Ridala valla ja Haapsalu linna ühinemisleping
Ridala xxxxx xx Haapsalu linna ühinemisleping
Võttes aluseks haldusreformi seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja Ridala Vallavolikogu ettepaneku Haapsalu Linnavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja ühinemisläbirääkimised (13.10.2015. a otsus nr 115) ja Haapsalu Linnavolikogu (27.11.2015. a otsus nr 132) otsus ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta ning sellele järgnenud ühinemisläbirääkimiste tulemused,
Ridala xxxx xx Haapsalu linn (edaspidi nimetatud Lepinguosalised) kinnitavad käesoleva ühinemislepingu (edaspidi Leping), mille eesmärgiks on moodustada ühinemise kaudu uus omavalitsusüksus (edaspidi Linn).
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Leping sätestab Lepinguosaliste vabatahtliku ühinemise tulemusena omavalitsusüksuste ühinemise xxx xx eesmärgid, moodustatava omavalitsusüksuse õigusliku staatuse, nime, sümboolika, piirid, ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, ühinemisega kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused ja juhtimisstruktuuriga seotud muutused, avalike teenuste osutamise põhimõtted teenusvaldkonniti, töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise, investeeringud ja riikliku ühinemistoetuse kasutamise.
1.2. Uue haldusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub omavalitsusüksuse volikogu Lepingu kehtivuse ajal käesolevas Xxxxxxxx sätestatust.
2. ÜHINEMISE EESMÄRGID
2.1. Ühinemise eesmärk on tänaste omavalitsuste jätkusuutliku arengu ja strateegilise juhtimisvõimekuse suurendamine. Sellega ühendatakse tänaste omavalitsusüksuste arengupotentsiaal ja tugevused, et anda oluline tõuge omavalitsuse tasakaalustatud arengusse. Ühinemine võimaldab parandada omavalitsuse elanike elukvaliteeti, arendada igapäevaelu ja infrastruktuuri.
2.2. Lepinguosalised seavad eesmärgiks:
2.2.1. Tagada Linna hea maine ja tuntus nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Linn on võimekas ja usaldusväärne koostööpartner siseriiklikult ja rahvusvahelisel tasandil.
2.2.2. Viia haldusterritoriaalne korraldus vastavusse tegeliku toimepiirkonnaga arvestades loomulikku keskus-tagamaa süsteemi ja inimeste igapäevast pendelrännet. Selle läbi tagada omavalitsuse territoriaalne terviklikkus ja tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng.
2.2.3. Tagada elanikele hea ja turvaline elu jätkusuutlikus omavalitsuses.
2.2.4. Tagada Linna osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.
2.2.5. Võimaldada juurdepääs teenustele, mis nõuavad ametnike suurt professionaalsust.
2.2.6. Tagada tõhus juhtimine läbi kompetentse ja motiveeritud ametkonna ning laialdase võrgustikupõhise koostööpartnerluse nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.
2.2.7. Suurendada elanike ja kodanikuühenduste (xx xxxx- ja asumiseltside) kaasatust Linna juhtimisse ja oma elukeskkonna arendamisse.
2.2.8. Suurendada kodanikulähedaste igapäevateenuste osutamisse kogukondade kaasatust.
2.2.9. Ühtlustada Xxxxx huvikoolide ja huvitegevuse personali, lasteaedade ja üldhariduskoolide õpetajate, sotsiaalvaldkonna personali, raamatukogude ja kultuurimaja personali palgad ning xxxxx- xx matusetoetused, esimesse klassi astuja toetus, juubelitoetus, hooldaja toetus, sotsiaalvaldkonna ühingute toetused ja omavalitsuse sisese transpordi dotatsioonid elanikele soodsamas suunas ja toetuste ühtlustamise perioodi otsustab valitav Linna volikogu.
3. ÜHINEMISE AEG
3.1. Ridala xxxxx xx Haapsalu linna ühinemine toimub 2017. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
4. OMAVALITSUSÜKSUSE LIIK, NIMI, PIIRID, SÜMBOOLIKA
4.1. Lepinguosaliste ühinemise ning nende alusel uue omavalitsuse moodustamisega lõpetavad ühinevad omavalitsused kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma tegevuse.
4.2. Uue kohaliku omavalitsuse üksuse liik on linn, mille nimi on Haapsalu linn.
4.3. Linn on ühinenud omavalitsuste õigusjärglane.
4.4. Linna territoorium moodustub Ridala xxxxx xx Haapsalu linna territooriumi summana xx Xxxxx piir kulgeb mööda ühinenud Ridala xxxxx xx Haapsalu linna välispiiri.
4.5. Linnavolikogu ja -valitsuse juriidiliseks asukohaks on Posti 34, Haapsalu.
4.6. Ühinenud omavalitsuse sümboolika (linna vapp xx xxxx) koostamiseks ja visuaalse identiteedi kujundamiseks kuulutatakse välja konkurss. Konkursikomisjon alustab xxxx xxxxxx otsuse vastuvõtmist haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Sümboolika kinnitamise otsustab Linna volikogu pärast ühinemist. Kuni uue sümboolika kinnitamiseni kasutatakse Linna sümboolikana Haapsalu linna ühinemiseelset sümboolikat. Olemasolevat sümboolikat võib kasutada piirkondliku sümboolikana.
5. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVATE ÕIGUSAKTIDE JA DOKUMENTIDE KEHTIVUS
5.1. Linna õigusaktide kehtestamiseni kehtivad Lepinguosaliste õigusaktid selle lepinguosalise territooriumil, kus nad olid kehtestatud ja ulatuses, kus nad ei ole vastuolus käesoleva Lepinguga.
5.2. Linna põhimääruse muutmise või uue põhimääruse kehtestamiseni tegutseb Linn põhimääruse alusel, mille kinnitavad ühinevate omavalitsuste volikogud ühiselt enne ühinemist. Lepinguosaliste volikogude kinnitatud Linna põhimäärus jõustub 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast alates.
5.3. Lepinguosaliste kõik õigused, kohustused, asjaajamise dokumendid, omandis olevad xxxxx xx hallatavad asutused lähevad Linnale üle käesoleva lepingu punktis 3 sätestatud ajal.
5.4. Linna haldusesse üleminevad hallatavad asutused tegutsevad kuni uute põhimääruste kehtestamiseni seni kehtinud põhimääruste alusel ja ulatuses, kus need ei ole vastuolus käesoleva Lepinguga.
5.5. Oluliste arengudokumentide - Linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vastuvõtmiseni ning uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad Lepinguosaliste arengukavad, eelarvestrateegiad, eelarved ja üldplaneeringud selles ulatuses, kus nad ei ole vastuolus käesoleva Lepinguga. Oluliste arengudokumentide ettevalmistamisega alustatakse ettevalmistusperioodil, esmajärjekorras koostatakse ühise arengukava ja eelarvestrateegia projektid.
5.6. Lepingu kinnitamise päevast ühinevate omavalitsuste volikogudes xxxx Xxxxx volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad asjaomased volikogud kohaliku omavalitsuse üksuse netovõlakoormust mõjutavaid varalisi kohustusi xxxxx 01.10.2016 a seisuga kinnitatud eelarvestrateegias planeeritud investeeringuteks xx xxxxx. Eelarvestrateegia väliste investeeringute tegemiseks netovõlakoormust mõjutavaid varalisi kohustusi võib xxxxx volikogude vastastikuse konsensuse korras vastavalt haldusreformi seaduse §-le 25.
5.7. Lepinguosaliste omanduses olevate ja nende asutatud juriidilised isikud või nende osad lähevad üle ühinenud omavalitsusele, sh asutajaliikme õigused ja kohustused.
5.8. Oluliste arengudokumentide, asjaajamisdokumentide ning töökordade ühtlustamiseks ettevalmistusperioodil moodustavad osapooled vastavad komisjonid.
6. LINNA JUHTIMISSTRUKTUUR
6.1. Ühinenud omavalitsuse juhtimisstruktuuri aluseks võetakse Haapsalu linna ühinemiseelne juhtimisstruktuur.
6.2. Linnavolikogu koosseisus on 25 liiget, kes valitakse ühes valimisringkonnas, mis moodustatakse Lepinguosaliste territooriumi põhiselt. Linnavolikogu komisjonide moodustamisel arvestatakse piirkondliku esindatuse põhimõtteid ning kaastakse vähemalt üks liige omavalitsuse paikkondadest.
6.3. 2017. aasta valimistel avatakse valimisjaoskonnad vähemalt 2013. volikogude aastal toimunud KOV valimistel töötanud valimisjaoskondade asukohtades.
6.4. Linnavalitsuse kui ametiasutuse töötajate ametikohtade struktuuri projekt töötatakse välja üleminekuperioodi jooksul hiljemalt 15. aprilliks 2017 (6 kuud enne Linna moodustamist), selle kehtestab 2017. aastal valitav Linna volikogu.
6.5. Seatakse eesmärgiks, et Linnavalitsus kui ametiasutus kujundatakse lähtudes põhimõttest, et poliitilised ja haldusfunktsioonid oleksid selgelt eristatud.
7. AVALIKE TEENUSTE JÄTKUSUUTLIKKUS JA ARENDAMINE
7.1. Haridus
7.1.1. Lepinguosaliste eesmärk on tagada kõigile lastele lasteaiakoht xx xxxx kvaliteetset elukohalähedast lasteaiateenust, alus-ja põhiharidust ning täiskasvanute haridust.
7.1.2. Hariduslike erivajadustega lastele võimaldatakse võimetekohased ja paindlikud õpitingimused kõigis kooliastmetes.
7.1.3. Haridusasutustes pakutavate hariduslike erivajadustega seotud teenuste ja tugiteenuste võimekuse suurendamiseks ja kättesaadavuse tagamiseks moodustatakse eri lasteaedades ja koolides tegutsevatest spetsialistidest eraldi struktuuriüksus.
7.1.4. Alusharidus
7.1.4.1. Munitsipaallasteaiad jätkavad tegevust eesmärgiga tagada kõigile omavalitsuses registreeritud lastele vajadusel lasteaiakoht ja osutada kvaliteetset alusharidust, võttes arvesse laste erivajadusi.
7.1.4.2. Lepatriinu Mängumaa MTÜ-lt ostetakse koostöölepingu alusel laste päevahoiuteenust Uuemõisa alevikus tegutsevas lasteasutuses vähemalt aastani 2021, kuni kehtib teenuse osutamiseks renditud ruumide leping. Koostööleping lõpetatakse varem juhul, kui lastevanemate huvi teenuse järele väheneb.
7.1.4.3. Analüüsitakse munitsipaallasteaedade poolt pakutavaid tugiteenuseid, et vajadusel viia sisse muutused senises töökorralduses, tagades koordineeritult erispetsialistide poolt tugiteenuste osutamise lasteaedades.
7.1.4.4. Analüüsitakse munitsipaallasteaedade koosseise ning ühtlustatakse pedagoogilise personali töökorraldus.
7.1.4.5. Lasteaiaõpetajate palgamäärad ühtlustatakse õpetajale soodsamas suunas. Palkade ja toetuste ühtlustamise perioodi otsustab valitav Linna volikogu.
7.1.5. Põhiharidus
7.1.5.1. Uuemõisa Lasteaed-Algkool jätkab lasteaia ning I xx XX kooliastme koolina. Uuemõisa Lasteaed-Algkool renoveeritakse.
7.1.5.2. Ridala Põhikooli jätkab I, II ja III kooliastme koolina, jätkatakse kogukonna- ja kaasava kooli põhimõtete arendamist ning hariduslike erivajadustega laste õpetamist kõigis kooliastmetes. Ridala Põhikooli võimla Panga küla spordihoones rekonstrueeritakse (2016-2017).
7.1.5.3. Haapsalu Linna Algkool jätkab I xx XX kooliastme koolina, jätkatakse kaasava kooli põhimõtete arendamist ja hariduslike erivajadustega laste õpetamist kõigis kooliastmetes.
7.1.5.4. Haapsalu Põhikool jätkab I, II ja III kooliastme koolina. Haapsalu Põhikool rekonstrueeritakse.
7.1.5.5. Haapsalu Xxxxxxx Xxxxx tegevus viiakse üle Haapsalu Põhikooli struktuuri vene õppekeelega osakonnaks.
7.2. Huviharidus ja noorsootöö
7.2.1. Lepinguosaliste eesmärk on mitmekesiste huvitegevuse võimaluste kättesaadavus.
7.2.2. Huvihariduse ja huvitegevuse teenuse pakkumisel ja arendamisel säilitatakse juba toimivad huvikoolid ja huviringid. Linn võimaldab kõigil lastel ja täiskasvanutel osaleda kõigis huvikoolides ja huviringides võrdsetel alustel.
7.2.3. Linn peab oluliseks paikkondade mittetulundusühingute ja külaseltside kaasatust huvitegevuste ja huviringide töö korraldamisel.
7.3. Sotsiaalteenused ja -toetused
7.3.1. Lepinguosaliste eesmärk sotsiaaltöös on eneseteadlik, vastutustundlik ja iseseisvalt toimetulev kodanik ning teda toetav füüsiline ja vaimne keskkond.
7.3.2. Sotsiaalteenused ja toetused kehtestatakse kogu Linnas ühesugustel alustel ja määrades. Lepinguosaliste sotsiaaltoetuste ühtlustamisel ning toetusemäärade kehtestamisel võetakse aluseks Lepinguosaliste kehtestatud kõrgem toetusmäär. Toimetulekuvõime tõstmiseks eelistatakse vajaduspõhiseid toetusi ja teenuseid.
7.3.3. Abi andmisel võetakse arvesse inimese toimetulekut mõjutavate asjaoludena nii isiku personaalne tegevusvõime kui ka füüsiline ja sotsiaalne elukeskkond.
7.3.4. Kõigis Linna paikkondades ühtlustatakse sotsiaalteenuste sh sotsiaaltranspordi kättesaadavus.
7.3.5. Töötatakse välja ja rakendatakse omaste hooldamise kord, mis lähtub hooldust vajava isiku vajadusest ja abi osutamise võimalikust parimast kättesaadavusest.
7.3.6. Tagatakse eluasemeteenuste kättesaadavus. Sotsiaaleluruumide kasutamise teenuse kord ühtlustatakse. Olemasolev sotsiaaleluruumide võrgustik säilitatakse arvestades Linna vajadusi.
7.3.7. Sotsiaalhoolekande teenuseid osutavate asutuste, ettevõtete ja ühingute (Haapsalu Sotsiaalmaja, Haapsalu Hoolekandekeskus jt) võimekust analüüsitakse ja kohandatakse vastavalt loodava Linna vajadustele.
7.3.8. Kodanikeühendustele ja kogukondadele delegeeritakse järk-järgult nende sotsiaalteenuste osutamine, kus ühendustel on valmisolek ja professionaalsus teenust osutada xx xxxxx lähedus sihtrühmale võimaldab osutada parema kvaliteediga teenust.
7.4. Külaliikumine ja koostöö kodanikeühendustega
7.4.1. Kodanikeühiskonna arendamisel analüüsitakse seniseid kogemusi xx xxxxx toimivaid praktikaid mitmetasandilise kodanikuühenduste (xx xxxx- ja asumiseltside) süsteemi arendamisel, kes kasutavad omavalitsuse finantsvahendeid, hoiavad töös ja arendavad avalikku taristut (nt külamaja), organiseerivad üritusi ning täidavad omavalitsuseteenuste osutamise xxxxx. Piisava võimekuse ja demokraatlikult valitud juhtorganitega kodanikuühendustele delegeeritakse järk-järgult kogukonna jaoks vajalike teenuste osutamine.
7.4.2. Jätkatakse ja arendatakse küla- ja asumivanemate kui vabatahtlike valimist ja nende tegevuse toetamist ning tugevdatakse nende suuremat osalust Linnaelus ja otsustuste tegemisel.
7.4.3. Tagatakse küla- ja asumivanemate suurem osalus Linnaelu juhtimises ja suhtlemisel linnavõimu esindajatega. Moodustatakse küla- ja asumivanemaid ühendav esinduskogu/kogud, mis on nõuandev kogu Linnavalitsusele.
7.4.4. Linn peab oluliseks avalike teenuste osutamise eesmärgil demokraatlikult valitud juhtorganitega kodanikeühenduste toetamist Linna eelarvest ja töötab välja vastavad põhimõtted.
7.5. Vaba aeg, kultuur, sport
7.5.1. Lepinguosaliste eesmärk on Linna kultuurielu toetamine ja juurdunud traditsioonide säilitamine, tugeva kogukonnatunde loomine ning hoidmine.
7.5.2. Jätkatakse traditsiooniliste kultuuri- ja spordisündmuste läbiviimist ja toetamist.
7.5.3. Kultuuri- ja sporditegevuse teenuse pakkumisel ja arendamisel säilitatakse olemasolevad kultuuri- ja sporditegevuste keskused ja hooned ning korrastatakse xx xxxxxxxxx uusi vastavalt väljatöötatavale Linna arengukavale.
7.5.4. Ühinemine võimaldab paremini koordineerida ja mitmekesistada kultuuri- ja sporditegevusi, toetada prioriteetseid sündmusi Linna erinevates paikkondades. Läänemaa Spordikooli treenerid kaasatakse treeningute läbiviimisse kogu Linna territooriumil.
7.5.5. Linn peab oluliseks paikkondlike mittetulundusühingute ja külaseltside kaasamist kultuuriteenuste pakkumisel.
7.5.6. Soodustatakse spordiharrastustega seotud tegevusi. Linn toetab xxxxx xx noorte sporditegevusi võrdsetel alustel kõigile soovijatele.
7.5.7. Olemasolevad raamatukogud jätkavad tegevust oma senistes asukohtades. Külaraamatukogudest moodustatakse Läänemaa Keskraamatukogu Uuemõisa, Asuküla ja Ridala haruraamatukogud.
7.6. Elamu- ja kommunaalmajandus, ühisveevarustus ja -kanalisatsioon, jäätmemajandus
7.6.1. Linna hoonete, rajatiste ja kalmistute haldamist ja majandamist korraldab Haapsalu Linnahoolduse OÜ. Ridala valla kalmistuvahid viiakse üle Haapsalu Linnahoolduse OÜ struktuuri.
7.6.2. Olemasolevad munitsipaal- ja sotsiaalkorterid jäävad kasutusse sotsiaalelamispindadena vastavalt Linna vajadusele ning vajaliku kasutuseta korterid võõrandatakse.
7.6.3. Linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist ja arendamist jätkatakse ühinemiseelsete põhimõtete kohaselt. Arendatakse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitaristut asustusüksustes, mis jäävad reoveekogumisalasse, et tagada kvaliteetne ühisvee- ja kanalisatsiooniteenus ning muuta paikkond atraktiivsemaks elukeskkonnaks.
7.6.4. Korraldatud jäätmeveo osas jätkatakse ühinemiseelsete põhimõtete kohaselt. Korraldatakse ohtlike jäätmete kogumist ning arendatakse jäätmejaamade tööd. Linn katab elanike ohtlike jäätmete käitlemise kulud jäätmejaamades.
7.6.5. Jätkatakse hajaasustuse programmi elluviimist.
7.7. Ühis- ja koolitransport
7.7.1. Koostöös Lääne Maavalitsusega luuakse hiljemalt 2018. aastaks ühistranspordikorraldus, mis seob süsteemselt Linna keskuse ja paikkonnad ning tagab elanikele seeläbi võimaluse kasutada teenuseid keskuses.
7.7.2. Eakate ja õpilaste sõidusoodustused Linnas ühtlustatakse.
7.7.3. Tagatakse õpilasesõbralik koolitranspordisüsteem.
7.8. Kohalikud xxxx, tänavad ja heakord
7.8.1. Teede suvise ja talvise hoolduse ning teede, platside ja haljasalade heakorratööde teostamisel säilitatakse ühinemiseelsed põhimõtted ja kvaliteedinõuded, arvestatakse paikkondlike eripäradega. Maapiirkondade teede suvise ja talvise hoolduse teenus ja kvaliteet tagatakse vähemalt ühinemiseelsel tasemel.
7.8.2. Linna eesmärgiks on energiasäästliku tänavavalgustuse taristu arendamine riiklike toetusmeetmete abil.
7.8.3. Linna eesmärgiks on kõigi koolibussiliinide teede katmine mustkattega.
7.8.4. Taotletakse arengukavade ja üldplaneeringutega ette nähtud prioriteetse infrastruktuuri kaasajastamist, sh riigiteede rekonstrueerimist ning elektrivarustuse ja side kvaliteedi parandamisele suunatud objektide ehitust.
7.8.5. Linna eesmärgiks on kergliiklusteede rajamine kogu Linna territooriumil vastavalt väljatöötatavale Linna arengukavale.
7.9. Organisatsioonidesse kuulumine ja välissuhted
7.9.1. Linna kuulumise koostööorganisatsioonidesse (nt LEADER tegevusgrupp, EMOVL/ELL, LOVL, turismikoostöö organisatsioonidesse jne) otsustab Linna volikogu xxxxx 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisi.
7.9.2. Linna välissuhete aluseks olevad partnerluskokkulepped kiidab heaks Linna volikogu, arvestades maksimaalses ulatuses väljakujunenud ja toimivaid koostöösuhteid välispartneritega.
8. LINNA TEENISTUJAD JA TÖÖTAJAD
8.1. Linna ametiasutuste teenistujate ja hallatavate asutuste töötajatega seotud küsimuste lahendamisel lähtutakse üldjuhul haldusreformi seaduse § 18 sätestatust.
8.2. Teenistus- ja töölepingu tingimused, mis üleminevatel teenistujatel ja töötajatel on kehtinud eelmise tööandja või tegevuse lõpetanud tööandja juures, on siduvad Linnale kui uuele tööandjale.
8.3. Kõigile ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutustega teenistus- või töösuhtes olevatele ametnikele ja töötajatele pakutakse Linnas tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ameti- või töökohta.
8.4. Juhul kui ametnik või töötaja, kellele pakutakse samaväärset ameti- või töökohta, ei soovi Xxxxxx oma teenistus- või töösuhet jätkata, vabastatakse tema soovil teenistusest koondamise tõttu. Koondamishüvitiste maksmisel lähtutakse seaduses sätestatust. Samaväärsust hinnatakse poolte kokkuleppel lähtudes tööülesannetest ja töötasust.
8.5. Juhul kui ametnik või töötaja, kellele pakutud ametikoht ei ole samaväärne ja ta ei soovi Linnas oma teenistus- või töösuhet jätkata, koondatakse teenistuja, nähes ette lisaks seaduses sätestatule täiendava tasu kolme kuu põhipalga või töötasu ulatuses.
8.6. Lepinguosaliste omavalitsuse üksuste juhtidele kohalduvad sotsiaalsed garantiid vastavalt haldusreformi seadusele.
8.7. Ametnik või töötaja viiakse üle uuele ameti- või töökohale Linna ametiasutuse struktuuris, kui tema teenistus- või tööülesanded oluliselt ei muutu.
8.8. Juhtide ameti- või töökohtade täitmisel ja uute ameti- või töökohtade loomisel ja nende täitmisel leitakse personal eelkõige sisekonkursi xxxx, et tagada info, teadmiste ja oskuste kvaliteet ning nende säilimine ja haldusprotsesside tõrgeteta jätkumine.
8.9. Sisekonkursi läbiviimisele eelnevalt viiakse teenistujatega läbi arenguvestlus, milles selgitatakse välja teenistuja ümber- või lisaspetsialiseerumise valmisolek ja karjäärihuvid. Koostatakse kõigile arusaadavad ja ühtsed sisekonkursi läbiviimise põhimõtted.
9. INVESTEERINGUD
9.1. Investeeringuid tehes järgitakse omavalitsuse tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestatakse Lepinguosaliste arengukavasid, eelarvestrateegiaid, senitehtud investeeringuid ja võetud kohustusi ning majanduslikke võimalusi, samuti objekti olulisust ning kasusaajate xxxxx xx kasutamist omavalitsuse elanike poolt.
9.2. Lepingosaliste poolt kokkulepitud prioriteetsete investeeringute loetelu koos eeldatava maksumuse ja finantseerimisallikatega on esitatud käesoleva lepingu lisas 3. Linna volikogul on õigus prioriteetsete investeeringute nimekirjas teha muudatusi, kui need tulenevad reaalselt väljakujuneva eelarve summast või kui on ilmne, et investeerimine on majanduslikult ebaotstarbekas või väheefektiivne või isegi kahjulik kogu Linna arengu seisukohalt.
9.3. Kaasfinantseeringuga seotud investeeringud teostatakse xxxx toetusraha eraldamisel.
10. ÜHINEMISTOETUSE KASUTAMINE
10.1. Keskvalitsuse poolt eraldatavat ühinemistoetust (eeldatav toetuse summa 1 633 400 eurot) kasutatakse lisaks lepingu punktis 9 (Investeeringud) toodule ka järgmisteks seaduses ettenähtud tegevusteks:
10.1.1. Registrite ühildamine ja sellega seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste ning tarkvara soetamisega seotud investeeringud;
10.1.2. Linna juhtimisstruktuuri ümberkorraldamisega seotud kulud, sh lahkumishüvitised;
10.1.3. Linna õigusaktide ühtlustamine ning arengu- ja strateegiadokumentide koostamine;
10.1.4. Ametnike ja töötajate ümber- ja täiendõpe;
10.1.5. Organisatsioonide töökorralduste mõistlik ühtlustamine.
11. LEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS
11.1. Leping loetakse Lepinguosaliste vahel sõlmituks, kui Lepinguosaliste volikogud on xxxxx xxx otsusega kinnitanud. Lepinguosaliste volikogude otsused on käesoleva Lepingu lahutamatuks osaks.
11.2. Leping jõustub Linna volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
11.3. Leping kehtib Linna volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast järgmiste korraliste kohalike omavalitsuste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.
11.4. Lepingut saab muuta Linna volikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega.
11.5. Xxxxx kohaliku omavalitsuste üksuste ühinemist toimuvad edasised territooriumiosade halduskorralduslikud muudatused (sh võimalikud edasised jagunemised ja ühinemised) vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele.
12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
12.1. Käesoleva Lepingu täitmisega seonduvad vaidlused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras.
13. MUUD TINGIMUSED
13.1. Leping kehtestab Lepinguosaliste kohustused, mis kuuluvad tingimusteta täitmisele. Kui Lepinguosaliste õigusaktid on käesolevas Xxxxxxxx sätestatuga vastuolus, loetakse käesolev Leping ülimuslikuks ja Lepinguosalised järgivad oma tegevuses käesolevas Lepingus kirjapandut.
13.2. Lepingu lahutamatuks osaks on selle juurde kuuluvad lisad.
13.3. Lepingut järgitakse Linna arengudokumentide ja eelarvestrateegia koostamisel.
13.4. Lepingu lisas 4 on esitatud Linna ühinemise üleminekuperioodis (st ühinemisotsuse ja faktilise ühinemise vaheline aeg) vajalikud tegevused koos tähtaegade ja vastutajatega, sh arvestatakse lepinguga sätestatud kokkuleppeid Linna arengukava projekti koostamisel.
13.5. Leping on koostatud kahes identses eestikeelses originaaleksemplaris, millest mõlemad Lepinguosalised saavad ühe originaali.
14. MÕISTED KÄESOLEVA LEPINGU KONTEKSTIS
Piirkond – Haapsalu xxxxx xx Ridala valla ühinemisjärgse omavalitsusüksuse haldusala.
Piirkondlik esindatus – endiste omavalitsuste territooriumil elavate inimeste esindatus ühinenud omavalitsuse volikogus.
Paikkond on asustussüsteemi esmane funktsionaalselt terviklik või ühtne koostisosa, mille moodustab asustusüksus või nende xxxxx. Teisisõnu on paikkond täpselt piiritlemata maa- ala, mis võib koosneda ühest või mitmest asulast. Vt Tabel 1 – asulad Ridala valla paikkondades.
Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus. Käesolevas lepingus on asustusüksused endise Ridala valla haldusterritooriumile jäävad 56 xxxx xx 2 alevikku ning endine Haapsalu linn.
Kogukond on xxxxxx paikkonnas elav teatud sotsiaalse suhte võrgustikuga seotud inimeste rühm. Teisisõnu on kogukond ka asustusüksuste ja/ või asumite järgi määratletaval maa-alal elavad ning ühist identiteediruumi jagavad inimesed.
Kogukonnateenus on teenuse pakkumine kogukonnale kogukonnaliikmete poolt, ühistegevus kohalike vajaduste rahuldamiseks. Kohaliku arengu ja elukvaliteedi parandamine.
Kodanikeühendus/kodanikeühiskonna organisatsioon on ühendus, mis on moodustatud omavalitsuse elanike omaalgatusliku koostööna oma huvide järgimiseks, avalike asjade arutamises ja otsustamises või avalike teenuste osutamises osalemiseks.
Külaselts/asumiselts on ühendus, mis on asustusüksuste ja asumite järgi määratletaval maa- alal kodanikeühenduse vormis moodustatud xx xxxxx eesmärgiks on külaelu või asumi elukorralduse ja -keskkonna arendamine.
Esinduskogu on valitavatest esindajatest koosnev juhtimisorgan.
Tabel 1 Asulad Ridala valla paikkondades*
XXXXXXXX | XXXXX- XXX** | ASU- LATE XXX | XXXXXX PAIKKONDADES |
Asuküla | 325 | 12 | Kiviküla, Koheri, Kolu, Metsaküla, Mäeküla, Mägari, Pusku, Sepaküla, Suure-Ahli, Tanska, Varni, Väike- Ahli külad |
Haeska | 88 | 1 | Haeska küla |
Paralepa | 496 | 6 | Paralepa alevik, Hobulaiu, Kiltsi, Nõmme, Rohuküla, Valgevälja külad |
Parila | 415 | 11 | Jõõdre, Kolila, Lannuste, Liivaküla, Litu, Lõbe, Xxxxxx, Xxxxxxx, Uneste, Vilkla, Vätse külad |
Sinalepa | 543 | 14 | Allika, Ammuta, Emmuvere, Kaevere, Kiideva, Koidu, Käpla, Panga, Puiatu, Puise, Xxxxxx-Xxxxx, Saardu, Sinalepa, Tuuru külad |
Uuemõisa | 1285 | 4 | Uuemõisa alevik, Herjava, Kadaka, Uuemõisa külad |
Võnnu | 175 | 10 | Aamse, Erja, Espre, Kabrametsa, Laheva, Rohense, Rummu, Tammiku, Võnnu, Üsse külad |
26*** | |||
KOKKU | 3353 | 58 |
* Ridala valla arengukavast
** rahvastikuregistri andmed 01.01.2015
*** aadress valla täpsusega
15. LEPINGU LISAD
Xxxx 1. Seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja alaliste elanike arvu xxxxx
Xxxx 2. Xxxxx kaart
Xxxx 3a, 3b, 3c. Lepinguosaliste investeeringute kavad enne ühinemist (2016-2017) ning ühinemisjärgselt (2018-2021), sh ühinemistoetusega finantseeritavad investeeringud
Xxxx 4. Üleminekuperioodi tegevus- ja ajakava
Xxxx 5. Ridala valla auditeeritud majandusaasta aruanne 2015 Xxxx 6. Haapsalu linna auditeeritud majandusaasta aruanne 2015
Xxxx 7. Ühinemislepingule esitatud ettepanekud ja vastuväited ning õiend nende läbivaatamise kohta