Contract
ÕPILASTE HINDAMISE, JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMISE NING KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMISE ALUSED, TINGIMUSED XX XXXX IISAKU GÜMNAASIUMIS
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Reguleerimisala.
1) Käesoleva korraga kehtestatakse Iisaku Gümnaasiumi õpilaste õpitulemuste (teadmiste ja oskuste), käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused xx xxxx.
2) Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused
1.2. Hindamise alused.
1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga xx xxxxx alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
2) Lähtuvalt IG hindamisjuhendist ja aine spetsiifikast kajastub iga õppeaine hindamisjuhend ainekavas, milles sisaldub:
• oodatav õpitulemus
• hindamisvorm (kontrolltöö, test, küsimustik jne)
• protseduurireeglid (kuidas ja mis tingimustel hinnatakse).
3) Olenevalt aine, klassi või kooliastme iseärasusest hinnatakse koos, eraldi või kombineeritult:
• verbaalset informatsiooni;
• intellektuaalseid oskusi ja xxxxxxxx;
• motoorseid oskusi ja vilumusi;
• õpioskusi.
4) Õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise aluseks on kooli õppekava ja kodukorra nõuete täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine xxxxxx xx väljaspool kooli
1.3. Hindamise eesmärgid.
1) Õpitulemuste hindamine:
• anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
• suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
• innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
• suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
2) Käitumise ja hoolsuse hindamine motiveerib ja suunab õpilast:
• järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme;
• täitma kooli kodukorra nõudeid;
• täitma hoolikalt õppeülesandeid.
1.4. Hindamisest teavitamine.
1) Õpitulemuste hindamise põhimõtteid xx xxxxx tutvustab õpilastele aineõpetaja õppeaasta või ainekursuse algul.
2) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid xx xxxxx tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.
3) Õpilasel on õigus xxxxx xxx hinnete kohta teavet õpetajatelt ja klassijuhatajalt.
4) Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid xx xxxxx tutvustatakse lastevanematele üld- ja klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
5) Xxxxxxxxxxxx või eestkostjal (edaspidi lapsevanem) on õigus saada teavet oma lapse hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajalt.
6) Hinded, ka kujundavad hinded tehakse lapsevanemale teatavaks E-koolipäeviku ja/või hinnetelehe, kokkuvõtvad hinded ka klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu.
7) Kooli õppekavas kehtestatud hindamise korralduse avalikustab Iisaku Gümnaasium avaliku teabe seaduse alusel kooli veebilehel.
2. ÕPITULEMUSTE HINDAMINE
2.1. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus.
1) Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
2) Trimestri või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise xxx xx vormi.
3) Trimestri või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega.
4) Õpitulemusi hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang).
5) Õpitulemuste hindamine jaguneb:
• kujundav hindamine, mis keskendub õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega (kujundav hinne või hinnang, jooksev hindamine);
• tulemushindamine (kontrolltöö hinne, arvestuslik hinne);
• kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne või hinnang).
6) Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Kooliastme ja õppeaine eripärast lähtuvalt arvestatakse hindamisel:
• omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust;
• iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel;
• oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;
• vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki;
• praktilise töö teostust.
7) Iisaku Gümnaasiumis hinnatakse koolisiseselt protsessi- ja arvestuslikke sooritusi viiepallisüsteemis („5+“ – „parim võimalik“, „5” - „suurepärane“, „5-„ –
„ülihea“, „4+“ – „väga hea“, „4” – „hea”, „4-“ – „üsna hea“, „3+“ – „üle
keskmise, „3” – „rahuldav”, „3 -“ „xxxxx“, „2” – „puudulik„ ja „1” – „xxxx”) ja hinded kantakse e-kooli.
8) Hinded „3“, „4“ ja „5“ on positiivsed hinded.
9) Hinded „1” ja „2” on mitterahuldavad hinded.
10) Hinde täpsustamiseks võib kasutada märke „+” ja „-„.
11) Õppeaasta kokkuvõtvad hinded ning trimestri või kursuse jooksul saadud hinded teisendatakse viiepallisüsteemi.
12) 1. klassis õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis õppeainetes lähtuvalt klassi eripärast kas hindeid või suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes.
13) Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud viiepallisüsteemis hindega «puudulik» või «xxxx» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamine ja järeltööde sooritamine toimub kokkuleppel õpetajaga kümne õppepäeva jooksul.
14) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata vastavalt hindamissüsteemile hindega «puudulik» või «xxxx».
15) Kui õpilane jätab esitamata või ei soorita kokkulepitud ajal suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust vms, siis hinnatakse sooritama tegevust hindega „xxxx“.
2.2. Hinded viiepallisüsteemis (koolisisesed protsessi- ja arvestuslikud sooritused).
1) Xxxxx «5+» («parim võimalik») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev xx xxxx rakendamine.
2) Hinde «5» («suurepärane») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev xx xxxx rakendamine, kuid esineb väiksemaid eksimusi.
3) Xxxxx «5-» («ülihea») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige ja täielik, loogiline ja
mõtestatud, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest ja esineb väiksemaid eksimusi.
4) Hinde «4+» («väga hea») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik.
5) Hinde «4» («hea») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö,
praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik ja esineb väiksemaid eksimusi.
6) Hinde «4-» («üsna hea») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik xx xxxxxx esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb
mõnel määral puudu iseseisvusest.
7) Hinde «3+» («üle keskmise») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb teatud iseseisvust.
8) Xxxxx «3» («rahuldav») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi.
9) Hinde «3-» («xxxxx») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb suuri raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist.
10) Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, xxxxx suulises vastuses (esituses), kirjalikus töös, praktilises tegevuses või selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
11) Xxxxx «1» («xxxx») saab õpilane, xxxxx suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitab, et tal puuduvad nõutavad teadmised ja oskused või on õpilane jätnud esitamata või sooritamata kokkulepitud ajal suulise vastuse (esitust), kirjaliku või praktilise töö, praktilise tegevuse vms.
12) esitatud skaalast viis protsenti xxxx- xx allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades:
• töö mahtu;
• ülesannete keerukust;
• vigade arvu ja liiki.
2.3. Hindamise skaala.
Hindeskaalal viis protsenti xxxx- xx allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib kasutada märke „+” ja „ –„ , arvestades
• töö mahtu;
• ülesannete keerukust;
• vigade liiki;
• õpilase arengut.
HINNE | HINNANG | % | Kokkuvõttev hinne, % |
5+ | parim võimalik | 97 – 100 | „5” 90 – 100 |
5 | suurepärane | 93 – 96 | |
5- | ülihea | 90 – 92 | |
4+ | väga hea | 85 – 89 | „4” 75 – 89 |
4 | hea | 80 – 84 | |
4- | üsna hea | 75 – 79 | |
3+ | üle keskmise | 67 – 74 | „3” 50 – 74 |
3 | rahuldav | 58 – 66 | |
3- | xxxxx | 50 – 57 | |
2 | puudulik | 20 – 49 | „2” 20 – 49 |
1 | xxxx | 0 – 19 | „1” |
2.4 Hinnete teisendamine viiepallisüsteemi.
1) Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele xxxxxx. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90– 100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
2) Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele xxxxxx, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
3) Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele xxxxxx, kuid esineb puudusi xx xxxx. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
4) Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele xxxxxx, esineb olulisi puudusi xx xxxx. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
5) Hindega «1» («xxxx») hinnatakse õpitulemust, kui see xx xxxxx õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
6) Hinded «1» ja «2» on mitterahuldavad hinded
2.5 Sõnaline hindamine.
1) Sõnalise hindamise korral antakse õpilase õpitegevusele ja õpitulemustele õppeprotsessi käigus suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid ning trimestri ja õppeaasta lõpul kirjalikke kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid.
2) Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad õpilase arengut, õppeprotsessis osalemist, kooliastme pädevuste ja ainevaldkonna pädevuste õpioskuste kujunemist ning õpitulemusi. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning lünkadele teadmistes.
3) Kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute aluseks on klassiõpetajate (õpetajate) tähelepanekud ja märkmed vaatluslehtedel või -vihikus.
4) Sõnalist hindamist võib kasutada põhikooli 1. klassi õpilaste hindamisel. Sõnalise hindamise kasutamise kinnitab kooli õppenõukogu oma otsusega, hinnangute andmise põhimõtted esitatakse kooli õppekavas.
5) Õpilasele, xxxxx trimestri või poolaasta sõnaline hinnang vastab viiepallisüsteemis hindele “puudulik” või “xxxx” või on jäänud välja panemata, koostatakse selles õppeaines järgmiseks trimestriks individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm), selleks et ta omandaks nõutavad teadmised ja oskused.
6) Õpilastele antud kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kantakse klassitunnistusele või õpinguraamatusse. Õpilaste sõnalise hindamise aspektid ja kokkuvõtvate hinnangute esitamise vormi kinnitab kooli õppenõukogu.
2.6 Õppeprotsessi kujundav hindamine.
1) Õpiprotsessi kujundav hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on:
• õpilasele tagasiside andmine õppimise edukusest;
• õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine;
• õpilase teadmiste, oskuste, hoiakute, väärtushinnangute ja käitumise analüüsimine ning edasiste eesmärkide kavandamine;
• õppeülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine.
2) Kujundav hindamine keskendub õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
3) Õpiprotsessi kujundaval hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilase vanust, võimeid ja arengut. Õpiprotsessi hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja ning otsustab, kas õpiprotsessi hindamise tulemusi kasutatakse ka kokkuvõtval hindamisel ja kuidas see toimub (kajastub ainekavas).
4) Kujundavad hinded kannab õpetaja e-kooli klassipäevikusse.
2.7 Tulemushindamine e arvestuslik hindamine (nt. kontrolltöö).
1) Tulemushindamine on ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel nõutavatele õpitulemustele hinde andmine. Õpetaja võib arvestuslikult hinnata töökavas määratud nõutavate õpitulemuste saavutatust.
2) Tulemushindeid võib panna kujundavate hinnete alusel. Arvestuslikul hindamisel kujundavate hinnete kasutamise otsustab õpetaja vastavalt õppeaine hindamisjuhendile.
3) Tulemushindamine kavandatakse trimestri või kursuse ulatuses. Tulemushindamise objektid ja vahendid valib õpetaja.
4) Arvestuslikult hinnatavate ülesannete (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö) täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik.
5) Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga kokkuleppel kümne õppepäeva jooksul alates kooli tulemise päevast. Kui õpilane jätab selle ülesande mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajaks täitmata, kantakse klassipäevikusse puudumismärgi järele kaldkriipsuga hinne «1» („-/1”).
6) Õpilane, kes täitis arvestuslikult hinnatava ülesande mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Tulemushinne kantakse e-kooli klassipäevikusse.
7) Õpilasele, kes oli arvestuslikult hinnatava ülesande (arvestus, kontrolltöö) täitmise päeval tunnis, kuid jättis selle täitmata, kantakse e-kooli klassipäevikusse hinde xxxxxx «1». Õpilasel on õigus täita xxxxxx ülesanne üks kord õpetajaga kokkulepitud ajal kümne õppepäeva jooksul. Tulemushinne märgitakse e-kooli klassipäevikusse.
8) Trimestri või kursusehinde väljapanemisel arvestatakse hinnet, mis on saadud järelvastamisel.
9) Kui õpilasel on trimestri või kursuse xxxxx e-kooli päevikus arvestusliku hinde asemel xxxxx «-», võib õpetaja anda tulemuslikkust hinnata võimaldava ülesande, et kontrollida õpilase teadmisi ja oskusi ning välja panna puuduva hinde.
10) Tulemushindeid õpetaja klassi ees nimeliselt ei avalikusta, vajadusel arutatakse tulemust nende põhjal õpilasega eraldi.
2.8 Hariduslike erivajadustega õpilaste tööde hindamine vastavalt uuele LÕK-le toimub samadel alustel tavaklassiga, erisused määratakse individuaalse õppekavaga.
2.9 Loovtöö põhikooli kolmandas kooliastmes.
1) Loovtöö esitatakse kolmandas kooliastmes 8.klassis.
2) Loovtööd hinnatakse vastavalt „Iisaku Gümnaasiumi loovtööde koostamise ja läbiviimise ja hindamisjuhendi põhikooli III kooliastmes“ kehtestatud korras.
2.10 Uurimustöö gümnaasiumi astmes.
1) Uurimustöö esitatakse gümnaasiumi astmes 11.klassis.
2) Uurimustööd hinnatakse vastavalt „Iisaku Gümnaasiumi uurimus- või praktilise töö koostamise, läbiviimise ja hindamise juhend IV kooliastmes“ kehtestatud korras.
2.11 Kokkuvõtva hindamise põhimõtted.
1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri-, kursuse- , aasta- ning kooliastmehinne.
2) Õpilasele, kes on koolist pikemat aega puudunud mõjuval põhjusel ja ei ole trimestri või kursuse lõpuks nõutavaid hinnatavaid ülesandeid täitnud, kokkuvõtvat trimestri- või kursusehinnet välja ei panda. Talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal õppeperioodi lõpuni. Õppeaine trimestri- või kursusehinne pannakse välja pärast nõutavate ülesannete täitmist.
3) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
4) Aastahinded ja kooliastmehinded pannakse välja viiepallisüsteemis.
5) Kui õpilasele on kehalises kasvatuses meditsiiniliste näidustuste tõttu esitatud erinõudeid, kasutatakse hindamisel kokkuvõtva trimestri- ja aastahinde asemel hinnangut «arvestatud» ja «mittearvestatud».
6) Õppeainete kokkuvõtvad trimestri-, kursuse- xxxxx- xx kooliastme hinded kantakse e- klassipäevikusse ja tunnistusele või õpinguraamatusse.
7) Klassijuhataja kannab kokkuvõtvad hinded õpilasraamatusse jooksva õppeaasta 31.augustiks.
2.12 Kokkuvõttev hindamine 1.-3.kooliastmel.
1) 1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt trimestri- ja aastahindega.
2) 1.-3.koolistmel võib õppeaines, kus on üks tund nädalas hinnata poolaasta xxxxx (17.xxxxxxx xx 35.nädalal). Hinne kajastatakse xxxxx xx kolmanda trimestri hindena.
3) Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul antud trimestri jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
4) Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib trimestri xxxxx xxxxx hinne välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise trimestri lõpul trimestrihinne välja kahe eelnenud trimestri jooksul saadud hinnete alusel.
5) Kui õpilase hindamisel kasutatakse hinnete asemel sõnalisi hinnanguid, antakse õpilase teadmistele ja oskustele trimestri lõpul kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid. Trimestrite lõpul antud sõnaliste hinnangute alusel antakse enne õppeperioodi lõppu kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid kogu õppeperioodi kohta.
6) Õpilasele, xxxxx trimestrihinne on «puudulik» või «xxxx», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
7) Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud trimestri vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «xxxx».
8) 9. klassis pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, mis ei ole eksamiained xx xxxxxx õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. Põhikooli lõpueksamitele lubatakse kõik õpilased, olenemata õpilase aastahinnetest.
2.13 Põhikooli lõpetamine.
1) Põhikooli lõpetab õpilane:
• xxxxx viimased aastahinded on vähemalt «rahuldavad»;
• kes on sooritanud kolmandas kooliastmes loovtöö;
• kes on sooritanud vähemalt «rahuldava» tulemusega eesti keele, matemaatika xx xxx valikeksami omal valikul.
2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
• kellel on üks «xxxx» või «puudulik» eksami- või viimane aastahinne;
• kellel on kahes õppeaines kummaski üks «xxxx» või «puudulik» eksami- või õppeaine viimane aastahinne.
3) Õpilane, kes asus õppima eesti õppekeelega klassis viimase kuue õppeaasta jooksul, võib sooritada eesti keele eksami asemel eesti keele teise keelena eksami.
2.14 Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmel.
1) Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursusehinnete alusel.
2) Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused hindele «xxxx».
3) Valikkursuste hindamisel võib kasutada hinnanguid «arvestatud» või
«mittearvestatud».
2.15 Gümnaasiumi lõpetamine.
1) Gümnaasiumi lõpetab õpilane:
• xxxxx kooliastmehinded on vähemalt «rahuldavad»;
• xxxxx valikkursused on hinnatud vähemalt «rahuldavalt» või «arvestatud»;
2) Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada:
• gümnaasiumi koolieksam;
• õpilasuurimus või praktiline töö;
• eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksam. (riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest. Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 20 protsenti maksimaalsest tulemusest).
3. KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE
3.1. Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus.
1) Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse päevases õppevormis õppivate õpilaste puhul.
2) 1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmel ainult käitumist.
3) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.
4) Põhikooliõpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal trimestril, gümnaasiumiõpilase käitumist kord poolaastas.
5) Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse e-klassipäevikusse ja klassitunnistusele või õpinguraamatusse, käitumishinne ka õpilasraamatusse.
6) Käitumise aastahindeks pannakse «mitterahuldav» kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud ka õpilasesinduse seisukohti ja ettepanekuid.
7) Käitumist hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja
«mitterahuldav».
3.2. Käitumise hindamine.
1) Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
2) Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes üldjuhul järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.
3) Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt püüab järgida üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täita kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.
4) Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata
«mitterahuldavaks» ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
3.3. Hoolsuse hindamine.
1) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
2) Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, xxxxxx xx iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
3) Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
4) Xxxxxxxxxxxx «rahuldav» saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.
5) Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.
4. XXXXX VAIDLUSTAMINE JA VAIDLUSKÜSIMUSTE LAHENDAMINE
4.1. Xxxxx xx hinnangu vaidlustamine.
1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
5. ÕPILASE JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE, TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE
5.1. Õpilase täiendavale õppetööle jätmine.
1) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
2) Täiendava õppetöö rakendamise põhimõtted ning täiendavale õppetööle jätmise tingimused xx xxxx sätestatakse kooli õppekavas.
3) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
4) 1.–3. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest või trimestrite xxxxx antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «xxxx» või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.
5) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle 5-10 õppepäevaks, et ta saavutaks õppekavas nõutavad õpitulemused pärast õppeperioodi lõppu õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 25. augustini. Õppepäeva pikkus on kuni viis õppetundi.
6) Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid ainevaldkonnas, milles tema teadmised ja oskused on hinnatud “mitterahuldavaks”. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse ning hinne kantakse e-kooli.
7) Täiendavale õppetööle võib jätta õpilasega kokkulepitud ajal pärast lõpueksamite sooritamist põhikooli 9. klassi õpilase, kellel on kuni kahes õppeaines mitterahuldav aasta- või eksamihinne, et toetada ta valmistumist järeltöö(-tööde) ja/või korduseksami(-eksamite) sooritamiseks.
5.2. Õpilase klassikursust kordama jätmine.
1) 1.–3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «xxxx», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku
esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
2) Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi ning gümnaasiumiastmel õppivaid õpilasi.
5.3. Õpilase järgmisse klassi üleviimine.
1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
2) 1.–3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu, kui tema aastahinne või kooliastmehinne on kõigis õppeainetes vähemalt «rahuldav».
3) Õpilane, xxxxx käitumise aastahinne on «mitterahuldav», viiakse üle järgmisse klassi enne õppeperioodi lõppu, kui ta õppeedukus on vähemalt rahuldav.
4) Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
5) Täiendavale õppetööle jäetud õpilase järgmisse klassi üleviimine otsustatakse pärast täiendavat õppetööd.
6) Õpilase üleviimine järgmisse klassi või klassikursuse kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 30. augustiks.
7) Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
8) Koolikohustusliku ea ületanud põhiharidust omandav õpilane arvatakse koolist välja, kui ta oma käitumisega ohustab teiste õpilaste turvalisust koolis või mõjuva põhjuseta ei osale õppetöös vastavalt ettenähtud päevakavale ja õppekorraldusele ning seetõttu on talle kahe järjestikuse trimestri jooksul jäänud välja panemata kõik trimestrihinded.
9) Gümnaasiumiastmes õppiv õpilane arvatakse koolist välja juhul, xxx xxxxx on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud».
10) Gümnaasiumiastmest arvatakse välja õpilane, kes on sooritanud ülemineku- ja järeleksami hindele «mitterahuldav».
11) 12. klassi õpilast õppe- ja eksamiperioodil koolist välja ei arvata. Kui 12. klassi õpilane ei täida gümnaasiumi lõpetamise tingimusi, arvatakse ta enne õppeaasta lõppu koolist välja.