TASULISTE TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORD

Koostaja: ▇▇▇▇ ▇▇▇▇

TASULISTE TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORD

1. Eesmärk

1.1. Tasuliste tervishoiuteenuste osutamise korra (edaspidi: kord) eesmärgiks on reguleerida ▇▇ ▇▇▇▇▇- Eesti Regionaalhaigla (edaspidi: Regionaalhaigla või haigla) poolt niisuguste tervishoiuteenuste osutamist, mille eest tasub haiglale patsient.

2. Kehtivus

2.1. Kord kehtib kõikides Regionaalhaigla struktuuriüksustes.

3. Vastutus

3.1. Korra Regionaalhaigla töötajatele tutvustamise eest vastutavad struktuuriüksuste juhid. Korra p-s

6.2. viitena nimetatud tasuliste tervishoiuteenuste osutamise üldtingimuste patsientidele tutvustamise eest vastutavad raviarstid, õendusabi osakonna õendusjuht ja klienditeeninduse teenistuse töötajad vastavalt korras sätestatule.

3.2. Korra järgimise eest vastutavad kõik Regionaalhaigla töötajad vastavalt oma pädevusele.

4. Ülevaatus

4.1. Kord vaadatakse üle vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem ▇▇▇ ▇▇▇▇ kolme aasta jooksul.

4.2. Korra ülevaatuse eest vastutab administratiivdirektor.

5. Tegevuskirjeldus

5.1. Üldpõhimõtted

5.1.1. Tasuline tervishoiuteenus on igasugune tervishoiuteenus, mille eest tasumise kohustus on patsiendil vastavalt Regionaalhaiglas kehtivatele tervishoiuteenuse osutamise üldtingimustele.

5.1.2. Tasulist tervishoiuteenust osutatakse igale isikule, kes on väljendanud sellekohast soovi, kellel puuduvad vastunäidustused tervishoiuteenuse saamiseks ning kes on Regionaalhaiglaga tasulise tervishoiuteenuse osutamises kokku leppinud.

5.1.3. Kindlustatud isiku pöördumisel Regionaalhaiglasse pakutakse talle esimese valikuna Eesti Haigekassa (edaspidi: haigekassa) poolt tasustatavat tervishoiuteenust.

5.1.4. Tasuliste tervishoiuteenuste osutamine ei tohi takistada haigekassa lepingu täitmist ega kahjustada muul viisil üldistel alustel teenindatavate kindlustatute juurdepääsu tervishoiuteenustele. Keskuste ja kliinikute juhid jälgivad, et struktuuriüksus suudaks haigekassa lepingust tulenevaid ravimahte täita ning vajadusel piiravad tasuliste tervishoiuteenuste osutamist või võtavad kasutusele muud asjakohased meetmed.

5.1.5. Korra punktis 5.1.1. nimetatud tasuliste tervishoiuteenuste eest ei esitata raviarvet haigekassale.

5.1.6. Tasulist tervishoiuteenust osutatakse patsiendile eelkõige järgmistel juhtudel:

5.1.6.1. kindlustatu soovib saatekirjata eriarsti vastuvõttu erialadel, kus kehtib saatekirja nõue;

5.1.6.2. kindlustatu soovib saada tervishoiuteenust varem, ▇▇▇ ▇▇▇▇ võimaldab haigekassa lepingumahust tingitud järjekord (üldjärjekord);

5.1.6.3. haigekassa ei rahasta patsiendi poolt soovitavat tervishoiuteenust, kuna soovitav tervishoiuteenus ei ole kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu;

5.1.6.4. tervishoiuteenust ei osutata meditsiinilistel näidustustel (esteetiline kirurgia jmt);

5.1.6.5. tervishoiuteenust soovib saada haigekassas kindlustamata isik.

5.1.7. Tasuliseks tervishoiuteenuseks loetakse ka ettenähtust paremate majutustingimuste (parendatud olmega privaatpalat) kasutamise võimaldamist ning tervishoiuteenuse osutamisel ettenähtust kallimate meditsiinivahendite (mille eest tasumise kohustust ▇▇ ▇▇▇▇ üle haigekassa) kasutamist.

5.1.8. Tasulist teenust saavat patsienti käsitletakse korras sätestamata küsimustes kui tavapärast patsienti.

5.2. Tasulise tervishoiuteenuse liigid

5.2.1. Üldjärjekorras osutatav tasuline tervishoiuteenus (nn isemaksjate teenus) on teenus, mida osutatakse personali tavapärase tööaja sees patsiendile üldjärjekorras juhul, kui:

5.2.1.1. tervishoiuteenust soovib saada haigekassas kindlustamata isik;

5.2.1.2. kindlustatu soovib eriarsti vastuvõttu saatekirjata erialadel, kus kehtib saatekirja nõue;

5.2.1.3. kindlustatu soovib pöörduda saatekirjata uuringule või protseduurile. Uuringute ja protseduuride nimekirja, mida osutatakse ▇▇▇▇ arsti saatekirjata, kinnitab Regionaalhaigla juhatus;

5.2.1.4. kindlustatu soovib eriarsti vastuvõttu erialal, kus Regionaalhaiglal puudub soovitava arstiabi osutamiseks haigekassa lepingumaht;

5.2.1.5. haigekassa ei rahasta patsiendi poolt soovitavat tervishoiuteenust, kuna soovitav tervishoiuteenus ei ole kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu;

5.2.1.6. tervishoiuteenust ei osutata meditsiinilistel näidustustel (esteetiline kirurgia jmt).

5.2.2. Väljaspool üldjärjekorda osutatav tasuline tervishoiuteenus (senine nn tasuline teenus) on teenus, mida osutatakse patsientidele juhul, kui patsient soovib tervishoiuteenust saada varem, ▇▇▇ ▇▇▇▇ võimaldab üldjärjekord. Sellist tasulist teenust osutatakse väljaspool personali tavapärast tööaega selleks ettenähtud ajal. Väljaspool üldjärjekorda osutatava tasulise ambulatoorse vastuvõtu tunniplaan avatakse mitte varem, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ 15.00-st. Juhatus võib oma otsusega erialade ▇▇▇▇▇ kinnitada ka teistsuguse tasulise ambulatoorse vastuvõtu aja, kui see on vajalik haigekassa lepingu täitmise tagamiseks või kui haigekassa lepingu maht ei ole normaalse töökoormuse tagamiseks piisav. Keskuse töötajate poolt tasuliste teenuste osutamise töö korraldamine on keskuse juhataja pädevuses.

5.2.3. Klienditeeninduse teenistuse vahendusel osutatav tasuline tervishoiuteenus (nn VIP teenus) on teenus, mida osutatakse väljaspool üldjärjekorda klienditeeninduse teenistuse juhataja vahendusel patsiendiga eraldi kokkulepitud ajal.

5.3. Tasuliste tervishoiuteenuste hinnad

5.3.1. Üldjärjekorras osutatava tasulise tervishoiuteenuse hinnaks on haigekassa tervishoiuteenuste loetelus toodud piirhind, millele lisandub visiiditasu või voodipäevatasu juhtudel, kus haigekassas ravikindlustatud isik peaks maksma visiiditasu või voodipäevatasu. Juhul, kui teenus ei ole haigekassa tervishoiuteenuste loetelus, kehtib haigla juhatuse poolt kehtestatud hind.

5.3.2. Väljaspool üldjärjekorda osutatava tasulise tervishoiuteenuse hind on haigla juhatuse poolt kehtestatud hind. Juhul, kui juhatus ei ole teenusele ▇▇▇▇▇ kehtestanud, rakendatakse haigekassa tervishoiuteenuste loetelus toodud ▇▇▇▇▇.

5.3.3. Klienditeeninduse teenistuse vahendusel osutatava tasulise tervishoiuteenuse hind lepitakse igal konkreetsel juhul klienditeeninduse teenistuse juhataja vahendusel eraldi kokku.

5.3.4. Haigla juhatus kehtestab tasulise tervishoiuteenuse hinna vastavat teenust osutava struktuuriüksuse ettepaneku alusel. Ettepaneku aluseks peab olema juhtimisarvestuse talituse poolt koostöös ettepaneku tegijaga koostatud tasuvusarvestus. Uus tasulise tervishoiuteenuse hind kehtestatakse alati hinnakirja tervikliku muutmise ▇▇▇▇.

5.3.5. Konkreetseteks juhtudeks tehtav osutatavate teenuste ▇▇ ▇▇▇▇▇ pakkumine peab olema teenust osutavate tervishoiutöötajate ja klienditeeninduse teenistuse juhataja vahel kooskõlastatud.

5.3.6. ▇▇▇▇▇▇▇▇ poolt kehtestatud tasuliste tervishoiuteenuste hindade nimekirja (hinnakirja) haldab raviarveldustalitus, kes uue tasuliste tervishoiuteenuste nimekirja lisandumisel saadab värskendatud nimekirja klienditeeninduse teenistusele, IT teenistusele ja kommunikatsiooniteenistusele. Kommunikatsiooniteenistus avaldab uue tasuliste tervishoiuteenuste hinnakirja nii intranetis kui ka Regionaalhaigla koduleheküljel.

Klienditeeninduse teenistus teeb hinnakirja patsientidele registratuurides kättesaadavaks paberkandjal. IT teenistus kannab hinnakirja muudatused haiglainfosüsteemi Ester.

5.3.7. Tasulise teenuse osutamisega seotud töötajatele makstakse lisatasu juhul, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇▇▇ teenuse hinna kehtestamise aluseks olnud tasuvusarvestuses oli see ette nähtud. Haigekassa hinnakirja alusel osutatud tasulise tervishoiuteenuse eest töötajatele lisatasu ei maksta.

5.4. Tasuliste tervishoiuteenuste osutamise lepingu (edaspidi: leping) sõlmimine

5.4.1. Esmase ambulatoorse visiidi või ▇▇▇▇ arsti saatekirjata teostatava uuringu/protseduuri osas sõlmib haigla nimel lepingu (kokkuleppe) Regionaalhaigla registratuuri klienditeenindaja, muul juhul sõlmib lepingu haigla nimel patsiendiga tema raviarst.

5.4.2. Patsiendi raviarst sõlmib haigla nimel patsiendiga lepingu, olles eelnevalt välja selgitanud patsiendile vajalikud tervishoiuteenused ning informeerinud patsienti tema terviseseisundist, vajalikest tervishoiuteenustest ning sellega kaasnevatest riskidest.

5.4.3. Patsiendi raviarst on kohustatud patsienti enne lepingu sõlmimist teavitama ka sellest, et lepingus kokkulepitud tervishoiuteenuste osutamise käigus võib tekkida vajadus parima tulemuse saavutamiseks uuringute plaani/raviplaani muuta.

5.4.4. Leping peab sisaldama vähemalt kokkuleppeid osutatavate tervishoiuteenuste liigi ▇▇ ▇▇▇▇ ning rakendatava hinna osas. Tasuliste tervishoiuteenuste osutamise kokkuleppe sõlmimise kohta teeb arst märke patsiendi haiguslukku.

5.4.5. Raviarst annab kokkulepitud tervishoiuteenuste kohta patsiendile osutatavate tervishoiuteenuste loetelu nende teenuste nimetuste, koodide, koguse ja summaga.

5.4.6. Tasuliste tervishoiuteenuste osutamise leping sõlmitakse kirjalikult, kui raviarst või patsient seda soovib. Raviarst peab kirjaliku lepingu sõlmimist nõudma siis, kui patsiendiga lepitakse kokku eritingimus, mille kohaselt ta ei pea kogu tasu teenuse eest maksma ettemaksuna.

5.4.7. Kirjalikud lepingud vormistatakse lisas 1 või 2 toodud vormil. Kirjaliku lepingu kohustuslikuks lisaks on korra p-s 5.4.5. nimetatud tervishoiuteenuste loetelu.

5.5. Arveldamine

5.5.1. Patsient tasub tasulise tervishoiuteenuse osutamise eest ettemaksuga.

5.5.2. Erandina võib klienditeeninduse teenistuse juhataja vahendusel osutatava tasulise tervishoiuteenuse puhul lepingus kokku leppida ▇▇▇▇ osalises ettemaksu tasumises, mis ei tohi olla siiski väiksem kui 30% eeldatavalt osutatavate teenuste koguhinnast.

5.5.3. Tervishoiuteenuse eest makstava tasu võtab vastu Regionaalhaigla registratuuri klienditeenindaja, kes väljastab maksjale selle kohta kviitungi, mis on aluseks tervishoiuteenuse saamisele.

5.5.4. Tervishoiuteenuse eest makstava tasu võib maksta ka Regionaalhaigla pangaarvele, millisel juhul on tervishoiuteenuse osutamise tingimuseks ettemaksu arvele laekumine. Vajadusel annab infot ettemaksu laekumise kohta raamatupidamistalitus.

5.5.5. Kui hinnakalkulatsioonis arvestatud summa erineb tegelikult osutatud tervishoiuteenuste hinnast, maksab Regionaalhaigla rohkem makstud osa raviarsti sellekohase märgukirja alusel patsiendile tagasi või esitatakse patsiendile arve täiendavate tervishoiuteenuste eest tasumiseks.

5.6. Tasulise tervishoiuteenuse osutamine

5.6.1. Tasulise tervishoiuteenuse osutamine toimub vastavalt lepingus kokkulepitule. Kui lepingus ei olnud tasulise tervishoiuteenuse osutamise konkreetne aeg ▇▇ ▇▇▇▇ kokku lepitud, teatab haigla nimel lepingu sõlminud töötaja tervishoiuteenuse osutamise ▇▇▇ ▇▇ koha patsiendile esimesel võimalusel.

5.6.2. Patsiendi raviarst väljastab vajalikud uuringu/protseduuri saatekirjad ja broneerib kokkuleppel patsiendiga uuringu/protseduuri teostamise ▇▇▇▇. Uuringu/protseduuri saatekirjad väljastatakse pärast patsiendi poolt uuringu/protseduuri eest tasumist.

5.6.3. Statsionaarselt osutatava tasulise tervishoiuteenuse saamiseks haiglasse pöörduva patsiendi puhul kontrollib patsienti haiglasse vastuvõttev isik soovitava teenuse eest ettemaksu laekumist. Statsionaarselt osutatava tervishoiuteenuse eest tasumist hilisema ravitöö käigus kontrollib raviarst.

5.6.4. Tervishoiuteenuse vahetu osutaja võib keelduda tervishoiuteenuse osutamisest, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ osutamine on patsiendile vastunäidustatud. Sellisel juhul tagastatakse patsiendile tasutud ettemaks.

5.6.5. Tasulise tervishoiuteenusena teostatud uuringute tulemustest informeerib patsienti raviarst. Juhul, kui uuring on tehtud ▇▇▇▇ saatekirjata, väljastab uuringu tulemuse patsiendile kantselei isikut tõendava dokumendi esitamisel.

5.6.6. Kui haigekassas kindlustatud ja väljaspool üldjärjekorda osutatavat tasulist tervishoiuteenust kasutanud patsient ei soovi sama haigusjuhu raames tasuliste tervishoiuteenuste ostmist jätkata, käsitletakse teda edasi kui korduvale vastuvõtule tulevat patsienti.

5.7. Vältimatu arstiabi osutamine tasulise tervishoiuteenusena

5.7.1. Vältimatut arstiabi osutatakse tasulise teenusena ainult juhul, kui vältimatut arstiabi vajab isik, kellel puudub haigekassa kindlustus, Euroopa Liidu ravikindlustuskaart või muu Regionaalhaigla jaoks aktsepteeritav ravikindlustus.

5.7.2. Vältimatu arstiabi tasulise teenusena osutamisel kehtib käesolev kord, kuid teenuse eest tasumist ja kirjaliku lepingu vormistamist ei nõuta patsiendilt enne, kui patsient on raviarsti hinnangul võimeline nende küsimustega tegelema.

5.7.3. Tasulise teenusena osutatavate vältimatu arstiabi teenuste hind on haigekassa tervishoiuteenuste loetelus toodud piirhind.

5.8. Personali tasu ‌

5.8.1. Tasuliste teenuste osutamise eest personalile makstava tasu määrad kehtestab personalivaldkonna eest vastutav juhatuse liige vastavasisulise korraldusega. Üldjärjekorras osutatavate tasuliste teenuste eest personalile lisatasu ei maksta.