RAHANDUSMINISTEERIUMI INFOTEHNOLOOGIAKESKUSE RIIGIHANGETE KORD

KINNITATUD

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse direktori 23.07.2021 käskkirjaga nr 034-P

Xxxxx K Versioon nr

RAHANDUSMINISTEERIUMI INFOTEHNOLOOGIAKESKUSE RIIGIHANGETE KORD

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (edaspidi RMIT) riigihangete korra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete teostamist RMITis. Korras sätestatakse riigihangete planeerimise, ettevalmistamise, korraldamise ja hankelepingute sõlmimise põhimõtted xx xxxx.

1.2. Käesoleva korra väljatöötamise ja uuendamise eest vastutab RMITi riigihangete juht, kes koostab iga-aastase riigihangete plaani, annab igakülgset abi RMITi riigihangete ettevalmistamisel ja tehnilisel korraldamisel ning nõustab RMITi teenistujaid riigihangetega seotud küsimustes.

1.3. Korda rakendatakse koos järgnevate aktidega:

1.3.1. Riigihangete seadus (edaspidi RHS);

1.3.2. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eelarve ja kulujuhtimise kord;

1.3.3. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse asjaajamisekord.

1.4. Korras nimetatud maksumused on xxxx käibemaksuta.

2. MÕISTED

2.1. Hankeplaan - direktori käskkirjaga kinnitatud plaan, milles on kajastatud kalendriaasta jooksul planeeritud soetused.

2.2. Kulujuht - eelarve jaotuses kinnitatud struktuuriüksuse juht või töötaja, kes vastutab ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite planeerimise ja sihtotstarbelise kasutamise eest. Kulujuhi vastutusse antud eelarve klassifikaatorid ning arvestusobjektide jaotus on määratud Eelarve ja kulujuhtimise korras.

2.3. Vabatahtlik keskne hange – hange, mille raames on teisel hankijal (RHS § 5 mõistes) võimalus tellida RMITlt riigihangete korraldamist ning riigihanke tugiteenuse osutamist.

2.4. Ühishange – hange, mille korraldamiseks volitavad teised hankijad kirjalikult RMIT-i või RMIT teisi hankijaid riigihanget korraldama.

2.5. Plaaniväline hange – hange, mis ei ole hankeplaanis kajastatud.

2.6. Minikonkurss - raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel raamlepingus sätestatud korras korraldatav konkurss, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine.

2.7. RTIP – Riigitöötaja iseteenindusportaal.

3. RIIGIHANGETE PLANEERIMINE

3.1. Kalendriaasta jooksul planeeritavate asjade ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alates 30 000 eurost ning ehitustööde tellimine maksumusega alates 60 000 eurost kinnitatakse direktori käskkirjaga iga-aastase hankeplaanina.

3.2. Hankeplaani eelnõu tuleb koostada jooksva aasta veebruarikuu jooksul ja esitada direktorile kinnitamiseks hiljemalt 15. veebruariks.

3.3. Hankeid planeeritakse RMITi eelarve koostamise käigus. Eelarve kulujuhid esitavad hiljemalt jooksva aasta jaanuarikuu lõpuks oma valdkonna planeeritavad hanked

riigihangete juhile, kes antud andmete põhjal koostab hankeplaani ja käskkirja eelnõu, mis kooskõlastatakse dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) kulujuhtidega.

3.4. Hankeplaan kinnitatakse direktori käskkirjaga hiljemalt 28. veebruariks.

3.5. Hankeplaani muudetakse eelarve muutmise korral, ülesannete (vajaduse) muutumise tõttu või saavutatud säästu arvelt. Ettepaneku hankeplaani muutmiseks teeb kulujuht, xxxxx valdkonnas on muudatus vajalik.

3.6. Kinnitatud hankeplaan on avalik ja avalikustatakse RMITi veebilehel viivitamatult pärast selle kinnitamist või muutmist. Avaldamise RMITi veebilehel korraldab riigihangete juht. Hankeplaani avaldamisel RMITi veebilehel ei avaldata lepingu eeldatavat maksumust. Veebilehel avaldatud hankeplaanis teeb riigihangete juht vajadusel tehnilist laadi muudatusi (näiteks vastutava isiku nime muutmine, jne) ja muudatusi xxxxx alustamise tähtajas vastavalt tegelikule olukorrale xxxx, et selleks xxxxx xxxx muuta direktori käskkirja.

3.7. Hankeplaanis näidatakse:

3.7.1. riigihanke nimi;

3.7.2. hankelepingu liik (xxxxx- või raamleping);

3.7.3. hankemenetluse liik;

3.7.4. riigihanke eeldatav maksumus;

3.7.5. riigihanke algamise aeg kuu täpsusega;

3.7.6. xxxxx- või raamlepingu (edaspidi leping) eeldatav kestvus;

3.7.7. riigihanke korraldamise eest vastutav isik (edaspidi vastutav isik);

3.7.8. xxxxxx viide juhul, kui riigihanget ei korraldata elektroonilise riigihankena e- riigihangete keskkonnas;

3.7.9. xxxxxx viide juhul, kui riigihange korraldatakse ühishankena või vabatahtliku keskse hankena.

3.8. Riigihangete planeerimisel lähtutakse lisaks RHSis sätestatule järgmistest põhimõtetest:

3.8.1. ühe majandusaasta jooksul korraldatavad samasisulised hanked võimaluse korral konsolideeritakse ning vastavate hangete maksumused liidetakse kokku lähtuvalt RHS-is sätestatud põhimõtetest;

3.8.2. asja hankimisel lähtutakse põhimõttest, et kui hankeobjekti kasutamiseks on vajalik väljaõpe, siis peab see sisalduma xxxxx maksumuses;

3.8.3. hanget ei või jaotada osadeks xxxxx teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Hankeplaani koostamisel peab kulujuht koostöös riigihangete juhiga liitma ühte lepingusse kõik funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud ehitustööd, teenused xx xxxxx, järgimaks RHS § 27 ja § 28 sätestatut ning otsustamaks hankemenetluse liigi valiku üle;

3.8.4. kui ühel eelarvereal xxxxx xxxxx arvelt on xxxxx xxxx mitu hanget, on kulujuhi ülesandeks arvestuse pidamine selle eelarvereal planeeritud rahaliste vahendite kasutamise üle.

3.9. Erandina võib läbi viia plaanivälise xxxxx, mille läbiviimiseks esitatakse direktorile DHSi kaudu ettepanek, kus peab olema ära näidatud:

3.9.1. riigihanke nimi;

3.9.2. ülesanne, mille täitmiseks või täitmise toetamiseks on riigihange vajalik;

3.9.3. hankemenetluse liik ning vajadusel menetlusliigi valiku põhjendus;

3.9.4. riigihanke eeldatav maksumus ning rahastusallikas;

3.9.5. lepingu eeldatav kestus;

3.9.6. objektiivsed põhjendused xxxxx läbiviimise vajaduse kohta;

3.9.7. riigihanke komisjoni (edaspidi komisjon) liikmed.

3.10. Plaanivälise xxxxx läbiviimise ettepanek tuleb kooskõlastada riigihangete juhiga ja kulujuhiga, kes kinnitab sellega xxxxx vajadust ja rahaliste vahendite olemasolu. Plaanivälise xxxxx läbiviimise kinnitab direktor.

3.11. Pärast hankeplaani või punktis 3.9. nimetatud ettepaneku kinnitamist direktori poolt on õigus alustada asjade ostmiseks ja teenuste ning ehitustööde tellimiseks vajalike toimingutega.

4. TURU-UURING (RHS § 10)

4.1. Turu-uuringu tegemisel jälgitakse riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid selliselt, et teabe hankimine ei moonutaks konkurentsi, toimuks läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt.

4.2. Turu-uuringu käigus konsulteeritakse asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja/või ettevõtjatega, kellest võimalusel kaasatakse turu-uuringusse vähemalt xxxx ettevõtjat ja/või isikut. Ettevõtja ja/või isiku valikul võetakse arvesse, et ettevõtja ja/või isik omaks laialdasi teadmisi ning kogemusi turu-uuringu objektist.

4.3. Turu-uuring korraldatakse vastutava isiku poolt enne hankemenetluse alustamist.

4.4. Turu-uuringu läbiviimist korraldav vastutav isik esitab riigihangete juhile turu-uuringu käigus ettevõtjatele edastatud teabe. Riigihangete juht lisab teabe xxxxx alusdokumentide juurde.

4.5. Turu-uuring viiakse läbi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või koosoleku korras, kus koosolek protokollitakse.

4.6. Konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks määrab riigihangete juht pakkumuse või taotluse esitamisele piisavalt pika tähtaja, et turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjal ei tekiks seoses teabe eelneva valdamisega eelist teiste ettevõtjate ees.

5. RIIGIHANKE KORRALDAMINE

5.1. Riigihanke vastutav isik on kuluüksuse, mille raames vajalikku asja ostetakse või teenust või ehitustööd tellitakse, eelarve eest vastutav kulujuht. Vastutavaks isikuks on ka töötaja, kes käesoleva korra kohaselt ostab asju või tellib teenuseid maksumusega alla 30 000 euro või tellib ehitustöid maksumusega alla 60 000 euro või ostab asju või tellib teenuseid või ehitustöid raamlepingu alusel või kes on selleks direktori käskkirjaga määratud.

5.2. Riigihanke vastutav isik:

5.2.1. korraldab kvalifitseerimistingimuste, vastavustingimuste, hindamise kriteeriumite ja tehnilise kirjelduse koostamise;

5.2.2. korraldab vastamise selgitustaotlustele, mis puudutavad xxxxx alusdokumentides sätestatud tingimusi;

5.2.3. esitab riigihangete juhile vajalikud andmed komisjoni protokolliliste otsuste koostamiseks;

5.2.4. juhib taotlejatega peetavat dialoogi ja pakkujatega peetavaid läbirääkimisi,

korraldab läbirääkimiste protokollimise ja allkirjastab dialoogi ning läbirääkimiste protokollid;

5.2.5. juhib kõrvaldamise aluste kontrollimist ja pakkuja kvalifitseerimist, pakkumuste vastavaks tunnistamist, hindamist ja majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamist;

5.2.6. jälgib lepingu korrektset täitmist, v.a juhul, kui lepingu täitmise eest vastutavat isikut ei ole määratud eraldi.

5.3. Riigihangete juht:

5.3.1. koondab ja vormistab xxxxx alusdokumendid;

5.3.2. teeb vajalikud toimingud ja kanded riigihangete registris ja kuulutab riigihanke välja;

5.3.3. korraldab xxxxx alusdokumentide väljastamise ja/või juurdepääsu e-riigihangete keskkonnas ning pakkumuste vastuvõtmise, sh e-menetluse korral;

5.3.4. vastutab RHSis sätestatud tähtaegadest kinnipidamise eest;

5.3.5. edastab taotlejatele ja pakkujatele vastused nende poolt esitatud küsimustele ja selgitustaotlustele;

5.3.6. edastab taotlejatele ja pakkujatele hankija poolsed küsimused ja selgitustaotlused;

5.3.7. avab riigihangete registris esitatud taotlused ja pakkumused;

5.3.8. viib läbi taotlejate ja pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kontrolli;

5.3.9. teavitab taotlejaid ja pakkujaid hankija otsustest;

5.3.10. mitme-etapilise hankemenetluse korral edastab riigihangete registri kaudu kvalifitseeritud taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku;

5.3.11. korraldab hankemenetluse käigus loodud ja saadud dokumentatsiooni

süstematiseerimise ja säilitamise;

5.3.12. valmistab ette riigihanke otsuste eelnõud komisjoni protokollilistest otsustest või riigihanke eest vastutavalt isikult saadud informatsioonist lähtuvalt;

5.3.13. jälgib hankeplaani täitmist.

5.4. Asjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks eeldatava maksumusega alates 30 000 eurost või ehitustööde tellimiseks eeldatava maksumusega alates 60 000 eurost moodustab direktor nõuandva õigusega komisjoni.

5.5. Komisjonil on riigihankemenetluse läbiviimisel järgmised ülesanded:

5.5.1. annab sisendi xxxxx alusdokumentide ettevalmistamiseks;

5.5.2. xxxxx alusdokumentide kooskõlastamine;

5.5.3. taotlejate või pakkujate kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontroll ning vastava protokolli kinnitamine;

5.5.4. pakkumuste vastavuse kontroll xx xxxxxxx protokolli kinnitamine;

5.5.5. hankemenetlusest ja vajadusest tingitult pakkujatega läbirääkimiste pidamine. Läbirääkimistel ei pea komisjon osalema täies koosseisus;

5.5.6. pakkumuste võrdlemine, hindamine ja eduka pakkumuse välja selgitamine ning vastava protokolli kinnitamine;

5.5.7. seisukoha andmine muudes hankemenetlusega seotud küsimustes;

5.6. Komisjoni tööd juhib ja komisjoni liikmete vahelist infovahetust korraldab komisjoni esimees. Komisjoni esimeheks on riigihanke vastutav isik või muu töötaja, kes on selleks direktori käskkirjaga määratud.

5.7. Komisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni liikme puudumise korral asendab teda tema ametijuhendis vm haldusdokumendis määratud asendaja. Komisjon on otsustusvõimeline, xxx xxxxx tööst võtab osa üle xxxxx komisjoni koosseisust.

5.8. Komisjoni võib kuuluda RMITi jurist. Xxxxxx xx riigihangete juht ei osale pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise sisulisel hindamisel.

5.9. Pakkumuste hindamiseks võib komisjon vajadusel küsida arvamust asutusevälistelt ekspertidelt.

5.10. Komisjon teeb otsuseid lihthäälte enamuse alusel. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsused fikseeritakse vastavas menetlustoimingu protokollilises otsuses.

5.11. Komisjon võib otsuseid teha koosolekut kokku kutsumata, xxx xxx xxxxx komisjoni liikmetest (sh esimees) on oma seisukoha esitanud elektroonselt ning keegi ei nõua koosoleku kokkukutsumist. Koosolek loetakse toimunuks ja xxxxxx menetlustoimingu protokolliline otsus kinnitatuks, kui sellele on andnud oma allkirja kõik elektroonilisel koosolekul osalenud komisjoni liikmed.

5.12. Komisjoni liige peab ennast komisjoni tööst taandama, kui riigihankel esitab pakkumuse või taotluse pakkuja või taotleja, kellega komisjoni liikmel on olnud suhted, mis võivad tekitada kahtlusi komisjoni liikme otsuse objektiivsuses.

6. LEPING

6.1. Leping maksumusega alates 20 000 eurost sõlmitakse kirjalikult.

6.2. Leping teenuste tellimiseks tuleb sõlmida sõltumata maksumusest kirjalikult juhul, kui poolte ühesuguse arusaama tagamiseks on teenuse osutamise tingimustes ja teenuse kvaliteedis oluline eelnevalt kirjalikult kokku leppida.

6.3. Sõlmitav leping peab olema kooskõlas riigihanke alusdokumentide ja edukaks tunnistatud pakkumuses märgitud tingimustega. Xxxxxx ei alusta lepinguliste kohustuste täitmist ega tee muid lepingust tulenevaid toiminguid enne lepingu sõlmimist.

6.4. Leping allkirjastatakse üldjuhul digitaalselt. Kui lepingu teine pool ei ole nõus digitaalse allkirjastamisega, vormistatakse leping paberdokumendina.

6.5. Lepingu projekti kooskõlastavad riigihanke vastutav xxxx, xxxxxx kulujuht,

finantsspetsialist ning jurist. Juristi kooskõlastus ei ole vajalik hankelepingu projekti puhul, mis sõlmitakse raamlepingu alusel.

6.6. Kooskõlastamisele esitatud lepingu kohta märgib kulujuht või volitatud isik DHS-is märkuste lahtrisse:

6.6.1. ostetava asja või teenuse saaja (RMIT või klientasutus);

6.6.2. litsentside soetamise või pikendamise korral andmed selle kohta, kas tegemist on uue teenuse või olemasoleva teenuse pikendamisega ning teenuse kasutamise periood kuupäeva täpsusega;

6.6.3. finantseerimise võimalikud eritingimused;

6.6.4. andmed võimalike erikokkulepete kohta, sh andmed selle kohta, kui ostetava asja või tellitava teenuse eest tuleb finantsspetsialistil koostada müügiarve kliendile või kui ostetava asja või tellitava teenuse eest esitab pakkuja otse arve kliendile;

6.6.5. ressursikoodi (millelt asja või teenuse eest tasutakse) ja kuluüksuse ning vajadusel eelarve liigi (nt sihtotstarbelisest reservist tasumisel).

6.7. Lepingu eduka pakkujaga sõlmib direktor või volitab selleks muu isiku.

6.8. Riigihangete juht korraldab hankemenetluse tulemusena sõlmitava lepingu registreerimise DHS-is ning kooskõlastamise vastavalt asjaajamise korrale ja allkirjastamise kõikide lepingu osapoolte poolt.

6.9. Riigihangete juht esitab riigihangete registrile 30 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul põhjusel xxxxx riigihanke lõppemist lepingu sõlmimise xxxxx xx pärast lepingu lõppemist lepingu lõppemise andmed.

7. RIIGIHANKE DOKUMENTATSIOON

7.1. Riigihangete juht tagab riigihanke dokumentatsiooni säilimise vastavalt RMITis kehtestatud asjaajamiskorrale.

7.2. Riigihanke läbiviimist tõendav dokumentatsioon tuleb säilitada sõltumata riigihanke eeldatavast ja sõlmitud lepingu maksumusest.

7.3. Kui riigihange ei ole tervikuna läbi viidud elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas, komplekteerib riigihangete juht riigihanke dokumentatsiooni säilimise tagamiseks toimiku vastavalt paberkandjal ja elektroonselt vastavas DHS-i rubriigis. Toimikusse kogutakse ja süstematiseeritakse kõik asjaomase riigihanke läbiviimise käigus kuni lepingu sõlmimiseni saadud ja loodud dokumendid (xxxxx alusdokumendid koos tehnilise kirjeldusega, käskkirjad, saabunud pakkumused, hankija otsused, riigihanke komisjoni protokollid koos lisadega, kirjad ja e-kirjad, teated, kutsed, memod jne) nende saamise või loomise järjekorras. Kui dokument on registreeritud DHS-is või riigihangete registris, võib dokumendi koopia jätta toimikusse lisamata ning selle asemel viidata toimikus dokumendi registreerimise andmetele.

8. HANKEMENETLUSE KORD

8.1. Asjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks eeldatava maksumusega alates 60 000 eurost või ehitustööde tellimiseks eeldatava maksumusega alates 150 000 eurost tuleb korraldada hankemenetlus vastavalt RHS-ile.

8.2. Hankemenetlust ei pea korraldama, kui ostetav asi või tellitav teenus või ehitustöö kuulub RHS § 11 sätestatud erandite alla.

8.3. Hankemenetluse läbiviimiseks korraldab riigihanke vastutav isik kvalifitseerimise tingimuste, vastavustingimuste, hindamise kriteeriumite ja tehnilise kirjelduse koostamise ning edastamise riigihangete juhile, kes korraldab nende põhjal vajalike xxxxx alusdokumentide koostamise.

8.4. Riigihanke korraldamiseks koostab riigihangete juht direktori käskkirja eelnõu, kus tuleb muu hulgas määratleda:

8.4.1. riigihanke nimi ja CPV kood;

8.4.2. hankemenetluse liik xx xxxxx valiku põhjendus (v.a avatud ja piiratud hankemenetluse puhul);

8.4.3. riigihanke vastutav isik;

8.4.4. komisjoni esimees;

8.4.5. komisjoni liikmed.

8.5. Pärast käskkirja allkirjastamist viib riigihangete juht läbi hankemenetluse vastavalt RHS- ile.

8.6. Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamine, kvalifitseerimine ja kvalifitseerimata jätmine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ja tagasilükkamine, eduka pakkumuse väljaselgitamine ja hankemenetluse lõpetamine toimub komisjoni motiveeritud ettepanekul direktori käskkirjaga.

8.7. Pärast lepingu sõlmimist esitab riigihangete juht riigihangete registrile 30 päeva jooksul lepingu sõlmimise xxxxx.

9. LIHTHANKEMENETLUSEKORD

9.1. Asjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks eeldatava maksumusega 30 000 eurot kuni 59 999,99 eurot või ehitustööde tellimiseks eeldatava maksumusega 60 000 eurot kuni

149 999,99 eurot tuleb järgida RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning olemasolevat konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine.

9.2. Lepingute sõlmimiseks tuleb korraldada lihthange vastavalt RHS § 125 sätestatule.

9.3. Lihthanke läbiviimiseks korraldab riigihanke vastutav isik kvalifitseerimise tingimuste, hindamise kriteeriumite ja tehnilise kirjelduse koostamise ning edastamise riigihangete juhile, kes korraldab nende põhjal vajalike lihthanke dokumentide koostamise.

9.4. Lihthanke algatamiseks koostab riigihangete juht direktori käskkirja eelnõu, lähtudes käesoleva korra punktis 7.4 sätestatust. Hankemenetluse liiki ega selle valiku põhjendust ei pea määratlema.

9.5. Pärast käskkirja allkirjastamist avaldab riigihangete juht riigihangete registris lihthanke xxxxx. Pakkumuste esitamiseks tuleb määrata mõistlik tähtaeg, mis ei või asjade või teenuste lepingu puhul olla lühem kui viis tööpäeva ja ehitustööde lepingu puhul lühem kui 15 päeva.

9.6. Kui lihthanke käigus soovitakse pidada läbirääkimisi või viia lihthanget läbi järjestikuste etappidena, siis tuleb lihthanke teatesse lisada xxxxxx viide ja tingimused.

9.7. Lihthange viiakse läbi vastavalt RHS § 125 sätestatule ning see lõpeb RHS § 73 lõikes 3

ettenähtud alustel. Lepingu sõlmimise korraldab xxxxx vastutav isik koostöös riigihangete juhiga.

9.8. Lihthankes tehtud otsustest teavitab riigihangete juht kõiki pakkujaid lähtudes RHS § 47 sätestatust.

9.9. Pärast lepingu sõlmimist esitab riigihangete juht riigihangete registrile 30 päeva jooksul lepingu sõlmimise xxxxx.

10. VÄIKEOST EHK ALLA LIHTHANKE PIIRMÄÄRA JÄÄVATE ASJADES OSTMINE JA TEENUSTE JA EHITUSTÖÖDE TELLIMISE KORD

10.1. Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel maksumusega alla 30 000 euro ning ehitustööde tellimisel maksumusega alla 60 000 euro tuleb olemasolevat konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Väikeostu läbiviimisel tuleb järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja käesoleva korra punktis 3.8. sätestatut. Sellise väikeostu võib vastutav isik läbi viia pakkumuste või hinnakirjade võrdlemise xxxx või pakkujatega läbi rääkides või kasutades mitut eelnimetatud menetlusviise kombineeritult, kaasates konkurentsi olemasolu korral menetlusse vähemalt xxxx võimalikku pakkujat.

Ühe pakkujaga võib piirduda:

10.1.1. kui puudub konkurents;

10.1.2. erakordse soodustuse ärakasutamiseks;

10.1.3. asjade ostmisel ja teenuste tellimisel maksumusega kuni 5000 eurot ning ehitustööde tellimisel maksumusega kuni 10 000 eurot, millega tagatakse võimalikult väike halduskoormus, sealhulgas aja-, raha- ja tööjõukulu.

10.2. Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel eeldatava maksumusega alla 30 000 euro ning ehitustööde tellimisel eeldatava maksumusega alla 60 000 euro viiakse menetlus läbi järgnevalt:

10.2.1. asjade ostmine ja teenuste tellimine kuni 5000 eurot ning ehitustööde tellimine

maksumusega kuni 10 000 eurot tuleb eelnevalt kooskõlastada kulujuhi või volitatud isikuga;

10.2.2. enne asjade ostmist ja teenuste ning ehitustööde tellimist, mille maksumus ületab 5000 eurot, esitab kulu algataja DHS-is põhjendatud taotluse kulutuste tegemiseks, mille kooskõlastab eelnevalt finantsspetsialisti, kulujuhi või volitatud isiku ja direktoriga;

10.2.3. kulujuhil ja volitatud isikul on õigus algatada temale kinnitatud eelarveklassifikaatorijärgseid majanduslikult põhjendatud kulutusi xxxx taotlust kulutuste tegemiseks/hüvitamiseks koostamata, kui kulu suurus igakordselt ei ületa käesoleva korra punktis 10.1.3 nimetatud summasid ning funktsionaalselt koostoimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike teenuste või asjade kogumaksumus majandusaasta jooksul ei ületa asjade ja teenuste puhul 30 000 eurot ning ehitustööde puhul 60 000 eurot.

10.3. Taotlus peab sisaldama:

10.3.1. selgitust võetud pakkumuste (kellele tehti pakkumuse esitamise ettepanek, mitu pakkumust laekus) ja eduka pakkuja valiku kohta või selgitust, miks võrreldavaid pakkumusi ei olnud otstarbekas või võimalik xxxxx (nt konkurentsi puudumine, ainuõigused, erakordse soodsuse ärakasutamine vms);

10.3.2. ostetava asja või teenuse saaja (RMIT või klientasutus);

10.3.3. litsentside soetamise või pikendamise korral andmed selle kohta, kas tegemist on uue teenuse või olemasoleva teenuse pikendamisega ning teenuse kasutamise periood kuupäeva täpsusega;

10.3.4. finantseerimise võimalikud eritingimused;

10.3.5. andmed võimalike erikokkulepete kohta, sh andmed selle kohta, kui ostetava asja või tellitava teenuse eest tuleb finantsspetsialistil koostada müügiarve kliendile või kui ostetava asja või tellitava teenuse eest esitab pakkuja otse arve kliendile;

10.3.6. ressursikoodi (millelt asja või teenuse eest tasutakse) ja kuluüksuse ning vajadusel eelarve liigi (nt sihtotstarbelisest reservist tasumisel).

10.4. Pärast eduka pakkuja väljaselgitamist teavitab xxxxx vastutav isik viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul riigihanke tulemustest teisi pakkujaid.

10.5. Hankelepingu sõlmimisel lähtutakse käesoleva korra punktis 6 sätestatust.

101 SOTSIAAL- JA ERITEENUSTE MENETLEMINE

101.1. Sotsiaal- ja eriteenuse menetlemisel, mille lepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on suurem või võrdne sotsiaal- või eriteenuse riigihanke piirmääraga, lähtutakse korra punktis 8 sätestatust arvestades RHS-s sotsiaal- ja eriteenuste osas kehtestatud erisusi.

101.2 Sotsiaal- ja eriteenuse (sh koolituste) menetlemisel, mille lepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on väiksem kui sotsiaal- või eriteenuse riigihanke piirmäär, viiakse läbi järgnevalt:

101.2.1.Koolitusteenuste tellimiseks esitatakse taotlus alati RTIPis olenemata koolitusteenuse maksumusest. Taotlus koolitusteenuse tellimiseks eeldatava maksumusega kuni 5000 eurot kooskõlastatakse taotluse esitaja otsese xxxx, kulujuhi ja personalijuhiga. Taotlus koolitusteenuse tellimiseks, mille eeldatav maksumus ületab 5000 eurot kooskõlastatakse taotluse esitaja otsese xxxx, kulujuhi, personalijuhi ja direktoriga.

101.2.1.1. Koolitusteenuse tellimisel võib piirduda ühe pakkujaga, kui koolituse maksumus jääb alla 10 000 euro. Koolitusteenuste tellimisel üle 10 000

euro tuleb vastutaval isikul või kulujuhil xxxxx võrdlevad pakkumused või põhjendada taotluses võrdlevate pakkumuste mittevõtmist.

101.2.2. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel (v.a koolitusteenus) eeldatava maksumusega kuni 10 000 eurot võib piirduda ühe pakkumuse võtmisega, mis tuleb enne kulutuste tegemist või hankelepingu sõlmimist kooskõlastada kulujuhi või volitatud isikuga;

101.2.3. Enne sotsiaal- ja eriteenuste tellimist (v.a koolitusteenus), mille maksumus ületab 10 000 eurot, esitab kulu algataja DHS-is põhjendatud taotluse kulutuste tegemiseks, mille kooskõlastab eelnevalt finantsspetsialisti, kulujuhi või volitatud isiku ja direktoriga. Taotlus peab sisaldama:

101.2.3.1. selgitust võetud pakkumuste (kellele tehti pakkumuse esitamise ettepanek, mitu pakkumust laekus) ja eduka pakkuja valiku kohta või

selgitust, miks võrreldavaid pakkumusi ei olnud otstarbekas või võimalik xxxxx (nt konkurentsi puudumine, ainuõigused, erakordse soodsuse ärakasutamine vms);

101.2.3.2. teenuse saaja (RMIT või klientasutus) ja finantseerimise võimalikud eritingimused, sh ressursikoodi (millelt teenuse eest tasutakse) ja kuluüksuse ning vajadusel eelarve liigi (nt sihtotstarbelisest reservist tasumisel);

101.2.3.3. andmed võimalike erikokkulepete kohta, sh andmed selle kohta, kui tellitava teenuse eest tuleb finantsspetsialistil koostada arve kliendile või kui tellitava teenuse eest esitab pakkuja otse arve kliendile.

101.2.4. Pärast eduka pakkuja väljaselgitamist teavitab vastutav isik viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul riigihanke tulemustest kõiki riigihankel osalenud pakkujaid.

101.3. Hankelepingu sõlmimisel lähtutakse käesoleva korra punktis 6 sätestatust.

11. KESKNE HANKIMINE JA RIIGIHANGETE TUGITEENUS

11.1. Vabariigi Valitsuse 12.10.2017 korraldusest nr 281 „Vabatahtliku keskse hankija määramine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna riigihangetes“ tulenevalt on RMIT vabatahtlikuks keskseks hankijaks infotehnoloogia valdkonna riigihangetes.

11.2. Vabatahtliku keskse hankimise raames on teisel hankijal (RHS § 5 mõistes) võimalus tellida RMITilt riigihangete korraldamist ning riigihanke tugiteenuse osutamist. Antud teenuste osutamise täpsemad tingimused, esinduse ulatus ja kulude hüvitamine lepitakse kokku RMITi ning teise hankija vahel sõlmitavas kokkuleppes.

11.3. Teise hankijaga sõlmitavas kokkuleppes on teenuse osutamise tingimuste ja ulatuse määratlemisel võimalik täiendada korras sätestatud tingimusi või leppida kokku korras sätestatust erinev lahendus tingimusel, et antud erisus on kooskõlas RHSiga.

12. ÜHISHANKED

12.1. Riigihanke ühiselt korraldamisel kohaldatakse reegleid lepingute summeeritud eeldatavast maksumusest lähtudes.

13. ASJADE OSTMINE, TEENUSTE JA EHITUSTÖÖDE TELLIMINE RAAMLEPINGU ALUSEL

13.1. Asjade ostmine, teenuste ja ehitustööde tellimise algatab ja viib läbi vastutav isik, kellel on õigus vastava raamlepingu alt asju osta, teenuseid või ehitustöid tellida.

13.2. Ühe pakkujaga raamlepingu puhul lähtub vastutav isik tellimuse esitamisel vastavas

raamlepingus sätestatud korrast.

13.3. Kui asjade ostmise, teenuste või ehitustööde tellimiseks on sõlmitud raamleping mitme pakkujaga ja hankelepingu sõlmimiseks korraldatakse pakkujate vahel minikonkursse, siis viiakse minikonkurss läbi riigihangete registris. Vajalikud registritoimingud teostab riigihangete juht minikonkursi korraldamise eest vastutavalt isikult saadud sisendi alusel.

13.4. Riigihangete registris läbi viidava minikonkursi korral koostab riigihangete juht minikonkursi korraldamise eest vastutavalt isikult saadud sisendite alusel hankemenetluse protokollilised otsused ning teeb need RHS-is sätestatud tähtaja jooksul läbi riigihangete registri raamlepingu partneritele kättesaadavaks.

13.5. Vajadusel kaasab vastutav isik minikonkursi läbiviimisel pakkujate kvalifitseerimiseks ja pakkumuste vastavuse kontrollimiseks ning hindamiseks täiendavalt teisi töötajaid või sõltumatuid väliseid eksperte. Minikonkursi läbiviimiseks võib moodustada hankekomisjoni lähtudes käesoleva korra punktis 5 sätestatust.

13.6. Juhul, kui läbiviidud minikonkursi tulemuse kohta tehakse hankelepingu sõlmimise otsus, siis teavitab riigihangete juht raamlepingu osapooleks olevaid pakkujaid antud otsusest riigihangete registri kaudu.

13.7. Riigihangete juht registreerib kõik minikonkursiga seotud dokumendid DHS-is (v.a pakkumused ning dokumendid, mis on moodustunud riigihangete registris).

14. LEPINGU TÄITMISE JÄRELEVALVE

14.1. Lepingu täitmise vastutav isik peab tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja lepingu täitmise järelevalve.

14.2. Lepingu täitmise järelevalve tähendab pidevat kontrolli selle üle, kas lepingu pooled

täidavad enda kohustusi nõuetekohaselt. Muuhulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest kinnipidamist, üleantavate asjade kogust ja kvaliteeti, pretensioonide esitamise tähtaegsust, vigade tekkimist, garantii kehtivuse ajal pretensioonide esitamist jm.

14.3. Vajadusel algatatakse lepingu muutmine või lõpetamine. Lepingu muutmine peab olema kooskõlas RHS §-s 123 sätestatud korraga. Alla riigihanke piirmäära jäävate asjade ostmise või teenuste ja ehitustööde tellimiste korral tuleb tagada, et lepingute muutmisel ei rikutaks RHSis sätestatud korda ega võetaks antud lepingu raames täiendavaid kohustusi, mis kokkuvõttes kohustaks korraldama uue hankemenetluse. Lepingu muutmisel või lõpetamisel järgitakse samu protseduurireegleid, nagu lepingu sõlmimisel.

14.4. Xxxxx, kui lepingu täitmise eest vastutaval isikul on lepingu teisele osapoolele pretensioone lepingu täitmise osas, konsulteerib ta enne pretensiooni esitamist juristiga. Pretensioonid tuleb esitada kirjalikult ja kooskõlastada eelnevalt juristiga.

14.5. Lepingu täitmise järelevalve lõpeb lepingu kehtivusaja lõppemisel. Juhul, kui lepingus on kokku lepitud garantiis, lõpeb lepingu täitmise järelevalve garantii kehtivusaja lõppemisega.

14.6. Riigihangete juht esitab lepingu täitmise eest vastutavalt isikult saadud andmete põhjal riigihangete registrile 30 päeva jooksul pärast lepingu lõppemist lepingu lõppemise

andmed. Raamlepingu korral esitab riigihangete juht riigihangete registrile andmed 12 kuu jooksul raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise xxx xx maksumuse kohta 30 päeva jooksul pärast iga 12 kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates.

15. MEETMED HUVIDE KONFLIKTI ENNETAMISEKS, TUVASTAMISEKS JA KÕRVALDAMISEKS

15.1. Huvide konflikt on olukord, xxx xxxxxxx või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

15.2. Hankemenetluses osalejad deklareerivad huvide konflikti puudumist ja konfidentsiaalsusnõude järgimist iga hankemenetluse käigus koostatud protokolli allkirjastamisega.

15.3. Kui hankemenetluse käigus selgub, et menetluses osalejal on huvide konflikt, taandab ta ennast menetlusest, esitades selleks komisjoni esimehele või direktorile vastavasisulise taotluse. Vajadusel määratakse komisjoni uus liige.

15.4. Hankemenetluses osaleja või muu töötaja, kes on tuvastanud võimaliku huvide konflikti juhtumi, on kohustatud sellest koheselt teavitama riigihanke komisjoni esimeest või direktorit.

15.5. Võimalike huvide konfliktide esinemise tuvastamiseks rakendatakse administratiivseid kontrollimeetmeid ning vajadusel teostatakse komisjoni liikmete suhtes vastavat taustakontrolli avalikest registritest. Järelkontrolli teostatakse siseauditite raames.

16. LÕPPSÄTTED

16.1. Käesolevas korras reguleerimata küsimustes juhindutakse RHSist ja teistest õigusaktidest.

16.2. RMIT struktuuriüksused võivad käesolevas korras sätestatut järgides ning kooskõlastatult riigihangete xxxx ja juristiga koostada vajaduse korral oma tööspetsiifikast lähtuva hankemenetluse täpsustatud protsessikirjeldused või -joonised.