EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI ÜLDSÄTTED
EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI ÜLDSÄTTED
1.1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi ÕKE) on Eesti Iluteeninduse Erakooli (edaspidi kool) õppetööd ja õppetegevuse alaseid suhteid reguleeriv dokument.
1.2. ÕKE’s reguleerimata asjaoludes juhindutakse õigusaktides sätestatust. Vastuolu korral õigusaktist tuleneva ning käesolevas ÕKE’s sätestatu vahel, kuulub kohaldamisele õigusakt.
1.3. ÕKE rakendamiseks vajalikud korrad, juhendid, eeskirjad esitatakse ÕKE lisadena. Vajalikud dokumentide vormid kehtestatakse vastavalt asjaajamiskorrale direktori käskkirjaga.
1.4. ÕKE xx xxxxx lisad on kättesaadavad kooli veebilehel xxx.xxxxxxxxxxxxxxxx.xx.
1.5. ÕKE läbivaatamine toimub üldjuhul kord aastas ning enne õppeaasta algust. Selles tehtavad muudatused kinnitab kooli nõukogu.
1.6. ÕKE’s sätestatust ja tehtavatest muudatustest teavitab kool õpilast suuliselt ning need avaldatakse õpilastele iseseisvalt tutvumiseks kooli veebilehel.
1.7. Käesolev ÕKE on kinnitatud koolinõukogu otsusega 16.11. 2015.a nr 2-4/11
1.8. Käesolev ÕKE jõustub 01.12.2015.a.
2. Õppekorralduse alused
2.1. Koolis toimub õpe kutseharidusstandardi ja kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud keskharidus ning tervislik seisund, mis võimaldab õppida ja töötada antud erialal.
2.2. Vajadusel koostab kool õppijale individuaalse õppekava, lähtudes vastavast kutseõppekavast.
2.3. Koolis toimub õpe iluteeninduse õppekavarühma juuksuri erialale.
2.4. Õppekavad ning xxxx tehtavad muudatused kinnitab kooli pidaja, kooskõlastades need eelnevalt nõukoguga.
2.5. Koolis viiakse läbi lisaks punktis 2.1 sätestatule täiskasvanute tööalaseid koolitusi. Täiskasvanute tööalaste koolituste õppetöökorraldust reguleerib lisaks käesolevale ÕKE põhiosale ka XXXX 9’s sätestatu.
3. MÕISTED
3.1. Kutseõpe on õpe, mille käigus õppijad omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö tegemiseks kutse-, eri- või ametialal.
3.2. Kutseõpe keskhariduse baasil on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud keskharidus ning õppekava nominaalkestus on pool kuni kaks ja pool aastat.
3.3. Täiskasvanute täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus.
3.4. Õppekava – ühe või mitme omavahel seotud eriala kõigi õppeastmete õpingute alusdokument, mis määrab nominaalse õppeaja, moodulite loetelu koos mahuga, praktika vormid, erialade ja moodulite valiku võimalused ja tingimused, nõuded kooli lõpetamiseks ja antavate tunnistuste nimetused.
3.5. Nominaalne õppeaeg – õppekava täitmiseks ettenähtud aeg.
3.6. Moodul - teatud konkreetset teadusala või selle osa käsitlev süstematiseeritud teadmiste hulk, mida õpetatakse erinevates vormides xx xxxxx omandamist kontrollitakse eksamite, arvestuste ja kontrolltööga.
3.7. Auditoorne töö on õpe loengu, seminari, õppetunni või koolis määratud xxxx vormis.
3.8. Iseseisev töö on õppija iseseisev tegevus õpieesmärgi saavutamiseks. Tulenevalt vastavast õppekavast moodustab iseseisev töö vähemalt 10% õpingute kogumahust.
3.9. Praktiline töö on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas. Praktiline töö toimub praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või koolis määratud xxxx vormis.
3.10. Praktika on õppekava raames töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega tehtav praktiline töö.
3.11. Kursusesüsteem on õppesüsteem, kus õppija xxxxx õppeained õppekavas kehtestatud järjekorras nii, et tema üleviimine järgmisele kursusele eeldab eelmise õppeaasta õppeainete omandamist ning vastavate arvestuste ja eksamite sooritamist eelnevalt määratud eksamiperioodi vältel.
3.12. Individuaalne õppetöö graafik on dokument, mis koostatakse õppijale, kes tervislikel, perekondlikel vms põhjustel ei saa õppetöös osaleda tunniplaaniga ettenähtud xxxxxx xx aegadel. Graafik sätestab õppija õppetöös osalemise ajakava ja viisid.
3.13. Individuaalne õppekava on hariduslike erivajadustega õppija jaoks koostatud õppekava, mis loob õppijale tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks.
3.14. E-õpe on Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse
IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga xxxxx xxxx kvaliteeti ja efektiivsust.
4. ÕPPETÖÖ VORMID
4.1. Koolis toimub täiskoormusega õpe kooli- või töökohapõhise ( Xxxx 16) õppetöö vormis.
4.2. Õppetöö toimub kursusesüsteemis, kus terve kursuse maht on reguleeritud vastava õppekavaga. Õppekava nominaalkestus on 60 õppenädalat.
4.3. Õppeaasta kestus on kuni 40 õppenädalat. Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas.
4.4. Õppetöö toimub auditoorse töö, praktilise töö, praktika ja iseseisva töö vormis. Auditoorse ja iseseisva töö mahtude suhe on erinev ning võib sõltuda ka õppeaine iseloomust.
4.5. Õppetööd viiakse võimalusel läbi e-õppena (vt punkti 3.14).
4.6. Keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi võib toimuda täis- või osakoormusega õpe.
4.7. Kutseõpe toimub täiskoormusega õppena. Täiskoormusega õppes täidab õppija iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75%.
4.8. Täiskoormusega õppe korral päevase õppevormi puhul moodustab 75% õppekavast auditoorne ja praktiline töö ning 25% on iseseisev töö. Õppimine õhtusel ajal (ajavahemikus 16.00-21.00 ja/või nädalavahetustel laupäeval ja pühapäeval moodustab 25% õppekavast auditoorne ja praktiline töö ja 75% iseseisev töö.
5. ÕPPETÖÖ KORRALDUS
5.1. Kooli õppetöö toimub kahes õppekohas – Õismäe tee 24, Tallinn ning Xxxxxx 00, Xxxxxxx.
5.2. Õppeaasta jaguneb kõigil kursustel kaheks semestriks - sügissemestriks ja kevadsemestriks.
5.3. Õppetöö algus on üldjuhul 1. september.
5.4. Õppeaasta õppeplaani, milles on määratud õppetöö vaheajad, eksamite perioodid ja lõpuaktuste toimumise xxxx, kinnitab direktor igaks õppeaastaks käskkirjaga.
5.5. Semestri ja õppeaasta lõpetamise kord kehtestatakse direktori käskkirjaga.
5.6. Õppetundide toimumise xxxx on reguleeritud tunniplaaniga.
5.7. E-õppe läbiviimise põhimõtted
5.7.1. E-õpe on õppetöö läbiviimine veebipõhiselt kättesaadavas e-õppekeskkonnas, mida kasutatakse õppesisu (õppematerjalid, harjutused, testid) edastamiseks ja õppeprotsesside (juhendamine, tagasiside, arutelud, kodutööd, rühmatööd, hindamine) haldamiseks.
5.7.2. Moodulis, millele on loodud e-kursus, võib statsionaarses õppes kontakttundide osakaalu vähendada kuni 30% ja mittestatsionaarses õppes kuni 10% etteantud mahust ning valikainetes kuni 100%.
5.7.3. Kontakttundide vähendamise e-õppekeskkonna kasutamisel kooskõlastab õpetaja valdkonna juhti ja haridustehnoloogiga ning valdkonna juht kooskõlastab selle õppedirektoriga.
5.7.4. E-õppe osakaal märgitakse kas ainekaardile või õppekava rakenduskavasse.
6. ÕPPEKAVA
6.1. Õppetöö sisu, teoreetilise ja praktilise õppetöö, auditoorse ja iseseisva töö osakaal määratletakse kooli õppekavades.
6.2. Kooli õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, mille aluseks on võetud kutseharidusstandard ja xxxxxx riiklik õppekava.
6.3. Kool koostab õppekava iga kutse- või eriala ja kutseõppeliigi kohta, arvestades erinevate õppevormidega.
6.4. Kooli õppekava koosneb üldosast, riikliku õppekavaga määratud üld- ja põhioskuste moodulitest ning valikõpingute moodulitest.
6.5. Õppekava ajalist mahtu arvestatakse kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP), kusjuures üks kutsehariduse arvestuspunkt vastab 26 tunnile mistahes viisil õppija poolt õpinguteks kulutatud tööle.
6.6. Õppekava struktuuri ja õppetöögraafiku järgimine on õppijale kohustuslik. Kõrvalekaldumine on võimalik, kui õppijal on selleks mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse olemasolul vormistatakse õppijale individuaalne õppekava.
6.7. Õppekava struktuur on moodulite loetelu, nende maht tundides ja jaotus õppeaastate xxxxx.
6.8. Õppekavaga kehtestatud kutseõppe sisu esitatakse moodulitena.
6.9. Moodulid jagunevad üld-, põhi- ja valikõpingute mooduliteks.
6.10. Üldõpingute moodulid määratlevad õppevaldkondi läbivate, mitmele erialale ühiste teadmiste ja oskuste kogumid.
6.11. Põhiõpingute moodulid määratlevad kutse-, eri- või ametialal tegutsemiseks vajalike teadmiste ja oskuste kogumid.
6.12. Valikõpingute moodulid määratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikmoodulid võivad moodustada 5-30% õppekava mahust.
6.13. Iga mooduli kohta koostab aineõpetaja lähtuvalt õppekavast ainekava. Ainekava on kättesaadav õppeosakonnas.
6.14. Valikõpingud on õppijatele kooli poolt määratud kohustuslikud moodulid (Xxxx 15).
6.15. Moodul loetakse omandatuks kui õppija on läbinud õppekavas ettenähtud tundide mahu, sooritanud ettenähtud kontrolltööd, testid, arvestused ja eksamid ning iseseisvad tööd positiivsele hindele.
6.16. Õppeainete lõimumine toimub lävendipõhise õppekava raames.
7. INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA
7.1. Individuaalne õppekava koostatakse erivajadustega õpilasele. Õpilase erivajadused selgitatakse välja õpilase kooli vastuvõtul või jooksvalt õppetöö käigus.
7.2. Individuaalne õppekava koostatakse lähtudes haridus- ja teadusministri 09.05.2014 määruses nr 14
„Erivajadustega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused xx xxxx“ sätestatust.
7.3. Õpilasel on õigus taotleda individuaalset õppekava kuni üheks õppeaastaks.
7.4. Individuaalse õppekava taotlemiseks esitab õppija, kooli direktori nimele avalduse, milles tuuakse välja individuaalse õppekava taotlemise põhjused.
7.5. Individuaalse õppekava rakendamine otsustatakse aineõpetajate poolt koos. Õppetöö koordineerija korraldab individuaalse õppekava koostamise 30 päeva jooksul vastava otsuse tegemisest.
7.6. Individuaalne õppekava, koos vastavate tegevuskavadega, koostatakse õppijale rühma juhataja, õpetajate ja õppetöö koordineerijaga koostöös. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
7.7. Individuaalsed õppekavad registreeritakse õppetöö koordineerija juures ning hoitakse paberkandjal õpilase isiklikus kaustas.
8. TUNNIPLAAN
8.1. Tunniplaan on õppetöö toimumise alusdokument, mis koostatakse õpperühmale lähtudes vastavast õppekavast, õppetöögraafikust ja akadeemilisest kalendrist.
8.2. Tunniplaan sisaldab mooduli või mooduli teema nimetust, õpetaja nime, mooduli toimumise aega xx xxxxx.
8.3. Tunniplaan koostatakse õppetöökoordineerija poolt kokkuleppel õpetajatega.
8.4. Tunniplaan tehakse teatavaks vähemalt üks nädal enne kehtima hakkamist. Tunniplaani hilisematest muudatustest teavitatakse koheselt õpilasi.
9. ÕPPETÖÖST OSAVÕTU ARVESTAMISE ALUSED
9.1. Õpilastel on kohustus osaleda õppetöös vastavalt tunniplaanile ning individuaalse praktilise töö graafikule.
9.2. Õppetöö kokkuvõtvad hinded pannakse välja xxxx- xx kutseõpetajate poolt mooduli lõppedes õppetöö päevikusse.
9.3. Esimesel korral mitterahuldavalt sooritatud ja tegemata hindelise või arvestusliku töö saab õpilane uuesti sooritada selleks ette nähtud ajal ning see on tasuta. Kõik järgnevad järeltööd on tasulised (6 eur). Õppetöö päevikusse kantakse mõlemad hinded kaldkriipsuga, näiteks 2/3.
9.4. Õppija on kohustatud teatama kooli või praktikajuhendajale puudumisest esimesel puudumise päeval ja esitama dokumendid puudumise põhjendatuks lugemiseks hiljemalt 2 päeva jooksul pärast õppetööle jõudmist. Õpperühma juhataja teeb vastavad sissekanded puudumiste päevikus.
9.5. Puudumine loetakse põhjendatuks suulise või kirjaliku avalduse alusel järgmistel juhtudel:
9.5.1. õppija haigestumise korral (nõutav sellekohane arstitõend esimesest haiguspäevast alates), lähedase xxxxx korral, EV Kaitsejõudude ja Politsei töötaja teatise põhjal või muul mõjuval põhjusel;
9.6. Puudumiseks ei loeta õppija eemalviibimist õppetundidest seoses:
9.6.1. kooli esindamisega, individuaalsest praktilisest tööst osavõtuga, juhtkonna poolt antud ülesannete täitmisega.
9.7. Kui õppija on põhjuseta puudunud vähemalt 20-st tunnist ühes semestris, teeb õpetaja direktorile esildise õppija suhtes punktis 19.3. sätestatu rakendamiseks.
9.8. Praktilisest tööst või praktikalt puudutud tunnid tehakse järgi järeltundidena õppeperioodi jooksul vastavalt poolte kokkuleppele.
10. INDIVIDUAALNE ÕPPETÖÖ GRAAFIK
10.1. Õppijal, kes tervislikel, perekondlikel vms põhjustel ei saa õppetöös osaleda tunniplaaniga ettenähtud xxxxxx xx aegadel, on õigus taotleda individuaalse õppetöö graafiku rakendamist.
10.2. Individuaalse õppetöögraafiku taotlemiseks esitab õppija kooli direktori nimele avalduse. Avalduses peab olema märgitud individuaalse õppetöö graafiku rakendamise periood ning lisatud õppija poolt koostatud ja õpetajatega kooskõlastatud ajakava.
10.3. Õppija kooskõlastab individuaalse õppetöögraafiku õpperühma juhatajaga.
10.4. Individuaalse õppetöögraafiku kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
10.5. Individuaalse õppetöögraafiku alusel õppiv õppilane on kohustatud sooritama kõik õppekavas toodud arvestused ja eksamid vastavalt koostatud graafikule. Individuaalse õppetöögraafiku täitmist jälgib rühmajuhataja.
11. ÕPPIJATE ÜLEVIIMINE JÄRGMISELE KURSUSELE
11.1. Õppijate, kes on täitnud 31.augustiks õppekava nõuded, üleviimine järgmisele kursusele vormistatakse direktori käskkirjaga kursusejuhataja esildise alusel.
11.2. Õppijad, kellel on õppevõlgnevused, viiakse õppenõukogu otsusega järgmisele kursusele tingimisi.
11.3. Tingimisi üleviimiseks esitab õppija, kooli direktori nimele õppetöökorraldajale avalduse, milles on toodud võlgnevused, nende likvideerimise xxxx xx xxxxxxx õpetaja nõusolek.
11.4. Õppenõukogu otsustab õppija jätkamise koolis novembris, võttes aluseks õppija suhtumise õppevõlgnevuste likvideerimisse.
12. ÕPILASE KOOLI VASTUVÕTMINE
12.1. Õpilase kutseõppesse vastuvõtmine toimub vastavalt uute õppijate vastuvõtu korras (XXXX 1) sätestatule, mille aluseks on Haridus- ja Teadusministri määrus 28.08.2013 nr 25 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“.
12.2. Xxxxx vastuvõetud õppijakandidaat kantakse direktori käskkirjaga hiljemalt õppetöö alguseks kooli õppijate nimekirja.
12.3. Esimese kursuse õppijatele väljastatakse õpilaspiletid pärast kooli õppijate nimekirja kandmist. Õpilaspiletite väljastamist reguleerib Eesti Iluteeninduse Erakoolis õpilaspiletite väljastamise kord (XXXX 3).
12.4. Õppemaksu tasunud, kuid kahe nädala jooksul õppetööle mitteilmunud (mõjuva põhjuseta) esimese aasta õpilane kustutatakse õpilaste nimekirjast ning kool võib vabanenud õppekohale vastu xxxxx xxxxx aastal kandideerinute seast paremusjärjestuses järgmise isiku.
12.5. Õppetöö katkestanud ja kooli pooleli jätnud õpilaste teistkordne vastuvõtt kooli (ennistamine) toimub vabade õpilaskohtade olemasolul samas korras kui uute õpilaste vastuvõtt.
13. VARASEMA ÕPI- JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMINE (VÕTA)
13.1. Õppijal on õigus taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist õppekava täitmisel.
13.2. Varasemate õpingute või töökogemuse ülekandmist saab taotleda nii sisseastumisel õppeaasta alguses kui ka kooli sisseastumisel õppeaasta xxxxxx vabade kohtade olemasolul.
13.3. Varasemate õpingute või töökogemuse ülekandmist on võimalik rakendada järgmistel juhtudel:
13.3.1. üleminekul ühest koolist teise õpitud erialale või uuele erialale;
13.3.2. katkestatud õpingute jätkamisel samas koolis xxxxx erialal;
13.3.3. eelneva erialase töökogemuse olemasolul;
13.4. VÕTA tingimused xx xxxx on sätestatud XXX XXXX 4’s.
14. PRAKTILISE TÖÖ KORRALDAMINE
14.1. Praktilise töö korraldus
14.1.1. Praktiline töö jaguneb tunniplaaniga reguleeritud praktiliseks tööks ning individuaalseks praktiliseks tööks.
14.1.2. Individuaalne praktiline töö toimub aineõpetaja poolt koostatud graafiku alusel õpilase individuaalse juhendamise korras.
14.1.3. Õppija individuaalse praktilise töö sooritamise kohta teeb kutseõpetaja sissekande õpperühma päevikusse.
14.1.4. Praktiline töö viiakse läbi kooli õppesalongis õppeaasta vältel.
14.2. Õpilaste tööohutusalase juhendamise kord
14.2.1. Töökaitsealase juhendamise läbiviimise kohta teeb kutseõpetaja sissekande vastavale vormile (XXXX 7).
14.2.2. Töökaitsealast juhendamist viiakse läbi iga praktikaperioodi eel ja praktikateema muutumisel.
14.2.3. Õpilane kinnitab juhendamist oma allkirjaga.
14.2.4. Praktikale siirdumisel viib ohutusalase juhendamise läbi praktikaettevõte.
14.2.5. Registreerimisleht säilitatakse kõikidele osakonna õpetajatele ja praktikajuhendajatele kättesaadavas, selleks ettenähtud kaustas.
15. PRAKTIKA ALUSED
15.1. Praktikat korraldab ja kvaliteedi eest vastutab õppetöökordineerija vastavalt õppekavale ja õppetöö graafikule.
15.2. Praktikaga seotud dokumendid (programm, hinnanguleht, päeviku vorm, lepingu põhi, praktikajuhendaja meelespea) on avaldatud kooli veebilehel
15.3. Kool kindlustab õppijad praktikakohtadega.
15.4. Kooskõlastades õppetöö koordineerijaga võib õppija sooritada praktika ka tema poolt valitud kohas.
15.5. Õppijad suunatakse praktikale õppekavas ettenähtud ajal xx xxxxx vastavalt õppetöögraafikule.
15.6. Praktika aega ja mahtu muudetakse erandkorras õppetöö koordineerija põhjendatud ettepanekul direktori käskkirjaga.
15.7. Õppetöö koordineerija vormistab nõutavad dokumendid ja suunab õppijad praktikale koostöös vastava õpperühma juhatajaga.
15.8. Praktikale suunamise aluseks on üldjuhul õppevõlgnevuste puudumine erialaainetes. Kontrolli õppevõlgnevuste puudumise üle teostab vastava õpperühma juhataja.
15.9. Praktika koolipoolseks juhendajaks on direktori käskkirjaga määratud õpperühma juhendaja. Praktikakohas määratakse õppijale ettevõttepoolne juhendaja.
15.10. Praktika leping sõlmitakse kolmes identses, võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb praktikaettevõttele, teine koolile xx xxxxxx õppijale.
15.11. Praktikalepingu registreerib õppetöökoordineerija elektrooniliselt praktikalepingute registris.
15.12. Õppija esitab praktikalepingu ettevõttele allkirjastamiseks esimesel praktikapäeval ning tagastab ühe lepingu eksemplari koolile hiljemalt ühe kuu jooksul.
15.13. Praktika lõppedes vormistab õpilane praktika aruande, mille esitab koos praktika päeviku ja hinnangulehtedega määratud tähtajal praktikat juhendanud õpetajale.
15.14. Vastutav õpetaja vaatab praktikaaruande xxxx xx korraldab kolme tööpäeva jooksul praktikaseminari, kus kuulatakse ära praktikaaruanded ja tehakse kokkuvõtted.
15.15. Kaitsmisel paneb vastutav õpetaja õpilasele kokkuvõtva hinde, arvestades praktikajuhendaja hinnangut ja aruannet.
15.16. Hinne kantakse õpperühma päevikusse.
15.17. Praktika aruanded säilitatakse õppetöökoordineerija xxxx xxxx õppija õppeaja lõpuni, seejärel arhiveeritakse vastavalt kooli asjaajamiskorrale.
15.18. Kontrolli praktika sooritamise üle teostab direktori käskkirjaga määratud koolipoolne, praktika juhendajaga.
15.19. Praktika paremaks korraldamiseks võib kool ja praktikaettevõtte sõlmida täiendavaid lepinguid või kokkuleppeid, mis on kooskõlas õppekavas ning kooli õppekorralduseeskirjas sätestatuga.
15.20. Õppija praktikale suunamiseks vajalikud dokumendid on:
15.20.1. praktika leping (XXXX 10);
15.20.2. õppetöö graafik (läbitud õppemoodulid xx xxxxx);
15.20.3. praktika päevik;
15.20.4. praktikajuhendaja meelespea;
15.20.5. õppija enesehinnangu leht (XXXX 11);
15.20.6. ettevõtte juhendaja hinnangu leht (XXXX 12).
15.20.7. töökohapõhise õppe rakendamise kord ( XXXX 16).
15.20.8. nõuded ilusalongile kvalifitseerumaks juuksuriõppe praktikabaasiks ( XXXX 17)
15.20.9. juuksuri õpilase oskuste pass ( XXXX 18)
16. HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID
16.1. Üldised hindamise eesmärgid ja hindamise kriteeriumid on kirjas antud eriala õppekavas. Hindamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri 28.08.2013.a. määrusele nr. 24 ja on lisatud käesoleva eeskirja lisana (XXXX 13).
16.2. Õppijate teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse kogu õppeaja vältel viie-palli süsteemis kõikides moodulites ja lõpueksamil.
16.3. Nii teoreetiliste kui praktiliste teadmiste/oskuste kontrollid tuleb sooritada vähemalt rahuldavale hindele. Mitterahuldava hinde saamise korral on xxxxxx kontrolltööd võimalik sooritada veel kolmel korral.
16.4. Sissekannete tegemine õppetööpäevikusse xx xxxx kasutatavad märgid on kirjeldatud õppetöö päeviku sisemisel esilehel.
16.5. Õppetööpäevikus kasutatavad märgid:
16.5.1. „1” ‐ arvestusliku töö/mooduli ülesande mittesooritamine;
16.5.2. „‐„ puudumine õppetööst;
16.5.3. „+” hilinemine õppetööle;
16.5.4. „p” põhjusega puudumine.
17. ÕPPEVÕLGNEVUS XX XXXXX LIKVIDEERIMINE
17.1. Õppetöö võlglane on õpilane, kellel on semestri lõppedes õppeained hindamata või on hinnatud mitterahuldavalt.
17.2. Uue õppeaasta alguses õppevõlgnevusi omaval õpilasel võimaldatakse jätkata õppetööd, kui õpilane likvideerib õppevõlad kahe kuu jooksul.
17.3. Õppijad, kes ei ole kahe kuu jooksul alates järgmise õppeaasta algusest õppevõlgnevusi likvideerinud, võidakse õpperühmade juhatajate esildiste alusel kustutada kooli õppijate nimekirjast õppenõukogu otsusega.
17.4. Erandjuhul (rohkem kui 3 õppevõlgnevust) võidakse õpilane kustutada õppevõlgnevuste tõttu ka õppeaasta keskel. Eelnevalt teavitab õpperühma juhataja õppijat õppevõlgnevuse ja kustutamisohu olemasolust.
17.5. Õpperühmade juhatajad esitavad semestri xxxxx õppetöö koordineerijale õppetöö tulemuste aruande.
18. AKADEEMILISELE PUHKUSELE LUBAMINE
18.1. Akadeemiline puhkus on õppija vabastamine õppekohustusest.
18.2. Õpingute pikendamiseks kutseõppeasutuses on õppijal võimalus xxxxx akadeemilist puhkust Kutseõppeasutuse seaduses § 43 lg 2 p 9 sätestatud tingimustel.
18.3. Akadeemilisele puhkusele siirdumiseks xx xxxxx katkestamiseks esitab õppija, õppekorraldajale avalduse (XXXX 8) direktori nimele, mis on eelnevalt kooskõlastatud rühmajuhatajaga.
18.4. Akadeemilisele puhkusele lubamise kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
18.5. Akadeemilisel puhkusel olijad on kooli õppijate nimekirjas. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetundides ning sooritada arvestusi ja eksameid.
18.6. Akadeemiliselt puhkuse lõppedes õppetööle 1 kuu jooksul mittenaasnud õppija kustutatakse kooli õppijate nimekirjast õppekorralduse õppetöökoordineerija esildise alusel.
19. ÕPPIJA STAATUS, TEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Õpilaskandidaat saab õpilase staatuse kooli direktori käskkirja alusel kooli õpilaste nimekirja arvamise hetkel. Kooli vastu võetud õpilasele väljastatakse õpilaspilet, mis on õpilase staatust kinnitav dokument ja tõendab kooli õpilaste nimekirjas olemist, samuti võimaldab kasutada koolis osutatavaid teenuseid.
Õppijal on õigus:
19.1.1. kasutada kõiki kooli loodud võimalusi hariduse omandamiseks;
19.1.2. taotleda riiklikku õppelaenu;
19.1.3. taotleda õppetoetusi XXXX 15’s sätestatud korras;
19.1.4. saada konsultatsioone õppetööd puudutavates küsimustes;
19.1.5. keelduda tööst, mille teostamine seab ohtu tema tervise või elu;
19.1.6. pöörduda rühma juhataja, aineõpetaja, õppetöö koordineerija või kooli juhtkonna xxxxx informatsiooni ning nõu saamiseks lahendamaks õppe- ja kasvatustööga seotud probleeme;
19.1.7. valida valikmooduleid kooli õppekavas sätestatud korras;
19.1.8. osaleda õpilasesinduse valimisel ning kandideerida õpilasesindusse;
19.1.9. kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi xx xxxx vahendeid kooli kehtestatud tingimustel xx xxxxxx;
19.1.10. saada õpilaspilet;
19.1.11. saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid (XXXX 5);
19.1.12. pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja xxxxx;
19.1.13. saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras;
19.1.14. kasutada muid seaduse ja kooli põhimäärusega kehtestatud õigusi.
19.2. Õppija on kohustatud:
19.2.1. osa võtma õppetööst ning sooritama õppekavaga ette nähtud eksamid, praktikad ja lõputööd;
19.2.2. täitma XXXx xx Eesti Iluteeninduse Erakooli õppijate sisekorraeeskirjas (XXXX 2) kehtestatud nõudeid;
19.2.3. käituma vastavalt üldtunnustatud kõlblusnormidele nii xxxxxx xxx väljaspool kooli; hoidma kooli head mainet;
19.2.4. tunni lõppedes korrastama xxx xxxx- või töökoha;
19.2.5. hoidma korras õppevahendid ja üldkasutatavad ruumid ning omada õppetööks vajalikke isiklikke vahendeid ja hüvitada tahtlikult kooli kasutuses olevale varale tekitatud kahju;
19.2.6. koolist lahkumise korral esitama avalduse direktorile ning koguma võlgnevuse puudumist tõendavale ringkäigulehele vajalikud allkirjad. Enne eelnevalt mainitud dokumentide esitamist direktorile, tuleb need esitada ülevaatamiseks õpperühma juhatajale.
19.3. Kohustuste rikkumine
19.3.1. Õppijapoolsete kohustuste rikkumise korral on õigus koolil:
19.3.1.1. hoiatada õpilast suuliselt;
19.3.1.2. esitada kirjalik noomitus;
19.3.1.3. arvata õppija kooli nimekirjast välja.
19.4. Tunnustamine
19.4.1. Õppijat tunnustatakse heade saavutuste eest õppe- ja praktilises töös, kutsevõistlustel, huvitegevuses, spordis ja muudes koolielu valdkondades. Tunnustamise vormid on:
19.4.1.1. suuline tänu avaldamine;
19.4.1.2. tänukiri;
19.4.1.3. direktori käskkirjaline kiitus;
19.4.1.4. meene või kingitus;
19.4.1.5. kiitusega lõputunnistus väljastatakse õppijale, kellel kooli lõputunnistuse hinnetelehele kantud õppeainete hinnetest on kuni 25% ulatuses vähemalt „hea“ ning ülejäänud õppeainetes „väga hea“.
19.5. Tugisüsteemid ja –teenused ning nende rakendamise põhimõtted
19.5.1. Xxxxxx toimib õppijate tugisüsteem tulenevalt Eesti Iluteeninduse Erakooli õppijate tugisüsteemi korrast (XXXX 7).
19.5.2. Õppijaga viivad toimetulekut toetavaid vestlusi läbi õppegruppide juhatajad vastavalt tulenevalt Eesti Iluteeninduse Erakooli õppija toimetulekut toetava vestluse läbiviimise korrast (Xxxx 6).
19.5.3. Koolis toimub pidev karjääriteenuste osutamine õppijatele süvendamaks õppijate elukutseteadlikkust ning valmisolekut asumaks tööle.
20. ÕPPIJA KOOLIST VÄLJAARVAMINE JA ENNISTAMINE
20.1. Õppija väljaarvamine kooli õppijate nimekirjast vormistatakse direktori käskkirjaga.
20.2. Väljaarvamine toimub järgmistel põhjustel:
20.2.1. seoses õppekava täitmisega täies mahus (kooli lõpetamisel);
20.2.2. edasijõudmatuse ja õppedistsipliini rikkumise tõttu;
20.2.3. ÕKE nõudmiste eiramise tõttu;
20.2.4. Õppemaksu võlgnevuste tõttu mis ületavad maksetähtaja kahe kuu ulatuses;
20.2.5. kutseõppe esimese kursuse õppijate puhul, kes pole mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses kahe esimese nädala jooksul õppetööle asunud;
20.2.6. valeandmete teadliku esitamise korral;
20.2.7. õppija algatusel, vastava avalduse esitamisel;
20.2.8. õppija teovõimetuks tunnistamise korral;
20.2.9. õppija xxxxx korral.
20.3. Õppija nimekirjast kustutamise punktide 12.2.1.; ja 12.2.8. korral otsustab kooli nõukogu. Kooli nõukogu otsuse kinnitab direktor käskkirjaga.
20.4. Õppija väljaarvamine punktides 12.2.3. – 12.2.7. nimetatud põhjustel vormistatakse direktori käskkirjaga.
20.5. Väljavõtted õppijat puudutavatest käskkirjadest lisatakse õppija isiklikku toimikusse.
20.6. Õppija väljaarvamine kooli õppijate nimekirjast vormistatakse direktori käskkirjaga.
20.7. Õppija ennistamine kooli õppijate nimekirja
20.7.1. Õppija ennistamine nimekirja on tema taasarvamine kooli õppijate nimekirja kohtade olemasolul antud erialal.
20.7.2. Ennistamist kooli õppijate nimekirja taotletakse isikliku avalduse alusel ja vormistatakse kooli direktori käskkirjaga.
20.7.3. Ennistamist kooli õppijate nimekirja on õigus taotleda kuni kolme aasta jooksul xxxxx kooli õppijate nimekirjast väljaarvamist. Avalduses peab olema selgelt märgitud põhjendused, miks soovitakse enda ennistamist õppijate nimekirja.
20.7.4. Kool informeerib kõiki nimekirjast välja arvatuid ennistamise ja õpingute taasalustamise võimalustest.
21. ÕPPEKORRALDUSEGA SEONDUVATE OTSUSTE VAIDLUSTAMINE
21.1. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamiseks on vaidlustajal õigus pöörduda kirjalikult otsuse teinud isiku/organi xxxxx. Xxxxxxx tuleb esitada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates vaidlustatava otsuse vastuvõtmisest.
21.2. Vajadusel võib avalduse läbivaatamiseks direktori korraldusel moodustada komisjoni ning kaasata selle töösse spetsialiste.
21.3. Xxxxxx/organil, kellele avaldus esitati, on kohustus õppijat teavitada 10 tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist sellest, kas:
21.3.1. vaidlustatud otsus jääb jõusse;
21.3.2. otsus tühistatakse ja teatatakse uuest otsusest. Kui avalduse saanud isik/organ otsust ei muuda, võib õppija esitada avalduse direktorile.
21.4. Õppekorraldusega seonduvate otsuse xxxxx saab esitada vaide kooli pidajale või kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul lähtudes Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatust.