas). VÕTA taotluse hindamisel võib õppurilt/eksternilt nõuda omandatu tõendamist.
5. ÕPINGUTE PEATAMINE, PIKENDAMINE JA LÕPETAMINE
5.1 Õpingute pikendamine
5.1.1 Õpingute pikendamist (õppe lõpukuupäeva edasilükkamist) akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks võib üliõpilane taotleda 12 kuu ulatuses, kui üliõpilane on jätnud sooritamata xxxx- xx magistrieksami või kaitsmata lõputöö.
5.1.2 Osakoormusega õppes õppinud üliõpilasel on õigus taotleda õpingute pikendamist 12 kuu ulatuses või osakoormusega õppes õpitud xxx xxxxx korraga kuni õppeaastaks.
5.1.4 Õpingute pikendamine vormistatakse õppeinfosüsteemis Tahvel avalduse alusel õppeprorektori käskkirjaga.
5.1.5 Õpingute pikendamise avaldus tuleb esitada enne õppe lõpukuupäeva möödumist.
5.2 Akadeemiline puhkus
5.2.1 Üliõpilasel on õigus saada kõrgkooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks:
5.2.1.1 tervislikel põhjustel kuni kaks aastat,
5.2.1.2 aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta,
5.2.1.3 lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
5.2.2 Õpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust:
5.2.2.1 tervislikel põhjustel kuni kaks aastat,
5.2.2.2 aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta,
5.2.2.3 lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni,
5.2.2.4 täisealisel õppuril, kes õpib õppekaval mahuga vähemalt 60 arvestuspunkti kuni üks aasta.
5.2.3 Akadeemilise puhkuse avaldust ei saa esitada tagasiulatuva kuupäevaga.
5.2.4 Akadeemilise puhkuse minimaalne aeg on üks semester.
5.2.6 Akadeemilist puhkust xx xxxxx katkestamist taotletakse vormikohase avalduse esitamisel õppeinfosüsteemis Tahvel ja see vormistatakse käskkirjaga. Avalduse esitamisega kinnitab õppur, et ei oma kohustusi kõrgkooli ees (valvelaud, üliõpilaskodu ja raamatukogu).
5.2.9 Tervislikel põhjustel lubatakse õppur akadeemilisele puhkusele xxxx xxxx semestri jooksul. Akadeemilise puhkuse taotlemisel tervislikel põhjustel peab õppur esitama avalduse koos arstitõendiga, kus on arsti soovitus akadeemilisele puhkusele jäämiseks.
5.2.10 Akadeemiline puhkus lõpeb automaatselt xxxxx tähtaega. Juhul, kui õppur xx xxxxx õppetööle xxxxx akadeemilise puhkuse lõppemist vormistab õppeosakond käskkirja õppuri eksmatrikuleerimiseks õppetööle mitteilmumise tõttu.
5.2.11 Üliõpilastel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada semestri alguses registreeritud õppeaineid.
5.2.11.1 Akadeemiline puhkus ei vabasta registreeritud õppeaine mittesooritamisest.
5.2.12 Akadeemiline puhkus ei vabasta õppekulude hüvitamisest.
5.3.1 Eksmatrikuleerimine on üliõpilase/õpilase kõrgkooli liikmeskonnast väljaarvamine ja Eesti Hariduse Infosüsteemist kustutamine alljärgnevatel juhtudel,
5.3.1.1 õppeasutuse lõpetamine, õppekava täitmine ja diplomi/lõputunnistuse väljastamine;
5.3.1.2 eksmatrikuleerimine kõrgharidusõppes:
5.3.1.2.1.1 muud põhjused;
5.3.1.2.1.2 osakoormuse nõude mittetäitmine;
5.3.1.2.3.2 majanduslikud põhjused;
5.3.1.2.3.4 välismaale õppima suundumine;
5.3.1.2.4 õpingute mittealustamine;
5.3.1.2.5 õppe lõpukuupäeva möödumine;
5.3.1.2.6 õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmine;
5.3.1.2.7 õppetööle mitteilmumine;
5.3.1.3 eksmatrikuleerimine kutseõppes:
5.3.1.3.1 ebaväärikas käitumine;
5.3.1.3.2 kutseeksami või erialase lõpueksami mittesooritamine;
5.3.1.3.3 kinnipidamisasutusest vabanemine (vanglaõppes);
5.3.1.3.4.1 Eestist lahkumise tõttu; 5.3.1.3.4.2 eriala sobimatus
5.3.1.3.4.3 majanduslikud põhjused;
5.3.1.3.4.4 muud põhjused;
5.3.1.3.4.5 perekondlikud põhjused;
5.3.1.3.4.6 riigisisene elukohavahetus;
5.3.1.3.4.7 tervislikud põhjused; 5.3.1.3.4.8 tööga seotud põhjused;
5.3.1.3.4.9 välismaale õppima suundumine;
5.3.1.3.5 õppekorraldusega seotud põhjused;
5.3.1.3.6 tööandjaga seotud põhjused (töökohapõhises õppes);
5.3.1.3.7 õpingute mittealustamine;
5.3.1.3.8 õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmine;
5.3.1.3.9 õppetööle mitteilmumine;
5.3.2 Õppur eksmatrikuleeritakse tema soovil, kui ta esitab õppeinfosüsteemi Tahvel vormikohase avalduse.
5.3.3 Õppetöös mitteilmumise tõttu eksmatrikuleeritakse, välja arvatud akadeemilisel puhkusel või välisriigi õpingutel viibiv õppur, kui ta pole mõjuva põhjuseta õppetööle ilmunud (otsustatakse individuaalselt).
5.3.5 Kõrgkoolil on õigus eksmatrikuleerida õppur vääritu käitumise tõttu järgmistel juhtudel:
5.3.5.1 õppetöös, sealhulgas hindamisel, abimaterjalide (elektroonilised, paberkandjal jmt) kasutamisel, kui õppejõud/õpetaja ei ole andnud xxxx xxxx kasutada;
5.3.5.3 kellegi teise töö või selle osa esitamisel xxx xxxx all või refereerimisel/tsiteerimisel xxxx nõuetekohase viitamiseta (plagiaat);
5.3.5.4 iseenda töö uuesti esitamisel, xxx xxxxx eest on juba EAP/EKAP-sid saadud;
5.3.5.6 toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
5.3.5.7 rängal eksimisel üldtunnustatud käitumisnormide ja eriala eetiliste normide vastu;
5.3.5.8 kõrgkooli maine kahjustamisel;
5.3.5.9 valeandmete, võltsitud dokumentide vms esitamisel oma töödes, taotlustes (sealhulgas VÕTA taotlus).
5.3.6 Õppuri vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleerimise põhjendatuse otsustab õppeprorektor struktuuriüksuse/õppetooli ning kutseõppe osakonna juhataja esildise alusel.
5.3.7 Õppeprorektor kaasab vajadusel otsustusprotsessi üliõpilas- ja õpilasesinduse ning teised kõrgkooli üksused/töörühmad/otsustuskogud.
5.3.8 Alternatiivina eksmatrikuleerimisele on õigus teha õppurile noomitus vääritu käitumise eest.
5.3.10 Xxxxxx xxxxx korral õppur eksmatrikuleeritakse surmatõendi alusel.
5.4 Õppekava lõpetamine ja lõpudokumentide väljastamine
5.4.1 Rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe ja kutseõppe lõpetamiseks ning vastavat haridustaset tõendavate lõpudokumentide saamiseks peab õppur täitma õppekava täies mahus. Kutseõppe õppekava õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade xxxxx. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud lõpueksamiga. Kutseeksami ja lõpueksami korraldust reguleerib kehtiv juhend.
5.4.2 Lõpudokumentideks rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõppes on diplom ja akadeemiline õiend koos ingliskeelse akadeemilise õiendiga (diploma supplement), mis vormistatakse vastavalt määrusele diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid. Diplom kiitusega (cum laude) antakse vastavalt määrusele ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega alljärgneval tingimustel:
5.4.2.1 üliõpilane on täitnud õppekava täies mahus;
5.4.2.2 üliõpilane kaitses lõputöö või sooritas lõpueksami/magistrieksami hindele „A“;
5.4.2.3 üliõpilase KKH on 4,60 või kõrgem.
5.4.3 Lõpudokumentideks kutseõppes on lõputunnistus ja hinneteleht, mis vormistatakse vastavalt määrusele kutseõppeasutuse lõpudokumentide vormid, statuut ja väljaandmise kord.
Isikule, kes on eksmatrikuleeritud lõpudokumendi saamise õiguseta, väljastatakse arhiiviteatise taotlemisel õpisoorituste tõend.
6. ÜLIÕPLASTE/ÕPILASTE TEAVITAMINE, NÕUSTAMINE, TUGISÜSTEEMID JA TAGASISIDE KÜSIMINE
6.3 Õppuril on õigus saada õpinõustamist, karjäärinõustamist, psühholoogilist nõustamist.
6.4 Esimese kursuse üliõpilasi nõustavad kõrgkooli ja õppimisega seotud küsimustes tuutorid (vastava ettevalmistuse saanud kõrgkooli üliõpilased).
6.5 Eesti keelest erineva emakeelega õppuritel on võimalik õppida vajadusepõhiselt täiendavalt riigikeelt vastavalt kõrgkoolis kehtivale riigikeele õppe regulatsioonile.
6.7 Õppetöö kvaliteedi tagamise eesmärgil küsitakse õppuritelt tagasisidet vastavalt kõrgkooli tagasiside plaanile õppeainete, õppekorralduse jmt kohta.
6.8 Õppuritel on õigus ja kohustus anda tagasisidet õppetöö kvaliteedi parandamiseks xx xxxxx informatsiooni nende tulemustest.
7. ÕPPETEGEVUSEGA SEOTUD OTSUSTE VAIDLUSTAMINE
7.1 Õppuril on õigus esitada põhjendatud apellatsioon õppetegevusega seotud otsuse või toimingu kohta. Apellatsiooni esitamiseks tuleb pöörduda otsuse teinud isiku või komisjoni xxxxx otsuse tegemise päeva järgneva tööpäeva jooksul. Õppuri apellatsioonile vastatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.
7.1.1 Õppuri apellatsiooni kohta tehtud otsus protokollitakse toimingu teinud isiku või komisjoni poolt.
7.2 Kui arutelu tulemusena ei ole õppur apellatsiooni otsusega rahul, võib ta esitada kirjaliku vaide rektorile koos üksikasjaliku põhjendusega 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama. Õppur esitab vaide e-posti xxxx aadressile xxxx@xxx.xx või postiaadressile Xxxxx 00, 00000 Xxxxxxx, Xxxxx.
7.3.1 kõrgkooli nimetus, kellele vaie on esitatud;
7.3.2 vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
7.3.3 vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
7.3.4 põhjused, miks vaide esitaja xxxxx, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi;
7.3.5 vaide esitaja selgelt väljendatud nõue;
7.3.6 vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust;
7.3.7 vaidele lisatud dokumentide loetelu.
7.4 Kõrgkool toetab õppurit vaide koostamisel. Vaide koostamisel pöördub õppur õppeosakonna juhataja xxxxx.
7.5 Õppuri kirjalik vaie lahendatakse vastavalt kõrgkoolis kehtivale asjaajamiskorrale.
8. RAKENDUSSÄTTED
8.1 ÕKE ning selle muudatused kinnitab kõrgkooli nõukogu.
8.3 ÕKE muudatuste ja täienduste algatamise õigus on kõrgkooli liikmeskonnal ja struktuuriüksustel.
8.4 ÕKE-s reguleerimata küsimustes langetab otsuseid õppeprorektor.
8.5 Osakoormusel võivad õppida üliõpilased, kes on immatrikuleeritud alates 2019/2020. õppeaastast.
8.6 Õppekorralduseeskiri jõustub alates 2021/2022. õa.