TALLINNA LINNAVALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL

TALLINNA LINNAVALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn [kuu] 2017 nr

Päevakorrapunkt [päevakorrapunkti nr]

Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu „Tallinna põhimääruse ja teiste linnavolikogu määruste muutmine“

Otsustati:

1. esitada Tallinna Linnavolikogule määruse eelnõu „Tallinna põhimääruse ja teiste linnavolikogu määruste muutmine”;

2. volitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu linnavolikogu istungil ette kandma linnasekretär Xxxxxx Xxxxx.

Taavi Aas
Abilinnapea linnapea ülesannetes	Xxxxxx Xxxx
	Linnasekretär

EELNÕU

[kuupäev]

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

MÄÄRUS

Tallinn [kuu] 2017 nr [nr]

Tallinna põhimääruse ja teiste linnavolikogu määruste muutmine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lg-te 1 ja 2, § 22 lg 1 p-de 9 ja 22, § 44 lg 1 ning § 49 lg 4⁴ alusel.

1. Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 määrusega nr 27 kinnitatud „Tallinna põhimääruses“ tehakse järgmised muudatused:

   1. paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tallinna omavalitsuse lähendamiseks linnaelanikele, nende kaasamiseks linna küsimuste otsustamisse, piirkondlike huvide esindamiseks linna ülesannete täitmisel ning kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmiseks on Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) jaotanud Tallinna linna linnaosadeks, mis on Tallinna linna maa-alal ja koosseisus linnavolikogu kinnitatud linnaosa põhimääruse alusel tegutsevad üksused.“;

2. paragrahvi 10 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „linnaosade halduskogude“ sõnaga „linnaosakogude“;

3. paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses:

„(7¹) Linnalipu heiskamisel leinalipuna juhindutakse Eesti lipu seaduses leinalipu heiskamise kohta sätestatust.“;

4. paragrahvis 14 asendatakse sõna „halduskogudes“ sõnaga „linnaosakogudes“;

5. paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud ja põhimääruse lisas 6 esitatud Tallinna piiri kirjeldus xx xxxxx asendatakse käesolevale määrusele lisatud Tallinna linna piiri kirjelduse ja skeemiga;

6. paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tallinnas on moodustatud kaheksa linnaosa: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita xx Xxxxx-Tallinn. Linnaosakogu ja linnaosa valitsuse moodustamise kord ning nende pädevus ja linnaosa piiride kirjeldus on sätestatud linnaosa põhimääruses.“;

7. paragrahvi 16 lõikes 3 viidatud põhimääruse lisad 7–14 tunnistatakse kehtetuks;

8. paragrahvi 16 lõikes 4 asendatakse sõna „linnaosa halduskogu“ sõnaga „linnaosakogu“;

9. paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Linnaosakogu koosseisu kinnitab xx xxxxxx teeb muudatusi linnavolikogu moodustatud komisjon, mille esimees on linnasekretär ja liikmed linnaosade haldussekretärid, linnavolikogu kantselei ja linnakantselei esindajad. Komisjoni töökorra kehtestab linnavolikogu.“;

10. paragrahvi 22 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) kuuluda linnaosakogu koosseisu linnaosa põhimääruses sätestatud korras;“;

11. paragrahvi 26 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride xx xxxx muutmise algatamine, otsustamine, taotlemine ja nende kohta arvamuse andmine;“;

12. paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10¹ järgmises sõnastuses:

„10¹) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmine;“;

13. paragrahvi 26 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 23³ lõikes 1 nimetatud juhul;“;

14. paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel linnavolikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada linnavalitsusele või linnavolikogu poolt määratud linnaosakogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.“;

15. paragrahvi 28 lõike 1 xxxxx xxxxx muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.“;

16. paragrahv 30² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe, komisjoni esimehe ja aseesimehe ning revisjonikomisjoni liikme volitused lõpevad enne tähtaega:

1) xxxxx xxxx tema linnavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega;

2) tema tagasiastumisega avalduses märgitud kuupäeval;

3) tema umbusaldamisega.“;

17. paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu linnavolikogus.“;

18. paragrahv 31³ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 31³ Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine

(1) Linnavolikogu valib komisjoni esimehe ja aseesimehe linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel üheaegselt, kasutades elektroonilist hääletussüsteemi. Igal linnavolikogu liikmel on hääletamisel üks hääl. Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, korraldatakse valimine käesoleva põhimääruse §-s 28¹ sätestatud korras.

(2) Linnavolikogu otsustab komisjoni aseesimeeste arvu.

(3) Komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri, mis kuvatakse istungisaali suurel ekraanil. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.

(4) Kandidaatide nimed kuvatakse hääletuspuldi ekraanil ning linnavolikogu liige teeb otsustuse kandidaatide vahel, vajutades klahvi „Poolt“. Kui hääletamise käigus rikutakse hääletamise korda või kui linnavolikogu liikmel ei ole hääletuspuldi rikke tõttu võimalik hääletada, katkestab istungi juhataja hääletamise ja viib läbi uue hääletamise. Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja, kinnitades need haamrilöögiga. Pärast hääletustulemuste kinnitamist ei ole võimalik neid vaidlustada.

(5) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häälte arvult teiseks jäänud kandidaat. Kui komisjonile valitakse mitu aseesimeest, saavad aseesimeesteks nii mitu enim hääli kogunud kandidaadile häälte arvult järgnenud kandidaati, xxx xxxx aseesimeest valiti.

(6) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.

(7) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni aseesimeheks valituks, heidetakse liisku.

(8) Kui komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse §-s 30² nimetatud juhul, korraldatakse komisjoni esimehe ja aseesimehe uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras.“;

19. paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse sõnad „linnaosade halduskogude esimehed“ sõnadega “linnaosakogude esimehed“;

20. paragrahvi 37 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse § 26 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu muutmiseks esimese valimisperioodi jooksul pärast haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist on vajalik linnavolikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel istungil kohe pärast hääletamise tulemuste selgumist. Kordushääletamise läbiviimise otsustab linnavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.“;

21. paragrahvi 39 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) linnaosakogul kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning linnaosa põhimääruses sätestatud alustel xx xxxxxx;“;

22. põhimääruse VI peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „Teenistuslik järelevalve“;

23. põhimäärust täiendatakse paragrahviga 83¹ järgmises sõnastuses:

„§ 83¹. Järelevalve linnaosa õigusaktide üle

(1) Linnaosakogu otsuste ja linnaosa vanema korralduste üle teostab kontrolli linnapea.

(2) Kui linnapea leiab, et linnaosakogu otsus või linnaosa vanema korraldus või selle säte on vastuolus seaduste või teiste riigi või Tallinna õigusaktidega, teeb ta linnaosakogule või linnaosa vanemale ettepaneku viia otsus või korraldus õigusaktidega kooskõlla 15 päeva jooksul. Kui linnaosakogu või linnaosa vanem ei ole 15 päeva jooksul pärast linnapea kirjaliku ettepaneku saamist otsust või korraldust või selle sätet õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, tunnistab linnavalitsus linnapea ettepanekul linnaosakogu otsuse motiveeritult kehtetuks, linnaosa vanema suhtes teeb linnapea linnavalitsusele teenistusliku järelevalve algatamise ettepaneku.“;

24. põhimääruse XIII peatükk tunnistatakse kehtetuks.

1. Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2012 määruses nr 28 „Tallinna Linnavolikogu töökord“ tehakse järgmised muudatused:

   1. paragrahvi 1 lõike 4 xxxxx xxxxx muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.“;

2. paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „linnaosade halduskogude esimehed“ sõnadega „linnaosakogude esimehed“;

3. paragrahvi 4 lõike 3 punktis 9 asendatakse sõna „halduskogu“ sõnaga „linnaosakogu“;

4. paragrahvi 8 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) linnaosakogul Tallinna põhimääruses ja linnaosa põhimääruses sätestatud alustel xx xxxxxx;“;

5. paragrahvi 8 lõiked 4 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Linnavolikogu õigusakti eelnõul (edaspidi eelnõu) on esitaja ja koostaja nimi ning esitaja xxxxxxx, mitme esitaja korral nende kõigi nimed ja allkirjad. Üldjuhul edastatakse eelnõu digiallkirjastatuna. Linnavalitsus esitab linnavolikogu õigusakti eelnõu linnavolikogule pärast linnavalitsuse istungit linnasekretäri kaaskirjaga, milles on ära märgitud eelnõu ettekandja linnavolikogu komisjoni koosolekul ja linnavolikogu istungil. Digitaaldokument tuleb edastada nii muudetavas (MS Office failivormingus) kui ka arhiiviväärtuslikus vormingus (PDF/A).

(7) Eelnõu, selle juurde kuuluvad dokumendid ja kaaskiri registreeritakse dokumendihaldussüsteemis Postipoiss. Eelnõu esitatakse läbivaatamiseks ja resolutsiooni andmiseks linnavolikogu esimehele hiljemalt järgmisel tööpäeval.“;

6. paragrahvi 8 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

7. paragrahvi 8 lõike 8 esimeses lauses asendatakse sõnad „kahe päeva“ sõnadega „kahe tööpäeva“ ja lõike viimasest lausest jäetakse välja sõna „originaal“;

8. paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Linna veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites avaldatud linnavolikogu istungi materjalide (tekstid, fotod, video- ja audiomaterjalid) autoriõigused kuuluvad Tallinna linnale. Materjalide kasutamine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel. Materjalide reprodutseerimine (välja arvatud isiklikel mitteärilistel eesmärkidel), töötlemine, avalik esitamine, eksponeerimine, üldsusele suunamine tehnilise vahendi kaudu ja levitamine, on lubatud ainult omaniku loal. Loa taotlemise avaldus tuleb esitada e-posti aadressil xxxx@xxxxxxxxx.xx.“.

3. Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2014 määruses nr 4 „Tallinna Linnavolikogu tööst osavõtu eest makstava tasu suurus ja maksmise kord“ tehakse järgmised muudatused:

   1. määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tallinna Linnavolikogu ja linnaosade esinduskogude tööst osavõtu eest makstava tasu suurus ja maksmise kord“;

2. paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tallinna Linnavolikogu ja linnaosade esinduskogude tööst osavõtu eest makstava tasu suuruse ja maksmise korraga (edaspidi määrus) reguleeritakse Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) liikmetele linnavolikogu istungitest, linnavolikogu alatise komisjoni koosolekutest (edaspidi linnavolikogu tööst) ning linnaosa esinduskogu (edaspidi linnaosakogu) tööst osavõtu eest tasu maksmise suurust xx xxxxx.“;

3. paragrahvi 1 lõigetes 2–3 ning lõike 4 punktis 3, § 2 lõikes 2 ning §-s 3 xx xxxxx pealkirjas asendatakse sõnad „linnaosa halduskogu“ ja „halduskogu“ sõnaga „linnaosakogu“;

4. paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Linnavolikogu liikmele (välja arvatud palgaline või hüvitist saav linnavolikogu esimees ning palgaline või hüvitist saav linnavolikogu aseesimees ning Riigikogu liige) makstakse tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest. Tasu suurus on 50% eelmise aasta Eesti keskmisest palgast. Tasu arvutatakse eelmise aasta nelja kvartali Eesti keskmise palga suuruse alusel, mille Statistikaamet avaldab veebruaris, ja ümardatakse täiseurodeks. Tasu suurus kehtib 12 kuud jooksva aasta 1. märtsist alates.“;

5. paragrahvi 2 lõike 2 esimene xxxxx muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Linnavolikogu komisjoni esimehele makstakse Tallinna põhimääruses ja linnavolikogu töökorras sätestatud komisjoni esimehe ülesannete täitmise eest tasu 250 eurot kuus.“;

6. paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Juhul kui komisjoni esimehe ülesandeid täidab tema äraolekul või muul põhjusel komisjoni aseesimees, makstakse komisjoni aseesimehele (välja arvatud palgaline või hüvitist saav linnavolikogu esimees ja palgaline või hüvitist saav linnavolikogu aseesimees) tasu arvestusega 125 eurot ühe komisjoni koosoleku läbiviimise eest.“;

7. paragrahvi 2 lõike 4 esimene xxxxx muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Linnavolikogu komisjoni liikmele (välja arvatud linnavolikogu liikmed xx xxxxx teenistujad) makstakse komisjoni koosolekust osavõtu eest tasu 25 eurot.“;

8. paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse sõnad “komisjoni esimees“ sõnadega „komisjoni korraldav teenistuja“;

9. paragrahvi 2 lõike 6 xxxxx xxxxx muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Komisjoni aseesimehe ja lõikes 4 nimetatud komisjoni liikme tasu makstakse välja üks kord kvartalis ülekandega pangaarvele komisjoni korraldava teenistuja vastava esildise alusel, mis esitatakse kantselei juhatajale.“;

10. paragrahvi 3 lõike 1 esimene xxxxx muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Linnaosakogu esimehele makstakse linnaosa põhimääruses sätestatud linnaosakogu esimehe ülesannete täitmise eest tasu 250 eurot kuus.“;

11. paragrahvi 3 lõike 2 esimene xxxxx muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Linnaosakogu komisjoni esimehele makstakse tasu 125 eurot kuus linnaosakogu komisjoni koosolekute läbiviimise eest linnaosakogu esimehe esildise alusel.“;

12. paragrahvi 3 lõike 3 esimene xxxxx muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Linnaosakogu liikmele (välja arvatud linnaosakogu esimees) makstakse linnaosakogu koosolekust osavõtu eest tasu 25 eurot.“;

13. paragrahvi 3 lõike 4 esimene xxxxx muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Linnaosakogu alatise komisjoni liikmele (välja arvatud linnaosakogu esimees ja linnaosakogu komisjoni esimees) makstakse linnaosakogu komisjoni koosolekust osavõtu eest tasu 15 eurot.“.

4. Tallinna Linnavolikogu 7. märtsi 2013 määruse nr 14 „Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsuse liikmete teenistuslähetusse saatmise kord“ § 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4. Lähetuse vormistamine

(1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse liikme lähetusse saatmisel määratakse kindlaks lähetatava nimi, ametikoht, lähetuse aeg, sihtkoht, ülesanne ja lähetuskulude hüvitamise ulatus ning välislähetuse korral ka asutus või üritus, kuhu lähetatu suunatakse, ja päevaraha määr.

(2) Linnavolikogu esimehe ja linnapea lähetuse korral määratakse üldjuhul xxxxx xx asendaja.

(3) Linnavolikogu esimehe lähetuse valmistab ette ning lähetusega seotud materjale säilitab Tallinna Linnavolikogu Kantselei. Linnapea lähetuse valmistab ette ning lähetusega seotud materjale säilitab Tallinna Linnakantselei. Lähetusse saatmist võib menetleda ja materjale säilitada elektrooniliselt.“.

5. Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2006 määruses nr 21 „Tallinna linnaosade halduskogude haldamise komisjoni töökord“ tehakse järgmised muudatused:

   1. määruse pealkirjas, § 1 lõikes 1 ja § 3 lõike 1 punktides 2 kuni 4 asendatakse sõnad „linnaosade halduskogude“ sõnaga „linnaosakogude“;

   2. määruse preambulis asendatakse sõnad „§ 90 lõike 4“ sõnadega „§ 16 lõike 4¹“;

   3. paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 ja § 4 lõikes 1² asendatakse sõna „halduskogu“ sõnaga „linnaosakogu“.

6. Järgmistes Tallinna Linnavolikogu määruste sätetes asendatakse sõna „halduskogu“ või „linnaosa halduskogu“ sõnaga „linnaosakogu“ vastavas käändes:

   1. 12. juuni 2014 määruse nr 18 „Tallinna linna ametiasutuste palgajuhend“ § 23 lõike 4 esimeses lauses;

   2. 13. juuni 2013 määruse nr 34 „Tallinna linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord“ § 8 lõikes 2;

   3. 21. märtsi 2013 määruse nr 20 „Tallinna Linnakantselei põhimäärus“ § 8 punktis 5;

   4. 3. novembri 2016 määruse nr 25 „Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord“ § 9 lõike 1 punktis 1;

   5. 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 4 lõikes 5 ja § 15 lõike 3 punktis 1;

   6. 8. aprilli 2010 määruse nr 21 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise kord“ § 3 lõike 5 teises lauses, § 10 lõikes 4 ja § 11 lõikes 4;

   7. 17. oktoobri 2002 määrusega nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine“ kinnitatud xxxx 1 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korra“ punkti 14 esimeses lauses.

7. Käesoleva määruse §-d 1, 2, 3, 5 ja 6 jõustuvad 2017. aasta 16. oktoobril.

Eelnõu esitaja: Tallinna Linnavalitsus

Eelnõu koostaja: Tallinna Linnakantselei

Xxxxx Xxxxx

Tallinna Linnavolikogu esimees

Seletuskiri

Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu

„Tallinna põhimääruse ja teiste linnavolikogu määruste muutmine” juurde

Linnavolikogu määrusega muudetakse haldusreformi seadusest tulenevalt Tallinna põhimäärust xx xxxxx linnavolikogu määrusi. Tallinna linnavolikogu kehtestatud määrustes asendatakse termin halduskogu uue seaduses kasutatava terminiga linnaosa esinduskogu (linnaosakogu) ning Tallinna põhimäärusest jäetakse välja linnaosade regulatsioon, mis tervikuna sätestatakse linnavolikogu kehtestatavates linnaosade põhimäärustes.

Eelnõu sisu kokkuvõte

Käesoleva linnavolikogu määruse eelnõuga muudetakse Tallinna põhimäärust ning veel 11 linnavolikogu määrust tulenevalt haldusreformi seadusega kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse (edaspidi KOKS) tehtud muudatustest. Muudatused puudutavad suurel määral linnaosade regulatsiooni. Määrustes asendatakse senine halduskogu nimetus linnaosakogu nimetusega ja põhimäärusest jäetakse välja linnaosade regulatsioon, mis kehtestatakse uute linnaosade põhimäärustega. Põhimääruses sätestatakse linnalipu leinalipuna kasutamise regulatsioon, mis on analoogne Eesti lipu kasutamisega leinalipuna. Samuti muudetakse põhimääruses linnavolikogu komisjonide valimise korda, kus edaspidi tuleb korraga valida nii esimees kui ka aseesimees ning komisjonide koosseisude kujundamisel peaks KOKSi kohaselt arvestama erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu linnavolikogus. Samuti annab seaduse uus sõnastus sõnaselgelt volikogule võimaluse delegeerida õigusaktides kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimusi otsustamiseks linnavalitsusele, linnaosakogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Esitatud õigusaktide muudatused jõustuvad pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi.

Muudatuste põhjendused

Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 määrusega nr 27 on kinnitatud „Tallinna põhimäärus” (edaspidi põhimäärus).

Käesoleva eelnõu paragrahvi 1 ning Tallinna põhimääruse muudatuste väljatöötamise tingis 1. juulil 2016 jõustunud haldusreformi seaduse rakendussätete § 30, millega muudeti KOKSi ning sätestati selles senisest põhjalikum regulatsioon linnaosasid puudutavates küsimustes. KOKS § 56 lõike 2 kohaselt moodustatakse linnaosa elanike esinduskoguna linnaosas linnaosa põhimäärusega linnaosakogu, mille liikmed valitakse demokraatlikkuse põhimõttel nimetatud põhimääruses sätestatud korras. KOKS kasutab seega linnaosa esinduskogu nimetusena linnaosakogu nimetust. Seetõttu tuleb õigusselguse huvides ka Tallinna õigusaktides senini kasutusel olnud termin halduskogu asendada terminiga linnaosakogu. Seaduse koostajad olid seisukohal, et arvestades teistes valdades ja linnades loodavate esinduskogude eesmärki detsentraliseerida kohalike omavalitsuste juhtimine, kajastab nimetus osavalla- või linnaosakogu loodavate osavaldade ja linnaosade esinduskogude olemust paremini halduskogu, mis viitab haldamisele, mitte valitsemisele.

KOKS § 57 lõike 2 kohaselt tuleb linnaosa põhimääruses sätestada xxx xxxxx esinduskogu kui ka linnaosa valitsuse moodustamise kord, nende volitused, linnaosa piiride kirjeldus jm. Seetõttu kehtestatakse Tallinna linnaosade põhimäärused uues redaktsioonis ning Tallinna põhimäärusest jäetakse korduste vältimiseks ning õigusselguse huvides linnaosade regulatsioon välja ning tunnistatakse põhimääruse XIII peatükk kehtetuks.

Paragrahvi 2 lõike 3 senist sõnastust täpsustatakse tulenevalt KOKS § 56 linnaosade moodustamise eesmärkidest. KOKS § 56 lõike 1 kohaselt on linnaosa linna maa-alal ja koosseisus volikogu kinnitatud linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine linna ülesannete täitmisel.

Paragrahvi 10 lõike 1 punktis 1, §-s 14, § 16 lõikes 4, § 22 lõike 4 punktis 8, § 34 lõikes 2 ja § 39 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõna halduskogu sõnaga linnaosakogu.

Paragrahvi 10 täiendatakse uue lõikega 7¹, milles viidatakse linnalipu kasutamisel Eesti lipu seadusele xx xxxxxx sätestatud regulatsioonile Eesti lipu leinalipuna heiskamise kohta. Seadus sätestab, et Eesti xxxx heisatakse üleriigilise leina tähistamiseks leinalipuna ning kui Eesti xxxx heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse xxxx poolde masti, 14. juunil heisatakse Eesti xxxx leinalipuna. Samast regulatsioonist peaks edaspidi lähtuma ka linnalipu heiskamisel.

Paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud Tallinna linna piiri kirjeldus xx xxxxx asendatakse uue linna piiri kirjelduse ja skeemiga. Juba aastatel 2003 kuni 2004 on muudetud linna piiri ning muudatus on läbinud õigusaktide kohase menetluse linnaga piirnevate omavalitsuste volikogudes. Tallinna piiri Xxxxx xxxxx osas Tähetorni tänava piirkonnas ja Paldiski mnt T13 lõigus korrigeeriti riigi Maa-ameti direktori 19. juuli 2004 käskkirjaga nr 110, et jätta üks tänavaosa Tallinna linna haldusalasse, ning Paldiski mnt lõigus T13 oli piiri vaja muuta Tallinnale Paldiski mnt lõigu T9 teenindamiseks vajaliku maa määramiseks. Rae vallaga piirnevas osas muudeti Maa-ameti direktori 7. aprilli 2005 käskkirjaga nr 125 piiri Kaabli tn 13 kinnistu ja Soodevahe küla piirkonnas, kuna piir läbis Kaabli tn 12 ja 13a kinnistute ning Kanali tee 12b krundi hooneid. Kompenseerimaks Tallinna linna territooriumi vähenemist ca 1,65 ha võrra, andis Xxx xxxx Tallinna linnale tüki oma territooriumist Soodevahe küla piirkonnas.

Paragrahvi 16 lõike 3 muudatuste kohaselt loetletakse linna põhimääruses Tallinnas moodustatud linnaosad ja jäetakse põhimäärusest välja nende piiride kirjeldused ja skeemid, kuna KOKS § 57 lõike 2 kohaselt tuleb need esitada linnaosade põhimäärustes. Paragrahvi 16 täiendatakse uue lõikega 4¹, mis sätestab, et linnaosade esinduskogude moodustamist korraldab xxxxxx volikogu moodustatud komisjon. Senini sisaldus sarnane norm põhimääruse § 90 lõikes 4, mis tunnistatakse aga käesoleva määruse eelnõuga kehtetuks.

Paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse KOKS § 22 lõike 1 muudatustest tulenevalt punktidega, mis sätestavad, et linnavolikogu ainupädevuses on haldusterritoriaalse korralduse muutmise küsimuste otsustamine ning ka haldusterritoriaalse korralduse muutmisel tehtud ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmise küsimused. Lõike 1 punktis 13 muudetakse viidet kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-le 23³, mille kohaselt nimetab uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimisteks valla või linna valimiskomisjon jaoskonnakomisjoni liikmed ja asendusliikmed käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtut järgides. Sel juhul teeb seaduse §-s 23 sätestatud volikogu otsused valla või linna valimiskomisjon xx xxxxx- või linnasekretäri toimingud teeb valla või linna valimiskomisjoni esimees. Lõike 2 muudatused tulenevad samuti KOKS § 22 lõike 2 muutmisest. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt muudeti KOKS § 22 lõike 2 sõnastust viisil, mis võimaldab volikogul volitada volikogu ainupädevusesse mitte kuuluv küsimus valitsusele, valla või linna ametiasustusele, ametiasustuse struktuuriüksusele või valla või linna ametnikule. Võrreldes seaduse varasema sõnastusega laiendati delegeerimisõigust volikogu määratud linnaosa esinduskogule, ametiasustusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Tulenevalt linnaosa regulatsiooni muudatustest seaduses on linnaosa toimimise tagamiseks sätestatud volikogule võimalus delegeerida oma pädevuses olevaid ülesandeid, mis xx xxxxx üldaktide andmist linnaosakogule, ametiasutusele, selle struktuuriüksusele või ametnikule. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, siis määrab nimetatud organite ja isikute antavate aktide liigi kohalik omavalitsus. Delegeerimise käigus tuleb arvestada valdkonnaseadustes aktide liigi kohta esitatavaid nõudeid. Kohalik omavalitsus saab oma sisemiste õigusaktidega täpsustada nimetatud organite aktide liike, kui see akti liik ei tulene üheselt valdkonnaseadusest.

Paragrahvi 28 lõike 1 teist lauset muudetakse ning sätestatakse, et linnavolikogu töökorraldusega ei ole enam seotud linnaosakogu, sest linnaosakogu näol ei ole enam tegemist linnavolikogu tööorganiga, xxxx linnaosa elanike moodustatava esinduskoguga.

Paragrahvi 30² täiendatakse ning sätestatakse, et linnavolikogu esimehe ja aseesimehe ning linnavolikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme volitused sellele ametikohal lõppevad lisaks linnavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega ka tema omal soovil tagasiastumisega ning tema umbusaldamisega.

Paragrahvi 31 lõike 2 ja § 31³ muutmine tuleneb asjaolust, et 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päeval jõustuvad KOKS § 47 muudatused, mis puudutavad volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise korda. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt sätestab seadus vähemuse esindajate demokraatlikumaks komisjonide juhtimisse kaasamiseks kohalike omavalitsuste volikogude komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimiseks sarnase korra, nagu kehtib Riigikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimiste puhul. Selle kohaselt valitakse komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed volikogus ühel ajal. Analoogiline kord, mis on ennast õigustanud Riigikogu tegevuses, tagab üldjuhul komisjoni aseesimehe koha kuulumise volikogus vähemuses olevate poliitiliste jõudude esindajaile. Valimiste üksikasjalikuma korra võib KOKSi kohaselt sätestada linna põhimääruses. Põhimääruses sätestatakse, et kui hääletamisel jagunevad kandidaatidele antud hääled võrdselt, korraldatakse valimiste lisavoor ning kui hääled jagunevad võrdselt ka lisavoorus, heidetakse liisku. Kui komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, tuleb linnavolikogul korraldada uus komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine. KOKSis on sätestatud ka volikogu komisjonide koosseisude moodustamisel proportsionaalsuse nõue. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tagatakse sellise nõudega kõigi valijatelt toetuse saanud poliitiliste jõudude (erakonnad ja valimisliidud) kaasatus komisjonide töösse. Volikogus esindatud erakondade ja valimisliitude täpselt proportsionaalse esindatuse tagamine volikogu komisjonides võib olla aga raskendatud, kui komisjoni liikmete arv xx xxxxx täpselt volikogu liikmete arvule. Seetõttu sätestatakse KOKS § 47 lõikes 1³ üldisem nõue, mille kohaselt arvestatakse volikogu komisjonide koosseisude kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaaluga volikogus. Nõude järgimisega seonduvaid küsimusi võib täpsemalt reguleerida linna põhimääruses.

Paragrahvi 37 lõikes 11 tehtav muudatus on tingitud sellest, et põhimääruse § 26 lõiget 1 ja KOKSi § 22 lõiget 1 täiendati uue punktiga. Kuna kõik haldusterritoriaalse korralduse muudatusega seotud küsimused otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega KOKSi § 45 lõike 5 kohaselt, siis muudeti nimetatud normi selliselt, et ka ühinemislepingute ja ühinemiskokkulepete muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. Ühinemislepingud koostatakse ja on seni koostatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel toimunud volikogu algatatud ühinemiste käigus. Haldusreformi raames ei sõlmita Vabariigi Valitsuse algatatud etapis ühinemislepinguid, xxxx tehakse ühinemiskokkulepped. Seega laieneb KOKSis tehtav muudatus nii reformi raames vastuvõetavatele ühinemislepingutele kui ka üldises korras Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel toimuvate ühinemiste puhul ühinemislepingutele. KOKSi § 45 lõike 6 kohaselt antakse esimese valimisperioodi jooksul pärast ühinemisi (mõeldud on korraliste valimiste vahelist perioodi) ühinemiste käigus sõlmitud kokkulepetele suurem õiguskaitse. Nimelt võib moodustunud kohaliku omavalitsuse volikogu muuta ühinemislepinguid ja ühinemiskokkuleppeid esimese valimisperioodi jooksul xxxx volikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega.

Põhimääruse VI peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „Teenistuslik järelevalve“, kuna selles peatükis sisaldunud asjaomane paragrahv (§ 54¹ „Teenistuslik järelevalve“), mis xxxxxx xxxx-sõnalt KOKSi regulatsiooni, on juba põhimäärusest välja jäetud.

Põhimäärust täiendatakse §-ga 83¹, milles sätestatakse, et linnaosakogu otsuste ja linnaosa vanema korralduste kui haldusaktide üle teostab kontrolli linnapea. Täiendus on vajalik, kuna KOKS § 57 lõike 7 kohaselt teostab linnaosakogu otsuste ja linnaosa vanema korralduste üle kontrolli linnapea linna põhimääruses sätestatud korras. Linnapeal on järelevalve käigus õigus teha ettepanek viia haldusakt õigusaktidega kooskõlla 15 päeva jooksul. Xxx xxxx ei tehta, võib linnapea esitada linnavalitsusele ettepaneku algatada linnaosa vanema suhtes teenistuslik järelevalve ning teenistusliku järelevalve käigus võib linnavalitsus tunnistada linnaosa vanema korralduse kehtetuks. Linnaosakogu otsuse, mis xx xxxxx riigi või linna õigusaktidele, võib linnavalitsus linnapea kui järelevalveorgani ettepanekul tunnistada motiveeritult kehtetuks.

Tallinna Linnavolikogu Kantselei ettepanekul tehakse eelnõu §-ga 3 muudatused Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2012 määruses nr 28 „Tallinna Linnavolikogu töökord“. Muudatused tulenevad samuti linnaosade regulatsiooni muutumisest Tallinna õigusaktides ning uuest linnaosa esinduskogu nimetusest. Töökorda tuleb muuta ka põhjusel, et linna ühtses asjaajamises soovitakse järk-järgult ja võimalust mööda xxxxx xxx paberivabale asjaajamisele ning linnavalitsuse ja linnaosade esitatavaid eelnõusid ei edastata linnavolikogu kantseleile enam paberil, xxxx elektrooniliselt. Üldjuhul edastatakse edaspidi linnavolikogu eelnõu linnavolikogu kantseleile digitaalselt allkirjastatuna ning kaob kohustus esitada eelnõusid paberil. Oluline on, et eelnõu oleks edastatud nii (MS Office) vormingus, mis võimaldab eelnõu teksti töödelda, kui ka (PDF/A) vormingus, mis tagab esitatud teksti autentsuse. Samuti reguleeritakse linnavolikogu töökorras linna veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites avaldatud linnavolikogu istungite materjalide (nt salvestiste) kasutamise õigusi – need õigused kuuluvad Tallinna linnale ja nimetatud materjale võib kasutada xxxx linnavolikogu kantselei loal.

Paragrahvis 3 muudetakse Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2014 määrust nr 4 „Tallinna Linnavolikogu tööst osavõtu eest makstava tasu suurus ja maksmise kord“ tulenevalt linnavolikogu esimehe ettepanekutest (26. jaanuari 2017 kiri nr F1-11/60). Kuna linnaosa halduskogu ei ole enam linnavolikogu tööorgan, siis muudetakse määruse pealkirja ja edaspidi reguleerib määrus ka pealkirja kohaselt linnaosakogust osavõtu tasu küsimusi. KOKS § 17 lõike 3 kohaselt ei maksta volikogu tööst osavõtu eest tasu volikogu liikmele, kes on oma volituste ajal Riigikogu liige. Muudatuste eesmärk on xxxxx linnavolikogu tööst osavõtu eest makstava tasu suurust. Praegu kehtivad tasud kinnitas linnavolikogu 2004. aastal. Linnavolikogu 4. märtsi 2004 määrusega nr 6 kinnitati komisjoni esimehe ja halduskogu esimehe hüvitise suuruseks 3000 krooni ja komisjoni eksperdi ning halduskogu liikme osavõtutasuks koosolekul osalemise eest 100 krooni. Pärast eurole üleminekut 2011. aastal teisendati kroonitasud eurodeks vastavalt kehtinud kursile. Seega on nimetatud tasumäärad jäänud muutumatuks peaaegu 13 aastat. Seetõttu on enne uute koosseisude ametisse asumist linnavolikogu esimees teinud järgmised ettepanekud: 1) jätta muutmata linnavolikogu liikme töötasu suurus xx xxxxx arvutamise kord, s.o 50% eelmise aasta Eesti keskmisest kuupalgast jooksva aasta 1. märtsi seisuga järgnevaks 12 kuuks, ning täpsustada, et kuutasu makstakse täiseurodes. Praegu on kuutasu suurus 530 eurot ja 25 senti; 2) muuta linnavolikogu komisjoni esimehe ja linnaosakogu esimehe töötasu suurust. Kehtiv tasu suurus on 192 eurot kuus, uus summa võiks olla 250 eurot kuus; 3) muuta linnaosakogu komisjoni esimehe tasu – kehtiv on 96 eurot kuus, uus määr võiks olla 125 eurot kuus; 4) linnavolikogu komisjoni liikme (v.a linnavolikogu liige xx xxxxx teenistuja) ja linnaosakogu liikme tasu komisjoni ja linnaosakogu koosolekust osavõtu eest võiks tõusta 6,50 eurolt 25 euroni koosolekul osalemise eest; 5) muuta linnaosakogu alatise komisjoni koosolekust osavõtu tasu – kehtiv tasu on 5 eurot, uus määr võiks olla 15 eurot koosolekul osalemise eest. Lisaks tasu suuruse muutmisele on muudetud operatiivsemaks linnavolikogu komisjoni eksperdile ja komisjoni aseesimehele tasu maksmiseks vajalike andmete esitamine. Edaspidi on andmete esitamine linnavolikogu komisjoni korraldava teenistuja ülesanne. Linnavalitsus toetab esitatud ettepanekuid.

Paragrahvis 4 muudetakse Tallinna Linnavolikogu 7. märtsi 2013 määrust nr 14 „Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsuse liikmete teenistuslähetusse saatmise kord“ tulenevalt vajadusest lihtsustada linnavalitsuse liikmete lähetusse saatmisel selle vormistamise xxxxx xx anda paindlikumad võimalused lähetuste menetlemiseks. Muudatus võimaldab vähendada halduskoormust dokumentide vormistamisel ja allkirjastamisel, kuna praeguse korra kohaselt peab näiteks linnapea allkirjastama nii lähetuse taotluse kui ka seejärel käskkirja sama lähetuse kohta. Elektrooniline dokumendimenetlus võimaldab sellist dubleerimist vähendada ja menetlust nüüdisajastada. Muudatus ei välista lähetuse menetlemist seni väljakujunenud vormis. Oluline on jätkuvalt pidada silmas korra § 2, mille järgi linnavolikogu liige saadetakse lähetusse linnavolikogu esimehe ja linnavalitsuse liige linnapea korraldusel.

Eelnõu §-des 5 ja 6 muudetakse kaheksat linnavolikogu määrust, milles asendatakse sõnad halduskogu või linnaosa halduskogu sõnaga linnaosakogu vastavas käändes.

Määruse eelnõu on läbi vaadanud Tallinna Linnakantselei linna õigusteenistuse õigusloome ja eelnõude osakonna keeletoimetaja.

Õiguslikud alused

KOKSi § 8 lõike 1 kohaselt sätestatakse linna põhimääruses mh volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; linna sümbolid ja nende kasutamise kord; linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord. Lõike 2 kohaselt kehtestatakse linna põhimäärus volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks KOKSi paragrahvi 8 lõikes 1 sätestatule xx xxxx xxxxx tegevust reguleerivaid sätteid.

KOKSi § 22 lõike 1 punkti 9 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse linna põhimääruse muutmine. Samuti kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt KOKS § 44 lõikele 1 volikogu töökorra kehtestamine ning § 22 lõike 1 punkti 22 kohaselt volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu suuruse ja maksmise korra kehtestamine.

KOKSi § 45 lõike 5 kohaselt on linna põhimääruse muutmise küsimuses otsuse vastuvõtmiseks vaja volikogu koosseisu häälteenamust.

Linnavolikogu 13. detsembri 2012 määruse nr 28 „Tallinna Linnavolikogu töökord” § 14 lõike 3 punkti 2 kohaselt ei saa eelnõu esimesel lugemisel vastu xxxxx, xxx eelnõuga muudetakse Tallinna põhimäärust, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

Tallinna põhimääruse § 105 lõike 2 kohaselt peab põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.

Eelnõuga muudetakse Tallinna põhimäärust ning kõik muudatused ei tulene seadusest, mistõttu tuleb linnavolikogul läbi viia kaks lugemist.

Määruse jõustumine

KOKS § 70³ sätestab seaduse 8. peatüki „Osavalla ja linnaosa moodustamine ning töökorraldus“ rakendamise erisuse linnaosade puhul, mis on moodustatud seaduse xx xxxxx põhimääruse alusel enne 2016. aasta 1. juunit. Nende suhtes võib kohaldada 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise ajani KOKS 2016. aasta 1. juunil kehtinud redaktsiooni. Seetõttu on ettepanek, et käesoleva määruse eelnõu vastuvõtmisel jõustuks selle §-d 1, 2, 3, 5 ja 6 pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ehk 16. oktoobril 2017. Xxxxxxxxxx 0 muudatused (Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsuse liikmete teenistuslähetusse saatmise kord) jõustuksid üldises korras st kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas avaldamist.

Xxxxxx Xxxx

Linnasekretär

Koostaja: Merike Alep, 640 4200, linna õigusteenistus 22.02.2017