ÕPPEKORRALDUSEESKIRI

KINNITATUD

Kõrgkooli nõukogu

18.06.2013. a

otsusega nr 5.1

ÕPPEKORRALDUSEESKIRI

Võetud vastu rakenduskõrgkooli seaduse § 9 lg 4 punkti 43 ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli põhimääruse § 14 punkti 9 alusel.

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Reguleerimisala

1.1.1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi ÕKE) on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi

kõrgkool) õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument.

1.1.2. ÕKE ülesanne on tagada kõrgkooli õppetegevuse tõrgeteta, eesmärgipärane ja seaduslik toimumine.

1.1.3. ÕKE järgimine on kohustuslik kõigile kõrgkooli liikmetele.

1.1.4. Kõrgkooli nõukogul ja rektoril on õigus kehtestada ÕKEt täpsustavaid regulatsioone.

1.1.5. Kõrgkooli ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond on õppeinfosüsteem (edaspidi ÕIS), kus muuhulgas toimub õppetööd puudutavate andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine ning informatsiooni edastamine.

1.2. Mõisted

1.2.1. Aineprogramm on õppeaine kirjeldus, milles täpsustatakse õppeaine formaalsed tunnused, õpiväljundite saavutamise viisid ja hindamismeetodid, sisu, õppemeetodid, õppematerjalid ja -kirjandus.

1.2.2. Ainepunkt (AP) on kutseõppes õppemahu arvestamise ühik, mis vastab 40-le tunnile õpilase poolt õppeks kasutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 1600 tundi ja 40 AP-d.

1.2.3. Deklareerimine on õppeaine valimine selle sooritamiseks, õppeainesse registreerumine.

1.2.4. Eksmatrikuleerimine on üliõpilase/õpilase kõrgkooli liikmeskonnast väljaarvamine ja Eesti Hariduse Infosüsteemist kustutamine.

1.2.5. Euroopa ainepunkt (EAP) on õppemahu arvestamise ühik rakenduskõrgharidusõppes, mis vastab 26-le tunnile üliõpilase poolt õppeks kasutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 1560 tundi ja 60 EAP-d.

1.2.6. Hindamine on õpiväljundite saavutamise hindamine, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppuri teadmiste ja oskuste omandamise taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.

1.2.7. Immatrikuleerimine on üliõpilase/õpilase kõrgkooli liikmeskonna hulka arvamine ja Eesti Hariduse Infosüsteemi kandmine.

1.2.8. Kutseõpe on tasemeõpe, mille käigus õpilased omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö tegemiseks kutse-, eri- või ametialal. Kutseõppe läbiviimist kõrgkoolis reguleerivad kutseõppeasutuse seaduse ja kutseharidusstandardi õppekavasid xx xxxx läbiviimist käsitlevad punktid.

1.2.9. Nominaalne õppeaeg on õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates, mis kulub vastava õppekava täitmiseks.

1.2.10. Plagiaat on kellegi teise kirjaliku töö või selle osa esitamine xxx xxxx all või refereering/tsiteering xxxx nõuetekohase viitamiseta. Üliõpilaste/õpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine toimub vastavalt kõrgkoolis kehtivale juhendile.

1.2.11. Pädevused on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid, mille olemasolu ja/või saavutatud taset on võimalik tõendada ja hinnata.

1.2.12. Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille käigus üliõpilane omandab kindlal kutse- ja erialal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. Rakenduskõrgharidusõppe läbiviimist kõrgkoolis reguleerivad rakenduskõrgkooli seadus ja kõrgharidusstandard.

1.2.13. Riigieelarveline (RE) õppekoht on õppeteenustasuta õppekoht, mis on moodustatud riikliku koolitustellimuse alusel.

1.2.14. Riigieelarveväline (REV) õppekoht on õppeteenustasuline õppekoht, mis on moodustatud väljapool riikliku koolitustellimust ja millel õppimise kulud tasub füüsiline või juriidiline isik.

1.2.15. Tasemeõpe on õpe, mille käigus üliõpilase/õpilase haridustase viiakse järgmise õppeastme või -taseme alustamise nõueteni. Tasemeõppe tulemusena omandatakse uus haridustase.

1.2.16. Täiendusõpe on tööalane koolitus, mille käigus ei omandata uut haridustaset.

1.2.17. Vajaduspõhine õppetoetus on alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilasele seaduses sätestatud tingimustel antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

1.2.18. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) on protsess, mille kaudu üliõpilane/õpilane saab lasta oma varasemad õpi- ja töökogemused arvestada õppekava täitmiseks. VÕTA rakendamine toimub vastavalt kõrgkoolis kehtivale korrale.

1.2.19. Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatud teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel eristatakse hindamisega.

1.2.20. Õppeaine* on kindla teadmiste valdkonna õpetamise, õppetegevuste ning õpiväljundite hindamise terviklik ühik. Õppeaine moodustamise aluseks on kavandatud õpiväljundid ning õppeaine vormistatakse aineprogrammina.

* Kutseõppe samatähenduslikku mõistet "moodul" on ÕKE kontekstis käsitletud õppeainena.

1.2.21. Õppekava on õppetegevuse sisulise, ajalise ja korraldusliku kujundamise plaan, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, nominaalse õppeaja xx xxxx, xxxx alustamise tingimused, õppeainete loetelu xx xxxx, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja tingimused, spetsialiseerumisvõimalused xx xxxx lõpetamise tingimused. Õppekava vormistatakse ametliku dokumendina.

1.2.22. Õppeteenuse leping on tasulisel õppekohal õppiva üliõpilase/õpilase, eksterni või vabakuulaja ning kõrgkooli vaheline leping, milles sätestatakse kõrgkooli õppuri õigused ja kohustused, õppeteenustasu suurus ja tasumise kord.

1.2.23. Õppeteenustasuta õpe on õpe, mille puhul kõrgkool ei nõua üliõpilaselt/õpilaselt oma õppekulude hüvitamist.

1.3. Õppekorralduse üldised alused

1.3.1. Kõrgkoolis toimub tasemeõpe ja täiendusõpe. Tasemeõpe toimub rakenduskõrgharidusõppes, kutseõppes keskhariduse baasil ja kutseõppes põhihariduse baasil.

1.3.2. Õppetöö toimub õppekavade alusel, mille koostamise, avamise, hoidmise, muutmise ja sulgemise tingimused on sätestatud kõrgkooli õppekava statuudis.

1.3.3. Korralduslikult toimub õpe rakenduskõrgharidusõppes päevase xxxx xx tsükliõppe vormis, kutseõppes koolipõhise ja töökohapõhise õppe vormis.

1.3.4. Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.

1.3.4.1. Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav loeng, seminar või praktikum, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele. Kontaktõpe toimub õppekeskkonnas (sealhulgas e-õpe), milles osalevad üheaegselt nii üliõpilane/õpilane kui õppejõud. Kontaktõpe toimub tunniplaani alusel.

1.3.4.2. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas kõrgkooli määratud vormis ning juhendaja juhendamisel. Praktikate korralduse aluseks on kõrgkoolis kehtiv juhend.

1.3.4.3. Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele. Iseseisva töö nõuded on määratud aineprogrammis.

1.3.5. Üliõpilaste/õpilaste osalemine loengutes, seminarides, praktikumides ja praktikal on üldjuhul kohustuslik, täpsemad nõuded on määratletud vastavas aineprogrammis ja/või kokkuleppel õppejõuga.

1.3.6. Õppetöö võib toimuda e-õppe vormis erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite abil, mis võimaldavad õppetööga seonduvat informatsiooni reaalajas jagada, luua ning taaskasutada.

1.3.7. Ajaliselt on õppetegevus jagatud õppeaastateks. Iga õppeaasta kestab 40 õppenädalat (üks kursus) ning koosneb kahest semestrist (sügis- ja kevadsemester). Sügissemester algab esimesele septembrile lähimal esmaspäeval. Igal kursusel xxxxx üliõpilane/õpilane õppekavas ette nähtud õppeained täismahus tunniplaani alusel vastavalt kehtestatud õppeainete järjekorrale. Üliõpilase/õpilase üleviimine järgmisele kursusele eeldab eelmise kursuse kohustuslike õppeainete ning deklareeritud vaba- ja valikainete 100% sooritamist.

1.3.8. Õppekorralduse ajaliseks aluseks on akadeemiline kalender, mille kinnitab kõrgkooli nõukogu järgnevaks õppeaastaks hiljemalt eelneva õppeaasta märtsis. Akadeemilises kalendris näidatakse muuhulgas kuupäevaliselt õppeaasta ning iga semestri algus xx xxxx ning muud õppekorralduslikult olulised tähtajad. Õppetegevus võib erijuhtudel (näiteks praktika) toimuda xx xxxxx- ja suvevaheaegadel.

1.3.9. Õppeaastale eelneb kaks eelnädalat ja järgneb kaks järelnädalat, mis on ette nähtud õpivõlgnevuste likvideerimiseks. Õppetöö eel- ja järelnädalatel toimub vastavalt õppetoolide/kutseõppe osakonna poolt korraldatule.

1.4. Õppurid ja õppuriks saamine

1.4.1. Kõrgkooli õppurid on:

1.4.1.1. üliõpilased ja õpilased;

1.4.1.2. külalisüliõpilased ja külalisõpilased;

1.4.1.3. eksternid;

1.4.1.4. vabakuulajad;

1.4.1.5. täiendusõppurid.

1.4.2. Kõrgkooli üliõpilane ja õpilane on kõrgkooli liikmena Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud (immatrikuleeritud) isik, kes õpib tasemeõppe õppekava alusel. Üliõpilaseks ja õpilaseks immatrikuleerimine toimub rektori käskkirjaga.

1.4.2.1. Välisüliõpilane ja -õpilane on kõrgkooli tasemeõppe õppekavale immatrikuleeritud õppur, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust.

1.4.2.2. Vahetusüliõpilane ja -õpilane on kõrgkooli tasemeõppe õppekavale immatrikuleeritud õppur, kes on saanud õppeasutustevahelise lepingu alusel õiguse õppida välisriigis kuni üks aasta. Vahetusüliõpilasena ja

-õpilasena õppimine vormistatakse tähtajaliselt rektori käskkirjaga ning vastavalt õppeasutustevahelisele lepingule (selle olemasolul).

1.4.3. Külalisüliõpilane/-õpilane on isik, kes on immatrikuleeritud xxxxx xxxxx Eesti õppeasutusse xx xxx on saanud vormikohase isikliku avalduse ja/või õppeasutustevahelise lepingu alusel õiguse õppida kõrgkoolis kuni üks aasta. Külalisüliõpilasena/-õpilasena õppimine vormistatakse tähtajaliselt rektori käskkirjaga ning vastavalt õppeasutustevahelisele lepingule (selle olemasolul).

1.4.3.1. Väliskülalisüliõpilane/-õpilane on külalisüliõpilane/-õpilane, kes on immatrikuleeritud xxxxx välisriigi õppeasutusse.

1.4.4. Ekstern on isik, kes on varasemalt õppinud xxxxx või sarnasel õppekaval, milles kõrgkool tasemeõpet läbi viib. Ekstern võib sooritada valitud õppeaineid õppeprorektori ja vastavate õppetoolide/kutseõppe osakonna juhataja kooskõlastusel ning osaleda õppetöös samaväärselt üliõpilaste/õpilastega. Eksterni õppekulude hüvitamine toimub vastavalt õppeteenuse lepingule.

1.4.5. Vabakuulaja on isik, kellel on õigus sooritada xxxx xxxxx valitud tasemeõppe õppekavade õppeaineid (välja arvatud lõputöö ja lõpueksam). Vabakuulaja võib sooritada valitud õppeaineid õppeprorektori ja vastavate õppetoolide/kutseõppe osakonna juhataja kooskõlastusel ning osaleda õppetöös samaväärselt üliõpilaste/õpilastega. Vabakuulaja õppekulude hüvitamine toimub vastavalt õppeteenuse lepingule.

1.4.6. Täiendusõppurite staatus ja õppekorraldus on reguleeritud kõrgkooli nõukogu poolt kehtestatud dokumendis täiendusõppe vormid ja läbiviimise kord.

2. ÕPPEKOORMUS JA -MAHT, ÕPPEKOHAD JA ÕPPEKULUDE HÜVITAMINE

2.1. Õppekoormus ja -maht

2.1.1. Õppetöö rakenduskõrgharidusõppe ja kutseõppe õppekavadel toimub täiskoormusel ja -mahus.

2.1.2. Täiskoormusel ja -mahus toimuva õppe maht õppeaastas on rakenduskõrgharidusõppes 60 EAP-d ja kutseõppes 40 AP-d.

2.1.3. Täiskoormusel ja -mahus toimuva õppe maht semestris on rakenduskõrgharidusõppes 30 EAP-d ja kutseõppes 20 AP-d.

2.1.4. Täiskoormusega ja -mahus õppes peab üliõpilane/õpilane iga õppeaasta lõpuks koguma 100% oma õppekavas ettenähtud õppeainetest ning deklareeritud valik- ja vabaainetest.

2.1.5. Täiskoormuse ja -mahu nõuete mittetäitmisel ei viida üliõpilast/õpilast õppeprorektori käskkirjaga üle järgmisele kursusele.

2.1.6. Alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel tekib semestri täiskoormuse ja -mahu nõuete mittetäitmisel kohustus õppekulude osaliseks hüvitamiseks vastavalt kõrgkooli õppekulude hüvitamise tingimustele ning täiskoormuse ja -mahu nõuete mittetäitmisel puudub õigus vajaduspõhise õppetoetuse taotlemiseks.

2.2. Õppekoormuse ja -mahu nõuete täitmine

2.2.1. Üliõpilane/õpilane peab õppima kõiki vastavas õppekavas ette nähtud õppeaineid (välja arvatud VÕTA rakendamisel õppekava täitmiseks) ning deklareeritud valik- ja vabaaineid.

2.2.2. Põhjendatud juhtudel on õppetooli/kutseõppe osakonna juhatajal õigus lubada üliõpilasel/õpilasel sooritada õppeaineid vabas vormis koostatud individuaalse õpinguplaani alusel, mis lisatakse ÕISi üliõpilase/õpilase andmete juurde.

2.2.3. Vastava õppekava õppeainete hulka arvatakse õppekoormuse ja -mahu täitmisel xx xxxx- ja valikained ning VÕTA rakendamisel arvestatu, kuid iga konkreetse õppeaine puhul mitte suuremas mahus, kui vastavas õppekavas konkreetsel semestril on ette nähtud.

2.2.4. Üliõpilased/õpilased, kes ei ole õppeaasta lõpuks täitnud täiskoormusega ja

-mahus õppimise nõudeid, eksmatrikuleeritakse akadeemilise edasijõudmatuse tõttu.

2.2.4.1. Õpilasel xx xxxx 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on õigus taotleda õppeaja pikendust akadeemilise edasijõudmatuse likvideerimiseks kuni kaheks semestriks üks kord õppeperioodi jooksul. Õppeaja pikendamiseks esitab õpilane/üliõpilane avalduse koos individuaalse õpinguplaaniga õppetooli/kutseõppe osakonda. Õppeaja pikendus arvestatakse nominaalse õppeaja hulka. Pärast nominaalse õppeaja lõppu viiakse RE õppekohal olnud üliõpilane/õpilane üle REV õppekohale. Õppeaja pikenduse lõpetamiseks esitab üliõpilane/õpilane avalduse õppetooli/kutseõppe osakonda.

2.2.4.2. Üliõpilane/õpilane võib taotleda täiskoormusega õppest eksternõppesse minekut ja vastupidi, esitades sellekohase kirjaliku avalduse õppeprorektori nimele. Avalduse rahuldamise otsustab õppeprorektor kooskõlastatult vastava õppetooli/kutseõppe osakonna juhatajaga.

2.2.5. Kui alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilane on välisriigi õppeasutuses õppinud vähemalt xxxx kuud ja sooritanud 15 või enam EAP-d, siis ei rakendata täiskoormuse ja -mahu nõuete mittetäitmisel punktides 2.1.5, 2.1.6 ja

2.2.4 nimetatud sanktsioone välisriigis õpingutel oldud semestri ja sellele järgneva semestri osas.

2.3. Õppekohad ja nende täitmine

2.3.1. Alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritakse üliõpilasi rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele ainult õppeteenustasuta õppekohtadele.

2.3.2. Enne 2013/2014. õppeaastat rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele immatrikuleeritud üliõpilased õpivad kas RE või REV õppekohtadel.

2.3.3. Kutseõppe õppekavadele immatrikuleeritakse õpilasi kas RE või REV õppekohtadele.

2.3.4. Immatrikuleeritavate üliõpilaste ja õpilaste õppekohtade arvu ülempiiri (vajadusel ka alampiiri) kehtestab kõrgkooli nõukogu.

2.3.4.1. Rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele immatrikuleeritavate üliõpilaste ülempiiri kehtestamisel lähtutakse alates 2013/2014. õppeaastast õppetöö läbiviimiseks vajalike spetsiifilise sisustusega õppekohtade arvust kõrgkoolis ja praktikakohtade arvust praktikabaasides.

2.3.4.2. Kutseõppe RE õppekohtadele immatrikuleeritavate õpilaste ülempiiri kehtestamisel lähtutakse riiklikust koolitustellimusest ja REV õppekohtadele immatrikuleeritud õpilaste ülempiiri ja alampiiri kehtestamisel lähtutakse kõrgkooli õppekeskkonna võimalustest xx xxxx läbiviimiseks vajalikest ressurssidest.

2.3.5. Õppekohad täidetakse vastuvõtu käigus vastavalt kõrgkooli vastuvõtueeskirjale.

2.3.6. Õppekoht vabaneb, kui õppekohal õppinud üliõpilane/õpilane eksmatrikuleeritakse enne nominaalse õppeaja lõppu.

2.3.6.1. Kahe nädala jooksul alates õppeaasta algusest (tähtajad vastavalt 15.09 sügissemestril ja 15.02 kevadsemestril) õppetööle mõjuva põhjuseta mitte ilmunud esimese kursuse üliõpilane/õpilane eksmatrikuleeritakse. Vabanenud õppekohale võib kuni kolme nädala jooksul pärast õppeaasta algust õppima asuda xxxxx konkursil kandideerinute paremusjärjestuses järgmine, kes vastuvõetavate üliõpilaste/õpilaste ülempiiri sisse ei mahtunud.

2.3.6.2. Kutseõppe RE õppekoha vabanemisel viiakse REV õppekohale immatrikuleeritu üle RE õppekohale vastavalt kandideerinute paremusjärjestusele xxxx xxxx nädalat xxxxx õppetöö algust vastaval õppekaval.

2.3.7. Õppekoha vabanemisel on kõrgkoolil õigus sama õppekava XXX xxxxx õppiv üliõpilane/õpilane viia üle RE xxxxxx õpitulemuste paremusjärjestuse alusel (kaalutud keskmine hinne ÕISis), välja arvatud esimesel õppesemestril, kus võetakse aluseks vastuvõtu pingerida. Kirjaliku sooviavalduse vabanenud RE õppekohale õppima asumiseks peab REV üliõpilane/õpilane esitama vastava õppetooli/kutseõppe osakonna juhatajale. RE õppekohale ei viida üle õppeteenustasu ja õpivõlgnevustega üliõpilasi/õpilasi.

2.3.8. Vabale õppeteenustasuta õppekohale kõrgkoolis õppima asumiseks võivad soovi avaldada isikud, kes:

2.3.8.1. on täitnud õppe alustamise tingimused vastaval õppekaval;

2.3.8.2. on kogunud vastava õppekava õppeainetest või sinna sobivatest õppeainetest vähemalt 60 EAP või 20 AP;

2.3.8.3. ei xxx xxxxx õppeastmel õppides ületanud nominaalset õppeaega;

2.3.8.4. ei oma õppeteenustasu või VÕTA tasude võlgnevusi kõrgkooli ees.

2.3.9. Vaba õppeteenustasuta õppekoha taotlemiseks tuleb isikul, kes ei ole kõrgkooli üliõpilane/õpilane või õppuril, kes ei õpi vastaval õppekaval, esitada kirjalik avaldus kõrgkooli rektori nimele. Vabale õppeteenustasuta õppekohale õppima asumine kooskõlastatakse õppeprorektori xx xxxxxxx õppetooli/kutseõppe osakonna juhatajaga.

2.4. Õppekulude hüvitamine

2.4.1. Õppimine on alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritutele õppeteenustasuta rakenduskõrgharidusõppe õppekavadel täiskoormusega ja -mahus õppimise korral.

2.4.2. Alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud täiskoormusega õppivalt üliõpilaselt, kes ei ole õppekava täitnud ettenähtud mahus, nõutakse iga semestri xxxxx õppekulude osalist hüvitamist ettenähtud koormusest puudujäävas mahus vastavalt kõrgkoolis kehtivatele õppekulude hüvitamise tingimustele.

2.4.2.1. Nimetatut ei rakendata, kui üliõpilane on:

2.4.2.1.1. keskmise, xxxxx või xxxxxx puudega isik;

2.4.2.1.2. alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja.

2.4.2.2. Õppekulude osalisest hüvitamisest vabastamise aluseks olevad dokumendid esitab üliõpilane õppeosakonda hiljemalt 01. septembriks sügissemestril ja 01. veebruariks kevadsemestril.

2.4.3. Õppekulude osalist hüvitamist nõutakse üliõpilaselt ka omal soovil eksmatrikuleerimise korral, kui üliõpilane esitab eksmatrikuleerimise avalduse hiljem kui kaks kuud alates semestri algusest.

2.4.4. Enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud REV õppekohtadel õppivatel üliõpilastel toimub õppekulude hüvitamine kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni vastavalt õppeteenuse lepingule.

2.4.5. Kutseõppe õppekavade REV õppekohtadel õppivatel õpilastel, eksternidel ja vabakuulajatel toimub õppekulude hüvitamine vastavalt õppeteenuse lepingule.

3. ÕPPETÖÖ

3.1. Õppeaine

3.1.1. Õppeained jagunevad õppekava kohustuslikeks õppeaineteks, valikaineteks ja vabaaineteks.

3.1.1.1. Kohustuslik õppeaine tuleb õppekava täitmiseks läbida.

3.1.1.2. Valikaine on õppekavaga määratud valikainete hulgast valitav õppeaine, mis tuleb läbida vastavalt konkreetses õppekavas kehtestatud tingimustele.

3.1.1.3. Vabaaine on õppeaine, mis ei kuulu konkreetsesse õppekavasse, kuid mis tuleb läbida vastavalt konkreetses õppekavas kehtestatud tingimustele.

3.1.2. Õppeaine erivormideks on praktika, lõputöö ja lõpueksam. Lõputööde ja lõpueksamite korraldust reguleerib kõrgkoolis kehtiv juhend.

3.1.3. Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks võib igale õppeainele kehtestada eeldusõppeained, mis peavad üldjuhul olema läbitud enne vastava õppeaine õppimist.

3.1.4. Õppeaine eesmärgid, õpiväljundid, vormikirjelduse, õppe- ja hindamismeetodid, hindamiskriteeriumid, kohustusliku (ja soovitatava) kirjanduse loetelu, eeldusõppeained on märgitud aineprogrammi, mis on kättesaadav ÕISis.

3.1.5. Õppejõud tutvustab aineprogrammi üliõpilastele/õpilastele vastava õppeaine esimeses kontaktõppe tunnis või e-õppe keskkonnas (100%-xxxx e-xxxx korral või kui kontaktõppe tunnid ei toimu õppeaine alguses).

3.1.6. Aineprogrammid on avalikud ja peavad vastavalt kehtestatud nõuetele olema õppetooli/kutseõppe osakonna poolt ÕISI sisestatud sügissemestril õpetatavate õppeainete kohta hiljemalt 25. augustiks ja kevadsemestril õpetatavate õppeainete kohta hiljemalt 25. jaanuariks.

3.1.7. Aineprogrammide koostamise, kaasajastamise ja ÕISi õigeaegse sisestamise eest vastutab õppejõud, õppetooli/kutseõppe osakonna juhataja tagab vastava(te) õppekava(de) aineprogrammide õigeaegse ja nõuetekohase ÕISi sisestamise.

3.2. Õppetöö planeerimine ja tunniplaan

3.2.1. Õppetöö korralduse kalenderplaan on tunniplaan, mille koostamisel lähtutakse õppetöö läbiviimise terviklikkusest ja üliõpilaste/õpilaste ning õppejõudude töökoormuse optimaalsest jaotumisest päevas, nädalas ning semestris.

3.2.2. Tunniplaan vastab õppekavale ning on kättesaadav ÕISis vähemalt kaks nädalat enne õppeaasta ja/või vastava semestri algust.

3.2.3. Tunniplaani muudatustest teavitatakse üliõpilasi/õpilasi esimesel võimalusel ÕISi

teadete vahendusel.

3.2.4. Üliõpilane/õpilane osaleb õppetöös vastavalt koostatud tunniplaanile, kus on konkreetse õppekava õppeained ning üliõpilase/õpilase poolt deklareeritud valik- ja vabaained.

3.2.5. Üliõpilane/õpilane saab õppida õppeaineid, mille aineprogrammis märgitud eeldusained on sooritatud ja/või on täidetud muud eeltingimused. Erandkorras võib õppejõud lubada üliõpilase/õpilase õppeainet õppima ka xxxx eeldusaineid läbimata.

3.2.6. Valik- ja vabaaineid on üliõpilasel võimalik deklareerida ÕISis akadeemilises kalendris ettenähtud perioodil (välja arvatud kutseõppe õpilased). Erandjuhtudest teavitatakse üliõpilasi/õpilasi ÕISi kaudu saadetud teadete vahendusel.

3.2.7. Lõpueksamite ja lõputööde deklareerimine toimub akadeemilises kalendris sätestatud aegadel ja vastavalt kõrgkoolis kehtivale juhendile.

3.2.8. Õppejõud võib põhjendatud juhtudel (eeldusaine sooritamata) üliõpilase/õpilase õppeaine deklareerimise tühistada. Erandolukorrad lahendab õppetooli/kutseõppe osakonna juhataja.

3.2.9. Kõrgkoolis õpetatavaid õppeaineid saavad õppida ka isikud, kes ei ole kõrgkooli üliõpilased ega õpilased. Nende registreerimine õppeainetesse toimub vastavalt kõrgkoolis eksternidele, vabakuulajatele ja täiendusõppuritele kehtestatud regulatsioonidele.

3.3. Praktika

3.3.1. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel.

3.3.2. Praktika maht määratakse õppekavaga, praktika eesmärgid ja ülesanded on kirjas aineprogrammis, mis on kättesaadav ÕISis.

3.3.3. Praktikat korraldavad ja arvestavad vastavad õppetoolid/kutseõppe osakond, kes määravad üliõpilasele/õpilasele kõrgkooli-poolse juhendaja.

3.3.4. Praktika korraldust reguleerib kõrgkoolis kehtiv xxxx xx palgatöö õppetöö osana arvestamise kord.

3.4. Õppimine vahetusüliõpilase/-õpilasena teises Eesti või välisriigi õppeasutuses

3.4.1. Üliõpilane/õpilane võib samaaegselt õppetööga kõrgkoolis või selleks eraldi planeeritud semestri(te)l osaleda õppetöös vahetusüliõpilase/-õpilasena teises Eesti või välisriigi õppeasutuses.

3.4.2. Üheks või mitmeks semestriks teise Eesti või välisriigi õppeasutusse õppima minev kõrgkooli üliõpilane/õpilane peab esitama avalduse vastavalt kõrgkoolis kehtivale korrale. Vahetusüliõpilasena/-õpilasena õppima asumine ja sealsed õpingud kooskõlastatakse eelnevalt vastava õppetooli/kutseõppe osakonnaga ning vormistatakse rektori käskkirjaga.

3.4.3. Eelnevalt kokkulepitud xx xxxx(t)es õppeasutus(t)es läbitud õpingud kantakse õppesooritusena ÕISi vastavate dokumentide esitamisel. Korrektsete dokumentide õigeaegse esitamise eest vastutab üliõpilane/õpilane.

4. ÕPPESOORITUSED

4.1. Õpitulemuste hindamine

4.1.1. Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid määratakse aineprogrammis, mis on üliõpilasele/õpilasele kättesaadav õppetöö alguses ning xxxx xx muudeta vastava õppeaine toimumise semestril.

4.1.1.1. Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (näiteks suuline või kirjalik eksam, essee, aruanne, rühmatöö jmt). Kõiki õppeaine õpiväljundeid peab hindama ja mitme meetodiga hindamise puhul kirjeldatakse aineprogrammis vastavad osakaalud õppeaine hinde kujunemisel.

4.1.1.2. Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust.

4.1.2. Õppeaine hindamine võib olla eristav või mitteeristav.

4.1.3. Jooksva õppetöö (kontrolltööd, laboratoorsed tööd, referaadid jne) tulemuste hindamise alused ja korraldus määratakse aineprogrammis. Juhul, kui õppeaine hinne moodustub osaliselt või täielikult jooksva õppetöö tulemustest,

kirjeldatakse xxxxxxx õppetöö tulemuste hindamiskriteeriumid ja osakaalud õppeaine hindest vastava õppeaine aineprogrammis.

4.1.4. Õppeaine loetakse läbituks, lõpueksam sooritatuks, lõputöö kaitstuks pärast positiivse tulemuse saamist õppeaine hindamisel. Kõik tulemused peavad kajastuma ÕISis.

4.1.5. Üliõpilase/õpilase üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskmist hinnet (edaspidi KKH), mis arvutatakse ÕISis kõigi eristava hindamisega lõppenud õppeainete (sealhulgas VÕTAga arvestatud) hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga. KKH arvutamisel käsitatakse kõiki hindelisi tulemusi samaväärsena. Mitteeristava hindamisega lõppenud õppeaineid KKH hinde arvutamisel ei arvestata.

4.2. Hindamissüsteem rakenduskõrgharidusõppes

4.2.1. Eristava hindamise puhul diferentseeritakse üliõpilaste õpiväljundite saavutatuse taset lähtuvalt kõrgharidustaseme ühtsest hindamissüsteemist alljärgnevalt:

4.2.1.1. „A“ (5) „suurepärane“ on silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;

4.2.1.2. „B“ (4) „väga hea“ on väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane xx xxxx kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;

4.2.1.3. „C“ (3) „hea“ on heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;

4.2.1.4. „D“ (2) „rahuldav“ on piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;

4.2.1.5. „E“ (1) „xxxxx“ on minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;

4.2.1.6. „F“ (0) „puudulik“ näitab, et üliõpilane on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.

4.2.2. Mitteeristava hindamise puhul määratakse lävendikriteerium, millele vastaval või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga

„arvestatud“ (A) ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga „mittearvestatud“ (MA).

4.3. Hindamissüsteem kutseõppes

4.3.1. Eristava hindamise puhul diferentseeritakse kutseõppes õpilaste õpitulemuste saavutatuse taset lähtuvalt kutseõppe ühtsest hindamissüsteemist alljärgnevalt:

4.3.1.1. „5“ („väga hea“) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust, kui see on täiel määral õppekava nõuetele xxxxxx. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „5“, kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

4.3.1.2. „4“ („hea“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele xxxxxx, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega

„4“, kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

4.3.1.3. „3“ („rahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele xxxxxx, kuid esineb puudusi xx xxxx. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „3“, kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

4.3.1.4. „2“ („puudulik“) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele xxxxxx, esineb olulisi puudusi xx xxxx. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega

„2“, kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

4.3.1.5. „1“ („xxxx“) hinnatakse õpitulemust, kui see xx xxxxx õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „1“, kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

4.3.2. Õpitulemus loetakse positiivseks, xxx xxxx on hinnatud hindele „3“ („rahuldav“) kuni „5“ („väga hea“).

4.3.3. Õpitulemuste mittediferentseeritud hindamine toimub õppeaine, mooduli või nende osade arvestamisena, mille puhul positiivne tulemus on „arvestatud“ (A) ning negatiivne tulemus „mittearvestatud“ (MA).

4.4. Õppeaine hindamise korraldus

4.4.1. Õppejõud võib kehtestada õppeaine hindamisele pääsemise eeldused, mis on kättesaadavad ÕISis xx xxxx õppeaine toimumise semestril ei muudeta.

4.4.2. Üliõpilasel/õpilasel on õigus õppeaine põhihindamisele xx xxxxxx kordushindamisele eelneva negatiivse soorituse korral. Hindamisele mitteilmunud (või hindamise ajaks nõudeid mittetäitnud) üliõpilase/õpilase tulemuseks märgitakse „mitteilmunud“ (MI).

4.4.3. Positiivsele hindele sooritatud õppeainet ei ole kõrgema tulemuse saamise eesmärgil võimalik uuesti sooritada.

4.4.4. Põhihindamine (sealhulgas protokolli lõplik kinnitamine ÕISis) toimub hiljemalt vastava semestri xxxxx. Esimene kordushindamine (sealhulgas protokolli lõplik kinnitamine ÕISis) toimub hiljemalt järgneva semestri esimesel õppenädalal ja teine kordushindamine (sealhulgas protokolli lõplik kinnitamine ÕISis) hiljemalt järgneva õppeaasta esimesel õppenädalal.

4.4.5. Põhihindamise aeg märgitakse tunniplaani ja see toimub õppeaine mahu sees. Kordushindamiste aegadest teavitab õppejõud vastava õpperühma õpivõlglasi eraldi ning tagab soovitud ajal protokolli vormistamise ÕISis. Kordushindamised toimuvad õppeaine mahu väliselt.

4.4.6. Põhihindamise ja kordushindamiste vahelised perioodid peavad olema vähemalt viie tööpäeva pikkused.

4.4.7. Xxxxx õppeaine kolmekordset (ÕISis protokolliga fikseeritud) mittesooritamist üliõpilane/õpilane eksmatrikuleeritakse.

4.5. Hindamistulemuste vormistamine

4.4.1 Õppejõud tagab õppeaine hindamise tulemuste kättesaadavuse üliõpilastele/õpilastele hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast hindamise toimumist.

4.4.2 Hindamistulemused sisestab ÕISi ning protokolli punktid kinnitab ÕISis

(vastutav) õppejõud või õppetooli/kutseõppe osakonna poolt määratud töötaja.

4.4.3 Lõplikult kinnitatakse protokoll õppeosakonna või Kohtla-Järve struktuuriüksuse poolt (sõltuvalt õppetöö toimumise asukohast). Üliõpilase/õpilase õpitulemused kajastuvad ÕISis õppekava õppesoorituste all xxxxx protokolli lõplikku kinnitamist ÕISis.

4.4.4 Protokoll allkirjastatakse (vastutava) õppejõu xx xxxxxxx õppetooli/kutseõppe osakonna juhataja poolt kas paberkandjal väljaprindituna või digitaalselt allkirjastatuna ÕISis.

4.4.5 Protokollide nõuetekohase ja õigeaegse vormistamise eest vastutab õppejõud, kui õppeainel on mitu läbiviijat, siis õppetooli/kutseõppe osakonna juhataja või tema poolt määratud töötaja.

4.6. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)

4.6.1. Üliõpilasel/õpilasel on õigus taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist õppekava täitmiseks vastavalt kõrgkoolis kehtivatele VÕTA regulatsioonidele.

4.6.2. VÕTA puhul hinnatakse omandatud pädevuste vastavust õppeaine/mooduli/õppekava õpiväljunditele, sõltumata nende omandamise kohast, ajast ja vormist.

4.6.3. Õppekava täitmiseks võib kogu ulatuses arvestada väljaspool kõrgkooli sooritatud õpingute tulemusi ja erialast töökogemust, välja arvatud lõputöö või lõpueksam, mis tuleb kaitsta või sooritada kõrgkoolis.

4.6.4. Erialast töökogemust või läbitud täienduskoolitust on võimalik arvestada, kui see on seotud üliõpilase/õpilase õppekava või konkreetse õppeainega (eeldab vastavusainete olemasolu kõrgkooli õppeainete seas). VÕTA taotluse hindamisel võib üliõpilaselt/õpilaselt nõuda omandatu tõendamist.

5. ÕPINGUTE PEATAMINE JA LÕPETAMINE

5.1. Akadeemiline puhkus

5.1.1. Akadeemiline puhkus on üliõpilase/õpilase omal soovil õppetööst vabastamine üheks või mitmeks semestriks.

5.1.2. Üliõpilane/õpilane võib omal soovil akadeemilisel puhkusel viibida kuni kaks semestrit. Lisaks võib akadeemilisel puhkusel viibida:

5.1.2.1. tervislikel põhjustel xxxx xxxx semestrit;

5.1.2.2. kaitseväeteenistuse korral kuni kaks semestrit;

5.1.2.3. lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

5.1.3. Akadeemilist puhkust xx xxxxx katkestamist taotletakse õppetooli/kutseõppe osakonnaga eelnevalt kooskõlastatud vormikohase avalduse ja ringkäigulehe esitamisel õppeosakonda ja see vormistatakse käskkirjaga.

5.1.4. Akadeemilisele puhkusele võivad üliõpilased/õpilased minna omal soovil alates teisest semestrist. Vastavat avaldust saab õppeosakonda esitada kuni 15. veebruarini kevadsemestril ja 15. septembrini sügissemestril.

5.1.5. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks ja lapse hooldamiseks lubatakse üliõpilane/õpilane akadeemilisele puhkusele ükskõik millisel ajal õppeaasta jooksul. Kaitseväeteenistuskohuse täitmiseks akadeemilisele puhkusele jäämisel peab üliõpilane/õpilane esitama õppeosakonda teatise kaitseväeteenistusse

kutsumisest, lapse hooldamiseks akadeemilisele puhkusele jäämisel lapse sünnitunnistuse.

5.1.6. Tervislikel põhjustel lubatakse üliõpilane/õpilane akadeemilisele puhkusele xxxx xxxx semestri jooksul. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel peab üliõpilane/õpilane esitama õppeosakonda arstitõendi, millel on arsti soovitus akadeemilisele puhkusele jäämiseks.

5.1.7. Alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel ei ole akadeemilisel puhkusel viibides õigust täita õppekava, sealhulgas sooritada õppeaine hindamisi, välja arvatud juhul, kui ta on:

5.1.7.1. keskmise, xxxxx või xxxxxx puudega isik;

5.1.7.2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;

5.1.7.3. akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

5.1.8. Punktis 5.1.7. välja toodud erisuse kasutamise aluseks olevad dokumendid esitab üliõpilane õppeosakonda hiljemalt 01. septembriks sügissemestril ja 01. veebruariks kevadsemestril.

5.2. Eksmatrikuleerimine

5.2.1. Üliõpilane/õpilane eksmatrikuleeritakse alljärgnevatel juhtudel:

5.2.1.1. seoses õppekava täitmise ja diplomi/lõputunnistuse väljastamisega;

5.2.1.2. üliõpilase/õpilase soovil isikliku avalduse alusel;

5.2.1.3. õppetöös edasijõudmatuse/õpivõlgnevuste tõttu;

5.2.1.4. õppetöös mitteosalemise tõttu;

5.2.1.5. vääritu käitumise tõttu;

5.2.1.6. õppeteenustasu tasumata jätmise tõttu;

5.2.1.7. teovõimetuks tunnistamise tõttu;

5.2.1.8. xxxxx korral.

5.2.2. Üliõpilane/õpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täitmise ja diplomi/lõputunnistuse väljastamisega, kui ta on täitnud õppekava täies ulatuses.

5.2.3. Üliõpilane/õpilane eksmatrikuleeritakse tema soovil, kui ta on õppetooli/ kutseõppe osakonnaga eelnevalt kooskõlastatud vormikohase avalduse ja ringkäigulehe esitanud õppeosakonda.

5.2.4. Üliõpilane/õpilane eksmatrikuleeritakse õppetöös edasijõudmatuse tõttu, kui tal on:

5.2.4.1. sooritamata õppeaine (sealhulgas praktika, lõputöö, lõpueksam);

5.2.4.2. likvideerimata eelmise õppeaasta õpivõlgnevused 15. septembriks.

5.2.5. Õppetöös mitteosalemise tõttu eksmatrikuleeritakse, välja arvatud akadeemilisel puhkusel või välisriigi õpingutel viibiv üliõpilane/õpilane, kui ta pole mõjuva põhjuseta õppetööle ilmunud (otsustatakse individuaalselt).

5.2.6. Üliõpilane/õpilane eksmatrikuleeritakse õppeteenustasu (sealhulgas õppekulude osaline hüvitamine täiskoormuse ja -mahu nõuete mittetäitmisel) tasumata jätmise korral pärast korduvalt saadetud meeldetuletuste ignoreerimist (otsustatakse individuaalselt).

5.2.7. Üliõpilane/õpilane võidakse eksmatrikuleerida vääritu käitumise tõttu järgmistel juhtudel:

5.2.7.1. õppetöös, sealhulgas hindamisel, abimaterjalide (elektroonilised, paberkandjal jmt) kasutamisel, kui õppejõud ei ole andnud xxxx xxxx kasutada;

5.2.7.2. õppetöös, sealhulgas hindamisel, informatsiooni lubamatul vahetamisel (etteütlemine, mahakirjutamine jmt);

5.2.7.3. kellegi teise kirjaliku töö või selle osa esitamisel xxx xxxx all või refereerimisel/tsiteerimisel xxxx nõuetekohase viitamiseta (plagiaat);

5.2.7.4. iseenda kirjaliku töö uuesti esitamisel, xxx xxxxx eest on juba EAP/AP-sid saadud;

5.2.7.5. teise üliõpilase/õpilase eest hindamisel osalemisel või teisel isikul enda nimel hindamisel osalemise võimaldamisel;

5.2.7.6. toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

5.2.7.7. rängal eksimisel üldtunnustatud käitumisnormide vastu;

5.2.7.8. xxxxxxxxxxx, võltsitud dokumentide vmt esitamisel oma töödes, taotlustes (sealhulgas VÕTA taotlus).

5.2.8. Üliõpilase/õpilase vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleerimise põhjendatuse otsustab õppeprorektor õppetooli/kutseõppe osakonna juhataja esildise alusel, mis esitatakse 10 tööpäeva jooksul alates eksimuse tuvastamisest.

5.2.8.1. Õppeprorektor kaasab vajadusel otsustusprotsessi üliõpilas- ja õpilasesinduse ning teised kõrgkooli üksused/töörühmad/otsustuskogud.

5.2.8.2. Alternatiivina eksmatrikuleerimisele on õigus teha üliõpilasele/õpilasele noomitus vääritu käitumise eest.

5.2.8.3. Ettepanek üliõpilane/õpilane vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleerida või rakendada noomitust esitatakse rektori nimele, eksmatrikuleerimine/noomitus vormistatakse rektori käskkirjaga.

5.2.9. Üliõpilase/õpilase xxxxx korral on eksmatrikuleerimise aluseks xxxxx tõendav dokument.

5.3. Lõpetamine ja haridust/läbitud õpinguid tõendavad dokumendid

5.3.1. Rakenduskõrgharidusõppe ja kutseõppe lõpetamiseks ning vastavat haridustaset tõendavate lõpudokumentide saamiseks peab üliõpilane/õpilane täitma õppekava täies mahus.

5.3.2. Lõpudokumentideks rakenduskõrgharidusõppes on diplom ja akadeemiline õiend koos ingliskeelse akadeemilise õiendiga (diploma supplement), mis vormistatakse vastavalt määrusele diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid. Diplom kiitusega (cum laude) antakse vastavalt määrusele ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega alljärgneval tingimustel:

5.3.2.1. üliõpilane on täitnud õppekava täies mahus;

5.3.2.2. üliõpilane kaitses lõputöö või sooritas lõpueksami hindele „A“;

5.3.2.3. üliõpilase KKH on 4,60 või kõrgem.

5.3.3. Lõpudokumentideks kutseõppes on lõputunnistus ja hinneteleht, mis vormistatakse vastavalt määrusele kutseõppeasutuse lõputunnistuse vorm, statuut ja väljaandmise kord.

5.3.4. Isikule, kes on eksmatrikuleeritud lõpudokumendi saamise õiguseta, väljastatakse sellekohase sooviavalduse korral õppeosakonnast vormikohane tõend (väljavõte õpingukaardist ÕISis) sooritatud õpingute kohta.

6. ÜLIÕPLASTE/ÕPILASTE TEAVITAMINE, NÕUSTAMINE, TUGISÜSTEEMID JA TAGASISIDE KÜSIMINE

6.1. Kõrgkool edastab teated ja korraldused õppetöö kohta ÕISi vahendusel. ÕISi kaudu edastatud teated loetakse ametlikult edastatuks. Üliõpilase/õpilase kohustus on tagada, et tema ÕISis olev ametlik e-posti aadress oleks töökorras.

6.2. Üliõpilasel/õpilasel on õigus pöörduda õppetooli, kutseõppe osakonna, õppeosakonna ja teiste õppurite nõustamisega tegelevate üksuste ning töötajate (näiteks psühholoogid) ja üliõpilas- ja õpilasesinduse xxxxx, et saada informatsiooni ja nõustamist tekkinud probleemide ning küsimuste korral.

6.3. Esimese kursuse üliõpilasi nõustavad kõrgkooli ja õppimisega seotud küsimustes tuutorid (vastava ettevalmistuse saanud kõrgkooli üliõpilased).

6.4. Alates 2013/2014. õppeaastast eesti keelest erineva emakeelega immatrikuleeritud üliõpilastel/õpilastel on võimalik õppida vajadusepõhiselt täiendavalt riigikeelt vastavalt kõrgkoolis kehtivale riigikeele õppe regulatsioonile.

6.5. Üliõpilastel/õpilastel on õigus õppelaenu ja õppetoetuse taotlemiseks vastavalt kehtivale seadusele. Alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud täiskoormusel ja -mahus õppivatel üliõpilastel on õigus taotleda vajaduspõhist õppetoetust.

6.6. Õppetöö kvaliteedi tagamise eesmärgil küsitakse üliõpilastelt/õpilastelt tagasisidet vastavalt kõrgkooli tagasiside plaanile õppeainete, õppekorralduse jmt kohta.

7. ÕPPETEGEVUSEGA SEOTUD OTSUSTE VAIDLUSTAMINE

7.1.Õppuril on õigus esitada põhjendatud vaie õppetegevusega seotud otsuse või toimingu kohta. Vaide esitamiseks tuleb pöörduda otsuse teinud isiku või komisjoni xxxxx xx väljendada selgelt oma soovi otsus vaidlustada. Õppuri suulisele vaidele vastatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

7.2.Kui arutelu tulemusena õppuri suhtes tehtud otsust ei muudeta, võib õppur esitada kirjaliku vaide rektori nimele koos üksikasjaliku põhjendusega 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama.

7.3.Õppuri kirjalik vaie lahendatakse vastavalt kõrgkoolis kehtivale asjaajamiseeskirjale.

8. RAKENDUSSÄTTED

8.1. ÕKE ning selle muudatused kinnitab kõrgkooli nõukogu.

8.2. ÕKEt muudetakse vastavalt vajadusele, ÕKE läbivaatamine kaasajastamise eesmärgil toimub vähemalt kord kahe aasta jooksul.

8.3. ÕKE muudatuste ja täienduste algatamise õigus on kõrgkooli liikmeskonnal ja struktuuriüksustel.

8.4. XXXx reguleerimata küsimustes langetab otsuseid õppeprorektor.

8.5. Õppekorralduse eest vastutab õppeprorektor, ÕKEt haldab õppeosakond.