SALVA KINDLUSTUSE AS-i ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUSE ÜLDTINGIMUSED
SALVA KINDLUSTUSE AS-i ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUSE ÜLDTINGIMUSED
Käesolevaid üldtingimusi kohaldatakse koos Xxxxx Kindlustuse AS “kindlustuse üldtingimustega”.
1. KINDLUSTUSJUHTUM
1.1 Kindlustusjuhtumiks käesolevate kindlustustingimuste mõistes on kindlustatu ajuttinöeövõimetus,
tervisekahjustus, püsiv puue või surm kindlustusperioodi jooksul toimunudõnnetusjuhtumi tagajärjel.
2. ÕNNETUSJUHTUM
2.1 Õnnetusjuhtumiks käesolevate kindlustustingimuste mõistes on ettenägematuki,ndlustatu tahtest sõltumatult toimunud, välismõjudest tingitud sündmus, mis toob xxxxx kindlustatu kehavigastuse või xxxxx.
2.2 Õnnetusjuhtumiks loetakse samuti kindlustatu tahtest sõltumatut:
2.2.1 suurtest jõupingutustest põhjustatud jäsemete või lülisamba vigastusi, miltleulemusel tekivad lihaste,
kõõluste, sidemete või kapslite rebendid xx xxxxx tõttu on kindlustatu pöördunud esimesel võimalusel arsti xxxxx;
2.2.2 kuumarabandust, päikesepistet, gaasimürgitust;
5.2 Kindlustus jaguneb ajalise kehtivuse järgi:
5.2.1 ööpäevaringne kindlustus kehtib 24 h ööpäevas;
5.2.2 tööaja kindlustus kehtib kindlustatu tööajal tööülesannete täitmisel ningtööajasisesel puhkeajal, samuti kindlustatu töölähetuses viibimisel. Kindlustus toönöaegne, kui kindlustuslepingus on tehtud xxxxxx xxxxx. Tööaja õnnetusjuhtumikindlustus ei kehti xxxx xxxxx xx töölt.
5.3 Kehtivus sportimisel
5.3.1 Kindlustuse kehtivus sportimisel sõltub spordiala ohtlikkusest xx xxxxx jämrgäiäratud spordiala riskiastmest, samuti sportimise eesmärgist.
5.3.2 Sportimisel kehtib kindlustuskaitse xxxx erikokkuleppeta xxxxxx riskiastmega tervisespordialadega tegelemisel. Profispordi xx xxxxx riskiastmetgeravisespordialadega tegelemise ajal saabunud õnnetusjuhtumite suhtes kehtibkindlustus ainult juhul, xxx xxxxxx on kin-dlustus andjaga eelnevalt kokku lepitud nteinhgtud xxxxxx xxxxx kindlustuspoliisile.
2.2.3 uppumist ja külmumist siis, xxx xxxxx tagajärjel tekib püsiv 5.3.3 Tervisesport käesolevate kindlustustingimuste mõistes on
puue või saabusburm.
3. KINDLUSTATU
3.1 Kindlustatu on kindlustuslepingus nimetatud 6 (kuue) kuu kuni 75 (seitsmekümnveiie) k.a aasta vanune füüsiline xxxx, xxxxx xxx xx tervis on kindlustatud esemeks. Kindlustatuks võib olla kindlustusvõtja ise või kolmas xxxx, xxxxx huvides on sõlmitud kindlustusleping.
liikumisharrastus, mille eesmärgiks on vormisoleku tagamine, tervise hoidmine ning tugevdamine vjabvaõi aja sisukas ning meelepärane veetmine.
5.3.4 Profisport käesolevate kindlustustingimuste mõistes on sporditegevus, mis osnuunatud edu saavutamisele üleriigilises ja/või rahvusvahelises sportlikosnkurentsis
ning millega tegelevad elukutselised sportlased, kes saavad selle eesttasu. Profispordiks loetakse ka osalemist liigavõistlustel.
3.2 Kindlustatuks ei ole füüsilise või vaimse puudega isik, kes 5.3.5 Xxxxxx riskiastmega spordialad antud
vajab pidevat vrõeigulaarset kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet.
3.3 Alaealine on kindlustatu, kes õnnetusjuhtumi toimumise hetkel on alla (1ka8heksateistkümne) aasta vanune.
4. SOODUSTATUD ISIK
4.1 Soodustatud isik on isik, kes on kindlustusvõtja poolt kindlustatu kirjalikunl õusolekul kindlustuslepingus määratud. Soodustatud isikul on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitist vastavalt kindlustuslepingule.
4.2 Kui kindlustuslepingus ei ole soodustatud isikut määratud, siis:
4.2.1 püsiva puude või ajutise töövõimetuse korral on kindlustushüvitise saajakskindlustatu ning alaealise kindlustatu korral kindlustatu seadusjärgne esindaja;
4.2.2 surmajuhtumi korral on kindlustushüvitise saajaks kindlustatu pärijaseadusega sätestatud korras.
4.3 Kui soodustatud isik on kindlustuslepingus määratud, siis
4.3.1 püsiva puude või ajutise töövõimetuse korral on kindlustushüvitise saajakskindlustatu ning alaealise kindlustatu korral kindlustatu seadusjärgne esindaja;
4.3.2 surmajuhtumi korral on kindlustushüvitise saajaks soodustatud isik.
4.4 Kui soodustatud isik sureb või lõpeb xxxx xxxxxxxx xxxx kindlustusjuhtumi toimumist,loetakse, et soodustatud
isikut ei ole määratud.
4.5 Kui soodustatud isik xxxxx xxxx surmajuhtumihüvitise väljamaksmist, kuid pärakstindlustatut, makstakse surmajuhtumihüvitis soodustatud isiku pärijale õigusaktidega ettenähtud korras.
5. KINDLUSTUSE KEHTIVUS
5.1 Kindlustus kehtib kogu maailmas.
kindlustustingimuste mõistes on:
tantsimine, võimlemine, kergejõustik, veepall, tennis, lauatennis, sulgpall, squashg,olf, jalgrattasõit, jooksmine, aerutamine, sõudmine, ujumine, purjetamianme,musport, vibulaskmine, vehklemine, kulturism, laskmine, orienteerumine, uisutamine, suusatamine,
laskesuusatamine ja muud sarnase riskiastmega spordialad.
5.3.6 Kõrge riskiastmega spordialad antud kindlustustingimuste mõistes on:
rulluisutamine, rulasõit, ratsasport, jahisport, mäesuusatamine ja lumelauasposretlleks ettenähtud märgistatud radadel, suusahüpped, jalgpall, korvpall, võrkpall, käsipall, pesapall, judo, saalihoki, jäähoki, maahoki, jääpurjetamine,võitlusspordialad (karate, kickboxing vms), maadlus, poks, purjelauasport, ragbi,
traavisport, tõstmine, viievõistlus, triatlon ja muud sarnase riskiastmega spordialad.
5.3.7 Kui spordiala ei ole nimetatud punkti 5.3.5 või 5.3.6 näidisloetelus ning tekvibaidlus, millise riskiastmega spordiala on, eeldatakse, et tegemist on kõrge riskiastmega spordialaga.
6. USALDUSARST
6.1 Usaldusarst on isik, kes nõustab kindlustusandjat meditsiinilistes küsimustes.
7. AKTIIVRAVI
7.1 Aktiivravi on tõenduspõhine meditsiiniline tegevus, mille eesmärgiks onõnnetusjuhtumist saadud organi või kehaosa vigastust parandada, luua paranemiseks (sh aktiivravile järgnevaks taastusraviks) võimalikult hea seisund või vigastusest tingitvuõdimalike hilisemate
tervislike probleemide ärahoidmine.
8. TAASTUSRAVI
8.1 Taastusravi on aktiivravile järgnev tõenduspõhine süsteemne tegevus, mileleesmärgiks on vähendada vigastatud organi või kehaosa funktsionaalset puudulikkust, kohandada inimest omandatud puudega igapäevases elus paremini toime tulema.
8.2 Taastusravina ei käsitleta kindlustustingimuste mõistes tegevust, mis toimub päras(tüh1e) aasta möödumist taastusravina käsitletava tegevuse alustamisest.
9. KINDLUSTUSSUMMA JA HÜVITISLIMIIDID
9.1 Kindlustussumma on kindlustuslepingus määratud rahasumma, mis on kõkiignidlustusperioodil toimunud õnnetusjuhtumite eest kindlustushüvitise väljamaksmise piirmääraks. Kindlustussumma fikseeritakse kindlustuspoliisil.
9.2 Hüvitislimiit on kindlustuslepingus märgitud summa, mis on antud hüvitisliigi oksaõsigi kindlustusperioodil
toimunud õnnetusjuhtumite eest makstavate hüvitiste summaarseks piirmääraks. Päevaraha hüvitislimiit on märgitud 1 (ühe) päeva kohta.
9.3 Kindlustussumma, hüvitisliigid ja hüvitislimiidid märgitakse kindlustuspoliisile.
9.4 Kui sama õnnetusjuhtumi tagajärjel tekib ühe kindlustuslepingu alusel õigus mitmeerlienevale hüvitisliigile (päevarahahüvitis, valurahahüvitis, püsiva puude hüvitis,surmajuhtumihüvitis), siis lähtutakse hüvitiste arvutamisel järgmistest põhimõtetest:
9.5 esmajärjekorras hüvitatakse valuraha- ja/või päevarahahüvitis, seejärel püsiva puuhdüevitis ning siis surmajuhtumihüvitis;
9.6 püsiva puude hüvitist vähendatakse sama õnnetusjuhtumi tõttu makstud valurahajvaõ/ i päevarahahüvitise võrra. Kui varem väljamakstud hüvitiste summa osutub suuremaks
10.1.4 Vigastused liigitatakse funktsioonihäirete sügavuse, ravi ja töövõime kaotusekestvuse järgi 6 (kuute) raskusastmesse käesolevate üldtingimuste lisas 1 too“dVuigdastuse
raskusastme määramise tabeli” alusel, mis kehtib kindlustuslepingu sõlmimise hetkel.
10.1.5 Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud funktsioonihäired vastavad käesolevate üldtingimuste lisas 1 esitatud “Vigastuse raskusastme määramise tabealliu”sel erinevate raskusastmete tunnustele, määratakse valurahahüvitis raskeima vigastuse järgi.
10.1.6 Valurahahüvitist makstakse ühe kindlustusperioodi jooksul toimunud õnnetusjuhtumite alusel mitte rohkem kui kindlustuslepingus märgitud hüvitislimiiudliatuses.
10.1.7 Valurahahüvitist ei maksta:
10.1.7.1 kui õnnetusjuhtumist tingitud arsti poolt määratud ravi kestab 7 (seitse) vväõhi em päeva järjest;
10.1.7.2 kui vigastus on tingitud uppumisest või külmumisest;
10.1.7.3 kui vigastus ei ole tingitud õnnetusjuhtumist.
10.2 Päevarahahüvitis
10.2.1 Päevarahahüvitist makstakse iga meditsiiniliselt põhjendatud ajutisetöövõimetuse päeva eest sõltumata sellest, kas ravi on toimunud statsionaarselt või
ambulatoorselt ja tingimusel, et ravi on kestnud vähemalt
8 (kaheksa) päeva.
10.2.2 Ajutiseks töövõimetuseks käesolevate kindlustustingimuste mõistes onkindlustatu kehaosa või meeleorgani ajutise iseloomuga funktsioonihäire, mis toenkkinud kindlustusperioodil toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel xx xxxxx tõttu:
10.2.2.1 töökohta omaval kindlustatul on ajutiselt võimatu täita tema ametikohael ttenähtud tööülesandeid;
10.2.2.2 alaealise kindlustatu töökohta omaval seadusjärgsel esindajal on seoseaslaealise kindlustatu koduse või haiglaraviga vajalik töölt eemal viibida.
püsiva puude hüvitisest, siis juba makstud hüvitist tagasi ei
nõuta;
9.7 surmajuhtumihüvitist vähendatakse sama õnnetusjuhtumi tõttu varem makstuhdüvitiste võrra. Kui varem väljamakstud hüvitis osutub suuremaks
surmajuhtumihüvitisest, siis juba makstud hüvitist tagasi ei nõuta.
10. HÜVITISLIIGID
Hüvitisliikideks on valuraha, päevaraha (ajutise töövõimetuse korral), püsiva puuhdüevitis ja surmajuhtumihüvitis.
10.1 Valurahahüvitis
10.1.1 Valurahahüvitist makstakse, kui kindlustusperioodil toimunud õnnetusjuhtumpõhjustab kindlustatu kehaosa või meeleorgani ajutise iseloomuga tervisekahjustuse.
10.1.2 Valurahahüvitist makstakse tingimusel, et õnnetusjuhtumist tingitud arsptioolt määratud ravi on kestnud vähemalt 8 (kaheksa) päeva ja on raviasutuse poolt tõendatud.
10.1.3 Valurahahüvitist makstakse üks xxxx xxx õnnetusjuhtumi kohta protsendinakokkulepitud valuraha hüvitislimiidist. Valuraha protsentuaalne suurus määratakvasestavalt õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vigastuse
raskusastmele alljärgnevalt:
Vigastuse raskusaste | Protsent valuraha hüvitislimiidist |
I | 15 % |
II | 30 % |
III | 45 % |
IV | 60 % |
V | 75 % |
VI | 100 % |
10.2.3 Päevarahahüvitise maksmise eelduseks töötava isiku korral on töövõimetusleht.
10.2.4 Päevarahahüvitist makstakse ühe kindlustusperioodi jooksul toimunud õnnetusjuhtumite alusel mitte rohkem kui kindlustuslepingus märgitud päevade eest.
10.2.5 Päevarahahüvitist ei vähendata sama õnnetusjuhtumi tõttu makstud valurahahüvitise võrra.
10.2.6 Kui 1 (ühe) aasta jooksul xxxxx õnnetusjuhtumit ilmnevad antud õnnetusjuhtumiga otseselt seotud täiendavad
tüsistused ning seetõttu muutkuinbdlustatu jälle ajutiselt töövõimetuks, makstakse päevarahahüvitist õnnetusjuhtumi toimumise hetkel kehtinud kindlustuslepingu alusel tingimusel, et täiendav
töövõimetusperiood kestab vähemalt 8 (kaheksa) päeva järjest.
10.2.7 Päevarahahüvitist ei maksta:
10.2.7.1 kui kindlustatu on õnnetusjuhtumi tagajärjel töövõimetu
7 (seitse) või vähpemäeva järjest;
10.2.7.2 päevade eest, mil kindlustatu või mittetöötava alaealise kindlustatu seaduslikesindaja täidab tööülesandeid;
10.2.7.3 samaaegselt mitme erineva kindlustusjuhtumi eest;
10.2.7.4 kui töövõimekaotus on tingitud uppumisest või külmumisest;
10.2.7.5 kui töövõimekaotus ei ole tingitud õnnetusjuhtumist.
10.2.8 Õigus päevarahahüvitisele lõpeb, kui:
10.2.8.1 lõpeb töövõimetuslehel märgitud töövõimetusperiood ja/või kindlustatu vmõiittetöötava alaealise kindlustatu seaduslik esindaja asub tööle;
10.2.8.2 kindlustusandja määrab kindlustatule püsiva puude hüvitise.
10.2.9 Päevarahahüvitise suuruseks on 75% kindlustatu või mittetöötava alaealisekindlustatu seadusliku esindaja tegelikust päevapalgast, kuid mitte rohkem kui kindlustuslepingus märgitud päevaraha hüvitislimiit 1 (ühe)päeva kohta.
10.2.10 Päevapalga arvutamisel on aluseks kindlustatu netotulu.
10.2.11 Netotuluks loetakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulud, mis on kindlustatullaeekunud õnnetusjuhtumi toimumise kalendrikuule vahetult eelnenud 6 (kukaulee)ndrikuu
jooksul xx xxxxxxx on maha arvestatud seadusega kehtestatud palgapõhised maksud.
10.2.12 Päevapalga leidmiseks jagatakse kindlustatu netotulu õnnetusjuhtumi toimumise kalendrikuule vahetult eelnenud 6 (kuue) kalendrikuu kalendripäevaarvduega.
10.2.13 Kui kindlustatu sai õnnetusjuhtumile eelnenud 6 (kuue) kalendrikuu jooksusl otsiaalmaksuga maksustatavat tulu lühema perioodi eest, võetakse päevaplaeligdamisel
arvesse vastava perioodi pikkus kalendripäevades.
10.2.14 Kui kindlustatu on õnnetusjuhtumi saabumise ajal ettevõtja, võetakse arvessveiimase 2 (kahe) kalendriaasta tuludeklaratsioonis deklareeritud sotsiaalmaksuga
maksustatav tulu ning ühekordsete tulude xxxxxx viimase 5 (viie) kalendriaasta hulgatsetma poolt valitud 2 (kahe) kalendriaasta sissetulek xx xxxxxxx perioodi pikkus kalendripäevades.
10.2.15 Kui kindlustatu oli enne õnnetusjuhtumi saabumist olnud ettevõtja vähem k2ui (kaks) kalendriaastat, võetakse
hüvitise määramise aluseks sissetulek ettevõtjana tegutsetud perioodil xx xxxxx perioodi pikkus kalendripäevades.
10.2.16 Mittetöötava täisealise töövõimelise isiku puhul on päevapalga arvutamisealuseks lepingu sõlmimise ajal kehtinud kuupalga alammäär.
10.2.17 Mittetöötava alaealise kindlustatu puhul on päevapalga arvutamise alusekstema seadusliku esindaja netotulu, mille suuruse kindlaksmääramisel juhindutapksuenktides 10.2.10- 10.2.16 sätestatud põhimõtetest.
10.2.18 Töötava alaealise kindlustatu puhul on päevapalga arvutamise aluseks temnaetotulu. Alaealist, kes osaleb päevases vormis õppetöös, kuid kes töötab õppetööst vabal ajal, ei loeta töötavaks.
10.2.19 Eeldatakse, et päevaraha hüvitislimiit 1 (ühe) päeva kohta vastab 75%-lekindlustatu või mittetöötava alaealise kindlustatu seadusliku esindaja tegelikpuästevapalgast.
10.2.20 Kindlustusandjal on õigus nõuda, et kindlustatu esitaks Maksu- ja Tolliameatsijakohaseid tõendeid
sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekute kohta.
10.3 Püsiva puude hüvitis
10.3.1 Püsivaks puudeks käesolevate kindlustustingimuste mõistes on 1 (ühe) aajsotoaksul xxxxx õnnetusjuhtumi toimumist välja kujunenud meditsiiniliselt tõestatpuüdsiv:
vastavad mitmekäesolevate üldtingimuste lisas 2 esitatud “Püsiva puude protsendi määramise tabalealij”aotuse tunnustele, määratakse püsiva puude protsent selle alajaotuse alusel, kuksirjeldatud kahjustus (kehavigastus)
on tekkinud funktsioonihäirete peamisepkõshjuseks.
10.3.8 Püsiva puude hüvitist makstakse üks xxxx xxx õnnetusjuhtumi kohta.
10.3.9 Kui 1 (ühe) aasta möödumisel õnnetusjuhtumi toimumisest ei ole kindlustatauktiivravi või taastusravi lõpetatud, on kindlustusandjal õigus püsiva puude hüvmitiaskesmise või
sellest keeldumise otsus xxxx xxxxxx taastusravi lõppemist, kuid mittehiljem kui 2 (kahe) aasta jooksul
õnnetusjuhtumi toimumisest.
10.3.10 Sotsiaalkindlustusameti (SKA) või muu riikliku meditsiinikomisjoni otsusegakindlaks määratud püsiva puude raskusaste ei ole kindlustusandjale siduv püsiva puude määramisel.
10.3.11 Püsiva puude hüvitist ei maksta, kui:
10.3.11.1 esmane hüvitistaotlus püsiva puude hüvitise saamiseks ei ole esitatud (1ko3lmeteistkümne) kuu jooksul pärast õnnetusjuhtumi toimumist v.a punktis 10s.ä3t.e9statud juhtumil;
10.3.11.2 kindlustatu sureb antud õnnetusjuhtumi tagajärjel 1 (ühe) aasta jooksaurlvates õnnetusjuhtumi toimumise päevast.
10.4 Surmajuhtumihüvitis
10.4.1 Soodustatud isikul või muul hüvitise saamiseks õigustatud isikul tekib õigusus rmajuhtumihüvitisele, kui kindlustatu
sureb õnnetusjuhtumi tagajärjel 1 (ühe) jaoaosktsaul õnnetusjuhtumi toimumisest arvates.
10.4.2 Surmajuhtumihüvitis on kindlustuslepingus fikseeritud surmajuhtumi kindlustussumma.
10.4.3 Hüvitist ei maksta, kui kindlustatu sureb hiljem kui 1 (ühe) aasta möödudesõnnetusjuhtumi toimumisest.
11. HÜVITISPIIRANGUD JA VÄLISTUSED
11.1 Kindlustusandjal on õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda hüvitisemaksmisest, kui:
11.1.1 õnnetusjuhtumi saabumist soodustab enne õnnetusjuhtumit alanud haigus r(ashdikuliit, epilepsia, suhkruhaigus, infarkt, insult) või enne õnnetusjuhtumit tekkinud vigastus;
11.1.2 kannatada saab kehaosa või meeleorgan, mille funktsioon oli juba ennõennetusjuhtumit kahjustunud;
11.1.3 paranemisaeg pikeneb mõjutatuna haigusest või
10.3.1.1 kehaosa või selle funktsiooni osaline või täielik kaotus;
vigastusest, mis ei
toinlegitud õnnetusjuhtumist.
10.3.1.2 meeleorgani või selle funktsiooni osaline või täielik kaotus.
10.3.2 Kindlustuslepingu alusel makstakse püsiva puude hüvitist, kui kindlustatukl ujuneb õnnetusjuhtumi tagajärjel püsiv
11.2 Kindlustusjuhtumiks käesolevate tingimuste mõistes ei loeta:
11.2.1 õnnetusjuhtumit, mis saabub enne kindlustuskaitse algust, pärast kindlustuskaitse lõppu või ajal, mil kindlustuskaitse
puue. Püsiva puude hüvitise saamise on kestnud vähemalt 1 (üks) aasta.
tõeikgiubs, kui puue
ei kehtinud;
11.2.2 õnnetusjuhtumit, mille toimumise ajal kindlustatu on
10.3.3 Õnnetusjuhtumist põhjustatud püsiva puude olemasolu ja suurus kindlustuslepingu tähenduses määratakse kindlaks
1 (ühe) aasta jooksul päõrnanstetusjuhtumi toimumist,
võttes aluseks kindlustatu tervisliku seisundi sellel hetkel.
10.3.4 Püsiva puude määramisel võrreldakse kindlustatu tervislikku seisunditsamaealise terve isiku tervisliku seisundiga, võttes arvesse xxxx puude raskiusestloojma u, mitte aga kindlustatu individuaalseid omadusi nagu
näiteks eluviisi, ameteitga harrastusi. Puude määramisel ei arvestata töövõimekaotust ega sissetulevkäuhenemist.
10.3.5 Püsiv puue määratakse meditsiiniliste dokumentide põhjal.
10.3.6 Püsiva puude hüvitist makstakse protsendina kokkulepitud püsiva puudehüvitislimiidist. Püsiva puude protsentuaalne suurus määratakse käesolevatüeldtingimuste lisas 2
toodud "Püsiva puude protsendi määramise tabeli" alusel, mis kehtis kindlustuslepingu sõlmimise hetkel.
10.3.7 Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud funktsioonihäired
alkohoolses, narkootilises või toksilises joobes, välja arvatud juhtudel, kui on tõendatud, et jajooõbnenetuse vahel puudub põhjuslik seos ja ei rakendu välistused;
11.2.3 õnnetusjuhtumit, mille toimumise ajal kindlustatu juhib joobeseisundis liiklusvahendit või on liiklusvahendi juhtimisõiguse üle andnud joobeseisundis või juhtimisõiguseta isikule. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopsaeine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobena käsitletakse jokoabe
tuvastamisest keeldumist ning joobeseisundi tekitamist õnnetusjuhtumi järgselt;
11.2.4 õnnetusjuhtumit, mis leiab aset mootorsõiduki xxxx puhkeajal, kui juhrti,kkudes sõidu- ja puhkeaja arvestust, juhib mootorsõidukit. Sõidumeerikugmaootorsõiduki juhtimisega seotud õnnetusjuhtumi korral on hüvitamise üheks eelduseks sõidumeeriku salvestuslehe esitamine
kindlustusandjale. Kui sõidumeeriksualvestuslehelt selgub,
et kindlustatu ei ole kinni pidanud õigusaktis ettenähtud sõiduja puhkeaja arvestust, ei loeta õnnetusjuhtumit kindlustusjuhtumiks;
11.2.5 õnnetusjuhtumit, mille toimumise ajal kindlustatu töötab riskiohtlikul ametil,välja arvatud juhul, xxx xxxxxx on kindlustusandjaga eelnevalt kokku lepitud.
Kindlustustingimuste mõistes on riskiohtlikud ametid: kiirabi töötaja, politseinipk,äästeameti töötaja, kaitseväelane, inkassaator, allveetööline, kaevur,
stjuuardess jastjuuard, õhusõiduki piloot, laevameeskonna liige;
11.2.6 putuka, ämbliku (sh. puugi) pistet või hammustust ja sellest tekkinud haigust;
11.2.7 kindlustatu hammaste ja hambaproteeside vigastusi;
11.2.8 psüühikahäirete tekkimist, välja arvatud juhul, kui psüühikahäired ontekkinud õnnetusjuhtumist põhjustatud peaaju traumaatilisest vigastusest;
11.2.9 raseduse katkemist ja sünnitust ning sellest tekkinud tüsistusi;
11.2.10 kindlustatu haigust, välja arvatud juhul, kui haigus on vahetult tingitudõnnetusjuhtumist;
11.2.11 haigestumist HIV-i, AIDS-i, hepatiiti või teetanusse;
11.2.12 lülisamba vigastust, mille tulemusena on kindlustatu lülisamba liikuvusvähenenud või kadunud;
11.2.13 siseorganite või ajuverejooksu, alakeha- või kubemesonga, välja arvatudjuhtudel, kui vigastus on tingitud kindlustuskaitse ajal juhtunud õnnetusjuhtumist;
11.2.14 õnnetusjuhtumit, mille põhjustab:
11.2.14.1 kindlustatu poolt tootjapoolsete ohutusnõuete rikkumine pürotehnikakasutamisel;
11.2.14.2 mistahes meditsiiniline protseduur (sh operatsioon), välja arvatud juhul, mkueiditsiiniline protseduur on
tingitud kindlustuskaitse ajal juhtunud õnnetusjuhtumist;
11.2.14.3 kindlustatu poolt benji- või langevarjuhüpete sooritamine; mootoritaõhusõiduki, deltaplaani või muu mittejäigatiivalise õhusõiduki kasutamine; rula või rulluiskudega rambis sõitmine; allveespordi,
12.1.1 Kindlustuslepingu sõlmimisel mitme kindlustatu riski kindlustamiseks kohustub kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kindlustatute nimekirja, kesdoaovitakse kindlustada.
12.1.2 Kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja enda kindlustusriski kindlustamiseks kohustub kindlustusvõtja esitama kindlustusandjale kindlustatu nianlagealise kindlustatu korral kindlustatu seadusjärgse esindaja kirjaliku nõusoleku.
12.1.3 Kindlustatute nimekirjas andmete muutumisel kohustub kindlustusvõtja kindlustusperioodi jooksul toimunud muudatustest kindlustusandjale viivitamatukltirjalikus
vormis teatama.. Muudatuste korral kindlustatute nimekirjas sõlmitaksekindlustuslepingu xxxx ning kindlustuskaitse lisatud kindlustatute suhtes jõustub kindlustuslepingu xxxx sõlmimisest.
12.2 Kindlustatute xxxxxxxx ja kustutamine
12.2.1 Kindlustusvõtjal on õigus kindlustusperioodi jooksul taotleda kindlustatutelisamist ja/või kustutamist kindlustatute nimekirjas.
12.2.2 Juhul kui kindlustusvõtja soovib kindlustada isikuid, kellel on varemkindlustatutest erinev amet või tegevusala, lepitakse nende suhtes kindlustussummhüa,vitislimiidid ja kindlustusmakse eraldi kokku. Kindlustusandjal on õigus keelduda nimetatud isikute kindlustamisest.
13. KINDLUSTUSVÕTJA JA KINDLUSTATU MUUDATUSTEST TEATAMISE KOHUSTUSED
13.1 Kindlustusvõtja ja/või kindlustatu on kohustatud kirjalikult teatama kindlustusandjalekõigist temale teadaolevatest kindlustusriski suurendavatest asjaoludest ning
informeerima esimesel võimalusel kindlustatu ameti-, tegevus- või huviala muutustest.
13.2 Kui kindlustusrisk suureneb, on kindlustusandjal õigus kindlustusleping üles öelda(ü1he) kuu jooksul arvates ajast, kui kindlustusandja xxx xxxxx xxxxx suurenemisest. Eeldatakse, et kindlustusrisk on suurenenud, kui kindlustusandja punkti 13.1 alusel saadud teabe alusel nimetatud asjaolule viitab.
trikijalgrattaspordi, kitebordingu mjauude
ekstreemspordialade harrastamine;
11.2.14.4 mootorsõidukite võidusõit või katsetussõit, kus kindlustatu osalebsõidukijuhina või kaassõitjana;
11.2.14.5 kindlustatu poolt auto- ja motospordi harrastamine;
11.2.14.6 mistahes profispordiga tegelemine, välja arvatud juhul, xxx xxxxxx oknindlustusandjaga eelnevalt kokku lepitud
ning tehtud xxxxxx märkginedlustuspoliisile;
11.2.14.7 kindlustatu või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku pooltkindlustatu elu või tervise teadlikult ohtu seadmine, enesevigastamine, enesetappen, esetapukatse, kindlustatu algatatud kaklus jms;
11.2.14.8 kuriteo toimepanemine kindlustatu või kindlustushüvitise saamiseksõigustatud isiku poolt;
11.2.14.9 kindlustatu või kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku poolt lubatusdõidukiiruse ületamine või
mootorsõiduki juhtimine xxxx juhtimisõiguseta;
11.2.14.10 kindlustatu viibimine kaitseväeteenistuse tegevteenistuses ja mistahesõs jalistest õppustest ning tegevustest osavõtmine;
11.2.14.11 kindlustatu viibimine kinnipidamisasutuses vahistatuna, arestialusena või kinnipeetavana;
11.2.14.12 kindlustatu viibimine õhusõidukil ja laeval, mis ei ole ette nähtudreisijate veoks.
12. GRUPILEPING
Grupilepinguks käesolevate kindlustustingimuste mõistes
on kindlustusleping,millega kindlustatakse kahe või enama kindlustatu risk.
12.1 Kindlustusvõtja kohustused
14. TEGUTSEMINE ÕNNETUSJUHTUMI KORRAL
14.1 Kindlustatud isik on kohustatud õnnetusjuhtumi korral kindlustushüvitise saamiseks:
14.1.1 pöörduma esimesel võimalusel arsti xxxxx;
14.1.2 täitma arsti ettekirjutusi;
14.1.3 vajadusel lubama usaldusarstil teostada enda arstlik läbivaatus;
14.1.4 liiklusõnnetuse ja isikuvastase kuriteo korral pöörduma politsei xxxxx.
14.2 Kindlustatud isik, kindlustusvõtja või soodustatud isik on kohustatud õnnetusjuhtumki orral kindlustushüvitise saamiseks:
14.2.1 informeerima viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul,kindlustusandjat toimunud
õnnetusjuhtumist, esialgsest diagnoosist ja raviasutusest;
14.2.2 andma koheselt kindlustusandja poolt nõutavat asjassepuutuvat lisainformatsiooni.
14.3 Kindlustusandjale või kindlustusandja usaldusarstile tuleb võimaldada juurdepääsõnnetusjuhtumit puudutavale informatsioonile, sh kindlustatu eelneva meditsiinilise seisundi kohta käivale teabele. Kindlustatu või tema seaduslik esindaja on nõus õnnetusjuhtumi korral eelnimetatud informatsiooni töötlemisega kindlustusandja ja/või usaldusarsti poolt.
14.4 Kui kindlustatu, kindlustusvõtja ja soodustatud isik ei täida punktis 14 nimetatukdohustusi ning sellistel rikkumistel
on mõju kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse või kindlustushüvitise suuruse väljaselgitamisele, on kindlustusandjal õigukseelduda kahju hüvitamisest või hüvitist vähendada.
15. KINDLUSTUSHÜVITISE TAOTLEMINE
15.1 Valurahahüvitis
15.1.1 Valurahahüvitise taotlemiseks peab kindlustushüvitise saamiseks õigustatudisik esitama kindlustusandjale 1 (ühe) kuu jooksul ravi lõppemisest järgmdisoekdumendid:
15.1.1.1 kirjalik hüvitistaotlus kindlustusandja blanketil;
15.1.1.2 arsti poolt täidetud kindlustusandja blankett „Arsti otsus“;
15.1.1.3 koopia haigusloost (epikriisist) või muust meditsiinilisest dokumendist, mistõendab raviaega;
15.1.1.4 luumurdude ja teiste luuliste kahjustuste korral röntgenpildid koos leikuirjelduse ja diagnoosiga;
15.1.1.5 tööõnnetuse korral tööõnnetuse raport;
15.1.1.6 kui õnnetusjuhtum on registreeritud politseis, siis politsei kinnitus õnnetusjuhtumi toimumise ja asjaolude kohta;
15.1.2 Kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ei täida punktis 14nimetatud kohustusi ning xxxxxx rikkumistel on mõju kindlustusandjakindlustushüvitise maksmise
kohustuse või kindlustushüvitise suuruväseljaselgitamisele,
on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest või hüvitist vähendada.
15.2 Päevarahahüvitis
15.2.1 Päevarahahüvitise taotlemiseks peab kindlustushüvitise saamiseks õigustatudisik esitama kindlustusandjale 1 (ühe) kuu jooksul ravi lõppemisest järgmdisoekdumendid:
15.2.1.1 kirjalik hüvitistaotlus kindlustusandja blanketil;
15.2.1.2 arsti poolt täidetud kindlustusandja blankett „Arsti otsus“;
15.2.1.3 koopia tööandja poolt täidetud ja haigekassale esitatud töövõimetuslehest;
15.2.1.4 mittetöötava täisealise kindlustatu, koduse või pensionäri puhul koophiaaigusloost (epikriisist) või muust meditsiinilisest dokumendist, mis tõendraviaega;
15.2.1.5 tööõnnetuse korral tööõnnetuse raport;
15.2.1.6 kui õnnetusjuhtum on registreeritud politseis, siis politsei kinnitus õnnetusjuhtumi toimumise ja asjaolude kohta;
15.2.1.7 õnnetusjuhtumi eelse 6 (kuue) kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatudsissetulekut tõendav dokument.
15.2.2 Kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ei täida punktis 14nimetatud kohustusi ning xxxxxx rikkumistel on mõju kindlustusandjakindlustushüvitise maksmise
kohustuse või kindlustushüvitise suuruväseljaselgitamisele,
on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest või hüvitist vähendada.
15.3 Püsiva puude hüvitis
15.3.1 Püsiva puude hüvitise taotlemiseks peab kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik esitama kindlustusandjale
hiljemalt 13 (kolmeteistkümne) kuu joopkäsrualst õnnetusjuhtumi toimumist järgmised dokumendid:
15.3.1.1 kirjalik hüvitistaotlus kindlustusandja blanketil;
15.3.1.2 „Arsti otsus“ funktsioonihäire olemuse ning kestvuse kohta;
15.3.1.3 Sotsiaalkindlustusameti (SKA) või muu riikliku meditsiinikomisjoni otsusedokumendid koos lisadokumentidega, mille alusel otsus on tehtud;
15.3.1.4 tööõnnetuse korral tööõnnetuse raport;
15.3.1.5 kui õnnetusjuhtum on registreeritud politseis, siis politsei kinnitus õnnetusjuhtumi toimumise ja asjaolude kohta;
15.3.2 Kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ei täida punktis 14nimetatud kohustusi ning xxxxxx rikkumistel on mõju kindlustusandjakindlustushüvitise maksmise
kohustuse või kindlustushüvitise suuruväseljaselgitamisele,
on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest või hüvitist vähendada.
15.4 Surmajuhtumihüvitis
15.4.1 Surmajuhtumihüvitise taotlemiseks peab kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik esitama kindlustusandjale 3 (kolme) kuu jooksul pärast kindlustaistiukdu xxxxx
järgmised dokumendid:
15.4.1.1 kirjalik selgitus õnnetusjuhtumi toimumise asjaolude kohta;
15.4.1.2 kirjalik hüvitistaotlus;
15.4.1.3 kindlustatud isiku notariaalne ärakiri su-trumnanistusest, täidetud arstlikusurmateatise teine osa;
15.4.1.4 pärijal pärimisõigust tõendav dokument;
15.4.1.5 tööõnnetuse korral tööõnnetuse raport;
15.4.1.6 kui õnnetusjuhtum on registreeritud politseis, siis politsei kinnitus õnnetusjuhtumi toimumise ja asjaolude kohta.
15.4.2 Kui õnnetusjuhtumi asjaolud vajavad selgitamist või menetletakse pärimisasja, pikeneb nende dokumentide esitamise tähtaeg dokumentide esitamviõseimalikkuseni.
15.4.3 Kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ei täida punktis 14nimetatud kohustusi ning xxxxxx rikkumistel on mõju kindlustusandjakindlustushüvitise maksmise
kohustuse või kindlustushüvitise suuruväseljaselgitamisele,
on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest või hüvitist vähendada.
16. KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMINE
16.1 Kindlustusjuhtumi korral makstakse kindlustushüvitis välja
30 (kolmekümne) päevjoaoksul pärast kõigi nõutavate tõendite, dokumentide ja hüvitistaotluse esitamist või nimetatud tähtaja möödumisel edastatakse kindlustushüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise otsus.
16.2 Kui kindlustusandja hüvitamise kohustus sõltub tsiviil-, kriminaal-, haldus- vvõäi ärteomenetluses tuvastatavatest asjaoludest, pikeneb punktis 16.1 sätestatud tähtaeg nimetatud menetluse xxx xxxxx.
16.3 Kindlustushüvitise taotlemiseks vajaminevate dokumentide hankimisega seotudkulud kannab kindlustusvõtja, kindlustatu, tema seaduslik esindaja või soodustatud isik.
16.4 Kindlustusandja poolt nõutava täiendava arstliku ekspertiisi kulud kannabkindlustusandja.
16.5 Kui hüvitise maksmise kohustus on kindlaks tehtud, võib kindlustusandja makstakindlustatule või soodustatud
isikule nende taotlusel avanssi.
16.6 Kui ravi näidustatus ja pikkus xx xxxxx õnnetusjuhtumist tulenevale diagnoosile,maksab kindlustusandja hüvitist
xxxx põhjendatud raviaja eest.
17. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
17.1 Kõik kindlustuslepingust tulenevad vaidlused lahendatakse käesolevate üldtingimustening Eesti Vabariigi õigusaktide alusel.
Juhul kui käesolevad üldtingimused on tõlgitud muusse keelde, juhindutaksevaidluste korral nende tõlgendamisel üldtingimuste eestikeelsest tekstis.
Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus.
18.2 Finantsispektsioon teostab järelevalvet kindlustusandja tegevuse õigusaktidegavastavuse üle. Finantsinspektsioon ei lahenda kindlustusandja kijnadlustusvõtja/kindlustatu vahelist lepingulist vaidlust.
18. MUUD SÄTTED
Kindlustusandjal on õigus põhjust nimetamata keelduda kindlustuslepingu Sõlmimisest.
ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUSE VIGASTUSE RASKUSASTME MÄÄRAMISE TABEL
Vigastuse raskusaste | Vigastuse kirjeldus | ||||||
I | väike lõike-, põrutus-, muljumis- või rebimishaav, mis xx xxxx kirurgilist korrastust põrutus | ||||||
II | üksik lõike-, põrutus-, muljumis- või löögihaav, mis vajab kirurgilist korrastust liigesekapsli vigastus liigese nikastus ja venitus väikese liigese nihestus üksik luumurd, mis paraneb tüsistusteta ja xx xxxx ortopeedilist operatiivset ravi lühiajalise teadvusekaoga ajuvigastus, mis paraneb jääknähtudeta kuulmekile purunemine silmavigastus, millest ei jää püsivat nägemiskahjustust | ||||||
III | pikkade toruluude murd või murrud, mis võivad vajada ortopeedilist operatiivset ravi, kutiüdsisptuasratenteavad suure liigese nihestus koos sidemete vigastusega, mis jätab püsiva funktsioonihäire näokolju luude murd või murrud ühe sõrme täielik või osaline kaotus roiete hulgimurrud, mis põhjustavad veririnna tekkimise, kuid millega ei kaasne kopsuvipgiakastaujastlistega hingamispuudulikkust kirurgilist ravi vajanud kõhukoopaelundite vigastus, mis paranes tüsistusteta ajuvigastus, millest on jäänud kerge püsiva kahjustuse jääknähud kaelapiirkonna vigastus, mis põhjustab mitmeid kuid kestva haigestumise ja töövõimetuse silmavigastus, mis põhjustab xxx xxxxx nägemisteravuse languse kuni 0,1-ni, kui xxxxx xxxxx noängemsäisiltienruadvus | ||||||
IV | aeglustunud paranemisega luumurd luumurd, millega kaasneb närvide või veresoonte vigastus liigese nihestusmurd luumurd, mis on tüsistunud mädapõletikuga luumurru tagajärjel tekkinud liigesjäikus ja liigesepurustus lülisamba kaela-, rinna- või nimmelüli xxxxx murd, millega ei kaasne närvivigastust roiete hulgimurrud, millega kaasneb veriõhkrind või kopsude muljumisvigastus kirurgilist ravi vajavad rindkere või kõhukoopa elundite vigastuse tüsistused (soolesulgus, tivnigiatsutduseksutsejuha läbimatus) vahelihase rebend rasked näokolju luude hulgimurrud jäsemete hulgimurrud või liittraumad, mis haaravad xx xxxxx organsüsteeme xxx xxxxx või xxxxx nägemisvõime kaotus silmavigastused, mis põhjustavad nägemisteravuse languse jääkväärtusega ühes silmas 0,2-ni ja t0e,i3s-ensi silmas mitme sõrme või varba osaline või täielik kaotus II–III raskusastme ulatuslik põletusvigastus, hingamisteede põletus | ||||||
V | jäseme kaotus liigeseproteesimist nõudvad liigese vigastused luumurrud, millega kaasnevad ulatuslikud närvide ja veresoonte vigastused xxx- xx nimmepiirkonna närvipõimikute vigastusest tingitud jääv xxxxx- xx funktsioonihäire rindkere hulgivigastus (vahelihase rebendiga kaasnev kopsu rebend, südamepaunasisene verejooks xx xxxxxx muljumisvigastus) rindkere lahtine vigastus hingetoru vigastuse järgne ahenemine lülisamba kaela-, rinna- ja nimmelüli murd, millega kaasneb osaline seljaaju või sellest lähtuvakahnjuärsvtuipsõimiku keskmise raskusega ja rasked ajuvigastused peaaju, kehatüve, jäsemete rasked hulgivigastused ja vigastuste kombinatsioonid, mis vajavad mjaitmveaiedvavalu põhjustavaid kirurgilisi operatsioone jääv soole- või kusejuha uuris suguelundite vigastuse järgne sigimisvõimetus ja suguühtevõime kaotus silmavigastused, mis põhjustavad xxxxxx xxxxx nägemisteravuse languse kuni 0,2-ni täielik kurtus vigastusest tekkinud inetuks tegevad ja tähelepanu äratavad näo moonded ja puuded, nagu punuädituekmsinek,õrvnaina või selle osa kaotus või moonded | ||||||
VI | eriti rasked ajuvigastused, mis põhjustavad traumaatilist nõdrameelsust jäsemete kaotus vigastused, mis põhjustavad pidevat tugevat valu ja vaeva ajuvigastused, mis põhjustavad püsiva jäsemete halvatuse pimedaksjäämine | või | xxx | xxxxx | püsiva | vaimse | puude |
ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUSE PÜSIVA PUUDE PROTSENDI MÄÄRAMISE TABEL
Protsent püsiva puude hüvitislimiidist
Käe puue primaarne | sekundaarne | |
4. või 5. sõrme täielik kaotus 7 | 3 | |
3. sõrme täielik kaotus 10 | 8 | |
2. sõrme täielik kaotus 15 | 10 | |
2. sõrme kaotus 2 lüli võrra 10 | 8 | |
2., 3., 4., 5. sõrme kaotus küüslüli võrra 5 | 3 | |
pöidla täielik kaotus 20 | 15 | |
pöidla anküloos põhiliigesest 15 | 10 | |
pöidla küüslüli täielik kaotus või DIP liigesest anküloos 10 | 5 | |
kõigi sõrmede või labakäe kaotus 60 | 50 | |
randmeliigese anküloos soodsas asendis 20 | 15 | |
randmeliigese anküloos ebasoodsas asendis 30 | 25 | |
käe amputatsioon küünarvarre osast 60 | 60 | |
käe amputatsioon õlavarre osast või küünarliigesest 70 | 70 | |
käe amputatsioon õlaliigesest 80 | 80 | |
õlaliigese anküloos soodsas asendis 30 | 20 | |
õlaliigese anküloos ebasoodsas asendis 40 | 30 | |
küünarliigese anküloos soodsas asendis 40 | 35 | |
küünarliigese anküloos ebasoodsas asendis 25 | 20 | |
xxxxxxxxxxxx õlavarre murd või ebaliiges, mis halvab õlavarrest funktsiooni | 50 | 40 |
mitteparanev küünarvarre luude murd või ebaliiges, mis halvab küünarvarrest funktsiooni | 40 | 30 |
õlavarre närvipõimiku vigastus, mis halvab täieliku käe funktsiooni | 65 | 55 |
õlavarre närvipõimiku vigastus, mis halvab osaliselt käe funktsiooni | 20 | 15 |
n. radialise läbilõige, küünarvarre tagumise külgmise rühma lihaste halvatuse | 40 | 35 |
n. medianuse läbilõige küünarvarre eesmise rühma lihaste halvatusega | 45 | 35 |
n. ulnarise läbilõige 7 | 3 | |
* Perifeerse närvide vigastus objektiviseeritakse ENMG uuringuga Jala puue | ||
jala amputatsioon puusaliigesest 70 | ||
jala amputatsioon reie osast 60 | ||
jala amputatsioon põlveliigesest 50 | ||
jala amputatsioon säärest (ka hüppeliigese tasapinnast) 45 | ||
labajala amputatsioon tarsaalluude tasapinnast 35 | ||
labajala amputatsioon metatarsaalluude tasapinnast 30 | ||
kõikide varvaste amputatsioon põhiliigesest alates 25 | ||
suure varba amputatsioon põhiliigesest alates 10 | ||
ühe varba (mitte suure varba) amputatsioon põhiliigesest alates 3 | ||
puusaliigese anküloos 40 | ||
põlveliigese anküloos 30 | ||
hüppeliigese anküloos 25 | ||
hüppeliigese liikuvus kuni 15 kraadi 10 | ||
madaldunud xxxx xxxxxx kandluu murdu 10 | ||
reieluu defektiga mitteparanev murd või ebaliiges, mis ei võimalda jalale keharaskust kanda | 60 | |
kederluu murru järgne seisund, mille tõttu põlvest jala painutus võimalik alla 15 kraadi | 20 | |
jala lühenemine trauma tõttu kuni 3 cm 10 | ||
jala lühenemine trauma tõttu enam kui 3 cm 20 | ||
jala lühenemine trauma tõttu enam kui 5 cm 30 | ||
alajäseme täielik halvatus närvi vigastuse tõttu 60 | ||
n. femoralise läbilõige reie eesmise rühma lihaste halvatusega 20 | ||
n. ischiadicuse läbilõige reie tagumise rühma lihaste halvatusega 30 | ||
n. tibialise läbilõige sääre tagumise rühma lihaste halvatusega 20 | ||
n. peroneuse läbilõige sääre eesmise lihasrühma halvatusega 15 | ||
* Perifeerse närvide vigastus objektiviseeritakse ENMG uuringuga
Seedetrakti pueu primaarne | sekundaarne |
Alalõualuu kaotus 100 | |
keele amputatsioon kuni ½ ulatuses 15 | |
keele amputatsioon üle ½ ulatuses 30 | |
söögitoru ahenemus (läbitav xxxx vedelale toidule) 40 | |
söögitoru läbimatus (gastrostoom toitmiseks) 60 | |
soolte vigastus, mis tingib püsiva stoomi 70 | |
trauma tulemusel saadud lühikese soole sündroom 85 | |
maksa vigastusest tingitud maksakoe kaotus vähemalt ½ osas 15 | |
põrna kaotus 8 | |
kõhunäärme traumast näärme puudulikkus (1. tüübi diabeet) 75 | |
Hingamiselundite puue | |
ühe kopsu kaotus, mis põhjustab hingamispuudulikkuse 35 | |
kopsu osaline kaotus, mis põhjustab hingamispuudulikkuse 20 | |
xxxx või trahhea ahenemine, mis nõuab aastas korduvaid uuringuid ja manipulatsioone | 20 |
Eritus ja suguorganite puue ühe xxxxx eemaldamine 10 | |
neerude puudulikkus, mis nõuab neerude asendusravi 75 | |
kuseteede läbimatus, mis nõuab püsivat stoomi 70 | |
kuseteede ahenemine, mis nõuab sagedasi eriarsti visiite ja protseduure | 25 |
traumast tingitud kusepidamatus, mis tingib hügieenivahendite pidevat kasutamist | 45 |
põie mahu vähenemine enam kui 2/3 10 | |
suguti ja munandite kaotus 50 | |
emaka kaotus alla 40 a. Vanusel 50 | |
kõikide munajuhade ja munasarjade kaotus 30 | |
mõlema munandi või osaliselt suguti kaotus 30 | |
Lülisamba kaelaosa puue | |
kaelalülide liikumatus trauma või luumurru stabiliseerimise tulemusel 25 | |
Närvisüsteemi puue | |
apalliline seisund 100 | |
pea- või seljaaju vigastusest tingitud: | |
monoparees kuni 65 | 55 |
hemi-, paraparees kuni 100 | |
tetraparees 100 | |
kraniaalnärvi halvatus 10 | |
* Hinnang halvatuse ulatusele ja sügavusele antakse närviarstide poolt tunnustatud SSS xxxxxx xx ENMG uuringu alusel Nägemise puue | |
xxx xxxxx akommodatsiooni halvatus 15 | |
Kahelinägemine 10 | |
hemianopsia vähemalt 50% 10 | |
xxx xxxxx nägemise täielik kaotus, mida ei ole võimalik taastada 50 | |
Kuulmise puue ühe kõrva täielik kurtus 30 | |
mõlemast kõrvast täielik kurtus 50 | |
väliskõrva kaotus 10 | |
Näokolju vigastu,s mis jätab püsiva välise defekti 15 |