Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon Mootorkelgu komisjoni võistlusmäärused
Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon Mootorkelgu komisjoni võistlusmäärused
EMV ja EKV MOOTORKELGU KROSSIS 2015/2016
1. DEFINITSIOON
2. MOOTORKELGUD JA VÕISTLUSKLASSID
2.1 Mootorkelgud
2.2 Klassid
3. VÕISTLUSTE KORRALDAJA
4. SÕITJAD
4.1 Sõitjate vanus
4.2 Võistlusnumbrid
5. RAJAD
6. REGISTREERIMINE
6.1 Registreerimistasud
6.2 Tehniline ülevaatus
6.3 Litsentsid ja kindlustused
7. TREENINGUD
8. TEHNILISED EESKIRJAD
8.1 Kütus
8.2 Porikumm
8.3 Tagatuli
8.4 Turvalüliti ehk süütevoolu katkestaja
8.5 Konstruktsioonis lubatud muudatused
9. START
9.1 Stardiala
9.2 Väline abi
9.3 Startimisviis
9.4 Valestart
9.5 Ametlikud märguanded
9.6 Boksid ja rajaboksid
10. VÕISTLUSED
10.1 Võistluse kulg
10.2 Käitumine võistluse käigus
11. EESTI MEISTRI- JA KARIKAVÕISTLUSED
11.1 Piirtemperatuur
11.2 Võistlussõidud
11.3 Eesti meistri-ja karikavõistluste etapid
11.4 Auhinnad
11.5 Tulemused ja punktid
11.6 Hooaja punktiarvestus (vt. ka XXXX 3 )
12. OHUTUS
13. PEAKOHTUNIKU VOLITUSED
14. PROTESTID
15. REKLAAM
XXXX 1. Kohtunike lipud ja märguanded XXXX 2. Võistluste xxxxxxxx
XXXX 3. Hooaja punktiarvestus XXXX 4.
MOOTORKELGUKROSS
1. DEFINITSIOON
Mootorkelgukross – võistlus, mis toimub maastikul suletud xxxxx. Sõidud toimuvad spetsiaalselt ettevalmistatud xxxxx, mille hulka kuuluvad hüpped, mäkketõusud ja langused. Rada valmistatakse lumest.
Määruste täiendused, parandused ja lisad tehakse teatavaks esimesel võimalusel EMF kodulehel (xxx.xxxxxx.xx), xxx.xxxxxxxx.xxx/xxxxxx/xxxxxxxxxx/ ja/või EMF liikmesklubide kaudu, võistluste juhendite abil või hiljemalt võistlejate koosolekul võistluspaikades.
Käesolevad reeglid kehtivad lisaks võistlusreeglistikule kõigis EMF Mootorkelgu komisjoni (edaspidi EMF) loal Eestis korraldatud mootorkelgvõistlustel. Xxxx osas järgitakse motokrossi reegleid.
2. MOOTORKELGUD JA VÕISTLUSKLASSID
2.1 Mootorkelgud
Võistlustel on lubatud kasutada tehases valmistatud mootorkelke. Tehnilised nõuded vastavalt FIM määrustele.
2.2 Klassid
Rahvuslikel võistlustel võisteldakse järgmistes võistlusklassides.
2.2.1 Pro
Vabaklass, mootorkelk peab vastama punktis 2.1 kirjeldatud tingimustele.
2.2.2 Hobby
Vabaklass, mootorkelk peab vastama punktis 2.1 kirjeldatud tingimustele.
2.2.3 Beginners
Vabaklass, sobilik eelneva võistluskogemuseta võistlejatele. Mootorkelk peab vastama punktis 2.1 kirjeldatud tingimustele. Hooaja kokkuvõttes esikolmikusse tulnud võistlejad peavad uuel hooajal valima uue võistlusklassi; need võistlejad uuel hooajal samas võistlusklassis võistelda ei saa.
2.2.4 Junior
Standardklass, lubatud mootori töömaht maksimaalselt 600 m3. Keelatud on kasutada tootjate valmistatud “racing” mudeleid.
Istet lubatud muuta (madalamaks tegemine).
2.2.5 Veteranide klass
Vabaklass, sõitja võib osaleda veteranide klassi võistlustel selle kalendriaasta algusest, mille jooksul ta saab 40-aastaseks.
Veteranide klassis on mootorimaht, jahutusviis, seadistusviis ja seadistusaste vabad.
Mootorkelk peab vastama punktis 2.1 kirjeldatud tingimustele.
3. VÕISTLUSTE KORRALDAJA
3.1 Võistluste korraldaja on EMF, EMF’i liikmesklubi, organisatsioon või füüsiline isik, kellele EMF Mootorkelgu komisjon on andnud õiguse võistluse korraldamiseks, kes on võtnud enesele kohustuse järgida kõiki EMF nõudeid ja määrusi ning vastutab nende täitmise eest.
3.2 Võistluste korraldaja on kohustatud peakohtunikuna kasutama EMF’i kohtunikulitsentsi omavat isikut.
4. SÕITJAD
4.1 Sõitjate vanus
• Juunior 11. sünnipäevast–15. aastakäigu lõpuni
• Pro alates 16. aastakäigust
• Hobby alates 16. aastakäigust
• Veteranid alates 40. aastakäigust
• Beginners alates 16. aastakäigust
Aastakäigu all peetakse silmas kalendriaastat, mille käigus võistleja saab vastavalt võistlusklassis nõutud vanuseliseks.
4.2 Võistlusnumbrid
Võistlusnumbrite värvitoonid on vabad, kuid võistlusnumbrid peavad olema eristatavad taustast.
Võistleja saab broneerida oma soovitud võistlusnumbri hooajale eelnevalt EMFis (xxxx@xxxxxx.xx).
Xxxx esimest numbrit (1; 2; 3) on broneeritud vastavalt eelmise hooaja Eesti meistrivõistluste tulemustele.
Kõik võistlejad on kohustatud kasutama võistlusnumbreid ja paigaldama need sõiduki külgedele nähtavatesse kohtadesse.
Võistlusnumbri põhjendatud muutused võistluse jooksul tuleb peakohtunikuga kooskõlastada enne järgnevaid võistlussõite.
5. RAJAD
Raja pikkus peab olema minimaalselt 400 m ja maksimaalselt 2000 m. Raja kõige kitsam koht ei või olla vähem kui 8 meetrit. Rada ääristavaid lumevalle raja laiuse mõõtmisel ei arvestata, raja põhi peab olema minimaalselt 8 meetrit lai. Xxxxx saavutatav keskmine kiirus ei või ületada 60 km/h. Rajal paiknevad hüpped tuleb luua sellised, et maandumine toimuks allamäge. Nn. stop-hüpped on keelatud.
Xxxxx ei või olla selliseid järjestikuseid kurve (S-kurve), kus tekib xxxx üks sõidutrajektoor.
6. REGISTREERUMINE
Võistlustele eelregistreerimine lõpeb 2 päeva enne võistlust kodulehel xxx.xxxxxx.xx.
6.1 Registreerimistasud
2015/2016. Hooaja maksimaalsed registreerimistasud.
6.1.1 Eesti meistrivõistlused kuni 60 €
6.1.2 Eesti karikavõistlused kuni 50 €
6.2 Tehniline ülevaatus
Tehnilisele ülevaatusele peab võistleja ilmuma isiklikult xxxx xxx võistlussõiduki ja turvavarustusega enne treeningsõitude algust. Tehnilist ülevaatust läbimata
võistlusstarti ei lubata!
Tehnilise ülevaatuse teostaja, korra xx xxx määrab võistluste korraldaja kokkuleppel peakohtunikuga.
6.3 Litsentsid ja kindlustused
Eesti meistri- ja karikavõistlustel on võistluslitsentsid kohustuslikud. Võistluslitsentsid väljastatakse vastavalt EMF’i poolt kehtestatud korrale.
2015/2016 hooajal on EMF kehtestanud alljärgnevad litsentsitasud:
• Mootorkelgu rahvuslik litsents kõikidele võistlusklassidele - 35 eurot
• Ühekordne võistlusluba võistlejale, kes ei soovi osaleda kogu sarjas- 25 eurot
7. TREENINGUD
Võistlustel on treeningud kohustuslikud ja nende kestus on vähemalt 2 ringi või maksimaalselt 15 minutit. Treeningud on keelatud 30 minutit enne (esimest) starti, kui võistluse direktor ei ole selleks andnud erandkorras loa.
Rajaga tutvumine võidakse viia xxxx xxxx rajameistri juhendamiseta.
8. TEHNILISED EESKIRJAD
8.1 Kütus
Kütusena lubatakse kasutada bensiini 95E, 98E ja väikemasinate bensiini. PRO klassi Eesti meistrivõistlustel lubatakse kasutada FIM-i määratletud kütust (www.fim- xxxx.xxx).
8.2 Porikumm
Mootorkelgul peab olema originaalne porikumm või piisavalt jäik (ei või vajuda veolindile) enda valmistatud porikumm, mis on maast maksimaalselt kuni 100 mm kõrgusel, kui sõitja istub xxxx xxxxx.
8.3 Tagatuli
Mootorkelgul peab olema punane tagatuli minimaalsete mõõtudega 4 x 5 cm ja see peab mootori töötades põlema. Tagatule heledus peab PRO klassis vastama piduritulele (= 21 W hõõglamp vms xxxxxx lamp).
8.4 Turvalüliti ehk süütevoolu katkestaja
Turvalüliti peab olema sõitmise ajal sõitja külge kinnitatud. Turvalüliti tööpõhimõtet ei või muuta.
8.5 Konstruktsioonis lubatud muudatused
8.5.1 Kasutada võib xxxx originaalseid juhtsuuski või neile vastavaid suuski, kui need vastavad ohutuseeskirjadele.
8.5.2 Suusa materjal on metall või plast, aluspinna plastkate on lubatud.
8.5.3 Suuskade vedrusid ja amortisaatoreid võib vahetada kelgu xxxxx muutmata.
Kaldestabilisaatori võib vahetada, eemaldada või lisada.
8.5.4 Kelgul peab olema töökorras suretuslüliti.
8.5.5 Käekaitsed on lubatud.
8.5.6 Plastist põhjakaitse on lubatud.
8.5.7 Kelgu raami tugevdamine on lubatud mõõtmeid muutmata. Kelgu raam hõlmab lindi tunnelit ja esiraami, millele kinnituvad suuskade tugivardad.
8.5.8 Tuuleklaasi võib eemaldada.
8.5.9 Esituled võib eemaldada.
8.5.10 Kelgu xxxxx xx plastosad võib vahetada mõõtmeid muutmata.
8.5.11 Elektrilise xxxxxxxx xx aku võib eemaldada.
8.5.12 Alusraami rattaid võib lisada või vähendada.
8.5.13 Piikide ehk naeltega veolintide kasutamine pole lubatud. Välja arvatud konkreetsele mudelile tootja poolt standardvarustusena ette nähtud naastudega veolint.
9. START
9.1 Stardiala
Rada peab stardijoone juures olema piisavalt lai, et ühest reast saaks startida vähemalt 10 mootorkelku. Iga mootorkelgu jaoks tuleb laiussuunas arvestada 1,5 meetrit ruumi. Stardijoon peab paiknema nii, et see võimaldab ühtlast starti ja võrdseid võimalusi kõigile võistlejatele. Stardisirgele järgnev kurv ei või olla nn. S-kurv, kus sõidutrajektoorid lõikuvad. Stardijoonele liigutakse ooteala kaudu. Ooteala asub stardijoone läheduses, väljaspool rada ning võistlejad tulevad sellele 5 minutit enne starti. Stardikurv soovitatakse enne iga starti tasandada.
9.2 Väline abi
Ootealal võivad sõitjale lisaks olla mehaanikud ja korraldajad, üks abiline sõitja kohta. Stardialal on ühe abilise kohalolek lubatud. Abiline peab lahkuma 15 sekundit enne stardiprotseduuri algust.
9.3 Startimisviis
Start toimub ühisstardina töötavate mootoritega, kõik sõitjad ühel joonel. Startimisel peab mootorkelgu juhtsuusa eesmine osa olema stardijoonel. Kui ajasõite ei korraldata, siis stardikohad loositakse. Kui ajasõidud või loosimine on tehtud, määratakse stardikohad kõikidele sõitudele ajasõidu või loosimise tulemuste põhjal. Start toimub lipu või punase tule abil. Starter näitab rohelist lippu, kuni kõik sõitjad on jõudnud stardijoonele. Startimise märguandeks näidatakse tahvlit “15” 15-ks sekundiks, pärast seda tahvlit “5”. Start antakse 5 – 10 sekundi jooksul xxxxx tahvli
„5“ näitamist lipu näitamise või punase tule kustumisega.
9.4 Valestart
Starter lehvitab valestardi toimumise korral punast lippu ja võistlus katkestatakse. Sellisel juhul peavad võistlejad minema tagasi stardijoonele algses järjekorras.
Xxxxxxxxxx teinud sõitja läheb uueks stardiks oma xxxxxx xx eemaldab turvalüliti kelgu küljest. Sõitja seisab kelgu astmelaual hoides turvalülitit xxx xxxx kiivri kõrgusel.
Pärast stardikäsklust kinnitab sõitja turvalüliti ja käivitab kelgu.
Valestardi korral võib peakohtuniku otsusega määrata valestardi teinule ka võistluse käigus stop-and-go karistuse seisuajaga 20 sekundit. Sellisel juhul võistlust uue stardi läbiviimiseks ei katkestata.
9.5 Ametlikud märguanded
Enne treeningsõitude algust teeb võistluse peakohtunik kõigile lipukohtunikele lipukohtunike märguannete instruktaazhi vastavalt käesoleva määruse LISAle 1. Kohtunikele selgitatakse vastutus jälgitava rajaosa seisukorra eest (kivide ja muude lahtiste esemete eemaldamine tagades nii enda kui võistlejate ohutuse).
9.6 Boksid ja rajaboksid
Boksid peavad xxxxx xxxxxx- xx ooteala läheduses ning sinna peab olema boksidest otsene juurdepääs. Boksides peavad olema piisavad sanitaarruumid, vahendid mootorkelkude ülevaatuse teostamiseks. Bokside juures peab olema ka proovirada. Bokside juures peab olema piisav parkimisala sõitjate transpordivahenditele.
Boksis peab mootorkelgu all xxxxx xxxxx õlikindel matt. Mati miinimummõõdud on 100 x 160 cm.
Raja äärde tuleb eraldada territoorium rajaboksi jaoks. Rajaboks tuleb selgelt tähistada xx xxxxx peab olema rajalt ohutu juurdepääs xx xxxxxx naasmine. Seal võivad viibida xxxx sõidus osaleva sõitja abiline (1) ja korraldajad omal vastutusel.
Rajaboks tuleb selgelt tähistada vastava sildiga: BOKS
10. VÕISTLUSED
10.1 Võistluse kulg
Kõigi klasside võistlused võidakse korraldada minimaalselt kahe või maksimaalselt kolme sõiduga.
10.2 Käitumine võistluse käigus
10.2.1 Võistluse käigus ei või sõitjad tegutseda reeglite vastaselt, ebaausalt ega ohtu tekitavalt.
10.2.2 Rangelt on keelatud sõita mootorkelguga raja sõidusuunale vastassuunas.
10.2.3 Kui sõitja rajalt lahkub, peab ta sellele tagasipöördumisel xxxxx xxxx ettevaatlik xx xxxxxx kaasvõistlejate ohutuse! Sõitmist kiirendav raja lõikamine on keelatud.
10.2.4 Ringiga maha jäänud sõitja ei või takistada kiiremini liikuvaid sõitjaid.
10.2.5 Ametlikud märguanded toimuvad vastavalt käesoleva määruse LISAle 1.
10.2.6 Kollase lipusignaali korral ei või veolint maast xxxxx tõusta ja möödasõidu sooritamine on keelatud.
11. EESTI MEISTRIVÕISTLUSED (EMV) ja EESTI KARIKAVÕISTLUSED (EKV)
Eesti meistritiitli eest võisteldakse järgmises klassides: PRO ja VETERAN.
Eesti karikavõidu eest võisteldakse klassides HOBBY, BEGINNERS ja JUNIOR.
Mootorkelgukrossi EMV ja EKV’l järgitakse EMF ja FIM reegleid, üldist võistlus- ja tehnilist reeglistikku (vt. xxx.xxx-xxxx.xxx ja xxx.xxxxxx.xx ).
11.1 Piirtemperatuur
Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste toimumise piirtemperatuur on -20 °C. Piirjuhtudel püütakse otsus meistrivõistluste läbiviimise kohta teha eelmisel päeval xxxx 13.00 arvestades ametliku ilmateate andmeid (EMHI- xxx.xxxx.xx , võistluspaigale lähima meteoroloogia- ja hüdroloogiajaama andmetel).
Ilmastikutingimuste ootamatu muutumise korral võib kohtunikekogu otsustada võistluse ära jätmise ka veel võistluspäeva hommikul, kui piirtemperatuur mõõdetuna 1 tund enne võistlusstardi algust on lubatust xxxxxxx. Võistluste korraldaja peab tagama avaliku termomeetri olemasolu xx xxxxx nähtavuse võistlejatele.
Võistlus võidakse siiski viia läbi näiteks lühendatud sõitudena, kuid mille põhjal ei jagata punkte EMV ega ka Eesti karikavõistluse arvestuses.
11.2 Võistlussõidud
Eesti meistrivõistluste sõitude pikkused klassis PRO on 15 minutit + 1 ring ja VETERAN 10 minutit + 1 ring. Igal Eesti meistrivõistluste võistluspäeval tehakse klassis PRO ja VETERAN kaks xxxx xxxx sõitu. Sõitude vahel peab olema vähemalt 30-minutiline paus, mis algab 5 minutit pärast esimese sõitja finišisse jõudmist.
Eesti karikavõistluste sõitude pikkused kõikides klassides on 10 minutit + 1 ring. Igal Eesti karikavõistluste võistluspäeval tehakse kõikidele klassidele 2-3 sõitu. Sõitude vahel peab olema vähemalt 30-minutiline paus, mis algab 5 minutit pärast esimese sõitja finišisse jõudmist. Peakohtunikul on õigus muuta sõitude kestvust ilmastikuoludest tulenevalt, teatades sellest võistlejate koosolekul.
11.3 Eesti meistrivõistluste etapid
11.3.1 Iga klassi võistlus koosneb eelsõitudest, lohutussõidust ja finaalidest.
11.3.2 Sõitude korralduses järgib korraldaja "Last Chance" printsiipi.
Näit. 24 võistleja puhul: ajasõidust 2 x 12, kellest vastavalt 2 x 5 pääsevad otse A finaalidesse (=10). Ülejäänud 12 sõidavad "Last Chance" sõidu, millest 2 esimest pääsevad A finaalidesse, järgnevad B finaalidesse. A finaalides jaotatakse xxxxx 1-12 ja B finaalides xxxxx 13-24.
11.3.3 Korraldajal on õigus ühendada alla 5 osavõtjaga võistlusklass ühisesse starti teise klassiga (v.a. BEGINNERS ja JUNIOR).Ühe võistlusstardi kestvus on kuni 15 min. + 1 ringi. Poolfinaal ja "Last Chance" sõitude kestvuse määrab võistluse korraldaja oma juhendiga.
11.3.4 Võistlussõidu katkestamine.
11.3.4.1 Võistlussõidu võib xxxxx katkestamist uuendada xxxx xxxx korral, v.a. valestartide puhul. Rohkema xxx xxx katkestuse puhul sõitu ei uuendata ja see tühistatakse.
11.3.4.2 Juhul kui sõidu katkestamise hetkeks ei ole liider läbinud poolt ette nähtud ajast, toimub uus start.
11.3.4.3 Juhul kui sõidu katkestamise hetkeks on sõit kestnud üle xxxxx ette nähtud ajast, loetakse sõit toimunuks. Finišikohtadena arvestatakse sel juhul võistlejate positsioone ringil, mis eelnes punase lipu signaalile vastavalt ringilugemisprotokollile.
11.4 Auhinnad
Eesti meistri- ja karikavõistlustel peavad olema karikad vähemalt kolmele päeva koondpunktide alusel parimale sõitjale võistlusklasside xxxxx. Võrdsete punktide korral on otsustav viimase sõidu koht.
11.5 Tulemused ja punktid
Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste punkte jagatakse võistlussõitudes järgmiselt:
1. 25 p | 11. 10 p |
2. 22 p | 12. 9 p |
3. 20 p | 13. 8 p |
4. 18 p | 14. 7 p |
5. 16 p | 15. 6 p |
6. 15 p | 16. 5 p |
7. 14 p | 17. 4 p |
8. 13 p | 18. 3 p |
9. 12 p | 19. 2 p |
10. 11 p | 20. 1 p |
Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste lõpptulemuste saamiseks liidetakse kõik punktid kokku.
Kohapunktide arvestuseks peab võistleja läbima vähemalt 50% sõidu võitja distantsist. Võistleja saab ühest võistlusstardist xxxx xxx võistlusklassi punktid.
11.6 Hooaja punktiarvestus
Eesti meistri-ja karikavõistlused koosnevad kuni neljast etapist. Iga etapp koosneb kuni 3-st finaalsõidust. Eesti meistri-ja karikavõistluste üldarvestusse lähevad kõigi finaalsõitude tulemused.
Erinevates sõitudes / osavõistlustel tekkinud võrdsete punktisummade korral arvestatakse lõpptulemuste selgitamisel järgmisi tegureid (nende rakendamise järjekorras vastavalt FIM, App.041.16):
a) paremate kohtade arv
b) viimase sõidu resultaat
12. OHUTUS
12.1 Stardi- ja finišiala, boksid ja pealtvaatajate tsoon peavad olema eraldatud aiaga või tähistatud arusaadavalt (tähistuslint).
12.2 Pealtvaatajad peavad xxxxx xxxxxx pääsu vältimiseks piisaval moel rajast eraldatud.
12.3 Raja mõlemas servas peab olema pealtvaatajate ja sõitjate kaitseks vähemalt 5
meetri laiune kaitsetsoon. Sõitjate turvalisuse tagamiseks tuleb suuremad takistused, nagu näiteks puud, postid, seinad, kivid jms., katta põhupallide või muude lööki summutavate konstruktsioonidega.
12.4 Kelgu soojendamisel töötava veolindiga, on boksis ja stardialas kohustuslik kasutada tagant ja külgedelt kaitstud tõsteseadet.
12.5 Kohustuslik turvavarustus:
lõuakaitsmega kiiver, kaitseprillid, seljakaitse, tugevad kõrge säärega saapad.
12.6 Soovitav turvavarustus: põlvekaitsed, küünarnukikaitsed, õlakaitsed.
12.7 Kiivri külge kinnituvad visiirid/klaasid on keelatud.
12.8 Turvavarustuse kandmine on kohustuslik kõigil võistlus- ja treeningsõitudel. Võistluste korraldaja tagab kogu võistluse vältel (ka treeningsõitudel) võistluskohas meditsiinilise brigaadi ja tulekustutusvahendite olemasolu vastavalt FIM määrustele.
12.9 Võistlejad osalevad EMF võistlustel omal vastutusel v.a. juhtudel, mis on sätestatud EMF ja kindlustusseltsi vahelise lepinguga.
12.10 Võistlejatel on keelatud osaleda treeningsõitudel ja võistlussõitudel kui nad on tarbinud alkohoolseid jooke või psühhotroopseid aineid. Xxxx xxxxx rikkunud võistleja, eemaldatakse peakohtuniku poolt võistlustelt xx xxxxx võistleja xxxxx päeval saadud võistlustulemused tühistatakse.
12.11 Võistlejatel on võistluspaigas mootorkelguga liikumine xxxx kiivrita keelatud!
12.12 Boksialal on lubatud mootorkelguga liikumine xxxx jalakäija kiirusel tagamaks boksialal viibijate ohutuse!
12.13 EMF, võistluste organisaatorid, kohtunikud ja sponsorid ei vastuta õnnetusjuhtumite eest, mis on seotud võistlustel osalemisega ja toovad mingil põhjusel endaga xxxxx kas kahjumi, vigastuse v.m.s., kas varustusele, osavõtjatele või kolmandatele isikutele.
13. PEAKOHTUNIKU VOLITUSED Peakohtunik
13.1 On vastutav võistluse läbiviimise eest vastavalt kehtivale dokumendile “Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni Mootorkelgu alakomisjoni võistlusmäärused” ja võistlusjuhendile.
13.2 On kohtunikekogu esimees. Kohtunikekogu koosneb võistluste peakohtunikust ning vähemalt kahest EMF mootorkelgu alakomisjoni liikmest. Juhul, kui esitatakse protest peakohtuniku tegevuse suhtes, siis selles küsimuses peakohtunik kohtunikekogu hääletusel ei osale.
13.3 Kinnitab võistluspaiga sobivuse võistluse nõuetekohaseks läbiviimiseks.
13.4 Kontrollib võistluse läbiviimiseks vajaliku varustuse olemasolu ja korrasolekut.
13.5 Korraldab kohtunikele seminari.
13.6 Jälgib, et oleks tagatud võistlejate, pealtvaatajate ja kohtunike ohutus.
13.7 Eemaldab võistluselt kohtunikke, kes ei täida temale pandud kohustusi.
13.8 Muudab üksikute kohtunike otsuseid, kui on isiklikult veendunud nende otsuste ebaõigsuses.
13.9 Eemaldab võistluselt võistlejaid, xxxxx võistlustehnika on muutunud võistluse käigus ohtlikuks nii võistlejatele kui ka teistele isikutele, xx xxxxx käitumine xx xxxxx FIM- i spordikoodeksis sätestatule.
13.10 Katkestab võistluse, lühendab, lükkab edasi või tühistab võistluse kui võistluse edasine xxxx xxxx ohtu võistlejate ja/või pealtvaatajate elu või kui ei ole võimalik teha kindlaks võistlustulemusi või tulenevalt raja tehnilisest seisundist.
13.11 Peakohtunikul võib olla asetäitja, kes täidab tema korraldusi, peakohtuniku äraolekul tegutseb peakohtuniku õigustes.
14. PROTESTID
14.1 Kõik vaidlust tekitavad küsimused, mis ei ole reguleeritud Mootorkelgu komisjoni võistlusmäärustes lahendatakse FIM reeglite alusel ja EMF mootorkelgu komisjoni.
14.2 Protesti korral tuleb võistluse sekretariaati tasuda protestimaks 200 eurot. Protesti võitjale tagastatakse protestimaks täies ulatuses.
14.3 Protest tuleb esitada kirjalikult hiljemalt 30 minutit xxxxx vastava võistlussõidu lõppu, mille kohta protest esitatakse.
15. REKLAAM
15.1 Võistluste korraldajad on kohustatud eksponeerima EMF poolt näidatud
sponsorite logosid ja reklaam-materjale EMF poolt määratud korras.
15.2 EMF ja võistluste korraldajad reserveerivad endale õiguse eksponeerida sponsorite logosid võistluspaikades ja võistlejate varustusel - kelkude mootorikatetel kleebistena võistlusnumbril või selle kõrval.
15.3 Võistlejatel on õigus eksponeerida oma boksi piires mistahes logosid, kaubamärke v.m.s. xxxx piiranguteta juhul, kui see ei ole vastuolus muude kehtivate õigusaktidega.
XXXX 1
Kohtunike lipud ja märguanded
1. Kohtunikud võivad raja igas punktis näidata lippudega võistlejatele märguandeid, millele võistlejad peavad alluma.
2. Lippude mõõdud on 750 - 600 cm.
3. Punane xxxx - kõigil võistlejatel peatuda.
4. Must xxxx xxxx võistleja numbriga - peatuda võistlejal, xxxxx numbrit näidati
5. Roheline xxxx - xxxx on vaba.
6. Kollane xxxx (liikumatu) - oht xxxxx, vähendada kiirust, möödasõit keelatud.
7. Kollane xxxx (liigub üles alla) - tõsine oht, olla valmis peatuma, ohutsoonis eesliikujast möödasõit keelatud.
8. Xxxxxx xxxx (liikuv) - xxxx möödujale xxxx.
9. Must-valge ruudustikuga xxxx – xxxxx.
10. Valge xxxx - üks ring finišini.
11. Tahvel numbriga 15” - 15 sekundit tahvlini 5”.
12. Tahvel numbriga 5”- start antakse xxxxx 5 sekundi möödumist (5 – 10 sekundi jooksul).