LEPING
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamise kohta
EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”
ja
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi “Šveits”
või “lepinguosalised”,
ON OTSUSTANUD SÕLMIDA JÄRGMISE LEPINGU:
Artikkel 1
Lepingualuse maksu kinnipidamine Šveitsi intressi maksja poolt
1. Intressimaksetelt, mida Šveitsi territooriumil asutatud intressi maksja tasub Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi “liik- mesriik”) elanikest tegelikele tulusaajatele artikli 4 tähenduses, peetakse lõiget 2 ja artiklit 2 arvestades kinni intressimakse summalt arvestatav lepingualune maks. Kinnipeetava maksu määr on 15 % esimesel kolmel aastal alates käesoleva lepingu kohaldamise kuupäevast, 20 % järgneval kolmel aastal xx xxxxxx xxxx 35 %.
2. Lepingualust maksu ei peeta kinni intressimaksetelt, mis on tasutud Šveitsi elanikust võlgniku võlanõudelt või Šveitsis elukohta mitte omava, kuid seal asuva isiku püsiva tegevusko- xxxx seotud võlanõudelt. Käesolevas lepingus on mõistel “püsiv tegevuskoht” sama tähendus, mis Šveitsi ja võlgniku elukohariigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingus. Sellise lepingu puudumisel on “püsiv tegevuskoht” majandustegevuse xxxxxx xxxx, mille kaudu toimub tervikuna või osaliselt võlgniku majandustegevus.
3. Juhul kui Šveits alandab liikmesriikide elanikest füüsilistele isikutele Šveitsist tasutavatelt intressimaksetelt Šveitsi kinnipee- tava maksu määra alla 35 %, peab ta sellistelt intressimaksetelt lepingualuse maksu kinni pidama. Kinnipeetava maksu määr on lõikes 1 sätestatud kinnipeetava lepingualuse maksu määra ja Šveitsi kinnipeetava maksu uue määra xxxx. Kinnipeetava maksu määr ei tohi ületada lõikes 1 sätestatud maksumäära.
Kui Šveits vähendab Šveitsi kinnipeetavat maksu käsitleva seaduse kohaldamisala liikmesriikide elanikest füüsilistele isiku- tele tasutavate intressimaksete suhtes, peetakse kõikidelt intres- simaksetelt, mis seeläbi jäävad Šveitsi kinnipeetava maksu kohal-
damisalast välja, kinni lepingualune maks lõikes 1 sätestatud määras.
4. Lõiget 2 ei kohaldata intresside suhtes, mida maksavad Šveitsi investeerimisfondid, xxxxx tasutavad maksed liikmesriikide elanikest füüsilistele isikutele on käesoleva lepingu jõustumise ajal või pärast seda vabastatud Šveitsi kinnipeetavast maksust.
5. Šveits võtab vajalikud meetmed tagamaks, et Šveitsi xxxxx- tooriumil asutatud intressi maksjad täidaksid käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikke ülesandeid ja eelkõige sätestab selleks menetlused ja karistused.
Artikkel 2
Andmete vabatahtlik avaldamine
1. Šveits sätestab menetluse, mis võimaldab artiklis 4 määrat- letud tegelikul tulusaajal vältida artiklis 1 määratletud lepingu- aluse maksu kinnipidamist, andes Šveitsi intressi maksjale selge volituse edastada intressimakseid käsitlev teave asjaomase riigi pädevale ametiisikule. Selline volitus hõlmab kõiki intressimak- xxxx, xxxx asjaomane intressi maksja on tegelikule tulusaajale tasunud.
2. Tegelikult tulusaajalt selgesõnalise volituse saamisel peab intressi maksja esitama vähemalt järgmised andmed:
a) artikli 5 kohaselt kindlaks tehtud tegeliku tulusaaja xxxx xx elukoht;
b) intressi maksja nimi ja aadress;
c) tegeliku tulusaaja kontonumber või kui see puudub, siis intresside aluseks oleva võlanõude andmed ja
d) artikli 3 kohaselt arvutatud intressimakse summa.
3. Šveitsi pädev ametiisik edastab lõikes 2 nimetatud andmed tegeliku tulusaaja elukohariigist liikmesriigi pädevale ametiisi- kule. Andmed edastatakse automaatselt vähemalt kord aastas kuue kuu jooksul pärast Šveitsi maksuaasta lõppu kõigi kõne- aluse aasta jooksul tehtud intressimaksete kohta.
4. Kui tegelik tulusaaja otsustab andmete vabatahtliku aval- damise kasuks või muul viisil deklareerib Šveitsi intressi maksjalt saadud intressitulu oma elukohariigist liikmesriigi maksuhaldu- rile, maksustatakse selles liikmesriigis asjaomast intressitulu sama maksumääraga, mida kohaldatakse selles riigis tekkinud samalaadsele tulule.
Artikkel 3
Lepingualuse maksu kinnipidamise alused
1. Intressi maksja peab vastavalt artikli 1 lõikele 1 lepingu- alust maksu kinni järgmiselt:
a) artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud intressimakse korral: makstud või krediteeritud intresside brutosummalt;
b) artikli 7 lõike 1 punktis b või d osutatud intressimakse korral: kõnealustes punktides osutatud intresside või tulu summalt;
c) artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud intressimakse korral: kõnealuses punktis osutatud intresside summalt.
2. Lõike 1 kohaldamisel peetakse lepingualune maks kinni proportsionaalselt ajaga, mille jooksul tegelikul tulusaajal võla- nõue oli. Kui intressi maksja ei suuda talle edastatud teabe põhjal vastavat ajavahemikku kindlaks teha xx xxx tegelik tulu- saaja ei esita tõendeid võlanõude omandamise kuupäeva kohta, käsitleb intressi maksja tegelikku tulusaajat võlanõude omani- kuna kogu selle kehtivusaja jooksul.
3. Muid samade intressimaksete suhtes kohaldatavaid xxxxx xx kinnipeetavaid summasid kui käesoleva lepingu alusel kinni- peetav maks, krediteeritakse käesoleva artikli kohaselt arvutatud kinnipeetava maksu summa ulatuses.
4. Lõiked 1, 2 ja 3 xx xxxxx artikli 1 lõike 2 kohaldamist.
Artikkel 4
Tegelik tulusaaja
1. Käesolevas lepingus tähendab tegelik tulusaaja füüsilist isikut, kellele makstakse intressi või kellele intressimaksed on tagatud, kui ta ei esita tõendeid selle kohta, et intressi ei ole makstud või intressimaksed ei xxx xxxxx tagatud. Füüsilist isikut ei loeta tegelikuks tulusaajaks, kui ta:
a) tegutseb intressi maksjana artikli 6 tähenduses või
b) tegutseb juriidilise isiku, investeerimisfondi või võrreldava või võrdväärse väärtpaberitesse investeeriva üksuse nimel või
c) tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kes on tegelik tulusaaja ja teeb intressi maksjale teatavaks oma isiku ja elukohariigi.
2. Kui intressi maksjal on andmeid, mille kohaselt isik, kellele makstakse intressi või kellele on intressimaksed tagatud, ei pruugi olla tegelik tulusaaja, võtab intressi maksja mõistlikke meetmeid, et teha kindlaks tegeliku tulusaaja isik. Kui intressi maksja ei suuda tegeliku tulusaaja isikut kindlaks teha, käsitab ta kõnealust isikut tegeliku tulusaajana.
Artikkel 5
Tegeliku tulusaaja xxxx xx elukoht
Artiklis 4 määratletud tegeliku tulusaaja isiku ja elukoha kind- lakstegemiseks peab intressi maksja vastavalt Šveitsi rahapesu tõkestamist käsitlevatele õigusaktidele arvestust tegeliku tulu- saaja perekonnanime, eesnime, aadressi ja elukoha täpsete andmete üle. 1. jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepin- gute või nende puudumisel tehtud tehingute korral, kui liikmes- riigi poolt väljastatud xxxxx või isikutunnistust esitav füüsiline isik teatab, et ta on muu riigi kui liikmesriigi või Šveitsi elanik, tehakse elukoht kindlaks residentsuse tõendi põhjal, mille väljastab selle riigi pädev ametiisik, mille elanik isik väidab end olevat. Kui sellist tõendit ei esitata, loetakse elukohariigiks liikmesriik, kes on välja andnud xxxxx või muu isikut tõendava dokumendi.
Artikkel 6
Intressi maksja
Käesolevas lepingus tähendab Šveitsi intressi maksja pankasid Šveitsi pangaseaduse kohaselt, väärtpaberimaaklereid Šveitsi xxxxx xx väätpaberitega kauplemist käsitleva föderaalseaduse kohaselt, Šveitsis elavaid või asutatud füüsilisi või juriidilisi isikuid, seltsinguid ja välisriigi äriühingute püsivaid tegevuskohti, kes kas või mõnikord võtavad vastu, valdavad, investeerivad või kannavad üle kolmandate osapoolte varasid või üksnes maksavad intressi või tagavad intressi maksmise oma majandus- tegevuse käigus.
Artikkel 7
Intressimakse
1. Käesolevas lepingus tähendab intressimakse järgmist:
a) kontole makstud või krediteeritud intress, mis tuleneb igasu- gusest võlanõudest, sealhulgas artikli 4 kohastele tegelikele tulusaajatele Šveitsi intressi maksjate poolt anonüümsetele kontodele makstud intress, olenemata sellest, kas nõue on tagatud hüpoteegiga või kas sellega kaasneb õigus saada osa võlgniku kasumist, ning eelkõige tulu riigi võlakirjadest või muudest võlakirjadest, xxxxx arvatud selliste võlakirjadega seotud ülekursid ja lisatasud, välja arvatud intressid füüsiliste isikute vahelistelt laenudelt, mis ei ole antud majandustege- vuse käigus. Makse hilinemise eest määratud trahve ei loeta intressimakseteks;
b) punktis a osutatud võlanõuete müügi, tagasimaksmise või väljaostmise korral kogunenud või kapitaliseeritud intress;
c) intressimaksetest vahetult või nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta, edaspidi “direktiiv”, artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuse vahen- xxxxx saadav tulu, mida jaotavad:
i) investeerimisfondid, mille asukoht on liikmesriigis;
ii) üksused, mille asukoht on liikmesriigis ja mis kasutavad direktiivi artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust ning teatavad sellest intressi maksjale;
iii) väljaspool lepinguosaliste territooriumi asutatud investee- rimisfondid;
iv) Šveitsi investeerimisfondid, mis käesoleva lepingu jõustu- mise ajal või hiljem on vabastatud Šveitsi kinnipeetavast maksust maksetelt füüsilistele isikutele, kes on liikmesriigi elanikud;
d) järgmistes ettevõtjates ja üksustes osaluse müügist, tagasi- maksmisest või väljaostmisest saadav tulu, kui nad investee- rivad rohkem kui 40 % oma varadest otse või muude inves- teerimisfondide või allnimetatud üksuste kaudu punktis a nimetatud võlanõuetesse:
i) investeerimisfondid, mille asukoht on liikmesriigis;
ii) üksused, mille asukoht on liikmesriigis ja mis kasutavad direktiivi artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust ning teatavad sellest intressi maksjale;
iii) väljaspool lepinguosaliste territooriumi asutatud investee- rimisfondid;
iv) Šveitsi investeerimisfondid, mis käesoleva lepingu jõustu- mise ajal või hiljem on vabastatud Šveitsi kinnipeetavast maksust maksetelt füüsilistele isikutele, kes on liikmesriigi elanikud.
2. Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punkti c kohaldamisel teavet selle kohta, kui suur osa tulust saadakse intressimaksetest, loetakse kogu tulu intressimakseks.
3. Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punkti d kohaldamisel teavet selle kohta, kui suur osa varast on investeeritud võlanõue- tesse või kõnealuses punktis määratletud osalusse, loetakse see suuremaks kui 40 %. Kui intressi maksja ei suuda teha kindlaks tegeliku tulusaaja realiseeritud tulu, loetakse tuluks osaluse müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadud summa.
4. Tulu seoses ettevõtjate või üksustega, kes on investeerinud kuni 15 % oma varadest võlanõuetesse lõike 1 punkti a tähen- duses, ei loeta intressimakseks lõike 1 punktide c ja d kohaselt.
5. Alates 1. jaanuarist 2011 on lõike 1 punktis d ja lõikes 3 osutatud määr 25 %.
6. Lõike 1 punktis d ja lõikes 4 osutatud määrad määratakse kindlaks lähtudes asjaomaste ettevõtjate või üksuste fonditingi- mustes või põhikirjas kehtestatud investeerimispõhimõtetest, nende puudumisel asjaomaste ettevõtjate või üksuste xxxxxx tegelikust koosseisust.
Artikkel 8
Tulu jaotamine
1. Šveits xxxxx xxxxxx 25 % käesoleva lepingu alusel kinnipee- tavast maksust saadud tulust ja kannab 75 % tulust üle liikmes- riigile, mille elanik tegelik tulusaaja on.
2. Sellised ülekanded tehakse iga aasta kohta igale liikmesrii- xxxx xxx maksena hiljemalt 6 kuu jooksul pärast Šveitsi maksu- aasta lõppu.
Artikkel 9
Topeltmaksustamise vältimine
1. Kui Šveitsi intressi maksja on tegeliku tulusaaja intressidelt lepingualuse maksu kinni pidanud, võimaldab tegeliku tulusaaja residendiriigist liikmesriik talle maksukrediiti kinnipeetud lepin- gualuse maksuga samaväärses summas. Kui kõnealune summa ületab lepingualuse maksu kinnipidamise aluseks olevalt intres- side kogusummalt siseriiklike õigusaktide kohaselt tasumisele kuuluvat maksusummat, maksab residendiriigist liikmesriik kinnipeetud maksu ülemäärase osa tegelikule tulusaajale tagasi.
2. Kui lisaks käesolevas lepingus sätestatud maksudele ja kinnipeetud summadele on tegeliku tulusaaja intressilt tasutud või kinni peetud muid xxxxx xx residendiriigist liikmesriik võimaldab selliste maksude ja kinnipeetud summade suhtes krediiti oma siseriiklike õigusaktide või topeltmaksustamise lepingute kohaselt, krediteeritakse sellised muud xxxxxx xx kinnipeetud summad enne lõikes 1 osutatud menetluse kohal- damist. Residendiriigist liikmesriik aktsepteerib Šveitsi intressi maksjate väljastatud tunnistusi nõuetekohaste tõenditena maksude või kinnipeetud summade kohta, tingimusel, et resi- dendiriigist liikmesriigi pädeval ametiisikul on võimalik saada Šveitsi pädevalt ametiisikult kinnitus Šveitsi intressi maksjate tunnistustes sisalduva teabe õigsuse kohta.
3. Tegeliku tulusaaja residendiriigist liikmesriik võib asendada lõigetes 1 ja 2 osutatud maksukrediidi artiklis 1 osutatud kinni- peetud lepingualuse maksu tagasimaksmisega.
Artikkel 10
Teabevahetus
1. Šveitsi ja liikmesriikide pädevad ametiisikud vahetavad teavet käitumisest, mis kujutab endast taotluse saanud riigi õigusaktide kohaselt maksupettust või sarnast õigusrikkumist käesoleva lepinguga hõlmatud tulude osas. “Sarnased õigusrik- kumised” hõlmavad ainult rikkumisi, mille korral õigusvastasuse tase on samaväärne maksupettusega taotluse saanud riigi õigus- aktide kohaselt. Vastuseks nõuetekohaselt põhjendatud taotlu- sele peab taotluse saanud riik andma teavet seoses küsimustega, mida taotluse esitanud riik uurib või võib uurida haldus-, tsiviil-
või kriminaalasja uurimise raames. Teavet tuleb vahetada xxxx- xxxxx Šveitsi ja liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingutes sätestatud korraga ning käsitleda konfidentsiaalse teabena kõnealustes lepingutes sätestatud viisil, xxxx et see piiraks käesolevas lõikes määratletud teabevahetuse ulatust.
2. Otsustades, kas taotluse alusel võib teavet edastada, peab taotluse saanud riik kohaldama taotluse esitanud riigi õigusak- tide alusel kohaldatavaid aegumistähtaegu taotluse saanud riigi aegumistähtaegade asemel.
3. Taotluse saanud riik peab esitama teavet juhtumi korral, kus taotluse esitanud riigil on põhjendatud kahtlus, et xxxxxx käitumine kujutab endast maksupettust või sarnast õigusrikku- mist. Taotluse esitanud riigi maksupettuse või sarnase õigusrik- kumise kahtlus võib põhineda:
a) kinnitatud või kinnitamata dokumentidel, sealhulgas, kuid mitte ainult, äridokumentidel, raamatupidamisdokumentidel või pangakonto andmetel;
b) maksumaksja poolt antud tunnistusel;
c) teabel, mis on saadud informaatorilt või muult kolmandalt isikult, kes on sõltumatult kinnitatud või on muul põhjusel tõenäoliselt usaldusväärne või
d) kaudsetel tõenditel.
4. Šveits alustab kahepoolseid läbirääkimisi iga liikmesriigiga, et määratleda individuaalsed “sarnaste õigusrikkumiste” kategoo- riad vastavalt nendes riikides kehtivale maksukorraldusele.
Artikkel 11
Pädevad ametiisikud
Käesolevas lepingus tähendavad pädevad ametiisikud I lisas loet- letud isikuid.
Artikkel 12
Konsulteerimine
Mis tahes erimeelsuse korral Šveitsi pädeva ametiisiku xx xxx või mitme muu artiklis 11 viidatud pädeva ametiisiku vahel käes- oleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel, püütakse erimeelsus lahendada vastastikuse kokkuleppega. Kõnealused ametiisikud teavitavad viivitamata Euroopa Ühenduste Komis- xxxx ja teiste liikmesriikide pädevaid ametiisikuid konsultatsioo- nide tulemustest. Komisjon võib osaleda konsultatsioonidel tõlgendamisega seotud küsimustes mis tahes pädeva ametiisiku taotlusel.
Artikkel 13
Läbivaatamine
1. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega vähemalt kord kolme aasta jooksul või kummagi lepinguosalise taotlusel, eesmärgiga vaadata läbi xx xxx lepinguosalised peavad xxxx xxxx- likuks, parandada käesolevat lepingut tehnilise toimimise seisu- kohast ning hinnata rahvusvahelist olukorda. Konsulteeritakse ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist või kiireloomulistel juhtudel võimalikult kiiresti.
2. Sellise hindamise alusel võivad lepinguosalised omavahel konsulteerida, et teha kindlaks, kas rahvusvahelist olukorda arvestades on xxxxxx xxxx muudatusi käesolevasse lepingusse.
3. Niipea kui on olemas piisavalt kogemusi artikli 1 lõike 1 täieliku rakendamise osas, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et uurida, kas rahvusvahelist olukorda arvestades on xxxxxx xxxx muudatusi käesolevasse lepingusse.
4. Seoses lõigetes 1, 2 ja 3 viidatud konsultatsioonidega teavitab iga lepinguosaline teist lepinguosalist võimalikest aren- gutest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu nõuetekohast toimimist. See hõlmab ka mis tahes asjassepuutuvat lepingut ühe lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel.
Artikkel 14
Seos kahepoolsete topeltmaksustamise lepingutega
Šveitsi ja liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingud ei välista lepingualuse maksu kinnipidamist vastavalt käesolevale lepingule.
Artikkel 15
Ettevõtjate vahelised dividendi-, intressi- ja litsentsitasu maksed
1. Xxxx et see mõjutaks pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste eeskirjade kohaldamist Šveitsis või liikmesriikides, ei maksustata tütarettevõtja poolt emaettevõtjale makstud dividende selle maksmise riigis, kui:
— emaettevõtjal on vähemalt kaks aastat vähemalt 25 %-line otsene osalus selle tütarettevõtja kapitalis ning
— üks ettevõtja on liikmesriigi resident ja teine ettevõtja on
Šveitsi resident ning
— mis tahes kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise lepingu alusel ei ole kumbki ettevõtja selle kolmanda riigi resident ning
— mõlemad ettevõtjad on äriühingu tulumaksu kohustuslased ega ole sellest vabastatud ja mõlemad ettevõtjad on aktsia- seltsid või osaühingud. (1)
Eesti võib niikaua, kui ta maksustab jaotatud kasumit tulu- maksuga, xxxx et ta maksustaks jaotamata kasumit, ja kõige hiljem kuni 31. detsembrini 2008 maksustada nimetatud maksuga Eesti tütarettevõtjate xxxxx xxx Šveitsis asuvatele emaettevõtjatele jaotatud kasumit.
2. Xxxx et see mõjutaks pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste eeskirjade kohaldamist Šveitsis või liikmesriikides, ei maksustata sidusettevõtjate või nende püsivate tegevuskohtade vahelisi intressi- ja litsentsitasu makseid nende maksmise riigis, kui:
— sellised ettevõtjad on vähemalt kaks aastat seotud vähemalt 25 %-xxxx otsese osaluse kaudu või kolmandal ettevõtjal on vähemalt kaks aastat vähemalt 25 %-line otsene osalus nii esimese xxx xxxxx ettevõtja kapitalis ning
— ettevõtja on liikmesriigi resident või püsiv tegevuskoht asub liikmesriigis ja teine ettevõtja on Šveitsi resident või teine püsiv tegevuskoht asub Šveitsis ning
— mis tahes kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise lepingu alusel ei ole kumbki ettevõtja selle kolmanda riigi resident ja kumbki püsiv tegevuskoht ei asu selles kolmandas riigis ning
— kõik ettevõtjad on äriühingu tulumaksu kohustuslased ega ole vabastatud selle tasumisest intressi- ja litsentsitasu maksetelt xx xxxx ettevõtjad on aktsiaseltsid või osa- ühingud. (1)
Kui nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ erine- vate liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja kasutustasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta sätestab kõnealusele liikmesriigile üleminekuperioodi, siis peab see xxxx xxxxxx ülalnimetatud intressi- ja litsentsitasu maksete maksustamise korra alles pärast kõnealuse perioodi lõppemist.
(1) Seoses Šveitsiga hõlmab mõiste “aktsiaselts või osaühing” järgmist:
— société anonyme/Aktiengesellschaft/società anonima,
— société à responsabilité limitée/Gesellschaft mit beschränkter Haftung/società a responsabilità limitata,
— société en commandite par actions/Kommanditaktiengesell- schaft/società in accomandita per azioni.
3. Käesolev leping ei mõjuta Šveitsi ja liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepinguid, mis käesoleva lepingu vastuvõtmise ajal näevad ette dividendide, intresside ja litsentsi- tasude soodsama maksustamise.
Artikkel 16
Üleminekusätted käibevõlakirjade kohta (1)
1. Käesoleva lepingu kohaldamise kuupäevast alates xx xxxx kui vähemalt üks liikmesriik samuti kohaldab sarnaseid sätteid ning hiljemalt kuni 31. detsembrini 2010 ei loeta riigisiseseid ja rahvusvahelisi võlakirju ning muid käibevõlakirju, mis on esma- kordselt emiteeritud enne 1. märtsi 2001 või mille esialgsed emissiooniprospektid on enne nimetatud kuupäeva heaks kiitnud emiteeriva riigi pädev ametiisik, võlanõueteks artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses, tingimusel et selliseid käibevõla- kirju ei ole täiendavalt emiteeritud 1. märtsil 2002 ega pärast seda kuupäeva.
Niikaua kuni vähemalt üks liikmesriik kohaldab samuti xxxxx- xxxx sätteid, kohaldatakse jätkuvalt käesoleva artikli sätteid xx xxxxxx 2010. aasta 31. detsembrit sellistele käibevõlakirjadele:
— mis sisaldavad brutointressiklauslit ja varase väljaostmise klausleid ning
— mille artiklis 6 määratletud intressi maksja on asutatud
Šveitsis ning
— mille puhul kõnealune intressi maksja maksab intresse otse või tagab intressimakse liikmesriigis elavale tegelikule tulu- saajale.
Xxx xxxx liikmesriigid lõpetavad sarnaste sätete kohaldamise, jätkatakse käesoleva artikli kohaldamist ainult sellistele käibevõ- lakirjadele:
— mis sisaldavad brutointressiklauslit ja varase väljaostmise klausleid ning
— mille emitendist intressi maksja on asutatud Šveitsis ning
— mille puhul kõnealune intressi maksja maksab intresse otse või tagab intressimakse liikmesriigis elavale tegelikule tulu- saajale.
(1) Nagu direktiivis sätestatud, kohaldatakse neid üleminekusätteid samuti investeerimisfondide kaudu vallatavatele käibevõlakirjadele.
Kui 1. märtsil 2002 või pärast seda toimub riigi või käesoleva lepingu II lisas loetletud seotud ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitva või rahvusvahelise lepinguga tunnustatud üksuse eespool nimetatud käibevõlakirjade täiendav emissioon, loetakse kogu selliste võlakirjade emissioon, mis koosneb esialgsest emissioo- xxxx xx täiendavatest emissioonidest, võlanõudeks artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses.
Kui eespool nimetatud käibevõlakirjade täiendava emissiooni teostab 1. märtsil 2002 või pärast seda neljandas lõigus nime- tamata emitent, käsitatakse seda täiendavat emissiooni võlanõu- xxxx artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses.
2. Käesolev artikkel ei takista Šveitsil ja liikmesriikidel jätkata kooskõlas oma õigusaktidega lõikes 1 osutatud käibevõlakirja- dest saadud tulude maksustamist.
Artikkel 17
Allakirjutamine, jõustumine ja kehtivus
1. Käesolev leping nõuab ratifitseerimist või heakskiitmist lepinguosaliste poolt nende oma menetluse kohaselt. Lepingu- osalised teavitavad teineteist nende menetluste lõpuleviimisest. Käesolev leping jõustub viimasele teavitamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.
2. Arvestades Šveitsi põhiseaduse ja ühenduse õiguse nõudeid rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks ning xxxx artiklit 18 mõjutamata, rakendavad ja kohaldavad Šveits ning vajaduse korral ka ühendus tõhusalt käesolevat lepingut 1. jaanuarist 2005 ning teavitavad sellest teineteist.
3. Käesolev leping kehtib, kuni üks lepinguosalistest selle lõpetab.
4. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele poolele. Sellisel juhul kaotab käesolev leping kehtivuse 12 kuu möödumisel teatamise kuupäevast.
Artikkel 18
Kohaldamine ja kohaldamise peatamine
1. Käesoleva lepingu kohaldamine sõltub direktiivis või käesolevas lepingus hõlmatud meetmete, välja arvatud käesoleva lepingu artikkel 15, või nendega samaväärsete meetmete vastu- võtmisest ja rakendamisest liikmesriikide sõltlas- või assotsiee- runud territooriumide poolt, mida on nimetatud 19. ja 20. juunil 2000 Santa Xxxxx da Feiras toimunud Euroopa Ülemko- gule nõukogu (majandus ja finantsküsimused) esitatud aruandes, samuti vastavalt Ameerika Ühendriikide, Andorra, Liechtens- teini, Xxxxxx xx San Marino poolt, nähes ette xxxxx rakenda- miskuupäevad.
2. Lepinguosalised otsustavad ühise kokkuleppega vähemalt kuus kuud enne käesoleva lepingu artikli 17 lõikes 2 osutatud kuupäeva, kas lõikes 1 sätestatud tingimust täidetakse, võttes arvesse vastavate meetmete jõustumiskuupäeva kolmandates riikides ning kõnealustel sõltlas- või assotsieerunud territooriu- midel. Kui lepinguosalised ei otsusta, et tingimus täidetakse, määravad lepinguosalised ühisel kokkuleppel uue kuupäeva artikli 17 lõike 2 kohaldamiseks.
3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 kohaldatakse artiklit 15 Hispaania suhtes Hispaania ja Šveitsi vahel sõlmitud kahepoolse lepingu jõustumisel, mis käsitleb teabevahetust haldus-, tsiviil- või kriminaalasjade kohta esitatava teabenõude korral seoses maksupettusega, nagu see on määratletud taotluse saanud riigi õigusaktides, või seoses sarnaste õigusrikkumistega, mis puudu- tavad käesolevas lepingus käsitlemata tululiike, mida hõlmab Hispaania ja Šveitsi vahel sõlmitud tulu- ja kapitali topeltmak- sustamise vältimise leping.
4. Käesoleva lepingu või selle osade kohaldamise võib üks lepinguosaline otsekohe peatada vastava xxxxx edastamisega teisele lepinguosalisele, kui direktiiv või direktiivi osa kaotab kehtivuse kas ajutiselt või alaliselt kooskõlas ühenduse õigusega, või juhul, kui liikmesriik peatab oma rakendusaktide kohalda- mise.
5. Kumbki lepinguosaline võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise sellekohase xxxxx esitamisega teisele lepinguosalisele juhul, kui üks lõikes 1 viidatud kolmandatest riikidest või xxxxx- tooriumidest peatab kõnealuses lõikes viidatud meetmete kohal- damise. Kohaldamine ei peatu varem kui kaks kuud pärast teata- mist. Käesoleva lepingu kohaldamine jätkub niipea, kui meet- mete kohaldamine on taastatud.
Artikkel 19
Nõuded ja lõplik lahendamine
1. Käesoleva lepingu lõpetamine või selle kohaldamise täielik või osaline peatamine ei mõjuta artikliga 9 kooskõlas olevaid füüsiliste isikute nõudeid.
2. Šveits koostab sellisel juhul käesoleva lepingu kohaldamise perioodi lõpuks lõpliku aruande ja teeb liikmesriikidele xxxx- xxxxx.
Artikkel 20
Territoriaalne ulatus
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriu- mide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamisle- pingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.
Artikkel 21
Lisad
1. Xxxxx on käesoleva lepingu lahutamatu osa.
2. I lisas toodud pädevate ametiisikute loetelu võib kõnealuse xxxx lõikes a viidatud isiku osas muuta Šveits ning muude isikute osas ühendus, lihtsalt teavitades sellest teist lepinguosalist.
II lisas toodud seotud üksuste loetelu võib muuta vastastikusel kokkuleppel.
Artikkel 22
Keeled
1. Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi xx xxxxxx keeles, kusjuures kõik erinevates keeltes tekstid on võrdselt autentsed.
2. Maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt vastava kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne xxxxx viisil nagu tekstid lõikes 1 viidatud keeltes.
EN XX XX XX CUAL, los plenipotenciarios abajo firmantes suscriben el presente Acuerdo.
NA DŮKAZ ČEHOŽ připojili níže podepsaní zplnomocnění zástupci k této smlouvě své podpisy. TIL BEKRÆFTELSE HERAF har undertegnede befuldmægtigede underskrevet denne aftale.
ZU XXXXXX DESSEN haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter dieses Abkommen gesetzt. SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
ΣΕ ΠΙΣΤΩΣΗ ΤΩΝ ΑΝΩΤΕΡΩ, οι υπογράφοντες πληρεξούσιοι έθεσαν την υπογραφή τους κάτω από την παρούσα συμφωνία. IN WITNESS WHEREOF, the undersigned Plenipotentiaries have hereunto set their hands.
EN FOI DE QUOI, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leurs signatures au bas du présent accord. IN FEDE DI CHE, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto la propria firma in calce al presente accordo. TO APLIECINOT, attiecīgi pilnvarotas personas ir parakstījušas šo nolīgumu.
TAI PALIUDYDAMI, šj Susitarimą pasirašė toliau nurodyti jgaliotieji atstovai.
FENTIEK HITELÉÜL e megállapodást az alulírott meghatalmazottak alább kézjegyükkel látták el. B'XIEHDA TA' XXX, il-Plenipotenzjari xxxx taħt iffirmati ffirmaw xxx il-Ftehim.
TEN BLIJKE WAARVAN de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder deze overeenkomst hebben geplaatst.
W DOWÓD CZEGO, niżej podpisani pełnomocnicy złożyli swoje podpisy.
EM FÉ DO QUE, os plenipotenciários abaixo assinados apuserem as suas assinaturas no final do presente Acordo. NA DÔKAZ ČOHO dolupodpísaní splnomocnení zástupcovia podpísali túto dohodu.
V POTRDITEV TEGA so spodaj podpisani pooblaščenci podpisali ta sporazum.
TÄMÄN VAKUUDEKSI allamainitut täysivaltaiset edustajat ovat allekirjoittaneet tämän sopimuksen. TILL XXXXX HÄRPÅ har undertecknade befullmäktigade undertecknat detta avtal.
Hecho en Luxemburgo, el veintiseis de octubre del dos mil cuatro. V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.
Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire. Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.
Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümme kuuendal päeval Luxembourgis.
Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.
Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four. Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.
Fatto a Lussembourgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro. Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.
Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt xxxxx xxxxx Liuksemburge. Kelt Luxembourgban, a kettőezer negyedik év október huszonhatodik napján.
Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa. Gedaan xx Xxxxxxxxx, de zesentwintigste oktober tweeduizendvier.
Sporządzono w Luksemburgu w dniu dwudziestym szóstym października roku dwutysięcznego czwartego. Feito em Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.
V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.
V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri.
Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä. Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.
Por la Comunidad Europea Za Evropské společenství
For Det Europæiske Fællesskab Für die Europäische Gemeinschaft Euroopa Ühenduse nimel
Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα
For the European Community Pour la Communauté européenne Per la Comunità europea
Eiropas Kopienas vārdā Europos bendrijos vardu
az Európai Közösség részéről Għall-Komunità Ewropea
Voor de Europese Gemeenschap W imieniu Wspólnoty Europejskiej Pela Comunidade Europeia
Za Európske spoločenstvo za Evropsko skupnost Euroopan yhteisön puolesta
På Europeiska gemenskapens vägnar
Für die Schweizerische Eidgenossenschaft Pour la Confédération suisse
Per la Confederazione svizzera
I XXXX
PÄDEVATE AMETIISIKUTE LOETELU
Käesolevas lepingus tähendavad “pädevad ametiisikud” järgmist:
a) Šveitsis: Le Directeur de l'Administration fédérale des contributions/Der Direktor der Eidgenössischen Steuerverwal- tung/il direttore dell'Amministrazione federale delle contribuzioni või selle volinik või agent;
b) Belgia Kuningriigis: De Minister van Financiën/Le Ministre des Finances või volitatud esindaja;
c) Tšehhi Vabariigis: Ministr financí või volitatud esindaja;
d) Taani Kuningriigis: Skatteministeren või volitatud esindaja;
e) Saksamaa Liitvabariigis: Der Bundesminister der Finanzen või volitatud esindaja;
f) Eesti Vabariigis: Rahandusminister või volitatud esindaja;
g) Kreeka Vabariigis: Ο Υπουργός των Οικονομικών või volitatud esindaja;
h) Hispaania Kuningriigis: El Ministro de Hacienda või volitatud esindaja;
i) Prantsuse Vabariigis: Le Ministre chargé du budget või volitatud esindaja;
j) Iirimaal: The Revenue Commissioners või nende volitatud esindaja;
k) Itaalia Vabariigis: Il Capo del Dipartimento per le Politiche Fiscali või volitatud esindaja;
l) Küprose Vabariigis: Υπουργός Οικονομικών või volitatud esindaja;
m) Läti Vabariigis: Finanšu ministrs või volitatud esindaja;
n) Leedu Vabariigis: Finansų ministras või volitatud esindaja,
o) Luksemburgi Suurhertsogiriigis: Le Ministre des Finances või volitatud esindaja; seejuures artikli 10 osas on pädevaks ametiisikuks “le Procureur Général d'État luxemburgeois”;
p) Ungari Vabariigis: A pénzügyminiszter või volitatud esindaja;
q) Malta Vabariigis: Il-Ministru responsabbli għall-Finanzi või volitatud esindaja;
r) Madalmaade Kuningriigis: De Minister van Financiën või volitatud esindaja;
s) Austria Vabariigis: Der Bundesminister für Finanzen või volitatud esindaja;
t) Poola Vabariigis: Minister Finansów või volitatud esindaja;
u) Portugali Vabariigis: O Ministro das Finanças või volitatud esindaja;
v) Sloveenia Vabariigis: Minister za finance või volitatud esindaja;
w) Slovakkia Vabariigis: Minister financií või volitatud esindaja;
x) Soome Vabariigis: Valtiovarainministeriö/Finansministeriet või volitatud esindaja;
y) Rootsi Kuningriigis: Finansdepartementet või volitatud esindaja;
z) Suurbritannia xx Xxxxx-Iiri Ühendkuningriigis ja Euroopa territooriumidel, mille välissuhete eest vastutab Ühendku- ningriik: The Commissioners of Inland Revenue või nende volitatud esindaja ja pädev ametiisik Gibraltaril, xxxxx Ühendkuningriik määrab kooskõlas Gibraltari ametiasutusi käsitleva kokkulepitud korraga EL ja EÜ dokumentide ning asjassepuutuvate lepingute, millest liikmesriike on teavitatud, ja Euroopa Liidu 19. aprilli 2000. aasta institut- sioonide kontekstis, millest Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat teavitab Šveitsi, ning mida kohaldatakse seoses käesoleva lepinguga.
II XXXX
SEOTUD ÜKSUSTE LOETELU
Käesoleva lepingu artikli 16 kohaldamisel loetakse järgmisi üksusi “seotud ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitvateks või rahvusvahelise lepinguga tunnustatud üksusteks”:
ÜKSUSED EUROOPA LIIDUS:
Belgia
Vlaams Gewest (Flaami piirkond) Région wallonne (Vallooni piirkond)
Région bruxelloise/Brussels Gewest (Brüsseli piirkond) Communauté française (prantsuskeelne kogukond) Vlaamse Gemeenschap (flaamikeelne kogukond) Deutschsprachige Gemeinschaft (saksakeelne kogukond)
Hispaania
Xunta xx Xxxxxxx (Galicia piirkondlik valitsus)
Junta de Andalusía (Andaluusia piirkondlik valitsus) Junta de Extremadura (Extremadura piirkondlik valitsus)
Junta xx Xxxxxxxx-Xx Xxxxxx (Xxxxxxxx-Xx Xxxxxx piirkondlik valitsus) Junta xx Xxxxxxxx-Xxxx (Xxxxxxxx-Xxxxx piirkondlik valitsus)
Gobierno Foral xx Xxxxxxx (Navarra piirkondlik valitsus) Govern de xxx Xxxxx Balears (Baleaari saarte piirkondlik valitsus) Generalitat de Catalunya (Kataloonia piirkondlik valitsus) Generalitat xx Xxxxxxxx (Valencia piirkondlik valitsus) Diputación General de Aragón (Aragoni piirkondlik valitsus)
Gobierno de las Islas Canarias (Kanaari saarte piirkondlik valitsus) Gobierno de Murcia (Murcia piirkondlik valitsus)
Gobierno de Madrid (Madridi piirkondlik valitsus)
Gobierno de la Comunidad Autónoma del Xxxx Xxxxx/Euzkadi (Baski autonoomse piirkonna valitsus) Diputación Xxxxx de Guipúzcoa (Gipuzkoa piirkondlik valitsus)
Diputación Xxxxx de Vizcaya/Bizkaia (Vizcaya piirkondlik valitsus) Diputación Xxxxx xx Xxxxx (Xxxxx piirkondlik valitsus) Ayuntamiento de Madrid (Madridi linnavolikogu)
Ayuntamiento de Barcelona (Barcelona linnavolikogu)
Cabildo Insular de Gran Canaria (Gran Canaria saare volikogu) Cabildo Insular de Tenerife (Tenerife saare volikogu)
Instituto de Crédito Oficial (riiklik krediidiasutus) Instituto Catalán de Finanzas (Kataloonia finantsasutus) Instituto Valenciano de Finanzas (Valencia finantsasutus)
Kreeka
Оργανισμός Тηλεπικοινωνιών Ελλάδος (riiklik telekommunikatsiooni organisatsioon)
Оργανισμός Σιδηροδρόμων Ελλάδος (riiklik raudteeorganisatsioon)
Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού (riiklik elektrienergiaettevõte)
Prantsusmaa
Xx Xxxxxx d'amortissement de la dette sociale (CADES) (sotsiaalkindlustusvõlgade väljaostmise fond) L'Agence française de développement (AFD) (Prantsusmaa arenguasutus)
Réseau Ferré de France (RFF) (Prantsusmaa raudteevõrk) Caisse Nationale des Autoroutes (CNA) (riiklik kiirteede fond)
Assistance publique Hôpitaux de Paris (APHP) (Pariisi haiglate avaliku toetuse asutus) Charbonnages de France (CDF) (Prantsusmaa söeamet)
Entreprise minière et chimique (EMC) (kaevandus- ja keemiatööstusettevõtja)
Itaalia Piirkonnad Provintsid
Kohalikud omavalitsused
Cassa Depositi e Prestiti (hoiuste ja laenude fond)
Läti
Pašvaldības (kohalikud omavalitsused)
Poola
gminy (kommuunid) powiaty (ringkonnad) województwa (provintsid)
związki gmin (kommuunide ühendused) związki powiatów (ringkondade ühendused) związki województw (provintside ühendused) miasto stołeczne Warszawa (pealinn Varssavi)
Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa (põllumajanduse restruktureerimise ja moderniseerimise agentuur) Agencja Nieruchomości Rolnych (põllumajandusliku omandi agentuur)
Portugal
Região Autónoma da Madeira (Madeira autonoomne piirkond) Região Autónoma dos Açores (Assooride autonoomne piirkond) Kohalikud omavalitsused
Slovakkia
xxxxx a obce (kohalikud omavalitsused)
Železnice Slovenskej republiky (Slovakkia raudteekompanii) Štátny fond cestného hospodárstva (riiklik teedehoiu fond) Slovenské elektrárne (Slovakkia energiajaamad)
Vodohospodárska výstavba (säästva veekasutuse arendamise ettevõte)
RAHVUSVAHELISED ÜKSUSED:
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank Euroopa Investeerimispank
Aasia Arengupank Aafrika Arengupank Maailmapank/IBRD/IMF
Rahvusvaheline finantskorporatsioon Ameerika Arengupank
Euroopa Nõukogu Sotsiaalse Arengu Fond EURATOM
Euroopa Ühendus
Corporación Andina de Fomento (CAF) (Andide arengu korporatsioon) Eurofima
Euroopa Söe- ja Teraseühendus Põhjamaade Investeerimispank Kariibi Arengupank
Artikli 16 sätted xx xxxxx rahvusvahelisi kohustusi, mida lepinguosalised võivad xxxx xxxxxx võtnud seoses eespool nime- tatud rahvusvaheliste üksustega.
ÜKSUSED KOLMANDATES RIIKIDES:
Üksused, mis vastavad järgmistele tingimustele:
1. Üksust peetakse siseriiklike kriteeriumide kohaselt selgelt avalik-õiguslikuks üksuseks.
2. Selline avalik-õiguslik üksus on turuväline tootja, kes haldab ja rahastab toiminguid, peamiselt pakkudes turuväliseid xxxxx xx teenuseid, mis on mõeldud ühiskondliku hüvena xx xxxx tegelikult kontrollib valitsemissektor.
3. Selline avalik-õiguslik üksus on suur ja regulaarne võlakirjade emiteerija.
4. Asjaomane riik suudab tagada, et selline üksus ei kasuta brutointressiklauslite korral varajast väljaostmist.