KINNITATUD

KINNITATUD

SÜG Sihtasutuse juhatuse esimehe

04. jaanuari 2010. a. käskkirjaga nr 1-3/11

SÜG SIHTASUTUSE RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI

SISUKORD: LK

1. Üldsätted 3

1.1. Eesmärk 3

1.2. Alused 3

1.3. Majandusaasta 3

2. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine 3

2.1. Raamatupidamisregister 3

2.1.1. Algdokument 3

2.1.2. Parandused 4

2.2. Dokumentide säilitamine 4

2.3. Dokumendikäive 5

3. Xxxxxx xx arvelduste inventeerimine 5

3.1. Üldpõhimõtted 5

3.2. Xxxxx inventuur 6

3.3. Nõuete inventuur 6

3.4. Xxxxxx inventuur 6

4. Aruandlus 7

4.1. Perioodiline aruandlus 7

4.2. Aastaaruanded 7

5. Finantsarvestuse põhimõtted ja arvestuse kord 7

5.1. Aktivate arvestus 7

5.1.1. Rahaliste vahendite arvestus 7

5.1.1.1.Kassaoperatsioonide arvestus 7

5.1.1.2.Sularaha arvestus struktuuriüksustes 8

5.1.1.3.Pangaoperatsioonide arvestus 8

5.1.2. Nõuete arvestus 9

5.1.3. Arveldused aruandvate isikutega 9

5.1.3.1.Majandusavansid aruandvatele isikutele 9

5.1.3.2. Lähetusavansid aruandvatele isikutele 10

5.1.4. Viitlaekumiste arvestus 10

5.1.4.1.Intressid 10

5.1.4.2.Muud viitlaekumised 11

5.1.5. Ettemakstud tulevaste perioodide kulude arvestus 11

5.1.5.1.Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 11

5.1.5.2.Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 11

5.1.6. Varude arvestus 12

5.1.6.1.Väikevahendid 12

5.1.7. Materiaalne põhivara 12

5.1.7.1.Amortisatsiooni arvestus 14

5.1.7.2.Põhivara mahakandmine 15

5.1.7.3.Põhivara realiseerimisest tulenev kasum või kahjum 15

5.2. Passivate arvestus 16

5.2.1. Lühiajaliste kohustuste arvestus 16

5.2.1.1.Võlakohustused 16

5.2.1.2.Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja teenuste eest 17

5.2.1.3.Võlad hankijatele 17

5.2.1.4.Maksuvõlad 17

5.2.1.4.1. Maksukohustused 17

5.2.1.4.2. Teiste maksude võlgnevus 17

5.2.1.4.3. Käibemaksu võlgnevus 17

5.2.1.5.Viitvõlgade arvestus 18

5.2.1.5.1. Võlad töötajatel 18

5.2.1.5.2. Jagatavad toetused ja annetused 18

5.2.1.5.3. Intressivõlad 18

5.2.2. Pikajaliste kohustuste arvestus 19

5.2.3. Netovara 19

6. Tulude ja kulude arvestus 19

6.1. Tulude arvestus 20

6.1.1. Tulud majandustegevusest 20

6.1.2. Tegevuskulude sihtfinantseerimine linna eelarvest 20

6.1.3. Muud tulud 20

6.2. Tegevuskulude arvestus 21

6.2.1. Tegevuskulud 21

6.2.2. Personalikulud 22

6.2.2.1.Puhkusetasu arvestus 22

6.2.3. Põhivara amortisatsioon ja väärtuse xxxxxx 23

6.2.4. Muud ärikulud 23

6.2.5. Finantskulud 23

6.2.5.1.Intressikulud 23

6.2.6. Erakorralised kulud 23

7. Lisad 24

7.1. Xxxxxxxxxx 00

7.2. Bilansi vorm 28

7.3. Tulemiaruande vorm 29

7.4. Projektiraamatupidamise korraldamine 30

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Eesmärk

SÜG Sihtasutuse loomise eesmärgiks on Saaremaa Ühisgümnaasiumile soodsa ja nõuetekohase õppe- ning töökeskkonna kindlustamine ja kooli xxxxxx efektiivsem ja säästlikum kasutamine. SÜG Sihtasutuse põhikirjas on tegevusvaldkondadena määratletud – xxxxxx efektiivne majandamine, koolitusteenuse osutamine, huvihariduse korraldamine, toitlustamisteenuse osutamine, majutusteenuse osutamine, võimla ja teiste ruumide rentimine, vahendite hankimine sihtasutuse eesmärkide täitmiseks, annetuste kogumine, stipendiumifondide loomine, erinevate organisatsioonide ja eraisikutega sidemete arendamine.

SÜG Sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks SÜG Sihtasutuse raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamise põhimõtted.

1.2. Alused

Eeskirja koostamisel on lähtutud EV raamatupidamise seadusest, riigi raamatupidamise üldeeskirjast, teistest kehtivatest õigusaktidest ning rahvusvaheliselt tunnustatud heast raamatupidamise tavast.

Juhul, kui eeskirjas ei xxx xxxxxx reguleeritud majandustegevuses esinevat toimingut, lähtutakse EV Raamatupidamise seadusest, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites, riigi raamatupidamise üldeeskirjast ja teistes õigusaktides sätestatust.

1.3. Majandusaasta

Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE

2.1. Raamatupidamisregister

Majandustehingud dokumenteeritakse ja kirjendatakse nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Lausend peab sisaldama dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad.

Päevaraamatu kirjendil peavad olema järgmised rekvisiidid: majandustehingu kuupäev;

raamatupidamislausendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; debiteeritavad ja krediteeritavad summad; majandustehingu lühikirjeldus.

Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Registrid säilitatakse failina.

Raamatupidamise arvestuses kasutatakse raamatupidamise tarkvara P-Men.

2.1.1. Algdokument

Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandusoperatsioone tõestavad

algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid:

dokumendi nimetus ja number; dokumendi koostamise kuupäev;

juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja registreerimise number ja maksukohuslase registreerimisnumber;

tehingu majanduslik sisu;

tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid;

majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab majandustehingu toimumist;

vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend.

Raamatupidamislausendid märgitakse vahetult dokumendile või vajaduse korral vormistatud koonddokumendile. Lausend peab sisaldama registri registreerimise järjekorra numbrit, tehingu kuupäeva, debiteeritavat ja krediteeritavat kontot.

Dokumentide vastuvõtmisel ja kannete tegemisel tuleb kontrollida nende vormistamiseeskirjade täitmist, aritmeetiliste tehete (korrutised, summad, hinnaalanduste ja käibemaksu arvutust jne.) õigsust, vastavust kehtivale seadusandlusele, sõlmitud lepingutele, saadud pakkumistele, tellimustele jne., nõutud kinnituste ja viseeringute olemasolu jm.

2.1.2. Parandused

Parandused raamatupidamisregistrites tehakse paranduslausendiga. Juhul, kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandusdokument (õiend). Ebakorrektsed raamatupidamiskirjendid parandatakse paranduskirjendiga, mis peavad sisaldama parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja

– lausendile.

Raha liikumist tõendavatel dokumentidel ei tohi teha parandusi.

2.2. Dokumentide säilitamine

Pärast majandusaasta lõppemist säilitatakse dokumente alljärgnevas korras: Raamatupidamise algdokumendid - 7 aastat;

Raamatupidamisregistrid, lepingud ja muud dokumendid, mis on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimiseks revideerimise käigus (kirjavahetus deebitoridega, kreeditoridega, äriplaanid jne.) - 7 aastat;

Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumendid - 7 aastat pärast nende kehtimise tähtaja möödumist;

Raamatupidamise sise-eeskirjad - 7 aastat pärast nende muutmist või asendamist; Dokumendid, mis on seotud töötajate töötasude arvestusega - 50 aastat.

Euroopa Liidu lepingute raamatupidamise dokumente lepingus ette nähtud tingimustel

– kuid vähemalt 10 aastat.

Dokumente hoitakse kogu säilitamise aja jooksul sihtasutusele kuuluvates arhiiviruumides.

2.3. Dokumendikäive

Dokumendi nimetus	Esitamise aeg	Dokumendi esitamise eest vastutav isik
müügidokument	iga päev, kuid hiljemalt järgmise kuu 5. kuupäevaks	Struktuuriüksuse juht, finantsjuht
hankijate arved	10 päeva jooksul	finantsjuht
põhi- ja väikevara arvelevõtmise leht	10 päeva jooksul pärast kauba kättesaamist	finantsjuht
töölähetusaruanne	10 tööpäeva jooksul pärast töölähetuse lõppu	lähetatu
majanduskulu aruanne	hiljemalt järgmise kuu 5. kuupäevaks	aruandev isik
palgaarvestuse algdokument	hiljemalt kuu viimasel tööpäeval	struktuuriüksuse juht
käibemaksu aruanne	iga kuu 20. kuupäevaks	finantsjuht
kinnipidamised töötasudelt	iga kuu 7. kuupäevaks	pearaamatupidaja
erisoodustuste aruanne	iga kuu 7. kuupäevaks	pearaamtupidaja
raamatupidamise aastaaruanne	20. veebruariks	finantsjuht

Pärast aastaaruande koostamist esitatud algdokumente ja aruandeid ei aktsepteerita ja kulutusi ei hüvitata.

3. XXXXXX XX ARVELDUSTE INVENTEERIMINE

3.1. Üldpõhimõtted

Xxxxxx, vahendite ja võlgnevuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel:

xxxxx inventuur – üks kord kvartalis ja aasta viimasel tööpäeval; nõuete inventuur – üks kord aastas seisuga 31. detsember;

xxxxxx inventuur (põhivarad, varud, bilansivälised xxxxx) – üks kord aastas perioodil

01.10. kuni 31.12.

muud arveldused – bilansipäeva seisuga.

Inventuuri läbiviimine on kohustuslik materiaalselt vastutava töötajaga töölepingu ja materiaalse vastutuse lepingu lõppemisel. Töölepingut ei saa enne lõpetada, kui on teostatud xxxxxx üleandmine materiaalselt vastutava isiku xxxxx xx materiaalse vastutuse leping lõpetatud.

Materiaalselt vastutav on töötaja, kes töölepingujärgsete ülesannete täitmise käigus vastutab koolile kuuluvate rahaliste ja muude materiaalsete väärtuste vastuvõtmise,

hoidmise, väljastamise või kasutamise eest vastavalt materiaalse vastutuse lepingule.

Inventuuri ulatus, põhjus, inventeerimiskomisjoni koosseis ja lõplike allkirjastatud tulemuste esitamise kuupäev fikseeritakse direktori korraldusega. Inventeerimiskomisjoni esimees teeb korralduse sisu teatavaks teistele inventeerimiskomisjoni liikmetele ja korraldab inventuuri nõuetekohase läbiviimise.

3.2. Xxxxx inventuur

Xxxxx inventuuri viib läbi kooli töötajatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon.

Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument (inventuurileht), milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:

inventuuri läbiviimise kuupäev;

komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; viimase sissetuleku- ja väljaminekuorderi number;

loetud sularaha jääk numbrite ja sõnadega;

xxxxxxxx jääk raamatupidamise andmetel ja hälbed, xxx xxxx on; komisjoni liikmete allkirjad.

3.3. Nõuete inventuur

Nõuete inventuuri viib läbi finantsjuht, kes koostab ning saadab deebitoridele saldoteatised alates 1000 kroonisest saldost. Saldoteatistest jääb koolile nõuete nimekiri.

Nõuete inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:

andmed deebitoride kohta; nõuete summad;

nõuete summad tagastatud saldoteatistelt;

erinevused kooli raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused;

inventuuri läbiviimise aeg, xxxx xx läbiviija allkiri.

Võrdlusleht säilitatakse koos tagastatud saldoteatistega ja nende teatiste koopiatega, millele vastust ei saadud.

3.4. Xxxxxx inventuur

Xxxxxx inventuuri viib läbi kooli töötajatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, mille kohustuslikuks liikmeks on inventeerimisele kuuluvate xxxxxx vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest vastutav töötaja.

Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele, mis sisaldab alljärgnevaid rekvisiite ja andmeid: kauba, toote või materjali kood või lao inventarinumber;

kauba, materjali, toote, inventari lühiiseloomustus (nimi, seerianumber jne.), mille eesmärgiks on muuta kergemaks toote tunnistamine inventuuri käigus;

mõõtühik, millega xxxxx, toodet, materjali või inventari arvestatakse; inventuuri läbiviimise aeg, xxxx xx alus;

komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; komisjoni liikmete allkirjad.

Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele. Üle- või puudujäägi korral kirjutab materiaalselt vastutav isik seletuskirja.

4. ARUANDLUS

4.1. Perioodiline aruandlus

Sihtasutus koostab ja esitab raamatupidamise aruanded raamatupidamise seaduses, riigi raamatupidamise üldeeskirjas ja teistes õigusaktides ettenähtud xxxxxx xx tähtaegadeks. Sihtasutuse raamatupidamisaruanded koostatakse juhindudes riigi raamatupidamise üldeeskirjast ja Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhenditest.

4.2. Aastaaruanded

Aruandeaasta lõpetamisel on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud: läbi viia xxxxxx xx kohustuste inventuurid ning vajadusel teha reguleerivad paranduskanded;

teha tekkepõhised lõpetamiskanded; koostada aastaaruanne.

Bilansi kuupäeva ja aastaaruande lõpliku koostamispäeva vahelisel perioodil ilmnenud xxxxxx xx kohustuste hindamist mõjutanud asjaolud kajastatakse aastaaruandes. Bilansis ja tulude-kulude aruandes ei kajastata asjaolusid, mis bilansipäeval ei eksisteerinud. Hindamise käigus kajastamist nõudva asjaolu ilmnemisel koostatakse raamatupidamisõiend. Õiendis näidatakse korrigeeritavad summad ja põhjused. Õiend on reguleerimiskande aluseks.

5. FINANTSARVESTUSE PÕHIMÕTTED JA ARVESTUSE KORD

5.1. Aktivate arvestus

5.1.1. Rahaliste vahendite arvestus

5.1.1.1. Kassaoperatsioonide arvestus

Sularaha arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, s.o. Eesti kroonides.

Kassaoperatsioonide arvestust peab töötaja, kellega on sõlmitud individuaalne täieliku materiaalse vastutuse leping.

Sularaha hoitakse seifis. Xxxxxx võib sularaha xxxx xxxx 50 000 krooni.

Kassaoperatsioonide puhul kasutatakse algdokumentidena xxxxx sissetuleku- ja väljaminekuordereid.

Sularaha võetakse kassasse sissetulekuorderiga, mille kviitung antakse maksjale. Kviitungil peab kohustuslikus korras olema märgitud asutuse registreerimisnumber, käibemaksukohuslase registreerimisnumber jm. rekvisiidid. Xxxxx sissetulekuorderil tuleb näidata selle koostamise alus ja loetleda juurde lisatud dokumendid.

Sularaha väljamaksmisel koostatakse xxxxx väljaminekuorder, millele võetakse raha saajalt allkiri raha vastuvõtmise kohta.

Xxxxx sissetuleku- ja väljaminekuorderid registreerib raamatupidaja kassaraamatusse. Xxxxx orderitel ja kassaraamatus ei tohi teha parandusi.

Xxxxx orderid koos nende koostamise aluseks olnud algdokumentidega kogutakse kronoloogilises järjekorras nn kassakausta, mis esitatakse kontrollimiseks finantsjuhile.

Sularaha arvestuses kasutatakse kassakontosid. 5.1.1.2.Sularaha arvestus struktuuriüksustes

Sularaha arvelduste teostamiseks struktuuriüksustes sõlmitakse töötajaga täieliku materiaalse vastutuse leping. Vajadusel antakse välja kviitungiraamat. Kviitungiraamatud nummerdab, registreerib ja väljastab pearaamatupidaja.

Struktuuriüksuses võib sularaha sissemaksete registreerimiseks kasutada ka lihtsustatud vormina teenuse osutamise aruannet. Aruanne esitatakse raamatupidamisse raha üleandmisel kassasse.

Hiljemalt järgmise kuu 5. kuupäevaks peab olema kassasse sisse makstud kogu eelmise kuu laekumised ja esitatud aruanne.

Eelarveüksustes ei teostata sularaha väljamakseid. 5.1.1.2.Pangaoperatsioonide arvestus

Sihtasutuse rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel, milledest tehakse ülekandeid sularahata arvelduste vormis. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod.

Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu teostatakse elektroonilisi ülekandeid.

Nii traditsiooniliste kui ka arvutisidega tehtud pangaoperatsioonide korral on raamatupidamiskannete aluseks kirjalikud väljavõtted pangaarvete käivetest, mis prinditakse välja elektroonilisest andmebaasist.

Raamatupidamises avatakse igale arvelduskontole xxxxxx aktivakonto, kus kirjendatakse kõik selle arvelduskonto käibed.

Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada juhatuse esimehel, finantsjuhil ja pearaamatupidajal.

Välisvaluutas toimunud tehingud arvelduskontodel ja arvelduskontode jäägid välisvaluutas arvestatakse ümber Eesti kroonideks antud päeva Eesti Panga kursiga. Arvelduskonto jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansi koostamisel bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuuta kursiga.

Makse- ja krediitkaartide kasutamise õigust omavate isikute nimekiri koos krediidi maksimumlimiitidega kinnitatakse igal aastal juhatuse esimehe poolt.

Kaarte kasutavad isikud on kohustatud hiljemalt aruande kuule järgneva kuu 5. kuupäevaks esitama raamatupidamisele kuludokumendid kõigi kaardiga teostatud maksete kohta.

Raamatupidamises seatakse iga arvelduskonto jaoks sisse eraldi kaust, kuhu kogutakse vastava arvelduskonto käivete väljavõtted.

5.1.2. Nõuete arvestus

Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansikirjetel:

Nõuded ostjate vastu

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded ostjate vastu

Nõude tekkimisel teostatakse raamatupidamislausend:

Deebet Nõuded ostjate vastu

Kreedit Tulud haridusalasest tegevusest Kreedit Arvestatud käibemaks

Kui tekib vajadus nõuet korrigeerida, juhul kui teenus jäi osutamata või osutati osaliselt, siis korrigeeritakse nõuet kreeditarvega. Kreeditarvel tuleb ära näidata, millist arvet korrigeeritakse – arve number ja kuupäev. Kreeditarve kajastatakse kuul, kui parandus tehakse.

5.1.3. Arveldused aruandvate isikutega

5.1.3.1. Majandusavansid aruandvatele isikutele

Arveldusi aruandvate isikutega majanduskulude osas peetakse kontol: Kulude ettemaksed töövõtjatele

Analüütilist arvestust peetakse aruandvate isikute lõikes. Majandusavanssi antakse töötajatele vastavalt vajadusele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve xx xxxxx.

Majandusavanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast. Avanssi antakse tähtajaga kaks kuud, uut avanssi ei väljastata enne, kui on esitatud aruanne eelneva avansi kasutamise kohta.

Iga aruandev isik on kohustatud esitama hiljemalt kahe kuu möödudes majanduskulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid. Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kuulub kuluaruanne kinnitamisele. Juhul, kui aruandva isiku kulutused osutuvad suuremaks, kantakse tema pangakontole täiendavad rahalised vahendid vastavalt tegelikele kulutustele. Kõik tehtud lisakulud peavad olema põhjendatud ja korrektselt dokumenteeritud. Majandusavansi kasutamata osa kohustub aruandev isik kandma tagasi sihtasutuse pangakontole või maksma sularahas kassasse 10 tööpäeva jooksul xxxxx majanduskuluaruande esitamist.

Juhul kui majanduskulu aruannet ei ole esitatud kolme kuu jooksul pärast avansi saamist, on raamatupidamisel õigus makstud avanss aruandva isiku järgneva kuu palgast maha arvata.

5.1.3.2. Lähetusavansid aruandvatele isikutele

Arveldusi aruandvate isikutega lähetusavansside osas peetakse kontol: Kulude ettemaksed töövõtjatele

Lähetuskulude avanssi antakse töötajatele avalduse alusel, millel on näidatud sõidu eesmärk, lähetuse sihtkoht, lähetuskorralduse number, lähetuse aeg xx xxxxx.

Avanss kantakse üle töötaja poolt avansiavaldusel näidatud pangakontole või makstakse välja kassast.

Töötaja peab esitama lähetuskulude aruande 10 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist.

Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud, siis kantakse avanssi ületav summa täiendavalt töötaja pangakontole. Lähetuskulude avansi ülejääk kuulub töötaja poolt tagastamisele kooli pangakontole või sularahas sissemaksena kassasse kasutamata jäänud summa ulatuses hiljemalt 10 tööpäeva jooksul xxxxx aruande esitamist.

Raamatupidamises kajastatakse majandus- ja lähetuskulude avansiga seotud tehingud järgmiselt:

Avansi väljamaksmine:

Deebet Kulude ettemaksed töövõtjatele Kreedit Arvelduskonto/Xxxxx

Töötaja esitab majandus- või lähetuskulude aruande:

Deebet Kulud

Deebet Käibemaks ostul

Kreedit Kulude ettemaksed töövõtjatele

Avansi ülejäägi tagasimaksmine aruandva isiku poolt:

Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx/Xxxxx

Kreedit Kulude ettemaksed töövõtjatele

Avansi ülekulu täiendav väljamakse aruandvale isikule:

Deebet Kulude ettemaksed töövõtjatele Kreedit Arvelduskonto/Xxxxx

5.1.4. Viitlaekumiste arvestus

Viitlaekumiste all kajastatakse aruandeperioodil laekumata tulu, mis esitatakse bilansis kahel kirjel:

Intressid

Muud viitlaekumised

5.1.4.1. Intressid

Siin kajastatakse aruandeperioodi tulude-kulude aruandes tuludena arvestatud, kuid bilansipäevaks laekumata intressid pangakontodelt:

Laekumata intressid Deposiitkontodelt laekumata intressid

Saadaolevate intresside kajastamisel tehakse järgmine xxxxx: Deebet Laekumata intressid

Deebet Deposiitkontodelt laekumata intressid Kreedit Intressitulud

Nõudena arvestatud intressi laekumine:

Deebet Raha ja pangakontod

Kreedit Laekumata intressid

Kreedit Deposiitkontodelt laekumata intressid

5.1.4.2. Muud viitlaekumised

Siin kajastatakse muud tekkepõhise arvestuse järgi saadaolevad nõuded (v.a. ostjate võlg):

Muud viitlaekumised

Viitlaekumised kokku kajastatakse kontol:

Viitlaekumised kokku

5.1.5. Ettemakstud tulevaste perioodide kulude arvestus

Tulevaste perioodide kulude all kajastatakse tulevastel perioodidel kuludesse kantavaid majandustehinguid. Näiteks kajastatakse siin kindlustusmaksete, reklaami- ja ajakirjanduse tellimise, raamatute tellimise jm. kulud, mis kantakse kuluks tulevikus, xxxxxxx xxxxx teenuse osutamise hetkel. Samuti kajastatakse selles grupis maksude ettemaksed ja tagasinõuded. Maksude ettemaksed avatakse aastaaruande lisades.

Bilansis esitatakse ettemakstud tulevaste perioodide kulud kahel kirjel: Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud

5.1.5.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Majandustehingud kajastatakse kontodel:

Käibemaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Töötuskindlustusmaksete ettemaks

Kogumispensioni maksete ettemaks Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaksu ettemaks Maamaksu ettemaks

5.1.5.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud

Siin kajastatakse tulevaste perioodide kulude ettemaksed koos käibemaksuga, mida kantakse kuludesse järgmisel majandusaastal.

Arve alusel tulevaste perioodide kulude kajastamine: Deebet Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kreedit Võlad hankijatele

Arve tasumise kajastamine:

Deebet Võlad hankijatele

Kreedit Raha ja pangakontod

Arvele võetud tulevaste perioodide kulude kandmine kuludesse vastaval perioodil kajastatakse:

Deebet Kulude kontod

Kreedit Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

5.1.6. Varude arvestus

Materiaalsete väärtuste arvele võtmise ja säilimise eest vastutavad selleks määratud isikud, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. Varuliikide analüütilist arvestust peetakse struktuuriüksuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes.

Varusid kajastatakse järgmistel bilansikirjetel:

Tooraine ja materjal Ostetud kaubad müügiks

Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude soetamise või tootmisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest, xxxxxxx xxxxx ei oleks praeguses olukorras ja koguses.

Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil.

5.1.6.1. Väikevahendid

Väikevahend on vara, mille soetusmaksumus on 1000 - 30 000 EEK xx xxxx mida kasutatakse pikemalt kui 1 aasta, kuid mille väärtus on väheoluline. Väikevahendid kantakse kuludesse nende soetamise momendil ja raamatupidamises peetakse väikevahendite koguselist arvestust bilansivälistel kontodel struktuuriüksuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes.

Väikevahendite arvelevõtmist ja liikumist kajastatakse bilansivälistel kontodel. Väikevara koguselist ja summalist arvestust peetakse raamatupidamisprogrammi põhivara moodulis.

5.1.7. Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks on xxxx, xxxx kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta xx xxxxx soetusmaksumus on suurem kui 30 000 krooni.

Vara, mille soetusmaksumus on suurem kui 30 000 krooni, kuid kasutusiga on alla 1 aasta, kantakse vara soetamisel kuludesse.

Materiaalse põhivara arvestust peetakse eraldi struktuuriüksuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Põhivara arvelevõtmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt vastava märke lisamisel ostuarvele.

Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramatu kasutuseaga materiaalsest põhivarast. Piiratud kasutuseaga materiaalselt põhivaralt arvestatakse kulumit,

piiramatu kasutuseaga põhivaradelt kulumit ei arvestata. Piiramatu kasutuseaga põhivara on maa.

Materiaalset põhivara xx xxxxx liikumist arvestatakse järgmistel kontodel: Hooned

Muud rajatised Masinad ja seadmed Transpordivahendid

Info- ja kommunikatsioonotehnoloogia seadmed Mitteamortiseeruv materiaalne põhivara

Põhivarale kogunenud kulumit arvestatakse järgmistel kontodel: Hoonete kogunenud kulum

Masinate ja seadmete kogunenud kulum Transpordivahendite kogunenud kulum

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete kogunenud kulum

Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Maa võetakse arvele soetusmaksumuses. Tulenevalt riigi raamatupidamise üldeeskirja erinõudest ei ole lubatud alates 01.01.2004 kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu xx xxxx tagasisaamisele mittekuuluvaid xxxxx xx lõive.

Linnavalitsuselt xxxxxx sihtfinantseerimise vahenditest soetatud põhivara ja omavahenditest soetatud põhivara arvestust peetakse eraldi.

Linnavalitsuse sihtfinantseerimise summadest soetatud põhivara kajastatakse järgmiselt:

a) Sihtfinantseerimine võetakse arvele kohustusena bilansirühmas Muud kohustused ja saadud ettemaksed kirjel Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud vahendid.

b) Põhivara sihtfinantseerimist kantakse tuludesse igal aastal vastavalt antud perioodi kulumile.

Xxxxxxxx sihtfinantseerimist konteeritakse raamatupidamises järgmiselt: Raha laekumine:

Xxxxxx Xxxxxxxxxxxx

Kreedit Põhivara sihtfinantseerimine

Põhivara ost:

Deebet Põhivara

Kreedit Hankijad

Põhivara kulumi arvestus:

Deebet Hoonete amortisatsioon Kreedit Hoonetele kogunenud kulum

Deebet Masinate ja seadmete amortisatsioon Kreedit Masinate ja seadmete kogunenud kulum

Deebet Transpordivahendite amortisatsioon Kreedit Transpordivahendite kogunenud kulum

Deebet Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete amortisatsioon Kreedit Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete kogunenud kulum

Põhivara sihtfinantseerimine tuludesse:

Deebet Põhivara sihtfinantseerimine Kreedit Tulu põhivara sihtfinantseerimisest

Rekonstrueerimisväljaminekud, mis oluliselt pikendavad vara kasulikku tööiga, mille käigus toimub konstruktsioonide väljavahetamine või muud olulised muudatused, mille alusel tehakse suuremaid ümberehitusi, lülitatakse põhivara maksumusse. Hoonete rekonstrueerimisena käsitletakse töid, mille teostamise aluseks on projektdokumentatsioon xx xxxxx teostamiseks on välja antud ehitusluba. Ülejäänud kulutused põhivarasse loetakse xxxxxxx- või hoolduskuludeks. Rekonstrueerimisväljaminekud kapitaliseeritakse, suurendades põhivahendi jääkmaksumust rekonstrueerimisväljaminekute summa võrra. Lammutustööd ei kuulu rekonstrueerimisväljaminekute xxxxx xx kantakse otse kuludesse.

Ehitustööde arvelevõtmine toimub vastuvõtuaktide alusel kontole: Lõpetamata ehitus

Lõpetamata ehitus võetakse arvele pärast selle valmimist üleandmise vastuvõtmise aktiga ja tehakse xxxxx põhivara arvelevõtmiseks:

Deebet Hooned

Xxxxxx Xxxxxxxxx

Kreedit Lõpetamata ehitus

Kapitalirendiga liisitud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ning sellelt arvestatakse amortisatsiooni tavalises korras. Liisingu intressikulud arvestatakse kuludesse.

Annetatud vara võetakse arvele 0-maksumusega, lähtudes soetusmaksumuse printsiibist xx xxxxx põhivara osas peetakse bilansivälist arvestust. Juhul, kui saadud ressursid on sihtasutusele üle andnud linn, võetakse põhivara arvele jääkväärtuses.

5.1.7.1. Amortisatsiooni arvestus

Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil igakuiselt.

Põhivara amortisatsiooni tuleb arvestada vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum.

Amortisatsiooni arvestatakse kõigilt piiratud kasutuseaga põhivaradelt.

Põhivara hakatakse amortiseerima alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, xxxx xxxx on lõplikult

kasutusest eemaldatud. Amortisatsiooni arvutamist ei katkestata põhivahendi xxxxxxx ajaks.

Põhivara amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse järgmisi amortisatsiooni norme: Hooned, rajatised ja nende struktuurikomponendid 2-10 % aastas;

Masinad ja seadmed “ 10-20 % aastas;

Arvutustehnika “ 33-50 % aastas; Transpordivahendid “ 10-20 % aastas; Majandusinventar “ 10-50 % aastas.

Amortisatsiooni arvestamine konteeritakse raamatupidamises järgmiselt: Deebet Hoonete amortisatsioon

Kreedit Hoonetele kogunenud kulum

Deebet Masinate ja seadmete amortisatsioon Kreedit Masinate ja seadmete kogunenud kulum

Deebet Transpordivahendite amortisatsioon Kreedit Transpordivahendite kogunenud kulum

Deebet Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete amortisatsioon Kreedit Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete kogunenud kulum

Kui ilmneb, et põhivara tegelik kasulik tööiga erineb algselt määratust, siis korrigeeritakse põhivara amortisatsiooninormi ja -arvestust. Amortisatsiooni arvestus peatatakse, kui põhivara jääkmaksumus on null.

5.1.7.2. Põhivara mahakandmine

Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg ja põhjus.

Põhivara mahakandmiseks krediteeritakse põhivara kontot ja debiteeritakse akumuleeritud kulumi kontot. Juhul, kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne kui kogu soetusmaksumus on amortiseeritud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. Kahjum kajastatakse perioodi tulemiaruandes kuluna:

Deebet Põhivara kogunenud kulum Deebet Kahjum põhivara mahakandmisest Kreedit Põhivara

5.1.7.3. Põhivara realiseerimisest tulenev kasum või kahjum Põhivara müügi kajastamine

Põhivara müük jääkmaksumuses:

Deebet Arveldused ostjatega Deebet Põhivara kogunenud kulum Kreedit Põhivara

Põhivara müük jääkmaksumusest suuremas väärtuses:

Deebet Arveldused ostjatega Deebet Põhivara kogunenud kulum Kreedit Põhivara

Kreedit Kasum põhivara müügist

Põhivara müük jääkmaksumusest väiksemas väärtuses:

Deebet Arveldused ostjatega Deebet Põhivara kogunenud kulum Deebet Kahjum põhivara müügist Kreedit Põhivara

5.2. Passivate arvestus

5.2.1. Lühiajaliste kohustuste arvestus

Lühiajalisteks kohustusteks loetakse kreditoorset võlgnevust xx xxxxx tekkepõhiselt kajastatud potentsiaalseid kohustusi, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvates üks aasta või vähem.

Lühiajaliste kohustuste hulka kuuluvad:

võlgnevused, mis tuleb tasuda kreeditori esimesel nõudmisel. Kui kokkuleppel kreeditoriga on kehtestatud tagasimaksete graafik, kajastatakse võlgnevus vastavalt kokkuleppelistele tähtaegadele, arvestamata kreeditori õigust võlgnevust igal hetkel välja nõuda. Nimetatud kokkuleppe ja maksegraafiku olemasolul kajastatakse võlgnevus, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta, pikaajalise kohustusena.

Kapitalirendi maksete puhul kajastatakse lühiajalise kohustusena maksed tähtajaga kuni 1 aasta.

5.2.1.1. Võlakohustused

Lühiajalised võlakohustused näidatakse järgmistel bilansikirjetel: Tagatiseta võlakohustused

Konventeeritavad võlakohustused

Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt

Tagatisteta võlakohustustena näidatakse raamatupidamiskohuslase poolt välja antud lühiajalised võlakohustused, sealhulgas välja antud võlakirjad juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Tagatiseta lühiajalised pangalaenud näidatakse kirjel Lühiajalised laenud krediidiasutustelt.

Kirjel Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil kuuluvad kajastamisele pikaajaliste pangalaenude ja pikaajaliste liisingvõlgade lühiajalised osad, s.o. osad, mille tasumise tähtaeg on järgmisel majandusaastal. Kajastamiseks kasutatakse kontosid:

Võetud lühiajalised laenud nominaalväärtuses Kapitalirendikohustused

Laenukohustuste pikaajaline osa

Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud vahendid

5.2.1.2. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest

Sellel kontol näidatakse ostjate (tellijate) lühiajalised ettemaksed ning avansid kaupade ja teenuste eest. Kajastamiseks kasutatakse kontot:

Ettemaksed toodete ja teenuste eest

5.2.1.3. Võlad hankijatele

Sellel kirjel kajastatakse nende hankijate arved, kes on müünud xxxxx xx/või teenuseid.

Raamatupidamises kasutatavad lausendid:

Kohustus hankija ees tekib, kui kreeditorilt saadakse xxxx xxxxx, teenuse vms. eest: Deebet Materjal, tooraine, kaubad, teenused

Kreedit Võlad hankijatele toodete ja teenuste eest

5.2.1.4. Maksuvõlad

Bilansireal Maksuvõlad näidatakse lühiajalised arvestatud maksuvõlad, mis on Maksuametile üle kandmata: töötajate palgast kinni peetud tulumaks, töötuskindlustusmakse, sotsiaalmaks, erisoodustustelt kinni peetud tulumaks, kingitustelt, annetustelt ja muudelt väljamaksetelt kinni peetud tulumaks.

5.2.1.4.1. Maksukohustused

Xxxxxx kontodel kajastatakse palkadelt ja palkadega võrdsustatud väljamaksetelt (puhkused, preemiad, jt lisatasud) kinnipeetud maksude võlg Maksuameti ees: Sotsiaalmaksu kohustus

Üksikisiku tulumaksu kohustus Töötuskindlustusmakse kohustus Kogumispensioni maksete kohustus Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaksu kohustus

5.2.1.4.2. Teiste maksude võlgnevus Maamaksu kohustus

Kui maksudega seotud kontodel on deebetsaldo, siis kajastatakse see bilansis real Maksude ettemaksed ja tagasinõuded.

Kohustusliku kogumispensioni makse peetakse kinni kohustatud isikutelt, kelleks on kohustuslikult ja vabatahtlikult liitujad.

5.2.1.4.3. Käibemaksu võlgnevus

Käibemaksu tagasiarvestusel kasutatakse sisendkäibemaksu otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Tulenevalt riigi raamatupidamise üldeeskirja nõudest kantakse sisendkäibemaksu tagastamisele mittekuuluv osa eraldi kulukontole.

Käibemaks kajastatakse järgmistel kontodel:

Käibemaksu kohustus Arvestatud käibemaks Sisendkäibemaks

Kui klient maksab kauba või teenuse eest ette, siis tuleb ettemaksult arvestada

käibemaksu, olenemata sellest, kas käive raamatupidamise seisukohast toimus või mitte.

5.2.1.5. Viitvõlgade arvestus

Viitvõlgade all kajastatakse aruandeperioodil maksmata kulusid ja need esitatakse järgmistel bilansiridadel:

5.2.1.5.1. Võlad töövõtjatele

Kajastatakse arvestatud ja kuludesse kantud, kuid väljamaksmata xxxx, sealhulgas preemiad, toetused, lisatasud ja muud töövõtjatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga:

Töötasu võlgnevus

Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus Deklareerimata kinnipeetud tulumaks

Deklareerimata kinni peetud ja arvestatud töötuskindlustusmakse Deklareerimata kinnipeetud kogumispension

Ühtlasi näidatakse siin aruandeperioodil väljateenitud ja kuludesse kantud, kuid väljamaksmata puhkustasukohustuse summad koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega (33,5%). Arvestus tehakse üks kord aastas. Majandusaasta lõpul viiakse läbi inventuur ja selgitatakse välja tegelikult väljateenitud, kuid väljavõtmata puhkuspäevade arv inimeste lõikes. Selle põhjal arvestatakse välja tegelik puhkustasukohustus xxxxx xxxxx ning bilansiline jääk viiakse vastavusse tegelikkusega.

Kasutatakse kontot:

Puhkustasude kohustus

Puhkustasukohustuse korrigeerimine majandusaasta lõpul:

inventeeritud kohustus on eelnevalt arvestatud kohustusest suurem:

Deebet Puhkusetasu

Deebet Sotsiaalmaks

Kreedit Puhkustasude kohustus

inventeeritud kohustus on eelnevalt arvestatud kohustusest väiksem: Deebet Puhkustasude kohustus

Kreedit Puhkusetasu

Kreedit Sotsiaalmaks

5.2.1.5.2. Jagatavad toetused ja annetused

Jagatavad toetused ja annetused (s.h. jagatavad stipendiumid) tuleb kajastada tekkepõhiselt kohustuse ja kulune hetkel, kui on tehtud otsus nende väljamaksmise kohta. Väljamaksmisel kohustus kustutatakse.

5.2.1.5.3. Intressivõlad

Siin näidatakse tekkepõhiselt arvestatud ja kuludesse kantud, kuid veel tasumata intressisummad, kasutades kontot:

Intressivõlad

Majandusaasta lõpuks maksmata intresside summa laenudelt, liisingutelt ning

arvelduskrediidi kasutatud osalt vastavalt lepingutele arvestatakse perioodi kulusse: Deebet Intressikulud

Kreedit Intressivõlad

Kohustusena arvestatud intresside tasumine:

Deebet Intressivõlad

Kreedit Raha ja pangakontod

5.2.2. Pikaajaliste kohustuste arvestus

Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvelevõetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgneval majandusaastal, kajastatakse aastaaruandes lühiajalise kohustusena.

Pikaajaliste kohustuste hulka kuuluvad:

tagatisega ja tagatiseta pikaajalised pangalaenud; kapitalirendi pikaajalised kohustused; pikaajalised kohustused finantsasutustele; pikaajalised kohustused hankijatele;

pikaajalised eraldised, s.h. pensionikohustused, edasilükkunud tulumaksu kohustus; põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest.

Kajastatakse kontodel:

Pikaajalised kohustused

Põhivara sihtfinantseerimist kantakse iga-aastaselt raamatupidamiskohuslase tuludesse sihtfinantseerimise xxxxx soetatud vara kasuliku kasutusea jooksul ja kajastatakse tegevusaruande kirjel Tulu põhivara sihtfinantseerimisest.

5.2.3. Netovara

Sihtasutuse netovara koosneb:

sihtkapital – sellel kirjel kajastatakse eelnevast arvestussüsteemist üle tulevad investeeringud:

kirjendatakse kontol Sihtkapital

Eelmiste perioodide jaotamata tulem – siin kajastatakse eelmistest perioodidest kogunenud xxxxx xx kahjum, mida võib kasutada reservide moodustamiseks: kirjendatakse kontol

Akumuleeritud üle-/puudujääk.

Aruandeaasta tulem – siin kajastatakse aruandeaasta jooksul kujunenud kasum või kahjum:

kirjendatakse kontol Aruandeperioodi tulem.

6. TULUDE JA KULUDE ARVESTUS

Sihtasutus kajastab oma tulusid ja kulusid EV RP seaduse xxxx 2 xxxxx xx. 1 põhimõtetest lähtuvalt.

6.1. Tulude arvestus Sihtasutuse tegevustuludeks on:

tulud majandustegevusest, sihtfinantseerimine linna eelarvest, tulud põhivara sihtfinantseerimisest, muud tulud.

Tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku momenti ostjale.

Tulu kajastatakse siis, kui sihtasutusel tekib summale nõudeõigus. Tulu saadakse, kui saadud ja saadaolevast tasust turuhinnas arvatakse maha käibemaks ja allahindlused.

6.1.1. Tulud majandustegevusest

Antud tulude-kulude aruande real näidatakse järgmise sisuga tulud:

Tulud koolitusteenustest Tulu ruumide rentimisest

Kaupade müük

Põhiosa kaupade müügitulust laekub sihtasutuse sööklast SYGla. Tulud kajastatakse järgnevatel raamatupidamiskontodel:

Tulud kauba müügist (käibemaksuga 18%)

Muud teenused

Põhiosa teenuseid osutatakse sihtasutuse õpilaskodus. Tulud kajastatakse järgnevatel raamatupidamiskontodel:

Tulud osutatud teenustest (käibemaksuta) Tulud osutatud teenustest (käibemaksuga 5%)

6.1.2. Tegevuskulude sihtfinantseerimine linna eelarvest

Kuressaare Linnavalitsuse ja SÜG Sihtasutuse vahel sõlmitud finantseerimislepingu alusel toimub sihtasutuse rahastamine. Saadud sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna.

Tulu põhivara sihtfinantseerimisest

Põhivara sihtfinantseerimise tuludesse kantakse iga-aastaselt kooli poolt sihtfinantseerimise arvelt soetatud põhivaralt aruandeaastal arvestatud kulumi osa.

Tulu kajastatakse järgmisel raamatupidamiskontol: Tulu põhivara sihtfinantseerimisest

6.1.3. Muud tulud

Muude tuludena kajastatakse tulud, mida eelpool pole kajastatud. Neid tulusid kajastatakse järgnevatel kontodel:

Tulud väikevahendite müügist käibemaksuga Tulud põhivahendite müügist Sihtstipendiumid

Annetused

Sihtotstarbelised toetused – välisgrandid Sihtotstarbelised toetused – Eestist Kasum põhivara müügist

Aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate kasum Eelmiste perioodide tulud

Muud tulud

6.2. Tegevuskulude arvestus

Kuludesse kantakse kõik aruandeperioodil tehtud kulud, sealhulgas perioodilised kulud. Kuna sihtasutus kasutab käibemaksu tagasiarvestamisel proportsiooni, siis kajastatakse osa käibemaksust sisendkäibemaksu kontol osa aga käibemaksu kulukontol. Raamatupidamises tehakse kulukanded algdokumendi alusel, mis on kinnitatud direktori poolt.

Tulude ja kulude arvestust peetakse struktuuriüksuste lõikes.

6.2.1. Tegevuskulud

Tegevuskulud kajastavad aruandeperioodil müüdud ostukaupade ja -materjalide maksumust soetushinnas, ostetud kütuse ja elektrienergia kulu, õppetöö läbiviimiseks ja üldhaldusele tehtud ostumaterjalide ning ostetud kütuse ja elektrienergia kulu, ostetud kaupade, toorme- ja materjalikadusid ja allahindlussummat. Samuti kajastatakse siin üürikulud, reklaamikulud, kantseleikulud, raamatupidamise ja audiitorkontrolli teenustasud, aruandeperioodile langevad vara kindlustusmaksed, riigilõiv, lähetuskulud, põhivara rendimaks kasutusrendi korral, väheväärtusliku vara kulu, sidekulud, panga teenustasud, teiste ettevõtete poolt osutatud põhivara xxxxxxx xx hoolduskulud, tuletõrje- ja valvekulud, varem kuludesse kandmata lootusetud ja ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad ostjatelt, muud tegevuskulud.

Sihtasutuse töötajatele, xxxxx amet nõuab eririietust, on lubatud eririietuse soetamine sihtasutuse vahenditest. Eririietuse hooldustasud tasub töötaja ise ning need hüvitamisele ei kuulu.

Kasutatakse järgmisi kontosid:

Bürootarbed

Trükised ja muud teavikud Paljundus- ja printimiskulud Tõlketeenused

Sideteenused Postiteenused Pangateenused Majandusvedude teenused Esindus- ja vastuvõtukulud

Kingitused ja auhinnad (va oma töötajatele) Xxxxxxxx- xx auditeerimisteenused

Info- ja PR teenused

Muud administreerimiskulud Lühiajalised lähetused Koolitusteenused

Xxxx xx soojusenergia Elekter

Vesi ja kanalisatsioon

Korrashoiu- ja remondimaterjalid, lisaseadmed ja -tarvikud Korrashoiuteenused

Valveteenused

Remont, restaureerimine, lammutamine Kindlustusmaksed

Üür ja rent

Muud kinnistute, hooneteja ruumide kulud Sõidukite kütus

Sõidukite korrashoiu- ja remondimaterjalid, lisaseadmed ja –tarvikud Sõidukite xxxxxx xx hooldus

Sõidukite kindlustus Infotehnoloogiline riistvara ja tarvikud

Kommunikatsioonitehnoloogiline riistvara ja tarvikud Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiline tarkvara Remondi- ja hooldusteenused

Inventar xx xxxxx tarvikud

Inventari remondi- ja hooldusteenused Inventari rent

Toiduained Õpikud

Tööraamatud ja –vihikud Muud õppevahendid

Muud õppevahendite ja koolituse kulud (õpilasüritused) Xxx- xx vormiriietus

6.2.2. Personalikulud

Tööjõukulude all näidatakse aruandeperioodil arvestatud xxxx, preemiad, toetused, lisatasud, aruandeperioodil väljateenitud, kuid väljamaksmata puhkustasud ja muud töövõtjatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga.

Kasutatakse järgmisi kontosid:

Töötajate töötasud – nõukogu ja juhatuse liikmed Töötajate töötasud – juhid

Töötajate töötasud – tippspetsialistid Töötajate töötasud – keskastme spetsialistid Töötajate töötasud – töölised ja abiteenistujad Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu

Sotsiaalmaksukulud

Näidatakse sotsiaalmaksu töötuskindlustusmakse ja kohustuslike kindlustusmaksete kulud järgmistel kontodel:

Sotsiaalmaks Töötuskindlustus

6.2.2.1. Puhkusetasu arvestus

Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemlat eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Puhkuse kestust arvutatakse kalendripäevades. Töötajatele puhkusetasude arvutamise aluseks on puhkuste ajakava ja xxxxxx käskkiri. Puhkuste ajakava koostatakse iga kalendriaasta kohta jaanuaris ja esitatakse raamatupidamisse 31. jaanuariks. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel.

Töölepingu lõppemisel makstakse töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist

hüvitust, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.. Puhkusetasud kantakse aasta jooksul kuludesse. Puhkusekohustuste summat korrigeeritakse aasta lõpul inventuuri tulemuste põhjal.

6.2.3. Põhivara amortisatsioon ja väärtuse xxxxxx

Näidatakse aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon, allahindlussumma ja allahindluse korrigeerimise summa.

Amortisatsioon kajastatakse järgmistel kontodel:

Hoonete amortisatsioon

Masinate ja seadmete amortisatsioon Transpordivahendite amortisatsioon

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete amortisatsioon

6.2.4. Muud ärikulud

Muude ärikulude hulka kuuluvad kulud, mis ei ole seotud kooli põhitegevusega. Siia kuuluvad kahjum oma materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest, külaliste vastuvõtukulud, kingitused, trahvikulud, maksuviivised ja mitmesugused muud nõuded, aruandeperioodi kohalikud maksud, aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate kulu, ühingute ja liitude liikmemaksud, looduskeskkonnale tekitatud kahju kompensatsioonid, realiseeritud ja realiseerimata kahjum valuutakursi muutustest ostjatelt saadaolevate ja hankijatele makstavate summade osas ning muud ärikulud.

Sihtasutuse oma töötajatele tehtavad erisoodustused kuuluvad maksustamisele tööandja juures tulumaksu ja sotsiaalmaksuga. Erisoodustuste summa kantakse kuludesse väljamaksmisel xx xxxxxx kantakse üle erisoodustuse väljamaksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. EV kehtib kassapõhine maksustamine.

Kulud kajastatakse järgmistes kontogruppides:

Erisoodustused

Kahjum vara likvideerimisest Xxxxxxx ja viivised

Muud ärikulud

6.2.5. Finantskulud

6.2.5.1. Intressikulud

Siin näidatakse lühi- ja pikaajaliste võlakohustuste intressikulud.

Kajastatakse kontol:

Intressikulud

6.2.6. Erakorralised kulud

Sellel kirjel kajastatakse ühekordsed kulud, mis ei ole omased sihtasutuse tavalisele tegevusele. Sealhulgas kahjumid loodusõnnetustest, tulekahjudest ja muudest erakorralistest sündmustest.

Kajastatakse kontol:

Erakorralised kulud

Xxxx 1

KONTOPLAAN

100000	Xxxxx
100100	Arvelduskonto Ühispangas
1001002	Arvelduskonto Ühispangas (deposiit)
1001003	Arvelduskonto Sampo Pangas
103000	Nõuded ostjate vastu (v.a. põhivara müük)
103550	Saamata sihtfinantseerimine
103560	Saamata seadusandlusest tulenevad toetused
103610	Kinnipidamised töötasust
1036901	Muud nõuded (baari käive)
1036902	Muud nõuded (Laevakompanii)
103700	Käibemaksu ettemaks
103701	Sisendkäibemaks
103710	Sotsiaalmaksu ettemaks
103720	Üksikisiku tulumaksu ettemaks
103730	Töötuskindlustusmaksete ettemaks
103740	Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaksu ettemaks
103750	Maamaksu ettemaks
103920	Kulude ettemaksed töövõtjatele
103990	Muud ettemkastud tulevaste perioodide kulud
108100	Tooraine ja materjal
108400	Ostetud kaubad müügiks
155100	Hooned (v.a. eluhooned) soetusmaksumuses
155109	Muud rajatised soetusmaksumuses (staadion)
155110	Hoonete (v.a. eluhoonete) kogunenud kulum
155119	Muude rajatiste kogunenud kulum
155400	Masinad ja seadmed soetusmaksumuses
155405	Transpordivahendid soetusmaksumuses
155410	Masinate ja seadmete kogunenud kulum
155415	Transpordivahendite kogunenud kulum
155500	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed soetusmaksumuses
155510	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete kogunenud kulum
155600	Muu amortiseeruv põhivara soetusmaksumuses
155610	Muu amortiseeruva põhivara kogunenud kulum
155910	Lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused
201000	Võlad hankijatele toodete ja teenuste eest
202000	Töötasu võlgnevus
202001	Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus
202002	Deklareerimata kinnipeetud tulumaks
202003	Deklareerimata kinni peetud ja arvestatud töötuskindlustusmaks
202004	Deklareerimata kinnipeetud kogumispension
202010	Puhkusetasude kohustus
203000	Käibemaksu kohustus
203001	Arvestatud käibemaks
203010	Sotsiaalmaksu kohustus
203020	Üksikisiku tulumaksu kohustus
203030	Töötuskindlustusmakse kohustus
203035	Kogumispensioni maksete kohustus

203040	Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaksu kohustus
203050	Maamaksu kohustus
203550	Sihtfinantseerimisega seotud kohustused
203601	Edasiandmisele kuuluvad laekumised
203850	Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid
203856	Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud vahendid
203860	Saadud seadusandlusest tulenevate toetuste ettemaksed
2039001	Ettemaksed lapsevanematelt (toidu eest)
2039002	Ettemaksed (toidutalongid)
2039003	Ettemaksed (raamatud-töövihikud)
2039004	Ettemaksed (õpilaskodu toitlustamine)
2039005	Ettemaksed (koolikapp)
203990	Muud saadud ettemaksed
208110	Võetud lühiajalised laenud nominaalväärtuses
208120	Võetud pikaajalised laenud nominaalväärtuses
208200	Kapitalirendikohustused
258100	Laenude pikaajaline osa nominaalväärtuses
258200	Kapitalirenidkohustuse pikaajaline osa
292000	Sihtkapital
298000	Akumuleeritud üle-/puudujääk
299000	Aruandeperioodi tulem
322000	Tulu koolitusteenuse osutamisest
322030	Tasu töövihikute, õppematerjali ja muude õppekulude katteks
3220401	Xxxxxxxxxxx tasu toidu eest
3220402	Toitlustusteenus
3220403	Tulu algklasside toitlustamisest (riigielarvest)
322050	Õppekava välisest tegevusest saadud tulu
3220501	Tulu ruumide rentimisest
3220502	Tulu paljundusest
3220503	Kabaree tulu
3220504	solistide konkursi tulu
3220505	Saagpaku fond
3220506	Teatrifestivali tulu
322090	Muud tulud haridusalasest tegevusest
3220901	Majutusteenus õpilastele
3220902	Majutusteenus turistidele
350000	Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
3500002	Sihtfinantseerimine (solistide konkurss)
3500003	Sihtfinantseerimine (teatrifestival)
3500004	Sihtfinantseerimine (Comeniuse projekt)
3500005	Sihtfinantseerimine (kabaree)
3500006	Sihtfinantseerimine (SA KIK)
3500009	Sihtfinantseerimine (muud)
350010	Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks
350020	Välisabi tegevuskuludeks
350200	Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
350020	Kohalike omavalitsuste vahelised toetused
500200	Nõukogu ja juhatuse liikmete astme- või põhipalk xx xxxxx suurendus
500201	Nõukogu ja juhatuse liikmete lisatasud
500203	Nõukogu ja juhatuse liikmete preemiad ja tulemustasud

500204	Nõukogu ja juhatuse liikmete puhkusetasud
500205	Nõukogu ja juhatuse liikmete toetused
500207	Nõukogu ja juhatuse liikmete hüvitised
500210	Juhtide astme- või põhipalk xx xxxxx suurendus
500211	Juhtide lisatasud
500213	Juhtide preemiad ja tulemustasud
500214	Juhtide puhkusetasud
500215	Juhtide toetused
500217	Juhtide hüvitised
500240	Tippspetsialistide astme- või põhipalk xx xxxxx suurendus
500241	Tippspetsialistide lisatasud
500243	Tippspetsialistide preemiad ja tulemustasud
500244	Tippspetsialistide puhkusetasud
500245	Tippspetasialistide toetused
500247	Tippspetasialistide hüvitised
500250	Keskastme spetsialistide astme- või põhipalk xx xxxxx suurendus
500251	Keskastme spetsialistide lisatasud
500253	Keskastme spetsialistide preemiad ja tulemustasud
500254	Keskastme spetsialistide puhkusetasud
500255	Keskastme spetsialistide toetused
500257	Keskastme spetsialistide hüvitised
500280	Tööliste ja abiteenistujate astme- või põhipalk xx xxxxx suurendus
500281	Tööliste ja abiteenistujate lisatasud
500283	Tööliste ja abiteenistujate preemiad ja tulemustasud
500284	Tööliste ja abiteenistujate puhkusetasud
500285	Tööliste ja abiteenistujate toetused
500287	Tööliste ja abiteenistujate hüvitised
500500	Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu
506000	Sotsiaalmaks töötasudelt ja toetustelt
506010	Sotsiaalmaks erisoodustustelt
506030	Tulumaks erisoodustustelt
506040	Töötuskindlustusmakse
550000	Bürootarbed
550001	Trükised ja muud teavikud
550002	Paljundus- ja printimiskulud
550003	Tõlketeenused
550010	Sideteenused
550011	Postiteenused
550012	Pangateenused
550013	Majandusvedude teenused
550040	Esindus- ja vastuvõtukulud (v.a. kingitused ja auhinnad)
500041	Kingitused ja auhinnad (v.a. oma töötajatele)
550050	Juriidilised teenused
550051	Arvestus ja auditeerimisteenused
550060	Info ja PR teenused
550099	Muud administreerimisteenused
550301	Lühiajalise lähetuse majutuskulud
550302	Lühiajalise lähetuse sõidukulud
550304	Lühiajalise lähetuse päevarahad
550400	Koolitusteenused

551100	Xxxx xx soojusenergia
551101	Elekter
551102	Vesi ja kanalistasioon
551103	Korrashoiu ja remondimaterjalid
551104	Korrashoiuteenused
551105	Valveteenused
551106	Remont, restaureerimine, lammutamine
551107	Kindlustusmaksed
551108	Üür ja rent
551109	Muud kinnistu, hoonete, ruumide kulud
551300	Maismaasõidukite kütus
551303	Maismaasõidukite korrashoiu- ja remondimaterjalid
551306	Maismaasõidukite xxxxxx xx hooldus
551307	Maismaasõidukite indlustus
551400	Infotehnoloogiline riistvara ja tarvikud
551401	Kommunikatsioonitehnoloogiline riistvara ja tarvikud
551410	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiline tarkvara
551460	Remondi- ja hooldusteenused
551500	Inventar xx xxxxx tarvikud
551560	Remondi- ja hooldusteenused
551580	Rent
552100	Toiduained
552400	Õpikud
552420	Tööraamatud ja –vihikud
552440	Muud õppevahendid
552490	Muud õppevahendite ja koolituse kulud
553200	Xxx- xx vormiriietus
601000	Käibemaks
601010	Maamaks
601060	Muud maksud
601070	Riigilõivud
611000	Hoonete (v.a. eluhooned) amortisatsioon
611009	Muude rajatiste amortisatsioon
611400	Masinate ja seadmete amortisatsioon
611405	Transpordivahendite amortisatsioon
611500	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete amortisatsioon
611605	Muu amortiseeruva materiaalse põhivara amortisatsioon
650100	Intressi-, viivise- ja kohustistasu kulu võetud laenudelt
650200	Intressi-, viivise- ja kohustistasu kulu kapitalirendilt
655000	Intressitulu deposiitidelt

Xxxx 2

BILANSI VORM

Perioodi lõpuks Perioodi alguseks

AKTIVA

Xxxxx

Käibevara

Raha ja pangakontod Nõuded ostjate vastu

Nõuded emaettevõtte ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu Tulevaste perioodide ettemakstud kulud

Varud

Käibevara kokku

Põhivara

Maa ja ehitised Muu inventar Põhivara kulum Põhivara kokku

KOKKU AKTIVA PASSIVA

Kohustused ja netovara Lühiajalised kohustused Võlad hankijatele

Võlad emaettevõttele ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtetele Maksukohustused

Personali maksukohustused Võlad töövõtjatele

Muud kohustused ja saadud ettemaksed Pikaajalise laenukohustuse lühiajaline osa Lühiajalised kohustused kokku

Pikaajalised kohustused

Laenukohustused

Muud pikaajalised kohustused Sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused kokku

Netovara

Sihtkapital

Akumuleeritud ülejääk (puudujääk) Aruandeperioodi ülejääk (puudujääk) Netovara kokku

KOKKU PASSIVA

Xxxx 3

TULEMIARUANDE VORM

Xxxxxxxx aastal Eelmisel aastal

Tegevustulud

Müüdud tooted ja teenused Sihtotstarbelised toetused

Toetus kohaliku omavalitsuse eelarvest Tegevustulud kokku

Tegevuskulud

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kulud Jagatud stipendiumid

Tööjõukulud

Mitmesugused tegevuskulud Põhivara amortisatsioon Tegevuskulud kokku

Finantstulud ja –kulud Intressitulu Intressikulu

Finantstulud/–kulud kokku

Aruandeaasta xxxxx

Xxxx 4

PROJEKTI RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE

Raamatupidamisdokumentide kinnitamine

Kõik raamatupidamisdokumendid kinnitab SÜG Sihtasutuse juhatuse esimees dokumentide saabumise kuupäeval.

Sihtfinantseerimise kajastamine

Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil tehakse kulutused, mille kompenseerimiseks on sihtfinantseerimine mõeldud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui on täiesti xxxxxx, et toetuse taotlus on rakendusüksuse poolt aktsepteeritud ja sihtfinantseerimine leiab aset. Struktuuritoetusest finantseeritav summa kajastatakse raamatupidamises projekti väljamaksetaotluse aktsepteerimisel rakendusüksuse poolt nõudena ja tulevaste perioodide tuluna.

Xxxxxx xxxxxxxx ja kajastamine

Xxxxxx soetamisel võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Xxxxxx soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinatseerimisest. Soetatud xxxxx amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Projektiga seotud tulude ja kulude arvestus

Projekti tulude ja kulude eristamiseks teistest SÜG Sihtasutuse tuludest ja kuludest on raamatupidamisprogrammi sisse viidud eraldi osakond, nr. 5 Teadus- ja Huvikool.

Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse taotleja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval. Toetuse tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse toetuse xxxxx xxxxx kulude aktsepteerimise kuupäev.

Projektiga seotud kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Kulusid kajastatakse tulemiaruandes siis, kui projekt on lõppenud või projekti etapp on lõppenud ehk väljamaksetaotlus on aktsepteeritud. Enne seda kajastatakse hankijate poolt esitatud kuluarved ettemakstud tulevaste perioodide kuluna.

Käibemaksu arvestus

SÜG Sihtasutus on käibemaksukohustuslane. Sisendkäibemaksu arvestamisel kasutatakse otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Käibemaks arvestatakse tuludelt, mida teenivad SÜG Sihtasutuse struktuuriüksused xxxxxx xx hostel, sisendkäibemaks arvestatakse tagasi nende üksuste kuludelt. Tulenevalt riigi raamatupidamise üldeeskirja nõudest kantakse sisendkäibemaksu tagastamisele mittekuuluv osa eraldi kulukontole.

Raamatupidamisdokumentide säilitamine

Projektide raamatupidamise originaaldokumendid köidetakse eraldi registritesse ning säilitatakse lepingus märgitud tähtaja lõpuni. Originaaldokumentidest tehtud koopiad köidetakse koos teiste asutuse raamatupidamisdokumentidega ning säilitatakse vastavalt sise-eeskirjas märgitud tähtaegadele.